15.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 417/41

1.

TULETADES meelde, et Euroopa Liidu toimimise lepingu (Ei toimimise lepingu) artikli 167 lõigetes 3 ja 4 kutsutakse liitu ja selle liikmesriike üles edendama kultuuri valdkonnas koostööd kolmandate riikide ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega ning palutakse liidul võtta aluslepingute teiste sätete kohaselt tegutsedes arvesse ka kultuuriaspekte, eriti selleks, et respekteerida ja edendada oma kultuuride mitmekesisust;

2.

TOONITADES, et kultuur ELi välissuhetes, sealhulgas arengukoostöös, on üks Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava (1) ja sellele järgnevate nõukogu kultuurivaldkonna tegevuskavade (2) prioriteete ning et mitmetes hiljuti vastu võetud nõukogu järeldustes (3) rõhutatu kohaselt täidab erinevate poliitikavaldkondade vahelise sidususe suurendamisel tähtsat rolli valdkondadevaheline koostöö;

3.

PIDADES SILMAS, et ELi toimimise lepingu artikli 208 kohaselt teostatakse liidu poliitikat arengukoostöö valdkonnas kooskõlas liidu välistegevuse põhimõtete ja eesmärkidega ning et liidu ja liikmesriikide arengukoostöö poliitikad täiendavad ja tugevdavad üksteist;

4.

TULETADES MEELDE ÜROs vastu võetud säästva arengu tegevuskava aastani 2030 (4), mille mitmes eesmärgis on selgesõnaliselt viidatud kultuurile, ning ka nõukogu 16. detsembri 2014. aasta järeldusi „2015. aasta järgne ümberkujundav arengukava” (5), milles tunnistatakse, et kultuur, sealhulgas maailma kultuuripärand ja loomemajandus, võib etendada olulist osa kaasava ja säästva arengu saavutamisel;

5.

RÕHUTADES, et EL juhindub kõigi inimõiguste (nii kodaniku-, poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete kui ka kultuuriliste õiguste) kõikehõlmavuse, jagamatuse, omavahelise seotuse ja sõltuvuse põhimõtetest (6);

6.

TULETADES MEELDE, et EL ja selle liikmesriigid on ühinenud UNESCO 2005. aasta kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooniga ning seeläbi kohustunud seda ka rakendama; nimetatud konventsioonis toonitatakse muu hulgas vajadust integreerida kultuur strateegilise elemendina arengupoliitikasse ning seda, et kultuurilist mitmekesisust on võimalik kaitsta ja edendada üksnes juhul, kui on tagatud inimõigused ja põhivabadused;

7.

Selleks et teostada kultuuri potentsiaali olla välissuhete üheks oluliseks osaks, tuleb minna kaugemale Euroopa kultuuride mitmekesisuse kajastamisest ning seada sihiks uut laadi dialoog, vastastikune kuulamine ja õppimine, ühine suutlikkuse suurendamine ja globaalne solidaarsus (7), nagu soovitatakse kultuuri ELi välissuhetes käsitlevas ettevalmistavas meetmes (8) ning aruandes, mis käsitleb kultuuri ja välissuhteid Hiinaga (9).

8.

Siiski on vaja koordineerida paremini jõupingutusi Euroopa tasandi strateegilise lähenemisviisi kujundamiseks, mille eesmärk on kultuuri järjepidev ja sidus integreerimine ELi välissuhetesse ning mis aitab kaasa liidu ja selle liikmesriikide meetmete vastastikuse täiendavuse suurendamisele. Selline lähenemisviis hõlmaks muu hulgas temaatilisi ja geograafilisi prioriteete, realistlikke eesmärke ja tulemusi, sihtrühmi, ühiseid huve ja algatusi, rahastamissätted, kodanike osalemist ning rakenduskorda.

9.

ELi tasandi strateegiline lähenemisviis võimaldaks tegeleda tõhusamalt ka praeguste väljakutsetega, näiteks rändekriisiga, radikaliseerumise ja ksenofoobiaga, kultuuripärandi hävitamise ja ohustamisega ning kultuuriväärtustega ebaseaduslikult kauplemisega.

10.

Arengukoostöö aspektist on äärmiselt oluline edendada poliitilist sidusust, võttes arvesse tähtsat rolli, mida liikmesriigid ja EL selles valdkonnas täidavad, ning pidades silmas ka säästva arengu tegevuskava aastani 2030.

11.

Kultuur on arengu inim-, sotsiaal-, majandus- ja keskkonnamõõtme ülitähtis osa ning seega ka säästva arengu oluline element, võttes arvesse järgmist:

12.

Selleks aga, et kultuuri tugevat potentsiaali saaks arengukoostöö heaks täielikult kasutada, tuleks töötada välja integreeritum lähenemisviis, mis hõlmaks kultuurimõõtme süvalaiendamist arengukoostöö programmidesse ning asjakohase toe võimaldamist kultuurivaldkonnas tegutsejatele pigem pikemaajalises perspektiivis kui ühekordsete sekkumistena.

13.

Selline lähenemisviis tugineks muu hulgas järgmistele elementidele:

14.

Säästva arengu tegevuskava 2030 (10) säästva arengu eesmärkide tulevast rakendamist ja jälgimist silmas pidades oleks eriti oluline kiire reageerimine, eesmärgiga tagada, et kultuuri võetakse piisaval määral arvesse ning et kultuur saaks täita oma sellekohast rolli,

15.

osalema ajutises rakkerühmas, mille asukohaks saab olema Luxembourg. See rühm osaleb kultuuri ja arengukoostööd käsitleva konkreetse, tõendipõhise, jagatud ja pikaajalise lähenemisviisi ettevalmistamises.

Kohapealsete asjaomaste osalejate vahelise tegevuse sidususe hõlbustamise eesmärgil kogub ja vahetab kõnealune rühm kultuuri ja arengukoostöö valdkonna parimaid tavasid ning uurib empiirilisi tõendusmaterjale kultuuri poolt arengukoostööle avalduva mõju vallas.

Esialgu töötab rühm ajavahemikul 2016–2017, on oma laadilt mitteametlik ning selles osalemine on vabatahtlik. Rühma võivad kuuluda osalejad nii kultuuri- kui ka arengukoostöö sektoritest, eelkõige liikmesriigid (eelkõige ametisolevad ja tulevased nõukogu eesistujariigid), Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament, arengukoostöö- ja kultuurivaldkonnas tegevad asjaomased rahvusvahelised organisatsioonid, partnerriigid, välispartnerid (eelkõige ELi riikide kultuuriinstituudid) ning kodanikuühiskonna ja valitsusväliste organisatsioonide platvormid.

Rühma töö tulemused esitatakse nõukogu ettevalmistavatele organitele, eelkõige kultuuri ja arengukoostöö valdkonnaga tegelejatele,

16.

tugevdama kultuuri kui arengukoostöö sekkumise konkreetset mõõdet;

17.

töötama välja ja esitama koos liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajaga nõukogule eespool nimetatud põhimõtetele tuginedes strateegilisema lähenemisviisi, mida kohaldada kultuurivaldkonna välissuhete suhtes ning millega tuleks muu hulgas toetada kunstilise ja kultuurilise eneseväljenduse vabadust ning kultuurilise mitmekesisuse ja kultuuripärandi austamist.