Teade dumpinguvastase menetluse algatamise kohta teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Venemaa Föderatsioonist pärit külmvaltsitud lehtterastoodete impordi suhtes

(2015/C 161/07)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) on saanud nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/2009 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, edaspidi „alusmäärus”) (1) artikli 5 kohase kaebuse, milles väidetakse, et teatavaid Hiina Rahvavabariigist ja Venemaa Föderatsioonist pärit külmvaltsitud lehtterastooteid imporditakse dumpinguhinnaga ja et see tekitab olulist kahju liidu tootmisharule.

1.   Kaebus

Kaebuse esitas 1. aprillil 2015. aastal Eurofer (edaspidi „kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab rohkem kui 25 % liidu teatavate külmvaltsitud lehtterastoodete kogutoodangust.

2.   Uurimisalune toode

Käesoleva uurimise raames vaadeldav toode (edaspidi „uurimisalune toode”) on rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest, kuid mitte roostevabast terasest lehtvaltstooted igasuguse laiusega, külmvaltsitud, plakeerimata, pindamata või katmata, muu töötluseta peale külmvaltsimise, välja arvatud:

3.   Väidetav dumping

Väidetavalt dumpinguhinnaga imporditav toode on uurimisalune toode, mis on pärit Hiina Rahvavabariigist ja Venemaa Föderatsioonist (edaspidi „asjaomased riigid”) ja mis praegu kuulub CN-koodide ex 7209 15 00, 7209 16 90, 7209 17 90, 7209 18 91, ex 7209 18 99, ex 7209 25 00, 7209 26 90, 7209 27 90, 7209 28 90, 7211 23 30, ex 7211 23 80, ex 7211 29 00, 7225 50 80, 7226 92 00 alla. Need CN-koodid on esitatud üksnes informatsiooniks.

Kuna Hiina Rahvavabariiki peetakse alusmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt mitteturumajanduslikuks riigiks, arvutas kaebuse esitaja Hiina Rahvavabariigist pärineva impordi normaalväärtuse turumajandusliku kolmanda riigi, nimelt Kanada turuhinna põhjal. Väide dumpingu kohta põhineb sel viisil arvutatud normaalväärtuse ja liitu ekspordi korras müüdava uurimisaluse toote ekspordihindade võrdlusel tehasehindade tasandil.

Kuna usaldusväärsed andmed Venemaa Föderatsiooni omamaiste hindade kohta ei ole kättesaadavad, põhineb väide dumpingu kohta uurimisaluse toote arvestusliku normaalväärtuse (hinnangulised tootmiskulud, müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum) ja ekspordihinna (tehasehinna tasandil) võrdlusel, kui toodet eksporditakse müügiks liitu.

Selle põhjal on asjaomaste riikide puhul arvutatud dumpingumarginaalid märkimisväärsed.

4.   Väidetav kahju ja põhjuslik seos

Kaebuse esitaja on esitanud tõendeid, mille kohaselt uurimisaluse toote import asjaomastest riikidest on kokkuvõttes suurenenud nii absoluutarvudes kui ka turuosa poolest.

Kaebuse esitaja esitatud esmapilgul usutavatest tõenditest selgub, et lisaks muudele tagajärgedele on imporditud uurimisaluse toote kogused ja hinnad avaldanud negatiivset mõju liidu tootmisharu müügikogustele, hinnatasemele ja turuosale ning et selle tulemuseks on liidu tootmisharu üldise tulemuslikkuse, finantsseisundi ja tööhõive olukorra märkimisväärne halvenemine.

5.   Menetlus

Pärast liikmesriikidele teatamist on komisjon jõudnud seisukohale, et kaebus on esitatud liidu tootmisharu poolt või selle nimel ja et menetluse algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning algatab seega uurimise alusmääruse artikli 5 alusel.

Uurimisega tehakse kindlaks, kas asjaomastest riikidest pärit uurimisalust toodet imporditakse dumpinguhinnaga ning kas kõnealune dumping on põhjustanud kahju liidu tootmisharule. Kui need väited leiavad kinnitust, uuritakse, kas meetmete kehtestamine ei lähe liidu huvidega vastuollu.

5.1.    Dumpingu kindlakstegemise menetlus

Komisjoni uurimises kutsutakse osalema asjaomaste riikide uurimisalust toodet eksportivad tootjad (2).

5.1.1.   Eksportivate tootjate uurimine

5.1.1.1.   Asjaomaste riikide eksportivate tootjate uurimiseks valimise kord

a)   Väljavõtteline uuring

Pidades silmas käesolevasse menetlusse kaasatud asjaomaste riikide eksportivate tootjate võimalikku suurt arvu ja et lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon vähendada uuritavate eksportivate tootjate arvu mõistliku arvuni, moodustades valimi (seda meetodit nimetatakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Väljavõtteline uuring toimub alusmääruse artikli 17 kohaselt.

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, palutakse kõigil eksportivatel tootjatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel endast komisjonile teada anda. Kõnealused isikud peavad endast teada andma 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti, ja esitama komisjonile oma äriühingute kohta käesoleva teate I lisas nõutud teabe.

Et komisjon saaks teavet, mida ta peab eksportivate tootjate valimi moodustamisel vajalikuks, võtab ta lisaks ühendust asjaomaste riikide ametiasutustega ning võib võtta ühendust teadaolevate eksportivate tootjate ühendusega.

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad edastada asjakohast teavet valimi moodustamise kohta, välja arvatud eespool nõutud teave, peavad seda tegema 21 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

Kui valimi moodustamine osutub vajalikuks, võidakse eksportivad tootjad välja valida suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahu põhjal, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Komisjon annab kõigile teadaolevatele eksportivatele tootjatele, asjaomaste riikide ametiasutustele ja eksportivate tootjate ühendustele vajaduse korral asjaomaste riikide ametiasutuste kaudu teada, millised äriühingud valimisse kaasatakse.

Et komisjon saaks teavet, mida ta peab eksportivate tootjate uurimise seisukohast vajalikuks, saadab ta küsimustikud valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele, kõigile teadaolevatele eksportivate tootjate ühendustele ning asjaomaste riikide ametiasutustele.

Kõik valimisse kaasatud eksportivad tootjad peavad esitama täidetud küsimustiku 37 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teatamist, kui ei ole sätestatud teisiti.

Ilma et see piiraks alusmääruse artikli 18 võimalikku kohaldamist, käsitatakse äriühinguid, kes on nõustunud oma võimaliku valimisse kaasamisega, kuid keda ei kaasata valimisse, koostööd tegevana (valimisse kaasamata koostööd tegevad eksportivad tootjad). Ilma et see piiraks alljärgneva punkti b kohaldamist, ei ületa valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportivate tootjate impordile määratav võimalik dumpinguvastane tollimaks valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul kindlaks tehtud kaalutud keskmist dumpingumarginaali (3).

b)   Individuaalne dumpingumarginaal valimisse kaasamata äriühingute jaoks

Valimisse kaasamata koostööd tegevad eksportivad tootjad võivad vastavalt alusmääruse artikli 17 lõikele 3 taotleda komisjonilt individuaalsete dumpingumarginaalide kehtestamist (edaspidi „individuaalne dumpingumarginaal”). Eksportivad tootjad, kes soovivad taotleda individuaalset dumpingumarginaali, peavad taotlema küsimustikku ja tagastama selle nõuetekohaselt täidetuna 37 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teatamist, kui ei ole sätestatud teisiti. Komisjon uurib, kas neile võib kehtestada individuaalse tollimaksumäära alusmääruse artikli 9 lõike 5 kohaselt. Asjaomase mitteturumajandusliku riigi eksportivad tootjad, kes leiavad, et nende puhul toimub uurimisaluse toote valmistamine ja müük turumajanduse tingimustes, võivad esitada sellesisulise nõuetekohaselt põhjendatud taotluse (edaspidi „turumajandusliku kohtlemise taotlus”) ning tagastavad selle nõuetekohaselt täidetuna punktis 5.1.2.2 esitatud tähtaja jooksul.

Individuaalset dumpingumarginaali taotlevad eksportivad tootjad peaksid teadma, et komisjon võib kõigele vaatamata otsustada, et ei määra neile individuaalset dumpingumarginaali, näiteks juhul, kui eksportivate tootjate arv on nii suur, et selline määramine oleks põhjendamatult koormav ning takistaks uurimise õigeaegset lõpetamist.

5.1.2.   Asjaomase mitteturumajandusliku riigi eksportivate tootjatega seotud lisamenetlus

5.1.2.1.   Turumajandusliku kolmanda riigi valik

Vastavalt punktile 5.1.2.2 ja kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a määratakse normaalväärtus Hiina Rahvavabariigist pärit impordi puhul kindlaks turumajanduslikus kolmandas riigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse põhjal. Selleks valib komisjon sobiva kolmanda turumajandusliku riigi. Komisjon on selleks esialgu valinud Kanada. Huvitatud isikutel palutakse kommenteerida selle valiku sobivust kümne päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Komisjonile kättesaadava teabe kohaselt on liidu teiste turumajanduslike tarnijate hulgas India, Lõuna-Korea ja Ukraina. Et valida välja turumajanduslik kolmas riik, uurib komisjon, kas neis turumajanduslikes kolmandates riikides, mille puhul on märke uurimisaluse toote tootmisest, esineb uurimisaluse toote tootmist ja müüki.

5.1.2.2.   Asjaomase mitteturumajandusliku riigi eksportivate tootjate kohtlemine

Vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b võivad asjaomase mitteturumajandusliku riigi eksportivad tootjad, kes leiavad, et nende puhul toimub uurimisaluse toote valmistamine ja müük turumajanduse tingimustes, esitada sellesisulise nõuetekohaselt põhjendatud taotluse (edaspidi „turumajandusliku kohtlemise taotlus”). Turumajanduslikku kohtlemist võimaldatakse juhul, kui turumajandusliku kohtlemise taotluse hindamine näitab, et alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumid (4) on täidetud. Nende eksportivate tootjate puhul, kellele võimaldatakse turumajanduslikku kohtlemist, arvutatakse dumpingumarginaal võimaluste piires nende endi normaalväärtuse ja ekspordihindade põhjal vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b, ilma et see piiraks alusmääruse artikli 18 kohast kättesaadavate faktide kasutamist.

Komisjon saadab turumajandusliku kohtlemise taotluse vormid kõikidele valimisse kaasatud Hiina Rahvavabariigi eksportivatele tootjatele ja valimisse kaasamata koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele, kes soovivad taotleda individuaalset dumpingumarginaali, teadaolevatele eksportivate tootjate ühendustele ja Hiina Rahvavabariigi ametiasutustele. Komisjon hindab ainult valimisse kaasatud Hiina Rahvavabariigi eksportivate tootjate ja selliste valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportivate tootjate esitatud turumajandusliku kohtlemise taotlusi, kelle individuaalse dumpingumarginaali taotlus on heaks kiidetud.

Kõik turumajanduslikku kohtlemist taotlevad eksportivad tootjad peavad tagastama täidetud turumajandusliku kohtlemise taotluse 21 päeva jooksul pärast valimi moodustamist või valimi moodustamisest loobumisest teatamist, kui ei ole sätestatud teisiti.

5.1.3.   Sõltumatute importijate uurimine  (5)  (6)

Käesolevas uurimises on kutsutud osalema sõltumatud importijad, kes impordivad uurimisalust toodet asjaomastest riikidest liitu.

Pidades silmas käesolevasse menetlusse kaasatud sõltumatute importijate võimalikku suurt arvu ja selleks, et lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon vähendada sõltumatute importijate arvu mõistliku arvuni, moodustades valimi (seda menetlust nimetatakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Väljavõtteline uuring toimub alusmääruse artikli 17 kohaselt.

Et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, palutakse kõigil sõltumatutel importijatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel endast komisjonile teada anda. Kõnealused isikud peavad endast teada andma 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti, ja esitama komisjonile oma äriühingute kohta käesoleva teate II lisas nõutud teabe.

Et komisjon saaks teavet, mida ta peab sõltumatute importijate valimi moodustamisel vajalikuks, võib ta lisaks võtta ühendust teadaolevate importijate ühendustega.

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad edastada asjakohast teavet valimi moodustamise kohta, välja arvatud eespool nõutud teave, peavad seda tegema 21 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

Kui valimi moodustamine osutub vajalikuks, võidakse importijad valida vaatlusaluse toote suurima tüüpilise müügimahu järgi ELis, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Komisjon annab kõigile teadaolevatele importijatele ja importijate ühendustele teada, millised äriühingud valimisse kaasatakse.

Et komisjon saaks teavet, mida ta peab uurimise seisukohast vajalikuks, saadab ta küsimustikud valimisse kuuluvatele sõltumatutele importijatele ja kõikidele teadaolevatele importijate ühendustele. Kõnealused isikud peavad esitama täidetud küsimustiku 37 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teatamist, kui ei ole sätestatud teisiti.

5.2.    Kahju kindlakstegemise ja liidu tootjate uurimise menetlus

Kahju kindlakstegemine põhineb otsestel tõenditel ja selle käigus hinnatakse objektiivselt dumpinguhinnaga impordi mahtu, impordi mõju liidu turul kehtivatele hindadele ja kõnealuse impordi mõju liidu tootmisharule. Et teha kindlaks, kas liidu tootmisharule on põhjustatud kahju, kutsutakse liidu uurimisaluse toote tootjad komisjoni uurimises osalema.

Pidades silmas käesolevasse menetlusse kaasatud liidu tootjate suurt arvu ja vajadust lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, on komisjon otsustanud vähendada uuritavate liidu tootjate arvu mõistliku arvuni, moodustades valimi (seda menetlust nimetatakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Väljavõtteline uuring toimub alusmääruse artikli 17 kohaselt.

Komisjon on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Selle üksikasjalikud andmed on esitatud toimikus, millega huvitatud isikud võivad tutvuda. Huvitatud isikuid kutsutakse toimikuga tutvuma (selleks peavad nad komisjoniga ühendust võtma, kasutades punktis 5.6 esitatud kontaktandmeid). Muud liidu tootjad või nende nimel tegutsevad esindajad, kes on seisukohal, et neid tuleks teatavatel põhjustel valimisse kaasata, peavad võtma komisjoniga ühendust 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas.

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad edastada muud asjakohast teavet valimi moodustamise kohta, peavad seda tegema 21 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

Komisjon annab kõigile teadaolevatele liidu tootjatele ja/või liidu tootjate ühendustele teada, millised äriühingud lõpuks valimisse kaasatakse.

Et saada uurimise jaoks vajalikku teavet, saadab komisjon küsimustikud valimisse kaasatud liidu tootjatele ja kõikidele teadaolevatele liidu tootjate ühendustele. Kõnealused isikud peavad esitama täidetud küsimustiku 37 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teatamist, kui ei ole sätestatud teisiti.

5.3.    Liidu huvide kindlakstegemise menetlus

Kui dumpingu ja sellest põhjustatud kahju esinemine leiab kinnitust, võetakse vastavalt alusmääruse artiklile 21 vastu otsus, kas dumpinguvastaste meetmete kehtestamine oleks vastuolus liidu huvidega. Liidu tootjatel, importijatel ja neid esindavatel ühendustel, kasutajatel ja neid esindavatel ühendustel ning tarbijaid esindavatel ühendustel palutakse endast teada anda 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Uurimises osalemiseks peavad tarbijaid esindavad organisatsioonid sama tähtaja jooksul tõendama, et nende tegevuse ja uurimisaluse toote vahel on objektiivne seos.

Isikud, kes eespool nimetatud tähtaja jooksul endast teatavad, võivad esitada komisjonile teavet liidu huvide kohta 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Selle teabe võib esitada vabas vormis või vastates komisjoni koostatud küsimustikule. Kõigil juhtudel võetakse artikli 21 kohaselt esitatud teavet arvesse üksnes siis, kui see on esitatud koos faktiliste tõenditega.

5.4.    Muud kirjalikud esildised

Vastavalt käesoleva teate sätetele palutakse kõigil huvitatud isikutel teha teatavaks oma seisukohad, esitada teave ja kinnitavad tõendid. Kõnealune teave ja seda kinnitavad tõendid peavad komisjonile laekuma 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

5.5.    Ärakuulamisvõimalus komisjoni uurimistalitustes

Kõik huvitatud isikud võivad taotleda komisjoni uurimistalitustelt ärakuulamist. Ärakuulamistaotlus peab olema kirjalik ning selles peab olema esitatud taotluse põhjus. Uurimise algetapiga seonduvate küsimuste asjus tuleb ärakuulamistaotlused esitada 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Hiljem tuleb ärakuulamistaotlus esitada tähtaja jooksul, mille komisjon määrab kirjavahetuses huvitatud isikutega.

5.6.    Kirjalike esildiste, täidetud küsimustike ja kirjade saatmise juhised

Komisjonile kaubanduskaitset käsitlevateks uurimisteks esitatava teabe suhtes ei kohaldata autoriõigust. Enne kolmanda isiku autoriõigustega kaitstud teabe ja/või andmete esitamist komisjonile peavad huvitatud isikud saama autoriõiguse omajalt spetsiaalse loa, mis sõnaselgelt võimaldab a) komisjonil kõnealust teavet ja andmeid käesolevas kaubanduse kaitsemeetmete menetluses kasutada ja b) esitada huvitatud isikutele teavet ja/või andmeid käesolevas uurimises kasutamiseks sellises vormis, mis võimaldab neil oma kaitseõigust kasutada.

Kõik kirjalikud esildised, sealhulgas käesolevas teates nõutud teave, täidetud küsimustikud ja kirjavahetus, mida huvitatud isikud paluvad käsitleda konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga „Limited” (7).

Huvitatud isikud, kes esitavad teavet märkega „Limited”, peavad vastavalt alusmääruse artikli 19 lõikele 2 esitama ka teabe mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte, millele lisatakse märge „For inspection by interested parties” (tutvumiseks huvitatud isikutele). Need kokkuvõtted peavad olema küllaldaselt üksikasjalikud, et võimaldada piisavalt aru saada konfidentsiaalsena esitatud teabe sisust. Kui konfidentsiaalset teavet edastav huvitatud isik ei esita nõutava vormi ja kvaliteediga mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet, võib sellise konfidentsiaalse teabe jätta arvesse võtmata.

Huvitatud isikutel palutakse esitada kõik esildised ja taotlused e-posti teel, sealhulgas ka skaneeritud volikirjad ja sertifikaadid, välja arvatud mahukad vastused, mis tuleb esitada CD-ROMil või DVD-l käsipostiga või tähitud kirjaga. E-posti kasutades nõustuvad huvitatud isikud elektroonilise edastamise suhtes kehtivate eeskirjadega, mis on esitatud dokumendis „CORRESPONDENCE WITH THE EUROPEAN COMMISSION IN TRADE DEFENCE CASES”, mis on avaldatud kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil: http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2011/june/tradoc_148003.pdf Huvitatud isikud peavad teatama oma nime, aadressi, telefoni ja kehtiva e-posti aadressi ning nad peaksid tagama, et esitatud e-posti aadress on toimiv ametlik e-post, mida kontrollitakse iga päev. Kui kontaktandmed on esitatud, suhtleb komisjon huvitatud isikutega ainult e-posti teel, välja arvatud juhul, kui nad avaldavad sõnaselgelt soovi saada kõik dokumendid komisjonilt teiste sidevahendite kaudu või kui dokumendi laad nõuab selle saatmist tähitud kirjaga. Täiendavaid reegleid ja lisateavet komisjoniga suhtlemise kohta, sh teavet e-posti teel esitatud esildiste suhtes kehtivate põhimõtete kohta, leiavad huvitatud isikud eespool osutatud huvitatud isikutega suhtlemise juhendist.

Komisjoni postiaadress:

6.   Koostöösoovimatus

Kui huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele, ei esita vajalikku teavet ettenähtud tähtaja jooksul või takistab uurimist oluliselt, võib vastavalt alusmääruse artiklile 18 nii positiivsed kui ka negatiivsed esialgsed või lõplikud järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal.

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud väära või eksitavat teavet, võidakse selline teave jätta arvesse võtmata ning toetuda kättesaadavatele faktidele.

Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning kui järeldused põhinevad seetõttu kättesaadavatel faktidel vastavalt alusmääruse artiklile 18, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see olnuks tema koostöö korral.

Elektroonilises vormis koostöö puudumist ei loeta koostööst keeldumiseks, kui huvitatud isik selgitab, et nõutav koostöövorm tooks kaasa ebaratsionaalse lisakoormuse või põhjendamatud lisakulud. Huvitatud isikul tuleb komisjoniga viivitamatult ühendust võtta.

7.   Ärakuulamise eest vastutav ametnik

Huvitatud isikud võivad kaubandusmenetluses taotleda ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Ärakuulamise eest vastutav ametnik on vahendaja huvitatud isikute ja uurimist korraldavate komisjoni talituste vahel. Ärakuulamise eest vastutav ametnik tegeleb toimikule juurdepääsu taotlustega, vaidlustega dokumentide konfidentsiaalsuse üle, tähtaegade pikendamise taotlustega ja kolmandate isikute ärakuulamistaotlustega. Ärakuulamise eest vastutav ametnik võib korraldada huvitatud isiku ärakuulamise ja olla vahendaja tagamaks, et huvitatud isikud saaksid oma kaitseõigusi täiel määral kasutada.

Taotlus saada ärakuulamise eest vastutava ametniku juures ära kuulatud tuleb esitada kirjalikult ning selles tuleb selgitada taotluse esitamise põhjusi. Uurimise algetapiga seonduvate küsimuste asjus tuleb ärakuulamistaotlused esitada 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Hiljem tuleb ärakuulamistaotlus esitada tähtaja jooksul, mille komisjon määrab kirjavahetuses huvitatud isikutega.

Ärakuulamise eest vastutav ametnik annab võimaluse ka selliseks ärakuulamiseks, kus osalevad isikud, kes esitavad erinevaid seisukohti ja vastuväiteid muu hulgas sellistes küsimustes nagu dumping, kahju, põhjuslik seos ja liidu huvi. Selline ärakuulamine toimub üldjuhul kõige hiljem neljanda nädala lõpus pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist.

Lisateave ja kontaktandmed on huvitatud isikutele kättesaadavad kaubanduse peadirektoraadis ärakuulamise eest vastutava ametniku veebisaidil: http://ec.europa.eu/trade/trade-policy-and-you/contacts/hearing-officer/

8.   Uurimise ajakava

Uurimine viiakse alusmääruse artikli 6 lõike 9 kohaselt lõpule 15 kuu jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 1 võidakse ajutised meetmed kehtestada hiljemalt üheksa kuud pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

9.   Isikuandmete töötlemine

Uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (8).

(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2)  Eksportiv tootja on asjaomases riigis asuv tootja, kes toodab ja ekspordib uurimisalust toodet liidu turule, kas otse või kolmanda isiku kaudu, kaasa arvatud kõik temaga seotud äriühingud, kes osalevad uurimisaluse toote tootmises, omamaises müügis või ekspordis.

(3)  Alusmääruse artikli 9 lõike 6 kohaselt ei võeta arvesse null- või miinimummarginaale ega marginaale, mis on kindlaks tehtud alusmääruse artiklis 18 kirjeldatud asjaoludel.

(4)  Eksportivad tootjad peavad eelkõige tõendama, et: i) majandustegevust ja kulusid käsitlevad otsused tehakse lähtuvalt turutingimustest ja riigi märkimisväärse sekkumiseta; ii) äriühingutel on üks selge peamiste raamatupidamisdokumentide kogum, mida auditeeritakse sõltumatult kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega ning kohaldatakse kõikidel eesmärkidel; iii) varasemast mitteturumajanduslikust süsteemist ei ole üle kandunud märkimisväärseid moonutusi; iv) pankroti- ja asjaõigusega on tagatud õiguskindlus ning stabiilsus ja v) vahetuskursside ümberarvestus toimub turukursside alusel.

(5)  Valimisse võivad kuuluda ainult importijad, kes ei ole eksportivate tootjatega seotud. Eksportivate tootjatega seotud importijad peavad täitma nende eksportivate tootjate kohta käiva küsimustiku I lisa. Vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustiku rakendussätted) artiklile 143 käsitatakse isikuid üksteisega seotuna ainult siis, kui: a) nad on üksteise äriühingute ametiisikud või juhatuse liikmed; b) nad on õiguslikult seisundilt äripartnerid; c) nende vahel on töösuhe; d) üks isik otse või kaudselt omab, kontrollib või valdab 5 % või rohkem mõlema poole kõigist emiteeritud hääleõiguslikest osadest või aktsiatest; e) üks nendest kontrollib otseselt või kaudselt teist; f) kolmas isik kontrollib otseselt või kaudselt mõlemaid; g) nad koos kontrollivad otseselt või kaudselt kolmandat isikut; või h) nad on ühe ja sama perekonna liikmed. Isikud loetakse ühe ja sama perekonna liikmeteks ainult siis, kui nad on sugulussuhetelt: abikaasad, ii) vanem ja laps, iii) vend ja õde (sealhulgas poolvend ja -õde), iv) vanavanem ja lapselaps, v) onu või tädi ja õe- või vennalaps, vi) ämm või äi ja väimees või minia, vii) abikaasa vend või õde ja õemees või vennanaine. (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1). Selles kontekstis tähendab „isik” mis tahes füüsilist või juriidilist isikut.

(6)  Sõltumatute importijate esitatud andmeid võib käesolevas uurimises kasutada ka muudes küsimustes kui vaid dumpingu kindlakstegemiseks.

(7)  Dokument märkega „Limited” on konfidentsiaalne dokument nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 51) artikli 19 ja WTO GATT 1994 VI artikli rakendamise lepingu (dumpinguvastane leping) artikli 6 kohaselt. Seda dokumenti kaitstakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) artikli 4 kohaselt.

(8)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.