27.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 212/5

(1)

Otsusega tehakse õiguslikult siduvaks ettevõtjate Société Air France (edaspidi „AF”), Koninklijke Luchtvaart Maatschappij NV (edaspidi „KLM”), Alitalia Società Aerea Italiana SpA (edaspidi „AZ”) ja Delta Air Lines Inc. (edaspidi „Delta”) (edaspidi koos „osalised”) võetud kohustused vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklile 9 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 101 sätestatud menetluse raames. Käesolev otsus käsitleb osaliste vahel tulusid/kulusid jagava ühisettevõtte loomisega seoses sõlmitud Atlandi-ülese ühisettevõtte (Transatlantic Joint Venture) lepingut (edaspidi „TAJV leping”), mis muu hulgas hõlmab kõiki osaliste osutatavaid reisijate lennutransporditeenuseid Euroopa ja Põhja-Ameerika vahelistel liinidel (edaspidi „Atlandi-ülesed liinid”).

(2)

Komisjon alustas 23. jaanuaril 2012 ametlikku monopolidevastast menetlust, et võtta vastu otsus vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 III peatükile. 26. septembril 2014 võttis komisjon vastu esialgse hinnangu (edaspidi „esialgne hinnang”), milles väljendati komisjoni kahtlusi seoses konkurentsiga premium-klassi turul liinil Pariis – New York, premium-klassi turul ja muudel turgudel liinil Amsterdam – New York ning premium-klassi turul ja muudel turgudel liinil Rooma – New York (edaspidi „probleemsed liinid”) (2).

(3)

3. oktoobril 2014 pakkusid osalised välja kohustused, et kõrvaldada komisjoni esialgsed kahtlused. 23. oktoobril 2014 avaldati Euroopa Liidu Teatajas määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõike 4 kohane teatis, milles esitati juhtumi ja väljapakutud kohustuste kokkuvõte ning kutsuti huvitatud kolmandaid isikuid üles esitama märkusi (edaspidi „turutesti käsitlev teatis”). Pärast kolmandatelt isikutelt saadud märkusi esitasid osalised 4. mail 2015 lõplike kohustuste allkirjastatud versiooni.

(4)

28. aprillil 2015 konsulteeriti konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitleva nõuandekomiteega, kes esitas pooldava arvamuse. Ärakuulamise eest vastutav ametnik esitas 30. aprillil 2015 lõpparuande.

(5)

26. septembri 2014. aasta esialgses hinnangus väljendas komisjon esmaseid kahtlusi, mille kohaselt osalised võisid piirata konkurentsi premium-klassi turul liinil Pariis – New York ning premium-klassi turul ja muudel turgudel liinil Amsterdam – New York ja liinil Rooma – New York nii eesmärgi kui ka mõju osas TAJV lepingu kohaselt tehtava koostöö kaudu.

(6)

Komisjon jõudis esialgses hinnangus esmasele järeldusele, et TAJV lepingul on konkurentsivastane eesmärk, kuna selles nähakse ette osaliste ulatuslik koostöö kõikide lennuliinidevahelist konkurentsi iseloomustavate põhinäitajate puhul, kaasa arvatud hind, läbilaskevõime, lennuplaanid ja teenuste kvaliteet. Selles allianssi moodustavas tulusid/kulusid jagavas ühisettevõttes asendati partneriteks olevate lennuettevõtjate Atlandi-üleste liinidega seotud isiklikud huvid ühisettevõtte ühishuvide ja -tuluga.

(7)

Samuti oli komisjon esialgsel seisukohal, et TAJV lepingul on konkurentsi oluliselt piirav mõju i) liini Pariis – New York premium-klassi reisijate jaoks ning ii) liini Amsterdam – New York ja liini Rooma – New York premium-klassi ja muude reisijate jaoks. Komisjon jõudis esialgsele järeldusele, et enne osalistevahelise koostöö algust probleemsetel liinidel valitsenud konkurents on nüüdseks kadunud ja selle asendumine teiste lennuettevõtjate pakutava konkurentsiga ei ole suurte sisenemis- ja laienemistõkete tõttu kuigi tõenäoline.

(8)

Seetõttu on komisjon esialgsel arvamusel, et TAJV lepingu kohane osalistevaheline koostöö ei olnud kooskõlas aluslepingu artikli 101 lõikega 1 liini Pariis – New York premium-klassi reisijate ning liini Amsterdam – New York ja liini Rooma – New York premium-klassi ja muude reisijate puhul.

(9)

Osalised ei esitanud ühtegi väidet kasuteguri loomise kohta probleemsete liinide puhul. Seepärast jõudis komisjon esialgsele järeldusele, et tõenäoliselt ei sisalda TAJV leping kasutegureid, mis tasakaalustaksid konkurentsi märgatavat piiramist probleemsetel liinidel.

(10)

3. oktoobril 2014 pakkusid osalised välja kohustused, et lahendada esialgses hinnangus kindlaks määratud konkurentsiprobleemid. Osalised pakkusid välja järgmised kohustused:

(11)

Osalised on nõus sellega, et määratakse usaldusisik, kes jälgib kohustuste täitmist. Kui konkureeriva lennuettevõtja ja osaliste vahel tekivad lahkarvamused, nõustuvad osalised vaidluse lahendamise menetlusega, kus lõpliku otsuse langetab vahekohus.

(12)

Olles tutvunud pärast turutesti käsitleva teatise avaldamist komisjonile esitatud märkustega, esitasid osalised 4. mail 2015 lõplike kohustuste allkirjastatud versiooni. Kui välja arvata mõned selgitused, siis erinevad need läbivaadatud kohustused esialgu välja pakutud kohustustest vaid spetsiaalse tulude jaotamise kokkuleppe kohaldamisala ulatuse osas. Kohustuse geograafilist kohaldamisala laiendati nii, et see hõlmaks lende, mille tegelik lähte- või sihtkoht võib olla lisaks Euroopale või Põhja-Ameerikale, Kariibi piikonnale või Kesk-Ameerikale ka Liibanonis ja Iisraelis. Lisati ka selgitus, mille kohaselt spetsiaalne tulude jaotamise kokkulepe, mille alusel konkurendil on õigus välja valida kuni kakskümmend (20) osaliste teenindatavat eelnevat ja jätkuliini, hõlmab ka selliseid eelnevaid ja jätkuliine, mida turustavad osalised ja käitavad osaliste teatavad tütarettevõtjad (nt KLM Cityhopper, Alitalia CityLiner, AFi poolt märgrendile antud ja lennuettevõtja HOP käitatavad lennud ning kaubamärgi Delta Connection all turustatavad ümberistumisega lennud).

(13)

Lõplikud kohustused on piisavad, et lahendada komisjoni poolt esialgses hinnangus kindlaks tehtud probleemid, ega ole samas ebaproportsionaalsed. Need hõlbustavad konkurentide juurdepääsu probleemsetele liinidele või nende liinide laiendamist ja vähendavad turule sisenemise või selle laiendamisega seotud tõkkeid, tagavad konkurentide juurdepääsu ümberistumisega liinidele ja võimaluse sõlmida piletihindade kombineerimise kokkuleppeid ja püsikliendiprogrammiga seotud koostöökokkuleppeid.

(14)

Liini Amsterdam – New York ja liini Rooma – New York puhul on komisjon seisukohal, et teenindusaegadega seotud kohustused ühelt poolt ja piletihindade kombineerimise kokkulepete, spetsiaalsete tulude proportsionaalse jaotamise kokkulepete ja püsikliendiprogrammiga seotud kohustused teiselt poolt vastavad nõuetele ja on piisavad selleks, et lahendada esialgses hinnangus kindlaks tehtud konkurentsiprobleemid. Eelkõige teenindusaegu puudutavate kohustustega seotud tingimused muudavad probleemsed liinid piisavalt tulemuslikuks ja atraktiivseks, et konkurendid neid tegelikult teenindama hakkaksid, ülejäänud kohustused peaksid aga võimaldama konkurentidel suurendada nende poolt pakutavate uute teenuste jätkusuutlikkust. Liini Pariis – New York puhul märgib komisjon, et konkurentide poolt päevas käitatavate lendude arv on suurem kui kõigil osalistel kokku ja et konkurentidel on hiljuti õnnestunud asjaomast liini teenindavate lendude arvu suurendada. Seepärast on komisjon seisukohal, et piletihindade kombineerimise kokkuleppe, spetsiaalse tulude proportsionaalse jaotamise kokkuleppe ja püsikliendiprogrammiga seotud kohustused, mida osalised pakuvad nii praegustele kui ka uutele konkurentidele, on asjakohased ja piisavad kõnealuse liiniga seotud konkurentsiprobleemide lahendamiseks.

(15)

Käesoleva otsusega muudetakse kõnealuste ettevõtjate võetud kohustused juriidiliselt siduvateks.

(16)

Võttes arvesse osaliste väljapakutud lõplikke kohustusi, on komisjon seisukohal, et tal ei ole enam põhjust meetmeid võtta. Käesolev otsus on siduv kümne aasta jooksul alates selle vastuvõtmisest.