2.7.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 217/1

(1)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõikes 1 on sätestatud, et „kui aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust”.

(2)

Aluslepingu artikli 107 lõikes 2 on loetletud siseturuga kokkusobivad abiliigid, sealhulgas kõnealuse artikli lõike 2 punktis b viidatud abi loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamiseks. Aluslepingu artikli 107 lõikes 3 on loetletud abiliigid, mida võib käsitada siseturuga kokkusobivana, sealhulgas kõnealuse artikli lõike 3 punktis c viidatud abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

(3)

Aluslepingu artikli 108 lõigete 1 ja 2 kohaselt kontrollib komisjon koostöös liikmesriikidega pidevalt kõiki neis riikides olemasolevaid abisüsteeme. Aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohaselt peavad liikmesriigid komisjonile teatama kõikidest abi andmise või muutmise kavadest. Aluslepingu artikli 108 kohaldamise üksikasjalikud menetluseeskirjad on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 659/1999 (1) ja komisjoni määruses (EÜ) nr 794/2004 (2).

(4)

Aluslepingu artiklis 42 on sätestatud, et konkurentsieeskirju käsitlevaid sätteid, mis hõlmavad ka riigiabisätteid, kohaldatakse põllumajandussaaduste, sealhulgas kalandus- ja vesiviljelussektori saaduste tootmise ja nendega kauplemise suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu kehtestatud ulatuses. See, millises ulatuses kohaldatakse aluslepingu riigiabi käsitlevaid sätteid kalandus- ja vesiviljelussektori suhtes, on määratud kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 (3) (millega luuakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfond) artiklis 8.

(5)

Määruse (EL) nr 508/2014 artikli 8 lõikes 1 on sätestatud, et liikmesriikides kalandus- ja vesiviljelussektorile antava abi suhtes kohaldatakse aluslepingu artikleid 107, 108 ja 109. Kõnealuse määruse artikli 8 lõikega 2 on ette nähtud erand nimetatud üldreeglist ja ühtlasi on artiklis sätestatud, et aluslepingu artikleid 107, 108 ja 109 ei kohaldata liikmesriikides kalandus- ja vesiviljelussektorile tehtavate maksete suhtes, mida tehakse kooskõlas kõnealuse määrusega. Siiski on kõnealuse määruse artikli 8 lõikes 3 sätestatud, et kui kalandus- ja vesiviljelussektori suhtes siseriiklike sätete alusel kehtestatud riiklik rahastamine läheb kaugemale kõnealuse määruse sätetest, kohaldatakse aluslepingu sätteid riigiabi kohta. Sel juhul kohaldatakse riigiabialaseid õigusnorme riikliku rahastamise suhtes tervikuna.

(6)

Mõnesid määruse (EL) nr 508/2014 kohaselt liikmesriikide poolt tehtud makseid ei käsitata kalandus- ja vesiviljelussektorile antava toetusena ning need jäävad sektorist välja, näiteks kõnealuse määruse V jaotise VIII peatüki alusel tehtud maksed, mis on seotud integreeritud merenduspoliitikat (IMP) käsitlevate meetmetega, mida rahastatakse koostöös liikmesriikidega toimuva eelarvetäitmise raames. Lisaks ei kuulu kalandus- ja vesiviljelussektorisse kõnealuse määruse V jaotise III peatüki alusel tehtud maksed, mis on seotud kalandus- ja vesiviljeluspiirkondade säästva arenguga. Kui need maksed on siiski seotud kõnealuse määruse V jaotise I, II ja IV peatüki kohaste meetmetega, nagu on sätestatud kõnealuse määruse artikli 63 lõikes 2, kuuluvad need kalandus- ja vesiviljelussektori alla.

(7)

Määruse (EL) nr 508/2014 alusel tehtud selliste maksete suhtes, mis ei kuulu kalandus- ja vesiviljelussektorisse, kohaldatakse riigiabialaseid õigusnorme. Kui nimetatud maksed kujutavad endast riigiabi, tuleks neid hinnata vastavalt asjaomastele riigiabialastele õigusaktidele. Sellisel juhul käesolevaid suuniseid, komisjoni määrust (EL) nr 1388/2014 (4) ja komisjoni määrust (EL) nr 717/2014 (5) ei kohaldata.

(8)

Käesolevates suunistes sätestatakse põhimõtted, mida komisjon kohaldab, et hinnata kalandus- ja vesiviljelussektoris antava riigiabi aluslepingu artikli 107 lõigete 2 ja 3 kohast kokkusobivust siseturuga.

(9)

Kalandus- ja vesiviljelussektoris antav riigiabi on osa laiemast ühise kalanduspoliitika raamistikust. Selle poliitika raames toetab liit rahaliselt kalandus- ja vesiviljelussektorit Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) kaudu. Avaliku sektori toetuse sotsiaalne ja majanduslik mõju on sama, olenemata sellest, kas seda rahastab (isegi osaliselt) liit või üksnes liikmesriik. Seepärast on komisjon seisukohal, et riigiabi kontrolli poliitika peaks olema kooskõlas ühise kalanduspoliitika alusel toetuste andmisega. Seega võib riigiabi andmine olla põhjendatud üksnes juhul, kui see on kooskõlas ühise kalanduspoliitika eesmärkidega. Käesolevate suuniste kohaldamisel ja tõlgendamisel võtab komisjon arvesse ühist kalanduspoliitikat käsitlevaid õigusnorme.

(10)

Ühise kalanduspoliitika eesmärk, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (6) artiklis 2, on muu hulgas tagada kalapüügi ja vesiviljeluse pikaajaline keskkonnaalane jätkusuutlikkus ning nende majandamine viisil, mis on kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja tööhõivealase kasu saavutamise ja toiduvarude kättesaadavuse toetamise eesmärkidega.

(11)

Määruse (EL) nr 508/2014 artikli 5 kohaselt on EMKFi eesmärgid edendada konkurentsivõimelist, keskkonnasäästlikku, majanduslikult elujõulist ja sotsiaalselt vastutustundlikku kalandust ja vesiviljelust, viia tõhusamalt ellu ühist kalanduspoliitikat, soodustada kalandus- ja vesiviljeluspiirkondade tasakaalustatud ja kaasavat territoriaalset arengut ning arendada edasi liidu integreeritud merenduspoliitikat ja seda rakendada nii, et see täiendaks ühtekuuluvuspoliitikat ja ühist kalanduspoliitikat. Üldiselt ei kaasne nimetatud eesmärkide poole püüdlemisega püügivõimsuste suurenemist.

(12)

EMKF toetab rahaliselt mitmeid konkreetseid teemasid ja valdkondi, mis on kindlaks määratud määruses (EL) nr 508/2014. EMKFist toetatavate meetmete rakendamine põhineb kas otsesel või koostöös liikmesriikidega toimuval eelarve täitmisel.

(13)

8. mai 2012. aasta teatises „ELi riigiabi ajakohastamine” (7) tõi komisjon välja riigiabi kontrolli ajakohastamise kolm põhieesmärki: a) edendada jätkusuutlikku, arukat ja kaasavat majanduskasvu konkurentsivõimelisel siseturul; b) keskendada komisjoni eelkontroll nendele juhtudele, millel on suurim mõju siseturule, tugevdades samas koostööd liikmesriikidega riigiabialaste õigusnormide järgimise tagamisel, ning c) ühtlustada eeskirju ja võimaldada kiiremat otsustamist.

(14)

Eelkõige sooviti teatisega luua ühine lähenemisviis eri suuniste ja raamistike läbivaatamisel, et tugevdada siseturgu ja muuta avaliku sektori kulutused tulemuslikumaks tänu riigiabi suuremale panusele ühiste eesmärkide saavutamisel, uurida põhjalikumalt stimuleerivat mõju, viia abi osakaal miinimumini ning kaaluda abi võimalikku negatiivset mõju konkurentsile ja kaubandusele. Käesolevates suunistes esitatud põhimõtted ja tingimused põhinevad ELi riigiabi ajakohastamist käsitlevas teatises sätestatud eesmärkidel.

(15)

Käesolevaid suuniseid kohaldatakse kalandus- ja vesiviljelussektoris antava abi suhtes. Neid kohaldatakse abikavade ja üksikabi suhtes.

(16)

Käesolevaid suuniseid kohaldatakse kalandus- ja vesiviljelussektoriga seotud regionaalabi kavade suhtes (8). Neid kohaldatakse ka mis tahes muu abi suhtes, mida antakse kalandus- ja vesiviljelussektorile Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, v.a EMKF, raames.

(17)

Käesolevaid suuniseid ei kohaldata abi suhtes, mida antakse täiendavate rahaliste vahenditena määruse (EL) nr 508/2014 artiklis 72 osutatud hüvituskavade rakendamiseks. Selline abi on kõnealuse määruse artikli 73 kohaselt heaks kiidetud nende kavade osana.

(18)

Komisjon tuletab liikmesriikidele meelde nende kohustust teatada kõigist kavandatavatest uutest abikavadest vastavalt aluslepingu artikli 108 lõikele 3 ja määruse (EÜ) nr 659/1999 artiklile 2.

(19)

Liikmesriik ei ole siiski kohustatud komisjonile teatama:

(20)

Komisjon tuletab liikmesriikidele meelde, et kui abimeetme rahastamissüsteem, nt maksulaadsetest lõivudest, on abimeetme lahutamatu osa, tuleks ka sellest teada anda (11).

(21)

Komisjon tuletab liikmesriikidele meelde, et abist, mida antakse täiendavate rahaliste vahenditena määruse (EL) nr 508/2014 artiklis 72 osutatud hüvituskavade rakendamiseks, tuleb komisjonile teatada hüvituskava osana. Kõnealuse määruse artikli 73 kohaselt käsitatakse niimoodi teatatud riigiabi abina, millest on teatatud aluslepingu artikli 108 lõike 3 esimese lause tähenduses.

(22)

Käesolevates suunistes kasutatakse järgmisi mõisteid:

(23)

Selleks et hinnata, kas komisjonile teatatud abimeedet saab pidada siseturuga kokkusobivaks, analüüsib komisjon, kas abimeede on kavandatud nii, et selle positiivne mõju ühise eesmärgi saavutamisele kaalub üles võimaliku negatiivse mõju kaubandusele ja konkurentsile.

(24)

Riigiabi ajakohastamist käsitlevas teatises rõhutati vajadust kindlaks teha ja määratleda ühised põhimõtted, mida komisjon kohaldab kõigi abimeetmete kokkusobivuse hindamisel. Seega käsitab komisjon abimeedet siseturuga kokkusobivana üksnes juhul, kui meede vastab kõigile järgmistele põhimõtetele:

(25)

Punktide 118–121 kohaselt võib teatavat liiki abikavade puhul kehtestada täiendava järelhindamise nõude. Komisjon võib piirata kavade kestust harilikult neljale aastale või veelgi lühemale ajale, võimalusega hiljem teatada nende pikendamisest.

(26)

Kui abimeede või sellega seotud tingimused (sh selle rahastamise meetod, kui see on meetme lahutamatu osa) toob kaasa liidu õiguse rikkumise, ei ole selline abi siseturuga kokkusobiv (15).

(27)

Siseturuga kokkusobimatu on abi, mida antakse tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse, täpsemalt abi, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisega seotud jooksvate kuludega, ning abi, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel.

(28)

Hinnates abi ettevõtjale, kellele komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks, võtab komisjon arvesse tagasimaksmata abisummat (16). See ei kehti siiski loodusõnnetuste põhjustatud kahju korvamiseks aluslepingu artikli 107 lõike 2 punkti b alusel antava abi puhul.

(29)

Üldiseid hindamispõhimõtteid tuleb kohaldada ühise kalanduspoliitika eripära arvesse võttes. Seepärast kohaldatakse neid kõigi käesolevates suunistes käsitletud abiliikide suhtes, v.a juhul, kui 4. või 5. jaos on kehtestatud erandid kalandus- ja vesiviljelussektori konkreetsetest asjaoludest tulenevalt.

(30)

Lisaks punktis 3.1 sätestatud ühistele hindamispõhimõtetele kohaldab komisjon käesolevas jaos sätestatud konkreetseid põhimõtteid ka kalandus- ja vesiviljelussektori suhtes.

(31)

Kõik riigiabimeetmest kasu saajad peavad järgima ühise kalanduspoliitika eeskirju.

(32)

Abitaotlust või samaväärset dokumenti, kui taotlust ei nõuta, tuleb käsitada vastuvõetamatuna, kui määruse (EL) nr 508/2014 artikli 10 lõikes 1 osutatud pädev asutus on teinud kindlaks, et asjaomane ettevõtja on ühe aasta jooksul toime pannud ühe või mitu kõnealuse määruse artikli 10 lõikes 1 sätestatud õigusrikkumist või pettuse, millele on osutatud kõnealuse määruse artikli 10 lõikes 3. Vastuvõetamatusaeg on sätestatud kõnealuse määruse artikli 10 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides. See põhimõte ei kehti juhul, kui abi vastab käesolevate suuniste 4. jaos ning punktides 5.3 ja 5.4 kehtestatud konkreetsetele tingimustele.

(33)

Iga ettevõtja peab pärast abitaotluse või samaväärse dokumendi (kui taotlust ei nõuta) esitamist järgima ühist kalanduspoliitikat käsitlevaid õigusnorme projekti kogu rakendamisperioodi vältel ja viie aasta jooksul pärast abisaajale lõppmakse tegemist. Abimeetmetes peab olema selgelt sätestatud, et abi andmise aja jooksul peavad abisaajad vastama ühist kalanduspoliitikat käsitlevatele õigusnormidele. Kui pädev asutus on kindlaks teinud, et abisaaja on kõnealusel ajal toime pannud ühe või mitu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 10 lõikes 1 sätestatud õigusrikkumist, mistõttu on abitaotlus muutunud vastuvõetamatuks, peab abisaaja abi tagasi maksma.

(34)

Abimeedet, mis on sama laadi kui määruse (EL) nr 508/2014 kohaselt rahastamiskõlblik toiming, võib pidada siseturuga kokkusobivaks üksnes juhul, kui see vastab kõnealuse määruse asjakohastele sätetele, eelkõige riigiabi osakaalu käsitlevatele sätetele. Kui abi ei vasta kõnealuses määruses sätestatud kriteeriumidele, peab liikmesriik tõendama sellise abi õigustatust ja hädavajalikkust.

(35)

Abi ei anta tegevusele, mida käsitatakse määruse (EL) nr 508/2014 artikli 11 kohaselt rahastamiskõlbmatu toiminguna.

(36)

Abimeede peab aitama kaasa ühe või mitme ühise eesmärgi saavutamisele aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses.

(37)

Lisaks tuleb iga abimeetmega määrata kindlaks ühise kalanduspoliitika eesmärgid, mille saavutamisele abimeede kaasa aitab, ja näidata selgelt, kuidas meede eesmärkide saavutamisele kaasa aitab, kahjustamata seejuures ühise kalanduspoliitika muude eesmärkide saavutamist. Ühise kalanduspoliitika eesmärgid on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2 ning hõlmavad muu hulgas järgmist: tagada kalapüügi ja vesiviljeluse pikaajaline keskkonnaalane jätkusuutlikkus ning nende majandamine viisil, mis on kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja tööhõivealase kasu saavutamise ja toiduvarude kättesaadavuse toetamise eesmärkidega.

(38)

Komisjon leiab, et käesolevate suuniste 4. jaos ning punktides 5.1, 5.3 ja 5.4 kehtestatud eritingimustele vastavad abimeetmed aitavad kaasa ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisele.

(39)

Et hinnata riigiabi vajalikkust ühise eesmärgi saavutamisel, tuleb kõigepealt kindlaks teha lahendust vajava probleemi olemus. Riigiabi peaks olema suunatud olukorrale, kus tänu abile on võimalik saavutada suuremat edu, kui turg iseseisvalt seda suudaks pakkuda. See kehtib eelkõige juhtudel, kui napib riiklikke vahendeid.

(40)

Riigiabimeede võib teatavatel tingimustel aidata kõrvaldada turutõrkeid ning aidata seega kaasa turgude tõhusale toimimisele ja konkurentsivõime tugevdamisele. Lisaks võib juhul, kui turg on toimiv, kuid saavutatud tulemused ei ole võrdsete võimaluste või ühtekuuluvuspoliitika seisukohast rahuldavad, riigiabi kasutada soovitumate, tasakaalustatumate tulemuste saavutamiseks.

(41)

Riigiabi ei tohi oma eesmärgilt olla kaitsva iseloomuga ja see peab aitama edendada kalandus- ja vesiviljelussektori ratsionaliseerimist ja tõhustamist. Riigiabi eesmärk peab olema sektori olukorda pidevalt parandada, et see toimiks turutegurite alusel.

(42)

Käesolevate suuniste tähenduses leiab komisjon, et turg ei saavuta loodetud eesmärke ilma riigi sekkumiseta ning seepärast on käesolevate suuniste 4. jaos ning punktides 5.1, 5.3 ja 5.4 kehtestatud eritingimustele vastavate abimeetmete puhul vaja riigi sekkumist.

(43)

Kavandatav abimeede peab olema sobiv poliitiline vahend asjaomaste eesmärkide täitmisele kaasa aitamiseks. Abimeedet ei peeta siseturuga kokkusobivaks, kui muud vähem moonutavad poliitikavahendid või abivormid võimaldavad anda sama positiivse panuse ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamisse.

(44)

Komisjon leiab, et abi, mis vastab käesolevate suuniste 4. jaos ning punktides 5.1, 5.3 ja 5.4 kehtestatud konkreetsetele tingimustele, on asjakohane poliitikavahend. Kõigil muudel juhtudel peab liikmesriik tõendama, et muud vähem moonutavad poliitikavahendid puuduvad.

(45)

Eelkõige võtab komisjon arvesse kavandatud abikava mõju hinnanguid, mille liikmesriik võib kättesaadavaks teha. Samuti võib arvesse võtta 6. jaos kirjeldatud järelhindamiste tulemusi, et hinnata, kas leidub vähem moonutavaid poliitikavahendeid.

(46)

Abi võib anda mitmesuguses vormis. Liikmesriigid peavad tagama, et abi antakse kaubandust ja konkurentsi tõenäoliselt kõige vähem moonutavalt.

(47)

Kui abi antakse vormis, mis annab otsese varalise kasu (nt otsetoetused, vabastusmaksudest, sotsiaalkindlustusmaksetest või muude kohustuslikest tasudest või nende vähendamine), peab liikmesriik tõendama, miks on vähem asjakohased muud, potentsiaalselt vähem moonutavad abivormid, nagu tagasimakstavad ettemaksed, või abivormid, mis põhinevad võlal või omakapitaliinstrumentidel (nt väikese intressiga laenud või intressisoodustused, riigi tagatised, aktsiate ostmine või alternatiivne kapitali andmine soodsatel tingimustel).

(48)

6. jaos kirjeldatud järelhindamiste tulemusi võib arvesse võtta, et hinnata, kas leidub vähem moonutavaid abivorme.

(49)

Abi saab pidada siseturuga kokkusobivaks üksnes juhul, kui abil on stimuleeriv mõju. Abi on stimuleeriv, kui see muudab ettevõtja käitumist nii, et ta hakkab tegelema millegagi, millega ta ilma abita ei oleks tegelenud või oleks tegelenud vähesel määral või teistmoodi. Abiga ei tohi subsideerida sellise tegevuse kulusid, mida ettevõtja oleks teinud niisamagi, ja sellega ei tohi hüvitada majandustegevuse tavalist äririski (17).

(50)

Tegevusabi ja abi kohustuslike standardinõuete täitmise hõlbustamiseks on põhimõtteliselt siseturuga kokkusobimatud, välja arvatud liidu õigusaktides või käesolevates suunistes sõnaselgelt väljendatud erandid ja nõuetekohaselt põhjendatud muud juhud.

(51)

Abil puudub stimuleeriv mõju, kui seda antakse seoses tegevusega, mida abisaaja on alustatud juba enne seda, kui ta esitas abitaotluse riiklikule ametiasutusele.

(52)

Abi, mis on oma olemuselt tasandustoetus, näiteks 4. jaos ning punktides 5.3 ja 5.4 kehtestatud tingimustele vastav abi ja punktis 5.6 kehtestatud tingimustele vastav abi, ei pea olema stimuleeriv.

(53)

Maksusoodustusena antav abi on stimuleeriv mõju, kui meetmega antakse õigus saada abi kooskõlas objektiivsete kriteeriumidega, kui liikmesriik ei saa täiendavalt kasutada oma kaalutlusõigust kasutada ning kui abikava on vastu võetud ja jõustunud enne abi saanud projekti või tegevuse algust. Seda nõuet ei kohaldata maksumeetmekava järglaskavade puhul, kui meede oli juba eelmiste maksusoodustuskavadega kaetud.

(54)

Abi andmisel tuleb piirduda miinimumiga, mis on vajalik selleks, et ajendada asjaomast abisaajat tegutsema.

(55)

Üldiselt peetakse abi miinimumiga piirduvaks, kui abisumma vastab abistatavas piirkonnas investeerimise netolisakuludele võrreldes vastupidise olukorraga, kus abi ei anta (netolisakulude meetod).

(56)

Abisumma ei tohi seega ületada projektile piisavalt kasumlikkust tagavat miinimumi. Näiteks ei tohi abi andmise tõttu ületada projekti sisemine tulumäär (18) tavapärast tulumäära, mida asjaomane ettevõtja kohaldab teiste sarnaste investeerimisprojektide suhtes. Kui sellised määrad ei ole teada, ei tohiks projekti sisemine tulumäär abi andmise tõttu ületada ettevõtte kapitalikulusid tervikuna või asjaomases majandusharus tavapäraselt täheldatud tulumäärasid.

(57)

Kui abimeede on sama laadi kui toiming, mis on rahastamiskõlblik määruse (EL) nr 508/2014 alusel, loetakse proportsionaalsuse põhimõte järgituks, kui abisumma ei ületa riigiabi suhtes kohaldatavat abi ülemmäära, mis on sätestatud kõnealuse määruse artiklis 95 ja I lisas. Kui meetmele antava riigiabi ülemmäär ületab kõnealuste sätetega kehtestatut, loetakse proportsionaalsuse põhimõte järgituks, kui liikmesriik tõendab sellise abi õigustatust ja hädavajalikkust.

(58)

Proportsionaalseks peetakse abi, mis on oma laadilt tasandustoetus, näiteks 4. jaos ning punktides 5.3 ja 5.4 kehtestatud eritingimustele vastav abi ja punktis 5.6 kehtestatud tingimustele vastav abi.

(59)

Abi võib anda samaaegselt mitme abikava alusel või koos sihtotstarbelise üksikabiga, eeldusel et tegevusele eraldatud riigiabi kogusumma ei ületa käesolevates suunistes kehtestatud abi ülemmäärasid.

(60)

Et abi oleks siseturuga kokkusobiv, peab abimeetme negatiivne mõju konkurentsile ja liikmesriikidevahelisele kaubandusele olema piiratud ning väiksem kui positiivne mõju ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisele.

(61)

Põhimõtteliselt võib kalandus- ja vesiviljelussektorile antav abi moonutada tooteturgu ja mõjutada asukohavalikut. See võib põhjustada ressursside ebatõhusat jaotumist, mis kahjustab siseturu toimimist, ning tekitada probleeme majandustegevuse piirkondadevahelises jaotumises.

(62)

Arvestades abi positiivset mõju sektori arengule, leiab komisjon, et kui abi vastab 4. jaos ning punktides 5.1, 5.3 ja 5.4 kehtestatud eritingimustele, on ebasoodne mõju konkurentsile ja kaubandusele minimaalne.

(63)

Komisjon on üldiselt seisukohal, et mõju konkurentsile ja kaubandusele on väiksem, kui abi on võrreldes rahastamiskõlblike kogukuludega proportsionaalne (abi piirdub minimaalselt vajalikuga) ja abisumma väiksem.

(64)

Abikavad ei tohi tekitada olulisi konkurentsi- ja kaubandusmoonutusi. Isegi kui moonutusi võib pidada väikseks igal üksikul juhul, võivad abikavad kumulatiivselt tekitada olulisi moonutusi.

(65)

Seepärast peab liikmesriik tõendama, et abi selline negatiivne mõju oleks minimaalne, võttes arvesse näiteks asjakohaste projektide suurust, individuaalseid ja kumulatiivseid abisummasid, eeldatavaid abisaajaid ning sihtvaldkonna eripära. Selleks et komisjon saaks hinnata abi mõju, võib liikmesriik esitada temale kättesaadava mõjuhinnangu ja analoogsete varasemate kavade järelhindamised.

(66)

Teatamisele kuuluva üksikabi mõju hindamisel paneb komisjon erilist rõhku kahjulikule mõjule, mis on seotud turult väljumise takistamise ja olulise turuvõimuga. Kõnealust negatiivset mõju peab kompenseerima abi positiivne mõju.

(67)

Selleks et teha kindlaks ja hinnata võimalikke konkurentsi- ja kaubandusmoonutusi, peaksid liikmesriigid esitama tõendid, mis võimaldavad komisjonil kindlaks teha asjaomase tooteturu (st tooted, mida abisaaja käitumise muutumine mõjutab), geograafilise turu ning asjaomased konkurendid ja kliendid ja tarbijad.

(68)

Komisjon kasutab konkurentsi- ja kaubandusmoonutuste hindamiseks mitmesuguseid kriteeriume, nagu asjaomase toote turu struktuur, turu tõhusus (kahanev või kasvav turg), abisaaja valimise protsess ja abisaaja turustrateegia.

(69)

Liikmesriigid peavad ülevaatlikul riigiabi veebisaidil avaldama riigi või piirkonna tasandil vähemalt järgmise teabe:

(70)

Maksusoodustusena antava abi korral võib abi summa esitada järgmistes vahemikes (miljonites eurodes): 0,03–0,5; üle 0,5–1; üle 1–2; üle 2.

(71)

Selline teave tuleb avaldada pärast seda, kui on tehtud otsus abi andmise kohta, ning seda teavet tuleb säilitada vähemalt kümme aastat ja see peab olema üldsusele piiranguteta kättesaadav (20). Liikmesriikidelt ei nõuta teabe avaldamist enne 1. juulit 2017 (21).

(72)

Abi loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamiseks on siseturuga kokkusobiv, kui see vastab 3. jaos sätestatud põhimõtetele ja käesolevas jaos kehtestatud eritingimustele.

(73)

Loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste mõisteid tuleb tõlgendada piiravalt (22).

(74)

Seni on komisjon nõustunud, et kalandus- ja vesiviljelussektoris antava riigiabi seisukohast võib erakordselt tugevaid torme ja üleujutusi käsitata loodusõnnetustena. Lisaks võib määruse (EL) nr 1388/2014 alusel kohaldada grupierandit ka järgmiste loodusõnnetuste suhtes: maavärinad, laviinid, maanihked, keeristormid, orkaanid, vulkaanipursked ja looduslikult alguse saanud metsapõlengud.

(75)

Erakorraliste sündmustena on komisjon väljaspool kalandus- ja vesiviljelussektorit tunnistanud näiteks järgmisi sündmusi: sõda, siserahutused ja streigid ning teatavate mööndustega ja vastavalt nende ulatusele ka rasked tuuma- ja tööstusõnnetused ning tulekahjud, millega on kaasnenud ulatuslik kahju. Loomahaiguste puhangut või taimekahjurite levikut ei käsitata üldiselt erakorralise sündmusena. Siiski on komisjon kalandus- ja vesiviljelussektoris erijuhtudel tunnistanud uue loomahaiguse väga laiaulatusliku puhangu erakorraliseks sündmuseks.

(76)

Komisjon hindab ka edaspidi taotlusi aluslepingu artikli 107 lõike 2 punkti b kohase abi andmiseks igal üksikjuhul eraldi, võttes arvesse oma varasemat vastavat tava.

(77)

Lisaks peab käesoleva jao kohane abi vastama järgmistele tingimustele:

(78)

Abi tuleb maksta otse asjaomasele ettevõtjale.

(79)

Konkreetse loodusõnnetuse või erakorralise sündmusega seotud abikavad tuleb koostada kolme aasta jooksul pärast asjaomase sündmuse esinemist. Abi makstakse välja nelja aasta jooksul pärast kõnealust kuupäeva.

(80)

Kiire tegutsemise hõlbustamiseks lubab komisjon maavärina, laviini, maanihke, üleujutuse, keeristormi, orkaani, vulkaanipurske või looduslikult alguse saanud metsapõlengu tekitatud kahjude hüvitamiseks ex ante abikava raamistikke tingimusel, et esitatakse piisavalt täpne kirjeldus tingimuste kohta, mille korral on lubatud abi anda. Liikmesriigid peavad sel juhul täitma punktis 130 sätestatud aruandluskohustust.

(81)

Rahastamiskõlblikud on otseselt loodusõnnetuse või erakorralise sündmuse põhjustatud kahju kulud, mille kohta on andnud hinnangu riigiasutus, sõltumatu ekspert, keda on tunnustanud abi andev riigiasutus, või kindlustusandja. Kahju võib sisaldada järgmist:

(82)

Materiaalse kahju arvutamine peab põhinema remondikuludel või kahjustatud vara majanduslikul väärtusel enne loodusõnnetust või erakorralist sündmust. See ei tohi ületada remondikulu ega loodusõnnetusest või erakorralisest sündmusest põhjustatud õiglase turuväärtuse vähenemist, st vahet vara väärtuse vahel vahetult enne ja vahetult pärast loodusõnnetuse või erakorralise sündmuse esinemist.

(83)

Saamata jäänud tulu arvutamiseks lahutatakse

(84)

Kahju arvutatakse iga hüvitisesaaja kohta eraldi.

(85)

Abi ja mis tahes muud kahju hüvitamiseks saadud maksed, sealhulgas kindlustushüvitised, ei tohi ületada 100 % rahastamiskõlblikest kuludest.

(86)

Kui VKEdele või suurettevõtjatele antav abi on sama liiki kui punkti 19 alapunktis a osutatud ühe grupierandi määruse kohaselt siseturuga kokkusobivaks peetav abiliik, hindab komisjon abi käesolevate suuniste 3. jaos ja käesolevas jaos kehtestatud põhimõtete ning kõnealustes määrustes sätestatud kõigi abiliikide suhtes sätestatud kriteeriumide alusel.

(87)

Kui abi ei vasta punktis 86 osutatud kriteeriumidele, peab liikmesriik tõendama sellise abi õigustatust ja hädavajalikkust. Komisjon hindab sellist abi igal üksikjuhul eraldi.

(88)

Erandina punktist 86 on abi, mis on sama laadi kui määruse (EL) nr 1388/2014 artiklis 44 osutatud loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi, kooskõlas aluslepinguga, kui see vastab käesolevate suuniste 4. jaos sätestatud eritingimustele.

(89)

Kui abi kuulub teatavate horisontaalsuuniste või muude komisjoni poolt vastuvõetud õigusaktide kohaldamisalasse, (23) hindab komisjon abi käesolevate suuniste 3. jaos ja asjaomastes jagudes kehtestatud põhimõtete alusel.

(90)

Kui abi eesmärk on korvata ebasoodsate ilmastikutingimuste tekitatud kahju, hindab komisjon abi käesolevate suuniste 3. jaos sätestatud põhimõtete ja käesolevas jaos kehtestatud eritingimuste alusel.

(91)

Erandina punktist 90 hindab komisjon abi, mis on sama laadi kui määruse (EL) nr 1388/2014 artiklis 20 osutatud ühisfondidele ebasoodsate ilmastikutingimuste jaoks antav abi, käesolevate suuniste punkti 5.1 alusel.

(92)

Seni on komisjon nõustunud, et kalandus- ja vesiviljelussektoris antava riigiabi seisukohast võib torme, erakordselt kõrgeid laineid põhjustavaid tuulepuhanguid, tugevaid ja püsivaid vihmasadusid, üleujutusi ja pikka aega kestvaid erakordselt kõrgenenud veetemperatuure käsitata ebasoodsate ilmastikutingimustena. Komisjon hindab ka edaspidi ebasoodsate ilmastikutingimuste tekitatud kahju korvamiseks esitatud abitaotlusi igal üksikjuhul eraldi, võttes arvesse oma varasemat vastavat tava.

(93)

Lisaks peab käesoleva jao kohane abi vastama järgmistele tingimustele:

(94)

Komisjon lubab ebasoodsate ilmastikutingimuste põhjustatud kahju hüvitamiseks ex ante abikava raamistikke, tingimusel et esitatakse piisavalt täpne kirjeldus tingimuste kohta, mille alusel on lubatud abi anda. Liikmesriigid peavad sel juhul täitma punktis 130 sätestatud aruandluskohustust.

(95)

Abi makstakse otse asjaomasele ettevõtjale.

(96)

Abikavad seoses ebasoodsate ilmastikutingimustega tuleb koostada kolme aasta jooksul pärast asjaomase sündmuse esinemist. Abi makstakse välja nelja aasta jooksul pärast kõnealust kuupäeva.

(97)

Rahastamiskõlblikud kulud on kulud seoses ebasoodsa ilmastikutingimuse otsesel tagajärjel tekkinud kahjuga, mida hindab ametiasutus, abi andva ametiasutuse poolt tunnustatud sõltumatu ekspert või kindlustusandja. Kahju võib sisaldada järgmist:

(98)

Tekitatud varalise kahju korral peab tootmise vähenemisest tingitud kahju ületama 30 % keskmisest aastakäibest, arvutatuna eelneva kolme kalendriaasta põhjal või ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemisele eelneval viiel aastal põhineva kolme aasta keskmise põhjal (arvutamisel on kõrvale jäetud kõige suurem ja kõige väiksem näitaja).

(99)

Materiaalse kahju arvutamine peab põhinema remondikuludel või kahjustatud vara majanduslikul väärtusel enne ebasoodsa ilmastikutingimuse esinemist. See ei tohi ületada remondikulu ega ebasoodsast ilmastikutingimusest põhjustatud õiglase turuväärtuse vähenemist, st vahet vara väärtuse vahel vahetult enne ja vahetult pärast ebasoodsa ilmastikutingimuse esinemist.

(100)

Saamata jäänud tulu arvutamiseks lahutatakse

(101)

Kahju arvutatakse iga hüvitisesaaja kohta eraldi.

(102)

Abi ja mis tahes muud kahju hüvitamiseks saadud maksed, sealhulgas kindlustushüvitised, ei tohi ületada 100 % rahastamiskõlblikest kuludest.

(103)

Kui abi eesmärk on korvata vesiviljeluse loomataudide ennetamise, kontrolli ja tõrje kulud, hindab komisjon abi käesolevate suuniste 3. jaos sätestatud põhimõtete ning käesolevas jaos kehtestatud tingimuste alusel.

(104)

Erandina punktist 103 hindab komisjon abi, mis on sama laadi kui määruse (EL) nr 1388/2014 artiklis 39 osutatud loomatervishoiuks ja loomade heaoluks antav abi, käesolevate suuniste punkti 5.1 alusel.

(105)

Käesoleva punkti kohast abi võib anda üksnes:

(106)

Abi makstakse otse asjaomasele ettevõtjale.

(107)

Abi ei tohi anda, kui leitakse, et toetusesaaja tekitas taudi tahtlikult või hooletuse tõttu.

(108)

Abikavad tuleb kehtestada kolme aasta jooksul alates loomataudist põhjustatud kulu tekkimise kuupäevast. Abi makstakse välja nelja aasta jooksul pärast kõnealust kuupäeva.

(109)

Komisjon lubab ex ante abikava raamistikke, tingimusel et esitatakse piisavalt täpne kirjeldus tingimuste kohta, mille alusel on lubatud abi anda. Liikmesriigid peavad sel juhul täitma punktis 130 sätestatud aruandluskohustust.

(110)

Abikõlblikud kulud on kulud, mis on seotud järgmisega:

(111)

Abi ja mis tahes muud kahju hüvitamiseks saadud maksed, sealhulgas kindlustushüvitised, ei tohi ületada 100 % rahastamiskõlblikest kuludest.

(112)

Kui abikava rahastatakse sõltumata kalandus- ja vesiviljelustoodete päritolust neile määratud erimaksudest, eelkõige maksutaolistest lõivudest, hindab komisjon abi käesolevate suuniste 3. jaos kehtestatud põhimõtete ja käesolevas jaos sätestatud tingimuste alusel. Siseturuga võib kokkusobivaks pidada üksnes abi, millest saavad kasu nii kodumaised kui ka imporditud tooted.

(113)

Kui abi antakse tegevusabina äärepoolseimate piirkondade eraldatusest, saarelisest asendist ja äärepoolseimast asukohast tulenevate eriliste piirangute leevendamiseks, hindab komisjon sellist abi igal üksikjuhul eraldi ning 3. jaos ja käesolevas jaos kehtestatud põhimõtete ja tingimuste ning kõnealuste piirkondade suhtes kohaldatavate konkreetsete õigusnormide alusel. Samuti võtab komisjon vajaduse korral arvesse abi kokkusobivust EMKFi kohaste meetmetega asjaomases piirkonnas ja selle mõju konkurentsile nii asjaomastes piirkondades kui ka muudes liidu osades.

(114)

Abi ei tohi minna kaugemale sellest, mis on vajalik äärepoolseimate piirkondade eraldatusest, saarelisest asendist ja äärepoolseimast asukohast tulenevate eriliste piirangute leevendamiseks. Ülemäärase hüvitamise vältimiseks peab liikmesriik võtma arvesse ka muid riikliku sekkumise viise, sealhulgas vajaduse korral kalandus- ja vesiviljelustoodetega seotud lisakulude hüvitamist äärepoolseimates piirkondades vastavalt määruse (EL) nr 508/2014 artiklitele 70–72 ja kõnealuse määruse artikli 73 kohaste hüvituskavade rakendamiseks antavat abi.

(115)

Kui abi ei vasta mitte ühelegi 4. jaos ja punktides 5.1–5.6 nimetatud abiliigile, ei ole abi põhimõtteliselt siseturuga kokkusobiv.

(116)

Kui liikmesriik siiski kavatseb sellist abi anda või annab seda, peab ta selgelt tõendama, et abi on kooskõlas 3. jaos sätestatud põhimõtetega. Komisjon võib tunnistada abi siseturuga kokkusobivaks, hinnates igat üksikjuhtu eraldi.

(117)

Komisjon lubab ainult piiratud kestusega abikavasid. Abikavasid ei tohi kohaldada põhimõtteliselt kauem kui seitse aastat.

(118)

Suurte konkurentsi- ja kaubandusmoonutuste vältimiseks võib komisjon nõuda, et teatavate kavade suhtes kohaldatakse täiendavat ajapiirangut (tavaliselt kuni neli aastat) ning punktis 25 osutatud järelhindamist. Järelhindamisi tehakse nende kavade puhul, kus on eriliselt suur konkurentsimoonutuste oht, see tähendab oht, mis võib konkurentsi oluliselt piirata või moonutada, kui nende kavade rakendamist õigel ajal läbi ei vaadata.

(119)

Võttes arvesse järelhindamise eesmärke ja vältimaks liikmesriikide ülemäärast koormamist seoses väiksemate abisummadega, kohaldatakse järelhindamist üksnes suure eelarvega abikavade suhtes, millel on uudseid omadusi, või kui on ette näha märkimisväärseid muutusi turul, tehnoloogias või õigusraamistikus. Järelhindamise peab tegema riigiabi andvast asutusest sõltumatu ekspert ühise metoodika alusel ja hindamistulemused avalikustatakse. Liikmesriigid peavad koos abikavaga teatavaks tegema hindamiskava projekti, mis moodustab lahutamatu osa komisjoni hinnangust kavale.

(120)

Abikavade puhul, mis on grupierandi määruse reguleerimisalast välja arvatud üksnes nende suure eelarve tõttu, hindab komisjon nende kokkusobivust üksnes hindamiskava alusel.

(121)

Järelhindamise tulemused tuleb komisjonile esitada aegsasti, et oleks võimalik hinnata abikava võimalikku pikendamist, ning igal juhul abikava lõppemise korral. Kõigi järgnevate samalaadse eesmärgiga abikavade puhul tuleb arvesse võtta kõnealuse järelhindamise tulemusi.

(122)

Komisjon kohaldab käesolevaid suuniseid, et hinnata kogu abi, mida antakse 1. juulil 2015 või pärast seda, sõltumata teatamise kuupäevast.

(123)

Heakskiidetud abikavade alusel antavat üksikabi, millest on komisjonile teatatud lähtuvalt kohustusest teatada sellisest abist eraldi, hinnatakse heakskiidetud abikava suhtes kohaldatavate suuniste alusel.

(124)

Ebaseaduslikku abi hinnatakse kooskõlas abi andmise kuupäeval kehtinud suunistega.

(125)

Kalandus- ja vesiviljelussektoris antava riigiabi kontrollimiseks 2008. aastal vastu võetud suuniseid ei kohaldata enam pärast 30. juunil 2015, v.a punktides 123 ja 124 osutatud juhtudel.

(126)

Kooskõlas aluslepingu artikli 108 lõikega 1 teeb komisjon ettepaneku, et liikmesriigid viiksid oma olemasolevad abikavad vastavusse käesolevate suunistega 31. detsembriks 2015.

(127)

Komisjon palub liikmesriikidel väljendada oma selget ja tingimusteta nõusolekut käesolevates suunistes esitatud asjakohaste meetmetega kahe kuu jooksul alates käesolevate suuniste avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas.

(128)

Kui liikmesriik ei anna tingimusteta ja sõnaselget heakskiitu ettenähtud ajavahemiku jooksul, eeldab komisjon, et liikmesriik ei ole kavandatud meetmetega nõus. Kui liikmesriik ei nõustu kavandatud meetmetega, tegutseb komisjon vastavalt määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 19 lõikele 2.

(129)

Komisjon tuletab liikmesriikidele meelde nende kohustust esitada komisjonile aastaaruanne, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 659/1999 artiklis 21 ning määruse (EÜ) nr 794/2004 artiklites 5, 6 ja 7.

(130)

Lisaks peab aruanne sisaldama meteoroloogiateavet loodusõnnetuse (4. jagu) või ebasoodsate ilmastikutingimuste (punkt 5.3) liigi, toimumisaja, suhtelise ulatuse ja toimumiskoha kohta ning samuti ennetamise, kontrolli ja tõrje programmide kohta (punkt 5.4). Kõnealune teavitamise kohustus kehtib üksnes ex ante raamprogrammide puhul.

(131)

Liikmesriigid peavad säilitama kõigi abimeetmete üksikasjalikud andmed. Need andmed peavad sisaldama kogu teavet, mis võimaldab teha kindlaks, kas vajaduse korral on peetud kinni abikõlblikkuse ja abi osakaalu tingimustest. Kõnealuseid andmeid tuleb säilitada abi andmise kuupäevast alates kümme aastat ja need tuleb nõudmise korral komisjonile esitada.

(132)

Komisjon võib igal ajal käesolevad suunised läbi vaadata või neid muuta, kui see on vajalik seoses konkurentsipoliitikaga, liidu muu poliitikaga, rahvusvaheliste kohustustega ja turgude arenguga või muul õigustatud põhjusel.