4.3.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 76/1 |
EUROOPA LIIDU KOMBINEERITUD NOMENKLATUURI SELGITAVAD MÄRKUSED
(2015/C 076/01)
Avaldatud vastavalt nõukogu 23. juuli 1987 aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 artikli 9 lõike 1 määratletud menetlusele tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (1)
SISUKORD
Eessõna | 9 |
A. |
Kaupade kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid | 11 |
C. |
Nii nomenklatuuri kui ka tollimaksude kohta kohaldatavad üldreeglid | 11 |
I jaotis
Elusloomad ja loomsed tooted
1. |
Elusloomad | 13 |
2. |
Liha ja söödav rups | 16 |
3. |
Kalad ja vähid, limused ja muud veeselgrootud | 30 |
4. |
Piim ja piimatooted; linnumunad; naturaalne mesi; mujal nimetamata loomse päritoluga toiduained | 37 |
5. |
Mujal nimetamata loomsed tooted | 41 |
II jaotis
Taimsed tooted
6. |
Eluspuud ja muud taimed; taimesibulad, -juured jms; lõikelilled ja dekoratiivne taimmaterjal | 43 |
7. |
Köögivili ning söödavad juured ja mugulad | 45 |
8. |
Söödavad puuviljad, marjad ja pähklid; tsitrusviljade ja melonite koor | 53 |
9. |
Kohv, tee, mate ja vürtsid | 59 |
10. |
Teravili | 63 |
11. |
Jahvatustööstuse tooted; linnased; tärklis; inuliin; nisugluteen | 64 |
12. |
Õliseemned ja õliviljad; mitmesugused terad, seemned ja viljad; tööstuses kasutatavad taimed ja ravimtaimed; õled ja sööt | 67 |
13. |
Šellak; kummivaigud, vaigud ja muud taimemahlad ja -ekstraktid | 71 |
14. |
Taimne punumismaterjal; mujal nimetamata taimsed tooted | 72 |
III jaotis
Loomsed ja taimsed rasvad ja õlid ning nende lõhustamissaadused; töödeldud toidurasvad; loomsed ja taimsed vahad
15. |
Loomsed ja taimsed rasvad ja õlid ning nende lõhustamissaadused; töödeldud toidurasvad; loomsed ja taimsed vahad | 73 |
IV jaotis
Valmistoidukaubad; joogid, alkohol ja äädikas; tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad
16. |
Tooted lihast, kalast, vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest | 78 |
17. |
Suhkur ja suhkrukondiitritooted | 82 |
18. |
Kakao ja kakaotooted | 85 |
19. |
Tooted teraviljast, jahust, tärklisest või piimast; valikpagaritooted | 87 |
20. |
Tooted köögi- ja puuviljadest, marjadest, pähklitest või muudest taimeosadest | 90 |
21. |
Mitmesugused toiduvalmistised | 94 |
22. |
Joogid, alkohol ja äädikas | 97 |
23. |
Toiduainetetööstuse jäägid ja jäätmed; tööstuslikult toodetud loomasöödad | 103 |
24. |
Tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad | 107 |
V jaotis
Mineraalsed tooted
25. |
Sool; väävel; mullad ja kivimid; krohvimismaterjalid, lubi ja tsement | 110 |
26. |
Maagid, räbu ja tuhk | 114 |
27. |
Mineraalkütused, mineraalõlid ja nende destilleerimissaadused; bituumenained; mineraalvahad | 116 |
VI jaotis
keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude tooted
28. |
Anorgaanilised kemikaalid; väärismetallide, haruldaste muldmetallide, radioaktiivsete elementide ja isotoopide orgaanilised ja anorgaanilised ühendid | 141 |
29. |
Orgaanilised kemikaalid | 146 |
30. |
Farmaatsiatooted | 154 |
31. |
Väetised | 158 |
32. |
Park- ja värvaineekstraktid; tanniinid ja nende derivaadid; värvained ja pigmendid; värvid ja lakid; kitt ja muud mastiksid; tint | 160 |
33. |
Eeterlikud õlid ja resinoidid; parfümeeria- ja kosmeetikatooted ning hügieenivahendid | 165 |
34. |
Seep, orgaanilised pindaktiivsed ained, pesemisvahendid, määrdeained, tehisvahad ja vahavalmistised, poleerimis- ja puhastusvahendid, küünlad jms tooted, voolimispastad, stomatoloogiline vaha ja hambaravis kasutatavad kipsisegud | 167 |
35. |
Valkained; modifitseeritud tärklis; liimid; ensüümid | 169 |
36. |
Lõhkeained; pürotehnilised tooted; tuletikud; pürofoorsed sulamid; teatavad kergsüttivad valmistised | 171 |
37. |
Foto- ja kinokaubad | 172 |
38. |
Mitmesugused keemiatooted | 175 |
VII jaotis
Plastid ja plasttooted; kautšuk ja kummitooted
39. |
Plastid ja plasttooted | 183 |
40. |
Kautšuk ja kummitooted | 190 |
VIII jaotis
Toornahad, nahk, karusnahk ja tooted nendest; sadulsepatooted ja rakmed; reisitarbed, käekotid jms tooted; tooted loomasooltest (v. a jämesiidist)
41. |
Toornahad (v.a karusnahad) ja nahk | 193 |
42. |
Nahktooted; sadulsepatooted ja rakmed; reisitarbed, käekotid jms tooted; tooted loomasooltest (v.a jämesiidist) | 198 |
43. |
Karusnahk, tehiskarusnahk; nendest valmistatud tooted | 200 |
IX jaotis
Puit ja puittooted; puusüsi; kork ja korgist tooted; õlgedest, espartost ja muudest punumismaterjalidest tooted; korv- ja vitspunutised
44. |
Puit ja puittooted; puusüsi | 202 |
45. |
Kork ja korgist tooted | 209 |
46. |
Õlgedest, espartost ja muudest punumismaterjalidest tooted; korv- ja vitspunutised | 211 |
X jaotis
Kiumass puidust vm kiulisest tselluloosmaterjalist; ringlusse võetud paberi- või papijäätmed ja -jäägid; paber ja papp ning tooted nendest
47. |
Kiumass puidust vm kiulisest tselluloosmaterjalist; ringlusse võetud paberi- või papijäätmed ja -jäägid; | 212 |
48. |
Paber ja papp; paberimassist, paberist või papist tooted | 214 |
49. |
Raamatud, ajalehed, pildid jm trükitooted; käsikirjad, masinakirjatekstid ning plaanid ja joonised | 219 |
XI jaotis
Tekstiil ja tekstiiltooted
50. |
Siid | 220 |
51. |
Lambavill ja muude loomade vill ning loomakarvad; hobusejõhvist lõng ja riie | 223 |
52. |
Puuvill | 225 |
53. |
Muud taimsed tekstiilkiud, paberlõng ja paberlõngast riie | 226 |
54. |
Keemilised Filamentkiud; Keemiliste Tekstiilmaterjalide Ribad Jms Vormid | 227 |
55. |
Keemilised staapelkiud | 230 |
56. |
Vatt, vilt ja lausriie; erilõngad; nöörid, paelad, köied ja trossid ning tooted nendest | 231 |
57. |
Vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted | 232 |
58. |
Eririie; taftingriie; pits; seinavaibad; posamendid; tikandid | 233 |
59. |
Impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud tekstiilriie; tekstiiltooted tööstuslikuks otstarbeks | 235 |
60. |
Silmkoelised ja heegeldatud kangad (trikookangad) | 237 |
61. |
Silmkoelised ja heegeldatud rõivad ning rõivamanused (trikootooted) | 238 |
62. |
Rõivad ning rõivamanused, v. a silmkoelised või heegeldatud | 248 |
63. |
Muud tekstiilist valmistooted; komplektid; kantud rõivad ja kasutatud tekstiiltooted; kaltsud | 256 |
XII jaotis
Jalatsid, peakatted, vihma- ja päevavarjud, jalutuskepid, istmega jalutuskepid; piitsad, ratsapiitsad ja nende osad; töödeldud suled ja sulgedest tooted; tehislilled; tooted juustest
64. |
Jalatsid, kedrid jms tooted; nende osad | 257 |
65. |
Peakatted ja nende osad | 263 |
66. |
Vihma- ja päevavarjud, jalutuskepid, istmega jalutuskepid, piitsad, ratsapiitsad ja nende osad | 264 |
67. |
Töödeldud suled ja udusuled ning tooted nendest; tehislilled; tooted juustest | 265 |
XIII jaotis
Kivist, kipsist, tsemendist, asbestist, vilgust jms materjalist tooted; keraamikatooted; klaas ja klaastooted
68. |
Kivist, kipsist, tsemendist, asbestist, vilgust jms materjalist tooted | 266 |
69. |
Keraamikatooted | 270 |
70. |
Klaas ja klaastooted | 275 |
XIV jaotis
Looduslikud ja kultiveeritud pärlid, vääris- ja poolvääriskivid, väärismetallid, väärismetalliga plakeeritud metallid, nendest valmistatud tooted; juveeltoodete imitatsioonid; mündid
71. |
Looduslikud ja kultiveeritud pärlid, vääris- ja poolvääriskivid, väärismetallid, väärismetalliga plakeeritud metallid, nendest valmistatud tooted; juveeltoodete imitatsioonid; mündid | 280 |
XV jaotis
Mitteväärismetallid ja nendest valmistatud tooted
72. |
Raud ja teras | 284 |
73. |
Raud- ja terastooted | 293 |
74. |
Vask ja vasktooted | 302 |
75. |
Nikkel ja nikkeltooted | 303 |
76. |
Alumiinium ja alumiiniumtooted | 304 |
78. |
Plii ja pliitooted | 305 |
81. |
Muud mitteväärismetallid; metallkeraamika; tooted nendest | 306 |
82. |
Mitteväärismetallist tööriistad, terariistad, lusikad ja kahvlid; nende mitteväärismetallist osad | 307 |
83. |
Mitmesugused mitteväärismetallist tooted | 309 |
XVI jaotis
Masinad ja mehaanilised seadmed; elektriseadmed; nende osad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed, telepildi ja -heli salvestus- ja taasesitusseadmed, nende osad ja tarvikud
84. |
Tuumareaktorid, katlad, masinad ja mehaanilised seadmed; nende osad | 311 |
85. |
Elektrimasinad ja -seadmed, nende osad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed, telepildi ja -heli salvestus- ja taasesitusseadmed, nende osad ja tarvikud | 331 |
XVII jaotis
Sõidukid, õhusõidukid, veesõidukid ja muud transpordivahendid
86. |
Raudtee- või trammivedurid, -veerem ning nende osad; raudtee- või trammiteeseadmed ja -tarvikud ning nende osad; mitmesugused mehaanilised (sh elektromehaanilised) liikluskorradldusseadmed | 357 |
87. |
Sõidukid, v.a raudtee- ja trammiteeveerem, ning nende osad ja tarvikud | 359 |
88. |
Õhusõidukid, kosmoseaparaadid ja nende osad | 368 |
89. |
Laevad, paadid ja ujuvkonstruktsioonid | 369 |
XVIII jaotis
Optika-, foto-, kino-, mõõte-, kontroll-, täppis-, meditsiini- ja kirurgiainstrumendid ning -aparatuur; kellad; muusikariistad; nende osad ja tarvikud
90. |
Optika-, foto-, kino-, mõõte-, kontroll-, täppis-, meditsiini- ja kirurgiainstrumendid ning -aparatuur; nende osad ja tarvikud | 370 |
91. |
Kellad ja nende osad | 376 |
92. |
Muusikariistad; nende osad ja tarvikud | 377 |
XIX jaotis
Relvad ja laskemoon; nende osad ja tarvikud
93. |
Relvad ja laskemoon; nende osad ja tarvikud | 378 |
XX jaotis
Mitmesugused tööstustooted
94. |
Mööbel; madratsid, madratsialused, padjad ja muud täistopitud mööblilisandid; mujal nimetamata lambid ja valgustid; sisevalgustusega sildid, valgustablood jms; kokkupandavad ehitised | 379 |
95. |
Mänguasjad, mängud ja spordiinventar; nende osad ja tarvikud | 381 |
96. |
Mitmesugused tööstustooted | 387 |
EESSÕNA
Nõukogu 23. juuli 1987 määrusega (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku (2) kohta kehtestati nomenklatuur, mida tuntakse kombineeritud nomenklatuurina või lühendatult KN-na ja mille aluseks on rahvusvaheline konventsioon kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi (3) kohta, mida tuntakse ka kui harmoneeritud süsteemi või lühendatult HS-i.
HS-le on täiendavalt lisatud selgitavad märkused (HSEN). Inglis- ja prantsuskeelset versiooni avaldab ja ajakohastab:
MAAILMA TOLLIORGANISATSIOON (WCO) |
Tollikoostöö Nõukogu (CCC) |
30, rue du Marché, |
B-1210 Brüssel |
Määruse (EMÜ) nr 2658/87 artikli 9 lõike 1 punkti a teise alapunkti kohaselt võtab komisjon vastu kombineeritud nomenklatuuri selgitavad märkused (CNEN) pärast arutelu Tolliseadustiku komitee tariifi- ja statistikanomenklatuuri sektsioonis. Kuigi kombineeritud nomenklatuuri selgitavates märkustes võidakse viidata harmoneeritud süsteemi selgitavatele märkustele, ei asenda need viimaseid, vaid kombineeritud nomenklatuuri märkusi tuleb lugeda harmoneeritud süsteemi selgitavate märkuste täienduseks ja kasutada koos nendega.
Kombineeritud nomenklatuuri selgitavate märkuste käesolev versioon hõlmab ja vajadusel asendab Euroopa Liidu Teataja C-seerias kuni 16. september 2014 (4) avaldatud selgitavad märkused. Pärast seda kuupäeva Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud kombineeritud nomenklatuuri selgitavad märkused jäävad jõusse ja lisatakse kombineeritud nomenklatuuri selgitavate märkuste uude redaktsiooni.
Rubriikide ja alamrubriikide CN-koodid, millele viidatakse, on komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1101/2014 (5) järgsed 2015. aasta kombineeritud nomenklatuuri koodid.
„Suuniseid jaekaubanduse jaoks mõeldud komplektina esitatud kaupade klassifitseerimiseks kombineeritud nomenklatuuri” käsitlev teave on avaldatud Euroopa Liidu Teataja C-seerias (6).
A. Kaupade kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid
Üldreegel 5 b |
Pakendid, mida tavaliselt kasutatakse jookide, džemmide, sinepi, maitseainete jne turustamiseks, tuleb klassifitseerida nii nagu neis sisalduvad kaubad, isegi kui need ilmselt sobivad mitmekordseks kasutamiseks. |
C. Nii nomenklatuuri kui ka tollimaksude kohta kohaldatavad üldreeglid
Üldreegel 3 |
|
I JAOTIS
ELUSLOOMAD JA LOOMSED TOOTED
GRUPP 1
ELUSLOOMAD
0101 |
Elushobused, -eeslid, -muulad ja -hobueeslid |
||||||||||
0101 29 10 ja 0101 29 90 |
Hobused Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka ulukhobused, nagu prževalski hobune või tarpan (mongoolia hobune). Sebrad (Equus zebra, Equus grevyi, Equus burchelli, Equus quagga jne) klassifitseeritakse siiski alamrubriiki 0106 19 00, kuigi nad kuuluvad hobuslaste sugukonda. Mära ja sebratäku ristand (sebroid) klassifitseeritakse alamrubriiki 0106 19 00. |
||||||||||
0101 30 00 |
Eeslid Sellesse alamrubriiki kuuluvad nii kodustatud kui ka kodustamata eeslid. Viimaste hulka kuuluvad ka eeslikud, nagu näiteks mongoolia džigetai, tiibeti kiang, onager ning kulaan (liigi Equus hemionus alamliigid: E.h.hemionus, E.h.kiang, E.h.onager, E.h.kulan). Märaeesli ja sebratäku ristand (sebroid) klassifitseeritakse alamrubriiki 0106 19 00. |
||||||||||
0101 90 00 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 0101 viimases lõigus kirjeldatud loomad. |
||||||||||
0102 |
Elusveised |
||||||||||
0102 21 10 kuni 0102 29 99 |
Veised Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 0102 esimese lõigu punktis 1 kirjeldatud loomad. Jakkidel on 14 roidepaari, samas kui kõigil teistel veislaseliikidel (v.a. euroopa ja ameerika piison) on ainult 13 roidepaari. |
||||||||||
0102 31 00 kuni 0102 39 90 |
Pühvlid Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 0102 esimese lõigu punktis 2 kirjeldatud loomad. Euroopa piisonil (Bison bonasus) ja ameerika piisonil (Bison bison) on 14 roidepaari, samas kui kõigil teistel veislaseliikidel (v.a jakid) on ainult 13 roidepaari. |
||||||||||
0102 39 10 |
Koduveised Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad kõik kodustatud veislaseliigid perekonnast Bubalus, sõltumata nende kasutusalast (piimakarjakasvatus, tõuaretus, nuumamine, lihaloomakasvatus jms). Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu tõupuhtad aretusloomad (alamrubriik 0102 31 00). |
||||||||||
0102 39 90 |
Muud Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad veislaseliigid perekondadest Syncerus ja Bison. Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu tõupuhtad aretusloomad (alamrubriik 0102 31 00). |
||||||||||
0102 90 20 kuni 0102 90 99 |
Muud Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 0102 esimese lõigu punktis 3 kirjeldatud loomad. |
||||||||||
0102 90 91 |
Kodustatud liigid Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad kõik eespool nimetamata kodustatud veislaseliigid, sõltumata nende kasutusalast (piimakarjakasvatus, tõuaretus, nuumamine, lihaloomakasvatus jms). Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu tõupuhtad aretusloomad (alamrubriik 0102 90 20). |
||||||||||
0103 |
Elussead |
||||||||||
0103 91 90 |
Muud Kodustamata elussigade hulka kuuluvad:
|
||||||||||
0103 92 90 |
Muud Vaata alamrubriigi 0103 91 90 selgitavad märkused. |
||||||||||
0104 |
Eluslambad ja -kitsed |
||||||||||
0104 10 10 kuni 0104 10 80 |
Lambad Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka kodulammas (Ovis aries), erinevad mufloni vormid, nagu euroopa muflon (Ovis musimon), lumelammas e pakssarv (Ovis canadensis), aasia (küprose) muflon (e urial) (Ovis orientalis), mägilammas (Ovis ammon) ning lakklammas (Ammotragus lervia). |
||||||||||
0104 20 10 ja 0104 20 90 |
Kitsed Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka kodukitsed, alpi kaljukits (Capra ibex) ja pulstikkits (Capra aegagrus e Capra hircus). Alljärgnevad loomad ei kuulu siiski nendesse alamrubriikidesse, vaid nad klassifitseeritakse alamrubriiki 0106 19 00: muskushirv (Moschus moschiferus), vesihirvik (Hyemoschus aquaticus) ja kantšilid (Tragulus), kes ei kuulu kitsede hulka. Nendesse alamrubriikidesse ei arvata ka loomi, kes kuuluvad kitsantiloopide (Rupicaprini) hulka (nt himaalaja taar (Hemitragus jemlahicus), mägikits jne). |
||||||||||
0105 |
Eluskodulinnud, s.o kanad liigist Gallus domesticus , pardid, haned, kalkunid ja pärlkanad Sellesse rubriiki kuuluvad üksnes rubriigi pealkirjas nimetatud eluskodulinnud (liigi Gallus domesticus kanade hulka kuuluvad ka kanapojad ja kohikuked e kabunid), keda kasvatatakse munade, liha, sulgede pärast või muuks otstarbeks (nt puuris, parkides või järvedel pidamiseks). Metslinnud, nt metskalkunid (Meleagris gallopavo) klassifitseeritakse alamrubriiki 0106 39 80, isegi kui neid peetakse ja tapetakse nagu käesoleva rubriigi kodulinde. Kodutuvid klassifitseeritakse alamrubriiki 0106 39 10. |
||||||||||
0106 |
Muud elusloomad |
||||||||||
0106 13 00 |
Kaamelid ja muud kaamellased ( Camelidae ) Sellesse alamrubriiki kuuluvad kaamelid, dromedarid ja teised kaamellased (laama, alpaka, guanaako, vikunja). |
||||||||||
0106 14 10 |
Koduküülikud Sellesse alamrubriiki kuuluvad üksnes koduküülikud, keda peetakse kas nende liha või karusnaha pärast (nt angoora küülik) või muuks otstarbeks. |
||||||||||
0106 14 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad ulukküülikud (Oryctolagus cuniculus) ja jänesed. |
||||||||||
0106 19 00 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad kõik elusimetajad, v. a kodustatud või kodustamata hobused, eeslid, muulad ja hobueeslid (rubriik 0101), veised (rubriik 0102), sead (rubriik 0103) lambad ja kitsed (rubriik 0104), esikloomalised (alamrubriik 0106 11 00), vaalad, delfiinid, pringlid, lamantiinid ja dugongid, hülged, merilõvid ja morsad (alamrubriik 0106 12 00) ning küülikud ja jänesed (alamrubriigid 0106 14 10 ja 0106 14 90). Sellesse alamrubriiki kuuluvad imetajad on näiteks:
|
||||||||||
0106 20 00 |
Roomajad (kaasa arvatud maod ja kilpkonnad) Sellesse alamrubriiki kuuluvad kõik roomajad, sisalikud, maismaa- ja veekilpkonnad (nii mere- kui ka magevees elavad). |
||||||||||
0106 39 10 |
Tuvid Sellesse alamrubriiki kuuluvad kõik tuvilased, nii mets- kui ka kodutuvid, sõltumata viimaste kasutusalast (linnufarmide tuvid, dekoratiivtuvid, postituvid). Kodustamata tuvide hulka kuuluvad kaelustuvi e meigas (Columba palumbus), õõnetuvi e melekas (Columba oenas), kaljutuvi (Columba livia), valjastuvid, turteltuvid (Streptopelia turtur) ja leetturteltuvid (Streptopelia risoria). Teatavad kanalistega lähisuguluses olevad liigid, nagu lakktuvi (Caloenas nicobarica), rohetuvid (Ptilinopus spp.), kroontuvid (Goura spp.) ja vurilid (Syrrhaptes spp.) ei kuulu siiski sellesse alamrubriiki ja nad klassifitseeritakse alamrubriiki 0106 39 80. |
||||||||||
0106 39 80 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad kõik eluslinnud, v. a kanad liigist Gallus domesticus, pardid, haned, kalkunid ja pärlkanad (rubriik 0105), röövlinnud (alamrubriik 0106 31 00), papagoilised (alamrubriik 0106 32 00), jaanalinnud ja emud (alamrubriik 0106 33 00) ning kodustatud ja kodustamata tuvid (alamrubriik 0106 39 10). Sellesse alamrubriiki kuuluvad linnud on näiteks:
|
||||||||||
0106 49 00 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad siidiussid, liblikad, mardikad jm putukad. |
||||||||||
0106 90 00 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad:
|
GRUPP 2
LIHA JA SÖÖDAV RUPS
Üldist
1. |
Inimtoiduks sobiv liha ja rups klassifitseeritakse sellesse gruppi isegi siis, kui seda kasutatakse lemmikloomade toidu valmistamiseks. |
2. |
Käesolevas grupis tähistavad terminid „liha” ja „rups” sama mis käesoleva jaotise HS selgitavates üldmärkustes. |
3. |
Käesoleva grupi HS selgitavates üldmärkustes on juhised selle kohta, millisel viisil selle grupi liha ja rups (värskelt, jahutatult, külmutatult, kuiv- või märgsoolatult, kuivatatult või suitsutatult) võivad olla. Tuleb märkida, et sügavkülmutatud liha ja osaliselt või täielikult ülessulatatud liha klassifitseeritakse samal viisil kui külmutatud liha. Peale selle ei tähista termin „külmutatud” üksnes värsket külmutatud liha, vaid ka liha, mida on enne külmutamist veidi kuivatatud ja seejärel külmutatud, kui külmutamine on liha pikemaaegseks säilitamiseks hädavajalik. |
4. |
Käesoleva grupi HS selgitavates üldmärkustes on juhised ka selle grupi liha ja rupsi eristamise kohta 16. grupi vastavatest toodetest. Käesolevasse gruppi kuulub siiski hakitud või peeneks tükeldatud, kuid mitte rohkem töödeldud toores liha ja rups, mis on pakendatud plastkilesse (ka vorstidena), üksnes käsitlemise või transportimise hõlbustamiseks. |
5. |
Luudega ja luudeta jaotustükkide eristamisel ei loeta kõhresid ega kõõluseid luudeks. |
Lisamärkused 1 A d ja 1 A e |
Selleks et kohaldada käesoleva grupi lisamärkusi 1 A d ja 1 A e (koostoimes käesoleva grupi lisamärkusega 1 C, võetakse siis, kui kontrollitakse, kas ribide minimaalse ja maksimaalse arvu kohta esitatud tingimused on täidetud, arvesse ainult selliseid terveid või osaliselt läbi lõigatud ribisid, mis on selgrooga vahetult ühendatud. Selle selgituse kohaselt esitatakse järgmisel joonisel veise sellise eesveerandi näidis, mis vastab lisamärkuste 1 A d ja 1 A e tingimustele (koostoimes käesoleva grupi lisamärkusega 1 C. |
|
EESVEERAND TAGAVEERAND
|
Lisamärkus 2 C |
Alljärgnevatel joonistel selgitatakse käesoleva grupi lisamärkuses 2 C esitatud kahte erinevat lõikamisviisi ning termineid „põseliha”, „põsed” ja „põsed koos põselihaga”. |
|
|
|
|
Lisamärkus 6 a |
Selles lisamärkuses ei loeta soola maitseaineks. Vaata ka selle grupi lisamärkus 7. |
0201 |
Värske või jahutatud veiseliha Sellesse rubriiki kuulub üksnes rubriigi 0102 loomade värske või jahutatud liha. Eesveerandi ja tagaveerandi määratluse kohta kohaldatakse alljärgnevat:
|
||||||
0201 10 00 |
Rümbad ja poolrümbad Terminid „rümp” ja „poolrümp” on määratletud selle grupi lisamärkuse 1 A lõikudes a ja b. Esimesed kaheksa või üheksa rinnalüli luujätket võib jätta kas parema või vasaku poolrümba külge. |
||||||
0201 20 20 |
Komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid Termin „komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid” on määratletud selle grupi lisamärkuse 1 A lõigus c. |
||||||
0201 20 30 |
Poolitamata või poolitatud eesveerandid Terminid „poolitamata eesveerandid” ja „poolitatud eesveerandid” on määratletud selle grupi lisamärkuse 1 A lõikudes d ja e. Sellest lisamärkusest tuleneb, et näiteks poolrümpade eesveerandid koos kõigi kontidega, milles on vähem kui neli ribi või millel puudub kael või abaosa või millest on üks luu, näiteks kaela kandelüli, eemaldatud, ei kuulu sellesse alamrubriiki ning need klassifitseeritakse alamrubriiki 0201 20 90. |
||||||
0201 20 50 |
Poolitamata või poolitatud tagaveerandid Terminid „poolitamata tagaveerandid” ja „poolitatud tagaveerandid” on määratletud selle grupi lisamärkuse 1 A lõikudes f ja g. Sellest lisamärkusest tuleneb, et näiteks poolrümpade tagaosad koos kõigi kontidega, milles on vähem kui kolm ribi või millel puudub reie- või seljatükk (sirloin), k.a filee, ei kuulu siiski sellesse alamrubriiki ning need klassifitseeritakse alamrubriiki 0201 20 90. Tagaveerandid ilma neeru või neerurasvata, kas kubemeosaga või ilma, klassifitseeritakse siiski tagaveeranditena. |
||||||
0201 20 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad näiteks abaosa, reie- ja seljatükk (sirloin), kondiga. Siia kuuluvad samuti poolrümpade kondiga ees- või tagatükid, mis ei vasta komplekteeruvate ees- ja tagaveerandite määratlusele. |
||||||
0201 30 00 |
Kondita Sellesse alamrubriiki kuuluvad kõik värske või jahutatud veiseliha jaotustükid, millest kõik kondid on eemaldatud, näiteks kondita filee ja kubemeosa. |
||||||
0202 |
Külmutatud veiseliha Sellesse rubriiki kuulub üksnes rubriigi 0102 loomade külmutatud liha. |
||||||
0202 10 00 |
Rümbad ja poolrümbad Terminid „rümp” ja „poolrümp” on määratletud selle grupi lisamärkuse 1 A lõikudes a ja b. |
||||||
0202 20 10 |
Komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid Termin „komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid” on määratletud selle grupi lisamärkuse 1 A lõigus c. |
||||||
0202 20 30 |
Rümpade või poolrümpade poolitamata või poolitatud eesveerandid Terminid „poolitamata eesveerandid” ja „poolitatud eesveerandid” on määratletud selle grupi lisamärkuse 1 A lõikudes d ja e. |
||||||
0202 20 50 |
Rümpade või poolrümpade poolitamata või poolitatud tagaveerandid Terminid „poolitamata tagaveerandid” ja „poolitatud tagaveerandid” on määratletud selle grupi lisamärkuse 1 A lõikudes f ja g. |
||||||
0202 20 90 |
Muud Kohaldada alamrubriigi 0201 20 90 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||
0202 30 50 |
Õlatükid; abaluuga turjatükid ja rinnatükid Terminid „õlatükk”, „abaluuga turjatükk” ja “rinnatükk” on määratletud selle grupi lisamärkuse 1 A lõigus h. |
||||||
0202 30 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad kõik veiseliha jaotustükid, mis on täiesti ilma kondita, v.a alamrubriigis 0202 30 10 nimetatud külmutatud plokid ja alamrubriigi 0202 30 50 jaotustükid. |
||||||
0203 |
Värske, jahutatud või külmutatud sealiha Sellesse rubriiki kuulub üksnes rubriigi 0103 loomade liha. Sealiha, mille Austraalia pädevad ametiasutused on tunnistanud päritolevaks Austraalias metsikult elavatelt sigadelt, klassifitseeritakse muu kui kodusealihana. |
||||||
0203 11 10 kuni 0203 19 90 |
Värske või jahutatud Nendesse alamrubriikidesse kuulub üksnes rubriigi 0103 loomade värske või jahutatud liha. |
||||||
0203 11 10 |
Kodusea Termin „rümbad või poolrümbad” on määratletud selle grupi lisamärkuse 2 A lõigus a. |
||||||
0203 12 11 |
Tagaosad ja nende jaotustükid Termin „tagaosa” on määratletud selle grupi lisamärkuse 2 A lõigus b. Sellesse alamrubriiki kuulub ka kondiga tagakoot. |
||||||
0203 12 19 |
Abatükid ja nende jaotustükid Termin „abatükk” on määratletud selle grupi lisamärkuse 2 A lõigus d. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka eesveerandi ribikondid („mini ribitükk” e „riblet”) ja kondiga esikoot. |
||||||
0203 19 11 |
Eesosad ja nende jaotustükid Termin „eesosa” on määratletud selle grupi lisamärkuse 2 A lõigus c. Sellesse alamrubriiki ei kuulu kondiga esikoot ega eesveerandi ribikondid („mini ribitükk” e „riblet”) (alamrubriik 0203 12 19). |
||||||
0203 19 13 |
Seljatükid ja nende jaotustükid, kondiga Termin „seljatükk” on määratletud selle grupi lisamärkuse 2 A lõigus e. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka seljatüki ribikondid. |
||||||
0203 19 15 |
Kõhutükid (läbikasvanud) ja nende jaotustükid Terminid „kõhutükk” ja „jaotustükk” on määratletud selle grupi lisamärkuse 2 A lõigus f ja lisamärkuses 2 B. Nende jaotustükid klassifitseeritakse sellesse alamrubriiki üksnes siis, kui neil on kamar ja nahaalune rasvkude. Sellesse alamrubriiki ei kuulu plaadina eraldatud ribitükk e grill-ribi ilma kamara või nahaaluse rasvkoeta (alamrubriik 0203 19 59). |
||||||
0203 19 59 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka plaadina eraldatud ribitükid e grill-ribi ilma kamara või nahaaluse rasvkoeta. |
||||||
0203 19 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuulub üksnes alamrubriikide 0103 91 90 või 0103 92 90 loomade liha, (eelkõige metssealiha), v.a rümbad, poolrümbad, tagaosad ja nende osad ning abatükid ja nende osad. |
||||||
0203 21 10 kuni 0203 29 90 |
Külmutatud Kohaldada alamrubriikide 0203 11 10 – 0203 19 90 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||
0204 |
Värske, jahutatud või külmutatud lamba- või kitseliha Sellesse rubriiki kuulub üksnes rubriigi 0104 kodu- ja metsloomade värske, jahutatud või külmutatud liha, eelkõige lambaliha (nii kodu- kui ka mägilammaste liha) ning kaljukitseliha. |
||||||
0204 10 00 |
Lambatallede värsked või jahutatud rümbad ja poolrümbad Terminid „rümp” ja „poolrümp” on määratletud selle grupi lisamärkuse 3 A lõikudes a ja b. Talleliha on määratletud HS selgitavate märkuste alamrubriikides 0204 10 ja 0204 30. |
||||||
0204 21 00 |
Rümbad ja poolrümbad Terminid „rümp” ja „poolrümp” on määratletud selle grupi lisamärkuse 3 A lõikudes a ja b. |
||||||
0204 22 10 |
Poolitamata või poolitatud lühikesed eesosad Termin „poolitamata või poolitatud lühikesed eesosad” on määratletud selle grupi lisamärkuse 3 A lõikudes c ja d. |
||||||
0204 22 30 |
Poolitamata või poolitatud neeru- ja/või seljatükid Termin „poolitamata või poolitatud neeru- ja/või seljatükid” on määratletud selle grupi lisamärkuse 3 A lõikudes e ja f. |
||||||
0204 22 50 |
Poolitamata või poolitatud tagaosad Termin „poolitamata või poolitatud tagaosad” on määratletud selle grupi lisamärkuse 3 A lõikudes g ja h. |
||||||
0204 30 00 |
Lambatallede külmutatud rümbad ja poolrümbad Kohaldada alamrubriigi 0204 10 00 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||
0204 41 00 kuni 0204 43 90 |
Muu külmutatud lambaliha Alamrubriikide 0204 21 00, 0204 22 10, 0204 22 30 ja 0204 22 50 selgitavad märkused vastavate muudatustega kehtivad vastavalt alamrubriikide 0204 41 00, 0204 42 10, 0204 42 30 ja 0204 42 50 kohta. |
||||||
0204 50 11 kuni 0204 50 79 |
Kitseliha Terminid „rümp” ja „poolrümp” (alamrubriigid 0204 50 11 ja 0204 50 51), „poolitamata või poolitatud lühikesed eesosad” (alamrubriigid 0204 50 13 ja 0204 50 53), „poolitamata või poolitatud neeru- ja/või seljatükid” (alamrubriigid 0204 50 15 ja 0204 50 55) ning „poolitamata või poolitatud tagaosad” (alamrubriigid 0204 50 19 ja 0204 50 59) on määratletud vastavalt käesoleva grupi lisamärkuse 3 A lõikudes a ja b, c ja d, e ja f ning h. |
||||||
0206 |
Veise, sea, lamba, kitse, hobuse, eesli, muula või hobueesli söödav rups, värske, jahutatud või külmutatud Sellesse rubriiki kuulub rubriikide 0101–0104 loomade rups. Farmaatsiatoodete valmistamiseks kasutatav rups kuulub selle rubriigi asjaomastesse alamrubriikidesse üksnes siis, kui see vastab pädevate asutuste esitatavatele nõudmistele. Muud juhised on antud HS selgitavate märkuste rubriigis 0206. |
||||||
0206 10 10 kuni 0206 10 98 |
Veise rups, värske või jahutatud Nendesse alamrubriikidesse kuulub üksnes rubriigi 0102 loomade värske või jahutatud rups. |
||||||
0206 10 95 |
Paks vaheliha ja õhuke vaheliha Paks ja õhuke vaheliha on vahelihase lihaselised osad. |
||||||
0206 21 00 kuni 0206 29 99 |
Veise rups, külmutatud Nendesse alamrubriikidesse kuulub üksnes rubriigi 0102 loomade külmutatud rups. |
||||||
0206 30 00 |
Sea rups, värske või jahutatud Sellesse alamrubriiki kuulub üksnes rubriigi 0103 loomade värske või jahutatud rups. Kohaldada alamrubriigi 0206 49 00 selgitavate märkuste esimest lõiku vastavate muudatustega. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka jalad, sabad, maks, neerud, südamed, keeled, kopsud, söödav kamar, ajud ja suurrasvik. |
||||||
0206 41 00 ja 0206 49 00 |
Sea rups, külmutatud Sellesse rubriiki kuulub üksnes rubriigi 0103 loomade külmutatud rups. |
||||||
0206 49 00 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad terved või poolitatud pead koos ajude, põseliha ja keelega või ilma nendeta ja nende osad (käesoleva grupi lisamärkuses 2 C); termin „pea osad” on määratletud nimetatud lisamärkuse kolmandas lõigus. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka jalad, sabad, neerud, südamed, keeled, kopsud, söödav kamar, ajud ja suurrasvik. Sellesse alamrubriiki kuulub ka metssea rups. |
||||||
0206 80 91 |
Hobuse, eesli, muula või hobueesli rups Sellesse alamrubriiki kuulub üksnes rubriigi 0101 loomade värske või jahutatud rups. |
||||||
0206 80 99 |
Lamba ja kitse rups Sellesse alamrubriiki kuulub üksnes rubriigi 0104 loomade värske või jahutatud rups. |
||||||
0206 90 91 |
Hobuse, eesli, muula või hobueesli rups Sellesse alamrubriiki kuulub üksnes rubriigi 0101 loomade külmutatud rups. |
||||||
0206 90 99 |
Lamba ja kitse rups Sellesse alamrubriiki kuulub üksnes rubriigi 0104 loomade külmutatud rups. |
||||||
0207 |
Rubriigi 0105 kodulindude värske, jahutatud või külmutatud liha ja söödav rups |
||||||
0207 11 10 |
Kitkutud, soolikad välja võetud, lõplikult rookimata, pea ja jalgadega, nn 83 % kanad Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka kitkutud kanad koos pea ja jalgadega, kuid millest soolikad on välja võetud, muu sisikond (eelkõige kopsud, maks, liivapugu, süda, ovaarnäärmed) aga alles. |
||||||
0207 11 30 |
Kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 70 % kanad Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka küpsetusvalmis kitkutud kanad ilma pea ja jalgadeta, kuid kaelaga, ning mis on täielikult puhastatud, kuid mille rümba sisemusse on süda, maks ja liivapugu tagasi asetatud. |
||||||
0207 11 90 |
Kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, ilma kaela, südame, maksa ja puguta, nn 65 % kanad, või muul kujul Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka küpsetusvalmis kitkutud kanad ilma pea ja jalgadeta ning mis on täielikult puhastatud. Siia kuuluvad ka kanad muul kujul kui alamrubriikides 0207 11 10 ja 0207 11 30 nimetatud, nt kitkumata, soolikad välja võtmata, pea ja jalgadega. |
||||||
0207 12 10 ja 0207 12 90 |
Külmutatud rümbad Kohaldada alamrubriikide 0207 11 30 ja 0207 11 90 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||
0207 13 10 |
Kondita Sellesse alamrubriiki kuulub kondita kanaliha, sõltumata sellest, millisest rümba osast see on pärit. |
||||||
0207 13 20 |
Pool- või veerandrümbad Termin „poolrümbad” on määratletud selle grupi lisamärkuse 4 punktides a ja b. Termin „veerandrümbad” on määratletud selle grupi lisamärkuse 4 punktides a ja c. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka tagaveerandid, mis koosnevad sääretükist (sääreluu ja pindluu), koivast (reieluu), selja- ja tagatüki tagaosast ning eesveerandid, mis koosnevad peamiselt poolest rinnatükist koos tiivaga. |
||||||
0207 13 30 |
Tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta Termin „tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta” on määratletud selle grupi lisamärkuse 4 punktides a ja d. |
||||||
0207 13 40 |
Seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, tiivaotsad Vaata selle grupi lisamärkus 4 punkt a. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka seljatükid koos kaeltega, mis koosnevad kaela-, selja- ja võimalusel tagatükist; seljatükid; kaelad; tagatükid (saba-alad); tiivaotsad. |
||||||
0207 13 50 |
Rinnatükid ja nende jaotustükid Termin „rinnatükid” on määratletud selle grupi lisamärkuse 4 punktides a ja e. |
||||||
0207 13 60 |
Koivad ja nende jaotustükid Termin „koivad” on määratletud selle grupi lisamärkuse 4 punktides a ja f. Koiba seljatükist eraldav lõige peab olema tehtud kahe liigeseid piiristava joone vahelt nagu näidatud alljärgneval skeemil: |
||||||
|
|
||||||
0207 13 91 |
Maks Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0207, viimane lõik. |
||||||
0207 13 99 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuulub söödav rups, eelkõige südamed, harjad ja lokutid, mitte aga maks. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka kana jalad. |
||||||
0207 14 10 kuni 0207 14 99 |
Külmutatud tükid ja rups Kohaldada alamrubriikide 0207 13 10 – 0207 13 99 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||
0207 24 10 |
Kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 80 % kalkunid Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka kitkutud kalkunid ilma pea ja jalgadeta, kuid kaelaga, ning mis on täielikult puhastatud, kuid mille rümba sisemusse on kael, süda, maks ja liivapugu tagasi asetatud. |
||||||
0207 24 90 |
Kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, ilma kaela, südame, maksa ja puguta, nn 73 % kalkunid, või muul kujul Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka küpsetusvalmis kitkutud kalkunid ilma pea, kaela ja jalgadeta ning mis on täielikult puhastatud. Siia kuuluvad ka muul kujul tollile esitatud kalkunid kui alamrubriikides 0207 24 10 ja 0207 24 90 nimetatud. |
||||||
0207 25 10 ja 0207 25 90 |
Külmutatud rümbad Kohaldada alamrubriikide 0207 24 10 ja 0207 24 90 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||
0207 26 10 |
Kondita Kohaldada alamrubriigi 0207 13 10 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||
0207 26 20 |
Pool- või veerandrümbad Kohaldada alamrubriigi 0207 13 20 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||
0207 26 30 |
Tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta Termin „tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta” on määratletud selle grupi lisamärkuse 4 punktides a ja d. |
||||||
0207 26 40 |
Seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid ja tiivaotsad Kohaldada alamrubriigi 0207 13 40 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||
0207 26 50 |
Rinnatükid ja nende jaotustükid Termin „rinnatükid” on määratletud selle grupi lisamärkuse 4 punktides a ja e. |
||||||
0207 26 60 |
Sääred ja nende jaotustükid Termin „sääretükid” on määratletud selle grupi lisamärkuse 4 punktides a ja g. Sääretükki reietükist eraldav lõige peab olema tehtud kahe liigeseid piiristava joone vahelt nagu näidatud alljärgneval skeemil: |
||||||
|
|
||||||
0207 26 70 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka jaotustükid, mis on määratletud käesoleva grupi lisamärkuse 4 punktides a ja h. Kintsutükki (mille kohta kasutatakse sageli ingliskeelset kaubanimetust “thigh”) või koiba seljatükist eraldav lõige peab olema tehtud kahe liigeseid piiristava joone vahelt, nagu näidatud alamrubriigi 0207 13 60 selgitavates märkustes oleval skeemil. Kintsutükki koivast eraldav lõige peab olema tehtud kahe liigeseid piiristava joone vahelt, nagu näidatud alamrubriigi 0207 26 60 selgitavates märkustes oleval skeemil. |
||||||
0207 26 91 |
Maks Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0207, viimane lõik. |
||||||
0207 26 99 |
Muud Kohaldada alamrubriigi 0207 13 99 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||
0207 27 10 kuni 0207 27 99 |
Külmutatud tükid ja rups Kohaldada alamrubriikide 0207 26 10 – 0207 26 99 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||
0207 41 30 |
Kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 70 % pardid Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka kitkutud pardid ilma pea ja jalgadeta, kuid kaelaga, ning mis on täielikult puhastatud, kuid mille rümba sisemusse on süda, maks ja liivapugu tagasi asetatud. |
||||||
0207 41 80 |
Kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, ilma kaela, südame, maksa ja puguta, nn 63 % pardid, või muul kujul Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka kitkutud pardid ilma pea, kaela ja jalgadeta ning mis on täielikult puhastatud. Siia kuuluvad ka muul kujul tollile esitatud pardid kui alamrubriikides 0207 41 20, 0207 41 30 ja 0207 41 80 nimetatud. |
||||||
0207 42 30 |
Kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 70 % pardid Kohaldada alamrubriigi 0207 41 30 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||
0207 42 80 |
Kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, ilma kaela, südame, maksa ja puguta, nn 63 % pardid, või muul kujul Kohaldada alamrubriigi 0207 41 80 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||
0207 43 00 |
Rasvane maks, värske või jahutatud Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0207, viimane lõik. |
||||||
0207 44 10 |
Kontideta Kohaldada alamrubriigi 0207 13 10 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||
0207 44 21 |
Pool- või veerandrümbad Kohaldada alamrubriigi 0207 13 20 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||
0207 44 31 |
Tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta Termin „tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta” on määratletud selle grupi lisamärkuse 4 punktides a ja d. |
||||||
0207 44 41 |
Seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, tiivaotsad Kohaldada alamrubriigi 0207 13 40 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||
0207 44 51 |
Rinnatükid ja nende jaotustükid Termin „rinnatükid” on määratletud selle grupi lisamärkuse 4 punktides a ja e. |
||||||
0207 44 61 |
Koivad ja nende jaotustükid Termin „koivad” on määratletud selle grupi lisamärkuse 4 punktides a ja f. |
||||||
0207 44 71 |
Pardi paletotid (tükeldatud osaliselt konditustatud rümbad) Termin „pardi paletotid” on määratletud selle grupi lisamärkuse 4 punktis ij. |
||||||
0207 44 91 |
Maks, v.a rasvane maks Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0207, viimane lõik. |
||||||
0207 44 99 |
Muud Kohaldada alamrubriigi 0207 13 99 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||
0207 45 10 |
Kontideta Kohaldada alamrubriigi 0207 13 10 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||
0207 45 21 kuni 0207 45 81 |
Kontidega Kohaldada alamrubriikide 0207 13 20 – 0207 13 60 ja 0207 44 71 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||
0207 45 93 ja 0207 45 95 |
Maks Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0207, viimane lõik. |
||||||
0207 45 99 |
Muud Kohaldada alamrubriigi 0207 13 99 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||
0207 51 90 |
Kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kaela, südame ja puguga või ilma, nn 75 % haned, või muul kujul Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka kitkutud haned ilma pea ja jalgadeta ning mis on täielikult puhastatud, kuid mille rümba sisemusse on süda ja liivapugu tagasi asetatud ning küpsetusvalmis kitkutud haned ilma pea ja jalgadeta ning mis on täielikult puhastatud. Siia kuuluvad ka muul kujul tollile esitatud haned kui alamrubriikides 0207 51 10 ja 0207 51 90 nimetatud, nt tapahaned, mis on kitkutud, veretustatud, kuid mitte roogitud, ilma pea ja jalgadeta. |
||||||
0207 52 90 |
Kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kaela, südame ja puguga või ilma, nn 75 % haned, või muul kujul Kohaldada alamrubriigi 0207 51 90 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||
0207 53 00 |
Rasvane maks, värske või jahutatud Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0207, viimane lõik. |
||||||
0207 54 10 |
Kontideta Kohaldada alamrubriigi 0207 13 10 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||
0207 54 21 |
Pool- või veerandrümbad Kohaldada alamrubriigi 0207 13 20 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||
0207 54 31 |
Tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta Termin „tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta” on määratletud selle grupi lisamärkuse 4 punktides a ja d. |
||||||
0207 54 41 |
Seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, tiivaotsad Kohaldada alamrubriigi 0207 13 40 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||
0207 54 51 |
Rinnatükid ja nende jaotustükid Termin „rinnatükid” on määratletud selle grupi lisamärkuse 4 punktides a ja e. |
||||||
0207 54 61 |
Koivad ja nende jaotustükid Termin „koivad” on määratletud selle grupi lisamärkuse 4 punktides a ja f. |
||||||
0207 54 71 |
Hane paletotid (tükeldatud osaliselt konditustatud rümbad) Termin „hane paletotid” on määratletud selle grupi lisamärkuse 4 punktis ij. |
||||||
0207 54 91 |
Maks, v.a rasvane maks Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0207, viimane lõik. |
||||||
0207 54 99 |
Muud Kohaldada alamrubriigi 0207 13 99 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||
0207 55 10 |
Kontideta Kohaldada alamrubriigi 0207 13 10 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||
0207 55 21 kuni 0207 55 81 |
Kontidega Kohaldada alamrubriikide 0207 13 20 – 0207 13 60 ja 0207 44 71 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||
0207 55 93 ja 0207 55 95 |
Maks Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0207, viimane lõik. |
||||||
0207 55 99 |
Muud Kohaldada alamrubriigi 0207 13 99 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||
0207 60 10 |
Kontideta Kohaldada alamrubriigi 0207 13 10 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||
0207 60 21 |
Pool- või veerandrümbad Kohaldada alamrubriigi 0207 13 20 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||
0207 60 31 |
Tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta Termin „tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta” on määratletud selle grupi lisamärkuse 4 punktides a ja d. |
||||||
0207 60 41 |
Seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, tiivaotsad Kohaldada alamrubriigi 0207 13 40 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||
0207 60 51 |
Rinnatükid ja nende jaotustükid Termin „rinnatükid” on määratletud selle grupi lisamärkuse 4 punktides a ja e. |
||||||
0207 60 61 |
Koivad ja nende jaotustükid Termin „koivad” on määratletud selle grupi lisamärkuse 4 punktides a ja f. |
||||||
0207 60 99 |
Muud Kohaldada alamrubriigi 0207 13 99 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||
0208 |
Muu liha ja söödav rups, värske, jahutatud või külmutatud Sellesse rubriiki kuulub üksnes rubriigi 0106 loomade värske, jahutatud või külmutatud liha ja söödav rups. |
||||||
0208 10 10 |
Koduküüliku Sellesse alamrubriiki kuulub alamrubriigi 0106 14 10 loomade liha ja söödav rups. |
||||||
0208 90 10 |
Kodutuvi Sellesse alamrubriiki kuulub kodutuvide (linnufarmide tuvid, dekoratiivtuvid, postituvid) liha ja söödav rups. Alamrubriigi 0106 39 10 selgitavates märkustes kirjeldatud metsikult elutsevate tuvide liha ja söödav rups ei kuulu sellesse alamrubriiki ja need klassifitseeritakse seetõttu alamrubriiki 0208 90 30. |
||||||
0208 90 30 |
Ulukiliha, v.a küüliku ja jänese Sellesse alamrubriiki kuulub ka alljärgnevate loomade ja lindude liha ja söödav rups:
Tavaliselt jahtimise ja laskmise objektiks olevate ulukite ja jahilindude (faasanid, kabehirv, jaanalinnud jne) liha ja söödav rups klassifitseeritakse sellesse alamrubriiki ka siis, kui nad on vangistuses kasvatatud. Põhjapõdra liha ja söödav rups ei kuulu sellesse alamrubriiki (alamrubriik 0208 90 60). Teatavate põhjapõtrade (nt karibuu) liha ja söödav rups klassifitseeritakse siiski sellesse alamrubriiki, kui esitatakse tõendusmaterjal selle kohta, et kõne all olev liha ja söödav rups on pärit metsikult elanud ja kütitud loomadelt. Sellesse alamrubriiki ei kuulu ulukküülikute (Oryctolagus cuniculus) ja jäneste liha ja söödav rups, mis klassifitseeritakse alamrubriiki 0208 10 90. |
||||||
0208 90 60 |
Põhjapõdra Vaata alamrubriigi 0208 90 30 selgitavad märkused, kolmas lõik. |
||||||
0209 |
Seapekk ilma tailihata või muu sea- ja kodulindude rasv, sulatamata või muul viisil ekstraheerimata, värske, jahutatud, külmutatud, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud |
||||||
0209 10 11 ja 0209 10 19 |
Seapekk Termin „seapekk” on määratletud selle grupi lisamärkuses 2 D. |
||||||
0209 10 90 |
Searasv, muu kui alamrubriikidesse 0209 10 11 ja 0209 10 19 kuuluv Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0209, teine lõik. |
||||||
0209 90 00 |
Muud Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0209, kolmas lõik. |
||||||
0210 |
Liha ja söödav rups, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud; toiduks kasutatav lihast või rupsist valmistatud jahu või pulber Sellesse rubriiki kuuluvad rubriikide 0101–0106 kõikide loomade liha ja söödav rups, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud, v.a rubriigi 0209 seapekk ja muu rasv. Terminite „kuivatatud või suitsutatud” ja „soolatud, soolvees” kohta vaata selle grupi lisamärkusi 2 E ja 7. |
||||||
0210 11 11 kuni 0210 11 90 |
Tagaosad, abatükid ja nende jaotustükid, kondiga Mõiste „kondiga” määratlemiseks vaata harmoneeritud süsteemi (HS) selgitavad märkused, alamrubriik 0210 11. |
||||||
0210 11 11 kuni 0210 11 39 |
Kodusea Terminid „tagaosad” ja „abatükid” on määratletud selle grupi lisamärkuse 2 A punktides b ja d. |
||||||
0210 11 11 ja 0210 11 19 |
Soolatud või soolvees Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad üksnes kodusea taga-, aba- ja nende jaotustükid, kondiga, millede säilivust on parandatud kas tugeva kuivsoolamise või soolvees säilitamisega. Need võivad olla siiski veel veidi kuivatatud või suitsutatud, kuid mitte sel määral, et neid klassifitseerida kuivatatuina või suitsutatuina alamrubriikidesse 0210 11 31 ja 0210 11 39 (nagu on määratletud käesoleva grupi lisamärkuses 2 E). |
||||||
0210 11 31 ja 0210 11 39 |
Kuivatatud või suitsutatud Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad üksnes kodusea taga-, aba- ja nende jaotustükid, kondiga, mida on säilitatud kuivatus- või suitsutusprotsessiga, isegi kui säilimismeetodid on ühendatud eelneva kuiv- või märgsoolamisega. See kehtib eriti sinkide puhul, mida on soolatud enne osalist veetustamist, kas vabas õhus kuivamise (Parma singid või Bayonne-tüüpi singid) või suitsutamisega (Ardenne-tüüpi singid). Taga-, aba- ja nende jaotustükid, mis on osaliselt veetustatud, kuid mille tegelik säilivus tagatakse külmutamise või sügavkülmutamisega, kuuluvad alamrubriiki 0203 22 11 või 0203 22 19. |
||||||
0210 12 11 ja 0210 12 19 |
Kodusea Terminid „kõhutükk” ja „jaotustükk” on määratletud selle grupi lisamärkuse 2 A lõigus f ja lisamärkuses 2 B. |
||||||
0210 12 11 |
Soolatud või soolvees Kohaldada alamrubriikide 0210 11 11 ja 0210 11 19 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||
0210 12 19 |
Kuivatatud või suitsutatud Kohaldada alamrubriikide 0210 11 31 ja 0210 11 39 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||
0210 19 10 |
Peekoniküljed või spenserosad Terminid „peekonikülg” ja “spenserosa” on määratletud selle grupi lisamärkuse 2 A lõikudes g ja h. |
||||||
0210 19 20 |
3/4 peekonikülge või peekonikülje keskosad Terminid „3/4 peekonikülge” ja „peekonikülje keskosa” on määratletud selle grupi lisamärkuse 2 A lõikudes ij ja k. |
||||||
0210 19 30 |
Eesosad ja nende jaotustükid Termin „eesosa” on määratletud selle grupi lisamärkuse 2 A lõigus c. |
||||||
0210 19 40 |
Seljaosad ja nende jaotustükid Termin „seljatükk” on määratletud selle grupi lisamärkuse 2 A lõigus e. |
||||||
0210 19 60 |
Eesosad ja nende jaotustükid Termin „eesosa” on määratletud selle grupi lisamärkuse 2 A lõigus c. |
||||||
0210 20 10 ja 0210 20 90 |
Veiseliha Nendesse alamrubriikidesse kuulub üksnes rubriigi 0102 loomade soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud liha; veise rups kuulub alamrubriiki 0210 99 51 või 0210 99 59 |
||||||
0210 99 10 |
Hobuseliha, soolatud, soolvees või kuivatatud Sellesse alamrubriiki kuulub üksnes alamrubriikide 0101 21 00 – 0101 29 90 loomade soolatud, soolvees või kuivatatud liha. Suitsutatud hobuseliha kuulub alamrubriiki 0210 99 39. Hobuse rups kuulub alamrubriiki 0210 99 85. |
||||||
0210 99 21 ja 0210 99 29 |
Lamba- ja kitseliha Nendesse alamrubriikidesse kuulub rubriigi 0104 loomade soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud liha. Nende loomade rups kuulub alamrubriiki 0210 99 85. |
||||||
0210 99 31 |
Põhjapõdra Vaata alamrubriigi 0208 90 30 selgitavad märkused, kolmas lõik. |
||||||
0210 99 49 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad kodusea terved või poolitatud pead koos ajude, põseliha ja keelega või ilma nendeta ja nende osad (käesoleva grupi lisamärkuses 2 C). Pea osad on määratletud eelpool nimetatud lisamärkuse kolmandas lõigus. Rupsi määratluse kohta vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0206. |
||||||
0210 99 90 |
Toiduks kasutatav jahu ja pulber lihast või rupsist Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka sellest jahust valmistatud graanulid. |
GRUPP 3
KALAD JA VÄHID, LIMUSED JA MUUD VEESELGROOTUD
Üldist
1. |
Sügavkülmutatud kalad ja vähid, limused ja muud veeselgrootud klassifitseeritakse samuti nagu külmutatud kalad ja vähid, limused ja muud veeselgrootud. |
2. |
Ainuüksi blanšeerimine kerge kuumtöötlemisena ilma tegeliku keetmiseta ei mõjuta klassifitseerimist. Blanšeerimist kasutatakse sageli enne külmutamist, eriti tuunikala ning vähkide ja limuste puhul. |
3. |
Järgmised tooted ei kuulu 3. gruppi:
|
0301 |
Eluskala |
||||||||||||||||||||
0301 11 00 ja 0301 19 00 |
Dekoratiivkalad Vaata HS alamrubriikide 0301 11 ja 0301 19 selgitavaid märkusi. |
||||||||||||||||||||
0301 11 00 |
Mageveekalad Sellesse alamrubriiki kuuluvad:
|
||||||||||||||||||||
0301 19 00 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad:
|
||||||||||||||||||||
0302 |
Värske või jahutatud kala (v.a rubriigis 0304 esitatud kalafilee ja muu kalaliha) |
||||||||||||||||||||
0302 11 10 kuni 0302 11 80 |
Forellid ja lõhed ( Salmo trutta , Oncorhynchus mykiss , Oncorhynchus clarki , Oncorhynchus aguabonita , Oncorhynchus gilae , Oncorhynchus apache ja Oncorhynchus chrysogaster ) Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad:
|
||||||||||||||||||||
0302 13 00 |
Idalõhed (nerka – Oncorhynchus nerka , gorbuuša – Oncorhynchus gorbuscha , keta – Oncorhynchus keta , tšavõõtša – Oncorhynchus tschawytscha , kisutš – Oncorhynchus kisutch , sima e masu – Oncorhynchus masou ja Oncorhynchus rhodurus ) Sellesse alamrubriiki kuuluvad:
|
||||||||||||||||||||
0302 19 00 |
Muud Teiste magevee lõhelaste seas kuuluvad siia:
|
||||||||||||||||||||
0302 21 10 kuni 0302 29 80 |
Lestalised ( Pleuronectidae , Bothidae , Cynoglossidae , Soleidae , Scophthalmidae ja Citharidae), v.a kalamaks, -mari ja -niisk Lest ei ole lamenenud selja-kõhutasapinnas nagu raikala, vaid horisontaaltasapinnas ja ta mõlemad silmad on pealmisel küljel. |
||||||||||||||||||||
0302 29 80 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad: sile kammeljas (Scophthalmus rhombus), harilik soomuslest (Pleuronectes limanda või Limanda limanda), väikesuulest (Pleuronectes microcephalus või Microstomus kitt), jõelest e lest (Platichthys flesus või Flesus flesus). |
||||||||||||||||||||
0302 31 10 ja 0302 31 90 |
Albakor e pikkuim-tuun ( Thunnus alalunga ) Pikkuim-tuuni võib ära tunda pika rinnauime järgi, mis ulatub pärakust tahapoole, ning tumesinise selja ja sinihallide külgede ning kõhu järgi. |
||||||||||||||||||||
0302 32 10 ja 0302 32 90 |
Kulduim-tuun ( Thunnus albacares ) Kulduim-tuun on kergesti äratuntav selle poolest, et tema päraku-uim ja teine seljauim on sirbikujulised. |
||||||||||||||||||||
0302 33 10 ja 0302 33 90 |
Vööttuun ( Euthynnus ( Katsuwonus ) pelamis ) Vööttuuni (Euthynnus (Katsuwonus) pelamis) eristatakse nelja kuni seitsme tumeda pikitriibu järgi kõhul. Tumesinist selga ilmestab rinnauime kohal paiknev selgesti eristuv roheline ala, mis hajub keha keskosa suunas. Kala küljed ja kõht on hõbedased ning uimed lühikesed. Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu atlandi pelamiid (Sarda sarda), kellel on seljal kaldtriibud; see kala, kas värskelt või jahutatult, klassifitseeritakse alamrubriiki 0302 89 90. |
||||||||||||||||||||
0302 41 00 |
Heeringad ( Clupea harengus , Clupea pallasii ) Selles alamrubriigis tähistab termin „heeringas” üksnes liikide Clupea harengus (heeringas ja räim) ning Clupea pallasii (vaikse ookeani idaheeringas) heeringlasi. Värske või jahutatud imporditud harilik huntheeringas (Chirocentrus dorab) klassifitseeritakse alamrubriiki 0302 89 90. |
||||||||||||||||||||
0302 43 10 |
Sardiinid ( Sardina pilchardus ) Sellesse alamrubriiki kuulub ka suur täiskasvanud sardiin (kuni 25 cm pikk), keda inglise keeles tuntakse nimetuse all „pilchard”. |
||||||||||||||||||||
0302 43 90 |
Kilu ( Sprattus sprattus ) Selles alamrubriigis tähistab termin „kilud” üksnes liigi Sprattus sprattus heeringlasi; seda heeringa lähedast sugulast, kuid suuruselt palju väiksemat, on sageli ebaõigesti nimetatud „norra anšooviseks”. |
||||||||||||||||||||
0302 51 10 ja 0302 51 90 |
Tursad ( Gadus morhua , Gadus ogac , Gadus macrocephalus ) Tursk võib olla kuni 1,5 m pikk. Neil on tumedate täppidega oliivroheline selg ja valge küljejoonega hele kõht. Neil on kolm seljauime, lühike kõhu-uim ja lõual poised. |
||||||||||||||||||||
0302 53 00 |
Põhjaatlandi süsikas e saida ( Pollachius virens ) Põhjaatlandi süsika kohta kasutatakse inglise keeles tavaliselt nimetust „coalfish”, ka „saithe” või „coley”. |
||||||||||||||||||||
0302 74 00 |
Angerjad ( Anguilla spp.) Selles alamrubriigis tähistab termin „angerjad” üksnes pärisangerjalisi (Anguilla spp.), sh hariliku e euroopa angerja (Anguilla anguilla) mõlemad vormid (paikne angerjas ja rändangerjas), ameerika angerjas (Anguilla rostrata), jaapani angerjas (Anguilla japonica) ja austraalia lühiuim angerjas (Anguilla australis). Järelikult kalad, keda ekslikult nimetatakse angerjateks, nagu harilik meriangerjas (Conger conger), vahemere mureen (Muraena helena) ja tobiad (Ammodytes spp.) ei kuulu sellesse alamrubriiki ja nad klassifitseeritakse alamrubriiki 0302 89 90. |
||||||||||||||||||||
0302 81 10 |
Harilik ogahai ( Squalus acanthias ) Harilikul ogahail e katraanil, kes kuulub ogahailaste sugukonda, on rinnauimede kohal lateraalsed lõpusepilud; kala keha on torpeedojas ja sile; selg hall ning kõht valge; ta võib kasvada 1 m pikkuseks. |
||||||||||||||||||||
0302 81 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuulub supihai e hallhai (Galeorhinus galeus või Galeus canis). |
||||||||||||||||||||
0302 89 10 |
Mageveekalad Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka alljärgnevad mageveekalad:
|
||||||||||||||||||||
0302 89 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka alljärgnevad merekalad:
|
||||||||||||||||||||
0302 90 00 |
Kalamaks, -mari ja -niisk Värske või jahutatud kalamaks, -mari ja –niisk, mis oma liigi ja kvaliteedi poolest sobivad inimtoiduks, klassifitseeritakse sellesse alamrubriiki isegi siis, kui need on mõeldud tööstuslikuks otstarbeks. |
||||||||||||||||||||
0303 |
Külmutatud kala, v.a kalafileed ja muu rubriigi 0304 kalaliha Rubriigi 0302 selgitavate märkuste tingimused vastavate muudatustega kehtivad ka selle rubriigi kohta. |
||||||||||||||||||||
0304 |
Kalafileed ja muu kalaliha (k.a kalahakkliha), värske, jahutatud või külmutatud |
||||||||||||||||||||
0304 31 00 kuni 0304 49 90 |
Värske või jahutatud fileed Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0304, esimene lõik, punkt 1. Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka tükeldatud fileed, juhul kui saab kindlaks teha, et tükid on lõigatud fileest. Selleks otstarbeks enamkasutatavad kalaliigid on meriforell, lõhe, tursk, kilttursk, põhjaatlandi süsikas, meriahvenad (nt kuldne meriahven), merlang, heik, kuldmakrell, merikeel, lest, kammeljas, molva, tuun, makrell, heeringas ja anšoovis. |
||||||||||||||||||||
0304 49 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka heeringa- ning räimefileed. |
||||||||||||||||||||
0304 61 00 kuni 0304 89 90 |
Külmutatud fileed Vaata alamrubriikide 0304 31 00–0304 49 90 selgitavad märkused. Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka sügavkülmutatud filee plokid või kangid või tükid (tavaliselt tursast), mille hulka võib olla segatud ka väikeses koguses samalt kalaliigilt eraldatud lihamassi (mitte üle 20 % massist), mida kasutatakse üksnes plokkide ja kangide vaheruumi täiteks. Plokid ja kangid on ette nähtud väiksemateks tükkideks (portsjoniteks, kalapulkadeks jne) lõikamiseks, mis pakendatakse jaemüügiks. |
||||||||||||||||||||
0304 93 10 |
Surimi Surimi on külmutatult turustatav vahetoode. See koosneb valkjast, peaaegu lõhnata ja maitseta massist, mis on valmistatud peenekshakitud, pestud ja läbi sõela aetud kalalihast. Mitmekordne läbipesemine eemaldab enamuse rasvast ja vees lahustuvast valgust. Konsistentsi parandamiseks ja külmutatud toote stabiliseerimiseks lisatakse väikestes kogustes lisaaineid (nt suhkur, sool, D-glütsitool (sorbitool) ja di- või trifosfaat). Sellesse alamrubriiki ei kuulu valmistised surimi alusel (alamrubriik 1604 20 05). |
||||||||||||||||||||
0304 94 10 |
Surimi Vaata alamrubriigi 0304 93 10selgitavad märkused. |
||||||||||||||||||||
0304 95 10 |
Surimi Vaata alamrubriigi 0304 93 10selgitavad märkused. |
||||||||||||||||||||
0304 99 10 |
Surimi Vaata alamrubriigi 0304 93 10selgitavad märkused. |
||||||||||||||||||||
0305 |
Kuivatatud, soolatud või soolvees kala; külm- või kuumsuitsukala; inimtoiduks kõlblik kalajahu, ja -graanulid |
||||||||||||||||||||
0305 10 00 |
Inimtoiduks kõlblik kalajahu ja -graanulid Kalajahu ja -pulber muudetakse tavaliselt söödavaks rasvatustamise ja desodoreerimisega ning mõnikord nimetatakse seda ka „kalakontsentraadiks”. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka tooted nimetuse all „instant fish”, mis saadakse külmutatud värskest kalalihast, mis on lõigatud väikesteks tükkideks, edasi peenteks ribadeks ja lõpuks kuivatatud. |
||||||||||||||||||||
0305 31 00 kuni 0305 39 90 |
Kalafileed, kuivatatud, soolatud või soolvees, suitsutamata Kohaldada alamrubriikide 0304 31 00 – 0304 49 90 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. Suitsutatud kalafileed klassifitseeritakse alamrubriikidesse 0305 41 00 – 0305 49 80. |
||||||||||||||||||||
0305 41 00 kuni 0305 49 80 |
Suitsukala, k.a filee, v.a söödav rups Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0305, neljas lõik. |
||||||||||||||||||||
0305 63 00 |
Anšoovised ( Engraulis spp.) Sellesse alamrubriiki kuuluvad üksnes soolvees anšoovised, mida ei ole muul viisil töödeldud. Neid säilitatakse väikestes tünnides või purkides või sageli hermeetilistes konservikarpides, mida ei ole pärast sulgemist kuumtöödeldud. |
||||||||||||||||||||
0306 |
Vähid, puhastatud või puhastamata, elusad, värsked, jahutatud, külmutatud, kuivatatud, soolvees või soolatud; suitsutatud vähid, puhastatud või puhastamata, kuumtöödeldud enne suitsutamist või suitsutamise käigus või mitte; vees või aurus keedetud vähid (puhastamata), olenemata sellest, kas jahutatud või jahutamata, külmutatud, kuivatatud, soolatud, soolvees või mitte; inimtoiduks kõlblik jahu ja graanulid vähkidest Koorikust puhastatud ja keedetud vähid (nt garneelide keedetud ja koorikust puhastatud lakad, mis on tavaliselt külmutatud) klassifitseeritakse rubriiki 1605. Osaliselt koorikust puhastatud krabide osad (nt sõrad), mis on aurus või vees keedetud ja mida ei ole enne söömist vaja rohkem koorikust puhastada, klassifitseeritakse samuti rubriiki 1605. |
||||||||||||||||||||
0306 11 05 kuni 0306 11 90 |
Langustid ( Palinurus spp., Panulirus spp., Jasus spp.) Erinevalt homaaridest, on langustid punased ja neil on väikesed sõrad ning hästiarenenud tundlad. Peale selle on neil ogaline ja kühmuline pearindmikukilp e karapaks. |
||||||||||||||||||||
0306 11 10 |
Vähilakad Sellesse alamrubriiki kuuluvad koorikuga vähilakad, ka kaheks osaks jagatuna, samuti koorikust puhastatud vähilakad. |
||||||||||||||||||||
0306 11 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad koorikuga vähilakad, ka pikisuunas poolitatud, samuti vähiliha. |
||||||||||||||||||||
0306 12 05 kuni 0306 12 90 |
Homaarid ( Homarus spp.) Homaarid on suurte sõrgadega vähid. Keetmata homaaride värvus on tumesinine, valge või kollaka marmorja mustriga; nad muutuvad punaseks üksnes keetmisel. Homaare pakendatakse samal viisil kui languste. |
||||||||||||||||||||
0306 14 05 kuni 0306 14 90 |
Krabid Terminiga „krabi” tähistatakse suurt hulka väga erinevas sõrasuuruses vähke, keda eristab langustidest, garneelidest ja krevettidest ning mageveevähkidest lihaselise, liigendatud laka puudumine. |
||||||||||||||||||||
0306 14 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad peale Euroopa merekrabide nagu samet ujukrabi (Portunus puber) ja roosa ämblikkrabi (Maia squinado), hulk teisi liike (eelkõige Cancer, Carcinus, Portunus, Neptunus, Charybdis, Scylla, Erimacrus, Limulus, Maia ja Menippi spp.) ning magevees elav hiina villkäppkrabi (Eriocheir sinensis). |
||||||||||||||||||||
0306 15 10 ja 0306 15 90 |
Norra salehomaarid ( Nephrops norvegicus ) Norra salehomaarid, keda tuntakse ka ingliskeelse nimetuse all „Dublin Bay prawns” (Dublini lahe krevetid), on äratuntavad pikkade, kitsaste ja nurgeliste sõrgade järgi. |
||||||||||||||||||||
0306 16 10 kuni 0306 17 99 |
Külmaveegarneelid ja -krevetid ( Pandalus spp., Crangon crangon ); muud garneelid ja krevetid Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad:
|
||||||||||||||||||||
0306 19 10 |
Mageveevähid Mageveevähid on magevees elavad koorikloomad, kellest tähtsaimad on perekondade Astacus, Cambarus, Orconectes ja Pacifastacus liigid. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka vähilakad. |
||||||||||||||||||||
0306 21 10 ja 0306 21 90 |
Jõevähid ja langustid ( Palinurus spp., Panulirus spp., Jasus spp.) Vaata alamrubriikide 0306 11 05 – 0306 11 90 selgitavad märkused. |
||||||||||||||||||||
0306 22 10 kuni 0306 22 99 |
Homaarid ( Homarus spp.) Vaata alamrubriikide 0306 12 05 – 0306 12 90 selgitavad märkused. |
||||||||||||||||||||
0306 24 10 kuni 0306 24 80 |
Krabid Vaata alamrubriikide 0306 14 05 – 0306 14 90 selgitavad märkused. |
||||||||||||||||||||
0306 24 80 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad peale Euroopa merekrabide nagu samet ujukrabi (Portunus puber) ja roosa ämblikkrabi (Maia squinado), hulk teisi liike (eelkõige Paralithodes chamchaticus, Callinectes sapidus, Chionoecetes spp., Cancer, Carcinus, Portunus, Neptunus, Charybdis, Scylla, Erimacrus, Limulus, Maia ja Menippi spp.) ning magevees elav hiina villkäppkrabi (Eriocheir sinensis). |
||||||||||||||||||||
0306 25 10 ja 0306 25 90 |
Norra salehomaarid ( Nephrops norvegicus ) Vaata alamrubriikide 0306 15 10 ja 0306 15 90 selgitavad märkused. |
||||||||||||||||||||
0306 26 10 kuni 0306 27 99 |
Külmaveegarneelid ja -krevetid ( Pandalus spp., Crangon crangon ); muud garneelid ja krevetid Vaata alamrubriikide 0306 16 10 – 0306 17 99 selgitavad märkused. |
||||||||||||||||||||
0306 29 10 |
Mageveevähid Vaata alamrubriigi 0306 19 10 selgitavad märkused. |
||||||||||||||||||||
0307 |
Limused, karbis või karbita, elusad, värsked, jahutatud, külmutatud, kuivatatud, soolvees või soolatud; suitsutatud limused, puhastatud või puhastamata, enne suitsutamist või suitsutamise käigus kuumtöödeldud või mitte; inimtoiduks kõlblik jahu ja graanulid limustest |
||||||||||||||||||||
0307 11 10 kuni 0307 19 90 |
Austrid Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad üksnes perekondade Ostrea, Crassostrea (ka Gryphaea) ja Pycnodonta kahepoolmelise kojaga limused. Tavaliselt tehakse vahet lamedate austrite (perekonnast Ostrea) ja ebakorrapärase karbikujuga austrite, nt portugali hiidauster (Crassostrea angulata) ja suur hiidauster (Crassostrea gigas) ning virgiinia hiidauster (Crassostrea virginica), vahel. |
||||||||||||||||||||
0307 11 10 |
Lamedad austrid ( Ostrea spp.), elusad, ühiku mass (koos karbiga) kuni 40 g Sellesse alamrubriiki kuuluvad üksnes perekonna Ostrea noored austrid ühiku massiga (koos karbiga) kuni 40 g. Euroopas püütavad lamedad austrid kuuluvad tavaliselt liiki Ostrea edulis e söödav auster. Peale selle püütakse Põhja-Ameerika Vaikse ookeani rannikul eelkõige kalifornia austrit (Ostrea lurida) ja Tšiilis austrit liigist Ostrea chilensis. |
||||||||||||||||||||
0307 11 90 kuni 0307 19 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad perekonna Ostrea austrid ühiku massiga (koos karbiga) üle 40 g ning kõik perekondade Crassostrea (ka Gryphaea) ja Pycnodonta austrid, nii noored kui ka täiskasvanud. Perekonda Crassostrea kuuluvad ka portugali hiidauster (Crassostrea angulata), suur hiidauster (Crassostrea gigas) ning virgiinia hiidauster (Crassostrea virginica). |
||||||||||||||||||||
0307 71 00 kuni 0307 79 90 |
Sugukonda Arcidae, Arcticidae, Cardiidae, Donacidae, Hiatellidae, Mactridae, Mesodesmatidae, Myidae, Semelidae, Solecurtidae, Solenidae, Tridacnidae ja Veneridae kuuluvad limused Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad:
|
||||||||||||||||||||
0307 91 10 kuni 0307 99 80 |
Muud, k.a inimtoiduks kõlblik jahu ja graanulid Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad:
|
GRUPP 4
PIIM JA PIIMATOOTED; LINNUMUNAD; NATURAALNE MESI; MUJAL NIMETAMATA LOOMSE PÄRITOLUGA TOIDUAINED
Üldist
Piimakaseiinist saadud kaseinaate kasutatakse näiteks emulgaatorina (naatriumkaseinaat) või valguallikana (kaltsiumkaseinaat). Tooted, mis sisaldavad kaseinaate üle 3 % kuivaine massist, ei kuulu rubriikidesse 0401–0404, kuna sellises koguses kaseinaate piimas looduslikult ei esine (vt eelkõige rubriik 1901).
0401 |
Piim ja rõõsk koor, kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandita Sellesse rubriiki kuuluvad järgmised tooted, tingimusel et need ei sisalda muid lisaaineid peale HS selgitavate märkuste 4. grupis loetletute:
Selles rubriigis loetakse koort kontsentreerimata kooreks rasvaprotsendist olenemata, kui see on täielikult saadud
„Kontsentreeritud” koor, mis valmistatakse eri viisil, näiteks vee aurustamisega kuumtöötlemisel, klassifitseeritakse siiski rubriiki 0402. |
||||||||||||||||
0402 |
Piim ja rõõsk koor, kontsentreeritud või suhkru- või muu magusainelisandiga Sellesse rubriiki kuuluvad piimapulbrid, millele on tagasi lisatud desinfitseerimistsentrifugaat, tingimusel et naturaalsete piimakoostisosade suhet ei ole rikutud (vastasel korral rubriik 0404). Tooted, mis sisaldavad sojaletsitiini (emulgaator) üle 3 % kuivaine massist, ei kuulu sellesse rubriiki. Vaata ka HS selgitavad märkused, rubriik 0404, erand d. |
||||||||||||||||
0403 |
Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusaine-, lõhna- ja maitseainetega, pähkli-, kakao- või puuviljalisandiga või ilma) Tooteid pasta kujul, mida tavaliselt süüakse lusikaga, ei klassifitseerita samal viisil kui tooteid pulbri, graanulite või muul tahkel kujul. Selles rubriigis tähistab termin „petipiim” nii värsket (s.o hapendamata), kui ka hapendatud petti. |
||||||||||||||||
0403 10 11 kuni 0403 10 99 |
Jogurt Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad üksnes tooted, mis on valmistatud piima kääritamise abil, kasutades ainuüksi bakterikultuuri Streptococcus thermophilus ja Lactobacillus delbrueckii subsp. bulgaricus. Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu tooted, mida on pärast kääritamist kuumtöödeldud selliselt, et jogurtikultuurid on inaktiveerunud (alamrubriik 0403 90). |
||||||||||||||||
0403 90 11 kuni 0403 90 99 |
Muud Vaata alamrubriikide 0403 10 11 – 0403 10 99 selgitavad märkused. Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu cagliata-tüüpi tooted, mida on kirjeldatud alamrubriikide 0406 10 30 – 0406 10 80 selgitavate märkuste kolmandas lõigus. |
||||||||||||||||
0404 |
Vadak, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma; mujal nimetamata tooted naturaalsetest piimakomponentidest, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma Vaata selgitavad märkused, rubriik 0402, esimene lõik. |
||||||||||||||||
0404 90 21 kuni 0404 90 89 |
Muud Kohaldada rubriigi 0402 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad kontsentreeritud piimavalgud, mis saadakse kooritud piimast laktoosi ja mineraalsoolade osalisel eemaldamisel ja mille valgusisaldus on kuni 85 % kuivaine massist. Nende valgusisaldus saadakse lämmastikusisalduse korrutamisel koefitsiendiga 6,38. Kui kontsentreeritud piimavalgu valgusisaldus on üle 85 % kuivaine massist, klassifitseeritakse toode rubriiki 3504 (vaata grupi 35 lisamärkus 1). |
||||||||||||||||
0405 |
Või ja muud piimarasvad; piimarasvavõided |
||||||||||||||||
0405 10 11 kuni 0405 10 90 |
Või Termin „või” on määratletud selle grupi märkuses 2 a ja alamrubriigi märkuses 2. Vaata ka HS selgitavad märkused, rubriik 0405, punkt A. Või on vesiemulsioon piimarasvas, milles vesi on pihusfaas (dispersne faas) ja rasv selle pihuskeskkond (dispersioonikeskkond). Koor (rubriigid 0401 ja 0402) seevastu, mille rasvaprotsent võib mõnel juhul olla võrdne või rasvaprotsendiga, on rasvatilgakeste emulsioon vees, milles vesi on pihuskeskkond ja rasv pihusfaas. Sellest struktuurierinevusest järeldub, et koorest saab taastada peaaegu algupärase piima, lisades koorele sobiva koguse vett, kuid võist enam piima ei saa. |
||||||||||||||||
0405 20 10 kuni 0405 20 90 |
Piimarasvavõided Termin „piimarasvavõided” on määratletud selle grupi märkuses 2 b. Vaata ka HS selgitavad märkused, rubriik 0405, punkt B. |
||||||||||||||||
0405 90 10 ja 0405 90 90 |
Muud Vaata selle grupi alammärkus 2 ja HS selgitavad märkused, rubriik 0405, punkt C. |
||||||||||||||||
0406 |
Juust ja kohupiim Tooted, milles piimarasv on täielikult või osaliselt asendatud muud liiki rasvaga (nt taimerasvaga), ei kuulu sellesse rubriiki (tavaliselt rubriik 2106). |
||||||||||||||||
0406 10 30 kuni 0406 10 80 |
Toorjuust (valmimata või laagerdamata), sh vadakujuust ja kohupiim Vadakujuustude kohta vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0406, teine lõik. Kohupiim või „valge juust” on kalgendatud piimast valmistatud toode, millest enamus vadakust on eemaldatud (nt kurnamise või pressimisega). Kohupiim (v.a pulbrina), millele on lisatud suhkrut ja puuvilju kuni 30 % massist, säilitab kohupiima põhiomadused ja see klassifitseeritakse nendesse alamrubriikidesse. Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad cagliata-tüüpi tooted, s.o tooted, mis on saadud laabi, muude ensüümide või happe lisamisega täispiima, osaliselt või täielikult kooritud piima kalgendamisel, millest enamus vadakust on eemaldatud. Need tooted esitatakse tollile pehme pastana, mis ei ole veel kiudjas ja mis laguneb kergesti teradeks ning millel on iseloomulik tugev lõhn. Toodete naatriumkloriidisisaldus on kuni 0,3 % massist. Need on edasist töötlemist vajavad vahetooted peamiselt juustu valmistamiseks. |
||||||||||||||||
0406 20 00 |
Riivitud juust või juustupulber Sellesse alamrubriiki kuuluvad:
|
||||||||||||||||
0406 30 10 kuni 0406 30 90 |
Sulatatud juust, riivimata, pulbristamata Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0406, esimene lõik, punkt 3. |
||||||||||||||||
0406 40 10 kuni 0406 40 90 |
Sinihallitusjuust ja muud juustud, mis sisaldavad Penicillium roqueforti tekitatud hallitust Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 0406 40. Nendele juustudele on omane hallitusseeneniidistiku tekitatud ebakorrapärane pigmentatsioon juustu sisemuses. |
||||||||||||||||
0406 40 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka juustud selgesti nähtava valge/hallika ebakorrapärase pigmentatsiooniga juustu sisemuses, mis on saadud värvitu Penicillium roqueforti -tüve kasutamisel. |
||||||||||||||||
0407 |
Linnumunad (koorega), värsked, konserveeritud või kuumtöödeldud Sellesse rubriiki kuuluvad ka koorega mädamunad ja munad, milles haudeprotsess on juba alanud. Säilimist võib tagada, määrides munakoored rasva, vaha või parafiiniga, või kastes munad lubja- või vesiklaasilahusesse või muul viisil. Termin „kodulinnud” tähistab rubriigi 0105 kodulinde. |
||||||||||||||||
0407 11 00 kuni 0407 19 90 |
Viljastatud munad inkubeerimiseks Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad üksnes kodulindude munad, mis vastavad pädevate asutuste kehtestatud nõudmistele. |
||||||||||||||||
0408 |
Kooreta linnumunad ja munakollased, värsked, kuivatatud, vees või aurus keedetud, külmutatud või muul viisil töödeldud (suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma) |
||||||||||||||||
0408 11 80 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad söödavad munakollased ja mittesöödavad munakollased peale alamrubriiki 0408 11 20 kuuluvate. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka kuivatatud munakollased, millele on säilimiseks juurde lisatud vähesel määral kemikaale ja mida kasutatakse kookide ja küpsetiste ning makaroni- jms toodete valmistamisel. |
||||||||||||||||
0408 19 81 ja 0408 19 89 |
Muud Alamrubriigi 0408 11 80 selgitavate märkuste esimene lause vastavate muudatustega kehtib ka nende alamrubriikide kohta. |
||||||||||||||||
0408 91 80 |
Muud Kohaldada alamrubriigi 0408 11 80 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||||||||||||
0408 99 80 |
Muud Kohaldada alamrubriigi 0408 11 80 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. Peale kooreta täismunade, mida võidakse tollile esitada värsketena, kuulub sellesse alamrubriiki ka täismunadest munamelanž, mida on säilitatud näiteks soola või keemiliste säilitusainete lisamisega või külmutatud täismunad. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka aurus või vees keedetud munad ja vormitud munad (nt silindrilised „pikad munad”, mis on valmistatud paljude munade munakollastest ja -valgetest). |
GRUPP 5
MUJAL NIMETAMATA LOOMSED TOOTED
0505 |
Linnunahad jm sulgede või udusulgedega kaetud kehaosad, suled (sh kärbitud servadega) ja udusuled, töötlemata või töödeldud puhastamise, desinfitseerimise või säilitusmaterjaliga immutamise teel; sulgedest või nende osadest pulber ja jäätmed |
||||||||||||||
0505 10 10 ja 0505 10 90 |
Suled täite- ja polstrimaterjaliks; udusuled Nende alamrubriikide tooted on määratletud HS selgitavates märkustes, alamrubriik 0505 10. |
||||||||||||||
0505 10 10 |
Töötlemata kujul Sellesse alamrubriiki kuuluvad täitematerjalina kasutatavad suled ja udusuled, nii nagu need otse linnult kitkutuna saadakse, isegi kui need on märjalt kitkutud. Siia kuuluvad ka suled ja udusuled, millest on pärast kitkumist tolm eemaldatud, mida on kas desinfitseeritud või üksnes säilimiseks töödeldud. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka korjatud (või kasutatud) suled, mida ette valmistamata ei saa täitematerjalina taaskasutada. Selle alamrubriigi tooted esitatakse tollile tavaliselt kokkupressitult kaubapallidena. |
||||||||||||||
0505 10 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad täitematerjalina kasutatavad suled ja udusuled, mida on hoolikamalt puhastatud kui alamrubriigi 0505 10 10 selgitavates märkustes nimetatuid, näiteks vees või aurus pestes ja kuumas õhus kuivatades. |
||||||||||||||
0505 90 00 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad:
|
||||||||||||||
0506 |
Loomakondid ja sarvesäsi, töötlemata, rasvatustatud, eeltöödeldud (kuid vormimata), happega töödeldud või deželatiniseeritud; nendest valmistatud pulber ja jäätmed |
||||||||||||||
0506 10 00 |
Osseiin ja happega töödeldud loomakondid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0506, teine lõik, punkt 3. |
||||||||||||||
0506 90 00 |
Muud Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0506, teine lõik punktid 1, 2, 4 ja 5. |
||||||||||||||
0510 00 00 |
Hall ambra, kopranõre, näärmeeritis ja muskus; kantariidid (hispaania kärbsed); sapp, kuivatatud või kuivatamata; näärmed jm farmaatsiatööstuses kasutatavad loomsed saadused (värsked, jahutatud, külmutatud või muul moel eelsäilitatud) Peale HS selgitavate märkuste rubriigis 0510 nimetatud toodete kuulub sellesse rubriiki ka jahutatud või külmutatud platsenta kude, ka steriilses pakendis. |
||||||||||||||
0511 |
Mujal nimetamata loomsed tooted; inimtoiduks kõlbmatud surnud loomad grupist 1 või 3 |
||||||||||||||
0511 91 10 |
Kalajäätmed Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0511, punkt 6, lõigud i–iv. |
||||||||||||||
0511 91 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad:
|
||||||||||||||
0511 99 31 ja 0511 99 39 |
Looduslikud loomsed käsnad Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0511, punkt 14. |
||||||||||||||
0511 99 31 |
Töötlemata kujul Peale merest püütud looduslikus olekus käsnade kuuluvad sellesse alamrubriiki ka looduslikud käsnad, millelt on peksmise, kloppimise või purustamise ning merevees pesemisega väline nahk, pehmed viskoossed koed ning osa võõrlisanditest (nt lubjakoorik, liiv) eemaldatud. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka looduslikud käsnad, millelt on näiteks lõikamisega kõlbmatud osad (nt mädanenud osad) eemaldatud, ja tavaliselt kõik keemiliselt töötlemata käsnad. |
||||||||||||||
0511 99 39 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad käsnad, mida on täiendavalt töödeldud, et täielikult eemaldada lubiskelett valgendamiseks (töödeldes broom- või naatriumtiosulfaadiga), punane värvus eemaldatud (ammoniaagilahusega), pleegitatud (2 % oksaalhappelahuse vannis) või muu keemilise töötlemisega kasutuskõlblikuks muudetud. |
||||||||||||||
0511 99 85 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 0511 punktides 2, 3, 4, 7, 8 ja 13 kirjeldatud mittesöödavad või inimtoiduks sobimatud tooted. Sellesse alamrubriiki ei kuulu loomade vereplasma (nt rubriik 3002). |
II JAOTIS
TAIMSED TOOTED
GRUPP 6
ELUSPUUD JA MUUD TAIMED; TAIMESIBULAD, -JUURED JMS; LÕIKELILLED JA DEKORATIIVNE TAIMMATERJAL
0601 |
Puhke-, kasvu- või õitsemisstaadiumis taimesibulad, varre- ja juuremugulad, mugulsibulad, juurmise lehekodarikuga lühivõsud ja risoomid; siguritaimed ja -juured, v.a juured rubriigist 1212 |
||||
0601 20 30 |
Orhideed, hüatsindid, nartsissid ja tulbid Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka epifüütsed orhideed (nt orhideed perekonnast Cattleya ja Dendrobium). |
||||
0602 |
Muud elustaimed (sh nende juured), pistikud ja pookoksad; seeneniidistik |
||||
0602 10 10 ja 0602 10 90 |
Juurdumata pistikud ja pookoksad Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad:
|
||||
0602 40 00 |
Roosid, poogitud või pookimata Sellesse alamrubriiki kuuluvad nii kultuurroosid kui ka koer-kibuvits ja metsroosid. |
||||
0602 90 10 |
Seeneniidistik Terminiga „seeneniidistik” tähistatakse sageli maa-alust peent niitide võrgustikku [thallus (= tallus, rakis) või mycelium (= mütseel, seeneniidistik), mis elab ja kasvab laguneva loomse või taimse ainese pinnal, areneb ise koestikus edasi ja kasvatab seeni. Kaubanduslikel eesmärkidel kasvatatud seeneniidistikud müüakse nelinurksete tükkidena, mis koosnevad poolkõdunenud õlerestidele istutatud mütseelikihtidest. Sellesse alamrubriiki kuulub ka toode, mida valmistatakse selliselt, et mikroskoopilistes kogustes noort seeneniidistikku istutatakse viljaterade kihile, mis külvatakse steriliseeritud, õlgedega segatud hobusesõnnikukompostile. |
||||
0602 90 41 |
Metsapuud Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka noored seemnest kasvatatud okas- või lehtpuud, mida tavaliselt kasutatakse metsaistutuseks. Tavaliselt toimetatakse need kohale ilma mullapallita. |
||||
0602 90 45 |
Juurdunud pistikud ja noored taimed Sellesse alamrubriiki kuuluvad mujal nimetamata noored taimed, s.o taimed, mida tuleb enne tegelikku istutamist veel puukoolis kasvatada. Sellised on 1–2-aastased seemikud, ka juurdunud pistikud, poogitud või silmastatud pookealused või taimed, (look)võrsikud ja taimed, mis ei ole tavaliselt üle 2–3 aasta vanad. |
||||
0602 90 49 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka euroopa ja eksootilised, mujal nimetamata puud ja põõsad, mida tavaliselt kasutatakse metsaistutuseks. Tavaliselt toimetatakse need kohale mullapalliga. |
||||
0602 90 50 |
Muud avamaataimed Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka püsitaimed, talvituvad rohukõrrelised taimed, mille maapealsed osad sügisel surevad ja mis kasvatavad kevadel uue varre. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka sõnajalad, soo- ja veetaimed (v.a rubriiki 0601 ja alamrubriiki 0602 90 99 kuuluvad). Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka murumätaste rullid ja -tahvlid muru rajamiseks. |
||||
0603 |
Lõikelilled ja lillepungad lillekimpude valmistamiseks ja kaunistuseks (värsked, kuivatatud, värvitud, pleegitatud, impregneeritud või muul viisil töödeldud) |
||||
0603 11 00 kuni 0603 19 80 |
Värsked Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka lilled ja lillepungad, mille loomulikku värvust on muudetud või tugevdatud, eelkõige lastes värvilahusel enne või pärast lõikamist varresse imenduda või lihtsalt sisse kastes, juhul kui need tooted imporditakse värskeina. |
||||
0603 19 80 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka päevalilled ja reseeda. Nende taimede varred ja lehed (ilma õiteta) klassifitseeritakse siiski alamrubriiki 1404 90 00. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka pajuoksad pungade või õitega. Pajuoksad ilma pungade või õiteta klassifitseeritakse siiski alamrubriiki 1401 90 00. |
||||
0604 |
Taimelehed, oksad ja muud taimeosad (õiteta ja õienuppudeta) ning heintaimed, samblad ja samblikud lillekimpude valmistamiseks ja kaunistuseks (värsked, kuivatatud, värvitud, pleegitatud, impregneeritud või muul viisil töödeldud) |
||||
0604 20 11 |
Põdrasamblik See taim kuulub Cladoniaceae-sugukonda (Cladonia rangiferina, Cladonia silvatica ja Cladonia alpestris). |
||||
0604 20 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki ei kuulu suhkrumaisi (Zea mays var. saccharata) (grupp 7) värsked tõlvikud ja pöörised või kõrsvilja (grupp 10) värsked viljapead ja pöörised. |
||||
0604 90 11 |
Põdrasamblik Vaata alamrubriigi 0604 20 11 selgitavad märkused. |
||||
0604 90 91 |
Kuivatatud, muul viisil töötlemata Sellesse alamrubriiki ei kuulu kuivatatud oksad, mis on kokku põimitud või keerdu koolutatud, arvestamata seda, et need võisid olla kokku põimitud või keerdu koolutatud enne kuivamist (alamrubriik 0604 90 99). Sellesse alamrubriiki ei kuulu suhkrumaisi (Zea mays var. saccharata) (grupp 7) tõlvikud ja pöörised, mis on ainult kuivatatud, ning ka kõrsvilja (grupp 10) ainult kuivatatud viljapead ja pöörised. |
||||
0604 90 99 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka kõrsviljade (nt maisi) kuivatatud viljapead, tõlvikud ja pöörised, mida on pleegitatud, värvitud, immutatud või muul viisil dekoratiivseks otstarbeks töödeldud. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka kuivatatud oksad, mis on kokku põimitud või keerdu koolutatud. |
GRUPP 7
KÖÖGIVILI NING SÖÖDAVAD JUURED JA MUGULAD
Üldist
Idud (köögivilja- ja muud idud) on idandatud seemned, mida kasutatakse inimtoiduks kas toorelt või keedetult. Idandamine on seemnete idanema panemine neid niisutades (see suurendab seemnete veesisaldust ja lõpetab nende puhkeperioodi), nii et seemnest hakkab välja kasvama uus taim, ja arenevad lehed.
Valmistoiduks ette nähtud idusid saab tavaliselt tollile esitada kolmel kujul:
a) |
idulehtedega (kotüledoonid, esimesed väljaarenemata lehed) idaneva taimena, seemne- ja juurejääkidega; |
b) |
idanevast viljaterast koosneva taimena, nt idandatud oder ehk rohelised linnased (vaata ka alamrubriikide 1107 10 11–1107 10 99 selgitavad märkused), mida võib kasutada toorelt salatites või pärast täiendavat töötlemist peamiselt õlle või viski tootmiseks; |
c) |
ainult idulehtedest koosneva noortaimena (seemne- ja juurejääkideta), millel ei ole täiskasvanud taimele iseloomulikke lehti (pärislehed, mis tekivad pärast taime väljaarenemist). Seda liiki idud esitatakse tollile tavaliselt väikestes kastides koos kasvualustega. |
Idude klassifitseerimisel tuleb kohaldada alljärgnevaid põhimõtteid:
— |
grupis 7 nimetatud köögiviljaidud klassifitseeritakse värskete köögiviljadena grupi 7 asjaomastesse rubriikidesse, kuna värsked köögiviljad kuuluvad siia gruppi olenemata sellest, kas neid kasutatakse toiduks, külvamiseks või istutamiseks, välja arvatud rubriiki 0602 kuuluvad seemikköögiviljad, mis on ümberistutamiseks sobivas konditsioonis (vaata selle grupi HS üldine selgitav märkus, 10. lõik); |
— |
oaidude tootmiseks kasutatavad oad klassifitseeritakse kui kuivatatud kaunviljad rubriiki 0713 (vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 0713 31). Siiski klassifitseeritakse oaidude tootmiseks kasutatavatest ubadest ning teistest kuivatatud kaunviljadest saadud oaidud kui värsked kaunviljad rubriiki 0708; |
— |
ehkki mõned ainult seemne kujul olevad taimed klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuri muudesse gruppidesse, näiteks gruppi 9 või gruppi 12, muutuvad need pärast idandamist tarbimiseks sobivaks köögiviljaks ja tuleb klassifitseerida vastavalt gruppi 7, kuna nad on kaotanud grupi 9 ja grupi 12 objektiivsed omadused. Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0709, esimene lõik, punkt 14 bambusevõsude ja sojaoaidude kohta; |
— |
gruppi 10 kuuluvatest teraviljadest idandatud idud (rubriik 1001, 1002, 1003, 1004, 1006 või 1008), näiteks idandatud oder klassifitseeritakse alamrubriiki 1107 10 (idandatud oder ei kuulu gruppi 10, vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1003, erand a), mis on kõige täpsem idandatud teravilju käsitlev rubriik, mis ei piirdu ainult kuivatatud ja idandatud teraviljaga (linnased). „Rohelised linnased” klassifitseeritakse alamrubriikidesse 1107 10 11 – 1107 10 99 (vaata alamrubriikide 1107 10 11 – 1107 10 99 selgitavad märkused, esimene lõik) ja neid iseloomustatakse kui idanema hakanud viljateri, mida ei ole veel kuivatatud; |
— |
Zea mays var. saccharata-sordist (suhkrumais) idandatud idud, mis klassifitseeritakse grupi 7 märkust 2 ja grupi 10 märkust 2 kohaldades gruppi 7, tuleb klassifitseerida rubriiki 0709 (alamrubriik 0709 99 60). |
Idude mittetäielik nimekiri koos vastavate CN-koodidega:
CN-kood |
Kauba kirjeldus (ladinakeelne nimi) |
0703 10 19 |
sibulaidud (Allium cepa) |
0703 20 00 |
küüslauguidud (Allium sativum) |
0703 90 00 |
porrulauguidud (Allium porrum) |
0704 90 90 |
spargelkapsa (brokoli) idud (Brassica oleracea var. italica) |
0704 90 90 |
põld-võõrkapsa (rukola) idud (Eruca sativa; sünonüümid: Eruca vesicaria ssp. sativa (Miller) Thell., Brassica eruca L.) |
0706 90 90 |
punapeediidud (Beta vulgaris ssp. vulgaris) |
0706 90 90 |
aedrõika (redise) idud (Raphanus sativus) |
0708 10 00 |
herneidud (Pisum sativum) |
0708 20 00 |
adzukioaidud (Phaseolus angularis) |
0708 20 00 |
mungoaidud (Vigna radiata) |
0708 20 00 |
riisioaidud (Phaseolus pubescens) |
0708 90 00 |
kikerherneidud (Cicer arietinum) |
0708 90 00 |
niidu-asparherne idud (Lotus maritimus) |
0708 90 00 |
läätseidud (Lens culinaris) |
0708 90 00 |
tuviherneidud (Cajanus cajan) |
0709 99 50 |
salat-apteegitilliidud (Foeniculum vulgare var. azoricum) |
0709 99 60 |
suhkrumaisiidud (Zea mays var. saccharata) |
0709 99 90 |
basiilikuidud (Ocimum spp.) |
0709 99 90 |
musta kapsasrohu (musta sinepi) idud (Brassica nigra; sünonüümid: Sinapis nigra L., Sisymbrium nigrum (L.) Prantl.) |
0709 99 90 |
aniisi-hiidiisopi idud (Agastache foeniculum) |
0709 99 90 |
kurgirohuidud (Borago officinalis) |
0709 99 90 |
hiina toona idud (Toona sinensis) |
0709 99 90 |
soolarohuidud (Salicornia europaea) |
0709 99 90 |
aedkoriandriidud (Coriandrum sativum) |
0709 99 90 |
salatkressi (aedkressi) idud (Lepidium sativum) |
0709 99 90 |
põld-lambaläätse idud (Trigonella foenum-graecum) |
0709 99 90 |
pronks-lutiklille idud (Perilla frutescens) |
0709 99 90 |
päevalilleidud (Helianthus annuus) |
0709 99 90 |
valge sinepi idud (Sinapis alba) |
1107 10 19 |
rohelised nisulinnased (Triticum aestivum) |
1107 10 99 |
rohelised odralinnased (Hordeum vulgare) |
1107 10 99 |
rohelised hirsilinnased (Panicum miliaceum) |
1107 10 99 |
rohelised kaeralinnased (Avena sativa) |
1107 10 99 |
rohelised riisilinnased (Oryza sativa) |
1107 10 99 |
rohelised rukkilinnased (Secale cereale) |
1214 90 90 |
lutserniidud (Medicago sativa) |
0701 |
Kartulid, värsked või jahutatud |
||||||||||||||||||||||||||||||||
0701 90 50 |
Varajane kartul, 1. jaanuar – 30. juuni Varajase kartuli iseärasuseks on hele värvus (tavaliselt valge või roosa) ja õhuke koor, mis ei ole kinni ja mis on kaapimisega kergesti eemaldatav. Varajasel kartulil ei ole iduauke. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
0703 |
Sibul, šalott, küüslauk, porrulauk jm laugud, värsked või jahutatud |
||||||||||||||||||||||||||||||||
0703 10 11 kuni 0703 10 90 |
Sibul ja šalott Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad kõik hariliku sibula (Allium cepa) ja šalottsibula (Allium ascalonicum) liigid. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
0703 10 11 |
Tippsibul Sellesse alamrubriiki kuuluvad üheaastased, seemnest kasvatatud sibulad istutamiseks. Nende läbimõõt on tavaliselt 1–2 cm. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
0703 20 00 |
Küüslauk Sellesse alamrubriiki kuuluvad küüslaugu (Allium sativum) kõik inimtoiduks sobivad liigid. Sellesse alamrubriiki kuulub ka küüslauk, millel on üks eraldi osasibulateta (küünteta) 25–50 mm läbimõõduga sibul ja mille kohta kasutatakse kaubanduses nimetusi nagu „soolo-küüslauk” või „üheküüneline küüslauk” (või mõnda muud samalaadset kaubanduslikku nimetust). Sellesse alamrubriiki ei kuulu hobulauk (Allium ampeloprasum, kuulub alamrubriiki 0703 90 00), millel on üks umbes 60 mm või suurema läbimõõduga sibul (s.t on tunduvalt suurem ja raskem kui mitmeküüneline küüslauk). Liigid Allium sativum ja Allium ampeloprasum erinevad ka geneetiliselt. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
0703 90 00 |
Porrulauk jm laugud Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka porrulauk (Allium porrum), talisibul (Allium fistulosum) ja murulauk (Allium schoenoprasum). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
0704 |
Kapsas, lillkapsas, nuikapsas, lehtkapsas ja muu söödav kapsas perekonnast Brassica , värske või jahutatud |
||||||||||||||||||||||||||||||||
0704 10 00 |
Lillkapsas ja spargelkapsas Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0704, esimene lõik, punkt 1. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
0704 90 10 |
Valge peakapsas ja punane peakapsas Sellesse alamrubriiki kuuluvad valge peakapsas (Brassica oleracea L. var. capitata L. f. alba D. C.), sh koonuskapsas (teravapealine kapsas) (Brassica oleracea L. var. capitata L. f. var. alba D. C. subvar. conica ja subvar. piramidalis) ja punane peakapsas (Brassica oleracea L. var. capitata L. f. rubra (L. Thell). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
0704 90 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad kähar peakapsas (savoia kapsas) (Brassica oleracea L. var. bullata D. C. ja var. sabauda L.), hiina kapsas (nt Brassica sinensis ja Brassica pekinensis), nuikapsas (koolrabi) (Brassica oleracea var. gongylodes) ja lillkapsas (Brassica oleracea L. convar. botrytis (L.) Alef var. italica Plenck). Sellesse alamrubriiki ei kuulu siiski:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
0706 |
Porgand, naeris, söögipeet, aed-piimjuur, juurseller, redis jms söödav juurvili, värske või jahutatud |
||||||||||||||||||||||||||||||||
0706 10 00 |
Porgand ja naeris Sellesse alamrubriiki kuuluvad üksnes inimtoiduks sobivad naeri ja porgandi liigid (punased või roosad). Söödaporgand, mis on tavaliselt valge või kahvatukollane, söödanaeris (Brassica campestris var. rapa) ja -kaalikas (Brassica napus var. napobrassica) klassifitseeritakse alamrubriiki 1214 90 10. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
0706 90 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad:
Suure tärklise- või inuliinisisaldusega söödavad juured ja mugulad, näiteks maapirn e topinambur, bataat e maguskartul, taro ja jamss, klassifitseeritakse rubriiki 0714. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
0707 00 |
Kurgid ja kornišonid, värsked või jahutatud |
||||||||||||||||||||||||||||||||
0707 00 90 |
Kornišonid Sellesse alamrubriiki kuulub väikese kurgi liik, kornišon (ühte kilogrammi mahub vähemalt 85 kornišoni). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
0708 |
Kaunviljad, poetatud või poetamata, värsked või jahutatud |
||||||||||||||||||||||||||||||||
0708 10 00 |
Herned ( Pisum sativum ) Sellesse alamrubriiki kuuluvad kõik söögiherned liigist Pisum sativum, sh hall hernes (Pisum sativum var. arvense). Siia ei kuulu lehmahernes (sh musta silmaga variant), mis on alamrubriiki 0708 20 00 kuuluv uba, või kikerhernes perekonnast Cicer, mis kuulub alamrubriiki 0708 90 00. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
0708 90 00 |
Muud kaunviljad Need alamrubriigid hõlmavad HS selgitavate märkuste rubriigi 0708 esimese lõigu punktides 3, 4, 5 ja 6 nimetatud tooteid. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
0709 |
Muu köögivili, värske või jahutatud |
||||||||||||||||||||||||||||||||
0709 20 00 |
Spargel Sellesse rubriiki kuuluvad üksnes spargli (Asparagus officinalis) noored võrsed. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
0709 40 00 |
Seller (v.a juurseller) Sellesse alamrubriiki kuuluvad selleriliigid Apium graveolens L. var. dulce (Mill.) Pers. (varsseller) ja Apium graveolens var. secalinium Alef. (lehtseller). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
0709 59 10 |
Kukeseened Sellesse alamrubriiki kuuluvad üksnes kukeseened liikidest Cantharellus cibarius Fries ja Cantharellus friesii Quélet, mis on tavaliselt munakollast värvi. Samalaadsed söödavad liigid nagu valekukeseen (Clitocybe aurantiaca) ja torbikseen (Craterellus cornucopioides), mida kasutatakse mõnikord trühvlite asendajana vorstitoodetes, klassifitseeritakse alamrubriiki 0709 59 90. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
0709 59 30 |
Puravikud Sellesse rubriiki kuuluvad üksnes puravikud perekonnast Boletus, eelkõige harilik kivipuravik (Boletus edulis). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
0709 60 10 kuni 0709 60 99 |
Perekonna Capsicum või Pimenta viljad Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0709, esimene lõik, punkt 5. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
0709 92 10 ja 0709 92 90 |
Oliivid Oliivid, millest õli on välja pressitud, kuid mille rasvasisaldus on üle 8 %, klassifitseeritakse nendesse alamrubriikidesse. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
0709 99 10 |
Salatid, v.a aedsalat ( Lactuca sativa ) ja sigur ( Cichorium spp.) Sellesse alamrubriiki kuuluvad kõik salati liigid, v.a aedsalat (Lactuca sativa), sigur ja endiivid (Cichorium spp.). Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
0709 99 20 |
Lehtpeet e mangold ja hispaania artišokid Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka lehtpeet e mangold (Beta vulgaris subvar. cicla) ja hispaania artišokk e kardi (Cynara cardunculus). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
0709 99 40 |
Kapparid Kapparid on mitmeaastase okkalise põõsa, torkava kappari (Capparis spinosa) noored, avanemata õienupud. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
0709 99 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad:
Tuleb märkida, et:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
0710 |
Külmutatud köögivili, toores või eelnevalt aurutatud või keedetud HSi selgitavate märkuste käesolevat gruppi käsitlevate märkuste üldosa kolmandas lõigus määratletud väljendit „külmutatud” tuleb vaadelda ka, arvestades Euroopa Liidu Kohtu otsuses kohtuasjas 120/75 sätestatud kriteeriume. Kohtuasja C-423/09 otsuses esitatud kõnealuste kriteeriumide tõlgendusest tuleneva analoogia põhjal tekitab külmutamisprotsess olulisi ja pöördumatuid muutusi, mille tagajärjel toode ei ole enam loomulikus olekus. Seepärast on tooted „külmutatud”, kui toodetes, mida külmutatakse, toimuvad just selle külmutamise tulemusena pöördumatud muutused (eelkõige rakkude struktuuris), mille tagajärjel tooted ei ole enam loomulikus olekus isegi siis, kui need on hakanud sulama või üles sulanud. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
0711 |
Ajutiseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud |
||||||||||||||||||||||||||||||||
0711 20 10 ja 0711 20 90 |
Oliivid Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad tavaliselt soolvees säilitatud oliivid, millest ei ole veel kibe maitse eemaldatud. Söödavaks muudetud oliivid – isegi üksnes pikemaaegse säilitamisega soolvees – ei kuulu nendesse alamrubriikidesse ning need klassifitseeritakse alamrubriiki 2005 70 00 |
||||||||||||||||||||||||||||||||
0711 40 00 |
Kurgid ja kornišonid Sellesse alamrubriiki kuuluvad kurgid ja kornišonid, mis on säilitatud suurtes nõudes soolvees, millele võib olla lisatud äädikat või äädikhapet, tagamaks nende lühiajalist säilimist transportimisel ja hoiustamisel niikaua, kuni need ei ole veel tarvitamiskõlblikud. Need tooted sisaldavad tavaliselt vähemalt 10 % massist soola. Enne tegelikku kasutamist töödeldakse neid tooteid järgmisel viisil, mil nende klassifitseerimine muutub ja need klassifitseeritakse 20. gruppi:
Kurgid ja kornišonid, ka soolvees säilitatavad, milles on toimunud täielik piimhappe käärimine, klassifitseeritakse siiski gruppi 20. Kurgid ja kornišonid, milles on toimunud täielik piimhappe käärimine, on äratuntavad sellepoolest, et kurgi kogu ristlõike pind on klaasjas, s.o mingil määral läbipaistev. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
0711 51 00 |
Seened perekonnast Agaricus Käesolevasse alamrubriiki kuuluvad seened võivad olla säilitatud tugevas soolalahuses, millele on lisatud äädikat või äädikhapet. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
0711 90 70 |
Kapparid Selle alamrubriigi kapparid säilitatakse tavaliselt vaatides soolvees. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
0712 |
Kuivatatud köögivili (tervelt, tükeldatult, viilutatult, purustatult või pulbrina), muul viisil töötlemata Sellesse rubriiki ei kuulu kuivatatud aedvili, mida ei kasutata köögiviljana, vaid peamiselt parfümeerias, farmaatsias või putukatõrjeks, seenhaiguste tõrjeks vms otstarbeks (rubriik 1211). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
0712 90 30 |
Tomatid Tomatipulbri klassifitseerimise kohta vaata alamrubriikide 2002 90 11 – 2002 90 99 selgitavad märkused. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
0712 90 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki ei kuulu võilille (Taraxacum officinale) kuivatatud lehed ja juured, kuivatatud hapuoblikas (Rumex acetosa) ja kuivatatud suur mungalill (Tropaeolum majus), mida kasutatakse raviotstarbel (alamrubriik 1211 90 86). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
0713 |
Kuivatatud kaunviljad (poetatud, kooritud või koorimata, tükeldatud või tükeldamata) Selle rubriigi tooted, mis on mõeldud külvamiseks, on sordiaretuse tooted ja on tavaliselt äratuntavad pakendi järgi (nt kotid, millel on kasutust näitav märgistus) ning nende kõrge hinna poolest. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
0713 10 10 ja 0713 10 90 |
Herned ( Pisum sativum ) Kohaldada alamrubriigi 0708 10 00 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
0713 20 00 |
Kikerherned (nuudid) Selle alamrubriigi kikerherned on perekonnast Cicer (peamiselt Cicer arietinum), hoolimata sellest, kas need on külvamiseks, inimtoiduks või loomasöödaks. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
0713 31 00 |
Aedoad sordist Vigna mungo (L.) Hepper või Vigna radiata (L.) Wilczek Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 0713 31. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
0713 32 00 |
Kandilised aedoad e adzukioad ( Phaseolus või Vigna angularis ) Adzukioad turustatakse alati kuivadena. Enne kui adzukioad on saavutanud täisküpsuse, on need rohelised ja nende veesisaldus on suur. Kui taim on saavutanud täisküpsuse, muutuvad oad punaseks ja kuivaks. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
0713 35 00 |
Silmoad ( Vigna unguiculata ) Sellesse alamrubriiki kuulub harilik lehmahernes (varem „spargeluba” Dolichos sinensis ssp. sesquipedalis), mida peetakse lehmaherne Vigna liiki kuuluvaks. Nimed „Dolichos unguiculata” ja „Dolichos sinensis” ei ole enam samatähenduslikud liigi Vigna lehmaherne tähistamisel. Vastavalt sellele on hariliku lehmaherne õige nimetus „Vigna unguiculata (L.) Walp. ssp. sesquipedalis”. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
0713 40 00 |
Läätsed Sellesse alamrubriiki kuuluvad üksnes läätsed perekonnast Ervum või Lens, näiteks paljud tavalise läätse (Ervum lens e Lens esculenta) liigid ja hiirehernes (Ervum ervilia). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
0713 90 00 |
Muud Käesolevasse alamrubriiki kuulub perekonna Dolichos punauba (v.a alamrubriigi 0713 35 00 harilik lehmahernes ja alamrubriigi 0713 60 00 harilik tuvihernes (Cajanus cajan)), nt lobauba (Dolichos lablab), mõõkjas kanavaalia (Canavalia ensiformis), bengali rasvauba (Mucuna utilis) ja guaaraoa (Cyamopsis tetragonoloba) seemned. Sellesse alamrubriiki ei kuulu muude hiireherneste seemned nagu põlduba (Vicia faba) (alamrubriik 1209 29 45) lupiiniseemned (Lupinus) (alamrubriik 1209 29 50). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
0714 |
Maniokk, maranta, saalep, maapirn, bataat jms kõrge tärklise- või inuliinisisaldusega juured ja mugulad (värsked, jahutatud, külmutatud või kuivatatud, tükeldamata või tükeldatud või graanulitena); saagopalmi säsi Termin „graanulitena” on määratletud selle grupi märkuses 1. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
0714 10 00 |
Maniokk Sellesse alamrubriiki kuuluvad:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
0714 20 10 ja 0714 20 90 |
Bataadid Bataadid on ronirohttaime (Ipomea batatas) juuremugulad valge, kollase või punase viljalihaga, olenevalt liigist. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
0714 90 20 |
Maranta, saalep jms kõrge tärklisesisaldusega juured ja mugulad Sellesse alamrubriiki kuuluvad:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
0714 90 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad maapirni erinevad liigid (näiteks Helianthus tuberosus, Helianthus strumosus ja Helianthus decapetalus) ning tärklistsisaldav saago, mida saadakse teatavate palmide (Metroxylon, Rumphii, Raphia ruffia, Arenga, etc.) tüve südamikust. |
GRUPP 8
SÖÖDAVAD PUUVILJAD, MARJAD JA PÄHKLID; TSITRUSVILJADE JA MELONITE KOOR
Üldist
Sellesse gruppi kuuluvad ka destilleerimiseks purukspressitud puuviljad pudrutaolise massina, isegi kui loomulik käärimine on alanud.
0801 |
Kookospähklid, brasiilia pähklid ja kašupähklid, värsked või kuivatatud, lüditud või lüdimata, kooritud või koorimata |
||||||||||||||||||||||
0801 21 00 ja 0801 22 00 |
Brasiilia pähklid Brasiilia pähklid e parapähklid on tugeva koorega pähklid, mille kuju ja suurus meenutab mandariinilõiku; koore sees on kolmnurksed suured tuumad pruunide kiuliste viljakapslitega. |
||||||||||||||||||||||
0802 |
Muud pähklid, värsked või kuivatatud, lüditud või lüdimata, kooritud või koorimata |
||||||||||||||||||||||
0802 21 00 ja 0802 22 00 |
Sarapuupähklid ( Corylus spp.) Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka hariliku sarapuu pähklid (Corylus avellana viljad), kõrgetüvelise sarapuu pähklid (Corylus colurna viljad) ja filbertpähklid (Corylus maxima viljad). |
||||||||||||||||||||||
0802 41 00 ja 0802 42 00 |
Kastanid ( Castanea spp.) Nendesse alamrubriikidesse kuulub üksnes söödav kastan perekonnast Castanea; seetõttu ei kuulu siia vesipähkel (Trapa natans'i vili), mis klassifitseeritakse alamrubriiki 0802 90 85, ja hobukastan (Aesculus hippocastanum'i vili), mis klassifitseeritakse rubriiki 2308. |
||||||||||||||||||||||
0802 51 00 ja 0802 52 00 |
Pistaatsiad Pistaatsiad on hariliku pistaatsia (Pistacia vera) viljad, mida kasvatatakse peamiselt Sitsiilias, Kreekas ja Lähis-Idas. Pistaatsiapähkel on väikese oliivi suurune ja koosneb pehmest, õhukesest viljaluust (mis on tavaliselt niiske, punakaspruun, väga ebatasane ja kergelt aromaatne) ja heledast puitjast kahepoolmelisest kestast ning piklikust tuumast (pistaatsiamandlist) punakaspruuni seemnekesta ja helerohelise sisu ning meeldiva, maheda lõhnaga. |
||||||||||||||||||||||
0802 90 50 |
Piiniapähklid Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka piiniapähklid (Pinus pinea viljad), ka käbidega. |
||||||||||||||||||||||
0802 90 85 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka alpi seedermänni seemned (Pinus cembra viljad), ka käbidega. |
||||||||||||||||||||||
0803 |
Värsked või kuivatatud banaanid, k.a jahubanaanid |
||||||||||||||||||||||
0803 10 10 |
Värsked Jahubanaanid e keedubanaanid võivad kasvada kuni 50 cm pikaks. Need on alamrubriigi 0803 90 10 banaanidest suuremad ja nende läbilõige on nurgelisem. Jahubanaanides sisalduv tärklis erineb tavaliste banaanide tärklisest selle poolest, et see valmimisel ei suhkrustu. Jahubanaanidel ei ole iseloomulikku lõhna. Need ei ole toorelt söödavad. Need koristatakse tavaliselt rohelistena ja süüakse keedetult. |
||||||||||||||||||||||
0804 |
Värsked või kuivatatud datlid, viigimarjad, ananassid, avokaadod, guajaavid, mangod ja mangostanid |
||||||||||||||||||||||
0804 40 00 |
Avokaadod Avokaadod on avokaadopuu e ameerika pirnloorberi (Persea americana Mill.) viljad. Need on sageli suhteliselt suured ja sordist olenevalt ümmargused, pirnikujulised või pika kaelaga pudeli kujulised luuviljad, milles on mõnikord üsna suur luuseeme. Koor on kas tumeroheline, karmiinpunane, purpurpunane või kollane. Koore all olev tihke viljaliha on küpsena rohekasvalge (kivi ümbert heledam). |
||||||||||||||||||||||
0804 50 00 |
Guajaavid, mangod ja mangostanid Guajaavid e guaavid on hariliku guajaavipuu (Psidium guayava L.) viljad. Guajaavid on marjad, mille viljaliha on erineva värvusega (valkjas, roosa, kreemjas, punakas või roheline) ja paljude väikeste seemnetega. Mangod e mangoploomid on mangopuu e india mangopuu (Mangifera indica) viljad. Mangod on lameda, kiulise kiviga luuviljad. Mango sorte on palju, need erinevad üksteisest massi (150 g – 1 kg), magususe ja lõhna poolest (mõnedel sortidel on nõrk tärpentini maitse). Mangostanid on mangostanipuu e hariliku gartsiinia (Garcinia mangostana) viljad. Küpsena on need violetsed marjad paksu viljakestaga, milles on palju seemneid, mida ümbritseb eriti hõrgu maitsega käsnataoline valge, suhkurmagus seemnerüü. |
||||||||||||||||||||||
0805 |
Värsked või kuivatatud tsitrusviljad |
||||||||||||||||||||||
0805 10 20 |
Magusad apelsinid, värsked Sellesse rubriiki kuuluvad üksnes apelsinidc liigist Citrus sinensis. Siia kuuluvad veri- ja poolveriapelsinid. Veriapelsinid on apelsinid, mille koor (sageli üle poole koore pindalast), viljaliha ja mahl on karotiinisisalduse tõttu punase varjundiga. Poolveriapelsinid on tavaliselt vähem punakad ning punane varjund on üksnes viljalihas ja mahlas näha. Veriapelsinide hulka kuuluvad järgmised sordid: „Blood ovals”, „sanguinas redondas”, „Navels sanguinas”, „Sanguinelli”, „Doubles fines”, „Washington sanguines” või „improved doubles fines” või „large sanguines” ja „Portuguese”. |
||||||||||||||||||||||
0805 10 80 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka pomerantsid, pomerantsipuu (Citrus aurantium) viljad. Neid kasutatakse peamiselt hoidiste valmistamiseks. |
||||||||||||||||||||||
0805 20 30 |
Monrealid ja satsumad Satsumad (Citrus reticulata Blanco var. unshiu (Swing)) on mandariini üks algseid sorte. Suur, kollakasoranž vili on mahlane, magusavõitu ja ilma seemneteta. |
||||||||||||||||||||||
0805 20 50 |
Mandariinid ja vilkingid Mandariine (Citrus nobilis Lour. või Citrus reticulata Blanco) võib tavalistest apelsinidest eristada nende väiksema, pisut laiaks litsutud kuju poolest, neid on kergem koorida. Mandariinilõigud on selgesti eraldatavad ja nende maitse on magusam ja aromaatsem. Vilkingid on mandariinisortide „Willow leaf” ja „Temple mandarin e King mandarin” (mis on ise mandariini ja pomerantsi hübriid) hübriidid. Vilkingid on mandariinide sarnased, kuid suuremad ja ühest otsast teravamad. |
||||||||||||||||||||||
0805 20 70 |
Tangeriinid Sellesse alamrubriiki kuuluvad tangeriinid (Citrus reticulata Blanco var. tangerina). |
||||||||||||||||||||||
0805 20 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka:
|
||||||||||||||||||||||
0805 40 00 |
Greibid, k.a. pomelid Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka greibipuu (Citrus grandis ja Citrus paradisi) viljad. Nendel tsitrusviljadel on helekollane koor ja need on tavaliselt apelsinidest suuremad, ümmargused, pisut laiaks litsutud kujuga, kollase või roosaka viljaliha ja hapuka maitsega. |
||||||||||||||||||||||
0805 50 90 |
Laimid ( Citrus aurantifolia , Citrus latifolia ) Sellesse alamrubriiki kuuluvad kõik sordid liikidest Citrus aurantifolia ja Citrus latifolia. Laimid on väikesed, peaaegu ümmargused või ovaalsed puuviljad, mille õhuke roheline või rohekaskollane koor on viljaliha küljes tugevasti kinni. Mahlane sisu on roheline ja väga hapu. |
||||||||||||||||||||||
0805 90 00 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka:
|
||||||||||||||||||||||
0806 |
Värsked või kuivatatud viinamarjad |
||||||||||||||||||||||
0806 10 10 |
Lauaviinamarjad Lauaviinamarjad erinevad üldiselt veiniviinamarjadest nii välisilme kui ka pakkimisviisi poolest. Kui lauaviinamarjad pakitakse tavaliselt kastidesse, pappkastidesse, kandealustele, lattkastidesse või väikestesse suletud pakk-korvidesse, siis veiniviinamarjad pakitakse suurtesse korvidesse, lahtistesse pakk-kastidesse või toobritesse, milles viinamarjad on sageli tihedalt pakituina, purustatuina või pooleldi mahlaks pressituina. |
||||||||||||||||||||||
0806 20 10 |
Korindid Korindid on kuivatatud tooted, mis on saadud hariliku viinapuu (Vitis vinifera L.) sortide (kultivaride) „Korinthiaki N.” („Black Corinth”) marjadest. Need on väikesed, ümmargused, ilma õieraagudeta ja peaaegu seemneteta väga magusad rosinad, mille tume punakaslilla värvus on musta varjundiga. |
||||||||||||||||||||||
0806 20 30 |
Sultanad Sultanad on kuivatatud tooted, mis on saadud hariliku viinapuu (Vitis vinifera L.) sortide (kultivaride) „Soultanina B.” (või „Thompson seedless”) marjadest. Need on seemneteta, keskmise suurusega magusad rosinad, mille kuldkollane värvus on pruunika varjundiga. |
||||||||||||||||||||||
0806 20 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad kõik muud rosinad peale korintide ja sultanade. Kuivatatud muskaatviinamarjad on kuivatatud tooted, mis on saadud hariliku viinapuu (Vitis vinifera L.) sortide (kultivaride) „Moschato Alexandreias B.” (või „Muscatel” või „Malaga”) marjadest. Need on seemnetega rosinad. |
||||||||||||||||||||||
0807 |
Värsked melonid (k.a arbuusid) ja papaiad |
||||||||||||||||||||||
0807 11 00 |
Arbuusid Arbuusid on puuviljad liigist Citrullus vulgaris Schrad. Need võivad kasvada kuni 20 kg raskuseks. Väga mahlane viljaliha, mis ei ole väga magus, on tavaliselt erepunase värvusega ja sisaldab musti seemneid. |
||||||||||||||||||||||
0807 19 00 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad puuviljad liigist Cucumis melo paljude sortidega, eelkõige võrkmelon (var. reticulatus Naud.), mille koor on võrkja mustriga, zardmelonid (var. saccharus Naud.), mille koor on samuti võrkja mustriga, kantaluupmelonid (var. cantalupensis Naud.), mille koor on sügavate pikivagudega, talimelonid e kassabamelonid (var. inodorus Naud.) ja siledakoorelised melonid. Vili on tavaliselt kogukas, kerakujuline või ovaalne, kas sileda või kareda koorega; viljaliha on tihe ja mahlane, kollakasoranž või valge, magusa maitsega ja aromaatne. Puuvilja kiulises ja õõnsas säsis on rohkesti lamedaid ovaalseid seemneid, mis on läikivad ja kollakasvalged. |
||||||||||||||||||||||
0807 20 00 |
Papaiad Papaiad (Carica papaya) on pikergused või ümmargused, kas siledad või veidi soonilised puuviljad. Küpse puuvilja värvus varieerub kollakasrohelisest oranžini, ja mass võib olla mõnesajast grammist mitme kilogrammini. Konsistentsilt melonile sarnane kollakasoranži viljaliha magusus ja aromaatsus on varieeruv ja selle sees olev õõnsus sisaldab arvukalt ümmargusi, musti, viljalihasse kinnitunud seemneid. |
||||||||||||||||||||||
0808 |
Värsked õunad, pirnid ja küdooniad |
||||||||||||||||||||||
0808 10 10 |
Siidriõunad, lahtiselt, 16. september – 15. detsember Sellesse alamrubriiki kuuluvad õunad, mida oma väljanägemise ja omaduste poolest (suuruse ja kvaliteedi järgi sorteerimata, dessertõuntest tavaliselt väiksemad, maitselt hapud või ebameeldivad, halva kvaliteediga jne õunad) saab kasutada üksnes kas kääritatud või kääritamata jookide valmistamiseks. Neid transporditakse lahtiselt, ilma eraldajateta (nt raudteevagunites, suurtes konteinerites, veoautodes või praamidel). |
||||||||||||||||||||||
0808 30 10 |
Siidripirnid, lahtiselt, 1. august – 31. detsember Kohaldada alamrubriigi 0808 10 10 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||||||||||||||||||
0809 |
Värsked aprikoosid, kirsid, virsikud (k.a nektariinid), ploomid ja laukaploomid |
||||||||||||||||||||||
0809 21 00 ja 0809 29 00 |
Kirsid Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad kõik kirsisordid, sh metsikud kirsid ja eelkõige hapukirsid (Prunus cerasus'e viljad), murelid (Prunus cerasus var. austera viljad), südakirsid (Prunus avium var. juliana viljad), kõhrkirsid e bigarookirsid (Prunus avium var. duracina viljad) ja maguskirsid (Prunus avium'i e Cerasus avium'i viljad). |
||||||||||||||||||||||
0809 30 10 ja 0809 30 90 |
Virsikud, k.a nektariinid Vastupidi virsikutele on nektariinid sileda koorega. |
||||||||||||||||||||||
0809 40 90 |
Laukaploomid Laukaploomid on metsploomipuu e laukapuu (Prunus spinosa) viljad. |
||||||||||||||||||||||
0810 |
Muud värsked marjad ja puuviljad |
||||||||||||||||||||||
0810 20 10 |
Vaarikad Sellesse alamrubriiki kuuluvad Rubus idaeus'e, Rubus illecebrosus'e, Rubus occidentalis'e ja Rubus strigosus'e viljad. Ühtedel sortidel on punased, teistel valged viljad. |
||||||||||||||||||||||
0810 30 10 |
Mustad sõstrad Sellesse alamrubriiki kuuluvad liigi Ribes nigrum L. ümmargused marjad. |
||||||||||||||||||||||
0810 30 30 |
Punased sõstrad Sellesse alamrubriiki kuuluvad liigi Ribes rubrum L. marjad. |
||||||||||||||||||||||
0810 40 10 |
Pohlad (marjad liigist Vaccinium vitis-idaea ) Marjad on punased või roosad. |
||||||||||||||||||||||
0810 40 30 |
Mustikad (marjad liigist Vaccinium myrtillus ) Marjad on sinikasmustad. |
||||||||||||||||||||||
0810 50 00 |
Kiivid Sellesse alamrubriiki kuuluvad kiivid liigist Actinidia chinensis Planch. või Actinidia deliciosa. Need munasuurused viljad on pudrutaolise viljalihaga, kibemagusa maitsega ja nende karvane koor on rohekaspruuni värvusega. |
||||||||||||||||||||||
0810 90 20 |
Tamarindid, kašuõunad, litšid, jakad, sapotilli ploomid, kannatuslille viljad, karamboolad ja pitahaiad Tamarindid (Tamarindus indica ja Tamarindus officinalis'e viljad) klassifitseeritakse alamrubriiki 0813 40 65, juhul kui need on sellisel kujul nagu rahvusvahelises kaubavahetuses tavaliselt tollile esitatakse (kaunad või üksnes sisu, kuhu ei ole lisatud suhkrut ega muid aineid ning mida ei ole muul viisil töödeldud). Jaka on erilehise leivapuu Artocarpus heterophylla või Artocarpus integrifolia vili. Litš on hiina litšipuu Litchi chinensis vili. Sapotilli ploomid on sapotillipuu e kummimanilkaara Achras sapota viljad. Sellesse alamrubriiki kuuluvad kannatuslille viljad e granadillid e passioonid (nt „maracuja”), nagu näiteks järgmised liigid: purpur-kannatuslill (Passiflora edulis), suureviljaline kannatuslill (Passiflora quadrangularis) ja keeljas kannatuslill (Passiflora ligularis). |
||||||||||||||||||||||
0810 90 75 |
Muud Lisaks toodetele, mis on nimetatud HS selgitavate märkuste rubriigi 0810 teise lõigu punktis 8 (v.a litšid ja sapotilli ploomid), kuuluvad sellesse alamrubriiki:
|
||||||||||||||||||||||
0811 |
Külmutatud puuviljad, marjad ja pähklid, kuumtöötlemata, aurutatud või vees keedetud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma HSi selgitavate märkuste käesolevat gruppi käsitlevate märkuste üldosa teises lõigus määratletud väljendit „külmutatud” tuleb vaadelda ka, arvestades Euroopa Liidu Kohtu otsuses kohtuasjas 120/75 sätestatud kriteeriume. Kohtuasja C-423/09 otsuses esitatud kõnealuste kriteeriumide tõlgendusest tuleneva analoogia põhjal tekitab külmutamisprotsess olulisi ja pöördumatuid muutusi, mille tagajärjel toode ei ole enam loomulikus olekus. Seepärast on tooted „külmutatud”, kui toodetes, mida külmutatakse, toimuvad just selle külmutamise tulemusena pöördumatud muutused (eelkõige rakkude struktuuris), mille tagajärjel tooted ei ole enam loomulikus olekus isegi siis, kui need on hakanud sulama või üles sulanud. Alamrubriikides kasutatud termini „suhkrusisaldus” kohta vaata selle grupi lisamärkus 1. |
||||||||||||||||||||||
0811 20 31 |
Vaarikad Vaata alamrubriigi 0810 20 10 selgitavad märkused. |
||||||||||||||||||||||
0811 20 39 |
Mustad sõstrad Vaata alamrubriigi 0810 30 10 selgitavad märkused. |
||||||||||||||||||||||
0811 20 51 |
Punased sõstrad Vaata alamrubriigi 0810 30 30 selgitavad märkused. |
GRUPP 9
KOHV, TEE, MATE JA VÜRTSID
Üldist
Vürtsisegude ja vürtside, millele on lisatud muid aineid, klassifitseerimine määratakse selle grupi märkusega 1.
Selle märkuse kohaselt ei kuulu käesolevasse gruppi vürtsisegud muude ainetega, millel ei ole vürtside olulisi omadusi. Kui sellised segud on maitsestamissegud, kuuluvad need rubriiki 2103. Vahetult jookide maitsestamiseks ja aromatiseerimiseks või jookide valmistamiseks kasutatavate ekstraktide valmistamiseks kasutatavate segude kohta, mis koosnevad vürtsidest või taimedest, taimeosadest, seemnetest, puuviljadest või pähklitest (terve, viilutatud, purustatud või jahvatatud) või muudesse gruppidesse (7, 11, 12 jne) kuuluvatest maitseainetest, vaata käesoleva grupi HS selgitavate märkuste üldosa, kuues ja seitsmes lõik.
Taimeosade jäänused ja jäägid, mis paratamatult tekivad maitseainete koristamisel ja sellele järgneval töötlemisel (nt sortimisel või kuivatamisel) või säilitamise või transportimise ajal, klassifitseeritakse alamrubriiki „purustamata ja jahvatamata”, v.a juhul, kui toode on ilmselgelt tahtliku purustamise tulemus (ilmneb nt ühtlasest koostisest).
Käesoleva grupi eri rubriikides kasutatud termin „purustatud või jahvatatud” ei hõlma tükkideks lõigatud tooteid.
0901 |
Kohv (röstitud või röstimata, kofeiiniga või ilma); kohviubade kestad ja koored; ükskõik mis vahekorras kohvi sisaldavad kohviasendajad |
||||||
0901 11 00 ja 0901 12 00 |
Röstimata kohv Nendesse alamrubriikidesse kuulub röstimata kohv igasugusel kujul, kas kofeiiniga või ilma (sh oad või sortimisel, sõelumisel jne eraldatud purunenud osad), isegi kui see on mõeldud muuks kui kohvi valmistamiseks (nt kofeiini ekstraheerimiseks). |
||||||
0901 11 00 |
Kofeiiniga Sellesse alamrubriiki kuulub röstimata kohv, kui sellest ei ole kofeiin ekstraheeritud. |
||||||
0901 12 00 |
Kofeiinivaba Sellesse alamrubriiki kuulub röstimata kohv, millest on kofeiin ekstraheeritud. Tavaliselt on selliselt töödeldud kohvi kofeiinisisaldus kuni 0,2 % kuivaine massist. |
||||||
0901 21 00 ja 0901 22 00 |
Röstitud kohv Nendesse alamrubriikidesse kuulub alamrubriikide 0901 11 00 ja 0901 12 00 selgitavates märkustes nimetatud röstitud kohv, ka enne röstimist märgmenetlusel töödeldud, ka jahvatatud või kokku pressitud. |
||||||
0901 21 00 |
Kofeiiniga Kohaldada alamrubriigi 0901 11 00 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||
0901 22 00 |
Kofeiinivaba Kohaldada alamrubriigi 0901 12 00 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||
0901 90 10 |
Kohviubade kestad ja koored Kestad on õhukesed sarvkestad, mis ümbritsevad kohvikirsi viljaliha sees olevat tavaliselt kahte seemet (kohviuba). Kohvioa koor on iga kohvioa ümber olev hõbejas sarvkest, mis eemaldatakse röstimisega. |
||||||
0901 90 90 |
Kohvi sisaldavad kohviasendajad Sellesse alamrubriiki kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 0901 esimese lõigu punktis 5 nimetatud tooted. Need segud võivad olla jahvatatud või jahvatamata või isegi kokku pressitud. |
||||||
0904 |
Piprad perekonnast Piper ; perekonda Capsicum või Pimenta kuuluvad kuivatatud, purustatud või jahvatatud viljad |
||||||
0904 11 00 |
Purustamata ja jahvatamata Sellesse alamrubriiki kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 0904 punktis 1 nimetatud tooted. Tuleb märkida, et sellesse alamrubriiki klassifitseeritakse ka purunenud pipraterad ja pipraosakesed, kui need silmnähtavalt ei ole tahtliku jahvatamise või purustamise tulemus. See kehtib ka ebapuhtast piprast koosneva vürtsitolmu või -jääkide kohta. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka äädikalahuses või soolvees säilitatavad rohelised pipraterad, ka siis, kui on lisatud väheses koguses sidrunhapet. |
||||||
0904 21 10 kuni 0904 22 00 |
Perekonda Capsicum või Pimenta kuuluvad viljad Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka HS selgitavate märkuste rubriigi 0904 punktis 2 nimetatud tooted, kui need on kuivatatud, purustatud või jahvatatud. |
||||||
0904 21 10 |
Paprika ( Capsicum annuum ) Sellesse alamrubriiki kuulub paprika (Capsicum annuum), suhteliselt suur köögivili, maheda (mitte põletava) maitsega. Paprikaid võib olla erivärvilisi. Sellesse alamrubriiki kuulub üksnes kuivatatud paprika, kas tervena või tükeldatult, kuid mitte purustatud ega jahvatatud. |
||||||
0906 |
Kaneel ja kaneelipuu õied |
||||||
0906 11 00 ja 0906 19 00 |
Purustamata ja jahvatamata Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad näiteks:
|
||||||
0906 11 00 |
Kaneel ( Cinnamomum zeylanicum Blume ) Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 0906 11. |
||||||
0907 |
Nelk (kogu vili, pungad ja varred) Sellesse alamrubriiki kuulub ka purustatud ja jahvatatud nelk. |
||||||
0908 |
Muskaatpähkel, muskaatõis ja kardemon |
||||||
0908 11 00 |
Purustamata ja jahvatamata Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0908, lõik a. Sellesse alamrubriiki kuuluv muskaatpähkel on muskaatpähklipuu e lõhnava muskaadipuu (Myristica fragrans) seeme. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka eeterlike õlide või lõhnaainete tööstuslikuks tootmiseks kasutatavad terved muskaatpähklid, mis on kahjurite tõrjeks sageli lubjapiimaga töödeldud, ning halvema kvaliteediga muskaatpähklid, nagu näiteks kuivetunud või saagikoristamisel purunenud ja mis turustatakse nimetuse all „puru”, „BWP” (purunenud, ussitanud, pehkinud) või „defektne”. |
||||||
0908 21 00 ja 0908 22 00 |
Muskaatõis Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0908, punkt b. |
||||||
0908 31 00 ja 0908 32 00 |
Kardemon Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0908, lõik c, punktid 1–4. |
||||||
0909 |
Aniisi, tähtaniisi, apteegitilli, koriandri, ristiköömne või köömne seemned; kadakamarjad |
||||||
0909 21 00 ja 0909 22 00 |
Koriandri seemned Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0909, esimene ja kolmas lõik. Koriandri seemned on kerajad, kollakaspruuni värvi. Need on magusa ja veidi kirbe maitsega. |
||||||
0909 31 00 ja 0909 32 00 |
Ristiköömne seemned Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0909, esimene ja kolmas lõik. Ristiköömned (Cuminum cyminum) on ovaalsed ja konarlikud. |
||||||
0909 61 00 ja 0909 62 00 |
Aniisi, tähtaniisi, köömne või apteegitilli seemned; kadakamarjad Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0909, esimene ja kolmas lõik. Köömned (Carum carvi) on ovaalsed, piklikud ja konarlikud. |
||||||
0910 |
Ingver, safran, kollajuur e kurkum, aed-liivatee, loorberilehed, karri ja muud vürtsid |
||||||
0910 11 00 ja 0910 12 00 |
Ingver Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0910, lõik a. Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ingveri (Amomum zingiber L.) värsked, kuivatatud või purustatud risoomid. Nendesse alamrubriikidesse kuulub nii must ingver (koorimata risoom) kui ka valge ingver (kooritud risoom). |
||||||
0910 20 10 ja 0910 20 90 |
Safran Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0910, punkt b. |
||||||
0910 30 00 |
Kollajuur e kurkum Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0910, punkt c. Tavaliselt turustatakse ümaraid kollajuuri, mis on suured ja ümarad esmased risoomid peajuurest, kuna aga pikad kollajuured on teisesed risoomid kõrvaljuurtest ja on ovaalsed või silindrilised. |
||||||
0910 91 05 kuni 0910 91 90 |
Selle grupi märkuse 1 punktis b määratletud segud Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0910, punktid e ja g. |
||||||
0910 91 05 |
Karri Karripulber on kirjeldatud HS selgitavate märkuste rubriigi 0910 punktis e; nendesse segudesse lisatud vähesed kogused muid aineid (sool, sinepiseemned, jahvatatud kaunviljad) ei muuda karripulbrite klassifitseerimist. |
||||||
0910 99 31 kuni 0910 99 39 |
Aed-liivatee Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad paljud aed-liivatee liigid (Thymus vulgaris, Thymus zygis, Thymus serpyllum L. e nõmm-liivatee), kuivatatud või mitte. |
||||||
0910 99 31 |
Nõmm-liivatee ( Thymus serpyllum L.) Sellesse alamrubriiki kuulub üksnes liigi Thymus serpyllum L. nõmm-liivatee. |
||||||
0910 99 33 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka korjatud ja kuivatatud lehed ning õied liikidest Thymus vulgaris ja Thymus zygis. |
||||||
0910 99 50 |
Loorberilehed Sellesse alamrubriiki kuuluvad hariliku loorberipuu (Laurus nobilis) lehed, ka kuivatatud. |
||||||
0910 99 91 ja 0910 99 99 |
Muud Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad aedtilli (Anethum graveolens) seemned, kani ja mauripipar, mida saadakse etioopia ksüloopia e etioopia mauripipra e kumba (Xylopia aethiopica) viljadest. Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu siiski alljärgnevad tooted, kuigi neid kasutatakse üldiselt maitseainetena:
Paljud maitsetaimed, mis ei ole rangelt võttes vürtsid, klassifitseeritakse selle grupi asemel eelkõige gruppidesse 7 ja 12 (vaata nende gruppide selgitavaid märkusi). |
GRUPP 10
TERAVILI
Üldist
Kuivatatud kõrsviljade (nt maisi) viljapead, tõlvikud ja pöörised, mida on pleegitatud, värvitud, immutatud või muul viisil dekoratiivseks otstarbeks töödeldud, klassifitseeritakse alamrubriiki 0604 90 99.
Teravili klassifitseeritakse käesolevasse gruppi ka siis, kui seda on säilitamise otstarbel kuumtöödeldud, mille tulemusena terad võivad osaliselt geelistuda ja mõnikord ka lõhkeda. Osaline geelistumine (eelželatiniseerumine) toimub kuivatusprotsessi käigus ainult väga väikesel osal teradest. Tärklise selline muundamine ei ole kuumtöötlemise eesmärk, vaid üksnes kõrvalmõju. Kõnealust töötlemisviisi ei tule 10. grupi märkuse 1 B tähenduses pidada väljendiks „muul viisil töödeldud”.
1001 |
Nisu ja meslin |
1001 11 00 ja 1001 19 00 |
Kõva nisu Vaata selle grupi alamrubriigi märkus 1 ja HS selgitavad märkused, rubriik 1001, esimene lõik punkt 2. |
1001 91 20 |
Harilik nisu ja meslin seemneks Seemnevili on selekteeritud teravili ja see on tavaliselt äratuntav pakendi järgi (nt kotid, millel on kasutust näitav märgistus) ning kõrge hinna poolest. Seemnevilja võib puhtida, kaitseks kahjurite ja lindude eest. |
1003 |
Oder |
1003 10 00 |
Seemneks Vaata alamrubriigi 1001 91 20 selgitavad märkused. |
1006 |
Riis Vaata selle grupi lisamärkus 1. |
1008 |
Tatar, hirss ja kanaari paelrohi; muu teravili |
1008 60 00 |
Tritikale Tritikale on hübriidsort, mis on saadud nisu ja rukki ristamise tulemusena. Tera on tavaliselt rukkiterast suurem ja pikem ning sageli nisuterast suurem ja pikem; pealmine kiht on krobeline. |
GRUPP 11
JAHVATUSTÖÖSTUSE TOOTED; LINNASED; TÄRKLIS; INULIIN; NISUGLUTEEN
Lisamärkus 2 |
Kookospähkli puhul kohaldatakse selle grupi lisamärkust 2 ainult kookosjahu, -manna ja -pulbri suhtes. Riivitud ja kuivatatud kookospähkel klassifitseeritakse alamrubriiki 0801 11 00, see ei kuulu rubriiki 1106, isegi kui see vastab selle grupi lisamärkuse 2 punktis b sätestatud kriteeriumidele. Riivitud ja kuivatatud kookospähkel esitatakse tollile viiludena, väikeste tükkidena või õhukeste ribadena. Kookosjahu, -manna ja -pulber koosnevad peeneteralistest osakestest. |
1101 00 |
Püülijahu nisust või meslinist Vaata selle grupi märkus 2. Selle rubriigi püülijahu võib sisaldada vähese määral soola (tavaliselt kuni 0,5 %) ning vähesel määral amülaasi, jahvatatud idusid ja röstitud linnaseid. |
||||||||||
1102 |
Püülijahu muust teraviljast, v.a nisust ja meslinist Vaata selle grupi märkus 2. Selle rubriigi püülijahu võib sisaldada vähese määral soola (tavaliselt kuni 0,5 %) ning vähesel määral amülaasi, jahvatatud idusid ja röstitud linnaseid. |
||||||||||
1102 20 10 ja 1102 20 90 |
Maisijahu Rasvasisalduse määramiseks kohaldatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 152/2009 (ELT L 54, 26.2.2009, lk 1) lisa III osas H sätestatud analüütilist meetodit komisjoni määruse (EMÜ) nr 1748/85 (EÜT EÜT L 167, 27.6.1985, lk 26) kohaselt. Nendesse alamrubriikidesse kuulub ka „masa-jahuks” nimetatav maisijahu, mis saadakse „seisutamisel” („nikstamaliseerimine”), millele on iseloomulik maisiterade keetmine ja leotamine kaltsiumhüdroksiidilahuses ning sellele järgnev kuivatamine ja jahvatamine. Mis tahes täiendav töötlemine, näiteks röstimine, viib siiski selleni, et kõnealust toodet ei klassifitseerita enam rubriiki 1102 (tavaliselt 19. grupp). |
||||||||||
1103 |
Teraviljatangud, lihtjahu ja graanulid |
||||||||||
1103 11 10 kuni 1103 19 90 |
Tangud ja lihtjahu
|
||||||||||
1103 13 10 ja 1103 13 90 |
Maisist Rasvasisalduse määramise kohta vaata alamrubriikide 1102 20 10 ja 1102 20 90 selgitavad märkused. Nendesse alamrubriikidesse kuulub ka „masa-jahuks” nimetatav maisitang ja -jahu, mis saadakse „seisutamisel” („nikstamaliseerimine”), millele on iseloomulik maisiterade keetmine ja leotamine kaltsiumhüdroksiidilahuses ning sellele järgnev kuivatamine ja jahvatamine. Mis tahes täiendav töötlemine, näiteks röstimine, viib siiski selleni, et kõnealust toodet ei klassifitseerita enam rubriiki 1103 (tavaliselt 19. grupp). |
||||||||||
1103 20 25 kuni 1103 20 90 |
Graanulid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1103, viimane lõik. |
||||||||||
1104 |
Muul viisil töödeldud teravili (näiteks kroovitud, valtsitud, helvestatud, kruupideks jahvatatud, lõigatud või jämejahvatusega), v.a rubriigi 1006 riis; terved, valtsitud, helvestatud või jahvatatud teraviljaidud Teraviljahelbed, mis kuuluvad alamrubriikidesse 1104 12 90, 1104 19 69 ja 1104 19 91, on enne kroovitud ja siis valtsitud teravili. |
||||||||||
1104 22 40 kuni 1104 29 89 |
Muul viisil töödeldud teravili (näiteks kroovitud, kruupideks jahvatatud, lõigatud või jämejahvatusega) Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1104, teine lõik punktid 2–5. |
||||||||||
1104 22 50 |
Kruubid Peale HS selgitavate märkuste rubriigi 1104 teise lõigu punktis 4 nimetatud kruupide (poleeritud terade) kuuluvad sellesse alamrubriiki viljatera tükikesed, mis on kujult ümmargused graanulid. |
||||||||||
1104 22 95 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad kroovimata teravilja tükikestest tooted, mis ei vasta selle grupi märkuses 3 sätestatud sõelanalüüsi nõuetele. |
||||||||||
1104 23 40 |
Kroovitud (lüditud või kestast vabastatud), ka lõigatud või jämejahvatusega; kruubid Mõiste „kruubid” määratlemiseks vaata alamrubriigi 1104 22 50 selgitavad märkused. |
||||||||||
1104 23 98 |
Muud Vaata alamrubriigi 1104 22 95 selgitavad märkused. Kroovimata puhastatud maisiterade sõelumisel saadud purunenud maisiterad, mis vastavad käesoleva grupi märkuses 2 A sätestatud kriteeriumidele, klassifitseeritakse käesolevasse alamrubriiki „jämejahvatusega, muul viisil töötlemata” teraviljana. |
||||||||||
1104 29 05 |
Kruubid Vaata alamrubriigi 1104 22 50 selgitavad märkused. |
||||||||||
1104 29 08 |
Muud Vaata alamrubriigi 1104 22 95 selgitavad märkused. |
||||||||||
1104 29 30 |
Kruubid Vaata alamrubriigi 1104 22 50 selgitavad märkused. |
||||||||||
1104 29 51 kuni 1104 29 59 |
Jämejahvatusega, muul viisil töötlemata Vaata alamrubriigi 1104 22 95 selgitavad märkused. |
||||||||||
1104 30 10 ja 1104 30 90 |
Teraviljaidud, terved, valtsitud, helvestatud või jahvatatud Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1104, teine lõik, punkt 6. |
||||||||||
1106 |
Rubriigi 0713 kuivatatud kaunviljadest, rubriigi 0714 saagost, juurtest või mugulatest valmistatud peen- ja jämejahu ning pulber; grupi 8 toodetest valmistatud peen- ja jämejahu ning pulber Terminid „peenjahu”, „jämejahu” ja „pulber” on määratletud selle grupi lisamärkuses 2. Pastakujul olevad tooted ei kuulu sellesse rubriiki. |
||||||||||
1107 |
Linnased, röstitud või röstimata |
||||||||||
1107 10 11 kuni 1107 10 99 |
Röstimata Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad kõik linnased, milles on teraviljatärklise suhkruks lagundamiseks vajalik diastaatiline aktiivsus. Taolisteks linnasteks on näiteks rohelised linnased, leotamisfaasis olevad õhustatud linnased ja kuivatatud linnased, millest viimaseid jagatakse (kaubanduslikus mõttes) sageli heledateks (Pilsner-tüüpi) ja tumedateks (München-tüüpi) linnasteks. Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka inimtoiduks ette nähtud rohelised linnased, mida kasutatakse samal viisil kui köögiviljaidusid, kuna tegemist on viljateradega, mis on hakanud idanema, kuid mida ei ole veel kuivatatud. Nendesse alamrubriikidesse kuuluvatele kõikide linnaste teradele on omane jahune ja mure valge sisu. Tumedate linnaste (München-tüüpi) puhul on siiski umbes 10 % teradest sisu värvus kollasest pruunini. Terade sisu on kuiv ja mure. Jahvatamisel saadakse neist pehme peenjahu. |
||||||||||
1107 20 00 |
Röstitud Sellesse alamrubriiki kuuluvad kõik röstimise tagajärjel vähenenud või täielikult kadunud diastaatilise aktiivsusega linnased ja mida kasutatakse seetõttu õlletegemisel üksnes röstitud linnaste lisandina, et anda õllele spetsiifiline värvus ja maitse. Taoliste linnaste terade sisu värvus varieerub määrdunudvalgest mustani, olenevalt linnaste tüübist. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka:
|
GRUPP 12
ÕLISEEMNED JA ÕLIVILJAD; MITMESUGUSED TERAD, SEEMNED JA VILJAD; TÖÖSTUSES KASUTATAVAD TAIMED JA RAVIMTAIMED; ÕLED JA SÖÖT
1201 |
Sojauba, purustatud või purustamata Sojaubade (Glycine max'i seemnete) värvus varieerub pruunist rohelise ja mustani. Need praktiliselt ei sisalda tärklist, kuid on rikkad valgu ja õli poolest. Erilist tähelepanu tuleb pöörata mõnede seemnete, mida turustatakse nimetusega „rohelised sojaoad” või „rohelised oad”, klassifitseerimisel. Need ei ole sageli sojaoad, vaid rubriiki 0713 klassifitseeritavad oad. |
||||||||||||||||
1202 |
Maapähkel (röstimata või muul viisil kuumtöötlemata, lüdimata või lüditud, purustatud või purustamata) Maapähkel e arahhis (Arachis hypogaea seeme) sisaldab rohkesti söödavat õli. |
||||||||||||||||
1205 |
Rapsi- või rüpsiseemned, purustatud või purustamata |
||||||||||||||||
1205 10 10 ja 1205 10 90 |
Madala eruukhappesisaldusega rapsi- või rüpsiseemned Vaata selle grupi alammärkus 1 ja HS selgitavad märkused, rubriik 1205. |
||||||||||||||||
1206 00 |
Päevalilleseemned, purustatud või purustamata |
||||||||||||||||
1206 00 91 |
Kestaga; halli- ja valgetriibulise kestaga Selle alamrubriigi päevalilleseemned on tavaliselt mõeldud maiustuste valmistamiseks, linnutoiduks või vahetuks tarbimiseks. Seemnete pikkus on tavaliselt vaid pool kesta pikkusest, mis võib olla üle 2 cm. Nende seemnete õlisisaldus on tavaliselt umbes 30–35 % massist. |
||||||||||||||||
1206 00 99 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka päevalilleseemned söögiõli valmistamiseks. Need seemned tarnitakse tavaliselt kestaga, mis on ühtlast musta värvi. Seemne ja kesta pikkus on tavaliselt peaaegu sama. Nende seemnete õlisisaldus on tavaliselt umbes 40–45 % massist. |
||||||||||||||||
1207 |
Muud õliseemned ja õliviljad, purustatud või purustamata |
||||||||||||||||
1207 40 10 ja 1207 40 90 |
Seesamiseemned Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad hariliku seesami (Sesamum indicum) seemned. |
||||||||||||||||
1207 50 10 ja 1207 50 90 |
Sinepiseemned Sinepiseemneid saadakse erinevatelt sinepiliikidelt, nt valge sinep (Sinapis alba ja Brassica hirta), must kapsasrohi (Brassica nigra) või sarepta sinep (Brassica juncea). |
||||||||||||||||
1207 99 96 |
Muud HS selgitavate märkuste rubriigi 1207 teises lõigus nimetatud puuviljad ja seemned kuuluvad sellesse alamrubriiki, kui need ei ole klassifitseeritud mujal rubriigi 1207 alamrubriikides. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka pehme koorega rohelise kõrvitsa seemned, milles geneetiliselt puudub seemnekesta korgitaoline väliskiht (Cucurbita pepo L. convar. citrullinia Greb. var. styriaca ja Cucurbita pepo L. var. oleifera Pietsch). Neid kõrvitsaid viljeldakse peamiselt õli pärast, mitte aga aed- või köögiviljana; viimase seemned kuuluvad alamrubriiki 1209 91 80. Sellesse alamrubriiki ei kuulu röstitud kõrvitsaseemned (alamrubriik 2008 19 või 2008 97). |
||||||||||||||||
1208 |
Peen- ja jämejahu õliseemnetest või õliviljadest (v.a sinep) Vaata selle grupi märkus 2. |
||||||||||||||||
1209 |
Seemned, viljad ja eosed külviks |
||||||||||||||||
1209 10 00 |
Suhkrupeediseemned Sellesse alamrubriiki kuuluvad üksnes suhkrupeedi (Beta vulgaris var. altissima) seemned. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka üheseemnelised e üheidulised seemneviljad, mis on saadud kas geenitehnika abil või seemnevilja päsmakeste (glomeerulite) jaotamisega (nimetatakse segmenteeritud või lõigustatud seemneviljaks) ja mis on seejärel tavaliselt kaetud saviga segatud ainega või ilma sellise kattekihita. |
||||||||||||||||
1209 29 60 |
Söödapeediseemned ( Beta vulgaris var. alba ) Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka üheseemnelised e üheidulised seemneviljad, mis on saadud kas geenitehnika abil või seemnevilja päsmakeste (glomeerulite) jaotamisega (nimetatakse segmenteeritud või lõigustatud seemneviljaks) ja mis on seejärel tavaliselt kaetud saviga segatud ainega või ilma sellise kattekihita. |
||||||||||||||||
1209 30 00 |
Õite saamiseks kasvatatavate rohttaimede seemned Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka rohttaimede seemned, mida kasvatatakse üksnes või peamiselt õite pärast (seemned lõikelillede, dekoratiivlillede jne saamiseks). Sellist liiki seemned võidakse tollile esitada kasvualusel, nt tselluloosvatil või turbal. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka lõhnava lillherne (Lathyrus odoratus) seemned. |
||||||||||||||||
1209 91 80 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka külviks kasutatavad kõrvitsaseemned. Vt ka alamrubriikide 1207 99 96 ja 1212 99 95 selgitavad märkused. |
||||||||||||||||
1209 99 10 |
Metsapuude seemned Sellesse alamrubriiki kuuluvad metsapuude seemned ja muud seemneviljad, isegi kui need importivas riigis on mõeldud ehispuude või -põõsaste kasvatamiseks. Selles alamrubriigis tähistab termin „puud” kõiki puid, põõsaid või madalakasvulisi puid, mille tüved, varred ja oksad on puitunud. Sellesse alamrubriiki kuuluvad kõik külviks kasutatavad seemned ja viljad:
Teise rühma puude hulka – kuhu kuulub suur osa samu liike mis esimesse rühmagi – kuuluvad ka puud, mida kasvatatakse üksnes nende kuju või lehestiku värvuse pärast (nt teatavad papli, vahtra, okaspuude jne liigid), aga ka nende õite pärast (nt mimoos, tamarisk, magnoolia, sirel, kuldvihm, jaapani kirsipuu, harilik juudapuu, roosid) või eredavärviliste viljade pärast (nt loorberkirsipuu, tuhkpuu, tuliastel). Alljärgnevad seemned ja viljad, isegi kui need on külvamiseks mõeldud, ei kuulu siiski sellesse alamrubriiki:
|
||||||||||||||||
1210 |
Humalakäbid, värsked või kuivatatud, ka jahvatatud, pulbristatud või graanulitena; lupuliin |
||||||||||||||||
1210 20 10 |
Humalakäbid kõrge lupuliinisisaldusega, jahvatatud, pulbristatud või graanulitena; lupuliin Peale lupuliini kuuluvad sellesse alamrubriiki kõrge lupuliinisisaldusega tooted, mis on saadud humalakäbide jahvatamisel pärast lehtede, varte, kandelehtede ja õisikutelgede mehaanilist eemaldamist. |
||||||||||||||||
1211 |
Taimed ja taimeosad (sh seemned ja viljad), mida kasutatakse peamiselt parfümeerias ja farmaatsias, insektitsiididena, fungitsiididena vms otstarbel, värsked või kuivatatud, ka tükeldatud, purustatud, pulbristatud |
||||||||||||||||
1211 20 00 |
Ženšennijuured Sellesse alamrubriiki kuuluvad ameerika ženšenni (Panax quinquefolium) ja ženšenni (Panax ginseng) juured. Juured võivad olla silindrilisest kuni süstikukujuliseni, ringikujuliste paksenditega ülemisel kolmandikul, ja on sageli mitmeks haruks jagunenud. Välispinna värvus on kollakasvalgest kuni pruunikaskollaseni, lõikepind on valge ja jahune (keetmisel muutub kõvaks „sarveks”). Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka purustatud või jahvatatud ženšennijuured. |
||||||||||||||||
1211 90 30 |
Tonkaoad Sellesse alamrubriiki kuuluvad Leguminosae- sugukonda kuuluva lõhnava tonkapuu (Dipteryx odorata) seemned. Neid nimetatakse ka tonkaubadeks. Need sisaldavad kumariini, mida kasutatakse parfümeeriatööstuses ja dieetjookide essentside valmistamisel. |
||||||||||||||||
1211 90 86 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 1211 üheteistkümnendas lõigus nimetatud taimed, taimeosad, seemned ja viljad, kui need ei ole klassifitseeritud mujal rubriigi 1211 alamrubriikides, ja ka alljärgnevad:
Sellesse alamrubriiki ei kuulu vetikad (rubriik 1212) või kõrvitsaseemned (rubriik 1207 või 1209). |
||||||||||||||||
1212 |
Jaanileivapuu kaunad, mere- ja muud vetikad, suhkrupeet ja suhkruroog, värsked, jahutatud, külmutatud või kuivatatud, jahvatatud või jahvatamata; puuviljade kivid ja tuumad ning mujal nimetamata, inimtoiduks kasutatavad taimsed tooted (k.a sigurisordi Cichorium intybus sativum röstimata juured) |
||||||||||||||||
1212 21 00 ja 1212 29 00 |
Mere- ja muud vetikad Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1212, punkt A. |
||||||||||||||||
1212 91 20 ja 1212 91 80 |
Suhkrupeet Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad üksnes suhkrupeedid, millest suhkur on ekstraheerimata, suhkrusisaldusega tavaliselt üle 60 % kuivaine massist. Suhkrupeedid, millest suhkur on osaliselt või täielikult ekstraheeritud, klassifitseeritakse alamrubriikidesse 2303 20 10 või 2303 20 90. |
||||||||||||||||
1212 92 00 |
Jaanikaunad Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1212, punkt C, esimene ja teine lõik. |
||||||||||||||||
1212 99 41 ja 1212 99 49 |
Jaanileivapuu seemned Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1212, punkt C, kolmas lõik. |
||||||||||||||||
1212 99 95 |
Muud Peale HS selgitavate märkuste rubriigi 1212 punkti D kolmandas, neljandas ja viiendas lõigus nimetatud toodete kuuluvad sellesse alamrubriiki ka:
Sellesse alamrubriiki ei kuulu kõrvitsaseemned (rubriik 1207 või 1209), v.a kooritud kõrvitsaseemned, mis vastavalt Euroopa Liidu kohtu otsusele C-229/06 klassifitseeritakse rubriiki 1212. |
||||||||||||||||
1214 |
Kaalikas, söödapeet ja muud söödajuurviljad, hein, lutsern, ristik, esparsett, söödakapsas, lupiin, vikk jms söödad, ka graanulitena |
||||||||||||||||
1214 90 10 |
Söödapeet, kaalikas ja muud söödajuurviljad Sellesse alamrubriiki kuuluvad:
|
GRUPP 13
ŠELLAK; KUMMIVAIGUD, VAIGUD JA MUUD TAIMEMAHLAD JA -EKSTRAKTID
1301 |
Šellak; vaigud, looduslikud kummivaigud ja õlivaigud (näiteks palsamid) |
||||||||
1301 20 00 |
Kummiaraabik Kummiaraabik (e akaatsia kummivaik) esitatakse tollile kollakate või punakate tükkidena, mis on läbipaistvad ja lahustuvad vees, mitte aga alkoholis. |
||||||||
1302 |
Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektaadid; agar-agar, taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata Rubriigi 1302 taimeekstraktid on taimsed toorained, mis on näiteks lahustitega ekstraheeritud ega ole järgnevalt keemiliselt modifitseeritud ega töödeldud. Inertsed lisaained (nt paakumisvastased ained) ja standardimisega seotud või füüsiline töötlemine (nt kuivatamine või filtrimine) on siiski lubatud. |
||||||||
1302 11 00 |
Oopium Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1302, A osa, punkt 1. |
||||||||
1302 12 00 |
Lagritsast Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1302, A osa, punkt 2. |
||||||||
1302 19 70 |
Muud Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1302, A osa punktid 4–20. |
||||||||
1302 20 10 ja 1302 20 90 |
Pektiinid, pektinaadid ja pektaadid Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 1302 B osas nimetatud tooted. |
||||||||
1302 31 00 |
Agar-agar Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1302, punkt C 1. |
||||||||
1302 32 10 ja 1302 32 90 |
Jaanileivapuu kaunadest ja seemnetest või guaaraoa seemnetest taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1302, punkt C 2. Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu guaaraoa seemnete endosperm (“guar splits”) väikeste helekollaste, ebakorrapäraste helvestena (rubriik 1404). |
||||||||
1302 39 00 |
Muud Peale HS selgitavate märkuste rubriigi 1302 C osa punktides 3–5 nimetatud toodete, kuuluvad sellesse alamrubriiki ka:
|
GRUPP 14
TAIMNE PUNUMISMATERJAL; MUJAL NIMETAMATA TAIMSED TOOTED
1401 |
Peamiselt punumiseks kasutatav taimne materjal (näiteks bambus, rotang, pilliroog, kõrkjad, pajuvitsad, raffia, puhastatud, pleegitatud või värvitud õled ja niinekoor) |
1401 10 00 |
Bambus Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1401, teine lõik, punkt 1. |
1401 20 00 |
Rotang Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1401, teine lõik, punkt 2. |
1401 90 00 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 1401 teise lõigu punktides 3–7 nimetatud tooted. Eri hundinuialiikide (nt Typha latifolia e laialehine hundinui) lehed klassifitseeritakse samuti sellesse alamrubriiki. |
1404 |
Mujal nimetamata taimne materjal |
1404 20 00 |
Puuvillalinter Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1404, teine lõik, punkt A. |
1404 90 00 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka HS selgitavate märkuste rubriigi 1404 teise lõigu punktides B–F nimetatud tooted. HS selgitavate märkuste rubriigi 1404 teise lõigu F osa punktis 7 nimetatud uniohakanupud on kangru-uniohaka (Dipsacus sativus) nutid; Sellesse alamrubriiki kuulub ka guaaraoa seemnete endosperm („guar splits”) väikeste helekollaste, ebakorrapäraste helvestena. |
III JAOTIS
LOOMSED JA TAIMSED RASVAD JA ÕLID NING NENDE LÕHUSTAMISSAADUSED; TÖÖDELDUD TOIDURASVAD; LOOMSED JA TAIMSED VAHAD
GRUPP 15
LOOMSED JA TAIMSED RASVAD JA ÕLID NING NENDE LÕHUSTAMISSAADUSED; TÖÖDELDUD TOIDURASVAD; LOOMSED JA TAIMSED VAHAD
Üldist
Termin „kasutamine tööstusliku toorainena” selle grupi alamrubriikides tähistab üksnes selliseid kasutusviise, millega seoses põhitoodet muudetakse.
Teisest küljest, mõnedes alamrubriikides esinev termin „tehnilisel otstarbel” ei sisalda taolist muutumist.
Terminitega „kasutamine tööstusliku toorainena” ja „tehnilisel otstarbel” ei tähistata puhastamist, rafineerimist ega hüdrogeenimist.
Tuleb rõhutada, et ka inimtoidus kasutamiseks kõlblikud tooted võivad olla mõeldud kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena.
Selle grupi alamrubriikidesse kuuluvad tooted, mis on mõeldud kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmisel, hõlmavad ka õlid ja rasvad loomatoidu tootmiseks.
Lisamärkus 1 a) |
Taimeõlide voolavat fraktsiooni, mis on saadud tahkete koostisosade eraldamisel, näiteks jahutamisel, orgaaniliste lahustite, pindiste jne kasutamisega, ei saa lugeda toorõliks. |
1502 |
Veise-, lamba- või kitserasv ja -rasvkude, v.a rubriiki 1503 kuuluv Sellesse rubriiki kuuluvad peale sulatatud rasva ka sulatamata rasv, s.o rakumembraani küljes kinni olev rasv. Sellesse alamrubriiki kuuluvad seega alljärgnevad tooted:
Sellesse rubriiki ei kuulu siiski kondiõli ja luuüdiõli ning sõraõli (rubriik 1506 00 00). |
||||||||||||
1503 00 |
Rasvasteariin, sulatatud searasva õli, oleosteariin, oleoõli ja rasvõli (emulgeerimata, segamata või muul viisil töötlemata) |
||||||||||||
1503 00 11 ja 1503 00 19 |
Rasvasteariin ja oleosteariin Need alamrubriigid hõlmavad HS selgitavate märkuste rubriigi 1503 teises ja eelviimases lõigus nimetatud tooteid. |
||||||||||||
1503 00 30 |
Rasvõli tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks Sellesse alamrubriiki kuulub HS selgitavate märkuste rubriigi 1503 viiendas lõigus kirjeldatud toode, kui see on mõeldud kasutamiseks tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmisel (vaata selle grupi üldmärkused). |
||||||||||||
1503 00 90 |
Muud Peale HS selgitavate märkuste rubriigi 1503 kolmandas ja neljandas lõigus nimetatud toodete kuulub sellesse alamrubriiki ka rasvõli (mittesöödav oleoõli), mis ei vasta alamrubriigis 1503 00 30 sätestatud tingimustele, näiteks rasvõli tehniliseks otstarbeks. |
||||||||||||
1504 |
Kalade või mereimetajate rasvad, õlid ja nende fraktsioonid (rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata) Vaata käesoleva grupi HS selgitavad üldmärkused, A osa, kuues ja seitsmes lõik. |
||||||||||||
1504 10 10 kuni 1504 10 99 |
Kalamaksaõli ja selle fraktsioonid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1504, teine lõik. |
||||||||||||
1504 10 10 |
A-vitamiini sisaldusega kuni 2 500 RÜ/g Tursklastelt (tursk, kilttursk, molva, heik jne) saadud kalamaksaõli A-vitamiini sisaldus on tavaliselt kuni 2 500 RÜ/g. |
||||||||||||
1504 10 91 ja 1504 10 99 |
Muud Näiteks tuunikaladelt, hiidlestalt ja erinevatelt haidelt saadud kalamaksaõli A-vitamiini sisaldus on tavaliselt üle 2 500 RÜ/g. Suurendatud vitamiinisisaldusega õlid klassifitseeritakse nendesse alamrubriikidesse juhul, kui need on säilitanud oma kalamaksaõli põhiomadused. Sellised on näiteks kalamaksaõlid, mille A-vitamiini sisaldus on kuni 1 00 000 RÜ/g. |
||||||||||||
1504 20 10 ja 1504 20 90 |
Kalarasvad ja -õlid ning nende fraktsioonid (v.a kalamaksaõli) Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad kalarasvad ja -õlid ning nende fraktsioonid, mis on saadud kõikidelt kalaliikidelt, v.a nende maksast ekstraheeritud õli. Siia kuuluvad näiteks:
Selle alamrubriigi rasvad ja õlid on peamiselt kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena näiteks parkimiseks, maalrivärvide ja jahutus-määrdevedelike valmistamiseks. |
||||||||||||
1504 30 10 ja 1504 30 90 |
Mereimetajate rasvad, õlid ja nende fraktsioonid Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka:
Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad kõik mereimetajatelt saadud õlid ja nende fraktsioonid, sh mereimetajate maksast ekstraheeritud õli, nagu kašeloti maksast saadud õli, mis on väga rikas A-vitamiini poolest ja oma omadustelt samasugune kui alamrubriikide 1504 10 10, 1504 10 91 ja 1504 10 99 kalamaksaõlid. |
||||||||||||
1505 00 |
Villarasv ja sellest saadud rasvained (k.a lanoliin) |
||||||||||||
1505 00 10 |
Villarasv, töötlemata Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1505, esimene lõik. |
||||||||||||
1505 00 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad:
|
||||||||||||
1506 00 00 |
Muud loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata Sellesse alamrubriiki ei kuulu loomsete rasvade või õlide toidukõlbmatud segud või valmistised, nt erinevatelt loomadelt pärit tapamajarasvad või loomsete ja taimsete rasvade ja õlide segud ning valmistised, nt kasutatud praadimisrasv (rubriik 1518). |
||||||||||||
1507 |
Sojaõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata |
||||||||||||
1507 10 10 ja 1507 10 90 |
Toorõli, hüdratiseeritud või hüdratiseerimata Termini „toorõli” määratluse kohta vaata selle grupi lisamärkus 1, lõigud a, b ja c. |
||||||||||||
1507 90 10 ja 1507 90 90 |
Muud Nendesse alamrubriikidesse kuulub ka rafineeritud sojaõli. |
||||||||||||
1508 |
Maapähkliõli (arahhiseõli) ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata |
||||||||||||
1508 10 10 ja 1508 10 90 |
Toorõli Vaata selle grupi lisamärkus 1 a ja b. |
||||||||||||
1508 90 10 ja 1508 90 90 |
Muud Nendesse alamrubriikidesse kuulub ka rafineeritud maapähkliõli (arahhiseõli). |
||||||||||||
1509 |
Oliiviõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata Sellesse rubriiki klassifitseeritav oliiviõli peab vastama kolmele alljärgnevale tingimusele:
|
||||||||||||
1509 10 10 |
Lampides kasutatav oliivi neitsiõli Vaata selle grupi lisamärkus 2, B osa, punkt 1. |
||||||||||||
1509 10 90 |
Muud Vaata selle grupi lisamärkus 2, B osa, punkt 2. |
||||||||||||
1509 90 00 |
Muud Vaata selle grupi lisamärkus 2, C osa. Sellesse alamrubriiki ei kuulu ainuüksi rafineeritud oliiviõli, vaid ka rafineeritud oliiviõli segud neitsiõliga. |
||||||||||||
1510 00 |
Muud oliividest saadud õlid ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata, k.a nende õlide või fraktsioonide segud rubriigi 1509 õlide või nende fraktsioonidega Sellesse alamrubriiki kuuluvad üksnes need õlid, mis vastavad rubriigi 1509 selgitavate märkuste punktis 1 sätestatud tingimustele. Nii nagu rubriiki 1509 kuuluvad õlid, ei tohi ka rubriigi 1510 00 õlid olla taasesterdatud ega neisse segatud muid õlisid, v.a oliiviõli, kuid:
|
||||||||||||
1510 00 10 |
Toorõlid Vaata selle grupi lisamärkus 2, D osa. |
||||||||||||
1510 00 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad oliivi rafineeritud puuõli (oliivide pressimisjäätmetest saadud õli) ja rafineeritud puuõli segud neitsiõliga. |
||||||||||||
1511 |
Palmiõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata |
||||||||||||
1511 10 10 ja 1511 10 90 |
Toorõli Vaata selle grupi lisamärkus 1 a ja b. Palmi toorõli räästub kiiremini kui muud õlid ja järelikult on selle vabade rasvhapete sisaldus kõrge. |
||||||||||||
1511 90 11 ja 1511 90 19 |
Tahked fraktsioonid Nendesse alamrubriikidesse kuulub ka palmisteariin. |
||||||||||||
1511 90 91 ja 1511 90 99 |
Muud Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka:
|
||||||||||||
1512 |
Päevalille-, safloori- või puuvillaõli ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata |
||||||||||||
1512 11 91 |
Päevalilleõli Vaata selle grupi lisamärkus 1 a ja b ning HS selgitavate märkuste rubriigi 1512 A osa. |
||||||||||||
1512 11 99 |
Saflooriõli Vaata selle grupi lisamärkus 1 a ja b ning HS selgitavate märkuste rubriigi 1512 B osa. |
||||||||||||
1512 19 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad rafineeritud päevalilleõli ja rafineeritud saflooriõli. |
||||||||||||
1512 21 10 kuni 1512 29 90 |
Puuvillaõli ja selle fraktsioonid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1512, punkt C. |
||||||||||||
1514 |
Rapsi-, rüpsi- või sinepiõli ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata |
||||||||||||
1514 11 10 kuni 1514 19 90 |
Madala eruukhappesisaldusega rapsi- või rüpsiõli ja selle fraktsioonid Vaata selle grupi alammärkus 1 ja HS selgitavate märkuste rubriigi 1514 A osa teise lõigu teine lause. |
||||||||||||
1515 |
Muud mittelenduvad taimerasvad ja -õlid (k.a jojoobiõli) ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata |
||||||||||||
1515 30 10 ja 1515 30 90 |
Riitsinusõli e kastoorõli ja selle fraktsioonid Riitsinusõli tuntakse ka nimetusega kastoorõli, ingliskeelse nimetusega „palma Christi oil” ja „kerva oil”. Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu piimalillede sugukonda kuuluva oksepähkli-jatrofa e purgatiivpähkli e pinooni (Jatropha curcas) seemnetest ekstraheeritud „curcas oil” e purgatiivõli, mida sageli tuntakse ingliskeelse nimetusega „American castor oil” või „wild castor oil” (alamrubriigid 1515 90 40 – 1515 90 99). |
||||||||||||
1517 |
Margariin; söödavad segud või valmistised loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või selle grupi erinevate rasvade või õlide fraktsioonidest, v.a rubriigi 1516 toidurasvadest või -õlidest ning nende fraktsioonidest Mõiste „margariin” määratluseks vt HS selgitavad märkused, alamrubriigid 1517 10 ja 1517 90. |
||||||||||||
1517 10 10 ja 1517 10 90 |
Margariin, v.a vedel margariin Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1517, viies lõik, punkt A. Tuleb märkida, et veesisaldus ei ole toodete puhul nendesse alamrubriikidesse klassifitseerimisel otsustav asjaolu. |
||||||||||||
1517 90 91 |
Mittelenduvate taimeõlide vedelad segud Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka keemiliselt modifitseeritud taimeõlide segud. |
||||||||||||
1521 |
Taimsed vahad (v.a triglütseriidid), meevaha, muud putukavahad ja spermatseet, rafineeritud või rafineerimata, värvitud või värvimata |
||||||||||||
1521 10 00 |
Taimevahad Peale HS selgitavate märkuste rubriigi 1521 punktis I kirjeldatud toodete kuulub sellesse alamrubriiki kohvivaha, mis esineb looduslikult kohvipõõsa kõikides osades (ubades, ubade sarvkestas, lehtedes jne) ja tekib kofeiinivaba kohvi tootmisel kõrvaltootena. Kohvivaha on värvuselt must, kohvi lõhnaga ja seda kasutatakse teatavate puhastusvahendite valmistamisel. |
||||||||||||
1521 90 91 |
Toorvaha Sellesse alamrubriiki kuulub ka looduslike kärgede vaha. |
||||||||||||
1521 90 99 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuulub sulatatud, kokkupressitud või rafineeritud vaha, ka pleegitatud või värvitud. |
||||||||||||
1522 00 |
Degraa; loomsete või taimsete vahade või rasvainete töötlemise jäägid |
||||||||||||
1522 00 31 ja 1522 00 39 |
Oliiviõli omadustega õlisid sisaldavad Vaata selle grupi lisamärkus 3, mis täpsustab nendesse alamrubriikidesse mittekuuluvad jäägid. |
IV JAOTIS
VALMISTOIDUKAUBAD; JOOGID, ALKOHOL JA ÄÄDIKAS; TUBAKAS JA TÖÖSTUSLIKUD TUBAKAASENDAJAD
GRUPP 16
TOOTED LIHAST, KALAST, VÄHKIDEST, LIMUSTEST VÕI MUUDEST VEESELGROOTUTEST
Üldist
Toiduvalmististe (sh nn „valmistoidud”), mis sisaldavad näiteks vorsti, liha, rupsi, kala, vähke, limuseid või muid veeselgrootuid või mis tahes nende kombinatsioone koos köögiviljade, makaronitoodete, kastmega jne, klassifitseerimise kohta vaata käesoleva grupi märkus 2 ja selle grupi HS selgitavate üldmärkuste eelviimast lõiku.
Märkuse 2 esimese lõigu teine lause (klassifitseeritakse grupi 16 rubriikides komponendi järgi, mille mass on kõige suurem) kehtib ka alamrubriikide määramisel. Eelöeldu ei kehti siiski rubriikide 1601 00 ja 1602 maksa sisaldavate valmististe kohta (vaata märkuse 2 lõik 2).
Lisamärkus 2 |
Jaotustükk, millest osa on saadud, on reeglina äratuntav üksnes siis, kui osa mõõtmed on vähemalt 100 × 80 × 2 mm. Termin „nende osad” kehtib üksnes osade kohta jaotustükist (nt tagaosad), mida saab otse kindlaks teha, aga mitte teiste võimaluste välistamise kaudu. |
1601 00 |
Vorstid jms tooted lihast, rupsist või verest; nende baasil valmistatud toiduained Asjaolu, et tooteid võidakse lugeda „vorstideks jms toodeteks” kaubanduslikus mõttes, ei ole käesolevasse rubriiki klassifitseerimisel määrav. Selles rubriigis terminiga „vorst” ei tähistata tükeldatud või peeneks hakitud lihatooteid, mis on konservikarpidesse või muudesse jäikadesse anumatesse pakendades omandanud vormimisega kindla kuju, sh silindrilise kuju. |
||||||||
1601 00 10 |
Maksast Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka maksa sisaldavad vorstid jms tooted, ka need, millesse on lisatud liha, rupsi, rasva jne, juhul kui maks annab tootele tema põhiomaduse. Need, tavaliselt keedetud ja mõnikord suitsutatud tooted, on äratuntavad eelkõige maksale omase lõhna tõttu. |
||||||||
1601 00 91 |
Vorstid, kuiv- või määrdevorstid, kuumtöötlemata Sellesse alamrubriiki kuuluvad keetmata vorstid, juhul kui need on valminud muul viisil (nt õhu käes kuivamisel) ja on valmis vahetuks tarbimiseks. Taolised tooted võivad olla ka suitsutatud, juhul kui suitsutamine kuumtöötlemisel (nt suitsutamine kõrgel temperatuuril) ei põhjusta lihavalgu täielikku kalgendumist. Järelikult kuuluvad sellesse alamrubriiki vorstid, mida süüakse tavaliselt lõikudena (nt salaami, „Saucisson d'Arles”, „Plockwurst”), samuti määrdevorstid (nt „Teewurst”). |
||||||||
1601 00 99 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka:
|
||||||||
1602 |
Muud lihast, rupsist või verest tooted või konservid Vaata grupi 2 lisamärkus 6 punktis a, mille kohaselt kuumtöötlemata maitsestatud kodulinnuliha klassifitseeritakse gruppi 16. See, kas kuumtöötlemata kodulinnuliha on maitsestatud või mitte, tehakse kindlaks kuumtöötlemata maitsestatud kodulinnuliha organoleptilise hindamise meetoditega, mis on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 1362/2013 (8). |
||||||||
1602 10 00 |
Homogeenitud tooted Vaata selle grupi alamrubriikide märkus 1. |
||||||||
1602 20 10 ja 1602 20 90 |
Mis tahes looma maksast Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka maksa sisaldavad valmistised või konservid, ka segatuna liha või rupsiga, juhul kui maks annab tootele tema põhiomaduse. Nende alamrubriikide põhilised tooted saadakse hane- või pardimaksast (alamrubriik 1602 20 10). |
||||||||
1602 31 11 kuni 1602 39 85 |
Rubriigi 0105 kodulindudest Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad kodulindude liha ja pärast keetmist konserveeritud, kodulindudelt saadud muud osad, v.a liha. Nende toodete hulka kuuluvad:
Linnuliha või rupsi protsendi kindlaksmääramisel ei arvestata kontide massi. |
||||||||
1602 31 11 |
Mis sisaldavad eranditult kuumtöötlemata kalkuniliha Vaata selle grupi lisamärkus 1. |
||||||||
1602 32 11 |
Kuumtöötlemata Vaata selle grupi lisamärkus 1. |
||||||||
1602 39 21 |
Kuumtöötlemata Vaata selle grupi lisamärkus 1. |
||||||||
1602 41 10 ja 1602 41 90 |
Tagaosad ja nende jaotustükid Termini „nende jaotustükid” määratluse kohta vaata selle grupi lisamärkus 2 ja asjakohaseid selgitavaid märkusi. Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu tükeldatud või peenekshakitud valmistised, isegi kui need on valmistatud tagaosast või selle jaotustükkidest. |
||||||||
1602 42 10 ja 1602 42 90 |
Abatükid ja nende jaotustükid Termini „nende jaotustükid” määratluse kohta vaata selle grupi lisamärkus 2 ja asjakohaseid selgitavaid märkusi. Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu tükeldatud või peenekshakitud valmistised, isegi kui need on valmistatud abatükist või selle jaotustükkidest. |
||||||||
1602 49 11 kuni 1602 49 50 |
Koduseast Liha ja mis tahes rupsi (kaasa arvatud mis tahes või kust tahes pärit rasvad) protsendi määramiseks tootes vaata komisjoni määrust (EMÜ) nr 226/89 (EÜT L 29, 31.1.1989, lk 11). Protsendi määramisel ei võeta arvesse želatiini ega kastmeid. |
||||||||
1602 49 15 |
Muud segud, mis sisaldavad tagaosi, aba- või seljatükke või kaelakarbonaadi ja nende jaotustükke Termini „nende jaotustükid” määratluse kohta vaata selle grupi lisamärkus 2 ja asjakohaseid selgitavaid märkusi. Sellesse alamrubriiki kuuluvad segud peavad sisaldama vähemalt üht selles alamrubriigis nimetatud tükki (ja/või selle jaotustükke), kuigi jaotustükk ei tarvitse anda segule selle põhiomadust. Need segud võivad sisaldada ka muude loomade liha või rupsi. |
||||||||
1602 50 10 |
Kuumtöötlemata; segud kuumtöödeldud ja kuumtöötlemata lihast või rupsist Vaata selle grupi lisamärkus 1. |
||||||||
1602 50 31 |
Soolaliha õhukindlas pakendis Alamrubriigis 1602 50 31 tähistab termin „õhukindlas pakendis” tooteid sellises pakendis, mis on suletud (ka vaakumpakendis) selliselt, et õhk ega muud gaasid ei pääseks sisse ega välja (hermeetiliselt suletud pakendis). Kui pakend avatakse, siis on õhukindel tõke jäädavalt rikutud. Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad muu hulgas kinnikeevitatud plastkottidesse pakendatud tooted, ka vaakumpakendis. |
||||||||
1602 90 61 |
Kuumtöötlemata; segud kuumtöödeldud ja kuumtöötlemata lihast või rupsist Vaata selle grupi lisamärkus 1. |
||||||||
1604 |
Kalatooted ja -konservid; kaaviar ja kalamarjast valmistatud kaaviariasendajad Vaata selle grupi alamrubriikide märkus 2. |
||||||||
1604 12 91 |
Õhukindlas pakendis Vaata alamrubriigi 1602 50 31 selgitavad märkused. |
||||||||
1604 14 26 |
Nn seljafileed Sellesse alamrubriiki kuuluvad üksnes kalafileed, HS selgitavate märkuste rubriigi 0304 punkti 1 tähenduses, millel on kolm järgmist iseloomulikku tunnust:
|
||||||||
1604 14 36 |
Nn seljafileed Vaata alamrubriigi 1604 14 26 selgitavad märkused. |
||||||||
1604 14 46 |
Nn seljafileed Vaata alamrubriigi 1604 14 26 selgitavad märkused. |
||||||||
1604 19 31 |
Nn seljafileed Vaata alamrubriigi 1604 14 26 selgitavad märkused. |
||||||||
1604 20 05 |
Surimitooted Vaata alamrubriigi 0304 93 10 selgitavad märkused. Sellesse alamrubriiki kuuluvad valmistised on tehtud surimist, millesse on segatud muid tooteid (nt jahu, tärklist, valku, vähkide liha, vürtse, maitse- ja lõhna- ning värvaineid). Need tooted on kuumtöödeldud ja esitatakse tollile tavaliselt külmutatuina. |
||||||||
1605 |
Tooted ja konservid vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest Vaata selle grupi alamrubriikide märkus 2. |
||||||||
1605 29 00 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad garneelidest ja krevettidest õhukindlas pakendis (vaata alamrubriigi 1602 50 31 selgitavad märkused). |
||||||||
1605 53 10 |
Õhukindlas pakendis Vaata alamrubriigi 1602 50 31 selgitavad märkused. |
GRUPP 17
SUHKUR JA SUHKRUKONDIITRITOOTED
1701 |
Roosuhkur ja peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos tahkel kujul |
||||||||||
1701 12 10 kuni 1701 14 90 |
Toorsuhkur maitse- ja värvainelisanditeta Vaata selle grupi alamrubriikide märkus 1. Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka:
|
||||||||||
1701 12 10 ja 1701 12 90 |
Peedisuhkur Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriikides 1701 12, 1701 13 ja 1701 14. |
||||||||||
1701 13 10 ja 1701 13 90 |
Selle grupi alamrubriigi märkuses 2 nimetatud roosuhkur Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriikides 1701 12, 1701 13 ja 1701 14. |
||||||||||
1701 14 10 ja 1701 14 90 |
Muu roosuhkur Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriikides 1701 12, 1701 13 ja 1701 14. |
||||||||||
1701 91 00 |
Maitse- või värvainelisanditega Maitse- või värvainelisanditega suhkur klassifitseeritakse sellesse alamrubriiki ka siis, kui selle sahharoosisisaldus on alla 99,5 % massist. |
||||||||||
1701 99 10 |
Valge suhkur Vaata selle grupi lisamärkus 3. Sellesse alamrubriiki kuulub valge suhkur, nii rafineeritud kui ka rafineerimata, mis on suure sahharoosisisalduse tõttu (vähemalt 99,5 % massist) tavaliselt valge värvusega. Selle rühma lisamärkuses 3 nimetatud valge suhkru sahharoosisisalduse määramisel tuleb kohaldada komisjoni direktiivi 79/796/EMÜ II lisa menetluses 10 sätestatud polarimeetrimeetodit (EÜT L 239, 22.9.1979, lk 24). |
||||||||||
1702 |
Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse- ja värvainelisanditeta suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell |
||||||||||
1702 11 00 ja 1702 19 00 |
Laktoos ja laktoosisiirup Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1702, A osa, punkt 1 ja B osa, esimene lõik. |
||||||||||
1702 30 10 |
Isoglükoos Vaata selle grupi lisamärkus 5. |
||||||||||
1702 30 50 ja 1702 30 90 |
Muud Glükoosi massiprotsendi arvutamisel tähistab termin „kuivaine massist” seda, et nii vaba kui ka kristallvett arvesse ei võeta. |
||||||||||
1702 40 10 |
Isoglükoos Vaata selle grupi lisamärkus 5. |
||||||||||
1702 60 10 |
Isoglükoos Vaata selle grupi lisamärkus 5. |
||||||||||
1702 60 80 |
Inuliinisiirup Vaata selle grupi lisamärkus 6 a. |
||||||||||
1702 90 30 |
Isoglükoos Vaata selle grupi lisamärkus 5. |
||||||||||
1702 90 80 |
Inuliinisiirup Vaata selle grupi lisamärkus 6 b. |
||||||||||
1702 90 95 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka:
|
||||||||||
1703 |
Melass, mis on saadud suhkru ekstraheerimisel või rafineerimisel |
||||||||||
1703 10 00 |
Suhkruroomelass Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 1703 10. |
||||||||||
1704 |
Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod |
||||||||||
1704 10 10 ja 1704 10 90 |
Närimiskumm, suhkruga kaetud või katmata Nendesse alamrubriikidesse kuulub magustatud närimiskumm, millele on iseloomulik tšikkel-kummi (chicle gum) vms söögikõlbmatu toote sisaldus, olenemata sellest, millisel kujul närimiskumm on (tahvlid, padjakesed, suhkruga kaetud pastillid, dražeed jne). Nendesse alamrubriikidesse klassifitseeritakse ka „mullinäts”. |
||||||||||
1704 90 10 |
Lagritsaekstrakt sahharoosisisaldusega üle 10 % massist, kuid muude lisaaineteta Sellesse alamrubriiki kuulub üksnes lagritsaekstrakt, mis sisaldab sahharoosi üle 10 % massist, ilma mis tahes muu suhkrulisandi, maitse- ja lõhnaaineta või muude aineteta, ka tablettide, pulgakeste, pastillide jne kujul. Lagritsaekstrakt, mis on muude ainete lisamisega valmistatud maiustusena, klassifitseeritakse suhkrusisaldusest olenemata alamrubriiki 1704 90 99 |
||||||||||
1704 90 30 |
Valge šokolaad Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1704, teine lõik, punkt VI. |
||||||||||
1704 90 51 kuni 1704 90 99 |
Muud Nendesse alamrubriikidesse kuulub enamik suhkruvalmistisi, mida tuntakse tavaliselt nimetusega „maiustused” või „kondiitritooted”. Need valmistised klassifitseeritakse käesolevatesse alamrubriikidesse ka siis, kui need sisaldavad joodavat piiritust, viina või likööri. Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka veniste, martsipani, nugati jne valmistamiseks kasutatavad pastad ja massid, mis on kondiitritööstuse pooltooted ja esitatakse tollile tavaliselt lahtiselt, pätsina või plokkidena. Need pooltooted klassifitseeritakse nendesse alamrubriikidesse ka siis, kui nende suhkrusisaldust hiljem lõpptoodete valmistamise käigus suurendatakse, juhul kui need oma koostise tõttu on spetsiaalselt mõeldud teatavat liiki maiustuse valmistamiseks. Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu:
|
||||||||||
1704 90 51 |
Kondiitritootemass, k.a martsipan, kontaktpakendis netomassiga vähemalt 1 kg Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1704, teine lõik, punktid IV ja IX. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka suhkru- ja rasvaglasuurid. |
||||||||||
1704 90 55 |
Kurgupastillid ja köhatropsid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1704, teine lõik, punkt V. |
||||||||||
1704 90 61 |
Dražeed (kõva suhkruglasuuriga tooted) Sellesse alamrubriiki kuuluvad suhkrukondiitritooted, nagu suhkruglasuuriga mandlid, millel on eriliselt kõva suhkruglasuur või -kest. Suhkruglasuuriga maiustused saadakse selliselt, et maiustuse tuum (nt mandel) asetatakse suhkrusiirupiga pannile; panni pöörlemisel koguneb suhkrusiirup tuuma ümber. Jahutamisel moodustab suhkur eristava kattekihi. |
||||||||||
1704 90 65 |
Kummikompvekid, marmelaad, sefiir, pastilaa Kummikompvekid ja marmelaad on tarretusainetest (nt kummiaraabik, želatiin, pektiin ja teatavad tärklised) koos suhkru ja maitseainetega valmistatud tooted. Need võivad olla mitmesuguse kujuga, näiteks inimese- või loomakujulised. |
||||||||||
1704 90 71 |
Karamellkompvekid, täidisega või ilma (klaaskaramell) Karamellkompvekid on kõvad, mõnikord rabedad ja võivad olla läbipaistvad või mitteläbipaistvad. Need koosnevad peamiselt keedetud suhkrusiirupist, millesse on lisatud väheses koguses muid aineid (v.a rasvad), et saada erineva maitse, koostise ja värvusega tooteid. Taolised tooted võivad sisaldada ka täidist. |
||||||||||
1704 90 75 |
Iirised (toffee) jms maiustused Iirised (toffee) jms maiustused on tooted, mis sarnaselt karamellkompvekkidega saadakse suhkru keetmisel, kuid neile lisatakse ka rasva. |
||||||||||
1704 90 81 |
Pressitud tabletid Sellesse alamrubriiki kuuluvad pressimisega saadud erineva kujuga suhkrukondiitritooted, ka ilma sideaineta. |
||||||||||
1704 90 99 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad eelnevatesse alamrubriikidesse mittekuuluvad suhkrukondiitritooted. Need on:
|
GRUPP 18
KAKAO JA KAKAOTOOTED
1801 00 00 |
Kakaooad (terved või purustatud, toored või röstitud) Kakaooad sisaldavad kakaovõiks nimetatud rasva 49–54 %, tärklist 8–10 %, valku 8–10 %, teobromiini 1–2 %, tanniine (katehhiini e kakaopunast) 5–10 %, tselluloosi 4–6 % ja mineraalaineid 2–3 % massist, steroole (D-vitamiini) ja mitmesuguseid fermente. |
||||||
1803 |
Kakaopasta, rasvatustatud või rasvatustamata Sellesse rubriiki kuulub kakaopasta (ka tükkidena), mida on lahustuvuse suurendamiseks leelistega töödeldud. Sellesse rubriiki ei kuulu sellisel viisil töödeldud kakaopasta pulbrina (rubriik 1805 00 00). |
||||||
1805 00 00 |
Kakaopulber, suhkru või muu magusainelisandita Kakaopulber, millele on lisatud väheses koguses letsitiini (umbes 5 % massist), klassifitseeritakse samuti sellesse rubriiki, kuna eesmärgiks on suurendada kakaopulbri võimet moodustada vedelikes dispersiooni ja sellega hõlbustada kakaol põhinevate jookide valmistamist (lahustuv kakao). |
||||||
1806 |
Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduvalmistised Kakaod sisaldavateks toodeteks rubriigi 1806 tähenduses loetakse ainult kakaoube, kakaopastat või kakaopulbrit sisaldavaid tooteid. |
||||||
1806 20 10 |
Mis sisaldavad kakaovõid või kakaovõid ja piimarasva kokku vähemalt 31 % massist Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka tooted, mida tuntakse tavaliselt nimetusega „šokolaadiglasuur” ja „piimašokolaadiglasuur”. |
||||||
1806 20 30 |
Mis sisaldavad kakaovõid või kakaovõid ja piimarasva kokku vähemalt 25 %, kuid alla 31 % massist Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka tooted, mida tuntakse tavaliselt nimetusega „piimašokolaad”. |
||||||
1806 20 50 |
Mis sisaldavad kakaovõid vähemalt 18 % massist Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka tooted, mida tuntakse tavaliselt nimetusega „harilik šokolaad”. |
||||||
1806 20 70 |
Granuleeritud piimašokolaad Granuleeritud piimašokolaad saadakse suhkru, piima ja kakao homogeense veedispersiooni kuivatamisel vaakumis; seda kasutatakse tavaliselt piimašokolaadi valmistamiseks. Granuleeritud piimašokolaad võib olla ebakorrapäraste, murenevate tükikeste või pulbrina. See sisaldab tavaliselt suhkrut 35–70 %, piima kuivainet 15–50 % ja kakaod 5–30 % massist. Nende koostisosade kristalliseerumine toimub spetsiaalses valmistusprotsessis. |
||||||
1806 20 95 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad muud kakaovalmistised, eelkõige pralineepasta ja šokolaadimääre. |
||||||
1806 31 00 |
Täidisega Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 1806 31. |
||||||
1806 32 10 |
Teravilja-, puuvilja-, marja- või pähklilisandiga Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka šokolaadi plokid, tahvlid või kangid teravilja-, puuvilja-, marja- ja pähklilisandiga (ka tükkidena), ühtlaselt šokolaadimassis jagunenuna. |
||||||
1806 90 11 ja 1806 90 19 |
Šokolaadikompvekid (k.a pralineed), täidisega või täidiseta Termini „täidisega” kohta kehtib HS selgitavate märkuste alamrubriik 1806 31 vastavate muudatustega. Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad tooted, mida tavaliselt tarbitakse ühe suutäie kaupa; sellised on:
|
||||||
1806 90 11 |
Alkoholi sisaldavad Šokolaadiassortiid, millest mõned šokolaadikompvekid sisaldavad alkoholi ja mõned mitte, klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreegli 3 b järgi. |
||||||
1806 90 19 |
Muud Vaata alamrubriigi 1806 90 11 selgitavad märkused. |
||||||
1806 90 31 |
Täidisega Termini „täidisega” kohta kehtib HS selgitavate märkuste alamrubriik 1806 31 vastavate muudatustega. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka täidetud, šokolaadist valmistatud lihavõttemunad ja muud viguršokolaaditooted. |
||||||
1806 90 39 |
Täidiseta Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka šokolaadipuiste („chocolate vermicelli”), valtsitud šokolaadimass kildaliste helvestena („chocolate flakes”) ja seest õõnsad või kompaktsed, vormis valatud šokolaadist kujud või munad. |
||||||
1806 90 50 |
Kakaod sisaldavad suhkrukondiitritooted või suhkruasendajatest valmistatud kondiitritooted Sellesse alamrubriiki kuuluvad kakaosisaldusega rubriigi 1704 suhkrukondiitritooted, nt iirised ja suhkruglasuuriga dražeed. |
||||||
1806 90 60 |
Kakaovõided Sellesse rubriiki kuuluvad ka šokolaadivõided kontaktpakendis netomassiga kuni 2 kg. |
||||||
1806 90 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka teatavad kakaosisaldusega pulbrid kreemide, jäätiste, magustoitude jms toodete valmistamiseks (v.a selle grupi HS selgitavates üldmärkustes nimetatud erandid). |
GRUPP 19
TOOTED TERAVILJAST, JAHUST, TÄRKLISEST VÕI PIIMAST; VALIKPAGARITOOTED
Üldist
Käesoleva grupi toodete kakaopulbrisisaldus saadakse tavaliselt teobromiini- ja kofeiinisisalduste summa korrutamisel teguriga 31.
Teobromiini- ja kofeiinisisaldused määratakse kõrgefektiivse vedelikkromatograafia (HPLC) abil.
Kui tooted sisaldavad muust allikast kui kakao pärit kofeiini ja teobromiini, ei võeta neid kofeiini ja teobromiini lisakoguseid kakaosisalduse arvutamisel arvesse.
1901 |
Linnaseekstrakt; jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaod alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt Kakaod sisaldavateks toodeteks rubriigi 1901 tähenduses loetakse ainult kakaoube, kakaopastat või kakaopulbrit sisaldavaid tooteid. |
1901 20 00 |
Segud ja taignad rubriigis 1905 nimetatud pagaritoodete valmistamiseks Sellesse alamrubriiki kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 1901 osa II kaheksanda lõigu punktides 7 ja 8 nimetatud taignasegud. Sellesse alamrubriiki ei kuulu õhukesed, kuivatatud või küpsetatud jahu- või tärklisetaignast lehed („riispaber”), ka teatavate pagaritoodete katmiseks kasutatavad (rubriik 1905). |
1901 90 11 ja 1901 90 19 |
Linnaseekstrakt Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1901, I osa. Linnaseekstrakt sisaldab dekstriine, maltoosi, valke, vitamiine, ensüüme ning maitse-ja lõhnaaineid. Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu linnaseekstrakti sisaldavad jaemüügiks pakendatud imikutoidud, isegi kui linnaseekstrakt on üks põhikomponente (alamrubriik 1901 10 00). |
1902 |
Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud või mitte: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, canneloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte |
1902 20 91 |
Kuumtöödeldud Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka eelkeedetud pastatooted. |
1902 30 10 |
Kuivatatud Selles alamrubriigis osutab mõiste „kuivatatud” madala niiskusesisaldusega (kuni umbes 12 %) kuivadele ja rabedatele toodetele, mida on kuivatatud kas otse päikese käes või tööstuslikult (näiteks tunnelkuivatus või röstimine või frittimine). |
1902 40 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuulub ka kuskuss valmistoiduna, nt liha, köögivilja või muid koostisosi sisaldav, juhul kui lihasisaldus ei ületa 20 % valmistise massist. |
1904 |
Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toidukaubad (näiteks maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal nimetamata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu, püülijahu ja tangud) toiduks valmistatud teraviljad Vaata selle grupi märkused 3 ja 4. Kakaod sisaldavateks toodeteks rubriigi 1904 tähenduses loetakse ainult kakaoube, kakaopastat või kakaopulbrit sisaldavaid tooteid. |
1904 10 10 kuni 1904 10 90 |
Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamisel või röstimisel saadud toidukaubad HS selgitavate märkuste rubriigi 1904 A osa neljandas lõigus nimetatud menetlusel valmistatud tooted, sh muudest teraviljadest valmistatud tooted klassifitseeritakse nendesse alamrubriikidesse ka siis, kui tooted pärast paisutamist jahvatatakse jahuks, tangudeks või graanuliteks. Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka ebakorrapärase kujuga pakke-täitematerjalid, mis on valmistatud taoliste toodete nagu maisijahu ekstrusioonil, isegi kui need on söögikõlbmatuks tehtud. |
1904 20 10 kuni 1904 20 99 |
Röstimata teraviljahelvestest või nende segudest ja röstitud teraviljahelvestest või paisteradest valmistatud toidukaubad Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1904, punkt B. |
1904 30 00 |
Bulgurnisu Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1904, punkt C. |
1904 90 10 ja 1904 90 80 |
Muud Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1904, punkt D. |
1905 |
Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms Sellesse rubriiki kuuluvad kokteilisuupisted (kokteilinäksid) valmistoiduna, näiteks kuivatatud herned või maapähklid, mis on üleni tainaga kaetud, juhul kui tainast ümbris oma paksuse ja maitsega määrab toote põhiomaduse. Kakaod sisaldavateks toodeteks rubriigi 1905 tähenduses loetakse ainult kakaoube, kakaopastat või kakaopulbrit sisaldavaid tooteid. Sellesse rubriiki ei kuulu küpsetamata tainas mis tahes kujul leiva-, saiatoodete, tortide, kookide, keekside, küpsiste ja muude pagaritoodete valmistamiseks, samuti kakaod sisaldavad (alamrubriik 1901 20 00). |
1905 10 00 |
Kuivikleivad Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1905, lõik A, punkt 4. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka ekstrusiooni teel valmistatud samalaadsed tooted. |
1905 20 10 kuni 1905 20 90 |
Piparkoogid jms Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1905, lõik A, punkt 6. Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu „speculoos” (teatav kõva piparkook) ja „vene leib” (toode „patience”). |
1905 31 11 kuni 1905 31 99 |
Magusad küpsised Vaata selle grupi lisamärkused 1 ja 2 ning HS selgitavad märkused, rubriik 1905, lõik A punkt 8 b. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka ekstrusiooni teel valmistatud samalaadsed tooted. |
1905 31 30 |
Sisaldavad piimarasva vähemalt 8 % massist Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka võiküpsised. |
1905 31 91 |
Kihilised küpsised Sellesse alamrubriiki kuuluvad tooted, mis koosnevad kahest küpsisest täidisega nende vahel. Täidis võib olla näiteks šokolaad, želee, fondant, kreem või pähklipasta. |
1905 32 05 kuni 1905 32 99 |
Vahvlid Vaata selle grupi lisamärkus 1 ning HS selgitavad märkused, rubriik 1905, lõik A punkt 9. |
1905 32 91 |
Soolased, täidisega või täidiseta Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka juustuvahvlid. |
1905 40 10 ja 1905 40 90 |
Kuivikud jms, röstitud leiva- ja saiatooted Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1905, lõik A, punkt 5. |
1905 90 20 |
Armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstuse jaoks, oblaadid, riispaber jms Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1905, lõik B. |
1905 90 30 |
Leiva- ja saiatooted, mis ei sisalda mett, mune, juustu, marju või puuvilju ning mis sisaldavad suhkrut kuni 5 % ja rasva kuni 5 % kuivaine massist Termin „leiva- ja saiatooted” tähistab erineva suurusega tooteid. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka mitmesuguse kujuga tavalised leiva- ja saiatooted, spetsiaalsed leiva- ja saiatooted, nagu gluteeni sisaldavad leiva- ja saiatooted diabeetikutele ja laevakuivikud. |
1905 90 45 |
Küpsised (kreekerid jms) Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1905, lõik A, punktid 8 a ja 8 c. |
1905 90 55 |
Pressitud või paisutatud tooted, maitseainetega või soolased Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1905, lõik A, punktid 7 ja 15. |
1905 90 60 |
Magusainelisanditega Sellesse alamrubriiki kuuluvad kõik kondiitritooted, mida ei klassifitseerita eelnevatesse alamrubriikidesse, nt koogid, valikpagari- ja beseetooted. |
1905 90 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka keedukreemi ja erineva täidisega pirukad („quiches”), pitsad ja alamrubriikidesse 1905 90 30 ja 1905 90 60 mittekuuluvad leiva- ja saiatooted. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka tärklisest ekstrusiooni teel valmistatud ebakorrapärase kujuga pakke-täitematerjalid, isegi kui need on söögikõlbmatuks tehtud. |
GRUPP 20
TOOTED KÖÖGI- JA PUUVILJADEST, MARJADEST, PÄHKLITEST VÕI MUUDEST TAIMEOSADEST
Üldist
Sellesse gruppi kuuluvad suupisted (näksid) valmistoiduna, näiteks kuivatatud herned või maapähklid, mis on osaliselt tainaga kaetud, ja kui toote põhiomaduse määrab seetõttu köögivili, puuvili, pähkel vm taimeosa.
Sellesse gruppi kuuluvad ka kurgid ja kornišonid, milles on toimunud täielik piimhappe käärimine.
Kurgid ja kornišonid, milles ei ole toimunud täielikku piimhappe käärimist ning mida säilitatakse lühiajaliselt soolvees, tuleb siiski klassifitseerida alamrubriiki 0711 40 00, kui need on kohe tarbimiseks kõlbmatud. Tavaliselt sisaldavad need tooted vähemalt 10 % massist soola.
Märkus 4 |
Tomatimahla kuivainemassi määramisel kohaldatakse komisjoni määruse (EMÜ) nr 1979/82 lisas kirjeldatud analüüsimeetodit (EÜT L 214, 22.7.1982, lk 12). |
Lisamärkus 1 |
Happesuse määramiseks tuleb homogeenida toote vedeliku ja tahkete osade alikvootne osa. |
2001 |
Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid jm taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud Vaata selle grupi märkus 3. |
||||||||
2001 90 10 |
Mangost valmistatud teravamaitseline segu (chutney) Käesolevas alamrubriigis ja alamrubriigis 2103 90 10 tähistatakse terminiga „mango chutney” valmistist konserveeritud mangodest, millele on lisatud erinevaid tooteid, nagu ingver, rosinad, pipar ja suhkur. Käesolevasse alamrubriiki kuuluv mango chutney sisaldab puuviljatükikesi, kuna aga alamrubriiki 2103 90 10 klassifitseeritav mango chutney on täiesti ühtlase konsistentsiga kaste, mille paksus võib olla erinev. |
||||||||
2001 90 50 |
Seened Sellesse alamrubriiki ei kuulu seened, mida on rubriigis 0711 sätestatud menetlusel säilitatud üksnes lühiajaliselt, nt kanges soolvees äädika või äädikhappe lisandiga. |
||||||||
2002 |
Tomatid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta |
||||||||
2002 10 10 ja 2002 10 90 |
Terved või tükeldatud tomatid Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka terved või tükeldatud tomatid (ka kooritud), mis on steriliseerimisega konserveeritud. |
||||||||
2002 90 11 kuni 2002 90 99 |
Muud Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka tomatipüree (ka tahkena), tomatikontsentraat ja tomatimehu, millede kuivainesisaldus on vähemalt 7 % massist. Nendesse alamrubriikidesse kuulub ka tomatipulber, mis on valmistatud kuivatatud tomatimahlast. Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu siiski viilutatud tomatitest kuivamisel saadud helvestest jahvatatud pulber, mis kuulub alamrubriiki 0712 90 30. |
||||||||
2004 |
Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted Vaata selle grupi märkus 3. Sellesse rubriiki ei kuulu valmistised rubriigi 0714 toodetest, mida ei loeta köögiviljadeks (alamrubriik 2001 90 40, 2006 00 38, 2006 00 99 või 2008 99 91). |
||||||||
2004 10 10 |
Kuumtöödeldud, muul viisil valmistamata Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka HS selgitavate märkuste rubriigi 2004 teise lõigu punktis 1 nimetatud tooted. |
||||||||
2004 10 91 ja 2004 10 99 |
Muud Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka HS selgitavate märkuste rubriigi 2004 teise lõigu punktis 3 nimetatud tooted. |
||||||||
2004 90 50 |
Herne- ( Pisum sativum ) ja piimküpsuses aedoakaunad liikidest Phaseolus spp. Selles alamrubriigis tähistab termin „aedoakaunad” üksnes aedube sugukonnast Phaseolus ja Vigna, mis on korjatud piimküpsuses ja mille kogu kaun on söödav. Kaun võib olla erineva värvusega, nt üleni roheline, roheline hallide või siniste joontega või kollane („vahaoad”). |
||||||||
2005 |
Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted Kohaldada rubriigi 2004 selgitavaid märkusi selle rubriigi kohta. Sellesse rubriiki kuulub ka kuivatatud taignalehtedest toode nimetusega „papad”, mis on valmistatud kaunviljadest tehtud peenjahust, soolast, vürtsidest, õlist, kergitusainetest ja mõnel juhul väikesest kogusest teravilja või riisi peenjahust. |
||||||||
2005 10 00 |
Homogeenitud köögivili Vaata selle grupi alamrubriikide märkus 1. |
||||||||
2005 20 80 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka viilutatud või ribadeks lõigatud kartulid, mis on eelnevalt rasvas või õlis praetud, jahutatud ja vaakumpakendatud („kartulikrõpsud”). |
||||||||
2005 70 00 |
Oliivid Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 2005 neljanda lõigu punktis 1 nimetatud oliivid, ka köögiviljadega (nt vürts- või maguspipraga), puuviljade või pähklitega (nt mandlitega) või köögi- ja puuvilja või pähkli seguga täidetud. |
||||||||
2006 00 |
Köögiviljad, puuviljad, pähklid, puuviljakoored jm taimeosad, suhkrus säilitatud (nõrutatud ja kuivanud, glasuuritud või suhkrustatud) |
||||||||
2006 00 31 kuni 2006 00 38 |
Suhkrusisaldusega üle 13 % massist Suhkrusisalduse kohta vaata selle grupi lisamärkus 2 a. |
||||||||
2007 |
Džemmid, keedised, puuvilja- või marjaželeed, marmelaadid, puuvilja-, marja- või pähklipüreed ja pastad, saadud kuumtöötlemisel, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma „Saadud kuumtöötlemisel” kohta vaata selle grupi märkus 5. Suhkrusisalduse kohta vaata selle grupi lisamärkus 2 a. |
||||||||
2007 10 10 kuni 2007 10 99 |
Homogeenitud tooted Vaata selle grupi alamrubriikide märkus 2. |
||||||||
2008 |
Puuviljad ja marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, mujal nimetamata, suhkru-, muu magusaine- või alkoholilisandiga või ilma Suhkrusisalduse kohta vaata selle grupi lisamärkus 2 a. Suhkrulisandi kohta vaata selle grupi lisamärkus 3. Alkoholisisalduse kohta vaata selle grupi lisamärkus 4. |
||||||||
2008 11 10 kuni 2008 19 99 |
Pähklid, maapähklid ja muud seemned, omavahel segatud või mitte Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka HS selgitavate märkuste rubriigi 2008 teise lõigu punktides 1 ja 2 nimetatud tooted ning nende segud. Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka:
Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu siiski pastad martsipani, nugati jne valmistamiseks (rubriik 1704). |
||||||||
2008 19 12 kuni 2008 19 99 |
Muud, sh segud Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad pähklid ja muud seemned, v.a maapähklid, ning pähklite ja muude seemnete segud, ka need, milles maapähkel on ülekaalus. |
||||||||
2008 30 51 |
Greibi- ja pomelosektorid Selles alamrubriigis tähistab termin „sektorid” puuviljade looduslikke, terveid osajaotusi (lõike). Klassifitseerimist sellesse alamrubriiki ei mõjuta väike kogus purunenud sektoreid, kui see ei ole tahtlikult tekitatud. |
||||||||
2008 30 71 |
Greibi- ja pomelosektorid Vaata alamrubriigi 2008 30 51 selgitavad märkused. |
||||||||
2009 |
Kääritamata, piirituselisandita marjamahlad, puu- ja köögiviljamahlad (k.a viinamarjavirre), suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma Kääritamata piirituselisandita mahlade kohta vaata selle grupi märkus 6. Brixi arvu kohta vaata selle grupi alamrubriigi märkus 3. Suhkrulisandi kohta vaata selle grupi lisamärkus 5 a. Selle grupi lisamärkuse 5 b mõistes kaotavad tooted rubriiki 2009 kuuluvate puuviljamahlade esialgsed põhiomadused siis, kui neile lisatakse sellisel hulgal suhkrut, et need sisaldavad puuviljamahla alla 50 % massist. Et kindlaks teha, kas tooted on kaotanud suhkru lisamisega oma esialgsed põhiomadused, tuleb kohaldada üksnes selle grupi lisamärkusi 2 ja 5. Sahharoosina väljendatud erinevate suhkrute sisaldus määratakse vastavuses nimetatud lisamärkusega 2. Kui selle grupi lisamärkuse 5 a kohaselt arvutatud lisatud suhkru sisaldus ületab 50 % massist, on arvutatava puuviljamahla sisaldus alla 50 % massist ning toodet ei või klassifitseerida rubriiki 2009. Selle grupi lisamärkust 5 b ei kohaldata kontsentreeritud naturaalsete puuviljamahlade puhul. Kontsentreeritud naturaalsed puuviljamahlad klassifitseeritakse järelikult rubriiki 2009. Muude ainete lisamise kohta rubriiki 2009 kuuluvatele toodetele vaata HSi selgitavad märkused, rubriik 2009.
Apelsinimahlaproovi analüüs annab järgmised tulemused:
Järeldus: leitakse, et proov ei ole kaotanud oma esialgseid põhiomadusi selle grupi lisamärkuse 5 b tähenduses, kuna arvutatud puuviljamahlasisaldus ei ole alla 50 % massist. |
||||||||
2009 11 11 kuni 2009 11 99 |
Külmutatud Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 2009 11. |
||||||||
2009 50 10 ja 2009 50 90 |
Tomatimahl Vaata selle grupi märkus 4 ja asjakohaseid selgitavaid märkusi. |
||||||||
2009 69 51 |
Kontsentreeritud Vaata selle grupi lisamärkus 6. |
||||||||
2009 69 71 |
Kontsentreeritud Vaata selle grupi lisamärkus 6. |
GRUPP 21
MITMESUGUSED TOIDUVALMISTISED
Üldist
Toidulisandite klassifitseerimise (millele on osutatud harmoneeritud süsteemi rubriigi 2106 selgitava märkuse punktis 16), eelkõige muude toidulisanditena kasutamiseks ettenähtud ning nt kapslites, tablettidena, pastillidena ja pillidena esitatud doseeritud toiduvalmististe käsitlemisel tuleks võtta arvesse kriteeriume, mis on sätestatud Euroopa Kohtu otsuses liidetud kohtuasjade C-410/08 kuni C-412/08 (Swiss Caps) kohta.
Lisamärkus 1 |
Selle grupi lisamärkus hõlmab eelkõige maltodekstriine. |
2101 |
Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid nendest |
2101 11 00 |
Ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid Sellesse alamrubriiki kuuluvad kohviekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid pulbri, graanulite, helveste, plokkide ja mis tahes muul tahkel kujul. Sellesse alamrubriiki kuuluvad tooted vedeliku või pastana, ka külmutatud. Taolisi tooteid kasutatakse eelkõige toiduvalmististes (nt šokolaadi, tortide ja küpsetiste ning jäätise valmistamiseks). |
2101 30 19 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad kroovitud ja röstitud idandamata odraterad, mida kasutatakse värv- ja maitseainena õlletootmisel või kohvi asendajana. |
2102 |
Pärmid (aktiivsed ja mitteaktiivsed); muud mitteaktiivsed (surnud) üherakulised mikroorganismid (v.a rubriigis 3002 nimetatud vaktsiinid); valmis küpsetuspulbrid |
2102 10 10 |
Kultuurpärmid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2102, A osa, kolmas lõik, punkt 4. Need pärmid on kasvatatud spetsiaalsel toitealusel eriotstarbeks, eelkõige destilleerimise ja veinivalmistamise tarbeks. Nende abil on võimalik saada täpselt etteantud omadustega kääritatud tooteid. |
2102 20 11 ja 2102 20 19 |
Mitteaktiivsed pärmid Neid HS selgitavate märkuste rubriigi 2102 A osa neljandas ja viiendas lõigus kirjeldatud pärme müüakse tavaliselt nimetusega „söögipärm”. Need on tavaliselt pulbri, laastude või graanulitena. |
2102 20 90 |
Muud Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2102, punkt B. |
2102 30 00 |
Valmis küpsetuspulbrid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2102, C osa. |
2103 |
Kastmed ning valmistised kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud; sinepipulber ja valmissinep |
2103 90 10 |
Vedel mango chutney Käesolevas alamrubriigis tähistatakse terminiga „mango chutney” valmistist konserveeritud mangodest, millele on lisatud erinevaid tooteid, nagu ingver, rosinad, pipar ja suhkur. Selle alamrubriigi mango chutney on täiesti homogeenitud, rohkem või vähem vedel kaste. |
2103 90 30 |
Aromaatsed bitterid alkoholisisaldusega 44,2–49,2 % mahust, mis sisaldavad 1,5–6 % massist emajuurt, vürtse ja mitmesuguseid koostisosi ning 4–10 % massist suhkrut, nõudes mahuga kuni 0,5 liitrit Selles alamrubriigis nimetatud tooted on mõrud, tugeva aroomiga kontsentreeritud vedelad alkoholitooted, mis saavad oma erilise lõhna ja maitse nende tootmiseks kasutatud emajuurest koos erinevate vürtside ja aromaatsete ainetega. Need kontsentreeritud aromaatsed bitterid on lisaained, mis on mõeldud jookidele (kokteilid, siirupid, karastusjoogid jne) nii lõhna- kui maitse andmiseks ja kasutamiseks analoogselt maitseainetena nagu kastmed ja maitseainesegud keedetud toitudes ja küpsetistes (nt suppides, liha-, kala- või köögiviljatoitudes, kastmetes, liha- ja vorstitoodetes, puuviljakompottides ja -salatites, puuviljatortides, magustoitudes, ja šerbettides). Neid aromaatseid bittereid müüakse tavaliselt nimetusega „angostuura bitterid”. |
2104 |
Supid ja puljongid, valmistised nende valmistamiseks; homogeenitud toidusegud kahest või enamast komponendist |
2104 20 00 |
Homogeenitud toidusegud Termin „homogeenitud toidusegud” on määratletud selle grupi märkuses 3. Grupi 21 märkuses 3 ei tähenda lause „Need tooted võivad sisaldada väheses koguses silmaga nähtavaid koostisosade tükikesi.” seda, et toote kuulumiseks alamrubriiki 2104 20 00 on olemas selliste silmaga nähtavate tükikeste kindlaksmääratud piirnorm massiprotsentides või nende suurus. Kontseptsiooni „silmaga nähtavate koostisosade tükikeste vähene kogus” tuleb tõlgendada toote objektiivsete omaduste põhjal: tuleb hinnata, kas silmaga nähtavaid tükikesi on lisatud sellisel hulgal, et need moodustavad toote mahust märkimisväärse osa. Sellisel juhul tuleks toode klassifitseerida mujale (nt rubriiki 2005), sest toode võib olla kaotanud homogeenitud toidusegu omadused. |
2105 00 |
Jäätis jm toidujää, kakaoga või kakaota Selles rubriigis tähistab termin „jäätis jm toidujää” valmistoitu, ka jaemüügipakendis, võib sisaldada kakaod või šokolaadi (või šokolaadiga kaetult), mis külmutamise tulemusena on tahked või pastataolised ja mis on mõeldud söömiseks sellises olekus. Nende toodete põhiiseärasus on see, et need muutuvad vedelaks või poolvedelaks, kui ümbritseva keskkonna temperatuur on 0 °C lähedal. Nendele külmutatud toodetele sarnased valmistised, millel ei ole eelpool kirjeldatud põhiomadusi, klassifitseeritakse vastavalt rubriiki 1806, rubriiki 1901 või rubriiki 2106. Käesoleva rubriigi toodetel on väga erinevad nimetused (mahlajääpulk, jäätis, cassata, „Neapolitan slices” jne) ja kujud; need võivad sisaldada kakaod või šokolaadi, suhkrut, taime- või piimarasva, piima (kooritud või koorimata), puuvilja, stabilisaatoreid, lõhna- ja maitse- ning värvaineid jne. Nende toodete rasva üldsisaldus ei ole tavaliselt üle 15 % lõpptoote massist. Teatavad jäätisesordid, mille valmistamisel on kasutatud suurt koorekogust (koorejäätised), võivad siiski üldkoguses sisaldada umbes 20 % massist rasva. Teatavate jäätiste valmistamisel klopitakse lõpptoote mahu suurendamiseks toorainesse õhku (paisutamine). Kakaod sisaldavateks toodeteks alamrubriigi 2105 00 tähenduses loetakse ainult kakaoube, kakaopastat või kakaopulbrit sisaldavaid tooteid. Vaata ka HS selgitavad märkused, rubriik 2105, eriti erandeid silmas pidades. |
2106 |
Mujal nimetamata toiduvalmistised |
2106 10 20 ja 2106 10 80 |
Valgukontsentraadid ja tekstureeritud valkained Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2106, teine lõik, punkt 6, v.a valguhüdrolüsaate käsitlev osa. Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu kontsentreeritud piimavalgud (alamrubriik 0404 90 või rubriik 3504 00). Määrates toote sahharoosisisaldust nendesse alamrubriikidesse klassifitseerimisel, tuleb invertsuhkur arvestada sahharoosina. |
2106 90 20 |
Alkoholtoodete segud (v.a lõhnaainetel põhinevad), mida kasutatakse jookide valmistamiseks Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2106, teine lõik, punkt 7. Vaata selle grupi lisamärkus 2. Sellesse alamrubriiki ei kuulu samalaadsed valmissegud, mille alkoholisisaldus on kuni 0,5 % mahust (alamrubriik 2106 90 92 või 2106 90 98). |
2106 90 30 |
Isoglükoosisiirup Vaata selle grupi lisamärkus 3. |
2106 90 92 ja 2106 90 98 |
Muud Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2106, teine lõik, punktid 1–5, 8–11 ja 13–16 ning alamrubriigid 2106 10 20 ja 2106 10 80, kolmas lõik. |
GRUPP 22
JOOGID, ALKOHOL JA ÄÄDIKAS
Üldist
Kui selles grupis tehakse vahet toodete, mis on kuni kaheliitristes nõudes, ja nende toodete vahel, mis on kaheliitristest suuremates nõudes, siis tuleb arvesse võtta nendes nõudes olev vedeliku kogus, mitte nõu maht.
Sellesse gruppi kuuluvad — kuivõrd need ei ole ravimid — toniseerivad joogid (toonikumid), mis sobivad jookidena vahetuks tarbimiseks, kuigi väikestes kogustes, näiteks lusikatäie kaupa. Alkoholita toniseerivad joogid, mida on vaja enne tarbimist lahjendada, ei kuulu 22. gruppi (tavaliselt rubriik 2106).
Lisamärkus 2 b |
Võimalik alkoholisisaldus mahuprotsentides arvutatakse kõnesoleva toote 100 liitris sisalduva suhkrumassi (arvestatud invertsuhkruna kilogrammides) korrutamisel teguriga 0,6. |
2201 |
Vesi, k.a looduslik ja tehislik mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandita ja maitse- ja lõhnaaineteta; jää ja lumi |
||||||
2201 10 11 kuni 2201 10 90 |
Mineraalvesi, gaseeritud vesi Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 2201 lõikudes B ja C nimetatud tooted. Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu aerosoolpakendis looduslik mineraalvesi nahahoolduseks (rubriik 3304). |
||||||
2201 10 11 ja 2201 10 19 |
Looduslik mineraalvesi Terminiga „looduslik mineraalvesi” tähistatakse vett, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/54/EÜ (ELT L 164, 26.6.2009, lk 45) tingimustele. |
||||||
2201 90 00 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka HS selgitavate märkuste rubriigi 2201 lõikudes A ja D nimetatud tooteid. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka veeaur ning filtreeritud, steriliseeritud, puhastatud ja pehmendatud looduslik vesi. |
||||||
2202 |
Vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitse- ja lõhnaainetega, ja muud mittealkohoolsed joogid, v.a rubriigi 2009 puu- ja juurviljamahlad Termin „mittealkohoolsed joogid” on määratletud selle grupi märkuses 3. |
||||||
2202 10 00 |
Vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitse- ja lõhnaainetega HS selgitavate märkuste rubriigi 2202 lõigus A nimetatud karastusjoogid kuuluvad sellesse alamrubriiki. Antioksüdantide, vitamiinide, stabilisaatorite või kiniini sisaldus ei mõjuta karastusjookide klassifitseerimist. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka veest, suhkrust ja lõhna- ning maitseainetest vedelad tooted, mis on pakendatud plastkottidesse ja mõeldud külmkapis külmutamisega mahlajääpulkade valmistamiseks kodus. Vaata ka selle grupi lisamärkus 1. |
||||||
2202 90 10 |
Mis ei sisalda rubriikidesse 0401–0404 kuuluvaid tooteid või rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest toodetest valmistatud rasvu Sellesse alamrubriiki kuuluvad selgitavate märkuste käesoleva grupi üldosa teises lõigus kirjeldatud toniseerivad joogid (toonikumid). Need mittealkohoolsed joogid, mida sageli nimetatakse toidulisanditeks, võivad põhineda taimeekstraktidel (sh ürdid) ning sisaldada lisatud vitamiine ja/või mineraalaineid. Tavaliselt peaksid need valmistised aitama säilitada üldist tervist ja head enesetunnet, seetõttu erinevad need alamrubriigi 2202 10 00 maitse- ja lõhnaainetega või suhkru- või muu magusainelisandiga veest ja muudest karastusjookidest, mida nimetatakse HSi selgitavate märkuste rubriigi 2202 punktis A. |
||||||
2202 90 91 kuni 2202 90 99 |
Muud, mis sisaldavad rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest toodetest valmistatud rasvu Nendesse alamrubriikidesse kuulub ka vedel toode ingliskeelse kaubandusliku nimetusega „filled milk” (piimataoline rasvasegu), juhul kui see on jook vahetuks tarbimiseks. „Filled milk” on kooritud piimast või kooritud piima pulbrist toode, millele on lisatud esialgsest täispiimast ekstraheeritud piimarasvaga peaaegu võrdses koguses rafineeritud taimerasva või õli. See jook klassifitseeritakse nendesse alamrubriikidesse vastavalt piimarasva sisaldusele. Vt alamrubriigi 2202 90 10 selgitavat märkust. |
||||||
2204 |
Viinamarjaveinid värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud veinid; viinamarjavirre, v.a rubriiki 2009 kuuluv Tegeliku alkoholisisalduse kohta (mahuprotsentides) vaata selle grupi lisamärkus 2 a. |
||||||
2204 10 11 kuni 2204 10 98 |
Vahuvein Vaata selle grupi alamrubriigi märkus 1. |
||||||
2204 10 11 |
Šampanja ( Champagne ) Šampanja on Prantsusmaal Champagne provintsis toodetud vahuvein, mis on valmistatud üksnes selles provintsis kasvatatud viinamarjadest. |
||||||
2204 21 06 kuni 2204 21 09 |
Veinid, v.a alamrubriiki 2204 10 kuuluvad, pudelites seenekujuliste korkidega, mida hoiavad kinni seosed või kinnitused; vein muus taaras, süsihappegaasisisaldusest tingitud ülerõhuga temperatuuril 20 °C vähemalt 1 baar, kuid alla 3 baari Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad:
Vahuveinipudelite korkideks selle alamrubriigi tähenduses loetakse all oleval joonisel kujutatud korkkoorest ja samalaadsest plastmaterjalist valmistatud pudelikorke. |
||||||
|
|
||||||
2204 21 11 kuni 2204 21 98 |
Muud Vaata selle grupi lisamärkused 4 ja 5. Summaarse kuivekstrakti mittelenduvad koostisosad lisamärkuse 4 A tähenduses on nt suhkur, glütserool, tanniinid, viinhape, värvained ja sool. |
||||||
2204 21 11 kuni 2204 21 78 |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein Vaata selle grupi lisamärkus 6, punkt a. |
||||||
2204 21 23 |
Tokaj Vaata selle grupi lisamärkus 4 B, punkt b. |
||||||
2204 21 79 ja 2204 21 80 |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein Vaata selle grupi lisamärkus 6, punkt a. |
||||||
2204 29 10 |
Veinid, v.a alamrubriiki 2204 10 kuuluvad, pudelites seenekujuliste korkidega, mida hoiavad kinni seosed või kinnitused; vein muus taaras, süsihappegaasisisaldusest tingitud ülerõhuga temperatuuril 20 °C vähemalt 1 baar, kuid alla 3 baari Alamrubriikide 2204 21 06–2204 21 09 selgitavad märkused vastavate muudatustega kehtivad ka nende alamrubriikide kohta. |
||||||
2204 29 11 kuni 2204 29 98 |
Muud Vaata selle grupi lisamärkused 4 ja 5. |
||||||
2204 29 11 kuni 2204 29 58 |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein Vaata selle grupi lisamärkus 6, punkt a. |
||||||
2204 29 11 |
Tokaj Vaata selle grupi lisamärkus 4 B, punkt b. |
||||||
2204 29 79 ja 2204 29 80 |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein Vaata selle grupi lisamärkus 6, punkt a. |
||||||
2204 30 10 |
Osaliselt käärinud või kus käärimine on peatatud alkoholi lisamata Vaata selle grupi lisamärkus 3 koos lisamärkuse 2 punktidega a, b ja c. |
||||||
2204 30 92 |
Kontsentreeritud Vaata selle grupi lisamärku 7. |
||||||
2204 30 96 |
Kontsentreeritud Vaata selle grupi lisamärkus 7. |
||||||
2205 |
Vermut jm taimede või aromaatsete ainetega maitsestatud vein värsketest viinamarjadest Sellesse rubriiki kuuluvad ja HS selgitavate märkuste rubriigis 2205 kirjeldatud veinid on ka:
Vaata selle grupi lisamärkus 8. Tooted tegeliku alkoholisisaldusega alla 7 % mahust klassifitseeritakse rubriiki 2206 00. |
||||||
2206 00 |
Muud kääritatud joogid (näiteks õuna- ja pirnisiider, mõdu); kääritatud jookide segud omavahel või mittealkohoolsete jookidega, mujal nimetamata Seoses selliste kääritatud alkoholi baasil toodetud jookide klassifitseerimisega, millele on lisatud destilleeritud alkoholi, vett ja muid aineid (nt siirup, mitmesugused lõhna- ja värvained ning mõnel juhul koort), vt Euroopa Liidu Kohtu otsust kohtuasjas C-150/08. Kui kõnealuste lisandite tulemusena kaotab konkreetsest puuviljast või loodustootest valmistatud jook, st rubriiki 2206 kuuluv kääritatud jook, maitse, lõhna ja/või välimuse, klassifitseeritakse see kõnealuse kohtuotsuse kohaselt rubriigi 2208 alla. |
||||||
2206 00 10 |
Piquette Vaata selle grupi lisamärkus 9. |
||||||
2206 00 31 kuni 2206 00 89 |
Muud Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka HS selgitavate märkuste rubriigi 2206 teise lõigu punktides 1–10 kirjeldatud tooted. |
||||||
2206 00 31 ja 2206 00 39 |
Vahutavad joogid Vahutavate jookide kohta vaata selle grupi lisamärkus 10. Mis puudutab eelpool nimetatud lisamärkust seenekujuliste korkide kohta, vaata selgitavad märkused, alamrubriigid 2204 21 06 – 2204 21 09, viimane lõik. |
||||||
2206 00 51 kuni 2206 00 89 |
Mittevahutavad, nõudes mahuga Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad joogid, mis ei ole valmistatud loomulikul kääritamisel värskete viinamarjade virdest, vaid on kääritatud kontsentreeritud viinamarjavirdest. See virre on hästi säiliv ja seda saab vajadusel laagerdada. Kääritamisprotsess käivitatakse tavaliselt pärmiga. Virdesse võidakse lisada enne käärimist või käärimise ajal ka suhkrut. Sellise protsessi tulemusena saadud toodet võidakse lõpuks magustada, kangendada või segustada. |
||||||
2207 |
Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust; denatureeritud etüülalkohol ja muud denatureeritud piiritusjoogid, mis tahes alkoholisisaldusega |
||||||
2207 10 00 |
Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2207, v.a neljas lõik. Piiritusjoogid (nt džinn, viin) klassifitseeritakse alkoholisisaldust arvestamata alamrubriikidesse 2208 20 12 – 2208 90 78. |
||||||
2207 20 00 |
Denatureeritud etüülalkohol jm piiritusjoogid, mis tahes alkoholisisaldusega Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2207, neljas lõik. |
||||||
2208 |
Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust; piiritusjoogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid Piiritusjoogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid on rubriigi 2208 tähenduses alkoholi sisaldavad vedelikud, mis on tavaliselt mõeldud nautimiseks ja mis on valmistatud:
Mitmesugused alkohoolsed joogid on kirjeldatud HS selgitavate märkuste rubriigi 2208 kolmanda lõigu punktides 1–18. Denatureerimata alkoholi kohta tuleb märkida, et see klassifitseeritakse käesolevasse rubriiki ka siis, kui selle alkoholisisaldus on 80 % mahust või rohkem, olenemata sellest, kas toode on vahetult tarbitav jook või mitte. Sellesse rubriiki ei kuulu käärimisel saadud alkohoolsed joogid (rubriigid 2203 00 – 2206 00). |
||||||
2208 30 11 kuni 2208 30 88 |
Viski Viski on alkohoolne jook, mis on destilleeritud teraviljade meskist ja mida turustatakse vähemalt 40 % alkoholina kas pudelis või muus nõus. Šoti viski (Scotch whisky) on Šotimaal destilleeritud ja valminud viski. Soodavee lisandiga viski (whisky-soda), ei kuulu nendesse alamrubriikidesse, vaid klassifitseeritakse alamrubriiki 2208 90 69 või 2208 90 78. |
||||||
2208 30 30 |
Ühelinnaseviski Šoti ühelinnaseviski („single malt Scotch whisky”) on alkohoolne jook, mis on valmistatud „pot still”-destilleerimispajas ühes destilleerimiskojas, destilleerides ainult odralinnastest kääritatud meskit. |
||||||
2208 30 41 ja 2208 30 49 |
Seguviski, nõudes mahuga Šoti segulinnaseviski („blended malt Scotch whisky”) on valmistatud, segustades kaht või enamat Šoti ühelinnaseviskit („single malt Scotch whisky”), mis on destilleeritud või saadud eri destilleerimiskodades. |
||||||
2208 30 61 ja 2208 30 69 |
Üheviljaviski või mitmeviljaviski, nõudes mahuga Šoti üheteraviljaviski („single grain Scotch whisky”) on alkohoolne jook, mis ei ole Šoti ühelinnaseviski („single malt Scotch whisky”) ega Šoti segulinnaseviski („blended malt Scotch whisky”) ning mis on valmistatud ühes destilleerimiskojas, destilleerides kääritatud meskit odralinnastest koos muude teraviljade (enamasti nisu või mais) tervete teradega või ilma nendeta. Šoti seguteraviljaviski („blended grain Scotch whisky”) valmistatakse kahe või enama eri destilleerimiskojas destilleeritud või saadud Šoti üheteraviljaviski („single grain Scotch whisky”) segustamisel. |
||||||
2208 30 71 ja 2208 30 79 |
Muu seguviski, nõudes mahuga Muu Šoti seguviski („blended Scotch whisky”) on valmistatud, segustades üht või mitut Šoti ühelinnaseviskit („single malt Scotch whisky”) ühe või mitme Šoti üheteraviljaviskiga („single grain Scotch whisky”). |
||||||
2208 40 11 kuni 2208 40 99 |
Rumm ja muu kange alkohoolne jook, saadud kääritatud suhkrurootoodetest destilleerimise teel Need alamrubriigid hõlmavad HS selgitavate märkuste rubriigi 2208 kolmanda lõigu punktis 3 kirjeldatud tooteid, tingimusel et need säilitavad oma organoleptilised omadused. |
||||||
2208 50 11 ja 2208 50 19 |
Džinn nõudes mahuga Džinn on alkohoolne jook, mis valmistatakse tavaliselt rektifitseeritud viljapiiritusest või etüülalkoholist ühe- või mitmekordsel destilleerimisel koos kadakamarjade ja muude aromaatsete ainetega (nt koriander, angeelikajuur, aniis, ingver). Nendes alamrubriikides loetakse džinniks üksnes neid alkohoolseid jooke, millel on džinni organoleptilised omadused. Järelikult ei kuulu nendesse alamrubriikidesse:
|
||||||
2208 60 11 kuni 2208 60 99 |
Viin Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2208, kolmas lõik, punkt 5. |
||||||
2208 70 10 ja 2208 70 90 |
Liköör ja kordial Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2208, esimene lõik, punkt B ja kolmas lõik. |
||||||
2208 90 11 ja 2208 90 19 |
Arrak nõudes mahuga Arrak on piiritusjook, mis on spetsiaalse pärmi abil valmistatud suhkruroo melassist või magusast taimemahlast ja riisist. Arraki ei tohi ära segada rakiga, mida saadakse rosinatest või kuivatatud viigimarjadest valmistatud piiritusjoogi destilleerimisel aniisiseemnetega ja mis klassifitseeritakse alamrubriiki 2208 90 56 või 2208 90 77. |
||||||
2208 90 33 ja 2208 90 38 |
Ploomi-, pirni- või kirsiviin (v.a liköörid) nõudes mahuga Ploomi-, pirni- või kirsiviinad on piiritusjoogid, mis on saadud üksnes ploomi-, pirni- või kirsivirde kääritamisel ja destilleerimisel. Terminite „ploomid” ja „kirsid” kohta vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0809. |
||||||
2208 90 48 |
Muud Selles alamrubriigis tähistab puuvilja- või marjaviin piiritusjooki, mis on saadud eranditult puuviljade ja marjade (v.a. ploomid, pirnid või kirsid) alkohoolsel käärimisel ja destilleerimisel, nt aprikoosidest, mustikatest, vaarikatest, põldmarjadest, mustadest sõstardest, valgetest sõstardest, punastest sõstardest, maasikatest, õuntest, k.a siidrist destilleeritud piiritusjoogid. Kalvados (õunaviin) klassifitseeritakse alamrubriiki 2208 90 45. |
||||||
2208 90 56 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka aniisiviin, raki, agaavist tehtud alkohoolsed joogid v.a tequila (nt mezcal), aromaatsetest ürtidest saadud ürdinapsid, „seedimist soodustavad” bitterid, akvaviit, kranawitter, juurtest saadud piiritusjoogid (nt emajuurest), sorgoviin. |
||||||
2208 90 69 |
Muud alkohoolsed joogid Peale HS selgitavate märkuste rubriigi 2208 kolmanda lõigu punktides 14–18 nimetatud jookide kuuluvad sellesse alamrubriiki ka:
|
||||||
2208 90 71 |
Aetud puuviljadest või marjadest Vaata alamrubriigi 2208 90 48 selgitavad märkused. Sellesse alamrubriiki kuulub ka kalvados. |
||||||
2208 90 77 |
Muud Vaata alamrubriigi 2208 90 56 selgitavad märkused. |
||||||
2208 90 78 |
Muud alkohoolsed joogid Vaata alamrubriigi 2208 90 69 selgitavad märkused. |
||||||
2208 90 91 ja 2208 90 99 |
Denatureerimata etüülalkohol tegeliku alkoholisisaldusega alla 80 % mahust, nõudes mahuga Nendesse alamrubriikidesse kuulub vedelik nimetusega „linnaseõlle ekstrakt” (malt beer base), mille alkoholisisaldus on 14 % mahust ning mis on toodetud pruulitud ja selitatud õllest, millest on ultrafiltreerimise teel osaliselt eemaldatud mõruained ja proteiinid (vaata Euroopa Liidu Kohtu otsus kohtuasjas C-196/10). |
||||||
2209 00 |
Äädikas ja äädikhappest valmistatud äädika asendajad |
||||||
2209 00 11 ja 2209 00 19 |
Veiniäädikas nõudes mahuga Vaata selle grupi lisamärkus 11. Vaata ka HS selgitavad märkused, rubriik 2209, I osa, teine lõik, punkt 1. |
||||||
2209 00 91 ja 2209 00 99 |
Muud, nõudes mahuga Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka HS selgitavate märkuste rubriigi 2209 I osa teise lõigu punktides 2, 3 ja 4 ning II osas nimetatud tooted. |
GRUPP 23
TOIDUAINETETÖÖSTUSE JÄÄGID JA JÄÄTMED; TÖÖSTUSLIKULT TOODETUD LOOMASÖÖDAD
Lisamärkus 3 |
Võimalik alkoholisisaldus mahuprotsentides arvutatakse kõnesoleva toote 100 kg sisalduva suhkrumassi (arvestatud invertsuhkruna kilogrammides) korrutamisel teguriga 0,47. |
2301 |
Inimtoiduks kõlbmatu jahu ja graanulid lihast või rupsist, kalast, vähkidest, molluskitest või muudest veeselgrootutest; rasvakõrned |
||||||||||||||||||||
2301 20 00 |
Inimtoiduks kõlbmatu jahu ja graanulid kalast, vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest. Selle alamrubriigi kalajahu koosneb kalast ja kalajäätmetest, mis on tavaliselt keedetud ja seejärel pastaks pressitud, kuivatatud ja jahvatatud ning mõnikord graanuliteks aglomeeritud. Sellesse alamrubriiki ei kuulu inimtoiduks kõlblik kalajahu (alamrubriik 0305 10 00). |
||||||||||||||||||||
2302 |
Kliid, pebred jm tera- või kaunviljade tuulamis-, jahvatus- vm töötlusjäägid, granuleerimata või granuleeritud Selle rubriigi toodete ja 11. grupi toodete eristamise kohta vaata 11. grupi märkus 2 A. HS selgitavate märkuste rubriigi 2302 punkti B alapunktis 1 nimetatud jäägid sisaldavad vähemalt 50 % tera- või kaunvilju. Tärklisesisalduse määramiseks kohaldatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 152/2009 (ELT L 54, 26.2.2009, lk 1) lisa III osas L sätestatud meetodit. |
||||||||||||||||||||
2302 10 10 ja 2302 10 90 |
Maisist Kroovimata puhastatud maisiterade sõelumisel kõrvalsaadusena esiletulevad purunenud maisiterad ei kuulu sellesse alamrubriiki, vaid alamrubriiki 1104 23 98, juhul kui need vastavad 11. grupi märkuses 2 A sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||
2303 |
Tärklise tootmisjäägid jms jäätmed, suhkrupeedist, suhkruroost või muust toorainest suhkru tootmise, õllepruulimise ja kääritamise ning destilleerimise jäätmed, granuleeritud või granuleerimata Tärklise- ja valgusisalduse määramiseks kohaldatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 152/2009 (ELT L 54, 26.2.2009, lk 1) lisa III osades L ja C sätestatud meetodeid. |
||||||||||||||||||||
2303 10 11 ja 2303 10 19 |
Maisitärklise tootmisjäägid (v.a kontsentreeritud leotusvedelikud), kuivaine valgusisaldusega Nendesse alamrubriikidesse klassifitseeritavad tooted peavad vastama selle grupi lisamärkuses 1 sätestatud kriteeriumidele. Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka:
Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka eelpool nimetatud tooted, mis on graanuliteks aglomeeritud. Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad üksnes tooted, mille tärklisesisaldus ei ületa 28 % kuivaine massist, määratuna komisjoni määruse (EÜ) nr 152/2009 (ELT L 54, 26.2.2009, lk 1) lisa III osas L sätestatud meetodi järgi ja nende rasvasisaldus ei ületa 4,5 % kuivaine massist, määratuna komisjoni määruse (EÜ) nr 152/2009 (1) lisa III osas H sätestatud meetodi järgi. Suurema tärklise- või rasvasisaldusega tooted klassifitseeritakse tavaliselt 11. gruppi või vastavalt alamrubriikidesse 2302 10 10, 2302 10 90, 2309 90 41 või 2309 90 51. Sama kehtib ka toodete kohta, mis sisaldavad muul viisil, v.a märgmenetlus tärklise tootmiseks, maisist ekstraheeritud saadusi (nt jäägid maisiterade sõelumisel, jahvatatud maisiterad, jäägid maisi-iduõli kuivmenetlusel ekstraheerimisel). Nendesse alamrubriikidesse klassifitseeritavad tooted ei tohi sisaldada ka jääke maisi-iduõli ekstraheerimisest märgmenetlusel). Kontsentreeritud maisileotusvedelikud klassifitseeritakse alamrubriiki 2303 10 90, arvestamata nende valkainesisaldust. |
||||||||||||||||||||
2303 10 90 |
Muud Selles alamrubriigis mõeldakse maniokitärklise tootmisjääkide all tooteid, mille tärklisesisaldus on kuni 40 % kuivaine massist. Kui selliste toodete tärklisesisaldus on suurem, klassifitseeritakse selline jahu või mannatang alamrubriikidesse 1106 20 10 või 1106 20 90. Tooted graanulitena klassifitseeritakse alamrubriiki 0714 10. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka:
Niiskusesisalduse määramiseks kohaldatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 152/2009 (ELT L 54, 26.2.2009, lk 1) lisa III osas A sätestatud meetodit. Kontsentreeritud maisileotusvedelikud klassifitseeritakse sellesse alamrubriiki arvestamata nende valkainesisaldust. |
||||||||||||||||||||
2303 20 10 ja 2303 20 90 |
Suhkrupeedi või suhkruroo pressimisjäägid jm suhkrutootmisjäätmed Emalahust pulbrina, millest laktoos on osaliselt eemaldatud, ei loeta suhkrutootmisjäätmeks ega klassifitseerita nendesse alamrubriikidesse (rubriik 0404). Nendesse alamrubriikidesse kuulub ka suhkrupeet, millest suhkur on osaliselt või täielikult ekstraheeritud. |
||||||||||||||||||||
2303 30 00 |
Õlle pruulimise ja piirituse destilleerimise jäätmed Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2303, esimene lõik, punktid E 1–5. |
||||||||||||||||||||
2304 00 00 |
Õlikoogid jm sojaõli ekstraheerimisel saadud tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata Sellesse rubriiki ei kuulu sojaubade kestad, ka jahvatatud, millest sojaõli ei ole ekstraheeritud (rubriik 2308). |
||||||||||||||||||||
2306 |
Õlikoogid jm taimsete rasvade või õlide (v.a rubriikides 2304 ja 2305 esitatute) ekstraheerimise tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata |
||||||||||||||||||||
2306 41 00 |
Madala eruukhappesisaldusega rapsi- või rüpsiseemnetest Vaata selle grupi alammärkus 1 ja HS selgitavad märkused, alamrubriik 2306 41. |
||||||||||||||||||||
2306 90 05 |
Maisi-idudest Sellesse alamrubriiki kuuluvad märg- või kuivmenetlusel saadud maisi-iduõli ekstraheerimisjäägid, mis vastavad selle grupi lisamärkuse 2 kriteeriumidele. Tooted, mis ei vasta nendele kriteeriumidele, klassifitseeritakse tavaliselt 11. gruppi või vastavalt rubriiki 2302 või 2309. |
||||||||||||||||||||
2306 90 11 ja 2306 90 19 |
Õlikoogid ja muud oliiviõli ekstraheerimise jäätmed Termin „oliivõli ekstraheerimise jäätmed” tähistab üksnes tooteid rasvainesisaldusega mitte üle 8 % massist. Suurema rasvainesisaldusega taolised tooted (v.a õlisetted) klassifitseeritakse põhimaterjaliga samasse alamrubriiki (alamrubriik 0709 92 10 või 0709 92 90). Rasvasisalduse määramiseks kohaldatakse komisjoni määruse (EMÜ) nr 2568/91 (EÜT L 248, 5.9.1991, lk 1) lisas XV sätestatud meetodit. |
||||||||||||||||||||
2307 00 |
Veinisete; viinakivi |
||||||||||||||||||||
2307 00 11 |
Summaarse alkoholisisaldusega kuni 7,9 % massist ja kuivainesisaldusega vähemalt 25 % massist Vaata selle grupi lisamärkus 3 ja asjakohaseid selgitavaid märkusi. |
||||||||||||||||||||
2307 00 90 |
Viinakivi Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2307, teine lõik. |
||||||||||||||||||||
2308 00 |
Mujal nimetamata taimse päritoluga loomasöödaks kasutatavad tooted, jäätmed ja kõrvalproduktid, granuleeritud või granuleerimata |
||||||||||||||||||||
2308 00 11 |
Summaarse alkoholisisaldusega kuni 4,3 % massist ja kuivainesisaldusega vähemalt 40 % massist Vaata selle grupi lisamärkus 3 ja asjakohaseid selgitavaid märkusi. |
||||||||||||||||||||
2308 00 40 |
Tammetõrud ja hobukastanid; puuviljade ja marjade, v.a viinamarjade pressimisjäägid Puuviljade, v.a viinamarjade, pressimisjääkide hulka kuuluvad ka nn „orange cells” nimetusega tooted, mis koosnevad apelsinide osakestest, millest on alguses mahl välja pressitud ja mida on seejärel surutud läbi sõela nii, et pressimisjäätmetest on vaevalt järel mingeid viljaliha osakesi, vaid põhiliselt lõikudevahelisi nahakesi ja vamjat vahekatet (albedo). Neid tooteid kasutatakse lahjendatud apelsinimahlakontsentraatide või karastusjookide lisandina. |
||||||||||||||||||||
2308 00 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka HS selgitavate märkuste rubriigi 2308 teise lõigu punktides 2, 3, 4, 6, 7, 8 ja 9 kirjeldatud tooted. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka sojaubade kestad, ka jahvatatud, millest sojaõli ei ole ekstraheeritud. |
||||||||||||||||||||
2309 |
Loomasöödana kasutatavad tooted Vaata selle grupi märkus 1. Tärklisesisalduse määramisel kohaldatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 152/2009 (ELT L 54, 26.2.2009, lk 1) lisa III osas L sätestatud polarimeetrilist meetodit (tuntud ka kui modifitseeritud Ewersi meetod). Komisjoni määruse (EÜ) nr 121/2008 (ELT L 37, 12.2.2008, lk 03) lisas sätestatud ensümaatilist analüüsimeetodit kasutatakse rubriigi 2309 tähenduses loomasöödana kasutatavate toodete (valmististe) tärklisesisalduse määramiseks juhul, kui järgmisi söötasid on märkimisväärses koguses:
Tooteid tärklisesisaldusega alla 0,5 % ei tuleks pidada tärklist sisaldavaks. Glükoosi määramiseks kasutatakse kõrgefektiivset vedelikkromatograafiat (HPLC) (komisjoni määrus (EÜ) nr 904/2008 (ELT L 249, 18.9.2008, lk 9)). Piimatoodete kohta vaata selle grupi lisamärkust 4. Tärklise- ja piimakomponentide sisaldus tuleb tootel sellistena ka ära tuua. |
||||||||||||||||||||
2309 10 11 kuni 2309 10 90 |
Kassi- ja koeratoit, jaemüügiks pakendatud Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka erikujulised koerte närimislelud (nt rõngad ja kondid), mis koosnevad härjanaha peenestatud tükkidest, želatiinist, glükoosisiirupist (sideaine), värvainest, taimevalguhüdrolüsaadist, stabilisaatorist ning, rõngaste puhul, lihast ja kondijahust, ja on lõpuni ärasöödavad. |
||||||||||||||||||||
2309 90 10 |
Lahustatud tooted kalast või mereimetajatest Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2309, II osa, punkt B, viimane lõik, alapunkt 1. |
||||||||||||||||||||
2309 90 20 |
Käesoleva grupi lisamärkuses 5 kirjeldatud tooted Kui maisiloetusvett kasutatakse kasvualusena (toitelahusena), võivad tooted sisaldada surnud kääritamisainete jääke, mille sisaldus ei ületa tavaliselt 2 %. Need ained leitakse mikroskoobiga. Peale selle võivad tooted, mis sisaldavad käärimisprotsessides kasutatud leotusvedeliku jääke, sisaldada ka väga väikestes kogustes järgmisi aineid: amüloglükosidaasi, α-amülaasi, ksantaankummit, piimhapet, sidrunhapet, lüsiini, treoniini ja triptofaani. Maisileotusvedelik sisaldab ise mõningaid neid aineid (nt aminohappeid) väga väikestes kogustes ning käärimise järel suureneb nende kogus väga vähe. Tooted, mille tärklise- või rasvasisaldus ületab lisamärkuses 5 esitatud väärtused, klassifitseeritakse vastavalt alamrubriikidesse 2309 90 41 või 2309 90 51. Ameerika Ühendriikidest imporditava maisitärklise tootmisjääkide nõuetele vastavust kontrollitakse komisjoni määruse (EÜ) nr 1375/2007 (ELT L 307, 24.11.2007, lk 5) kohaselt. |
GRUPP 24
TUBAKAS JA TÖÖSTUSLIKUD TUBAKAASENDAJAD
2401 |
Töötlemata tubakas; tubakajäätmed Toortubaka või töötlemata tubaka kohta vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2401, esimene lõik, punkt 1. Tuleb märkida, et:
„Sun-cured”-tubakas on vabas õhus otsese päikesekuumuse ja päikesekiirte käes kuivatatud. Sellesse rubriiki ei kuulu elusad tubakataimed (rubriik 0602). |
||||||||||
2401 30 00 |
Tubakajäätmed Peale HS selgitavate märkuste rubriigi 2401 esimese lõigu punktis 2 loetletud toodete kuuluvad sellesse alamrubriiki ka:
Sellesse alamrubriiki ei kuulu tubakajäätmed, mis on valmistatud müügiks suitsetamistubaka, närimistubaka, nuusktubaka või tubakapulbrina või mida on töödeldud selliselt, et neid saab ilma täiendava töötlemiseta kasutada suitsetamistubaka, närimistubaka, nuusktubaka või tubakapulbrina (rubriik 2403). |
||||||||||
2402 |
Sigarid, manilla sigarid, sigarillod ja sigaretid, tubakast või tubaka asendajatest |
||||||||||
2402 10 00 |
Tubakat sisaldavad sigarid, manilla sigarid ja sigarillod Tubakat sisaldavad sigarid, manilla sigarid ja sigarillod on suitsetamiseks valmistatud ja oma omaduste poolest eranditult selleks otstarbeks ettenähtud tubakarullid, millel on:
Sellesse alamrubriiki klassifitseeritakse tooted, mille katteleht on valmistatud taastatud tubakast ja mis võivad osaliselt sisaldada muid aineid kui tubakas, juhul kui need tooted vastavad eespool nimetatud kriteeriumidele. |
||||||||||
2402 20 10 ja 2402 20 90 |
Tubakat sisaldavad sigaretid Sigaretid on tubakarullid, mida sellistena suitsetatakse ja mida ei klassifitseerita sigarite või sigarillodega samasse alamrubriiki (vaata selgitavad märkused, alamrubriik 2402 10 00). Tooted, mis on osaliselt valmistatud muudest ainetest kui tubakas, klassifitseeritakse nendesse alamrubriikidesse juhul, kui need vastavad eelpool nimetatud tingimustele. Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu tooted, mis koosnevad üleni muudest ainetest kui tubakas (alamrubriik 2402 90 00 või 30. grupi ravisigaretid). |
||||||||||
2402 90 00 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad sigarid, manilla sigarid, sigarillod ja sigaretid, mis koosnevad üleni tubaka aseainetest, nt sigaretid, mis on valmistatud spetsiaalselt töödeldud teatava aedsalatisordi lehtedest ning ei sisalda tubakat ega nikotiini. |
||||||||||
2403 |
Muu töödeldud tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad; „homogeenitud” ja „taastatud” tubakas; tubakaekstraktid ja -essentsid |
||||||||||
2403 11 00 |
Käesoleva grupi alamrubriigi märkuses 1 nimetatud vesipiibu tubakas Vaata selle grupi alammärkus 1 ja HS selgitavad märkused, alamrubriik 2403 11. |
||||||||||
2403 19 10 ja 2403 19 90 |
Muud Suitsetamistubakas on lõigatud või muul viisil tükeldatud, kokkukeerutatud või plokkideks pressitud tubakas, mida saab ilma edasise tööstusliku menetluseta suitsetada. Tubakalehtede töötlemisel või tubakatoodete tootmisel tekkinud jäätmeid, mida saab suitsetada, loetakse suitsetamistubakaks, kui need ei vasta sigarite, sigarillode või sigarettide kirjeldusele (vt alamrubriikide 2402 10 00 ja 2402 20 10 ja 2402 20 90 selgitavad märkused). Suitsetamistubaka segud muude ainetega kui tubakas klassifitseeritakse samuti nendesse alamrubriikidesse, kui need vastavad eespool esitatud määratlusele; erandi moodustavad meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud tooted (grupp 30). Nendesse alamrubriikidesse kuulub ka lõigatud sigaretitubakas („cut cigarette rag”), mis on valmis tubakasegu sigarettide valmistamiseks. |
||||||||||
2403 91 00 |
„Homogeenitud” või „taastatud” tubakas Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2403, esimene lõik, punkt 6. |
||||||||||
2403 99 10 |
Närimistubakas, nuusktubakas Närimistubakas on tubakas rullide, kangide, ribade, kuubikute ja plokkide kujul, mis on spetsiaalselt valmistatud närimiseks, mitte aga suitsetamiseks ja mis on pakendatud jaemüügiks. Nuusktubakas on tubakas pulbri või terakeste kujul, mis on spetsiaalselt töödeldud selliselt, et seda saab nuusata, mitte aga suitsetada. Tooted, mis osaliselt koosnevad muudest aineosadest kui tubakas, klassifitseeritakse sellesse alamrubriiki, juhul kui need vastavad eelpool nimetatud tingimustele. |
||||||||||
2403 99 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad:
|
V JAOTIS
MINERAALSED TOOTED
GRUPP 25
SOOL; VÄÄVEL; MULLAD JA KIVIMID; KROHVIMISMATERJALID, LUBI JA TSEMENT
Märkus 1 |
Floteerimisel eraldatakse mineraalaine väärtuslik komponent aherainest, lastes mineraalaine vette, kus selle väärtuslik komponent koguneb vee pinnale, kuna aheraine sadestub põhja. |
2501 00 |
Sool (sh lauasool ja denatureeritud sool) ja puhas naatriumkloriid, ka vesilahusena või paakumisvastaste või vaba voolavust tagavate lisanditega; merevesi |
||||||||
2501 00 31 |
Keemiliseks muundamiseks (naatriumi ja kloori eraldamiseks) muude toodete valmistamise eesmärgil Kui pädevate asutuste kehtestatud tingimused on täidetud, kuulub sellesse alamrubriiki sool (ka denatureeritud), mis on ette nähtud vesinikkloriidhappe, kloori, kaltsiumkloriidi, naatriumnitraadi, naatriumhüpokloriti, naatriumsulfaatide, naatriumkarbonaatide, naatriumhüdroksiidi, naatriumkloraadi, naatriumperkloraadi ja metallilise naatriumi tootmiseks. |
||||||||
2501 00 51 |
Denatureeritud või muuks tööstuslikuks otstarbeks (k.a puhastamiseks) peale konserveerimise ja inimtoidu või loomatoidu valmistamise Kui pädevate asutuste kehtestatud tingimused on täidetud, kuulub sellesse alamrubriiki:
Sool, muu kui teede soolatamiseks kasutatav denatureeritud sool, klassifitseeritakse alamrubriiki 2501 00 99. |
||||||||
2501 00 91 |
Inimtoidus kasutamiseks kõlblik sool Inimtoidus kasutamiseks kõlblik sool on denatureerimata sool, mis sobib vahetuks koduseks või tööstuslikuks kasutamiseks toiduainete maitse- või säilitusainena. Tavaliselt on see väga puhas ja ühtlaselt valge. |
||||||||
2501 00 99 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuulub denatureerimata sool talvise jäätõrjevahendina ja loomadele antav sool (nn lakkumiskivi). |
||||||||
2503 00 |
Igat liiki väävel (v. a sublimeeritud, sadestatud ja kolloidne väävel) |
||||||||
2503 00 10 |
Toorväävel või rafineerimata väävel Sellesse alamrubriiki kuuluvad rubriigi 2503 HS selgitavates märkustes nimetatud mitmesugused väävli liigid, esimene lõik punktid 1–4. See väävel on tavaliselt plokkide, tükkide või pulbri kujul. |
||||||||
2503 00 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad rubriigi 2503 HS selgitavates märkustes nimetatud mitmesugused väävli liigid, esimene lõik punktid 5–7. See väävel on tavaliselt pulkade, pätsikeste (rafineeritud väävel) või pulbri („sõelutud”, „tuulatud”, „pihustatud” väävel) kujul. |
||||||||
2508 |
Muud savid (v.a rubriigis 6806 nimetatud kergkruus), andalusiit, küaniit, sillimaniit, kaltsineeritud või kaltsineerimata; mulliit; dinas- ja šamottmullad |
||||||||
2508 10 00 |
Bentoniit Vaata rubriigi 2508 HS selgitavad märkused, kolmas lõik punkt 1. Looduslike bentoniitide pH on (5 % vesisuspensioonis ja pärast ühetunnist seismist) tavaliselt 6–9,5 ja naatriumkarbonaadisisaldus alla 2 %; vahetuva naatriumi ja kaltsiumi kogusisaldus ei ületa 80 meq/100 g. Looduslikud bentoniidid jagunevad kahte rühma: vähese pundumisega kaltsiumitsisaldav ja suure pundumisega naatriumitsisaldav (pundumismäär alla 7 ml/g või üle 12 ml/g). Teatavate looduslike bentoniitide karakteristikud võivad nendest väärtustest erineda; kui erinevad mitu karakteristikut, siis üldiselt loetakse bentoniiti aktiveerituks. Aktiveeritud bentoniidid kuuluvad üldiselt alamrubriiki 3802 90 00. |
||||||||
2511 |
Looduslik baariumsulfaat (barüüt); looduslik baariumkarbonaat (viteriit), kaltsineeritud või kaltsineerimata (v.a baariumoksiid rubriigist 2816 ) |
||||||||
2511 10 00 |
Looduslik baariumsulfaat (barüüt) Barüüdid sisaldavad erinevas koguses raudoksiidi, alumiiniumoksiidi, naatriumkarbonaati ja ränidioksiidi. Kuna kõige nõutavam on toode valgel kujul, siis see peenestatakse, sorteeritakse, et eemaldada värvilised komponendid (enamasti kollakad), pulbristatakse ja seejärel puhastatakse levigeerimise abil. |
||||||||
2511 20 00 |
Looduslik baariumkarbonaat (viteriit) Viteriit esineb rombikujuliste kristallidena või kollaka massina, mis vees ei lahustu. |
||||||||
2513 |
Pimsskivi; smirgel; looduslik korund, looduslik granaat jm looduslikud abrasiivmaterjalid (termiliselt töödeldud või töötlemata) |
||||||||
2513 20 00 |
Smirgel; looduslik korund, looduslik granaat jm looduslikud abrasiivmaterjalid Selle alamrubriigi mõistes hõlmavad „jm looduslikud abrasiivmaterjalid” ka treepeli, mida tuntakse „kõdukivimina” — tuhkhall toode, mida kasutatakse poleerimisel pehme abrasiivmaterjalina. |
||||||||
2516 |
Graniit, porfüür, basalt, liivakivi jm raid- või ehituskivi, klompimata või klombitud, ainult saetud või muul viisil ristkülikukujulisteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks tükeldatud Kui neljakandilised kivid ei ole ühtlase paksusega, siis liigitatakse need paksuse järgi, viidates kõige paksemale kohale. |
||||||||
2516 11 00 |
Töötlemata või klombitud Kohaldada alamrubriigi 2515 11 HS selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||||
2516 12 00 |
Ainult saetud või muul viisil ristkülikukujulisteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks tükeldatud Kohaldada alamrubriigi 2515 12 HS selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||||
2516 90 00 |
Muu raid- või ehituskivi Sellesse alamrubriiki kuuluvad:
|
||||||||
2518 |
Dolomiit, kaltsineeritud või kaltsineerimata, paagutatud või paagutamata, sh klombitud, ainult saetud või muul viisil ristkülikukujulisteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks tükeldatud; dolomiidi tihendussegu |
||||||||
2518 10 00 |
Kaltsineerimata ja paagutamata dolomiit Dolomiit on looduslik kaltsiumi ja magneesiumi kaksikkarbonaat. Dolomiit liigitatakse sellesse alamrubriiki ka siis, kui seda on kergelt termiliselt töödeldud, mis ei muuda selle keemilist koostist. Sellesse alamrubriiki kuulub kaltsineerimata ja paagutamata dolomiit, mis on töötlemata, klombitud (neljakandiline), ainult saagimise või lõhestamise teel ristkülikukujulisteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks tükeldatud. |
||||||||
2518 20 00 |
Kaltsineeritud või paagutatud dolomiit Kaltsineeritud või paagutatud dolomiit on dolomiit, mis on kõrgel temperatuuril (umbes 1 500 °C ülepõletatud (paagutatud) dolomiidil ja umbes 800 °C põletatud kaustilisel dolomiidil) termiliselt töödeldud, muutes süsinikdioksiidi eemaldamisega selle keemilist koostist. |
||||||||
2519 |
Looduslik magneesiumkarbonaat (magnesiit); sulatatud magneesia; ülepõletatud (paagutatud) magneesia, ei sisalda või sisaldab vähesel hulgal muid, enne paagutamist lisatud oksiide; muud magneesiumoksiidid, puhtad või mitte |
||||||||
2519 90 10 |
Magneesiumoksiid, v. a kaltsineeritud looduslik magneesiumkarbonaat Sellesse alamrubriiki kuulub:
|
||||||||
2520 |
Kips; anhüdriit; kipskrohvisegud (koosneb kaltsineeritud kipsist või kaltsiumsulfaadist), värvitud või värvimata, ei sisalda kõvastumise kiirendajaid või aeglustajaid või sisaldab neid vähesel hulgal |
||||||||
2520 20 00 |
Kipskrohvisegud Sellesse alamrubriiki kuuluvad kipskrohvisegud ehituse tarbeks. Kipskrohvisegud ehituse tarbeks valmistatakse töötlemata kipsist (kipskivim või muud kipsisisaldavad materjalid, nt keemiatööstuse kõrvalsaadused) spetsiifilise rikastamis- ja kaltsineerimisprotsessi abil. Eriomadused saadakse lisaainete lisamisel valmistamisprotsessis. Need võivad olla flotoagensite kujul (s.o ained, mis mõjustavad kipsi omadusi – nt selle kontsentratsiooni ja kleepimisomadusi – erilisel viisil) ja kõvastumise aeglustajate või kiirendajatena. Kipskrohvisegu ehituse tarbeks, nt siledapinnalist väliskrohvi (stucco), kasutatakse seinte ja lagede krohvimiseks, ehituspaneelide ja muude ehituselementide valmistamisel või glasuurplaatide ühendamiseks. |
||||||||
2523 |
Portlandtsement, aluminaattsement, räbutsement, supersulfaattsement jms hüdraulilised tsemendid, värvitud või värvimata, klinkritena või mitte |
||||||||
2523 90 00 |
Muu hüdrauliline tsement Sellesse alamrubriiki kuuluvad:
|
||||||||
2524 |
Asbest |
||||||||
2524 10 00 |
Kroküdoliit Vaata rubriigi 2524 HS selgitavad märkused, teine lõik. |
||||||||
2526 |
Looduslik steatiit, klompimata või klombitud, ainult saetud või muul viisil ristkülikukujulisteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks tükeldatud; talk |
||||||||
2526 20 00 |
Purustatud või pulbristatud Sellesse alamrubriiki ei kuulu jaemüügipakendis talgipulber hügieeniliseks otstarbeks (rubriik 3304). |
||||||||
2528 00 00 |
Looduslikud boraadid ning nende kontsentraadid (kaltsineeritud või kaltsineerimata), v.a looduslikust soolalahusest eraldatud boraadid; looduslik boorhape (sisaldab kuivmassina kuni 85 % H3BO3) Sellesse rubriiki kuuluvad:
Sellesse rubriiki ei kuulu naatriumboraat (puhastatud booraks), mis on saadud kerniidi või tinkaali keemilisel töötlemisel, või naatriumboraadid, mis on saadud teatavate soolajärvede komplekssete soolalahuste aurustamisel (rubriik 2840). |
||||||||
2530 |
Mujal nimetamata mineraalained |
||||||||
2530 10 00 |
Vermikuliit, perliit ja kloriidid, paisutamata Vaata rubriigi 2530 HS selgitavad märkused, D osa lõik 3. |
||||||||
2530 90 00 |
Muud Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2530, osad A, B, C ja D (v.a D osa lõik 3). |
GRUPP 26
MAAGID, RÄBU JA TUHK
2620 |
Räbu, tuhk ja jäägid (v.a raua või terase tootmisel saadud), mis sisaldavad metalli, arseeni või nende ühendeid |
||||||||||||||||
2620 11 00 |
Kõva tehniline tsink Kõva tehniline tsink on galvaanikavannide jääk ja sageli nimetatakse seda ka galvaanimismatiks. On kaks põhiliiki.
|
||||||||||||||||
2620 19 00 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad:
|
||||||||||||||||
2620 21 00 |
Pliibensiini jäägid ja antidetonaatorite pliiühendite jäägid Vaata selle grupi alamrubriigi märkus 1. Vaata ka rubriigi 2620 HS selgitavad märkused, teine lõik punkt 10. |
||||||||||||||||
2620 60 00 |
Arseeni, elavhõbedat, talliumi või nende segusid sisaldavad tuhad ja jäägid, mida kasutatakse kas arseeni või nende metallide ekstraheerimiseks või nende keemiliste ühendite tootmiseks Vaata selle grupi alamrubriigi märkus 2. |
||||||||||||||||
2620 91 00 |
Antimoni, berülliumi, kaadmiumi, kroomi või nende segusid sisaldavad tuhad ja jäägid Vaata rubriigi 2620 HS selgitavad märkused, teine lõik punkt 13. |
||||||||||||||||
2621 |
Muu räbu ja tuhk, sh merevetikatuhk; olmejäätmete põletamise tuhk ja jäägid |
||||||||||||||||
2621 10 00 |
Olmejäätmete põletamise tuhk ja jäägid Vaata rubriigi 2621 HS selgitavad märkused, teine lõik punkt 5. |
GRUPP 27
MINERAALKÜTUSED, MINERAALÕLID JA NENDE DESTILLEERIMISSAADUSED; BITUUMENAINED; MINERAALVAHAD
Üldist
Kui ei ole sätestatud teisiti, tähistatakse terminiga „ASTM meetod” meetodeid, mille American Society for Testing and Materials on sätestanud.
Märkus 2 |
Aromaatsete komponentide sisaldus tuleb määrata järgmiste meetodite abil:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Lisamärkus 5 |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Lisamärkus 5 a) |
Vaakumdestilleerimine tähendab destilleerimist rõhu all, mis kolonni peas mõõdetuna ei ületa 400 mbar. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Lisamärkus 5 b) |
Põhjalik fraktsioneeriv redestilleerimine tähendab destilleerimist (v.a kerglenduvate fraktsioonide eraldamine) pideva või perioodilise töötlemise teel, mida rakendatakse tööstuslikes seadeldistes, kasutades alamrubriikide 2710 12 11 – 2710 19 48, 2711 11 00, 2711 12 91 – 2711 19 00, 2711 21 00 ja 2711 29 00 destillaate (v.a propaan puhtusega 99 % või rohkem), et saada:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Lisamärkus 5 c) |
Krakkimine on tööstuslik protsess naftasaaduste keemilise struktuuri modifitseerimiseks, lõhkudes molekulid kuumutamisega, rõhu all või mitte, katalüsaatoriga või ilma, andes seega, eelkõige, kergemate süsivesinike segud, mis tavaliste temperatuuride ja rõhu juures võivad olla vedelad või gaasilised. Peamised krakkimisprotsessid on:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Lisamärkus 5 d) |
Reforming on kergete või keskmiste õlide termiline või katalüütiline töötlemine aromaatsete ühendite sisalduse tõstmiseks. Katalüütilist reformingut kasutatakse, näiteks, otsedestilleerimisel saadud kergõlide muutmiseks kõrgema oktaanarvuga kergõlideks (suurema aromaatsete süsivesinike sisaldusega) või benseeni, tolueeni, ksüleeni, etüülbenseeni jm sisaldavaks süsivesinike seguks. Peamised katalüütilised reforminguprotsessid kasutavad katalüsaatoriks plaatinat. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Lisamärkus 5 e) |
Ekstraheerimine selektiivlahustite abil on erinevate molekulaarstruktuuridega tooterühmade eraldamise protsess ainete abil, millel on selektiivlahusti efekt (nt furfuraal, fenool, diklooretüüleeter, vääveltrioksiid, nitrobenseen, uurea ja nende teatavad derivaadid, atsetoon, propaan, etüülmetüülketoon, isobutüülmetüülketoon, glükool, N-metüülmorfoliin). |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Lisamärkus 5 g) |
Polümeerimine on tööstuslik protsess, kus võib kasutada soojendamist või katalüsaatorit, mille toimel küllastamata süsivesinikud sunnitakse moodustama polümeere või kopolümeere. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Lisamärkus 5 h) |
Alküülimine tähendab termilist või katalüütilist reaktsiooni, mille käigus küllastamata süsivesinikud ühendatakse muude süsivesinikega, eelkõige isoparafiinide või aromaatsete süsivesinikega. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Lisamärkus 5 ij) |
Isomeerimine on naftasaaduste komponentide struktuuri reforming ilma nende üldkoostise muutmiseta. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Lisamärkus 5 l) |
Järgnevad näited selles lisamärkuses on vahatustamise kohta:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Lisamärkus 5 n) |
Atmosfäärirõhul destilleerimine tähendab destilleerimist rõhul umbes 1 013 mbar, mõõdetuna kolonni peas. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Lisamärkus 6 |
|
2701 |
Kivisüsi; kivisöebriketid jm kivisöest toodetud tahkekütused Need kütused, mida Hispaania kaubavahetuses tuntakse „musta ligniidina” ja mida saadakse Terueli, Mequinenza, Pirenaica ja Baleaaride söebasseinidest, loetakse selle rubriigi kivisöeks. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2701 12 10 |
Koksisüsi Koksisüsi sisaldab 19–41 % lenduvaid komponente. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2702 |
Ligniit, aglomeeritud või aglomeerimata, v.a gagaat Ligniidid põlevad pika, kuid jaheda leegiga, eritades kirbet musta suitsu. Tavaliselt eristatavad liigid on: kiulisandiga ligniit, mille murdepind meenutab kunagise puidu kiulist pinda ja millel on suur niiskusesisaldus (kuni 50 %); tavaline või muldjas ligniit, pruun või must, mille veesisaldus on kiulisandiga ligniidi omast väiksem (umbes 15 %) ja millel on muldjas murdepind; bituminoosne, rasvane ligniit, mis kuumutamisel pehmeneb ja on seetõttu brikettimiseks sobiv; vahajas ligniit, millel on vahataoline murdepind ja suur vahasisaldus. Sellesse rubriiki ei kuulu Terueli, Mequinenza, Pirenaica ja Baleaaride söebasseinidest (rubriik 2701) tulevad kütused, mida Hispaania kaubavahetuses tuntakse „musta ligniidina”. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2704 00 |
Koks ja poolkoks kivisöest, ligniidist või turbast, aglomeeritud või aglomeerimata; retordisüsi |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2704 00 10 |
Koks ja poolkoks kivisöest Koks erineb kivisöest selle poolest, et ta põleb peaaegu leegita ning säilitab poorsuse ja gaasiläbilaskvuse pärast põlemist. Ta ei sula, on kõvem, sisaldab vähem väävlit ja rohkem süsinikku. Vastandina koksile, mida toodetakse kivisöest kõrgetemperatuurilise (1 000 – 1 200 °C) koksistamise teel, ilma õhu juurdepääsuta, toodetakse poolkoksi kivisöe koksistamise teel temperatuuril 450–700 °C, vähese õhu juurdepääsul. Sellesse alamrubriiki kuulub kivisöe koks ja poolkoks, mida kasutatakse ferrosulamite tootmiseks mõeldud elektroodide valmistamisel. Selle alamrubriigi koks ja poolkoks on eriti puhtad (väga vähese tuhasisaldusega) ja tavaliselt väikestes tükkides. Sellesse alamrubriiki kuulub gaasikoks (gaasitootmise kõrvalsaadus) ja valukoks ning poolkoks, mis on spetsiaalselt valmistatud metallurgiatööstuses kasutamiseks (kõrgahjukoks), mis, erinevalt gaasikoksist, on hõbedase välimusega, kõva ja sitke toode suurtes tükkides. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2704 00 30 |
Koks ja poolkoks ligniidist Ligniit ei ole sobiv koksi tootmiseks kõrgetemperatuurilise koksistamise teel. Madalatemperatuuriline koksistamine annab aga poolkoksi, mida kasutatakse kui suitsuta kütust, mis on poorne, läikiv, puhas käsitseda ning süttib ja põleb hästi. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2704 00 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad:
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2707 |
Õlid jm tooted kõrgel temperatuuril destilleeritud kivisöetõrvast; samalaadsed tooted, milles aromaatsete komponentide mass ületab mittearomaatsete komponentide massi Aromaatsete komponentide sisalduse määramise kohta vaata selle grupi selgitavate märkuste märkust 2. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2707 10 00 |
Bensool (benseen) Vaata selle grupi alamrubriigi märkus 3. Nendesse alamrubriikidesse kuulub üksnes bensool (benseen) puhtusega alla 95 % massist. Bensool (benseen) puhtusega 95 % massist ja rohkem kuulub alamrubriiki 2902 20 00. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2707 20 00 |
Toluool (tolueen) Vaata selle grupi alamrubriigi märkus 3. Nendesse alamrubriikidesse kuulub üksnes toluool (tolueen) puhtusega alla 95 % massist. Toluool (tolueen) puhtusega 95 % massist ja rohkem kuulub alamrubriiki 2902 30 00. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2707 30 00 |
Ksülool (ksüleen) Vaata selle grupi alamrubriigi märkus 3. Nendesse alamrubriikidesse kuulub üksnes ksülool (ksüleen) puhtusega alla 95 % massist (ksülooli (ksüleeni) orto-, meta- või paraisomeerid, eraldi või segus), mis on tehtud kindlaks gaasikromatograafiliselt. Ksülool (ksüleen) puhtusega 95 % massist ja rohkem kuulub alamrubriikidesse 2902 41 00 – 2902 44 00. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2707 40 00 |
Naftaleen Vaata selle grupi alamrubriigi märkus 3. Sellesse alamrubriiki kuulub üksnes naftaleen, mille hangumistemperatuur, mis on määratud selle grupi selgitavate märkuste B lisas kirjeldatud meetodil, on alla 79,4 °C. Kui toote hangumistemperatuur on 79,4 °C või kõrgem, kuulub see alamrubriiki 2902 90 00. Sellesse alamrubriiki ei kuulu naftaleeni homoloogid (alamrubriigid 2707 50 00, 2707 91 00 – 2707 99 99, 2902 90 00 või 3817 00 80). |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2707 50 00 |
Muud aromaatsete süsivesinike segud, mille mahust (k.a kaod) 65 % ja rohkem destilleerub 250 °C juures ASTM D 86 meetodi järgi Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad süsivesinike segud, milles on ülekaalus aromaatsed süsivesinikud, v.a benseen, tolueen, ksüleen ja naftaleen ning mille mahust (k.a kaod) 65 % ja rohkem destilleerub 250 °C juures EN ISO 3405 meetodi järgi (mis on samaväärne ASTM D 86 meetodiga). |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2707 99 11 ja 2707 99 19 |
Toorõlid Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad:
Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka bensoolsed õlid, mis saadakse kivisöe koksigaasi pesemisel. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2707 99 20 |
Väävlit sisaldavad tipufraktsioonid; antratseen Selles alamrubriigis tähistatakse terminiga „väävlit sisaldavad tipufraktsioonid” üksnes neid kergeid saadusi, mis saadakse toorõlide esimesel destilleerimisel tõrvast, mis sisaldab väävliühendeid (nt süsinikdisulfiid, merkaptaanid, tiofeen) ja süsivesinikke, mille massis on ülekaalus mittearomaatsed süsivesinikud, mille mahust 90 % või rohkem destilleerub temperatuuril alla 80 °C. Selle alamrubriigi antratseen on tavaliselt jääkmuda või pasta kujul, mis sisaldab tavaliselt fenantreeni, karbasooli ja muid aromaatseid komponente. Sellesse alamrubriiki kuulub üksnes antratseen puhtusega alla 90 % massist. Antratseen puhtusega 90 % massist ja rohkem kuulub alamrubriiki 2902 90 00. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2707 99 50 |
Aluselised saadused Selles alamrubriigis on aluselised saadused aromaatsed ja/või heterotsüklilised saadused, millel on aluselise funktsiooni kandjaks lämmastikühendid. Alamrubriiki kuuluvad eelkõige püridiin, kinoliin, akridiin ja aniliinalused (sh nende segud). Need on saadud peamiselt püridiinist, kinoliinist, akridiinist ja nende homoloogidest. Selle alamrubriigi aluseliste saaduste hulka kuuluvad:
Sellesse alamrubriiki ei kuulu rubriigis 2933 või 3824 kirjeldatud aluseliste saaduste mis tahes soolad. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2707 99 80 |
Fenoolid Vaata selle grupi lisamärkus 1. Sellesse alamrubriiki kuuluvad:
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2707 99 91 ja 2707 99 99 |
Muud Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad peamiselt tooted, mis sisaldavad süsivesinike segusid. Nende toodete hulka kuuluvad:
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2709 00 |
Naftast ja bituminoossetest mineraalidest saadud toorõlid Sellesse rubriiki kuuluvad üksnes tooted, mille omadused (nt tihedus, destillatsioonikõver, väävlisisaldus, hangumispunkt, viskoossus) on iseloomulikud mitmesugustest allikatest pärinevatele toorõlidele. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2709 00 10 |
Looduslikud gaasikondensaadid Sellesse alamrubriiki kuuluvad toorõlid, mis on saadud loodusliku gaasi stabiliseerimisest vahetult pärast väljapumpamist. See operatsioon on „märjas” looduslikus gaasis sisalduvate kondenseerunud süsivesinike eraldamine, peamiselt jahutamise ja rõhutustamise abil. Vaata ka rubriigi 2709 HS selgitavad märkused, teine lõik. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2710 |
Naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid (v.a toorõlid); mujal nimetamata preparaadid, mis sisaldavad põhikomponendina 70 % massist ja rohkem naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid, mis on nende preparaatide põhikoostisosadeks; õlijäätmed Vaata selle grupi märkused 2 ja 3 ning asjakohaseid selgitavaid märkusi. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2710 12 11 kuni 2710 19 99 |
Naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid (v.a toorõlid) ja mujal nimetamata preparaadid, mis sisaldavad põhikomponendina 70 % massist ja rohkem naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid, mis on nende preparaatide põhikoostisosadeks, v.a biodiislit sisaldavad ja õlijäätmed Nende toodete määratluste kohta vaata selle grupi märkus 2 ja HS selgitavad märkused, rubriik 2710, punkt I. Alamrubriikide kohta toodete suhtes, mis on mõeldud:
vaata selle grupi lisamärkused 5 ja 6 ning asjakohaseid selgitavaid märkusi.
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
mis toob välja kriteeriumid alamrubriikide 2710 12 11 – 2710 19 99 ja rubriikide 2712 ja 2713 (v.a alamrubriikide 2710 12 11 – 2710 19 99 preparaadid) teatavate naftasaaduste jaoks
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2710 12 11 kuni 2710 12 90 |
Kergõlid ja preparaadid Vaata selle grupi alamrubriigi märkus 4. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2710 12 21 ja 2710 12 25 |
Spetsiaalsed bensiinid Vaata selle grupi lisamärkus 2 a). |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2710 12 21 |
Lakibensiin Vaata selle grupi lisamärkus 2 b). |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2710 19 11 kuni 2710 19 29 |
Keskmised õlid Vaata selle grupi lisamärkus 2 c). |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2710 19 21 |
Reaktiivkütus See alamrubriik hõlmab petrooli tüüpi reaktiivkütust. Reaktiivkütus vastab selle grupi lisamärkuses 2 c sätestatud tingimustele. Petrooli tüüpi reaktiivkütuse, näiteks üldkasutatava reaktiivkütuse A-1 gaasikromatogramm on omane õlile, mis on saadud toornaftast ainuüksi destilleerimisega. Alkaanide ahela pikkus on 10 kuni 18 süsinikuaatomit. Destilleerumispiirkond on EN ISO 3405 meetodi järgi (samaväärne ASTM D 86 meetodiga) ligikaudu 130 °C kuni 300 °C. Aromaatika sisaldus võib olla kuni 25 mahu %. Leekpunkt on tavaliselt üle 38 °C vastavalt ISO 13736 meetodile. Reaktiivkütus võib sisaldada järgmisi lisaaineid: antioksüdandid, korrosioonitõrjeained, jäätekkeinhibiitorid, märgistavad värvained.
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2710 19 25 |
Muud See alamrubriik hõlmab petrooli, mida ei kasutata reaktiivkütusena. Käesoleva alamrubriigi petrool vastab selle grupi lisamärkuses 2 c sätestatud tingimustele. Mõnedele nendele õlidele on omane väga madal aromaatika ja olefiinide sisaldus, et vältida tahma tekkimist põlemise ajal. Mõnel juhul on lisatud keemilisi märgistusaineid. See alamrubriik ei hõlma petrooli ja muude mineraalõlide või orgaaniliste lahustite segusid.
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2710 19 29 |
Muud See alamrubriik hõlmab keskmisi õlisid, välja arvatud alamrubriikide 2710 19 21 ja 2710 19 25 petrool. Käesolevasse alamrubriiki kuuluvad õlid vastavad selle grupi lisamärkuses 2 c sätestatud tingimustele. Selliste õlide hulka kuulub näiteks n-parafiin.
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2710 19 31 kuni 2710 19 99 |
Rasked õlid Vaata selle grupi lisamärkus 2 d). |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2710 19 31 kuni 2710 19 48 |
Gaasiõlid Vaata selle grupi lisamärkus 2 e). |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2710 19 51 kuni 2710 19 68 |
Kütteõlid Vaata selle grupi lisamärkus 2 f) ja alltoodud kütteõlide karakteristikute epüüri: |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2710 19 71 kuni 2710 19 99 |
Määrdeõlid; muud õlid Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad selle grupi lisamärkuses 2 d) määratletud rasked õlid, kui need õlid ei vasta selle grupi lisamärkuses 2 e) (gaasiõlid) või 2 f) (kütteõlid) sätestatud tingimustele. Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad rasked õlid, millest alla 85 % mahust (k.a kaod) destilleerub temperatuuril 350 °C ASTM D 86-67 meetodi järgi (taaskinnitatud 1972):
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Eelpool toodud punkti 1 kohaselt kasutatavad analüütilised meetodid on samad, mis on esitatud kütteõlide kohta (vaata selle grupi lisamärkus 2 f)). Vaata ka alltoodud epüüri: |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2710 91 00 ja 2710 99 00 |
Õlijäätmed Vaata selle grupi märkus 3 ja HS selgitavad märkused, rubriik 2710, punkt II. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2711 |
Naftagaasid jm gaasilised süsivesinikud Nende toodete määratlusteks vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2711. Alamrubriikide kohta toodete suhtes, mis on mõeldud:
vaata selle grupi lisamärkused 5 ja 6 ning asjakohaseid selgitavaid märkusi. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2711 19 00 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuulub biomassist saadav veeldatud gaas. See veeldatud gaas saadakse tööstuslike, kodumajapidamis- ja olmejäätmete ning jääkide biolaguneva fraktsiooni, reoveepuhastite muda, põllu- ja metsamajandusjäätmete ja jääkide biolaguneva fraktsiooni, põllumajandustoodete ja toiduainetööstuse jäätmete ja jääkide ning muu samalaadse biomassist saadava taimse ja loomse toorme kääritamisel. Gaas koosneb peamiselt metaanist ja tavaliselt süsinikdioksiidist ning vähesel määral vesiniksulfiidist, vesinikust, lämmastikust ja hapnikust. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2711 29 00 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuulub biomassist saadav gaas (gaasilises olekus). See gaas saadakse tööstuslike, kodumajapidamis- ja olmejäätmete ning jääkide biolaguneva fraktsiooni, reoveepuhastite muda, põllu- ja metsamajandusjäätmete ja jääkide biolaguneva fraktsiooni, põllumajandustoodete ja toiduainetööstuse jäätmete ja jääkide ning muu samalaadse biomassist saadava taimse ja loomse toorme kääritamisel. Gaas koosneb peamiselt metaanist ja tavaliselt süsinikdioksiidist ning vähesel määral vesiniksulfiidist, vesinikust, lämmastikust ja hapnikust. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2712 |
Vaseliin; parafiin, mikrokristalne naftavaha, toorparafiin, osokeriit, ligniidivaha, turbavaha, muud mineraalsed vahad jms sünteesil või muudel menetlustel saadud tooted, värvitud või värvimata |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2712 10 10 ja 2712 10 90 |
Vaseliin Vaata rubriigi 2712 HS selgitavad märkused, A osa. Vaata ka alamrubriikide 2710 12 11 – 2710 19 99 HS selgitavad märkused, I osa epüüri. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2712 10 10 |
Toorvaseliin Vaata selle grupi lisamärkus 3. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2712 20 10 ja 2712 20 90 |
Parafiin õlisisaldusega alla 0,75 % massist Nendesse alamrubriikidesse kuulub HS selgitavate märkuste rubriigi 2712 B osa esimeses ja teises lõigus kirjeldatud parafiin. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2712 90 11 ja 2712 90 19 |
Osokeriit, ligniidivaha või turbavaha (looduslikud) Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 2712 B osa kolmandas, neljandas ja viiendas lõigus kirjeldatud tooted. Osokeriiti (looduslik) turustatakse praegusel ajal harva (ressursid ammendunud ja finantskasum kehv), termineid osokeriit ja tseresiin (rafineeritud osokeriit) kasutatakse tegelikult valesti alamrubriikide 2712 90 31 – 2712 90 99 mikrokristalsete vahade kohta. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2712 90 31 kuni 2712 90 99 |
Muud Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad rubriigi 2712 HS selgitavate märkuste B osa teises, kuuendas ja seitsmendas lõigus kirjeldatud tooted, v.a alamrubriigi 2712 20 10 või 2712 20 90 sünteetiline vaha. Nende toodete karakteristikud on järgmised:
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2712 90 31 kuni 2712 90 39 |
Töötlemata Vaata selle grupi lisamärkus 4. Alamrubriikide kohta toodete suhtes, mis on mõeldud:
vaata selle grupi lisamärkused 5 ja 6 ning asjakohaseid selgitavaid märkusi. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2713 |
Naftakoks, naftabituumen jm nafta- või bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tootmisjäägid |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2713 11 00 ja 2713 12 00 |
Naftakoks Nendesse alamrubriikidesse kuulub HS selgitavate märkuste rubriigi 2713 lõikes A kirjeldatud naftakoks. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2713 20 00 |
Naftabituumen Nendesse alamrubriikidesse kuulub HS selgitavate märkuste rubriigi 2713 lõikes B kirjeldatud naftabituumen. Nende toodete karakteristikud on järgmised:
Vaata ka alamrubriikide 2710 12 11 – 2710 19 99 HS selgitavad märkused, I osa epüüri. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2713 90 10 ja 2713 90 90 |
Muud nafta- või bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tootmisjäägid Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 2713 C osas kirjeldatud tooted. Nende alamrubriikide aromaatsed ekstraktid (vaata rubriigi 2713 HS selgitavad märkused, C osa, lõige 1) vastavad tavaliselt järgmistele nõuetele:
Alküülbenseenide ja alküülnaftaleenide segud, mis samuti vastavad eelpool nimetatud nõuetele, liigitatakse siiski rubriiki 3817. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2715 00 00 |
Bituumenisegud loodusliku asfaldi või bituumeni, naftabituumeni, mineraaltõrva või sellest saadud pigi baasil (nt bituumenmastiks, vedelbituumen) Selle rubriigi bituumenisegude koostis on erinev, vastavalt kasutusele.
|
A LISA
AROMAATSETE KOMPONENTIDE MÄÄRAMISE MEETOD TOODETES, MILLE DESTILLEERIMISE LÕPPTEMPERATUUR ON ÜLE 315 °C
Meetodi põhimõte
n-pentaanis lahustatud proov lastakse nõrguda läbi silikageeliga täidetud kromatograafia kolonni. Mittearomaatsed n-pentaaniga väljapestud süsivesinikud kogutakse järgnevalt kokku ja analüüsitakse kaalumise teel pärast lahuse aurustamist.
Seadmed ja reaktiivid
Kromatograafia kolonn on klaastoru, mille mõõtmed ja kuju on näha juuresoleval joonisel. Ülemist ava peab saama sulgeda klaasist liidendiga, mille alumine lame pind surutakse kummiga kaetud kahe metallklambri abil kolonni ülemise otsa vastu. Sulgur peab olema lämmastiku või õhu surve suhtes hermeetiline.
Silikageel: teralisusega 200 mešši või rohkem. Seda tuleb aktiveerida seitse tundi temperatuurini 170 °C eelsoojendatud ahjus ja asetada eksikaatorisse maha jahtuma.
n-pentaan: puhtusega vähemalt 95 %, vaba aromaatsetest komponentidest.
Meetod
Täita kromatograafia kolonn kuni umbes 10 cm ülemisest klaaskolvist allapoole eelnevalt aktiveeritud silikageeliga, tihendades kolonni täidist hoolikalt vibraatoriga, et ei jääks kanaleid. Seejärel katta silikageel klaasvatist korgiga.
Eelniisutada silikageel 180 ml n-pentaaniga ja survestada õhu või lämmastikuga ülevalt niikaua, kuni vedeliku ülemine pind jõuab silikageeli ülemise otsani.
Võtta surve kolonni sees ettevaatlikult maha ja valada sinna peale täpselt kaalutud umbes 3,6 g proovi, mis on lahustatud 10 ml n-pentaanis, seejärel loputada keeduklaas veel 10 ml n-pentaaniga ja valada ka see kolonni peale.
Tõsta sujuvalt rõhku kolonnis, lastes vedelikul kiirusega umbes 1 ml/min kolonni alumisest kapillaartorust välja tilkuda ja koguda see 500 ml kolbi.
Kui eraldatavat ainet sisaldava vedeliku pind langeb silikageeli pinnani, lõpetada jälle ettevaatlikult surve kolonnis ja valada peale veel 230 ml n-pentaani; survestada taas kohe ja langetada vedeliku pind silikageeli pinnani, kogudes eluaadi samasse kolbi.
Aurutada kogutud fraktsioon vaakumahjus või vaakumrotaatoraurustis või samalaadses seadmes temperatuuril 35 °C kokku ja seejärel viia see ilma kadudeta tareeritud keeduklaasi, kasutades lahustina veel n-pentaani.
Aurutada keeduklaasi sisu vaakumahjus konstantse massini (W).
Mittearomaatsete süsivesinike massiprotsent (A) on esitatud järgmise valemina:
kus W1 on proovi mass.
Puudujääv osa 100st on silikageelil absorbeerunud aromaatsete süsivesinike protsent.
Meetodi täpsus
Korratavus: ± 0,2 %.
Reprodutseeritavus: ± 0,5 %.
B LISA
NAFTALEENI KRISTALLISEERUMISTEMPERATUURI MÄÄRAMISE MEETOD
Sulatada portselantiiglis mahutavusega 100 cm3 pidevalt segades umbes 100 g naftaleeni. Viia umbes 40 cm3 sulatatud ainet eelsoojendatud Šukovi kolbi nii, et sellest oleks 3/4 täidetud. Korgist sulgurist panna läbi kümnendikjaotusega termomeeter nii, et elavhõbedasammas jääks vedeliku keskele. Kui temperatuur on langenud peaaegu naftaleeni tardumispunktini (umbes 83 °C), soodustada kristalliseerumist pideva loksutamisega. Niipea kui algab kristallide moodustumine, peatub elavhõbedasammas tavaliselt ja hakkab seejärel taas langema. Temperatuur, mille juures elavhõbedasammas peatub ja jääb mõneks ajaks liikumatuks, märgitakse üles ja seda temperatuuri loetaksegi naftaleeni kristalliseerumistemperatuuriks; tuleb arvestada parandust kolvist väljaulatuva elavhõbedasamba pikkuse jaoks.
Elavhõbedatermomeetri parandus arvestatakse valemiga:
kus „n” on kraadijaotuste arv väljaspool kolbi, „t” on temperatuurinäit ja „t′” on väljapoole kolbi jääva elavhõbedasamba temperatuuriosa. „t′” võidakse umbes määrata täiendava termomeetriga, mille elavhõbedasambakuulike jäetakse kolvist väljapoole jääva elavhõbedasamba keskossa. Kapillaartorutermomeeter tagab väga suure täpsuse.
Allpool kujutatud Šukovi kolb on kahekordsete seintega, evakueeritud vaheruumiga, klaasanum.
VI JAOTIS
KEEMIATÖÖSTUSE JA SELLEGA SEOTUD TÖÖSTUSHARUDE TOOTED
Üldist
Jaotise märkuste 1,2 ja 3 tõlgendamiseks vaata VI jaotise HS üldisi selgitavaid märkusi.
GRUPP 28
ANORGAANILISED KEMIKAALID; VÄÄRISMETALLIDE, HARULDASTE MULDMETALLIDE, RADIOAKTIIVSETE ELEMENTIDE JA ISOTOOPIDE ORGAANILISED JA ANORGAANILISED ÜHENDID
Üldist
Sellesse gruppi ei kuulu (nt želatiinist) kapslites (v.a mikrokapslid) toidulisanditena esitletavad eraldi kindla keemilise koostisega anorgaanilised ühendid, kuna selle grupi märkus 1 ei hõlma kapslites tooteid.
II. ANORGAANILISED HAPPED JA MITTEMETALLIDE ANORGAANILISED HAPNIKUÜHENDID |
|||||||||
2811 |
Muud anorgaanilised happed ja mittemetallide anorgaanilised hapnikuühendid |
||||||||
2811 19 10 kuni 2811 19 80 |
Muud Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad selle grupi märkuses 4 osundatud tooted. |
||||||||
III. MITTEMETALLIDE ÜHENDID HALOGEENIDE JA VÄÄVLIGA |
|||||||||
2812 |
Halogeniidid ja mittemetallide halogeniidoksiidid |
||||||||
2812 10 11 kuni 2812 10 18 |
Fosforkloriidid ja -kloriidoksiidid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2812, punktid A 3 ja B 4. |
||||||||
2812 10 91 kuni 2812 10 99 |
Muud Lisaks HS selgitavate märkuste rubriigi 2812 A jaos (v.a lõige 3) ja B jaos (v.a lõige 4) loetletud toodetele kuulub nendesse alamrubriikidesse ka telluurtetrakloriid (TeCl4), mida kasutatakse peamiselt hõbeesemetelt paatina eemaldamiseks. |
||||||||
IV. ANORGAANILISED ALUSED, METALLIDE OKSIIDID, HÜDROKSIIDID JA PEROKSIIDID |
|||||||||
|
Peroksiidid tähendavad üksnes metalliühendeid hapnikuga, mille molekulis on side -O-O-, nagu see on vesinikperoksiidis. Metallide oksiidid, hüdroksiidid või peroksiidid, mis ei kuulu selle alamgrupi eelnevatesse rubriikidesse või alamrubriikidesse, klassifitseeritakse alamrubriiki 2825 90 85. |
||||||||
2819 |
Kroomoksiidid ja -hüdroksiidid |
||||||||
2819 10 00 |
Kroomtrioksiid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2819, punkt A 1. |
||||||||
2819 90 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 2819 punktides A 2 ja B nimetatud tooted. |
||||||||
2824 |
Pliioksiidid; punane ja oranž pliimennik |
||||||||
2824 90 00 |
Muud Mõiste „punane pliimennik“ja „oranž pliimennik“ määratlemiseks vt HS selgitavad märkused, rubriik 2824, punkt 2. |
||||||||
2825 |
Hüdrasiin ja hüdroksüülamiin, nende anorgaanilised soolad; muud anorgaanilised alused; muud metalloksiidid, -hüdroksiidid ja -peroksiidid |
||||||||
2825 70 00 |
Molübdeenoksiidid ja -hüdroksiidid Sellesse alamrubriiki ei kuulu tehniline molübdeenoksiid, mis on saadud molübdeniidikontsentraatide põletamisel (alamrubriik 2613 10 00). |
||||||||
V. ANORGAANILISTE HAPETE JA METALLIDE SOOLAD JA PEROKSOSOOLAD |
|||||||||
2826 |
Fluoriidid; fluorosilikaadid, fluoroaluminaadid jm fluori liitsoolad |
||||||||
2826 19 10 |
Ammoonium- ja naatriumfluoriid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2826, punktid A 1 ja 2. |
||||||||
2826 19 90 |
Muud Peale HS selgitavate märkuste rubriigi 2826 punktides A 4–9 nimetatud toodete kuulub sellesse alamrubriiki:
|
||||||||
2826 30 00 |
Naatriumheksafluoroaluminaat (tehiskrüoliit) Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2826, punkt C 1. |
||||||||
2826 90 80 |
Muud Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2826, punktid B ja C 2–5, v.a dikaaliumheksafluorotsirkonaat, mis kuulub spetsiaalsesse alamrubriiki 2826 90 10. |
||||||||
2833 |
Sulfaadid; maarjad; peroksosulfaadid (persulfaadid) |
||||||||
2833 29 30 |
Koobaltsulfaadid; titaansulfaadid Sellesse alamrubriiki kuuluvad:
|
||||||||
2835 |
Fosfinaadid (hüpofosfitid), fosfonaadid (fosfitid) ja fosfaadid; kindla või muutuva keemilise koostisega polüfosfaadid |
||||||||
2835 10 00 |
Fosfinaadid (hüpofosfitid) ja fosfonaadid (fosfitid) Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2812, punktid A ja B. |
||||||||
2835 22 00 kuni 2835 29 90 |
Fosfaadid Vaata HS selgitavad märkused, rubriigi 2835 punktid C, esimene lõik, I ja teine lõik, 1 a, 2 a, b ja c ning 3–8. Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu erinevate fosfaatide (tavaliselt grupp 31 või alamrubriik 3824 90 96) segud. |
||||||||
2835 31 00 ja 2835 39 00 |
Polüfosfaadid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2835, punktid C, esimene lõik, II, III ja IV, ja teine lõik 1 b ja 2 d–g. |
||||||||
2835 39 00 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad:
Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka kõrgema polümerisatsioonimääraga ammooniumpolüfosfaadid, isegi kui need koosnevad samalaadsetest polümeeriseeriatest (mõnikord nimetatud ammooniummetafosfaatideks). Siia kuulub, näiteks, Kurroli ammooniumsool (mitte segi ajada Kurro soola, naatriummetafosfaadiga), lineaarne polümeer keskmise polümerisatsioonimääraga (mõni tuhat kuni kümneid tuhandeid ühikuid). See on kristalne valge pulber, mis vees hästi ei lahustu ja mida kasutatakse peamiselt tulekindla vahendina. |
||||||||
2840 |
Boraadid; peroksoboraadid (perboraadid) |
||||||||
2840 19 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuulub kristalne dinaatriumtetraboraat (koos 10H2O). |
||||||||
2840 20 10 |
Veevabad naatriumboraadid Sellesse alamrubriiki kuulub naatriumpentaboraat ja naatriummetaboraat. |
||||||||
2841 |
Oksometall- ja peroksometallhapete soolad |
||||||||
2841 69 00 |
Muud Manganiidid on mangaan(II)happe (H2MnO3) soolad. Need on vees peaaegu lahustumatud ja kergesti hüdrolüüsitavad. Sellesse alamrubriiki kuulub vaskmanganiit (CuMnO3), mida kasutatakse gaasimaskides süsinikmonooksiidi oksüdeerimiseks süsinikdioksiidiks ja vaskbis(vesinikmanganiidiks), mis on veelgi tõhusam. Peale HS selgitavate märkuste rubriigi 2841 punktis 3 a) loetletud manganaatide kuuluvad sellesse alamrubriiki ka manganaadid, milledes mangaan on viievalentne, nt Na3MnO4·10H2O. |
||||||||
2842 |
Muud anorgaaniliste hapete ja peroksühapete soolad (k.a kindla või muutuva keemilise koostisega alumosilikaadid), v.a asiidid |
||||||||
2842 10 00 |
Kaksik- ja komplekssilikaadid, k.a kindla või muutuva keemilise koostisega alumosilikaadid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2842, II, teine lõik, punkt L. |
||||||||
2842 90 10 |
Seleenhappe ja telluurhappe soolad, kaksiksoolad ning komplekssoolad Peale HS selgitavate märkuste rubriigi 2842, I, punktides C ja D, II, teine lõik, punktides D ja E nimetatud toodete ning II, teine lõik, punktis C 3 nimetatud selenosulfiidide, selenosulfaatide ja tiotelluraatide kuuluvad sellesse alamrubriiki:
|
||||||||
VI. MUUD ÜHENDID |
|||||||||
2844 |
Radioaktiivsed keemilised elemendid ja radioaktiivsed isotoobid (k.a lõhustuvad ja fertiilsed keemilised elemendid ning isotoobid) ja nende ühendid; neid tooteid sisaldavad segud ja jäägid Vaata selle grupi lisamärkus 6. |
||||||||
2844 10 10 kuni 2844 10 90 |
Looduslik uraan ja selle ühendid; sulamid, pihustooted (sh metallkeraamika), keraamikatooted ning segud, mis sisaldavad looduslikku uraani või looduslikke uraaniühendeid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2844, IV, punktid A 1, B 1 ja C 1–3. |
||||||||
2844 20 25 kuni 2844 20 99 |
Isotoobiga 235U rikastatud uraan ja selle ühendid; sulamid, pihustooted (k.a metallkeraamika), keraamikatooted ja segud, mis sisaldavad isotoobiga 235U rikastatud uraani või selle ühendeid Isotoobiga 235 rikastatud uraani turustatakse kirjelduste all „väherikastatud uraan” (mis sisaldab umbes 20 % 235U) ja „kõrgeltrikastatud uraan” (mis sisaldab üle 20 % 235U). Plutooniumi ja selle ühendite kohta vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2844, IV, punktid A 3, B 2 ja C 1 ja 3. |
||||||||
2844 30 11 ja 2844 30 19 |
Vähendatud 235U-sisaldusega uraan; sulamid, pihustooted (k.a metallkeraamika), keraamikatooted ja segud, mis sisaldavad vähendatud 235U-sisaldusega uraani või selle ühendeid Vähendatud 235U-sisaldusega uraan on isotoobiga 235U rikastatud uraani kõrvalsaadus. Oma palju madalama hinna ja suurema kättesaadava koguse tõttu asendab see looduslikku uraani, eelkõige fertiilse materjalina kiirguskaitse ekraanides, raskmetallina hoorataste valmistamisel või absorbeeriva aine segude valmistamisel (getterid), mida kasutatakse teatavate gaaside puhastamiseks. |
||||||||
2844 30 51 kuni 2844 30 69 |
Toorium; sulamid, pihustooted (k.a metallkeraamika), keraamikatooted ja segud, mis sisaldavad tooriumi või selle ühendeid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2844, IV, eriti punktid A 2 ja B 3. |
||||||||
2844 30 91 ja 2844 30 99 |
Vähendatud 235U-sisaldusega uraani- või tooriumiühendid, eraldi või segudena Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2844, IV, punktid B 1 ja 3. |
||||||||
2844 40 10 kuni 2844 40 80 |
Radioaktiivsed elemendid, isotoobid ja ühendid (v.a alamrubriikide 2844 10 , 2844 20 ja 2844 30 tooted); neid elemente, isotoope või ühendeid sisaldavad sulamid, pihustooted (k.a metallkeraamika), keraamikatooted ja segud; radioaktiivsed jäätmed „Isotoobid” määratlemiseks vaata selle grupi märkuse 2 viimast lauset ja HS selgitavad märkused, rubriik 2844, I. Nendes alamrubriikides nimetatud muude toodete määratlusi vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2844, III. |
||||||||
2844 50 00 |
Tuumareaktorite ammendatud (kasutatud) kütuseelemendid (kassetid) ( Euratom ) Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2844, IV, punkt C 4. |
||||||||
2845 |
Isotoobid, v.a rubriigis 2844 nimetatud; nende kindla või muutuva keemilise koostisega anorgaanilised ja orgaanilised ühendid Termini „isotoobid” määratlemiseks vaata selle grupi märkus 6 viimast lauset ja HS selgitavad märkused, rubriik 2844, I. |
||||||||
2845 10 00 |
Raske vesi (deuteeriumoksiid) ( Euratom ) Sellesse alamrubriiki kuulub raske vesi (e deuteeriumoksiid), mis on välimuselt sarnane tavalisele veele ning millel on samasugused keemilised omadused; selle füüsikalised omadused, seevastu, on veidi erinevad. Rasket vett kasutatakse deuteeriumi saamiseks ning tuumareaktorites uraaniaatomite lõhustumisel vabanevate neutronite aeglustamiseks. |
||||||||
2845 90 10 |
Deuteerium ja selle ühendid; deuteeriumiga rikastatud vesinik ja selle ühendid; neid aineid sisaldavad segud ja lahused ( Euratom ) Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2845, kolmas lõik, punktid 1 ja 3. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka muud hüdrogeenitud orgaanilised või anorgaanilised ühendid, milles vesinik on osaliselt või täielikult asendatud deuteeriumiga. Kõige tähtsamad on liitiumdeuteriid, deutereeritud ammoniaak, deutereeritud vesiniksulfiid, deutereeritud benseen, deutereeritud bifenüül ja deutereeritud terfenüülid. Neid saadusi kasutatakse tuumatööstuses neutronite aeglustamiseks (aeglustid), vaheühenditena raske vee tootmisel või termotuumasünteesi reaktsiooni uurimisel. Need ühendid leiavad olulist rakendust ka orgaanilises analüüsis ja sünteesis. |
||||||||
2845 90 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad alljärgnevad isotoobid ja ühendid:
Neid kasutatakse teadusuuringutes ja tuumatööstuses. |
||||||||
2846 |
Haruldaste muldmetallide, ütriumi ja skandiumi või nende metallide segude anorgaanilised või orgaanilised ühendid |
||||||||
2846 10 00 |
Tseeriumiühendid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2846, kolmas lõik, punkt 1. |
||||||||
2846 90 00 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad haruldaste muldmetallide rea ühendid, mida nimetatakse lantaniidideks (kuna lantaan on selle rea esimene element), siia kuuluvad euroopiumi-, gadoliiniumi-, samaariumi- ja terbiumioksiidid (terbiit), mida kasutatakse neutronite neelajatena tuumareaktorite kontroll- või ohutusvarrastes ja värvitelerite kineskoopides. Vaata ka HS selgitavad märkused, rubriik 2846, kolmas lõik, punkt 2. |
GRUPP 29
ORGAANILISED KEMIKAALID
Üldist
Tähed (INN) kombineeritud nomenklatuuris ja selle selgitavates märkustes esineva nimetuse järel näitavad, et nimetus kuulub raviainete Maailma Tervishoiuorganisatsiooni soovitatud rahvusvaheliste vabanimetuste (INN) loetelusse.
Tähed (INNM) näitavad, et Maailma Tervishoiuorganisatsioon aktseptib seda nimetust muudetud rahvusvahelise vabanimetusena (INNM).
Tähed (ISO) näitavad, et nimetus esineb ühena kahjurite tõrje kemikaalide ja taimede kasvuregulaatorite üldnimetustest Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni soovituses R 1750.
Kondenseerunud süsteem on selline, milles vähemalt kaks ringahelat on ainult ühe ühise sideme ja ainult kahe ühise aatomiga.
Sellesse gruppi ei kuulu (nt želatiinist) kapslites (v.a. mikrokapslid) toidulisanditena esitletavad eraldi kindla keemilise koostisega anorgaanilised ühendid, kuna selle grupi märkus 1 ei hõlma kapslites tooteid.
Märkus 1 a |
Vaata selle grupi üldine selgitav märkus, A, neli esimest lõiku. Sellesse gruppi kuuluvad:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Märkus 1 b |
Vaata selle grupi HS üldine selgitav märkus, punkt A, viimane lõik. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Märkus 1 d |
Lubatud vesilahused on üksnes tõelised lahused, isegi kui ebapiisava vee koguse tõttu on ainult osa ainet lahustunud. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Märkus 1 f |
Stabilisaatori, tolmamisvastase vahendi, värv- või lõhnaaine lisamise kohta vaata selle grupi HS üldine selgitav märkus, punkt A, eelviimane lõik. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Märkus 1 g |
Stabilisaatori, tolmamisvastase vahendi, värv- või lõhnaaine lisamise kohta vaata selle grupi HS üldine selgitav märkus, punkt A, eelviimane lõik. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Märkus 5 |
Selle märkuse sätted kehtivad rubriikidesse klassifitseerimisel üksnes asjaomaste toodete kohta (vt selle grupi HS üldine selgitav märkus, punkt G). Alamrubriikidesse klassifitseerimisel rubriigi sees tuleb kohaldada selle grupi alamrubriigi märkuse 1 sätteid. |
I. SÜSIVESINIKUD NING NENDE HALOGEENITUD, SULFOONITUD, NITREERITUD JA NITROOSITUD DERIVAADID |
|||||||||||||
2902 |
Tsüklilised süsivesinikud |
||||||||||||
2902 19 00 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad: asuleen (bitsüklo[5,3,0]dekapentaeen) ja selle alküülderivaadid, nt chamasuleen (7-etüül-1,4-dimetüülasuleen), guaja-asuleen (7-isopropüül-1,4-dimetüülasuleen), vetiverasuleen (2-isopropüül-4,8-dimetüülasuleen). |
||||||||||||
2903 |
Süsivesinike halogeenderivaadid |
||||||||||||
2903 39 90 |
Fluoriidid ja jodiidid Sellesse alamrubriiki kuuluvad: 1,1-difluoroetaan, süsiniktetrafluoriid (tetrafluorometaan), tetrafluoroetüleen, trifluoroetüleen, trifluorometaan. |
||||||||||||
2903 81 00 |
1,2,3,4,5,6-heksaklorotsükloheksaan [HCH (ISO)], k.a lindaan (ISO, INN) Sellesse alamrubriiki kuulub lindaan (ISO, INN). Lindaan on heksaklorotsükloheksaani [HCH (ISO)] gammaisomeer puhtusega 99 % ja rohkem. Üksnes sellel HCH gammaisomeeril on insektitsiidseid omadusi. Lindaani kasutatakse põllumajanduses ja puidu töötlemisel. |
||||||||||||
II. ALKOHOLID, NENDE HALOGEEN-, SULFO-, NITRO- JA NITROSODERIVAADID |
|||||||||||||
2905 |
Atsüklilised alkoholid, nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid |
||||||||||||
2905 14 90 |
Muud Üksnes sellesse alamrubriiki kuuluvad alkoholid: sekbutüül- (butaan-2-ool) ja isobutüülalkohol (2-metüülpropaan-1-ool) |
||||||||||||
2905 19 00 |
Muud See alamrubriik hõlmab pentanooli (amüülakoholi) järgmiselt: n-amüül- (pentaan-1-ool), sekamüül- (pentaan-2-ool), tertamüül- (2-metüülbutaan-2-ool, amüleenhüdraat), isoamüül- (3-metüülbutaan-1-ool), sekisoamüül- (3-metüülbutaan-2-ool), 2-metüülbutaan-1-ool, neopentüülalkohol (neoamüül, 2,2-dimetüülpropaan-1-ool), pentaan-3-ool. |
||||||||||||
2905 44 11 kuni 2905 44 99 |
D-glütsitool (sorbitool) Nendesse alamrubriikidesse kuulub üksnes D-glütsitool (sorbitool), mis vastab selle grupi märkuses 1 esitatud tingimustele. D-glütsitooli (sorbitooli) liigid, mis ei vasta nendele tingimustele, klassifitseeritakse alamrubriikidesse 3824 60 11 – 3824 60 99. |
||||||||||||
2906 |
Tsüklilised alkoholid, nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid |
||||||||||||
2906 11 00 |
Mentool Sellesse alamrubriiki kuuluvad üksnes: (–)-paramentool-3 ((–)-trans-1,2-cis-1,5-isopropüül-2-methüül-5-tsükloheksanool), (±)-paramentool-3 ja (+)-paramentool-3. Sellesse alamrubriiki ei kuulu neomentool, isomentool ega neoisomentool (alamrubriik 2906 19 00). |
||||||||||||
VI. FUNKTSIONAALSE KETOONRÜHMAGA ÜHENDID JA FUNKTSIONAALSE KINOONRÜHMAGA ÜHENDID |
|||||||||||||
2914 |
Ketoonid ja kinoonid, millel on või ei ole muid hapnikku sisaldavaid funktsionaalrühmi, nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid |
||||||||||||
2914 50 00 |
Ketoonfenoolid ja ketoonid, millel on ka muid hapnikku sisaldavaid funktsionaalrühmi Selles alamrubriigis tähistatakse terminiga „muid hapnikku sisaldavaid funktsionaalrühmi” selle grupi eelnevates rubriikides esitatud mis tahes muid hapnikku sisaldavaid funktsionaalrühmi, v.a alkoholi, aldehüüdi ja fenooli sisaldavad funktsionaalrühmad. |
||||||||||||
2914 61 00 kuni 2914 69 90 |
Kinoonid Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 2914 E ja F osas nimetatud tooted. Nendes alamrubriikides tuleb kinoone mõista laiemas tähenduses, s.o „kinoonid, millel on või ei ole muid hapnikku sisaldavaid funktsionaalrühmi”; järelikult kuuluvad siia kinoonid, millel ei ole muid hapnikku sisaldavaid funktsionaalrühmi (v.a kinooni sisaldavad funktsionaalrühmad), kinoonalkoholid, kinoonfenoolid, kinoonaldehüüdid ja kinoonid, millel on muid hapnikku sisaldavaid funktsionaalrühmi (v.a need, mis on eelpool nimetatud). |
||||||||||||
VII. KARBOKSÜÜLHAPPED, NENDE ANHÜDRIIDID, HALOGENIIDID JA PEROKSIIDID NING VASTAVAD PEROKSÜHAPPED, NENDE HALOGEEN-, SULFO-, NITRO- JA NITROSODERIVAADID |
|||||||||||||
2915 |
Küllastunud atsüklilised monokarboksüülhapped, nende anhüdriidid, halogeniidid ja peroksiidid ning vastavad peroksühapped, nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid Rasvhapete ja nende derivaatide puhtusastme kohta vaata selle grupi üldselgitavad märkused, märkus 1 a, punktid 13 ja 20. |
||||||||||||
2916 |
Küllastumata atsüklilised monokarboksüülhapped ja tsüklilised monokarboksüülhapped, nende anhüdriidid, halogeniidid ja peroksiidid ning vastavad peroksühapped; nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid Rasvhapete ja nende derivaatide puhtusastme kohta vaata selle grupi üldselgitavad märkused, märkus 1 a, punktid 13, 14 ja 20. |
||||||||||||
IX. LÄMMASTIKKU SISALDAVATE FUNKTSIONAALRÜHMADEGA ÜHENDID |
|||||||||||||
2921 |
Funktsionaalse aminorühmaga ühendid |
||||||||||||
2921 42 00 |
Aniliini derivaadid ja nende soolad Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriigid 2921 42 – 2921 49. |
||||||||||||
2921 43 00 |
Toluidiinid ja nende derivaadid; nende soolad Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriigid 2921 42 – 2921 49. |
||||||||||||
2921 44 00 |
Difenüülamiin ja selle derivaadid; nende soolad Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriigid 2921 42 – 2921 49. |
||||||||||||
2921 45 00 |
1-naftüülamiin (α-naftüülamiin) ja 2-naftüülamiin (β-naftüülamiin) ning nende derivaadid; nende soolad Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriigid 2921 42 – 2921 49. |
||||||||||||
2921 49 00 |
Muud Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriigid 2921 42 – 2921 49. |
||||||||||||
2923 |
Kvaternaarsed ammooniumsoolad ja hüdroksiidid; kindla või muutuva keemilise koostisega letsitiinid jm fosfoaminolipiidid |
||||||||||||
2923 20 00 |
Letsitiinid ja muud fosfoaminolipiidid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2923, neljas lõik, punkt 2. Muud selle alamrubriigi fosfoaminolipiidid on letsitiinide sarnased estrid (fosfatiidid). Siia kuuluvad kefaliin, mille lämmastikku sisaldavaks orgaaniliseks aluseks on kolamiin ja seriin, ning sfingomüeliin, mille lämmastikku sisaldavaks orgaaniliseks aluseks on koliin ja sfingosiin. |
||||||||||||
2925 |
Funktsionaalse karboksüimidorühmaga ühendid (sh sahhariin ja selle soolad) ning funktsionaalse imidorühmaga ühendid |
||||||||||||
2925 11 00 |
Sahhariin ja selle soolad Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2925, punkt A, esimene lõik, alapunkt 1. |
||||||||||||
X. METALL- JA MITTEMETALLORGAANILISED ÜHENDID, HETEROTSÜKLILISED ÜHENDID, NUKLEIINHAPPED JA NENDE SOOLAD, SULFOONAMIIDID |
|||||||||||||
2930 |
Väävelorgaanilised ühendid Selle grupi märkuses 6 määratletud väävelorgaanilised ühendid liigitatakse sellesse alamrubriiki, vaatamata sellele, kas need sisaldavad või ei sisalda muid süsinikuaatomitega vahetult sidestatud mittemetalle või metalle. |
||||||||||||
2932 |
Heterotsüklilised ühendid, millel ei ole muid heteroaatomeid peale hapniku aatomi(te) |
||||||||||||
2932 20 10 kuni 2932 20 90 |
Laktoonid Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 2932 20. Vaata ka HS selgitavad märkused, rubriik 2932, esimene lõik, punktid B. |
||||||||||||
2933 |
Heterotsüklilised ühendid, millel ei ole muid heteroaatomeid peale lämmastiku aatomi(te) |
||||||||||||
2933 11 10 ja 2933 11 90 |
Fenasoon (antipüriin) ja selle derivaadid Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriigid 2933 11, 2933 21 ja 2933 54. |
||||||||||||
2933 21 00 |
Hüdantoiin ja selle derivaadid Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriigid 2933 11, 2933 21 ja 2933 54. |
||||||||||||
2933 49 10 |
Kinoliini halogeenderivaadid; kinoliinkarboksüülhappe derivaadid Vt ka HS selgitavad märkused, rubriik 2933, esimene lõik, D. Kõnealuses rubriigis hõlmab termin „kinoliini halogeenderivaadid” üksnes selliseid kinoliini derivaate, milles üks aromaatsete tuumade vesinikuaatom või mitu sellist aatomit on asendatud vastava arvu halogeeniaatomitega. Termin „kinoliinkarboksüülhappe derivaadid” hõlmab kinoliinkarboksüülhappe derivaate, milles vähemalt üks aromaatsete tuumade ja/või happe funktsionaalrühma vesinikuaatom on asendatud. |
||||||||||||
2933 52 00 |
Malonüüluurea (barbituurhape) ja selle soolad Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriigid 2933 11, 2933 21 ja 2933 54. |
||||||||||||
2933 54 00 |
Muud malonüüluurea (barbituurhappe) derivaadid; nende soolad Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriigid 2933 11, 2933 21 ja 2933 54. |
||||||||||||
2933 79 00 |
Muud laktaamid Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 2933 79. Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2933, esimene lõik, punktid G 2–7. |
||||||||||||
XI. PROVITAMIINID, VITAMIINID JA HORMOONID |
|||||||||||||
2936 |
Looduslikud või sünteetilised provitamiinid ja vitamiinid (k.a looduslikud kontsentraadid) ning nendest saadud eeskätt vitamiinidena kasutatavad derivaadid; nende ainete segud, k.a lahused mis tahes lahustites Selle rubriigi tooted võivad olla:
Sellesse rubriiki klassifitseerimine ei olene plastifikaatorite või paakumisvastaste vahendite lisamisest. Ioonivahetusadsorbaadid ei kuulu siiski sellesse rubriiki ja need klassifitseeritakse vastavalt koostisele ja kasutusele. |
||||||||||||
2936 90 00 |
Muud (sh looduslikud kontsentraadid) Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 2936 90. |
||||||||||||
2937 |
Hormoonid, prostaglandiinid, tromboksaanid ja leukotrieenid, looduslikud või sünteetilised; nende derivaadid ja struktuurianaloogid, k.a modifitseeritud ahelaga polüpeptiidid, mida kasutatakse eeskätt hormoonidena Termini „hormoonid” ja termini „mida kasutatakse eeskätt hormoonidena” määratluse kohta vt selle grupi märkus 8. Sellesse rubriiki kuuluvad ainult need tooted, mis vastavad HS selgitavate märkuste rubriigi 2937 esimese lõigu, I–VI, ja teise lõigu kriteeriumidele. |
||||||||||||
2937 11 00 |
Somatotropiin, selle derivaadid ja struktuurianaloogid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2937, loetelu toodetest, mida klassifitseeritakse rubriiki 2937 kuuluvate toodetena, punkt A 1. |
||||||||||||
2937 12 00 |
Insuliin ja selle soolad Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2937, loetelu toodetest, mida klassifitseeritakse rubriiki 2937 kuuluvate toodetena, punkt A 2. |
||||||||||||
2937 19 00 |
Muud Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2937, loetelu toodetest, mida klassifitseeritakse rubriiki 2937 kuuluvate toodetena, punkt A 3–20. |
||||||||||||
2937 21 00 kuni 2937 29 00 |
Steroidhormoonid, nende derivaadid ja struktuurianaloogid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2937, loetelu toodetest, mida klassifitseeritakse rubriiki 2937 kuuluvate toodetena, punkt B. Ainete kohta, mida loetletakse kui kortikosteroide, vt ka HS selgitavad märkused, rubriik 2937, „Steroidide nimekiri, mida kasutatakse peamiselt hormoonidena”. |
||||||||||||
2937 21 00 |
Kortisoon, hüdrokortisoon, prednisoon (dehüdrokortisoon) ja prednisoloon (dehüdrohüdrokortisoon) Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2937, loetelu toodetest, mida klassifitseeritakse rubriiki 2937 kuuluvate toodetena, punkt B 1, alapunktid a, b, c ja d. |
||||||||||||
2937 22 00 |
Kortikosteroidhormoonide halogeenderivaadid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2937, loetelu toodetest, mida klassifitseeritakse rubriiki 2937 kuuluvate toodetena, punkt B 2. |
||||||||||||
2937 23 00 |
Östrogeenid ja progestageenid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2937, loetelu toodetest, mida klassifitseeritakse rubriiki 2937 kuuluvate toodetena, punkt B 3. Ainete kohta, mida loetletakse kui östrogeene ja progestageene, vt ka HS selgitavad märkused, rubriik 2937, „Steroidide nimekiri, mida kasutatakse peamiselt hormoonidena”. |
||||||||||||
2937 29 00 |
Muud Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2937, loetelu toodetest, mida klassifitseeritakse rubriiki 2937 kuuluvate toodetena, punkt B 1, alapunktid e ja f ning punkt B 4. |
||||||||||||
2937 50 00 |
Prostaglandiinid, tromboksaanid ja leukotrieenid, nende derivaadid ja struktuurianaloogid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2937, loetelu toodetest, mida klassifitseeritakse rubriiki 2937 kuuluvate toodetena, punkt C. |
||||||||||||
2937 90 00 |
Muud Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2937, loetelu toodetest, mida klassifitseeritakse rubriiki 2937 kuuluvate toodetena, punkt D. |
||||||||||||
XII. LOODUSLIKUD JA SÜNTEETILISED TAIMSED GLÜKOSIIDID JA ALKALOIDID, NENDE SOOLAD, EETRID, ESTRID JM DERIVAADID |
|||||||||||||
2938 |
Glükosiidid (looduslikud või sünteetilised), nende soolad, eetrid, estrid ja muud derivaadid Selle rubriigi glükosiidid koosnevad suhkruosast ja mittesuhkruosast (aglükoon). Need osad on seotud teineteisega suhkru anomeerse süsinikuaatomi kaudu. Seega rubriiki 2940 kuuluvaid tooteid vaktsiniini ja hamamelitanniini ei käsitleta glükosiididena. Kõige tavalisemad looduslikult esinevad glükosiidid on O-glükosiidid. Looduses esinevad siiski ka N-glükosiidid, S-glükosiidid ja C-glükosiidid, milles suhkru anomeerne süsinik on seotud aglükooniga vastavalt lämmastikuaatomi, väävliaatomi või süsinikuaatomi kaudu (nt sinigriin, aloiin, skopariin). Alljärgnevad tooted ei kuulu sellesse rubriiki:
|
||||||||||||
2938 90 10 |
Digitaalise glükosiidid Peale HS selgitavate märkuste rubriigi 2938 kolmanda lõigu punktis 2 nimetatud ühendite, kuuluvad sellesse alamrubriiki:
|
||||||||||||
2938 90 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 2938 kolmanda lõigu punktides 4–9 ja kahes viimases lõigus nimetatud ühendid. |
||||||||||||
2939 |
Looduslikud või sünteesitud taimsed alkaloidid, nende soolad, eetrid, estrid ja muud derivaadid |
||||||||||||
2939 69 00 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad alljärgnevad hariliku tungaltera alkaloidid: ergotaminiin, ergosiin ja ergosiniin; ergokristiin ja ergokristiniin; ergokrüptiin ja ergokrüptiniin; ergokorniin ja ergokorniniin; ergobasiin ja ergobasiniin ning nende derivaadid, nt dihüdroergotamiin, dihüdroergotoksiin, metüülergobasiin. |
||||||||||||
XIII. MUUD ORGAANILISED ÜHENDID |
|||||||||||||
2941 |
Antibiootikumid |
||||||||||||
2941 10 00 |
Penitsilliinid ja nende penitsillaanhappestruktuuriga derivaadid; nende soolad Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 2941 10. Mõned näited penitsilliinide kohta: bensüülpenitsilliin-naatrium (fenatsetüülpeniin-naatrium), amüülpenitsilliin (n-karboksüheksenüülpeniin-naatrium), biosünteetilised penitsilliinid ja pikatoimelised penitsilliinid, nt prokaiin-penitsilliin ja bensatiin-dipenitsilliin. |
||||||||||||
2941 20 30 ja 2941 20 80 |
Streptomütsiinid ja nende derivaadid; nende soolad Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 2941 20. Lisaks streptomütsiinile kuuluvad nendesse alamrubriikidesse mannosidostreptomütsiin ja kõigi nende toodete soolad, nt nende sulfaadid ja pantotenaadid. |
||||||||||||
2941 30 00 |
Tetratsükliinid ja nende derivaadid; nende soolad Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 2941 30. Sellesse alamrubriiki kuulub oksütetratsükliin ja tetratsükliinhüdrokloriid. |
||||||||||||
2941 40 00 |
Klooramfenikool ja selle derivaadid; nende soolad Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 2941 40. |
||||||||||||
2941 50 00 |
Erütromütsiin ja selle derivaadid; nende soolad Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 2941 50. Erütromütsiini soolad on muuhulgas hüdrokloriid, sulfaat, tsitraat, palmitaat, stearaat ja glükoheptonaat; happekloriididega annab ta vastavad estrid ning happeanhüdriididega moodustab monoestreid nagu glutaraat, maleaat ja ftalaat. |
GRUPP 30
FARMAATSIATOOTED
Üldist
Sellesse gruppi klassifitseerimisel ei ole määrav toote kirjeldus ravimina Euroopa Liidu õigusaktides (peale kombineeritud nomenklatuuri klassifikatsiooniga spetsiaalselt seotute) või liikmesriikide riigisisestes õigusaktides või mis tahes farmakopöas.
Lisamärkus 1 |
|
3001 |
Organoteraapias kasutatavad kuivatatud näärmed ja muud organid (pulbrina või pulbristamata); organoteraapias kasutatavad näärmete, muude organite ja nende nõrede ekstraktid; ravis ja profülaktikas kasutatavad mujal nimetamata inim- või loomorganismist pärinevad ained |
3001 20 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuulub sisemine tegur (sea maolukuti limaskestast saadud kuivatatud puhastatud ekstraktid). |
3001 90 20 kuni 3001 90 98 |
Muud Peale HS selgitavate märkuste rubriigi 3001 punktis A nimetatud näärmete ja muude organite kuuluvad nendesse alamrubriikidesse hüpofüüs, neerupealised ja kilpnääre. |
3001 90 91 |
Hepariin ja selle soolad Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 3001, punkt C. |
3002 |
Inimveri; ravi, profülaktika või diagnostika otstarbeks ettevalmistatud loomaveri; antiseerumid jm verefraktsioonid ning immunoloogilised tooted, modifitseeritud või mitte, k.a need, mis on saadud biotehnoloogiliste menetluste abil; vaktsiinid, toksiinid, mikroorganismide kultuurid (v.a pärmid) jms tooted |
3002 10 10 |
Antiseerumid Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 3002 punkti C 1 esimeses lõigus kirjeldatud tooted. Siia ei kuulu seerumid, mida kasutatakse reaktiividena veregruppide ja verefaktorite määramiseks (rubriik 3006), ega tavalised seerumid (alamrubriik 3002 10 98). |
3002 10 91 |
Hemoglobiin, vere globuliinid ja seerumglobuliinid Sellesse alamrubriiki kuulub normaalne inimese immunoglobuliin. |
3002 10 98 |
Muud Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad tavalised seerumid, plasma, fibrinogeen, fibriin ja verealbumiin, kui see on valmistatud kasutamiseks ravi või profülaktika eesmärkidel (nt saadud inimese vereplasma fraktsioneerimisel). Verealbumiin, mis ei ole valmistatud kasutamiseks ravi või profülaktika eesmärkidel, ei kuulu seetõttu siia (selle grupi märkus 1 h) (rubriik 3502). |
3002 20 00 |
Inimmeditsiinis kasutatavad vaktsiinid Termini „vaktsiinid” tõlgendamiseks vt HS selgitavad märkused, rubriik 3002, punkt D 1. |
3002 30 00 |
Veterinaarmeditsiinis kasutatavad vaktsiinid Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 3002 20 00. |
3002 90 50 |
Mikroorganismide kultuurid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 3002, punkt D 3. |
3002 90 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad toksiinid ja „sümbiootilised parasiidid” – eeldades, et need on „samalaadsed tooted” – mida kasutatakse teatavate haiguste, nagu nt Plasmodium (malaariaparasiit) ja Trypanosoma cruzi ravis. |
3003 |
Ravis või profülaktikas kasutatavad kahest või enamast komponendist kokkusegatud ravimid (v.a rubriikide 3002 , 3005 ja 3006 ravimid), kindlatesse doosidesse jaotamata ja jaemüügiks pakendamata |
3003 10 00 |
Sisaldavad penitsilliine, nende penitsillaanhappestruktuuriga derivaate, streptomütsiine või nende derivaate Sellesse rubriiki kuuluvad ka penitsilliini ja streptomütsiini ühendid. |
3004 |
Ravis või profülaktikas kasutatavad segatud või segamata ravimid, mis koosnevad segatud või segamata toodetest, väljamõõdetud doosidena (k.a transdermaalse manustamise süsteemi abil kasutatavad doosid) või jaemüügipakendis (v.a rubriikide 3002 , 3005 ja 3006 tooted) Vaata selle grupi lisamärkus 1. Erinevalt eelmisest rubriigist, kuuluvad sellese rubriiki „segamata tooted”. Termini „segamata tooted” tõlgendamiseks vt selle grupi märkus 3 a ja HS selgitavad märkused, rubriik 3004, neljas ja viies lõik. Terminid „väljamõõdetud doosidena (k.a transdermaalse manustamise süsteemi abil kasutatavad doosid)” ja „jaemüügipakendis, kasutamiseks ravis või profülaktilistel eesmärkidel” on määratletud HS selgitavate märkuste rubriigi 3004 esimeses ja teises lõigus. Siia kuuluvad ravimid, mis on pakendatud pikaajaliseks raviks või haiglate ja samalaadsete asutuste jaoks. Sellisel juhul sisaldab pakend toodet suuremal hulgal ja tavaliselt märgitakse pakendile, et see on mõeldud pikaajaliseks raviks või haigla jaoks. Ampullidesse või pudelitesse pakitud ravimid, mis sisaldavad nt antibiootikume, hormoone või lüofiliseeritud tooteid, klassifitseeritakse sellesse rubriiki, ehkki neile tuleb enne manustamist lisada pürogeenivaba vett või muud lahjendit. |
3005 |
Vatt, marli, sidumismaterjalid jms tooted (näiteks haavasidemed, kleepplaastrid, mähised), ravimitega immutatud või kaetud või jaemüügivormis või -pakendis, mõeldud kasutamiseks meditsiinis, kirurgias, hambaravis või veterinaarias |
3005 10 00 |
Kleepplaastrid jm adhesiivkihiga tooted Sellesse alamrubriiki ei kuulu vedelplaastrid (alamrubriik 3005 90 99). |
3006 |
Käesoleva grupi märkuses 4 loetletud farmaatsiatooted |
3006 10 10 kuni 3006 10 90 |
Steriilne kirurgiline kätgut jms steriilsed õmblusmaterjalid (sh kirurgias või stomatoloogias kasutatavad steriilsed imenduvad niidid) ja steriilsed koeadhesiivsed haavasulgemisvahendid; steriilne laminaaria ja laminaariatampoonid; kirurgias või stomatoloogias kasutatavad steriilsed imenduvad veretõkestid; kirurgias või stomatoloogias kasutatavad steriilsed käsnad, imenduvad Nende alamrubriikide termineid tuleb tõlgendada täpselt. Sellest järgneb, et steriilsed haavaklambrid ei kuulu siia (rubriik 9018). |
GRUPP 31
VÄETISED
3103 |
Mineraalsed ja keemilised fosforväetised |
||||||
3103 10 10 ja 3103 10 90 |
Superfosfaadid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 3103, punkt A 1. |
||||||
3105 |
Mineraal- või keemilised väetised, mis sisaldavad kahte või kolme järgmistest toiteelementidest: lämmastik, fosfor ja kaalium; muud väetised; käesoleva grupi kaubad tablettidena vms kujul või pakendis brutomassiga kuni 10 kg Selles rubriigis kasutatud termini „muud väetised” määratluse kohta vt selle grupi märkus 6. |
||||||
3105 10 00 |
Käesoleva grupi kaubad tablettidena vms kujul või pakendis brutomassiga kuni 10 kg Termin „vms kujul” kehtib kaupade kohta, mis on väljamõõdetud kogustena. Seega tööstuslikul kujul (nt graanulitena) olevaid väetisi ei käsitleta kui „vms kujul”. |
||||||
3105 20 10 ja 3105 20 90 |
Mineraal- või keemilised väetised, mis sisaldavad kolme toiteelementi: lämmastikku, fosforit ja kaaliumi Termin „mis sisaldavad kolme toiteelementi: lämmastikku, fosforit ja kaaliumi” tähendab, et kõnesolevaid aineid on piisavas koguses, et need tegelikult toimivad väetavate ainetena ega ole ainult lisandid. Lämmastik võib olla nitraatide, ammooniumsoolade, karbamiidi (uurea), kaltsiumtsüanamiidi või muude orgaaniliste ühendite kujul. Fosfor on tavaliselt enam või vähem lahustuvate fosfaatide või mõnikord orgaanilisel kujul. Kaalium on soolade (karbonaat, kloriid, sulfaat, nitraat jne) kujul. Kaubanduses väljendatakse lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumisisaldust järgmiselt: N, P2O5 ja K2O. Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 3105 punktides B ja C nimetatud väetised, kui need sisaldavad kolme toiteelementi: lämmastikku, fosforit ja kaaliumi. Mõnikord nimetatakse neid „NPK-väetisteks”. Ammooniumi ja kaaliumi kaksikfosfaadid, mis on keemiliselt määratletud ühendid, ei kuulu nendesse alamrubriikidesse (alamrubriik 2842 90 80). |
||||||
3105 51 00 ja 3105 59 00 |
Muud mineraal- või keemilised väetised, mis sisaldavad kahte toiteelementi: lämmastikku ja fosforit Termini “mis sisaldavad kahte toiteelementi: lämmastikku ja fosforit” tõlgendamise kohta kehtivad, vastavate muudatustega, alamrubriigid 3105 20 10 ja 3105 20 90 selgitavad märkused. |
||||||
3105 51 00 |
Sisaldavad nitraate ja fosfaate Sellesse alamrubriiki kuuluvad väetised, mis sisaldavad nii nitraate, kui ka mis tahes katiooniga fosfaate, sealhulgas ammoonium, kuid v.a kaalium. Sellesse alamrubriiki kuuluvatest väetistest on näitena toodud HS selgitavate märkuste rubriigi 3105 punktis B 2 kirjeldatud, kuid ilma kaalisoolade lisamiseta saadud toode. |
||||||
3105 59 00 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad:
|
||||||
3105 60 00 |
Mineraal- või keemilised väetised, mis sisaldavad kahte toiteelementi: fosforit ja kaaliumi Termini „mis sisaldavad kahte toiteelementi: fosforit ja kaaliumi” tõlgendamise kohta kehtivad, vastavate muudatustega, alamrubriigid 3105 20 10 ja 3105 20 90 selgitavad märkused. Sellesse alamrubriiki kuuluvad väetised, mis on valmistatud alljärgnevatest segudest:
Sellesse alamrubriiki ei kuulu alamrubriigi 2835 24 00 kindla keemilise koostisega kaaliumfosfaadid, isegi kui neid võidakse väetistena kasutada. |
||||||
3105 90 20 ja 3105 90 80 |
Muud Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad:
|
GRUPP 32
PARK- JA VÄRVAINEEKSTRAKTID; TANNIINID JA NENDE DERIVAADID; VÄRVAINED JA PIGMENDID; VÄRVID JA LAKID; KITT JA MUUD MASTIKSID; TINT
Märkus 4 |
Termin „lahused” nii selles märkuses, kui ka grupi 39 märkuses 6 a ei kehti kolloidlahuste kohta. |
3201 |
Taimse päritoluga parkaineekstraktid; tanniinid ja nende soolad, eetrid, estrid jm derivaadid |
||||||||||||||||||||
3201 20 00 |
Austraalia akaatsia ekstrakt Austraalia akaatsia ekstrakti saadakse erinevate akaatsialiikide koorest (eelkõige Acacia decurrens, Acacia pycnantha, Acacia mollissima). Katehhu-akaatsia (Acacia catechu) must ekstrakt, klassifitseeritakse alamrubriiki 3203 00 10. |
||||||||||||||||||||
3201 90 20 |
Sumahhiekstrakt, soomustammeekstrakt, tammeekstrakt ja kastaniekstrakt Valoonid, millest saadakse soomustammeekstrakti, on teatavate tammeliikide (nt Quercus valonea) lüdid. |
||||||||||||||||||||
3201 90 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad taimse päritoluga parkaineekstraktidena:
|
||||||||||||||||||||
3202 |
Orgaanilised sünteesparkained; anorgaanilised parkained; parkainepreparaadid, mis sisaldavad või ei sisalda looduslikke parkaineid; ensüümipreparaadid eelparkimiseks |
||||||||||||||||||||
3202 10 00 |
Orgaanilised sünteesparkained Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 3202, I, punkt A. |
||||||||||||||||||||
3202 90 00 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 3202, I, punktis B ja osas II nimetatud tooted. |
||||||||||||||||||||
3203 00 |
Kindla või muutuva keemilise koostisega taimsed ja loomsed värvained (k.a värvaineekstraktid, v.a luumust); käesoleva grupi märkuses 3 osutatud valmistised taimsete või loomsete värvainete baasil |
||||||||||||||||||||
3203 00 10 |
Taimsed värvained ja valmistised nende baasil Türnpuu teatavatest liikidest saadud ekstrakte kasutatakse peamiselt muuks otstarbeks kui värvained ja seega ei kuulu need käesolevasse alamrubriiki. See kehtib eelkõige Rhamnus cathartica-liigi marjadest saadud ekstraktide kohta, mida kasutatakse raviotstarbel ja seetõttu klassifitseeritakse alamrubriiki 1302 19 70. Sellesse alamrubriiki kuulub katehhu-akaatsia must (Acacia catechu). Katehhu-akaatsia must on värvaineekstrakt, mida saadakse teatavast akaatsia liigist. |
||||||||||||||||||||
3204 |
Kindla või muutuva keemilise koostisega orgaanilised sünteesvärvained; käesoleva grupi märkuses 3 osutatud orgaaniliste sünteesvärvainete baasil saadud valmistised; fluorestsentsvalgenditena või luminofooridena kasutatavad sünteetilised orgaanilised tooted (kindla või muutuva keemilise koostisega) |
||||||||||||||||||||
3204 11 00 kuni 3204 19 00 |
Käesoleva grupi märkuses 3 osutatud orgaanilised sünteesvärvained ja valmistised nende baasil Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad:
Alamrubriikide 3204 11 00 – 3204 19 00 värvainete klassifitseerimiseks, mis kasutusotstarbe tõttu võivad kuuluda erinevate alamrubriikide kahte või mitmesse kategooriasse, vt HS selgitavad märkused, alamrubriigid 3204 11 – 3204 19, üheteistkümnes lõik. |
||||||||||||||||||||
3204 11 00 |
Dispersioonvärvained ja valmistised nende baasil Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriigid 3204 11 – 3204 19, teine lõik. |
||||||||||||||||||||
3204 12 00 |
Eelmetallitatud või eelmetallitamata happelised värvained ja valmistised nende baasil; peitsvärvained ja valmistised nende baasil Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriigid 3204 11 – 3204 19, kolmas ja neljas lõik. |
||||||||||||||||||||
3204 13 00 |
Aluselised värvained ja valmistised nende baasil Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriigid 3204 11 – 3204 19, viies lõik. |
||||||||||||||||||||
3204 14 00 |
Otsevärvained ja valmistised nende baasil Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriigid 3204 11 – 3204 19, kuues lõik. |
||||||||||||||||||||
3204 15 00 |
Küüpvärvained (sh pigmentidena kasutatavad küüpvärvained) ja valmistised nende baasil Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriigid 3204 11 – 3204 19, seitsmes lõik. |
||||||||||||||||||||
3204 16 00 |
Aktiivvärvained ja valmistised nende baasil Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriigid 3204 11 – 3204 19, kaheksas lõik. |
||||||||||||||||||||
3204 17 00 |
Pigmendid ja valmistised nende baasil Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriigid 3204 11–3204 19, üheksas lõik. |
||||||||||||||||||||
3204 19 00 |
Muud, k.a kahe või enama alamrubriikidesse 3204 11 – 3204 19 kuuluva värvaine segud Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriigid 3204 11 – 3204 19, kümnes kuni kaheteistkümnes lõik. |
||||||||||||||||||||
3204 20 00 |
Fluorestsentsvalgenditena kasutatavad sünteetilised orgaanilised tooted Sellesse alamrubriiki kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 3204, II, punktis 1 kirjeldatud tooted. |
||||||||||||||||||||
3204 90 00 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad luminofooridena kasutatavad sünteetilised orgaanilised tooted, mis on kirjeldatud HS selgitavate märkuste rubriigi 3204, II, punktis 2 ja järgnevas kolmes lõigus. |
||||||||||||||||||||
3206 |
Muud värvained; käesoleva grupi märkuses 3 nimetatud valmistised (v.a rubriikidesse 3203 , 3204 ja 3205 kuuluvad valmistised); luminofooridena kasutatavad anorgaanilised tooted (kindla või muutuva keemilise koostisega) Vaata selle grupi lisamärkus 5. Tuumpigmendid, s.o pigmendid, mille üksikud terad koosnevad inertsest materjalist (tavaliselt ränidioksiidist) tuumast, mis tehnilise erimenetluse abil on kaetud anorgaanilise värvaine kihiga, klassifitseeritakse rubriikidesse vastavalt katmiseks kasutatud värvaine järgi. Seega, näiteks, eelpool nimetatud pigmendiliigid, mille kattekiht koosneb aluselisest pliiränikromaadist, klassifitseeritakse alamrubriiki 3206 20 00; need, mille kattekiht koosneb vaskboraadist või kaltsiumplumbaadist, klassifitseeritakse alamrubriiki 3206 49 70. |
||||||||||||||||||||
3206 11 00 ja 3206 19 00 |
Pigmendid ja valmistised titaandioksiidi baasil Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 3206, punkti A 1 ja alapunktile 13 järgnevat nelja lõiku, sedavõrd kui need käsitavad nimetatud alamrubriikide valmistisi. Vaata ka HS selgitavad märkused, alamrubriik 3206 19. |
||||||||||||||||||||
3206 20 00 |
Pigmendid ja valmistised kroomiühendite baasil Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 3206, punkti A 2 ja alapunktile 13 järgnevat nelja lõiku, sedavõrd kui need käsitavad nimetatud alamrubriikide valmistisi. Sellesse alamrubriiki kuuluvad:
|
||||||||||||||||||||
3206 41 00 |
Ultramariin ja valmistised ultramariini baasil Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 3206, punkti A 3 ja alapunktile 13 järgnevat nelja lõiku, sedavõrd kui need käsitavad nimetatud alamrubriikide valmistisi. |
||||||||||||||||||||
3206 42 00 |
Litopoon ning muud pigmendid ja valmistised tsinksulfiidi baasil Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 3206, punkti A 4 ja alapunktile 13 järgnevat nelja lõiku, sedavõrd kui need käsitavad nimetatud alamrubriikide valmistisi. |
||||||||||||||||||||
3206 49 10 |
Magnetiit Sellesse alamrubriiki kuulub üksnes peeneksjahvatatud magnetiit. Peeneksjahvatatud magnetiidiks loetakse sellist magnetiiti, millest vähemalt 95 % läbib sõela avaga 0,045 mm. |
||||||||||||||||||||
3206 49 70 |
Muud Peale HS selgitavate märkuste rubriigi 3206 punktides A 5–13 ja alapunktile 13 järgnevat nelja lõiku, sedavõrd kui need käsitavad nimetatud alamrubriikide valmistisi nimetatud toodete kuuluvad sellesse alamrubriiki:
Peeneksjahvatatud maakidest saadud pigmentide suhtes tuleb terminit „peeneksjahvatatud” tõlgendada samamoodi kui alamrubriigi 3206 49 10 magnetiidi suhtes. |
||||||||||||||||||||
3206 50 00 |
Luminofooridena kasutatavad anorgaanilised tooted Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 3206, punkt B. |
||||||||||||||||||||
3207 |
Valmis pigmendid, hägustid ja värvid, klaasjad emailid ja glasuurid, angoobid (savilobri), vedelad läikelakid ning muud keraamika-, emaili- ja klaasitööstuses kasutatavad ained; klaasfritt ning klaasipulber, -graanulid ja -helbed |
||||||||||||||||||||
3207 10 00 |
Valmis pigmendid, hägustid, värvid jms valmistised Sellesse alamrubriiki kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 3207 esimese lõigu punktis 1 kirjeldatud tooted. Sellesse alamrubriiki kuuluvad:
|
||||||||||||||||||||
3207 20 10 |
Angoobid (savilobri) Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 3207, esimene lõik, punkt 3. |
||||||||||||||||||||
3207 20 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad põhiliselt klaasistuvad segud: Need on tavaliselt tooted pulbrite, graanulite või helveste kujul, mis kuumutamisel klaasistuvad ja annavad keraamika- või metalltoodetele sileda homogeense pinna. See pind võib olla läikiv või tuhm, värviline või valge, läbipaistev või läbipaistmatu. Need tooted võivad koosneda:
Selle alamrubriigi toodete valmistamiseks kasutatavad värvipigmendid on koobalti, nikli, vase, raua, mangaani, uraani ning kroomi oksiidid ja soolad. Hägustiteks võib lisada tinaoksiidi, tsirkooniumoksiidi ning tsirkooniumsilikaati, titaanoksiidi ja arseen(III)oksiidi. Võidakse lisada nikkel- ja koobaltoksiidi, hõlbustamaks pealiskihi kleepumist metallpindadele. |
||||||||||||||||||||
3207 30 00 |
Vedelad läikelakid jms valmistised Peale HS selgitavate märkuste rubriigi 3207 esimese lõigu punktis 4 nimetatud toodete, kuuluvad sellesse rubriiki kolloodiumis või terpineoolis pihustatud valmistised hõbeda baasil, mida kasutatakse vilgu või klaasi katmiseks elektri- ja keraamikatööstuses. |
||||||||||||||||||||
3207 40 40 ja 3207 40 85 |
Klaasfritt ning klaasipulber, -graanulid ja -helbed Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad:
Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu klaasist mikrokuulikesed kinoekraanide, elektrooniliste näidikute jne, pinna katmiseks (alamrubriik 7018 20 00). |
||||||||||||||||||||
3212 |
Mittevesikeskkonnas dispergeeritud vedelad või pastataolised värvide (sh emailide) valmistamisel kasutatavad pigmendid (sh metallipulbrid ja -helbed); trükifoolium; värvained jaemüügivormis või –pakendis |
||||||||||||||||||||
3212 10 00 |
Trükifoolium Vaata selle grupi märkus 6 ja HS selgitavad märkused, rubriik 3212, punkt B. |
||||||||||||||||||||
3212 90 00 |
Muud Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 3212, punktid A ja C. Metallipulbrite ja -helveste hulka, nagu on osundatud HS selgitavate märkuste rubriigi 3212 osas A, kuuluvad järgmised tooted:
|
GRUPP 33
EETERLIKUD ÕLID JA RESINOIDID; PARFÜMEERIA- JA KOSMEETIKATOOTED NING HÜGIEENIVAHENDID
3301 |
Eeterlikud õlid, mis sisaldavad või ei sisalda terpeene, k.a tahked või absoluteeritud valmistised; resinoidid; õlivaiguekstraktid; eeterlike õlide kontsentraadid rasvades, mittelenduvates õlides, vahades vms keskkonnas (saadud anfloraaži või leotamise teel); terpeenid, mis saadakse kõrvalsaadustena eeterlike õlide vabastamisel terpeenidest; eeterlike õlide veeaurudestillaadid ja vesilahused Eeterlike õlide mõned koostisosad nagu terpeensüsivesinikud (nt pineen, kamfeen, limoneen) võivad, oma laadi poolest, õlide lõhna rikkuda ja seetõttu need pigem eemaldatakse õlidest. Eeterlikud õlid vabastatakse terpeenidest mitmesugustel meetoditel (vastavalt õlide koostisele), eelkõige fraktsioneerival destillatsioonil vaakumis, fraktsioneeriva kristallisatsiooni kaudu jahutamisega madala temperatuurini, lahustite abil eraldades jne. Terminiga „terpeeni(de)st vabastamata” viidatakse eeterlikele õlidele, milles terpeenikomponendid on alles ning eeterlikele õlidele, mis ise ei sisalda terpeene (nt gaulteeriaõli ja sinepiõli). |
||||
3301 12 10 kuni 3301 19 80 |
Tsitrusviljade eeterlikud õlid Need õlid saadakse peaaegu täielikult tsitrusviljade koorest. Neil on meeldiv lõhn, mis sarnaneb nende valmistamiseks kasutatud vilja lõhnaga. Apelsiniõieõlisid ja neroliõli ei peeta tsitrusviljade eeterlikeks õlideks ning need klassifitseeritakse koodide 3301 29 41 või 3301 29 91 alla. Terpeenidest puhastatud eeterlik õli on eeterlik õli, millest monoterpeensed süsi vesinikud on osaliselt või täielikult eemaldatud. |
||||
3301 90 10 |
Terpeenid, mis saadakse kõrvalsaadustena eeterlike õlide vabastamisel terpeenidest Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 3301, punkt C. |
||||
3301 90 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad:
|
||||
3304 |
Kosmeetika- ja jumestustooted, nahahoolduspreparaadid (v.a ravimid), sh preparaadid päikesekaitseks ja pruunistamiseks; preparaadid maniküüriks ja pediküüriks |
||||
3304 30 00 |
Maniküüri- ja pediküürivahendid Sellesse alamrubriiki kuuluvad vahendid ja preparaadid sõrme- ja varbaküünte hoolduseks, küünevalli ja konnasilmade või nahapaksendite hoolduseks või töötlemiseks. Nahahoolduseks kasutatavad preparaadid, näiteks kätekreemid, ei kuulu siiski sellesse alamrubriiki (kuuluvad tavaliselt alamrubriiki 3304 99 00). |
||||
3304 99 00 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad nahahooldustooted (v.a ravimid), mis esitatakse tollile vatil, vildil või lausriidel, nt niisutuskreemid, näoveed ja -puhastusvahendid. Olenemata sellest, et vatt, vilt ja lausriie on immutatud, võõbatud või kaetud toodetega, millel on parfüümi, kosmeetikatoodete, seebi või puhastusaine põhiomadused, ei klassifitseerita toodet siia rubriiki (vastavad rubriigid 3307 ja 3401). |
||||
3305 |
Juuksehooldusvahendid |
||||
3305 90 00 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad juukseveed on vedeliku kujul olevad juuksehooldusvahendid, mis avaldavad mõju juustele või peanahale. Need on tavaliselt vesi- või alkoholilahused. |
GRUPP 34
SEEP, ORGAANILISED PINDAKTIIVSED AINED, PESEMISVAHENDID, MÄÄRDEAINED, TEHISVAHAD JA VAHAVALMISTISED, POLEERIMIS- JA PUHASTUSVAHENDID, KÜÜNLAD JMS TOOTED, VOOLIMISPASTAD, STOMATOLOOGILINE VAHA JA HAMBARAVIS KASUTATAVAD KIPSISEGUD
3401 |
Seep; orgaanilised pindaktiivsed ained ja seebina kasutatavad seepi sisaldavad või mittesisaldavad tooted kangide, pätside, vormitükkide või viguritena; seepi sisaldavad või mittesisaldavad naha pesemiseks kasutatavad orgaanilised pindaktiivsed tooted ja valmistised jaemüügipakendis, vedeliku või kreemina; seebi või pindaktiivse ainega immutatud, kaetud, või pinnatud paber, vatt, vilt ja lausriie |
||||||||
3401 11 00 |
Tualettseep, sh ravimeid sisaldav tualettseep Sellesse alamrubriiki kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 3401, I, seitsmenda lõigu punktis 1 kirjeldatud tooted ja osades II ja IV osundatud tualett- ja pesemisvahendid. |
||||||||
3401 20 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuulub seep vedeliku või pastana. |
||||||||
3401 30 00 |
Naha pesemiseks kasutatavad orgaanilised pindaktiivsed tooted ja valmistised, mis sisaldavad või ei sisalda seepi, vedeliku või kreemina jaemüügipakendis Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 3401, punkt III. |
||||||||
3403 |
Määrdeained (k.a lõiketerade määrde- ja jahutusvedelikud, määrdeainete alusel valmistatud keermemäärded, rooste- või korrosioonitõrjevahendid ja vormimäärded) ning õlid või määrdeained tekstiilmaterjalide, naha, karusnaha jm materjalide töötlemiseks, v.a valmistised, mis sisaldavad põhikomponendina üle 70 % massist naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid |
||||||||
3403 19 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad masinate, mehhanismide ja sõidukite määrded. Sellesse alamrubriiki kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 3403 esimese lõigu punktis A osundatud valmistised, naftaõlide või bituminoossetest mineraalidest saadud õlide sisaldusega alla 70 % massist. Sellesse alamrubriiki ei kuulu valmistised, mille naftaõlide või bituminoossetest mineraalidest saadud õlide sisaldus massist on 70 % või rohkem. Kui taolised õlid on valmistise põhikomponendiks, siis klassifitseeritakse need alamrubriikidesse 2710 12 11–2710 19 99 ja muudel juhtudel alamrubriiki 3403 19 10. |
||||||||
3403 91 00 ja 3403 99 00 |
Muud Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu rubriigi 3403 valmistised, mis ei sisalda naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid. Termin „naftaõlid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlid” tähendab grupi 27 märkuses 2 määratletud tooteid. Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad:
|
||||||||
3405 |
Jalatsite, mööbli, põranda, sõidukikere, klaasi ja metalli poleervahendid ja kreemid, puhastuspastad ja -pulbrid jms vahendid (k.a nimetatud materjalidega kaetud, pinnatud või immutatud paber, vatt, vilt, lausriie, vahtplast ja vahtkummi), v.a rubriigi 3404 vahad |
||||||||
3405 10 00 |
Poleervahendid, kreemid jms hooldusvahendid jalatsitele ja nahale Jalatsite hooldusvahendite valmistamisel kasutatavad esmased materjalid koosnevad tavaliselt loomsetest, taimsetest, mineraal- või tehisvahadest, lenduvatest lahustitest (tärpentiniõli, lakibensiin jne), värvainetest ja mitmesugustest muudest ainetest (alkohol, booraks, tehisõlid, emulgaatorid jne). Nahale, eelkõige seemisnahast jalatsitele mõeldud värvained ei ole poleervahendid ega kreemid ning kuuluvad alamrubriiki 3212 90 00 (kui need on, nagu tavaliselt, jaemüügivormis või -pakendis). Sellesse alamrubriiki ei kuulu ka jalatsite valgendusained, mis kuuluvad alamrubriiki 3210 00 90. Jalatsite määrderasvad kuuluvad alamrubriiki 3403 11 00 või 3403 91 00. |
||||||||
3405 20 00 |
Poleervahendid, kreemid jms hooldusvahendid puitmööblile, põrandatele jm puittoodetele Puitpindade (põrandad, mööbel, jm puittooted) hooldusvahenditeks mõeldud toodetel on puhastavad omadused ja need jätavad puitpindadele kaitsekelme, mis pärast kuivamist ja mõningatel juhtudel pärast poleerimist teevad nende värvi kirkamaks või annavad neile läikiva pealiskihi. Seda liiki tooted on tavaliselt pakitud plekkpurkidesse, pudelitesse, padjakestesse või aerosoolpakenditesse. Nende toodete valmistamisel kasutatakse samu vahasid, lahusteid, värvaineid ja erilisandeid, mida jalatsite poleervahendite ja kreemide valmistamisel ning peale nende sageli teatavaid aineid alljärgnevast: rasvhapped, taimeõlid (nt palmiõli, linaseemneõli) või mineraalõlid, seebid või pindaktiivsed ained, vaigud (kopaal, kampol e kolofoonium jne), silikoonid, lõhnaained (nt männiokkaessents, rosmariin), insektitsiidid, kuid mitte abrasiivid. |
||||||||
3405 30 00 |
Poleervahendid jms hooldusvahendid sõidukikeredele, v.a metalli poleervahendid Sõidukikerede hooldusvahenditeks mõeldud tooted koosnevad tavaliselt silikoone, õlisid, emulgaatoreid ja vajaduse korral pehmeid abrasiive sisaldavatest vahaemulsioonidest või -lahustitest. |
||||||||
3405 40 00 |
Puhastuspastad ja -pulbrid, muud puhastusvahendid Vannide, kraanikausside, kahhelkivide jne, puhastuspulbrid koosnevad väga peeneteralistest abrsasiivsegudest (nt pimsskivi, liivakivi) ja pulbristatud puhastusvahenditest (nt aktiivsete anioonidega pindaktiivsed ained, seebipulber, naatriumfosfaat, veevaba naatriumkarbonaat). Need on tavaliselt pakitud purkidesse või pakkidesse. Puhastuspastad on puhastusvahendid, mis on valmistatud pulbrite sidumisel nt vahalahustiga. |
||||||||
3405 90 10 |
Metalli poleervahendid Metalli poleervahendid on mõeldud roostetanud, määrdunud või patineerunud metallipindadele pinnatöötlemisega esialgse välimuse andmiseks. Tulemus saadakse lihvimise abil (mehaaniline poleerimine abrasiiviga) ja hapete või leeliste keemilise või puhastava toime kaudu oksiididele, sulfiididele ja muule tuhmumisele. Metalli poleervahendite valmistamisel kasutatavad esmased materjalid on väga peeneteralised abrasiivid (nt pimsskivi, kriit, diatomiit, treepel, bentoniit, ränidioksiid), happed (nt oksaalhape, oleiinhape, fosforhape, väävelhape), lenduvad lahustid (nt lakibensiin, triklooretüleen, denatureeritud alkohol), leelised (nt ammoniaak, sooda), pindaktiivsed ained nagu sulfoonitud rasvalkoholid, seebid ja mõningatel juhtudel värvained ja sünteetilised lõhnaained. Metalli poleervahendid esitatakse tollile pulbri, mitmesuguse koostisega pastade, kreemide või emulsioonide ja vedelike kujul. Liigist olenevalt on need kas pudelites, metallkanistrites, metalltuubides, purkides, pakkides või väikeste tükkide, koonuste, varraste jne kujul. |
||||||||
3405 90 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad eelkõige:
|
GRUPP 35
VALKAINED; MODIFITSEERITUD TÄRKLIS; LIIMID; ENSÜÜMID
3501 |
Kaseiin, kaseinaadid jm kaseiini derivaadid; kaseiinliimid |
3501 10 10 kuni 3501 10 90 |
Kaseiin Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 3501 punktis A 1 osundatud kaseiinid. Need kaseiinid — vaatamata sadestusmeetodile nende saamiseks — klassifitseeritakse nendesse alamrubriikidesse, kui need sisaldavad vett 15 % massist või alla selle; vastasel juhul klassifitseeritakse need rubriiki 0406. Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu alamrubriikide 0406 10 30–0406 10 80 selgitavate märkuste kolmandas lõigus kirjeldatud cagliata-tüüpi tooted. |
3501 10 90 |
Muud Selle alamrubriigi kaseiine kasutatakse eelkõige dieettoodete (nt küpsised, leib) valmistamisel; neid saab kasutada ka loomatoidu valmistamisel. |
3501 90 10 |
Kaseiinliimid Kaseiinliimid, tuntud ka külmliimidena, on valmistised kasiinist ja kriidist, millele on lisatud vähesel määral muid aineid nagu booraks ja ammooniumkloriid. Need võivad sisaldada ka täiteaineid, nt päevakivi. Kuigi lisanditeta kaltsiumkaseinaati saab kasutada ka liimina, klassifitseeritakse see alamrubriiki 3501 90 90. |
3501 90 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 3501 punktides A 2 ja A 3 nimetatud kaseinaadid ja muud kaseiini derivaadid. Kaseinaadid on peaaegu lõhnata, valged või kollakad pulbrid. |
3504 00 |
Peptoonid ja nende derivaadid; mujal nimetamata valgud ja nende derivaadid; kroomitud või kroomimata naha pulber |
3504 00 10 |
Käesoleva grupi lisamärkuses 1 määratletud piimavalgukontsentraadid Kontsentreeritud piimavalgud saadakse tavaliselt kooritud piimast laktoosi ja mineraalsoolade osalisel eemaldamisel nt ultrafiltrimise abil. Need koosnevad peamiselt kaseiinist ja vadakuvalkudest (laktoglobuliinid, piimaalbumiinid jne), vahekorras umbes 4:1. Nende valgusisaldus saadakse lämmastikusisalduse korrutamisel koefitsiendiga 6,38. Kui kontsentreeritud piimavalgu valgusisaldus kuivainele arvestatuna on 85 % või vähem, klassifitseeritakse toode alamrubriiki 0404 90. Sellesse alamrubriiki ei kuulu alamrubriikide 0406 10 30 – 0406 10 80 selgitavate märkuste kolmandas lõigus kirjeldatud cagliata-tüüpi tooted. |
3506 |
Mujal nimetamata valmisliimid ja muud valmisadhesiivid; liimide või adhesiividena kasutamiseks mõeldud tooted jaemüügipakendis netomassiga kuni 1 kg |
3506 10 00 |
Liimide või adhesiividena kasutamiseks mõeldud tooted jaemüügipakendis netomassiga kuni 1 kg Nende toodete jaemüügipakendite kohta vt HS selgitavad märkused, rubriik 3506, punkt A, esimene lõik. Sellesse alamrubriiki kuulub metüültselluloosliim helveste või tükkidena, millest vees lahustatuna saadakse tapeetide liimimiseks sobiv kliister. |
3506 99 00 |
Muud Peale HS selgitavate märkuste rubriigi 3506 punktides B 1–3 nimetatud toodete, kuuluvad sellesse alamrubriiki samblikel põhinevad liimid, jahukliistrid ja agar-agaril põhinevad liimid. |
3507 |
Ensüümid; mujal nimetamata ensüümivalmistised |
3507 90 90 |
Muud Peale HS selgitavate märkuste rubriigis 3507 nimetatud toodete (v.a laap ja selle kontsentraadid, lipoproteiinlipaas ja aspergilluse leelisene proteaas), kuulub sellesse alamrubriiki penitsillinaas, asparginaas ja kallidinogenaas (INN) (kallikreiin). |
GRUPP 36
LÕHKEAINED; PÜROTEHNILISED TOOTED; TULETIKUD; PÜROFOORSED SULAMID; TEATAVAD KERGSÜTTIVAD VALMISTISED
3603 00 |
Süütenöörid; detonaatornöörid; löök- ja detonaatorkapslid; sütikud; elektrilised detonaatorid |
3603 00 10 |
Süütenöörid; detonaatornöörid Sellesse alamrubriiki kuuluvad üksnes HS selgitavate märkuste rubriigi 3603 teise lõigu punktis A kirjeldatud tooted. |
3604 |
Ilutulestikutooted ja signaalraketid, raketid sademete reguleerimiseks, udusignaalid jm pürotehnilised tooted |
3604 10 00 |
Ilutulestikutooted Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 3604, esimene lõik, punkt 1, alapunkt a. |
3604 90 00 |
Muud Peale HS selgitavate märkuste rubriigi 3604 esimese lõigu punktides 1 b ja 2 ning teises lõigus osutatud toodete, kuuluvad sellesse alamrubriiki süüteribad (“amorces”), mida kasutatakse kaevurilampidena tuntud ohutuslampides ja mis on mõeldud kaevanduskäikudes kaevandusgaasi avastamiseks. Need süüteribad on kitsal riidest lindil laiusega umbes 4 mm ja pikkusega umbes 35 cm. Igal riidest lindil on umbes 30 süüteriba, mis on tavaliselt kokku rullitud. |
GRUPP 37
FOTO- JA KINOKAUBAD
3702 |
Valgustamata valgustundlikud fotofilmid rullides, mis tahes materjalist, v.a paber, papp ja tekstiilmaterjalid; valgustamata valgustundlikud kiirfotofilmid rullides |
||||||||||
3702 32 10 |
Mikrofilm; film fotomehaaniliseks reprodutseerimiseks Selle alamrubriigi mikrofilm ei erine tavaliselt kinofilmist, kuid seda kasutatakse dokumentide kaadrikaupa reprodutseerimiseks. Seda kasutatakse ka arvutiprogrammide listingute reprodutseerimiseks ja mille puhul mikrofilm identifitseeritakse tähelühendiga COM. Mikrofilmi laius on tavaliselt 8 mm, 16 mm või 35 mm ja pikkus umbes 30 m, 61 m, 122 m või 305 m. Filmi fotomehaaniliseks reprodutseerimiseks kasutatakse trükitööstuses illustratsioonide ja tekstimaterjali (nt fotolitograafia, fotosügavtrükk, fotokromotüpograafia, fotokopeerimine) fotomehaaniliseks reprodutseerimiseks. |
||||||||||
3702 96 10 |
Mikrofilm; film fotomehaaniliseks reprodutseerimiseks Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 3702 32 10. |
||||||||||
3702 97 10 |
Mikrofilm; film fotomehaaniliseks reprodutseerimiseks Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 3702 32 10. |
||||||||||
3705 |
Valgustatud ja ilmutatud fotoplaadid ja -filmid, v.a kinofilmid |
||||||||||
3705 90 10 |
Mikrofilmid Sellesse alamrubriiki kuuluvad fotografeerimismenetluse abil saadud dokumentide (nt äridokumendid, arhiividokumendid, tehnilised joonised ja plaanid) vähendatud kujutised. Mikrofilm on kas lamefilm (mikrofišš) või filmirull, mis koosneb mikrokujutiste sarjast. Mikrofiššid klassifitseeritakse sellesse alamrubriiki ka siis, kui need on raamitud. Sellesse alamrubriiki ei kuulu fotopaberil, valgustatud ja ilmutatud mikrokoopiad (mikrokaartide, raamatute jne kujul), mis kuuluvad alamrubriiki 4911 91 00. |
||||||||||
3706 |
Valgustatud ja ilmutatud kinofilmid, heliribaga või heliribata või need, millel on ainult heliriba Helifilmidena kuuluvad sellesse rubriikidesse üksnes need, mille pilt ja heli on samal lindil. Kahe lindina helifilmide puhul, esitatuna tollile kas koos või eraldi, klassifitseeritakse kumbki lint temale vastavasse alamrubriiki, s.t filmimaterjal, mis koosneb üksnes heliribast, klassifitseeritakse laiusest olenevalt alamrubriiki 3706 10 20 või alamrubriiki 3706 90 52, kuna aga pildiga filmimaterjalid kuuluvad käesolevatesse alamrubriikidesse või alamrubriikidesse 3706 90 91 või 3706 90 99 (selle grupi lisamärkuse 1 kohaldamine). |
||||||||||
3706 10 20 |
Need, millel on ainult heliriba; negatiivfilmid; vahepositiivfilmid Sellesse alamrubriiki kuuluvad:
Kui kõikide nende filmide laius on vähemalt 35 mm, v.a „maatriksfilmid”, siis on neil tüüpiline negatiivfilmi perforatsioon („tünnikujuline”). See võimaldab eristada toonimata kandjal vahepositiivfilme projekteerimiseks mõeldud positiivfilmidest, millel on tüüpiline positiivfilmi perforatsioon.
Tuleb siiski märkida, et teatavate riikide filmidel (eelkõige endisest Nõukogude Liidust) on unikaalne perforatsioon (Dubray-Howell), mis on väga sarnane tavalise positiivfilmi perforatsiooniga ja mis esineb nii originaalnegatiivfilmil, vahepositiivil ja -negatiivil, kui ka näitamiseks või projitseerimiseks mõeldud positiivfilmi koopiatel. „Maatriksfilmidel” on tüüpiline positiivfilmi perforatsioon, kuid neid saab ära tunda ka paksuse järgi (positiivfilmist peaaegu kaks korda paksemad), domineeriva kastanpruuni värvuse järgi ja kujutiste kerge reljeefsuse järgi. |
||||||||||
3706 10 99 |
Muud positiivfilmid Sellesse alamrubriiki kuuluvad üksnes projitseerimiseks mõeldud filmid. Kahe või mitme pildiribaga positiivfilmid tuleb klassifitseerida ja tolliväärtus hinnata monteeritud filmi laiuse ja pikkuse järgi, s.t projitseeritava filmi laiuse ja pikkuse järgi. Näiteks filmi laiusega 35 mm (neli 8 mm laiust monteeritud riba) ja pikkusega 100 m liigitatakse samamoodi kui 8 mm laiust filmi, mille pikkus on 400 m. |
||||||||||
|
|
||||||||||
3706 90 52 |
Need, millel on ainult heliriba; negatiivfilmid; vahepositiivfilmid; kroonikafilmid Vaata alamrubriigi 3706 10 20 selgitavad märkused. Termini „kroonikafilmid” määratlemiseks vaata selle grupi lisamärkus 2. |
||||||||||
3706 90 91 ja 3706 90 99 |
Muud, laiusega Vaata alamrubriigi 3706 10 99 selgitavad märkused. |
GRUPP 38
MITMESUGUSED KEEMIATOOTED
3801 |
Tehisgrafiit; kolloid- ja poolkolloidgrafiit; grafiidi või muu süsiniku baasil saadud pasta, briketid, plaadid jm pooltooted |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3801 10 00 |
Tehisgrafiit Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 3801, punkt 1. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3801 20 10 ja 3801 20 90 |
Kolloid- ja poolkolloidgrafiit Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 3801, punkt 2. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3801 20 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuulub kolloidgrafiit vesisuspensioonis või muus õli mittesisaldavas suspensioonis. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3801 30 00 |
Süsinikupastad elektroodidele ja samalaadsed pastad ahjude vooderdamiseks Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 3801, punkt 3 b. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3802 |
Aktiivsüsi; aktiveeritud looduslikud mineraaltooted; loomne süsi, k.a ammendatud loomne süsi |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3802 10 00 |
Aktiivsüsi Selle alamrubriigi aktiivsöe joodiarv on vähemalt 300 (joodi adsorptsioon milligrammides iga grammi söe kohta), ASTM D 4607-86 meetodil määratud. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3802 90 00 |
Muud Selle alamrubriigi aktiveeritud diatomiidil, mis on kaltsineeritud paagutusainetega nagu naatriumkloriid või -karbonaat (vt HS selgitavad märkused, rubriik 3802 osa A, kolmas lõik, punkt b, alapunkt 1), on tavaliselt järgmised näitajad:
Sellesse alamrubriiki kuuluvad aktiveeritud bentoniidid, mis vastavad aktiveeritud muldade kirjeldusele (vt HS selgitavad märkused, rubriik 3802, osa A, kolmas lõik, punkt b 3. Sellesse alamrubriiki kuuluvaid aktiveeritud bentoniite eristatakse alamrubriiki 2508 10 00 kuuluvatest looduslikest bentoniitidest pH-väärtuse järgi, kuna nende pH-väärtus on tavaliselt alla 6 (happelised bentoniidid) või üle 9,5 (5 % vesisuspensioonina pärast ühetunnist seismist) ja naatriumkarbonaadisisaldusega üle 2 % massist või vahetuva naatriumi ja kaltsiumi kogusisaldusega üle 80 meq/100 g (aktiveeritud naatriumbentoniidid). Organofiilsed bentoniidid, mis on saadud, näiteks, stearüülamiini lisamisega, kuuluvad alamrubriiki 3824 90 96. Looduslikud bentoniidid, millesse on üksnes vähesel määral naatriumkarbonaati segatud, kuuluvad alamrubriiki 3824 90 96. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3803 00 |
Tallõli, rafineeritud või rafineerimata |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3803 00 10 |
Toore Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 3803, esimesed kaks lõiku. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3804 00 00 |
Puidutselluloosi tootmise jääkleelis, kontsentreeritud, suhkrutest puhastatud, keemiliselt töödeldud või mitte, k.a ligniinsulfonaadid, kuid v.a rubriigi 3803 tallõli Sellesse rubriiki kuulub kontsentreeritud sulfitleelis. Kontsentreeritud sulfitleelis on saadud sulfiitmenetlusel toodetud puidutselluloosi jääkleelise tugeva kontsentreerimisega. Mõnikord modifitseeritakse enne kontsentreerimist sobiva keemilise töötlemisega jääkleelise happesuse või leelisuse määra, tuhasisaldust, värvust ja kolloidseid omadusi. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3805 |
Okaspuupuidu utmise või muu töötlemise abil saadud vaigu-, puidu- ning sulfaattärpentin jm terpeenõlid; töötlemata dipenteen; sulfittärpentin jm töötlemata paratsümeenid; männiõli, mis sisaldab põhilise komponendina α-terpineooli |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3805 10 10 |
Vaigutärpentin Sellesse alamrubriiki kuulub üksnes toode, mis on saadud otse kasvavatelt okaspuudelt välja nõrutatud vaigu veeauruga destilleerimisel. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3805 10 30 |
Puidutärpentin Sellesse alamrubriiki kuulub HS selgitavate märkuste rubriigi 3805 teise lõigu punktis 2 a nimetatud toode. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3805 10 90 |
Sulfaattärpentin Sellesse alamrubriiki kuulub HS selgitavate märkuste rubriigi 3805 teise lõigu punktis 2 b nimetatud toode. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3805 90 10 |
Männiõli Sellesse alamrubriiki kuulub HS selgitavate märkuste rubriigi 3805 teise lõigu punktis 5 nimetatud toode. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3805 90 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuulub tärpentin, millest β-pineen on fraktsioneerival destillatsioonil peaaegu täielikult eemaldatud ja sellele järgneval muude fraktsioonide segamisel uuesti koostatud. Seda toodet turustatakse kaubanimetusega „taastatud vaigutärpentin”. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3806 |
Kampol- ja vaikhapped, nende derivaadid; kampolpiiritus ja kampolõlid; ümbersulatatud vaigud |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3806 10 00 |
Kampol-ja vaikhapped Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 3806, A osa. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3806 20 00 |
Kampol- ja vaikhapete soolad ja derivaadid, v.a kampoli aduktide soolad Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 3806, punkt B. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3806 30 00 |
Estervaigud Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 3806, punkt C. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3806 90 00 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3807 00 |
Puidutõrv; puidutõrvaõli; puidukreosoot; puupiiritus; taimsed pigid; vaadipigi ja samalaadsed valmistised kampoli, vaikhapete või taimsete pigide baasil |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3807 00 10 |
Puidutõrv Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 3807, teine lõik punkt A 1. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3807 00 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 3807 teise lõigu punktides A 2 ja 3, B, C ja D osundatud tooted. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3808 |
Insektitsiidid, rodentitsiidid, fungitsiidid, herbitsiidid, idanemist takistavad vahendid, taimekasvuregulaatorid, desinfektsioonivahendid jms jaemüügivormis või -pakendis valmististe või esemetena esitatavad tooted (näiteks väävlipael, -tahid ja -küünlad, kärbsepaber) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3808 91 10 kuni 3808 91 90 |
Insektitsiidid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 3808, punkt I, pärast kolme tärni. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3808 92 10 kuni 3808 92 90 |
Fungitsiidid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 3808, punkt II, pärast kolme tärni. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3808 92 10 |
Valmistised vaseühendite baasil Sellesse alamrubriiki kuuluvad:
Selle alamrubriigi valmistised võivad olla pulbrite, lahustite või tablettide kujul, puistmaterjalina või jaemüügipakendis, ja võivad peale vaseühendite sisaldada aktiivseid lisaaineid nagu tsingi- või elavhõbedaühendid. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3808 93 90 |
Taimekasvuregulaatorid Sellesse alamrubriiki kuuluvad ained, mille toimel taimed muudavad oma füsioloogilisi protsesse soovitud suunas. Nende ainetega mõjutatakse kas kogu taime, taimeosi või pinnast. Kasvuregulaatorid võivad mõjutada, näiteks:
Taimekasvuregulaatorid jagunevad nelja põhirühma:
Sellesse alamrubriiki ei kuulu:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3808 94 10 kuni 3808 94 90 |
Desinfektsioonivahendid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 3808, punkt IV, pärast kolme tärni kolm esimest lõiku. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3809 |
Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha- jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja valmistised (nt apretid ja peitsid) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3809 10 10 kuni 3809 10 90 |
Tärklisainete baasil Lisaks HS selgitavate märkuste rubriigi 3809 punktides A 1 ja 11, B 1 ja 2 kirjeldatud tärklisel põhinevatele toodetele ja valmististele, kuuluvad nendesse alamrubriikidesse ka tärklise segud booraksi või karboksümetüültselluloosiga (kasutatakse pesu tärgeldamiseks) või lahustuva tärklise ja kaoliini segud (kasutatakse paberitootmisel). |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3809 91 00 kuni 3809 93 00 |
Muud Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 3809 punktides A, B ja C kirjeldatud tooted ja valmistised üksnes siis, kui nende toodete ja valmististe aluseks ei ole tärklis ega selle saadused, eelkõige:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3811 |
Antidetonaatorid, oksüdatsiooniinhibiitorid, vaigutekkeinhibiitorid, viskoossuse regulaatorid, korrosioonitõrjevahendid ja muud mineraalõlide (k.a bensiin) ning mineraalõlidega samal eesmärgil kasutatavate vedelike valmislisandid |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3811 11 10 |
Tetraetüülplii baasil Sellesse alamrubriiki kuuluvad valmistised, milles tetraetüülplii on ainus antidetonaatori koostisosa. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3811 11 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad valmistised, milles ainsaks või peamiseks antidetonaatori koostisosaks on tetrametüülplii või etüülmetüülplii või tetraetüül- ja tetrametüülplii segu. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3815 |
Mujal nimetamata keemiliste reaktsioonide initsiaatorid, kiirendid ja katalüsaatorid |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3815 11 00 kuni 3815 19 90 |
Katalüsaatorid kandjatel Need on laialdaselt kasutatavad katalüsaatorid, mis on sadestatud kandjale tavaliselt immutamisel, kaassadestamisel või segamisel. Tavaliselt koosnevad need kas ühest või mitmest aktiivainest, mis on kantud kandjale, või aktiivainetest koosnevatest segudest. Aktiivained on tavaliselt hästi peenestatud metallid, metalloksiidid või muud metallühendid. Sagedamini kasutatavad metallid on perioodilisustabeli VIII rühma kuuluvad metallid (eelkõige koobalt, nikkel, pallaadium ja plaatina) ja molübdeen, kroom, vask ja tsink. Kandja koosneb tavaliselt alumiiniumoksiidist, silikageelist, kobediatomiidist, kas aktiveeritud või aktiveerimata, keraamilisest materjalist jne. Neid kasutatakse tööstuslikes protsessides orgaaniliste ja anorgaaniliste ühendite tootmiseks ning naftatöötlemisel (nt ammoniaagi sünteesil, rasvade hüdrogeenimisel, olefiinide hüdrogeenimisel). Katalüsaatorite sellesse kategooriasse kuuluvad ka alljärgnevad tooted:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3815 90 10 ja 3815 90 90 |
Muud Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad segud selliste ühendite baasil, mille omadused ja proportsioonid muutuvad katalüseeritavale keemilisele rektsioonile vastavalt. Neid kasutatakse tavaliselt plastide tootmisel, sageli initsiaatorite, siirdeainete, terminaatorite või telomeeride ja võrgustumisainete (või ristsidumisainete) nime all. Siia kuuluvad alljärgnevad:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3821 00 00 |
Valmis söötmed mikroorganismide (sh viirused jms) või taime-, inim- või loomarakkude kasvatamiseks või hooldamiseks Sellesse alamrubriiki ei kuulu viljastatud ja viljastamata kanamunad, mida ei ole valmistatud mikroorganismide söötmena, kuigi need võivad olla pärit tõendatud patogeenivabast kanaparvest (rubriik 0407 või 0408). |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3823 |
Tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid; tööstuslikud rasvalkoholid |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3823 11 00 |
Stearhape Selles alamrubriigis tähendab stearhape rasvhapete segusid, mis tavalisel temperatuuril on tahked ja mille puhta stearhappe sisaldus on vähemalt 30 %, kuid alla 90 %, arvutatuna kuivaine massist. Seda liiki tooted stearhappesisaldusega 90 % ja rohkem klassifitseeritakse alamrubriiki 2915 70 50. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3823 12 00 |
Olehape Selles alamrubriigis tähendab olehape rasvhapete segusid, mis tavalisel temperatuuril on vedelad ja mille puhta olehappe sisaldus on vähemalt 70 %, kuid alla 85 %, arvutatuna kuivaine massist. Tooted olehappesisaldusega 85 % ja rohkem klassifitseeritakse alamrubriiki 2916 15 00. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3823 13 00 |
Tallõli rasvhapped Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 3823, A osa, teine lõik punkt 3. Seda liiki tooted, mis sisaldavad rasvhappeid alla 90 % massist, klassifitseeritakse rubriiki 3803 00. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3823 70 00 |
Tööstuslikud rasvalkoholid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 3823, punkt B. Sellesse alamrubriiki kuuluvad üksnes tööstuslikud rasvalkoholid (atsükliliste alkoholide segud), milles ükski alkoholikomponent ei moodusta kuivaine massist 90 % või rohkem. Seda liiki tooted, milles üks rasvalkoholide komponentidest moodustab 90 % või rohkem massist, klassifitseeritakse tavaliselt rubriiki 2905. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3824 |
Valuvormi- ja kärnisegutugevdid; mujal nimetamata keemiatooted ja keemiatööstuse või sellega seotud tööstusharude valmistised (k.a need, mis kujutavad endast looduslike saaduste segusid) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3824 10 00 |
Valuvormi- ja kärnisegutugevdid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 3824, A osa. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3824 30 00 |
Omavahel või metalliliste sideainetega segatud ja aglomeerimata metallikarbiidid Sellesse alamrubriiki kuuluvad pulbrid, mida saab paagutamisega otse „kõvasulamiteks” muuta. Need koosnevad erinevate metallkarbiidide segudest (volfram-, titaan-, tantaal- ja nioobiumkarbiidid), koos metalliliste sideainega (koobalti- või niklipulber) või ilma, ja mis sageli sisaldavad vähesel määral parafiini (umbes 0,5 % massist). Isegi lihtsad segud, mis koosnevad mingist eelpool nimetatud karbiidist koos metallilise sideainega, klassifitseeritakse sellesse alamrubriiki, kuna aga iga karbiid eraldi võetuna klassifitseeritakse rubriiki 2849. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3824 40 00 |
Tsemendi, müürimördi ja betooni valmislisandid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 3824, B osa, kuues lõik, punkt 3. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3824 50 10 |
Valamisvalmis betoonisegud Sellesse alamrubriiki kuulub ka betoon, kuhu vesi on juba lisatud. Seda veetakse tavaliselt betooniseguautodega. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3824 50 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3824 60 11 kuni 3824 60 99 |
Sorbitool, v.a alamrubriiki 2905 44 kuuluv Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad sorbitooli „mittekristalluvad” teisendid (D-glütsitool), mida tavaliselt saadakse võrdelist osa muid oligosahhariide sisaldava glükoosisiirupi hüdrogeenimisel kõrgel temperatuuril. Nende sorbitoolisisaldus (D-glütsitoolisisaldus) on 60–80 % kuivaine massist, ülejäänud koostisosad on peamiselt osaliselt hüdrogeenitud polüalkoholid ja oligosahhariidid. Seetõttu on sorbitooli (D-glütsitooli) kristallumisvõime suuresti vähenenud (ja seepärast kasutatakse terminit: mittekristalluv sorbitool (D-glütsitool)). Sorbitool, mis vastab grupi 29 märkuse 1 nõuetele, klassifitseeritakse alamrubriikidesse 2905 44 11–2905 44 99. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3824 71 00 kuni 3824 79 00 |
Segud, mis sisaldavad metaani, etaani või propaani halogeenderivaate Vt HS selgitavad märkused, alamrubriigid 3824 71 – 3824 79. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3824 90 10 |
Naftasulfonaadid, v.a leelismetall-, ammoonium- ja etanoolamiinnaftasulfonaadid; bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tiofeenitud sulfohapped ja nende soolad Sellesse alamrubriiki kuuluvad:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3824 90 15 |
Ioonivahetid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 3824, B osa, kuues lõik, punkt 14. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ioonivahetid sulfoonitud süsiniku baasil ja teatavad saviliigid, kui neid on spetsiaalselt töödeldud, sobimaks ioonivahetiteks (peamiselt katioonivahetiteks), nende hulgas merelist päritolu liivasest lubjarikkast savist saadud alumosilikaatidest glaukoniit geelina. Seda kasutatakse peamiselt vee pehmendamiseks. Muud samal otstarbel kasutatavad tooted põhinevad montmorilloniidil ja kaoliniidil. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka sünteetilised ioonivahetid, nt tehistseoliidid ja ioonivahetid alumiiniumoksiidi või silikageeli baasil. Sellesse alamrubriiki ei kuulu:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3824 90 20 |
Elekronlampide getterid Sellesse alamrubriiki kuuluvad tooted, mida tuntakse nimega „getterid”. Need jagatakse „impulssgetteriteks” ja „tavalisteks getteriteks”. Esimesed aurustatakse vaakumtorus valmistamise ajal; nende hulka kuuluvad: tooted, mis koosnevad nii baariumist, kui ka alumiiniumist, magneesiumist, tantaalist, tooriumist jne, ja mis on traadi või graanulite kujul, ning ühendid, mis koosnevad baarium- ja strontsiumkarbonaatide segust ja on tantaaltraadi kattekihiks. Teised üksnes kuumutatakse, kuid ei aurustata, ja neil on ainult kontaktabsorptsiooni mõju. Need koosnevad tavaliselt puhastest metallidest (tantaal, volfram, tsirkoonium, nioobium, toorium) traadi, plaatide jne kujul ning seetõttu neid ei saa sellesse alamrubriiki klassifitseerida. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3824 90 30 |
Nafteenhapped ning nende vees lahustumatud soolad ja estrid Nafteenhapped on teatavate piirkondade (peamiselt endise NSVLi) territooriumil toodetud toornafta töötlemisel kõrvalsaadustena saadud alitsükliliste monokarboksüülhapete segud. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka vees lahustumatud nafteenhapete soolad (nt alumiiniumi, baariumi, plii, kroomi, kaltsiumi, mangaani, koobalti, tsingi soolad) ja nende hapete estrid. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3824 90 45 |
Katlakivieemaldid jms ühendid Sellesse alamrubriiki kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 3824 punktis B 15 nimetatud tooted ja valmistised, mis lahustavad katlakivi. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3824 90 50 |
Galvanotehnilised segud Sellesse alamrubriiki kuuluvad, näiteks, spetsiaalsed valmistised metallimis- ja poleerimisvannidele ning elektrograafiatooted. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3824 90 55 |
Segud glütserooli ning rasvhapete mono-, di- ja triestritest (rasvaemulgaatorid) Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 3824, B osa, kuues lõik, punkt 11. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3824 90 65 |
Valuvormisegude lisaained (v.a alamrubriiki 3824 10 00 kuuluvad) Peale HS selgitavate märkuste rubriigi 3824 punktides B 6 ja 43 nimetatud toodete, kuuluvad sellesse alamrubriiki ka:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||
3824 90 70 |
Tulekindlad, veekindlad jms ehituses kasutatavad kaitsesegud Sellesse alamrubriiki kuuluvad:
|
VII JAOTIS
PLASTID JA PLASTTOOTED; KAUTŠUK JA KUMMITOOTED
GRUPP 39
PLASTID JA PLASTTOOTED
Märkus 6 |
Termin „lahused” nii selles märkuses, kui ka grupi 32 märkuses 4 ei kehti kolloidlahuste kohta. |
I. ALGKUJUL |
|||||
|
Termini „algkujul” määratlemiseks vaata selle grupi märkus 6 ja selle grupi HS selgitavad üldmärkused „algkujul”. |
||||
3901 |
Etüleeni polümeerid algkujul |
||||
3901 10 10 ja 3901 10 90 |
Polüetüleen suhtelise tihedusega alla 0,94 Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad üksnes etüleeni homopolümeerid, s.o polümeerid, milles etüleen moodustab vähemalt 95 % kogu polümeeri massist. Polüetüleeni suhteline tihedus tuleb määrata täiteaineteta polümeeri kohta. Vedel polüetüleen kuulub nendesse alamrubriikidesse üksnes siis, kui ta vastab selle grupi märkuses 3 a sätestatud tingimustele. Muudel juhtudel klassifitseeritakse ta alamrubriikidesse 2710 12 11 – 2710 19 99. Polüetüleenvahad liigitatakse rubriiki 3404. |
||||
3901 20 10 ja 3901 20 90 |
Polüetüleen suhtelise tihedusega 0,94 ja rohkem Vaata alamrubriikide 3901 10 10 ja 3901 10 90 selgitavad märkused. |
||||
3901 90 30 ja 3901 90 90 |
Muud Vastavalt selle grupi märkusele 4 ja alamrubriikide märkusele 1 kuuluvad nendesse alamrubriikidesse:
|
||||
3902 |
Propüleeni ja teiste olefiinide polümeerid algkujul |
||||
3902 10 00 |
Polüpropüleen Alamrubriikide 3901 10 10 ja 3901 10 90 selgitavate märkuste esimene lõik kehtib vastavate muudatustega selle alamrubriigi kohta. Sellesse alamrubriiki ei kuulu vedel polüpropüleen, mis ei vasta selle grupi märkuse 3 a nõuetele (nt tripropüleen või tetrapropüleen) (alamrubriigid 2710 12 11 – 2710 19 99). |
||||
3902 20 00 |
Polüisobutüleen Sellesse alamrubriiki kuulub HS selgitavate märkuste rubriigi 3902 kolmandas ja neljandas lõigus nimetatud toode. Sellesse alamrubriiki ei kuulu vedel polüisobutüleen, mis ei vasta selle grupi märkuse 3 a nõuetele (nt tri-isobutüleen) (alamrubriigid 2710 12 11 – 2710 19 99). |
||||
3902 30 00 |
Propüleeni kopolümeerid Sellesse alamrubriiki kuulub kopolümeer või polümeeride segu, mis sisaldab 45 % etüleeni, 35 % propüleeni ja 20 % isobutüleeni massist, kuna propüleen ja isobutüleen, mille polümeerid kuuluvad rubriiki 3902, moodustavad 55 % kopolümeeri massist ja, kokku arvestatuna, domineerivad etüleeni üle. Peale selle on propüleen (mille kopolümeerid on selgesõnaliselt sellega seoses nimetatud) isobutüleeni suhtes domineeriv monomeer (selle grupi märkuse 4 ja alamrubriikide märkuse 1 kohaldamine). Kui eelpool toodud näites on propüleeni ja isobutüleeni protsendimäärad vastupidised, kuulub kõnesolev kopolümeer alamrubriikidesse 3902 90 10 – 3902 90 90. |
||||
3902 90 10 kuni 3902 90 90 |
Muud Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad tooted, mida tuntakse kaubanimetuse polü(α-olefiinid) all ja mis saadakse tavaliselt dets-1-eeni nõrgal polümeerimisel ja selliselt saadud toote hüdrogeenimisel ning destilleerimise abil C20-, C30-, C40-, ja C50-süsivesiniku aatomiga fraktsioonide eraldamisega. Müügil olevad polü(α-olefiinid) on nende fraktsioonide erinevat liiki segud. Need tooted on vedelikud, mis ei vasta ilmtingimata selle grupi märkuses 3 c sätestatud kriteeriumidele, kuid vastavad sama grupi märkuse 3 a tingimustele. Tooteid kasutatakse mineraalõlide asendajatena sünteetiliste ja poolsünteetiliste määrdeõlide valmistamisel, et anda taolistele toodetele kõrgem viskoossusindeks, madalam hangumistemperatuur, parem soojuskindlus, kõrgem leektemperatuur ja väiksem lenduvus. |
||||
3903 |
Stüreeni polümeerid algkujul Sellesse rubriiki ei kuulu stüreeni sisaldavad polüestrid (rubriik 3907). |
||||
3903 11 00 ja 3903 19 00 |
Polüstüreen Alamrubriikide 3901 10 10 ja 3901 10 90 selgitavate märkuste esimene lõik vastavate muudatustega kehtib nende alamrubriikide kohta. |
||||
3904 |
Vinüülkloriidi või muude halogeenitud olefiinide polümeerid algkujul Vinüülpolümeer on polümeer, mille monomeer on alljärgneva ehitusega:
kus C-X side ei ole ei süsinik-süsinik side ega süsinik-vesinik side. |
||||
3904 10 00 |
Teiste ainetega segamata polü(vinüülkloriid) Alamrubriikide 3901 10 10 ja 3901 10 90 selgitavate märkuste esimene lõik vastavate muudatustega kehtib selle alamrubriigi kohta. |
||||
3904 21 00 ja 3904 22 00 |
Muud polü(vinüülkloriidid) Alamrubriikide 3901 10 10 ja 3901 10 90 selgitavate märkuste esimene lõik vastavate muudatustega kehtib nende alamrubriikide kohta. |
||||
3904 30 00 |
Vinüülkloriid-vinüülatsetaatkopolümeerid Sellesse alamrubriiki kuuluvad üksnes:
|
||||
3904 40 00 |
Muud vinüülkloriidkopolümeerid Sellesse alamrubriiki kuuluvad vinüülkloriidi ja etüleeni kopolümeerid, milles vinüülkloriid on domineeriv komonomeer; |
||||
3904 61 00 |
Polütetrafluoretüleen Alamrubriikide 3901 10 10 ja 3901 10 90 selgitavate märkuste esimene lõik vastavate muudatustega kehtib selle alamrubriigi kohta. |
||||
3904 69 80 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad polü(klorotrifluoroetüleen) ja polü(vinülideenfluoriid). |
||||
3906 |
Akrüülpolümeerid algkujul |
||||
3906 10 00 |
Polü(metüülmetakrülaat) Alamrubriikide 3901 10 10 ja 3901 10 90 selgitavate märkuste esimene lõik vastavate muudatustega kehtib selle alamrubriigi kohta. |
||||
3906 90 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuulub polü(akrüülnitriil). Sellesse alamrubriiki ei kuulu:
|
||||
3907 |
Polüatsetaalid, muud polüeetrid ja epoksüvaigud algkujul; polükarbonaadid, alküüdvaigud, polüallüülestrid ja muud polüestrid algkujul Eesliite „polü-” määratluse kohta selle rubriigi tähenduses vaata selle grupi alamrubriikide märkuse 1 punkti a alapunkt 1. |
||||
3907 20 11 kuni 3907 20 99 |
Muud polüeetrid Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka keemiliselt modifitseeritud polüeetrid (v.a polüatsetaalid) (vt HS selgitavad märkused, rubriik 3907, punkt 2). |
||||
3907 40 00 |
Polükarbonaadid Sellesse alamrubriiki kuuluvad kopolümeerid, mis sisaldavad polükarbonaadi komponenti ja polü(etüleentereftalaadi) komponenti, kui polükarbonaat domineerib (vt HS selgitavad üldmärkused selle grupi alamrubriikide kohta, punkt B 1, kuues lõik). |
||||
3907 60 20 ja 3907 60 80 |
Polü(etüleentereftalaat) Alamrubriikide 3901 10 10 ja 3901 10 90 selgitavad märkused vastavate muudatustega kehtivad nende alamrubriigi kohta. Sellesse alamrubriiki kuuluvad kopolümeerid, mis sisaldavad polükarbonaadi komponenti ja polü(etüleentereftalaadi) komponenti, kui polü(etüleentereftalaat) domineerib (vt HS selgitavad üldmärkused selle grupi alamrubriikide kohta, punkt B 1, kuues lõik). |
||||
3907 60 20 |
Viskoossusarvuga vähemalt 78 ml/g Polü(etüleentereftalaati) viskoossusarvuga vähemalt 78 ml/g kasutatakse tavaliselt pudelite tootmiseks. Viskoossuse arvutamisel lähtutakse ISO standardist 1628-5 ja kasutatakse lahustina dikloroäädikhapet. |
||||
3908 |
Polüamiidid algkujul |
||||
3908 10 00 |
Polüamiid-6, -11, -12, -6,6, -6,9, -6,10 või -6,12 Alamrubriikide 3901 10 10 ja 3901 10 90 selgitavad märkused vastavate muudatustega kehtivad nende alamrubriigi kohta. |
||||
3909 |
Aminovaigud, fenoolvaigud ja polüuretaanid algkujul Selles rubriigis osundatud vaigumonomeeridest koosnevate kopolümeeride ja nende segude klassifitseerimise kohta vaata selle grupi märkus 4. |
||||
3911 |
Naftavaigud, kumaroonindeenvaigud, polüterpeenid, polüsulfiidid, polüsulfoonid ja muud käesoleva grupi märkuses 3 osutatud mujal nimetamata tooted algkujul |
||||
3911 10 00 |
Naftavaigud, kumaroon-, indeen- või kumaroon-indeenvaigud ja polüterpeenid Selle alamrubriigi polüterpeenid hõlmavad üksnes neid polümeere ja polümeeride segusid, milles üks või mitu terpeeni monomeeri moodustavad vähemalt 95 % kogu polümeeri massist. |
||||
3911 90 11 kuni 3911 90 19 |
Kondensatsiooni või ümberasetusega polümerisatsiooni saadused, keemiliselt modifitseeritud või modifitseerimata Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 3911 esimese lõigu punktides 2–5 nimetatud tooted. |
||||
3912 |
Mujal nimetamata tselluloos ja selle keemilised derivaadid algkujul |
||||
3912 11 00 ja 3912 12 00 |
Tselluloosatsetaadid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 3912, punkt B, teine lõik, punkt 1. |
||||
3912 20 11 kuni 3912 20 90 |
Nitrotselluloos (k.a kolloodium) Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 3912, punkt B, teine lõik, punkt 2. |
||||
3912 20 11 |
Kolloodium ja tselloidiin Kolloodium on nitrotselluloosi 12 % lahus eetri ja alkoholi segus. Kuivamisel jätab lahus elastse nitrotselluloosikihi, mille elastsust võidakse suurendada riitsinusõli lisamisega. Kolloodiumi võidakse saada ka nitrotselluloosi lahustamisel atsetoonis. Kolloodiumi kasutatakse fotoemulsioonide valmistamisel ja meditsiinis. Tselloidiini saadakse kolloodiumist lahustite osalisel aurustumisel. Tselloidiin on tahkis. |
||||
3912 20 19 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad plastifitseerumata tselluloosnitraadid (nitrotselluloos), v.a kolloodiumid ja tselloidiin, isegi kui neid ohutuse tagamiseks niisutatakse – tavaliselt etüül- või butüülalkoholiga – või muul viisil ohutuks muudetakse. |
||||
3912 31 00 kuni 3912 39 85 |
Tsellulooseetrid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 3912, punkt B, teine lõik, punkt 4. |
||||
3912 31 00 |
Karboksümetüültselluloos ja selle soolad Karboksümetüültselluloos tekib monoklooräädikhappe reageerimisel leeliselise tselluloosiga. Seda kasutatakse peamiselt paksendi ja kaitsekolloidina. |
||||
3912 39 85 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad metüültselluloos, etüültselluloos, bensüültselluloos ja hüdroksüetüültselluloos. |
||||
3912 90 10 |
Tselluloosestrid Sellesse alamrubriiki kuuluvad tselluloospropionaat ja tselluloosbutüraat. |
||||
3912 90 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuulub mujal nimetamata tselluloos algkujul. Regenereeritud tselluloosi ei klassifitseerita tavaliselt siia, kuna see on tavaliselt kaubanduslikul kujul. Õhukese ja läbipaistva kile kujul klassifitseeritakse ta rubriiki 3920 või 3921 ja tekstiilkiudude kujul gruppi 54 või 55. Sellesse alamrubriiki kuuluvad tselluloosestrite ja tsellulooseetrite segud (vt selle grupi alamrubriikide märkus 1). |
||||
3913 |
Mujal nimetamata looduslikud polümeerid (nt algiinhape) ja modifitseeritud looduslikud polümeerid (nt tahked proteiinid, loodusliku kautšuki keemilised derivaadid) algkujul |
||||
3913 10 00 |
Algiinhape, selle soolad ja estrid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 3913, esimene lõik, punkt 1. |
||||
3913 90 00 |
Muud Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 3913, esimene lõik, punktid 2–4. |
||||
II. JÄÄTMED, LÕIKMED JA PURU; POOLTOOTED; TOOTED |
|||||
3915 |
Plastijäätmed, -lõikmed ja -puru Termin „plastid” on määratletud selle grupi märkuses 1. Sellesse rubriiki kuuluvad:
|
||||
3916 |
Plastist monokiud, mille ristlõike mis tahes läbimõõt ületab 1 mm; plastist latid, vardad ja profiilvormid, pinnatöötlusega või ilma, kuid muul viisil töötlemata |
||||
3916 90 10 |
Kondensatsiooni või ümberasetusega polümerisatsiooni saadustest, mis on keemiliselt modifitseeritud või modifitseerimata Sellesse alamrubriiki kuuluvad monokiud, latid, vardad ja profiilvormid polüestritest, polüamiididest või polüuretaanidest. |
||||
3916 90 50 |
Liitumispolümerisatsiooni saadustest Termini „liitumispolümerisatsiooni saadused” määratluse kohta vaata selle grupi HS selgitavad üldmärkused, „Polümeerid”, punkt 1. Sellesse alamrubriiki kuuluvad monokiud, latid, vardad ja profiilvormid propüleen- või stüreen- või akrüülpolümeeridest. |
||||
3917 |
Plastist torud ja voolikud ja nende liitmikud (näiteks muhvid, põlved, äärikud) Termini „plastist torud ja voolikud” määratluse kohta vaata selle grupi märkus 8. |
||||
3917 29 00 |
Muudest plastidest Sellesse alamrubriiki kuuluvad plastist torud ja voolikud, mis on valmistatud kondensatsiooni või ümberasetusega polümerisatsiooni saadustest, mis on keemiliselt modifitseeritud või modifitseerimata, nt fenool-, amino-, alküüdvaikudest või muudest polüestritest, polüamiididest, polüuretaanidest ja silikoonidest. Sellesse alamrubriiki kuuluvad tooted mis on valmistatud liitumispolümerisatsiooni saadused, nt polütetrahaloetüleenidest, polüisobutüleenist, stüreen-, vinülideenkloriid-, vinüülatsetaat- või muude vinüülestrite polümeeridest ja akrüülpolümeeridest. |
||||
3918 |
Plastist põranda-, seina- või laekatted, isekleepuvad või mitte, rullides või plaatidena, vastavalt käesoleva grupi märkuse 9 määratlusele. Sellesse rubriiki kuulub perforeerimata lehtplast, rullides või plaatidena, kasutamiseks nt tenniseväljakute ja terrasside katmiseks. |
||||
3919 |
Isekleepuvad plastist tahvlid, lehed, kiled, fooliumid, lindid, ribad ja muud lamevormid, rullides või mitte Termini „isekleepuvad” määratluse kohta vaata HS selgitavad märkused, rubriik 3919, esimene lõik. Sellesse rubriiki ei kuulu plastist lamevormid, mis kleepuvad üksnes siledatele pindadele nagu klaas. Selle rubriigi kaupadel on sageli eemaldatav, paberist või plastist kaitsekile või -riba. Seda kaitsekilet või -riba ei võeta kauba klassifitseerimisel arvesse. |
||||
3919 10 12 kuni 3919 10 80 |
Kuni 20 cm laiustes rullides Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad kleepribad, millel on ärarebimisnöör ja mis on ühekordsetel jaoturitel, ja mis mõeldud peamiselt jaemüügiks ning mida tavaliselt uuesti kasutada ei saa. |
||||
3919 10 12 kuni 3919 10 19 |
Ribad, mis on kaetud vulkaniseerimata loodusliku või sünteeskautšukiga Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad üksnes isekleepuvad ribad, mis on äratuntavalt kasutatavad üksnes või peamiselt kinnitamiseks. Selliseid ribasid kasutatakse tavaliselt kaupade pakkimisel vms otstarbel. |
||||
3920 |
Muud tahvlid, lehed, kiled, fooliumid ja ribad, plastist, v.a vahtplastist, armeerimata, lamineerimata, tugevdamata ja muul viisil teiste materjalidega kombineerimata Vaata selle grupi lisamärkus 10. Sellesse rubriiki ei kuulu ribad laiusega kuni 5 mm (grupp 54). |
||||
3920 20 80 |
Paksusega üle 0,10 mm Sellesse alamrubriiki kuuluvad dekoratiivribadribad, mida kasutatakse pakkimiseks ja mis on värvitud, siidised ja mis on valmistatud propüleenpolümeeridest ekstrusiooni teel. Valmistoote propüleenpolümeeride molekulaarorientatsioon põhjustab toote fibrilleerimise, kui riba tõmmatakse käega piki suunda, luues eksliku mulje kiul põhinevast tootest. Nende ribade paksus on umbes 0,13 mm, need võivad olla trükimustriga ja keerdumiseks sobivad. Need on tavaliselt keritud poolidele või torurullidele ja turustatakse kaubanimetuse „plastist lauspaelad” („plastic bolducs”) all. Neid kasutatakse samal otstarbel kui rubriiki 5806 klassifitseeritavaid lauspaelu. Need dekoratiivribad sõlmitakse tavaliselt pakenditele ümber. Sellesse alamrubriiki kuuluvad muud ribad, mida kasutatakse pakkimiseks ja mis on massis kas värvimata või värvitud, ning mis on valmistatud propüleenpolümeeridest ekstrusiooni teel. Need dekoratiivribad – vastupidiselt ülalnimetatud dekoratiivribadele – ei ole siidised, need on paksemad ja jäigemad ega ole keerdumiseks sobivad. Need võivad olla reljeefse või süvendatud pinnaga ja trükimustriga. Dekoratiivriba tõmmatakse pinguli ümber pakitava eseme ja seejärel sulatatakse otsad kokku või ühendatakse metall- või plastklambriga. Sellesse alamrubriiki ei kuulu polüpropüleenist ribad laiusega kuni 5 mm (alamrubriik 5404 90 10). |
||||
3920 43 10 ja 3920 43 90 |
Mis sisaldavad plastifikaatoreid vähemalt 6 % massist Vaata selle grupi märkus 2 ja HS selgitavad märkused, alamrubriigid 3920 43 ja 3920 49. |
||||
3920 49 10 ja 3920 49 90 |
Muud Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriigid 3920 43 ja 3920 49. |
||||
3920 73 10 |
Kiled kino- ja fotofilmi jaoks, rullides või ribadena Sellesse alamrubriiki kuuluvad plaadid, mis sobivad kasutamiseks kino- ja fotofilmide valgustundlike materjalide alusena. |
||||
3921 |
Muud plastist tahvlid, lehed, kiled, fooliumid ja ribad Vaata rubriigi 3920 selgitavad märkused. |
||||
3921 90 41 |
Kõrgrõhu all lamineeritud, ühelt või mõlemalt poolt dekoratiivse pinnaga Sellesse alamrubriiki kuuluvad plastlaminaadid, mis koosnevad kiulisest materjalist lehtede (nt paber) kihtidest, mis on immutatud termokõvendusvaikudega ja kokku liimitud vähemalt 5 Mpa rõhu all kuumutades; väliskiht või -kihid on dekoratiivse värvipinnaga või mustriga (nt puiduimitatsioon). Laminaate, dekoratiivkihtidega mõlemal poolel kasutatakse vertikaalselt, nt näituseruumide või vaateakende vaheseintena; laminaate, dekoratiivkihiga ühel poolel kasutatakse peamiselt puitlaastplaatide katmiseks. |
||||
3923 |
Plasttooted kaupade veoks või pakkimiseks; plastist korgid, kaaned, kapslid jms sulgurid |
||||
3923 90 00 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvaid ekstrusiooni teel valmistatud pakkematerjaliks mõeldud torukujulisi võrke müüakse kindlaksmääramata pikkuste tükkidena. Sobiva pikkusega tükkideks lõigatud võrgust valmistatakse tavaliselt kotte teatavate puu- ja juurviljade, nt õunad, apelsinid, kartulid ja sibulad pakkimiseks. |
||||
3924 |
Plastist lauanõud, kööginõud, muud majapidamis- ja tualett-tarbed |
||||
3924 90 00 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad regenereeritud tselluloosist pesukäsnad, mis on lõigatud muukujuliseks peale ristkülikukujulise (sh ruudukujuline), ning ristkülikukujulised (sh ruudukujulised) pesukäsnad, mis on ümardatud servadega või muul viisil töödeldud. Sellesse alamrubriiki ei kuulu:
|
||||
3925 |
Plastist mujal nimetamata ehitusdetailid Vaata selle grupi lisamärkus 11. |
||||
3925 20 00 |
Uksed, nende piidad ja lävepakud, aknad ja nende raamid Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 3925 20. |
||||
3925 90 10 |
Uste, akende, treppide, seinte või teiste ehitise osade sisse või peale paigaldamiseks mõeldud liitmikud ja kinnitusdetailid Vaata selle grupi lisamärkus 11 ij. |
GRUPP 40
KAUTŠUK JA KUMMITOOTED
Üldist
Selle grupi märkuses 4 a tähistatakse terminiga „mittetermoplastilised ained” aineid, mida ei saa termilise töötlemisega korduvalt selliselt pehmendada, et neile saaks vormimise või ekstrusiooni teel kuju anda.
4001 |
Looduslik kautšuk, balaata, gutapertš, guajuula, tšikle jms looduslikud vaigud (algkujul või tahvlite, lehtede või ribadena) |
||||
4001 21 00 |
Suitsutatud lehtedena Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 4001, punkt B 1, esimene lõik. |
||||
4001 29 00 |
Muud Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 4001, punkt B 1, teine ja neljas lõik. Sellesse alamrubriiki kuuluvad valkjaskollane kreppkummi, pruun kreppkummi, soonilised ja õhukuivad lehed, reaglomeeritud kummigraanulid ja looduslik kautšuk aglomeerimata pulbri või terade kujul („free-flowing powders”). |
||||
4002 |
Õlidest toodetud sünteetiline kautšuk ja faktis, algkujul või tahvlite, lehtede või ribadena; rubriigi 4001 ainete segud käesoleva rubriigi ainetega, algkujul või tahvlite, lehtede või ribadena |
||||
4002 99 10 |
Plastide lisamisega modifitseeritud tooted Sellesse alamrubriiki kuuluvad selle grupi märkuses 4 c osundatud tooteid, v.a depolümeeritud looduslik kautšuk (alamrubriik 4002 99 90). |
||||
4002 99 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad karboksüülitud akrüülnitriil-butadieenkautšukid (XNBR), akrüülnitriil-isopreenkautšukid (NIR) ja õlidest valmistatud faktis. |
||||
4005 |
Vulkaniseerimata täidisega kautšuk (toorkummi) algkujul või tahvlite, lehtede või ribadena |
||||
4005 20 00 |
Lahused; dispersioonid, v.a alamrubriiki 4005 10 kuuluvad Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 4005, punkt B, esimene ja teine lõik. |
||||
4005 91 00 |
Tahvlid, lehed ja ribad Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 4005, punktid B 3 ja 4. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka vulkaniseerimata kautšukist tahvlid, lehed ja ribad, lõikamata või ainult ristkülikukujuliseks (sh ruudukujuliseks) lõigatud, mis on ühelt poolt liimainega kaetud. Liimi pealekandmist loetakse selle grupi märkus 9 tähenduses üksnes pinnatöötluseks. Sellesse alamrubriiki klassifitseeritakse ka tooted, millel on liimikihti kaitsev, eemaldatav paberist, tekstiilmaterjalist jne kiht. |
||||
4005 99 00 |
Muud Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 4005, punkt B 5, esimene ja teine lõik. |
||||
4009 |
Torud, voolikud ja lohvid vulkaniseeritud kummist (v.a kõvakummist), liitmikega (näiteks muhvid, põlved, äärikud) või liitmiketa |
||||
4009 12 00 |
Liitmikega Selle alamrubriigi torudel, voolikutel ja lohvidel võivad olla liitmikud mis tahes materjalist. |
||||
4009 22 00 |
Liitmikega Vaata alamrubriigi 4009 12 00 selgitavad märkused. |
||||
4009 32 00 |
Liitmikega Vaata alamrubriigi 4009 12 00 selgitavad märkused. |
||||
4009 42 00 |
Liitmikega Vaata alamrubriigi 4009 12 00 selgitavad märkused. |
||||
4011 |
Uued kummist õhkrehvid |
||||
4011 20 10 |
Koormusindeksiga kuni 121 Koormusindeks on alati rehvile märgitud. See on määratletud nõukogu direktiivis nr 92/23/EMÜ (EÜT L 129, 14.5.1992, lk 95). |
||||
4011 20 90 |
Koormusindeksiga üle 121 Vaata alamrubriigi 4011 20 10 selgitavad märkused. |
||||
4011 61 00 kuni 4011 69 00 |
Muud, kalasaba- vms mustriga Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriigid 4011 61 – 4011 69. |
||||
4011 62 00 |
Ehitusmasinatele ja tööstuslikele tõste- ja teisaldusmasinatele veljemõõtmega kuni 61 cm Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriigid 4011 62, 4011 63, 4011 93 ja 4011 94. |
||||
4011 63 00 |
Ehitusmasinatele ja tööstuslikele tõste- ja teisaldusmasinatele veljemõõtmega üle 61 cm Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriigid 4011 62, 4011 63, 4011 93 ja 4011 94. |
||||
4011 93 00 |
Ehitusmasinatele ja tööstuslikele tõste- ja teisaldusmasinatele veljemõõtmega kuni 61 cm Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriigid 4011 62, 4011 63, 4011 93 ja 4011 94. |
||||
4011 94 00 |
Ehitusmasinatele ja tööstuslikele tõste- ja teisaldusmasinatele veljemõõtmega üle 61 cm Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriigid 4011 62, 4011 63, 4011 93 ja 4011 94. |
||||
4015 |
Rõivad ja rõivamanused (sh sõrmkindad, labakindad ja sõrmedeta kindad) igaks otstarbeks, vulkaniseeritud kummist (v.a kõvakummist) |
||||
4015 11 00 |
Kirurgilised Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 4015 11. See alamrubriik ei hõlma ainult kirurgilisi kindaid steriilses pakendis. Siia kuuluvad ka kindad, mis vastavad standarditele EN 455-1 ja EN 455-2 või võrdväärsetele standarditele. |
||||
4015 19 00 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad:
|
||||
4015 90 00 |
Muud Peale HS selgitavate märkuste rubriigis 4015 nimetatud toodete (v.a sõrmkindad, labakindad ja sõrmedeta kindad), kuuluvad sellesse rubriiki ka kaitserõivad, mis kaitsevad radiatsiooni või õhurõhu eest, nt hermeetilised ülikonnad lenduritele), kui need ei ole varustatud hingamisaparaatidega. Kui rõivad on varustatud hingamisaparaatidega, siis klassifitseeritakse need rubriiki 9020 00 00. |
||||
4016 |
Muud tooted vulkaniseeritud kummist (v.a kõvakummist) |
||||
4016 91 00 |
Põrandakatted ja matid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 4016, teine lõik, punkt 2. |
||||
4016 99 52 kuni 4016 99 97 |
Muud Peale HS selgitavate märkuste rubriigi 4016 punktides 7–14 osundatud toodete kuuluvad nendesse alamrubriikidesse ka pimsskiviplokid, mida (vahetatava) smirgelpaberiga kaetult kasutatakse teatavate esemete käsitsi poleerimiseks. |
VIII JAOTIS
TOORNAHAD, NAHK, KARUSNAHK JA TOOTED NENDEST; SADULSEPATOOTED JA RAKMED; REISITARBED, KÄEKOTID JMS TOOTED; TOOTED LOOMASOOLTEST (V. A JÄMESIIDIST)
GRUPP 41
TOORNAHAD (V.A KARUSNAHAD) JA NAHK
4101 |
Veiste (k.a pühvlite) ja hobuslaste toornahad (värsked või soolatud, kuivatatud, painitud, pikeldatud või muul viisil konserveeritud, ent parkimata, pärgamentimata jm viisil edasi töötlemata), karvaga või karvata, laustetud või laustmata |
4101 20 10 kuni 4101 20 80 |
Terved nahad, laustmata, üksnes kuivatatuna massiga kuni 8 kg, kuivsoolatuna kuni 10 kg, värskena, märgsoolatuna või muul viisil konserveerituna massiga kuni 16 kg iga nahk Nende alamrubriikide nahku loetakse terveteks nahkades ka siis, kui need on peata ja jalgadeta; kuid need ei tohi olla laustetud, s.t nahk peab olema esialgse paksusega ega tohi olla lõhestatud kaheks või enamaks kihiks. |
4101 20 10 |
Värsked Sellesse alamrubriiki kuuluvad nahad, mis on loomalt üksnes nülitud. Sellesse alamrubriiki klassifitseeritakse ka jahutatud toornahad ja nahad. |
4101 20 30 |
Märgsoolatud Sellesse alamrubriiki kuuluvad nahad, mida hoitakse roiskumast üksnes soolamisega. |
4101 20 50 |
Kuivatatud või kuivsoolatud Sellesse alamrubriiki kuuluvad kuivatatud nahad (säilitatakse üksnes kuivatamisega, kas antiseptikumide lisamisega või ilma nendeta) ja kuivsoolatud nahad. |
4101 20 80 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad painitud nahad (kastetud lubjavette või kaetud lupja sisaldava pastaga), pikeldatud nahad (niisutatud soola sisaldava soolhappe või väävelhappe või muude kemikaalide nõrga lahusega) ja muude vahenditega konserveeritud nahad. |
4101 50 10 kuni 4101 50 90 |
Terved nahad massiga üle 16 kg Vaata alamrubriikide 4101 20 10 – 4101 20 80 selgitavad märkused. |
4101 50 10 |
Värsked Vaata alamrubriigi 4101 20 10 selgitavad märkused. |
4101 50 30 |
Märgsoolatud Vaata alamrubriigi 4101 20 30 selgitavad märkused. |
4101 50 50 |
Kuivatatud või kuivsoolatud Vaata alamrubriigi 4101 20 50 selgitavad märkused. |
4101 50 90 |
Muud Vaata alamrubriigi 4101 20 80 selgitavad märkused. |
4101 90 00 |
Muud, k.a krupoonid, poolkrupoonid ja kõhud Krupoon koosneb selja ja tagapoole nahast; see on naha kõige paksem ja tugevam ning seetõttu kõige väärtuslikum osa. Poolkrupoonid saadakse krupooni piki seljajoont kaheks lõikamisel. |
4102 |
Lamba ja talle toornahad (värsked, soolatud, kuivatatud, painitud, pikeldatud, soolvees või muul viisil konserveeritud, ent parkimata, pärgamentimata jm viisil edasi töötlemata), villaga või villata, laustmata või laustetud, v.a käesoleva grupi märkuses 1.c nimetatud |
4102 10 10 |
Tallede toornahad Sellesse alamrubriiki kuuluvad nahad pindalaga kuni 0,75 m2. |
4102 10 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad nahad pindalaga üle 0,75 m2. |
4102 21 00 |
Pikeldatud Pikeldatud nahkade kohta vt alamrubriigi 4101 20 80 selgitavad märkused. |
4103 |
Muud toornahad (värsked või soolatud, kuivatatud, painitud, pikeldatud, soolvees või muul viisil konserveeritud, ent parkimata, pärgamentimata jm viisil töötlemata), karvadega või ilma, laustetud või laustmata, v.a käesoleva grupi märkuses 1.b või 1.c nimetatud |
4103 20 00 |
Roomajate nahad Sellesse alamrubriiki kuuluvad püütonite, boade, alligaatorite, kaimanite, iguaanide, gaavialide ja sisalikkude nahad. |
4104 |
Veiste (k.a pühvlite) ja hobuslaste pargitud või enne kuivatamist järelpargitud, värvitud või rasvatatud nahad, karvata, laustetud või laustmata, kuid edasi töötlemata Vaata selle grupi märkuse 2 punktid A ja B. |
4104 11 10 kuni 4104 19 90 |
Märjas olekus (k.a wet-blue ) Ainult pargitud nahad on äratuntavad eelkõige lihapoolsest küljest, kus eriti servades on näha esialgset nahaalust sidekudet. Seetõttu on lihapoolne pind kiuline ja kare. Osaliselt pargitud (eelpargiga) nahad klassifitseeritakse samadesse alamrubriikidesse kui pargitud, kuid edasi töötlemata nahad. Nende nahkade klassifitseerimist ei mõjuta parkimise lõpetamise protsessid, mil parkimiseks kasutatavad ained ja jääkvesi eemaldatakse nahast (nt pesemise, väänamise, pressimise, kuivatamise ja venitamisega). See kehtib ka pargitud, kuid edasi töötlemata nahkade ainult laustmise kohta. |
4104 11 10 kuni 4104 11 90 |
Töötlemata pinnafaktuuriga nahk, laustmata; töötlemata pinnafaktuuriga pinnalaust Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad nahad, millel on epidermise eemaldamise järel näha esialgne pinnafaktuur, ning pinnast ei ole midagi eemaldatud, nt pimssimise või hõõrumisega. Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ainult need nahad, millel on naha karvapool alles. |
4104 41 11 kuni 4104 49 90 |
Kuivas olekus (enne kuivatamist järelpargitud, värvitud või rasvatatud) Vaata selle grupi märkus 2.B ja HS selgitavad üldmärkused, grupp 41, punkt II, kolmas lõik. |
4104 41 11 kuni 4104 41 90 |
Töötlemata pinnafaktuuriga nahk, laustmata; töötlemata pinnafaktuuriga pinnalaust Vaata alamrubriikide 4104 11 10 – 4104 11 90 selgitavad märkused. |
4104 41 11 |
Terved ida-india seebu nahad, pea ja jalgadega või ilma, iga naha mass on kuni 4,5 kg, üksnes taimsete parkainetega pargitud, edasi töödeldud või töötlemata, kuid ilmselt kõlbmatud vahetuks kasutamiseks nahktoodete valmistamisel Sellesse alamrubriiki kuuluvad seebu vasika nahad, mis on ainult pargitud, kasutades taimseid parkaineid, ja mis võivad olla töödeldud nt taimeõlidega, tagamaks nende säilimist pikkadel vedudel. Nendele nahkadele on iseloomulik tugev ja tihke struktuur ning taimepargist tingitud helekollane värvus. Naha karvapool on sile ja ühtlaselt läikiv ning lihapool on tavaliselt kaapimisega hoolsasti puhastatud. Enne kui seda liiki nahku saab kasutada esemete valmistamiseks, tuleb need täiesti uuesti töödelda (park eemaldada) ja seega võib neid pidada eelpargiga nahkadeks. Neid nahku (tuntakse nime all „Madras-nahad” või ida-india (EI) nahad) tuuakse peamiselt Indiast või Pakistanist. Need on tavaliselt kuuekaupa pressitud pallides, mis on pakitud õlgmattidesse ja džuutkottidesse. |
4104 49 11 |
Terved ida-india seebu nahad, pea ja jalgadega või ilma, iga naha mass on kuni 4,5 kg, üksnes taimsete parkainetega pargitud, edasi töödeldud või töötlemata, kuid ilmselt kõlbmatud vahetuks kasutamiseks nahktoodete valmistamisel Vaata alamrubriigi 4104 41 11 selgitavad märkused. |
4105 |
Lammaste või lambatallede pargitud või enne kuivatamist järelpargitud, värvitud või rasvatatud nahad, villata, laustetud või laustmata, kuid edasi töötlemata Vaata selle grupi märkuse 2 punktid A ja B. |
4105 10 00 |
Märjas olekus (k.a wet-blue ) Vaata alamrubriikide 4104 11 10 – 4104 19 90 selgitavad märkused. |
4105 30 10 ja 4105 30 90 |
Kuivas olekus (enne kuivatamist järelpargitud, värvitud või rasvatatud) Vaata selle grupi märkus 2.B ja HS selgitavad üldmärkused, grupp 41, punkt II, kolmas lõik. |
4105 30 10 |
Taimse eelpargiga india villalamba nahad, edasi töödeldud või töötlemata, kuid ilmselt kõlbmatud vahetuks kasutamiseks nahktoodete valmistamisel Sellesse alamrubriiki kuuluvad taimse eelpargiga nahad, mida tuleb enne viimistlust edasi parkida. Nahad, mis on ainult pargitud, kasutades taimseid parkaineid, ja mis võivad olla töödeldud nt taimeõlidega, tagamaks nende säilimist pikkadel vedudel. Nendele nahkadele on iseloomulik tugev ja tihke struktuur ning taimepargist tingitud helekollane värvus. Neid nahku (tuntakse nime all „Madras-nahad” või ida-india (EI) nahad) tuuakse peamiselt Indiast või Pakistanist. Need on tavaliselt kuuekaupa pressitud pallides, mis on pakitud õlgmattidesse ja džuutkottidesse. |
4105 30 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad lamba- ja tallenahad, mis on pargitud soola, maarja, munakollase ja jahu seguga (maarjapargiga nahk). Neid nahku kasutatakse peamiselt kinnaste või kõrgekvaliteediliste jalatsite valmistamisel. |
4106 |
Muude loomade pargitud või enne kuivatamist järelpargitud, värvitud või rasvatatud nahad, villata või karvata, laustetud või laustmata, kuid edasi töötlemata Vaata selle grupi märkuse 2 punktid A ja B. |
4106 21 00 |
Märjas olekus (k.a wet-blue ) Vaata alamrubriikide 4104 11 10 – 4104 19 90 selgitavad märkused. |
4106 22 10 ja 4106 22 90 |
Kuivas olekus (enne kuivatamist järelpargitud, värvitud või rasvatatud) Vaata selle grupi märkus 2.B ja HS selgitavad üldmärkused, grupp 41, punkt II, kolmas lõik. |
4106 22 10 |
Taimse eelpargiga india kitse- või kitsetallenahad, edasi töödeldud või töötlemata, kuid ilmselt kõlbmatud vahetuks kasutamiseks nahktoodete valmistamisel Kohaldada alamrubriigi 4105 30 10 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
4106 31 00 |
Märjas olekus (k.a wet-blue ) Vaata alamrubriikidev 4104 11 10 – 4104 19 90 selgitavad märkused. |
4106 32 00 |
Kuivas olekus (enne kuivatamist järelpargitud, värvitud või rasvatatud) Vaata selle grupi märkus 2.B ja HS selgitavad üldmärkused, grupp 41, punkt II, kolmas lõik. |
4106 40 10 |
Taimse eelpargiga Sellesse alamrubriiki kuuluvad taimse eelpargiga nahad, mida tuleb enne viimistlust edasi parkida. Nendele nahkadele on iseloomulik tugev ja tihke struktuur ning taimepargist tingitud helekollane värvus. |
4106 91 00 |
Märjas olekus (k.a wet-blue ) Vaata alamrubriikide 4104 11 10 – 4104 19 90 selgitavad märkused. |
4106 92 00 |
Kuivas olekus (enne kuivatamist järelpargitud, värvitud või rasvatatud) Vaata selle grupi märkus 2.B ja HS selgitavad üldmärkused, grupp 41, punkt II, kolmas lõik. |
4107 |
Veiste (k.a pühvlite) või hobuslaste pärast parkimist või kuivatamiseelset järelparkimist ja värvimist või rasvatamist muul viisil töödeldud nahad, sh pärgamenditud nahk, karvata, laustetud või laustmata, v.a nahk rubriigist 4114 Sellesse rubriiki kuuluvad nahad võivad pärast parkimist edasi töödeldud olla (kaabitud, värvitud, kohrutatud või neile muster pressitud, viimistletud seemisnaha karestatud pinna saamiseks, neile muster trükitud, silendatud, satineeritud jne) või pärgamenditud (vt selle grupi HS selgitavad üldmärkused, punkt III). |
4107 11 11 kuni 4107 11 90 |
Töötlemata pinnafaktuuriga nahk, laustmata Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad laustmata nahad (s.t need on esialgse paksusega ega ole lõhestatud mitmeks kihiks), ka need, mis on õhendatud täiesti ühetasaseks, kaapides lihapoolelt ära liha- ja kudede jäänused ning konarlikkuse. |
4107 11 11 |
Boksnahk Boksnahk on kroompargiga või mõnikord kombineeritud pargiga vasikanahk, mis on seejärel värvitud ja poleeritud ning mida kasutatakse kingade pealisnahkadeks või teatavate nahktoodete (nt käekotid, dokumendimapid) valmistamiseks; see nahk on väga pehme. |
4107 12 11 |
Boksnahk Vaata alamrubriigi 4107 11 11 selgitavad märkused. |
4107 91 10 ja 4107 91 90 |
Töötlemata pinnafaktuuriga nahk, laustmata Vaata alamrubriikide 4107 11 11 – 4107 11 90 selgitavad märkused. |
4107 91 10 |
Tallanahk Oma kasutuse tõttu, mis nõuab tugevust ja vastupidavust, ei viimistleta („feed”) tallanahka. Selle naha töötlemisel kasutatav menetlus on „vesitöötlus” („water currying”), kuna aga viimistletud nahkade („stuffed leathers”) puhul kasutatakse „rasvtöötlust” („fat currying”). Tallanaha peamised töötlemisviisid on nahapoole (pealispinna) puhastus, õhu käes kuivamine, korduv vasardamine ja surverullimine. Vaata ka HS selgitavad märkused, rubriik 4107, kolmas lõik. |
4112 00 00 |
Lammaste või lambatallede pärast parkimist või kuivatamiseelset järelparkimist ja värvimist või rasvatamist muul viisil töödeldud nahad, sh pärgamenditud nahk, villata, laustetud või laustmata, v.a nahk rubriigist 4114 Kohaldada HS selgitavaid märkusi, rubriik 4107, vastavate muudatustega. |
4113 |
Muude loomade pärast parkimist või kuivatamiseelset järelparkimist ja värvimist või rasvatamist muul viisil töödeldud nahad, sh pärgamenditud nahk, villa või karvata, laustetud või laustmata, v.a nahk rubriigist 4114 Kohaldada HS selgitavaid märkusi, rubriik 4107, vastavate muudatustega. |
4115 |
Komposiitnahk naturaalse naha või nahakiudude baasil (tahvlite, lehtede või ribadena, rullides või mitte); nahalõikmed jm naha- või komposiitnahajäätmed, nahktoodete valmistamiseks kõlbmatud; nahatolm, -pulber ja -puru Komposiitnahk on valmistatud naturaalse naha või nahakiudude baasil. Komposiitnahale eriomaduste andmiseks kasutatakse mõnikord vanutavaid materjale, nagu tselluloos-, süntees- või puuvillakiude. Taoliste kiudude osakaal peab siiski jääma märgatavalt alla 50 %, et tooteid saaks tahvlite, lehtede või ribadena, rullides või mitte, klassifitseerida rubriiki 4115. Nahakiud koosnevad kroomparkimisel ja taimedega valgendamisel saadud laastudest, nahalõikmetest või muudest nahajäätmetest. Sideainena kasutatakse peamiselt looduslikku lateksit. Komposiitnahka kasutatakse peamiselt jalatsitööstuses jalatsite (toestus)rantide, kappide, sisetaldade, pinsolite ja toatuhvlite välistaldade valmistamiseks. Veel kasutab seda nahktoodete tööstus (nt käsikohvrite, ranitsate toestuseks, dokumendimappide või portfellide ja rahataskute vahetaskuteks) ning tehniline sektor (mansetid, tihendid jne). |
GRUPP 42
NAHKTOOTED; SADULSEPATOOTED JA RAKMED; REISITARBED, KÄEKOTID JMS TOOTED; TOOTED LOOMASOOLTEST (V.A JÄMESIIDIST)
4202 |
Reisikohvrid, käsikohvrid, kosmeetikakohvrikesed, diplomaadikohvrid, portfellid, ranitsad, prillitoosid, binokli-, kaamera-, muusikariista- või püssivutlarid, püstolikabuurid jms tooted; reisikotid, termoskotid toidukaupade ja jookide jaoks, tualett-tarvete kotid, seljakotid, käekotid, kandekotid, rahakotid, rahataskud, kaarditaskud, portsigarid, tubakakotid, tööriistakotid, spordikotid, pudelite kandekastid, ehtekarbid, puudritoosid, lauahõbedakarbid jms tooted nahast või komposiitnahast, lehtplastidest, tekstiilmaterjalidest, vulkaniseeritud kiust või papist, täielikult või osaliselt kaetud nimetatud materjalide või paberiga Termini „välispind” määratluse kohta vaata selle grupi lisamärkus 1 ja HS selgitavad märkused alamrubriikide 4202 11, 4202 21, 4202 31 ja 4202 91 kohta. Sellesse rubriiki kuuluvad reketikotid, millesse mahub kogu reket, ka sangaga või õlarihmaga varustatud. Sellesse alamrubriiki ei kuulu siiski tennisereketite, sulgpallireketite, golfikeppide jne ümbrised, kui need on valmistatud tekstiilmaterjalist (tavaliselt plastiga kaetud), kas pallitaskutega või ilma (rubriik 6307). |
4202 11 10 ja 4202 11 90 |
Nahast või komposiitnahast välispinnaga Termini „komposiitnahk” määratluste kohta vaata HS selgitavad märkused, vastavalt rubriik 4115, I. |
4202 12 11 ja 4202 12 19 |
Lehtplastist välispinnaga Kui toote välispinna materjaliks on liitmaterjal, kus palja silmaga näha olev väliskiht on lehtplast (nt tekstiilkiududest kootud riie lehtplastist välispinnaga), võidakse toode klassifitseerida nendesse alamrubriikidesse hoolimata sellest, kas lehtplast on valmistatud eraldi enne liitmaterjali valmistamist või on plastkiht tekkinud selliselt, et mingi materjal (nt tekstiilkiududest kootud riie) on kaetud plastiga, eeldades siiski, et palja silmaga nähtav välispind meenutab tootele kinnitatud lehtplasti. |
4202 22 10 |
Lehtplastist välispinnaga Vaata alamrubriikide 4202 12 11 ja 4202 12 19 selgitavad märkused. |
4202 31 00 kuni 4202 39 00 |
Tavaliselt taskus või käekotis kantavad tooted Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriigid 4202 31, 4202 32 ja 4202 39. |
4202 32 10 |
Lehtplastist välispinnaga Vaata alamrubriikide 4202 12 11 ja 4202 12 19 selgitavad märkused. |
4202 92 11 kuni 4202 92 19 |
Lehtplastist välispinnaga Vaata alamrubriikide 4202 12 11 ja 4202 12 19 selgitavad märkused. |
4203 |
Nahast või komposiitnahast rõivad ja rõivamanused |
4203 10 00 |
Rõivad Sellesse alamrubriiki kuuluvad rõivad, sh töörõivad nagu joped, mantlid, jakid, püksid ja põlled, mis on valmistatud nahast või komposiitnahast. Siia kuuluvad ka mittekomplektsed või viimistlemata, kuid rõivastena siiski äratuntavad, nahktooted ja kokkuühendatud nahad. |
4203 21 00 kuni 4203 29 90 |
Sõrmkindad, labakindad ja sõrmedeta kindad Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka sõrmkindad, labakindad ja sõrmedeta kindad, mis on juurdelõigatud, kuid edasi töötlemata. Teatava kujuga juurdelõigatud nahatükid, mis on mõeldud sõrmkinnaste valmistamiseks, kuid millel pöial ja sõrmed on lõpuni juurdelõikamata, klassifitseeritakse alamrubriiki 4205 00 90. |
4203 21 00 |
Spordikindad Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 4203 21. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka vehklemis-, kriketi- ja pesapallikindad ning võidusõitjate äralõigatud käeseljaga jalgrattakindad. |
4203 29 10 |
Kaitsekindad kõikide erialade jaoks Sellesse alamrubriiki kuuluvad kaitseotstarbelised sõrmkindad, labakindad ja sõrmedeta kindad on tavaliselt mõeldud käte kaitsmiseks töötegemisel. Seetõttu on need, erinevalt moekinnastest, valmistatud paksust, tugevast nahast, mida ei ole tavaliselt peale parkimise muul viisil töödeldud. Kaitsekinnastel on sageli kare pind; need võivad olla mansettidega, mis kaitsevad randmeid ja käsivarsi. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka kaitsekindad, millel on ainult peopesa ja sõrmede kämblapoolne osa nahast. |
4203 29 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka sõrmkindad, labakindad ja sõrmedeta kindad, mida samuti spordis kasutatakse, kuid mis ei vasta HS selgitavate märkuste alamrubriigis 4203 21 esitatud iseloomulike spordikinnaste funktsionaalsele disainile. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka kindad, mille peopesa ja sõrmede kämblapoolne osa ning sõrmevahed on nahast ja käeselg on muust materjalist. |
4203 30 00 |
Vööd, rihmad ja õlarihmad Sellesse alamrubriiki kuuluvad rahavööd ja samalaadsed nahkvööd, millel on üks või mitu kinnitusega taskut. |
4203 40 00 |
Muud rõivamanused Sellesse alamrubriiki kuuluvad püksitraksid, randmekatted, lipsud ja tirooli rahvariiete põlvpükste traksid. Sellesse alamrubriiki ei kuulu kingapaelad, mida ei loeta rõivamanusteks ja mis klassifitseeritakse alamrubriiki 4205 00 90. Sellesse alamrubriiki ei kuulu ka randmekatted, mis kujutavad endast ehete imitatsioone või kostüümide ehteid (rubriik 7117), ega käekellade rihmad (rubriik 9113). |
4205 00 |
Muud nahast või komposiitnahast tooted |
4205 00 11 |
Konveierilindid või ülekanderihmad ning rihmamaterjal See alamrubriik hõlmab HS selgitavate märkuste rubriigi 4205 teise lõigu punktis 1 kirjeldatud tooteid, v.a konveierikopad |
4205 00 19 |
Muud See alamrubriik hõlmab HS selgitavate märkuste rubriigi 4205 teise lõigu punktis 2 kirjeldatud tooteid ning konveierikoppasid. |
4205 00 90 |
Muud Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 4205, kolmas lõik. |
GRUPP 43
KARUSNAHK, TEHISKARUSNAHK; NENDEST VALMISTATUD TOOTED
4301 |
Toorkarusnahad (sh pead, sabad, käpad jm köösneritööks sobivad tükid ning lõiked), v.a rubriikides 4101 , 4102 või 4103 nimetatud toornahad Termini „toorkarusnahad” määratluse kohta vaata HS selgitavad märkused, rubriik 4301, eelviimane lõik. |
||||
4301 80 00 |
Muud karusnahad, terved, pea, saba ja käppadega või ilma Sellesse alamrubriiki kuuluvad hülgenahad (nt grööni hülge või vööthülge valgekarvaliste poegade nahad), saarmanahad ja nutrianahad. Grööni hülge poegade nahk on üleni valge. Vööthülge poegade nahk on valge, peast sabani ulatuva laia sinihalli seljavöödiga. Hülgenahad esitatakse tollile sageli ebaõigesti saarmanahkadena. Hüljestel on ilus, siidine, tihe karvkate, kus läikiv, must kattekarv katab kuldset aluskarva, mis kaela- ja kõhupiirkonnas on punakaspruuni või oranži varjundiga. Saarma karvkate varieerub pruunist mustani, on siin-seal valgetähniline, kuna aga aluskarv on väga ilus ning ka väga tihe (tugev). Kuna nutria nisad on selja peal, siis on peaaegu ainus nutria karviku kasutatav osa kõhunahk ja seetõttu tehakse nahastamislõige looma nülgides piki selga. Karvkate on kõhupoolel mustjaspruun ja seljal ning külgedel heledam; rikkalik kattekarv on torkav, kare ja aluskarv on ilus, tihe ja villataoline. Sellesse alamrubriiki kuuluvad gepardi, jaaguari, ilvese, pantri (või leopardi) ja puuma karusnahad. |
||||
4301 90 00 |
Pead, sabad, käpad jm köösneritööks sobivad tükid ning lõiked Sellesse alamrubriiki kuuluvad mitte ainult kõrvaleheidetud osad (pead, sabad ja käpad), vaid ka lõikeribad ja jäägid. Nendest tükkidest tehakse väikesi vaipu („mats”), mida seejärel kasutatakse kehvema kvaliteediga karusnahatoodete valmistamiseks. |
||||
4302 |
Pargitud või töödeldud karusnahad (sh pead, sabad, käpad jm tükid ning lõiked), kokku ühendamata või ühendatud (ilma lisamaterjalideta), v.a rubriigis 4303 nimetatud tooted |
||||
4302 11 00 kuni 4302 19 99 |
Terved, pea, saba ja käppadega või ilma, kokku ühendamata Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad nahad (nt lambanahad), millest on eemaldatud üksnes pea, saba ja käpad, kas servad tasandatud või tasandamata, mis ei ole juurdelõigatud ega neile muud kuju antud; need võivad olla värvitud ja sobivad vaibana kasutamiseks. |
||||
4302 19 41 |
Grööni hülge või vööthülge valgekarvaliste poegade nahkadest Vaata alamrubriigi 4301 80 00 selgitavad märkused. |
||||
4302 20 00 |
Pead, sabad, käpad jm lõiked ning tükid, kokku ühendamata Selle alamrubriigi „lõiked ja tükid” on lõikeribad, mis tekivad köösneritöödel või karusnahkade või nende osade ühendamisel ruutudeks, ristkülikuteks, trapetsiteks või ristideks. |
||||
4302 30 10 |
Tükkidest kokkupandud karusnahad Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 4302, esimene lõik, punkt 2, teine alalõik. Tükkidest kokkupandud karusnahku, mõnikord nimetatud ka „stranded furskins”, võidakse saada ka:
et saada pikem, kuid kitsam nahk. |
||||
4302 30 25 kuni 4302 30 99 |
Muud Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka alljärgnevad tooted ilma lisamaterjalideta:
|
||||
4302 30 51 |
Grööni hülge või vööthülge valgekarvaliste poegade nahkadest Vaata alamrubriigi 4301 80 00 selgitavad märkused. |
||||
4303 |
Karusnahast rõivad, rõivamanused jm karusnahatooted |
||||
4303 10 10 ja 4303 10 90 |
Rõivad ja rõivamanused Vaata selle grupi lisamärkus 4. |
||||
4303 10 10 |
Grööni hülge või vööthülge valgekarvaliste poegade nahkadest Sellesse alamrubriiki kuuluvad rõivad ja rõivamanused, mis on valmistatud alamrubriikidesse 4302 19 41 või 4302 30 51 klassifitseeritavatest nahkadest. |
||||
4303 90 00 |
Muud Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 4303, kolmas ja neljas lõik. |
IX JAOTIS
PUIT JA PUITTOOTED; PUUSÜSI; KORK JA KORGIST TOOTED; ÕLGEDEST, ESPARTOST JA MUUDEST PUNUMISMATERJALIDEST TOOTED; KORV- JA VITSPUNUTISED
GRUPP 44
PUIT JA PUITTOOTED; PUUSÜSI
4401 |
Küttepuit palkidena, halgudena, okstena, haokubudena vm kujul; puitlaastud ja -pilpad; saepuru ja puidujäätmed, aglomeeritud pakkudeks, brikettideks, graanuliteks vms või aglomeerimata |
||||||||
4401 10 00 |
Küttepuit palkidena, halgudena, okstena, haokubudena vm kujul Küttepuiduks arvatud palkidel ja halgudel ei ole suuruse piirangut. Tollile esitatava puidu seisund ja väliskuju eristab teda rubriiki 4403 kuuluvast puidust (vt HS selgitavad märkused, rubriik 4401, erand b). Sellesse alamrubriiki ei kuulu saepuru, puidujäätmed ega praak, isegi kui need on ilmselgelt küttena kasutamiseks (alamrubriigid 4401 31 00, 4401 39 20, 4401 39 30 või 4401 39 80). |
||||||||
4401 21 00 ja 4401 22 00 |
Puitlaastud ja -pilpad Vaata selle grupi märkused 1.a ja 1.c ning HS selgitavad märkused, rubriik 4401, esimene lõik punkt B. |
||||||||
4401 31 00 kuni 4401 39 80 |
Saepuru ja puidujäätmed, aglomeeritud pakkudeks, brikettideks, graanuliteks vms või aglomeerimata Vaata selle grupi märkused 1.a ja 1.c. Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu selle grupi lisamärkuses 1 määratletud puidujahu (rubriik 4405 00 00). |
||||||||
4403 |
Töötlemata puit, kooritud või koorimata, kantimata või jämedalt kanditud |
||||||||
4403 10 00 |
Värvi, peitsi, kreosoodi vm säilitusainetega kaetud või immutatud Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 4403 10. Puidu immutamine (sh sissepritsimine) on töötlus, mille tulemusena puit säilib paremini (mädanemiskindluse mõttes) või mis annab puidule teatavad kindlad omadused (nt tulekindluse või kaitse kuivamiskahanemise vastu). Immutamine tagab näiteks okaspuidust postidele pikemaajalise säilivuse. Immutamine hõlmab nii postide leotamist lahtistes kuuma immutusvedelikuga tõrtes, kuni vedelik jahtub, või töötlemist autoklaavis vaakumis või rõhu all. Töötlemisel kasutatakse peamiselt orgaanilisi aineid, nt kreosoot, dinitrofenoolid ja dinitrokresoolid. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka värvitud või lakitud puidust postid. |
||||||||
4403 20 11 |
Saepalgid Saepalkide füüsikalised omadused on:
Saepalgid tavaliselt saetakse või lõhestatakse pikisuunas saematerjaliks või raudtee puitliipriteks või kasutamiseks spooni valmistamiseks vineerimise jaoks (peamiselt spoonikoorimise või -hööveldamisega). |
||||||||
4403 20 31 |
Saepalgid Vaata alamrubriigi 4403 20 11 selgitavad märkused. |
||||||||
4403 20 91 |
Saepalgid Vaata alamrubriigi 4403 20 11 selgitavad märkused. |
||||||||
4403 41 00 kuni 4403 49 95 |
Muu selle grupi alamrubriigi märkuses 2 nimetatud troopiline puit Vaata ka selle grupi HS üldised selgitused alamrubriikide kohta teatavate troopiliste puude nimetuste suhtes. Vaata ka selle grupi HS selgitavate märkuste lisa. |
||||||||
4403 49 35 |
Okuumea ( okoumé ) ja sipo-sargapuu ( sipo ) Okuumea saadakse peaaegu eranditult Gaboni metsadest. Puit on pehme, värvuselt lõheroosa, kiulise tekstuuri ja ebakorrapärase süüga, meenutab veidi päris-mahagonipuitu (mahogany), kuid on värvuselt palju heledam. Puu annab hästi vormitud silindrilisi palke, mis suurepäraselt sobivad spoonihöövelduseks ja -koorimiseks ning mida kasutatakse peamiselt vineerispooni valmistamisel. |
||||||||
4403 91 10 |
Saepalgid Vaata alamrubriigi 4403 20 11 selgitavad märkused. |
||||||||
4403 92 10 |
Saepalgid Vaata alamrubriigi 4403 20 11 selgitavad märkused. |
||||||||
4403 99 10 |
Pappel Sellesse alamrubriiki kuuluvad kõik liigid perekonnast Populus. Paplipuit on kerge, värvuselt hele ja väga pehme. Seda kasutatakse tisleritoodete (mööbli sisedetailid, pakkimiskastid) ja vineeri valmistamiseks. Peale okaspuude on see peamine tselluloosi lähtematerjal paberimassi saamiseks. |
||||||||
4403 99 51 |
Saepalgid Vaata alamrubriigi 4403 20 11 selgitavad märkused. |
||||||||
4404 |
Vitsapuit; lõhestatud teibad; pikuti saagimata vaiad, tulbad ja aiateibad, teritatud otstega; puittoorikud jalutuskeppide, vihmavarju- ja tööriistakäepidemete valmistamiseks, jämedalt tahutud, kuid treimata, painutamata ja muul viisil töötlemata; puitlaastud jms Puitlaastud jms erineb rubriigi 4408 vineerispoonist väiksema suuruse ja kasutatava puiduliigi poolest (tavaliselt tavalistest, pehmematest puiduliikidest). |
||||||||
4404 20 00 |
Lehtpuidust Sellesse alamrubriiki kuuluvad höövlilaastud, mis sarnanevad rullikeerdunud puitlaastudega (tavaliselt pöök või sarapuu), ja mida kasutatakse äädika valmistamisel või vedelike selitamisel. |
||||||||
4405 00 00 |
Puitvill, puidujahu Termini „puidujahu” määratluse kohta vaata selle grupi lisamärkus 1. |
||||||||
4406 |
Raudteede ja trammiteede puitliiprid |
||||||||
4406 10 00 |
Immutamata Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriigid 4406 10 ja 4406 90. |
||||||||
4406 90 00 |
Muud Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriigid 4406 10 ja 4406 90. |
||||||||
4407 |
Pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või -kooritud puit, hööveldatud, lihvitud, pikijätkatud või mitte, paksusega üle 6 mm Terminite „spoonihööveldatud” ja „spoonikooritud” määratluse kohta vt HS selgitavad märkused, rubriik 4408, teine ja kolmas lõik. |
||||||||
4407 10 31 kuni 4407 10 38 |
Hööveldatud Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu:
|
||||||||
4407 10 91 kuni 4407 10 98 |
Muud Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu pakkimiskastide või lattraamististe valmistamiseks mõeldud täiskomplektid saetud, lõigatud või kooritud laudadest paksusega üle 6 mm. Taolised komplektid klassifitseeritakse rubriiki 4415, ka siis, kui nende juurde kuuluvad nurkade või jalgade tugevdused. Vaata rubriigi 4415 selgitavad märkused. |
||||||||
4407 21 10 kuni 4407 29 95 |
Selle grupi alamrubriigi märkuses 2 nimetatud troopiline puit Vaata ka selle grupi HS üldised selgitused alamrubriikide kohta teatavate troopiliste puude nimetuste suhtes. Vaata ka selle grupi HS selgitavate märkuste lisa. |
||||||||
4407 99 96 |
Troopiline puit Termin „troopiline puit” selles rubriigis tähendab ainult selliste puuliikide puitu, mida ei ole nimetatud selle grupi alamrubriikide märkuses 2. Sellesse alamrubriiki kuulub alljärgnevate troopiliste puude puit: aiélé, alone, andoung, bilinga, bomanga, bubinga, ebène, ebiara, faro, kapokier, limbali, longhi, movingui, mutenye, naga, niové, tali, tchitola, wengé ja zingana. |
||||||||
4408 |
Spoon vineerimiseks (k.a spoonihööveldatud kihtpuitmaterjal), vineeri ja samalaadse kihtpuitmaterjali valmistamiseks ning muu pikuti saetud, spoonihööveldatud või kooritud puit, hööveldatud, lihvitud, servjätkatud, pikijätkatud või mitte, paksusega kuni 6 mm |
||||||||
4408 31 11 kuni 4408 39 95 |
Selle grupi alamrubriigi märkuses 2 nimetatud troopilisest puidust Vaata ka selle grupi HS selgitavad märkused teatavate troopiliste puude nimetuste kohta. Vaata ka selle grupi HS selgitavate märkuste lisa. |
||||||||
4409 |
Puit pidevprofiiliga (keeled, sooned, punnid, kald- või ümarservad, V-punnid, helmestus, lekaalprofiil vms) ühel või mitmel küljel, otsal või serval (sh kokku ühendamata parketilipid ja -liistud), hööveldatud või hööveldamata, lihvitud või lihvimata, pikijätkatud või mitte |
||||||||
4409 10 11 |
Raamliistud maalidele, fotodele, peeglitele jms Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 4409, viies lõik punkt 4. Sellesse alamrubriiki ei kuulu vigurprofileeritud puit, mis on saadud teise vigurprofileeritud või -profileerimata puidutüki ülestamisega (rubriigid 4418 või 4421). |
||||||||
4409 10 18 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad:
|
||||||||
4409 29 10 |
Raamliistud maalidele, fotodele, peeglitele jms Vaata alamrubriigi 4409 10 11 selgitavad märkused. |
||||||||
4409 29 91 ja 4409 29 99 |
Muud Vaata alamrubriigi 4409 10 18 selgitavad märkused. |
||||||||
4410 |
Puitlaastplaadid, orienteeritud kihtidega plaadid (OSB) jms plaadid (näiteks vahvelplaadid) puidust või muust puitjast materjalist, vaikude vms orgaaniliste sideainetega aglomeeritud või aglomeerimata |
||||||||
4410 11 50 |
Pinnatud dekoratiivse plastlaminaadiga Sellesse alamrubriiki kuuluvad puitlaastplaadid, mis on pinnatud alamrubriigi 3921 90 41 kõrgsurvelaminaadiga. |
||||||||
4410 11 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad puitlaastplaadid, mis on kaetud plasti, värvi, paberi, tekstiilmaterjali või metalliga, v.a alamrubriikides 4410 11 30 ja 4410 11 50 osundatud. |
||||||||
4410 90 00 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad puitjad materjalid, v.a puit, on suhkruroog, bambus, kõrsviljaõlg ja lina- ning kanepivarred. |
||||||||
4411 |
Puitkiudplaadid puidust või muust puitjast materjalist, vaikude või muu orgaanilise sideaine abil kokku ühendatud või mitte |
||||||||
4411 12 10 kuni 4411 14 90 |
Keskmise tihedusega puitkiudplaadid (MDF) Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 4411, teise lõigu punktile A esimene alalõik. |
||||||||
4411 12 10 |
Mehaaniliselt töötlemata ja katmata pealispinnaga Sellesse alamrubriiki klassifitseerimisel ei saa lihvimist pidada mehaaniliseks töötlemiseks. |
||||||||
4411 13 10 |
Mehaaniliselt töötlemata ja katmata pealispinnaga Vaata alamrubriigi 4411 12 10 selgitavad märkused. |
||||||||
4411 14 10 |
Mehaaniliselt töötlemata ja katmata pealispinnaga Vaata alamrubriigi 4411 12 10 selgitavad märkused |
||||||||
4411 92 10 ja 4411 92 90 |
Tihedusega üle 0,8 g/cm3 Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 4411 teise lõigu punkti B alapunktile 1. |
||||||||
4411 92 10 |
Mehaaniliselt töötlemata ja katmata pealispinnaga Vaata alamrubriigi 4411 12 10 selgitavad märkused |
||||||||
4411 93 10 ja 4411 93 90 |
Tihedusega üle 0,5 g/cm3, kuid mitte üle 0,8 g/cm3 Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 4411 teise lõigu punkti B alapunktile 2. |
||||||||
4411 93 10 |
Mehaaniliselt töötlemata ja katmata pealispinnaga Vaata alamrubriigi 4411 12 10 selgitavad märkused |
||||||||
4411 94 10 ja 4411 94 90 |
Tihedusega kuni 0,5 g/cm3 Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 4411 teise lõigu punkti B punktid 2 ja 3. |
||||||||
4411 94 10 |
Mehaaniliselt töötlemata ja katmata pealispinnaga Vaata alamrubriigi 4411 12 10 selgitavad märkused |
||||||||
4412 |
Vineer, spoonitud plaadid jms kihtpuitmaterjal Okaspuiduvineeril esineb sageli pealmise vineerikihi defekte (nt oksaaugud), mis valmistusprotsessis parandatakse puidu inkrustatsiooniga, plasttäiteainetega jne. Taolisi materjale ei loeta lisaaineteks ning need ei anna vineerile teiste rubriikide toodete omadusi. Selle rubriigi vineer võib olla lihvimata või lihvimisega edasi töödeldud. Termin „lihvimata” sisaldab terminit „kergelt lihvitud” („touch-sanded”); pealmise vineerikihi kergelt lihvimisega töödeldakse üksnes lappimise, korkimise või täitmise tulemusena tekkinud ebatasasused. Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriigid 4412 10, 4412 31, 4412 32 ja 4412 39. Vineer, spoonitud plaadid jms kihtpuitmaterjal, mida kasutatakse põrandaplaatidena (vt eelkõige käesoleva rubriigi HS selgitavate märkuste neljandat lõiku); siia kuuluvad üksnes plaadid, mille pealmise puidukihi paksus on alla 2,5 mm (õhuke spoon). Näide tüüpilise kolmekihilise toote kohta:
Kui pealmise puidukihi paksus on 2,5 mm või rohkem, ei kuulu need käesolevasse rubriiki (alamrubriik 4418 71 00 või 4418 72 00). |
||||||||
4412 94 10 ja 4412 94 90 |
Tisleriplaat, lamell- ja laiaribiline tisleriplaat Terminite „tisleriplaat, lamell- ja laiaribiline tisleriplaat” tõlgendamise kohta vt HS selgitavad märkused, rubriik 4412, esimene lõik, punkt 3, esimene alalõik. |
||||||||
4413 00 00 |
Presspuit plokkide, plaatide, prusside või profiilvormidena Kõige tavalisemad puuliigid tihendamiseks on pöök, valgepöök, robiinia ja pappel. |
||||||||
4415 |
Puidust pakk-kastid, karbid, salved, trumlid jms puitpakendid; puidust kaablitrumlid; puitalused, äärtega puitalused jms kaubaalused; kaubaaluste puidust ääred |
||||||||
4415 10 10 |
Pakk-kastid, karbid, salved, trumlid jms puitpakendid; kaablitrumlid Sellesse alamrubriiki kuuluvad pakk-kastide, salvede jne valmistamiseks mõeldud täiskomplektid kokku ühendamata puidust, mis on saetud, lõigatud või kooritud laudadest, mis esitatakse tollile ühe saadetisena, ka koos põhjade, külgede, kaante ja kinnitustega. Mittetäielikud komplektid klassifitseeritakse alljärgnevalt:
Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 4415, punkt I. |
||||||||
4415 10 90 |
Kaablitrumlid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 4415, punkt II. |
||||||||
4415 20 20 ja 4415 20 90 |
Puitalused, äärtega puitalused jms kaubaalused; kaubaaluste ääred Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 4415, punktid III ja IV. |
||||||||
4416 00 00 |
Vaadid, pütid, tõrred, tünnid jm puidust püttsepatooted ja nende puitosad Vaatidel ja tünnidel on keskelt kumer kere ja mõlemad otsad on kinnised. Tõrtel ja püttidel on tavaliselt ainult üks ots kinnine ja neil võib olla äravõetav kaas. Tavaliselt kasutatavad puuliigid on kastan ja tamm. Termini „puitosad” all mõeldakse tünnilaudu, tünni otsalaudu ning muid püttsepatooteid. Tünnilauad on rohkem või vähem painutatud, hööveldatud plangud, vähemalt ühest otsast kärbitud või faasitud (kaldu lõigatud) ja milles on uure, mida tuntakse „nuudina”, kokkupaneku võimaldamiseks. Otsalauad on soovitud ümbermõõduga ringikujuliseks ja mõlemalt poolt viltuseks lõigatud, et neid saaks tünnilaudade nuuti asetada. |
||||||||
4417 00 00 |
Puidust tööriistad, tööriistade korpused ja käepidemed, pintslite ja harjade puitosad ja -käepidemed; puidust saapa- ja kingaliistud ning -toed Vaata selle grupi märkus 5. Sellesse rubriiki kuuluvad värvi- ja vahupintslite varred. |
||||||||
4418 |
Puidust tisleri- ja puusepatooted, sh puidust kärgpaneelid, koostepõrandaplaadid, katusesindlid ja katuselaastud |
||||||||
4418 20 10 kuni 4418 20 80 |
Uksed, ukseraamid ja -piidad, lävepakud Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad liimpuitkonstruktsiooniga lauspaneelid, millel on paks keskkiht, kui paneele on edasi töödeldud sel määral, et need on ühemõtteliselt ustena kasutatavad (nt neisse on lõigatud süvendid käepidemete, lukkude või hingede jaoks). Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu töötlemata paneelid, mida mõnikord nimetatakse „tiheda sisevoodriga lameuste toorikuteks”, isegi kui nende servad on spoonitud (rubriik 4412). |
||||||||
4418 40 00 |
Puitraketis betoneerimistöödeks Selle alamrubriigi puitraketis on kooste, mida kasutatakse igat liiki betoneerimistöödeks (nt vundamentide, seinte, põrandate, sammaste, piilarite, ajutiste tugipostide, tunneliosade jne valmistamisel). Tavaliselt valmistatakse puitraketis vaigusest puidust (plangud, palgid jne). Puitraketisena kasutatavad vineerplaadid (sileda pinna saamiseks) ei kuulu siiski sellesse alamrubriiki, isegi kui need on ühelt või mõlemalt poolt pealistatud ja nende kasutus puitraketisena on kaheldamatu (rubriik 4412). |
||||||||
4418 50 00 |
Katusesindlid ja katuselaastud Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 4418, seitsmes ja kaheksas lõik. |
||||||||
4418 71 00 kuni 4418 79 00 |
Koostepõrandaplaadid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 4418, kuues lõik. |
||||||||
4418 71 00 |
Mosaiikpõrandatele Sellesse alamrubriiki kuuluvad põrandaplaadid koosnevad nn kulumiskihist, mis on tehtud plaatidest, ribadest, liistudest jne, mis on ühendatud sobivale puit-, puitkiudplaat-, paber-, plast-, kork- jne kandekihile. Vaata ka alamrubriigi 4412 selgitavad märkused. Vaata ka HS selgitavad märkused alamrubriigi 4418 71 kohta. |
||||||||
4418 72 00 |
Muud, mitmekihilised Vaata alamrubriigi 4418 71 00 selgitavad märkused |
||||||||
4418 90 10 |
Liimpuit Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 4418, kolmas lõik. |
||||||||
4418 90 80 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 4418 neljandas lõigus kirjeldatud puidust kärgpaneelid. |
||||||||
4420 |
Puitmarketrii ja -intarsia; puitlaekad ja -kastikesed juveeltoodete, terariistade jms hoidmiseks; puidust kujukesed jm dekoratiivesemed; puidust mööbliesemed, mis ei kuulu gruppi 94 |
||||||||
4420 90 10 |
Puitmarketrii ja -intarsia Sellesse alamrubriiki kuuluvad puitmarketrii ja -intarsiaga kaunistatud (panustehnikas) plaadid. Puitmarketrii koosneb õhukestest puidust või muust materjalist (mitteväärismetall, kilpkonnakilp, konnakarp, elevandiluu jne), mis on kaunistuseks puidust alusele liimitud. |
||||||||
4421 |
Muud puittooted |
||||||||
4421 90 97 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad:
|
GRUPP 45
KORK JA KORGIST TOOTED
4501 |
Looduslik kork, töötlemata või esmatöödeldud; korgijäätmed; purustatud, granuleeritud või jahvatatud kork |
4501 10 00 |
Looduslik kork, töötlemata või esmatöödeldud Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 4501, punkt 1. |
4501 90 00 |
Muud Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 4501, punktid 2 ja 3. |
4502 00 00 |
Looduslik kork, eemaldatud väliskihiga või jämedalt tükeldatud, ristkülikukujuliste (sh ruudukujuliste) klotside, tahvlite, lehtede või ribadena (sh teravate servadega korgi- või punnitoorikud) Sellesse rubriiki kuuluvad õhukesed, looduslikust korgist paberist alusel seina viimistluskatted rullides. |
4503 |
Looduslikust korgist tooted |
4503 10 10 ja 4503 10 90 |
Korgid ja punnid Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 4503 10. |
4504 |
Aglomeeritud kork (sideainega või ilma) ning tooted sellest |
4504 10 11 |
Vahuveinidele, sh looduslikust korgist tihenditega Sellesse alamrubriiki kuuluvad silindrilised korgid ja punnid vahuveinide pudelitele Nende korkide ja punnide läbimõõt on pudelisuust märgatavalt suurem, nii et need pannakse kokkusurutult pudelile peale. Kord kasutatuna (kui pudel on lahti tehtud), võtavad need tagasi selle kuju, nagu on esitatud alamrubriikide 2204 21 06 – 2204 21 09 selgitavates märkustes. Nende korkide ja punnide ülaosa koosneb sageli aglomeeritud korgist ja alaosa (see, mis puutub vahuveiniga kokku) looduslikust korgist:
|
4504 10 19 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad aglomeeritud korgist silindrilised korgid ja punnid muudele pudelitele peale vahuveinipudelite. Sellesse alamrubriiki ei kuulu õhukesest korgist kettad, mida kasutatakse seibidena kroonkorkides (alamrubriigid 4504 10 91 ja 4504 10 99). |
4504 10 91 ja 4504 10 99 |
Muud Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka aglomeeritud korgist seibid kroonkorkidele. |
4504 90 20 |
Korgid ja punnid Sellesse alamrubriiki kuuluvad mittesilindrilised aglomeeritud korgist korgid ja punnid. Taolised korgid ja punnid on, näiteks, koonilised ja neil võib auk keskel olla: |
|
|
GRUPP 46
ÕLGEDEST, ESPARTOST JA MUUDEST PUNUMISMATERJALIDEST TOOTED; KORV- JA VITSPUNUTISED
4601 |
Põimikud jms tooted punumismaterjalidest, lindiks ühendatud või mitte; punumismaterjalid, põimikud jms tooted nendest, paralleelsetest kiududest lamevormideks kokku punutud või kootud, ka valmistooted (näiteks matid, kiudvaibad, võrestikud) |
||||||||
4601 21 10 kuni 4601 29 90 |
Matid, kiudvaibad ja võrestikud taimsetest materjalidest Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad:
|
||||||||
4602 |
Korvpunutised, vitspunutised jms tooted, valmistatud punumismaterjalidest kindla kuju järgi või toodetud rubriigi 4601 punutistest; tooted käsnkõrvitsast |
||||||||
4602 11 00 |
Bambusest Sellesse alamrubriiki kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 4602 esimese lõigu punktid i ja ii nimetatud tooted, nt taimset päritolu materjalist vaibad, mis on tehtud alamrubriigi 4601 21 mattide või kiudvaipade väikeste mattide ühendamisel. |
||||||||
4602 19 10 |
Õlgedest pudeliümbrised Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 4602, teine lõik, punkt 8. |
||||||||
4602 19 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad:
|
X JAOTIS
KIUMASS PUIDUST VM KIULISEST TSELLULOOSMATERJALIST; RINGLUSSE VÕETUD PABERI- VÕI PAPIJÄÄTMED JA -JÄÄGID; PABER JA PAPP NING TOOTED NENDEST
GRUPP 47
KIUMASS PUIDUST VM KIULISEST TSELLULOOSMATERJALIST; RINGLUSSE VÕETUD PABERI- VÕI PAPIJÄÄTMED JA -JÄÄGID;
Üldist
Terminite „poolpleegitatud” või „pleegitatud” määratlemiseks vaata selle grupi HS selgitavad üldmärkused, neljas lõik.
Massi peetakse poolpleegitatuks või pleegitatuks, kui teda on tootmisjärgselt mingil viisil erineva intensiivsusega töödeldud suurema valgesuse (heleduse) saavutamiseks, eelkõige massi värvaine eemaldamise või modifitseerimisega erineval määral või lihtsalt fluorestsentsainetega segamisel.
4701 00 |
Puitmass |
4701 00 10 |
Termomehaaniline puitmass Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 4701, neljas lõik, viimane alalõik. |
4701 00 90 |
Muud Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 4701, neljas lõik, esimesed kolm alalõiku. |
4703 |
Naatron- või sulfaattselluloos puidust, v.a lahustuv tselluloos Vaata selle grupi märkus 1. |
4703 11 00 |
Okaspuidust Sellesse alamrubriiki kuulub eelkõige männist, nulust või kuusest valmistatud mass. |
4703 19 00 |
Lehtpuidust Selle alamrubriigi puitmass saadakse tavaliselt paplist ja haavast või kõvemate puude nagu pöök, kastan, eukalüpt ja teatavad troopilised puud, puidust. Kiud on tavaliselt lühemad kui okaspuidust valmistatud puitmassis. |
4703 21 00 |
Okaspuidust Vaata alamrubriigi 4703 11 00 selgitavad märkused. |
4703 29 00 |
Lehtpuidust Vaata alamrubriigi 4703 19 00 selgitavad märkused. |
4704 |
Sulfittselluloos puidust, v.a lahustuv tselluloos Kohaldada rubriigi 4703 ja selle alamrubriikide selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
4706 |
Ringlusse võetud paberi- või papijäätmetest ja -jääkidest või muudest kiulistest tselluloosmaterjalidest saadud mass Vaata selle grupi HS üldselgitavad märkused, kolmas lõik. |
4706 10 00 |
Puuvillaebemetest kiumass Puuvillaebemetest kiumassi alfatselluloosisisaldus on tavaliselt kõrge (98–99 % massist) ja tuhasisaldus väga madal (umbes 0,05 % massis). See erineb alamrubriiki 1404 20 00 kuuluvast, üksnes poognateks või tahvliteks kokkusurutud puuvillaebemetest selle poolest, et selle kiud, mida on mitmeid tunde rõhu all seebikivilahuses keedetud, on enam-vähem sulanud, kuna aga alamrubriiki 1404 20 00 kuuluva puuvillalintri kiud, mis ei ole seda protsessi läbinud, säilitavad tavaliselt oma esialgse struktuuri ja pikkuse. |
4707 |
Ringlusse võetud paberi- või papijäätmed ja jäägid Sellesse alamrubriiki ei kuulu paberirullid, mille välimised kihid on osaliselt vees läbi ligunenud või muul viisil kahjustunud (grupp 48). |
4707 10 00 |
Pleegitamata jõupaber või -papp, lainepaber või -papp Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriigid 4707 10, 4707 20 ja 4707 30. |
4707 20 00 |
Muu, peamiselt pleegitatud tselluloosist valmistatud paber või papp, massis värvimata Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriigid 4707 10, 4707 20 ja 4707 30. Sellesse alamrubriiki kuuluvad paberi valmistamisel või töötlemisel ja trükikojas tekkinud jäätmed (nt lõikamisjäätmed) ning kasutatud perfokaardid ja -lindid. Sedasorti paber taasringluseks koosneb tavaliselt peaaegu täielikult paberist, millele ei ole midagi trükitud. |
4707 30 10 ja 4707 30 90 |
Peamiselt mehaanilisest kiumassist valmistatud paber või papp (näiteks ajalehed, ajakirjad jms trükised) Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriigid 4707 10, 4707 20 ja 4707 30. |
GRUPP 48
PABER JA PAPP; PABERIMASSIST, PABERIST VÕI PAPIST TOOTED
Üldist
Paberirullid, mille välimised kihid on osaliselt vees läbi ligunenud või muul viisil kahjustunud, klassifitseeritakse rubriikide 4801 ja 4811 vastavatesse alamrubriikidesse.
4801 00 00 |
Ajalehepaber, rullides või lehtedena Vaata selle grupi märkus 4 ja HS selgitavad märkused, rubriik 4801. |
4802 |
Pinnakatteta paber ja papp kirjutamiseks, trükkimiseks või muudeks graafilisteks töödeks, perforeerimata perfokaardid ja perfolindimaterjal, rullides või ristkülikukujuliste (k.a ruut) lehtedena, mis tahes formaadis, v.a rubriigis 4801 või 4803 kirjeldatud paber; käsitsi valmistatud paber ja papp Vaata selle grupi märkus 5. |
4802 10 00 |
Käsitsi valmistatud paber ja papp Vaata selle grupi HS selgitavate üldmärkuste punkt B ja HS selgitavad märkused, rubriik 4802, teine ja kolmas lõik. |
4802 40 10 ja 4802 40 90 |
Tapeedialuspaber Tapeedialuspaber võib olla valge või värviline, liimitud, masinsile, paks, kuid elastne ja kareda pinnaga. Paberi üks pool on mõeldud pinnakatmiseks ja/või trükkimiseks, teine pool kliistri või muu liimi jaoks. See aluspaber peab taluma tapeedi valmistusprotsessi ja tapeetimist. |
4803 00 |
Tualettpaber, kosmeetiliste salvrätikute paber, käterätiku-, salvrätiku- jms majapidamis- või hügieenipaber, tselluloosvatt ja tsellulooskiudkangas, krepitud, kortsutatud, surutrükiga, perforeeritud, värvitud või trükimustrilise pealispinnaga või mitte, rullides või lehtedena |
4803 00 10 |
Tselluloosvatt Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 4803, esimene lõik, punkt 2, teine alalõik. See kiudkangas on struktuurilt hõre, kui vaadata vastu valget, võib selles näha väikesi auke. |
4803 00 31 ja 4803 00 39 |
Krepp-paber või krepitud tsellulooskiudkangas, iga kihi massiga Termini „krepp-paber” määratluse kohta vaata HS selgitavad märkused, rubriik 4808, esimene lõik, punkt 2. Selle kiudkanga all mõeldakse toodet, mis on struktuurilt tihedam ja ühtlasem kui tselluloosvatt. |
4804 |
Pinnakatteta jõupaber ja papp rullides või lehtedena (v.a rubriigis 4802 või 4803 nimetatud) Termini „jõupaber ja papp” määratluse kohta vaata selle grupi lisamärkus 6. Jõupaber ja -papp on mehaaniliselt väga vastupidavad. Need ei sisalda tavaliselt täiteaineid, on võrdlemisi tugevalt liimitud, peaaegu alati läbipaistmatud, enamasti ühepoolse masinaläikega (s.o kalandreeritud ainult ühelt poolt) ja neil on tavaliselt nähaolev sõela markeering. Jõupaber ja -papp on suurepärased pakkimis- ja mähkimismaterjalid. Neid kasutatakse ka elektrikaablite pabermähisteks, lainepapi pealmiseks siledaks kihiks, pabernööri valmistamiseks ning tõrva-, bituumeni- ja asfaltpaberi või -papi valmistamiseks. |
4804 11 11 kuni 4804 19 90 |
Lainepapi väliskihipaber (kraftlainer) Vaata selle grupi alamrubriikide märkus 1 ja vastavad HS selgitavad märkused. |
4804 21 10 kuni 4804 29 90 |
Kotijõupaber Vaata selle grupi alamrubriikide märkus 2 ja vastavad HS selgitavad märkused. |
4804 31 51 |
Elektrotehniline isolatsioon-jõupaber Sellesse alamrubriiki kuuluvad kondensaatori- ja kaablipaber. Kondensaatoripaber on õhuke paber, mida kasutatakse elektrikondensaatorite dielektrikuna. Selle paberi valmistamiseks kasutatavad kiud jahvatatakse hoolikalt, et vähendada poognate poorsus miinimumini ja eemaldada hoolikalt kõik võõrkehad (eelkõige metall). Kaablipaber on mõeldud trafopoolidel kasutatavate elektrikaablite või muude elektrotehniliste seadmete isolatsiooniks. Tal peavad olema väga head isolatsiooniomadused ja järelikult peab ta olema puhas mistahes metallilistest ja happelistest osakestest või muudest elektrit juhtivatest lisanditest. |
4804 41 91 |
Immutatud jõupaber Seda liiki paber ja papp koosneb peamiselt puidukiust, mille mass on suurem kui 185 g/m2, kuid alla 225 g/m2 ning see tarnitakse tavaliselt rullides laiusega üle 125 cm, kuid alla 165 cm. Selle poorsusindeks, mõõdetuna Gurley poorsusmõõturiga vastavalt sätestatud TAPPI-standardile (Technical Association of the Pulp and Paper Industry), on alla 13 s/100 cm3 õhku ja 40 s/300 cm3 õhku. Immutatud jõupaber käitub kui kuivatuspaber. Võib tõmmata sõrmega üle paberile tõmmatud värske tindijoone tinti laiali ajamata. Immutatud jõupaber on spetsiaalselt kavandatud tehisvaikudega immutatult kõrgsurvelaminaatplaatide tootmiseks. |
4805 |
Muu katmata paber ja papp, rullides või lehtedena, töödeldud mitte rohkem kui selle grupi märkuses 3 näidatud ulatuses |
4805 11 00 |
Pooltselluloosist lainestuspaber Vaata selle grupi alamrubriikide märkus 3. |
4805 12 00 |
Õlgedest lainestuspaber Vaata selle grupi alamrubriikide märkus 4. |
4805 19 10 |
Wellenstoff Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 4805 19. |
4805 24 00 ja 4805 25 00 |
Testlainer (ringlussevõetud lainer) Vaata selle grupi alamrubriikide märkus 5. |
4805 30 00 |
Sulfit-pakkepaber Vaata selle grupi alamrubriikide märkus 6. |
4805 40 00 |
Filterpaber ja -papp Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 4805 40. |
4805 50 00 |
Viltpaber ja -papp Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 4805 50. |
4805 91 00 |
Massiga kuni 150 g/m2 Sellesse alamrubriiki kuulub täielikult ringlussevõetud paberijääkidest ja -jäätmetest tehtud paber ja papp, ilma lisaaineteta ja läbisurvetugevusega vähemalt 0,8 kPa, kuid mitte üle 1,9 kPa. |
4805 92 00 |
Massiga üle 150 g/m2, kuid alla 225 g/m2 Kohaldada alamrubriigi 4805 91 00 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
4805 93 20 |
Valmistatud paberijäätmetest Kohaldada alamrubriigi 4805 91 00 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
4806 |
Taimne pärgament, rasvakindlad paberid, kalkad, pärgamiin jm läikega läbipaistvad või poolläbipaistvad paberid, rullides või lehtedena |
4806 10 00 |
Taimne pärgament Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 4806, esimesed neli lõiku. |
4806 20 00 |
Rasvakindlad paberid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 4806, viies kuni kaheksas lõik. |
4806 30 00 |
Kalkad Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 4806, üheksas lõik. |
4806 40 10 ja 4806 40 90 |
Pärgamiin jm läikega läbipaistvad või poolläbipaistvad paberid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 4806, kümnes ja üheteistkümnes lõik. |
4808 |
Lainepaber ja lainepapp (sileda liimitud pinnakihiga või ilma), krepitud, kortsutud, surutrükiga või perforeeritud, rullides või lehtedena, v.a rubriigis 4803 kirjeldatud paber |
4808 10 00 |
Lainepaber ja -papp, perforeeritud või perforeerimata Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 4808, punkt 1. |
4808 40 00 |
Jõupaber, krepitud või kortsutatud, surutrükiga või surutrükita, perforeeritud või perforeerimata Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 4808, punktid 2, 3 ja 4. |
4808 90 00 |
Muud Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 4808, punktid 2, 3 ja 4. |
4809 |
Söepaber, isekopeeruv paber jm kopeerpaber või paber kujutise ülekandmiseks (sh kaetud või immutatud paber paljundusšabloonideks või ofsetivormideks), pealetrükiga või pealetrükita, rullides või lehtedena |
4809 20 00 |
Isekopeeruv paber Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 4816, punkt A 2. Selle alamrubriigi tooted peavad siiski vastama selle grupi märkuses 8 sätestatud mõõtmelistele näitajatele. |
4809 90 00 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuulub HS selgitavad märkused, rubriik 4816 punkt A 1 tooted, ja muu kopeerpaber või paber kujutise ülekandmiseks, nagu soojusülekandepaber ja kaetud (kriitpaber) või immutatud paber paljundusšabloonideks või ofsetivormideks. Selle alamrubriigi tooted peavad siiski vastama selle grupi märkuses 8 sätestatud mõõtmelistele näitajatele. |
4810 |
Paber ja papp, kaetud ühelt või mõlemalt küljelt sideaine abil või ilma selleta kaoliini või muude anorgaaniliste ainetega, ilma muu katteta, värvitud või dekoreeritud pinnaga või ilma, pealetrükiga või pealetrükita, rullides või ristkülikukujuliste (k.a ruut) lehtedena, mis tahes formaadis |
4810 13 00 kuni 4810 19 00 |
Paber ja papp kirjutamiseks, trükkimiseks vm graafilisteks töödeks, mis ei sisalda mehaanilisel või keemilis-mehaanilisel menetlusel saadud kiude või sisaldab neid kuni 10 % kogu sisalduva kiu massist Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriigid 4810 13, 4810 14, 4810 19, 4810 22 ja 4810 29. |
4810 22 00 kuni 4810 29 80 |
Paber ja papp kirjutamiseks, trükkimiseks vm graafilisteks töödeks, mille kogu sisalduva kiu massist üle 10 % moodustavad mehaanilisel või keemilis-mehaanilisel menetlusel saadud kiud Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriigid 4810 13, 4810 14, 4810 19, 4810 22 ja 4810 29. |
4810 22 00 |
Õhuke kaetud paber Vaata selle grupi alamrubriikide märkus 7. |
4810 92 10 kuni 4810 92 90 |
Mitmekihiline Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 4805, teine lõik, punkt 2. |
4811 |
Paber, papp, tselluloosvatt ja tsellulooskiudkangas, kaetud, immutatud, pealistatud, värvitud või dekoreeritud pinnaga või pealetrükiga, rullides või ristkülikukujuliste (k.a ruut) lehtedena (poognatena), v.a rubriigi 4803 , 4809 või 4810 kaubad Sellesse rubriiki kuuluvad teatavad paberist või papist alusel põrandakatted, mis ei sobi seinakateteks. Sellesse rubriiki ei kuulu tooted, mis sobivad kasutamiseks nii põranda- kui ka seinakatetena (rubriik 4823). |
4811 10 00 |
Tõrva-, bituumen- või asfaltpaber ja -papp Sellesse alamrubriiki kuuluvad niiskuskindlad isolatsioonplaadid, mis koosnevad kahest asfaldiga immutatud krepp-paberikihist, millede vahel on õhuke alumiiniumleht. Sellesse alamrubriiki ei kuulu katusepapp (ruberoid), mille põhjaks olev paber või papp on üleni pealistatud või mõlemalt poolt kaetud asfaldi- või muu taolise materjali kihiga (rubriik 6807). |
4811 51 00 ja 4811 59 00 |
Paber ja papp, kaetud, immutatud või pealistatud plastiga (v.a liimained) Plastiga pealistatud või kaetud paber ja papp kuuluvad nendesse alamrubriikidesse üksnes siis, kui plastkihi paksus ei ületa poolt toote kogupaksusest (vt selle grupi märkus 2 punkt g). |
4811 60 00 |
Paber ja papp, kaetud, immutatud või pealistatud vaha, parafiini, steariini, õli või glütserooliga Sellesse alamrubriiki kuulub parafiinpaber ja -papp, mis on mõeldud piima- või mahlapakendite või heliplaatide ümbriste vms valmistamiseks ja millel on ühel pool trükikiri või -kujutis, mis viitab neisse pakendatavatele toodetele. |
4811 90 00 |
Muu paber, papp, tselluloosvatt ja tsellulooskiudkangas Sellesse alamrubriiki kuuluvad lintformularid. Need formularid koosnevad paberilehtedest, mis on tavaliselt kokku volditud (kokku murtud), või rullides, regulaarsete vahedega põigiti perforeeritud, moodustades järjestikuseid formulare, mida saab perforatsiooni kohalt lahti rebida. Formularidele on trükitud lünktäitmiseks mõeldud tekst. Nende toodete servades võivad olla juhtaugud, võimaldades eelkõige kiirköitmist või nende kasutamist arvestusmasinates. Sellesse alamrubriiki ei kuulu lintformularidest äriblanketid (alamrubriik 4820 40 00). |
4816 |
Söepaber, isekopeeruv paber jm kopeerpaber või paber kujutise ülekandmiseks (v.a rubriigis 4809 nimetatud), paberist paljundusšabloonid ja ofsetivormid, karpides või lahtiselt |
4816 20 00 |
Isekopeeruv paber Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 4816 punkt A.2. Selle alamrubriigi tooted ei või olla selle grupi märkuses 8 sätestatud mõõtudega (rubriik 4809). |
4816 90 00 |
Muud Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 4816, punktid A.1 ja 3 ja B.1. Selle alamrubriigi tooted ei või olla selle grupi märkuses 8 sätestatud mõõtudega. Sellesse alamrubriik kuuluvad ka ofsetivormid (vt HS selgitavad märkused, rubriik 4816, punkt B.2, teine lause). Selle alamrubriigi toodetel ei ole suuruse piiranguid. |
4818 |
Tualettpaber ja samalaadne paber, tselluloosvatt või tsellulooskiudkangas, kasutamiseks majapidamises või hügieenitarbena, rullides laiusega kuni 36 cm või mõõtu või vormi lõigatud; taskurätikud, puhastus- ja käterätikud, laudlinad, salvrätikud, voodilinad jms paberist, paberimassist, tselluloosvatist või tsellulooskiudkangast majapidamis-, hügieeni- või haiglatarbed, rõivad ja rõivamanused |
4818 90 10 ja 4818 90 90 |
muud Need alamrubriigid hõlmavad haigevoodite aluskatteid. |
4819 |
Karbid, kastid, kotid jm pakendid paberist, papist, tselluloosvatist või tsellulooskiudkangast; dokumendivutlarid, kirjaalused jms paberist või papist kontori-, kaupluse- jm tarbed |
4819 20 00 |
Kokkuvolditavad kastid ja karbid, mitte lainepaberist või -papist Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 4819, punkt A, teine lõik. |
4819 60 00 |
Dokumendivutlarid, kirjaalused, karbid dokumentide hoidmiseks jms kontori-, kaupluse- jm tarbed Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 4819, punkt B. |
4820 |
Registri-, arve-, märkme-, tellimis- ja kviitungiraamatud, kirjaplokid, märkmikud, kalenderpäevikud ja -märkmikud jms tooted, vihikud, kuivatuspaberiplokid, kiirköitjad (eraldatavate lehtedega vm), mapid, kaustad, äriblanketid, kopeervahelehtedega komplektid jm paberist või papist kirjatarbed; albumid näidiste või kollektsioonide jaoks, raamatuümbrised, paberist või papist |
4820 40 00 |
Äriblanketid ja kopeervahelehtedega komplektid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 4820, esimene lõik, punktid 4 ja 5. Vaata alamrubriigi 4811 90 00 selgitavad märkused. |
4823 |
Muu paber, papp, tselluloosvatt ja tsellulooskiudkangas, mõõtu või vormi lõigatud; muud tooted paberimassist, paberist, papist, tselluloosvatist või tsellulooskiudkangast |
4823 20 00 |
Filterpaber ja -papp Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 4823, teine lõik, punkt 1. |
4823 90 85 |
Muud Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 4823, teine lõik, punktid 1 ja 6 kuni 17. Sellesse alamrubriiki kuuluvad tooted, mis sobivad kasutamiseks nii põranda- kui ka seinakatetena. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka kondensaatoripaber, mis on kondensaatorites dielektrikuna kasutatav elektriisolatsioonpaber. See on erakordselt õhuke (tavaliselt 0,006–0,02 mm), väga ühtlase paksusega ja täiesti ilma poorideta. See on tavaliselt tehtud naatron- või sulfaattselluloosist ja mõnikord kaltsumassist. Kondensaatoripaber on keemiliselt neutraalne, ei sisalda peenimaidki metalliosakesi ja tal on head mehaanilised ja dielektrilised omadused (dielektrikuskadudeta). |
GRUPP 49
RAAMATUD, AJALEHED, PILDID JM TRÜKITOOTED; KÄSIKIRJAD, MASINAKIRJATEKSTID NING PLAANID JA JOONISED
4901 |
Raamatud, brošüürid, infolehed jms trükised, köidetud või eraldi poognatena |
4901 99 00 |
Muud Vaata selle grupi märkus 3. |
4905 |
Trükitud geograafilised, hüdrograafilised jms kaardid, k.a atlased, seinakaardid, topograafilised kaardid ja gloobused |
4905 10 00 |
Gloobused Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 4905, viimane lõik enne erandeid ja erand f. |
4905 91 00 ja 4905 99 00 |
Muud Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad topograafiliselt täpsed kaardid, mis on avaldatud reklaamikaalutlustel, ka need, mis sisaldavad reklaamimaterjali (nt rehvi- või autovalmistajate või naftafirmade avaldatud teede kaardid jne). |
4907 00 |
Kustutamata postmargid, maksumärgid jms margid jooksvast või uuest väljalaskest riigis, kus need omavad või hakkavad omama tunnustatud nominaalväärtust; tempelpaber; pangatähed; tšekiformularid; aktsiad, obligatsioonid jms väärtpaberid |
4907 00 10 |
Postmargid, maksumärgid jms margid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 4907, punkt A. |
4908 |
Ülekandelehed (vesipildid) |
4908 10 00 |
Klaasistuvad ülekandelehed (vesipildid) Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 4908, kolmas lõik. |
4911 |
Muud trükised (sh trükitud pildid ning fotod) |
4911 10 10 ja 4911 10 90 |
Ärireklaam, kaubakataloogid jms Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 4911, viies lõik punkt 1. |
4911 10 10 |
Kaubakataloogid Sellesse alamrubriiki kuuluvad väljaanded, milles kirjeldatakse või kujutatakse tooteid ja näidatakse nende hind ja tellimisnumber. |
4911 91 00 |
Pildid, graafilised lehed ja fotod Sellesse alamrubriiki kuuluvad rubriigi 3703 tooted, mis on valgustatud ja ilmutatud. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka kunstilised siidtrükitõmmised (kunstiserigraafia), isegi kui need on kunstniku allkirjaga ja nummerdatud. |
4911 99 00 |
Muud Sellesse alamrubriiki ei kuulu trükitooted, nagu näiteks sõidupiletid ja pardale mineku kaardid, millel on üks või mitu magnetriba (alamrubriik 8523 21 00). |
XI JAOTIS
TEKSTIIL JA TEKSTIILTOOTED
Üldist
1. |
Nagu osutatud HS selgitavates märkustes (vt käesoleva jaotise üldist märkust, sissejuhatuse viimast lõiku), jaguneb XI jaotis kaheks osaks:
|
2. |
Käesoleva jaotise alamrubriikide märkus 2 sätestab juhised kahest või enamast tekstiilmaterjalist koosnevate tekstiiltoodete klassifitseerimiseks gruppide 56–63 rubriikidesse. Need tooted tuleb klassifitseerida samasse alamrubriiki toodetega, mis koosnevad tekstiilmaterjalist, mille mass klassifitseeritavates toodetes on kõige suurem. Klassifitseerimisel võetakse vajalike muudatustega arvesse käesoleva jaotise märkuse 2 tingimused. Nende juhiste kohaldamisel tuleb siiski võtta arvesse käesoleva jaotise alamrubriikide märkuse 2 punkti B alapunktide a–c tingimused. |
3. |
HS selgitavates märkustes on suunised käesoleva jaotise märkus 2 tõlgendamise kohta (vt, näiteks, käesoleva jaotise selgitavaid üldmärkusi, I osa, punkt A). Kohaldades märkust 2, ei võeta arvesse:
|
4. |
Vaata käesoleva jaotise alamrubriigi märkuse 1 punkte a–h mõistete „pleegitamata lõng”, „pleegitatud lõng” ja „värviline (värvitud või trükitud) lõng” kohta, kui neid kasutatakse lõnga suhtes, ja mõistete „pleegitamata riie”, „pleegitatud riie”, „värvitud riie”, „kirjukoeline riie” ja „trükitud riie” kohta, kui neid kasutatakse riide suhtes. |
5. |
Eri siduste kirjelduste kohta vaata käesoleva jaotise HS selgitavate üldmärkuste alamrubriikide selgitavaid märkusi, I osa, punkt C. |
GRUPP 50
SIID
5004 00 |
Siidlõng (v.a siidijääkidest kedratud lõng), jaemüügiks pakendamata |
||||||||
5004 00 10 |
Pleegitamata, keedetud või pleegitatud Pleegitamata siidlõng koosneb ühest või mitmest kokkukorrutatud greež- ehk toorsiidniidist; neid ei ole veel puhastatud. Pleegitamata siidlõng võib sisaldada kuni 30 % seritsiini (siidiliim) ja on enamikul juhtudel loomuliku, veidi kollaka värvusega. Pleegitamata siidlõnga töötlemist tavaliselt jätkatakse, kuid sellest saab ka vahetult riiet ja trikookangast valmistada. Pleegitamata siidlõnga keetmine puhastab lõnga, s.t üksikniite kattev seritsiin eemaldub. Seda tehakse tavaliselt kuumas seebivees või lahjas kaaliumleelises. Pärast keetmist säilunud loomulikud värvained eemaldatakse pleegitamisega. |
||||||||
5005 00 |
Siidijääkidest kedratud lõng, jaemüügiks pakendamata |
||||||||
5005 00 10 |
Pleegitamata, keedetud või pleegitatud Kohaldada alamrubriigi 5004 00 10 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||||
5007 |
Siidriie või siidijääkidest riie |
||||||||
5007 20 11 kuni 5007 20 71 |
Muu riie, mis sisaldab vähemalt 85 % massist siidi või siidijääke (v.a siidikraasmeid) Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 5007 20. |
||||||||
5007 20 11 ja 5007 20 19 |
Kreppriie Nendesse alamrubriikidesse kuuluv riie on tavaliselt kerge ning valmisriide teraline või kortsuline välisilme tuleneb krepplõnga kasutamisest, s.t suure keerdumusega lõnga (tavaliselt 2 000–3 600 keerdu meetri kohta), millel on loomulik kalduvus säbarduda. Seda lõnga võib kasutada lõimes või koes või mõlemas, aga samuti koos lauge keerdumusega lõngaga. Vastupidise keerdude suunaga krepplõngad on riides sageli vaheldumisi, s.t S-keeruga lõngad vahelduvad Z-keeruga lõngadega, et kõrvutised lõngad säburduksid vastupidises suunas, mis tagab krepiefekti tasakaalu. Nendesse alamrubriikidesse kuulub ehtne kreppriie, s.t riie, milles vähemalt kas lõim või kude on enamuses krepplõngast. Tuntuimad on krepdešiin, marokään, žoržett, kreppsatään, kreppšarmöös, kreppšifoon. Ainult ühelt poolt krepitud või osaliselt krepitud pealispinnaga (krepiribad, -vöödid või -mustrid) riie klassifitseeritakse nendesse alamrubriikidesse. Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu riie, milles krepiefekt on saadud muul moel kui krepplõnga kasutades, näiteks riie, milles krepitaoline välisilme tuleneb eri siduste (nt liivakrepp) ning erineva jämeduse ja keeruga lõngade kombineeritud kasutamisest. |
||||||||
5007 20 21 kuni 5007 20 39 |
Eponž, habutai, honan, šantung, kora jms Kaug-Ida täissiidriie (segamata siidikraasmete, muude siidijääkide või muude tekstiilmaterjalidega) Nende alamrubriikide riie on erisuguste omadustega riide laadi, siduse ja välisilme poolest. Enamjaolt on see riie kootud kohalikel käsitelgedel lihtsidusega (labane, toimne või atlass-sidus) kokkukorrutamata ja ilma keeruta toorsiidfilamentidest. Riide ultus on tavaliselt vigadega. Riie volditakse rahataskuna kokku: kanga otsad pannakse kanga keskele kokku, seejärel murtakse kangas keskelt pikisuunas veelkord kokku. Mõne (eriti Hiinas valmistatud) riide puhul kasutatakse mõnikord teistsugust kokkupanemise viisi: kanga otsad pannakse erinevatele pooltele keskele kokku, seejärel murtakse kangas pikisuunas veelkord kokku selliselt, et ühel jardil (0,91 m) on neli volti. Riie võib olla ka muul viisil pakendatud, nt kokku rullitud. Selline riie on
|
||||||||
5007 20 41 |
Läbipaistev riie (ažuurne riie) Läbipaistev riie (ažuurne riie) on selline riie, milles lõime- ja koelõngad paiknevad üksteise suhtes nii hõredalt, et nendevahelised tühimikud on vähemalt sama suured kui kasutatud lõnga läbimõõt. |
||||||||
5007 20 61 |
Laiusega üle 57 cm, kuid mitte üle 75 cm Sellesse alamrubriiki kuulub eelkõige riie, mida kasutatakse lipsude valmistamiseks. |
GRUPP 51
LAMBAVILL JA MUUDE LOOMADE VILL NING LOOMAKARVAD; HOBUSEJÕHVIST LÕNG JA RIIE
5102 |
Muude loomade vill ja loomakarvad, kraasimata ja kammimata |
5102 11 00 |
Kašmiirkitse vill Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 5102 11. |
5103 |
Lambavilla ja muude loomade villa ning loomakarvade jäätmed, k.a lõngajäätmed, v.a kohestatud jäätmed |
5103 10 10 |
Karboniseerimata Väljendi „karboniseerimata” määratluse kohta vaata HS selgitavad märkused, rubriik 5101, kolmas lõik, punkt B. |
5103 10 90 |
Karboniseeritud Väljendi „karboniseeritud” määratluse kohta vaata HS selgitavad märkused, rubriik 5101, kolmas lõik, punkt C. |
5105 |
Lambavill ja muude loomade vill ning loomakarvad, kraasitud või kammitud (sh kammvill pallides) |
5105 21 00 |
Kammvill pallides Väljendi „kammvill pallides” määratluse kohta vaata HS selgitavad märkused, rubriik 5105, seitsmes lõik. |
5105 31 00 |
Kašmiirkitse vill Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 5102 11. |
5106 |
Lambavillane kraaslõng, jaemüügiks pakendamata |
5106 10 10 |
Pleegitamata Pleegitamata villane lõng on valmistatud mitmekordse töötlusega põhjalikult puhastatud villast. Lõnga ei ole pleegitatud, värvitud ega trükitud ning seetõttu on vill loomuliku värvusega. Vaata ka selle grupi alamrubriikide märkus 1 b. |
5106 20 10 |
Mis sisaldab lambavilla ja muude loomade villa kokku vähemalt 85 % massist Sellesse alamrubriiki kuulub üksnes lõng, mis sisaldab vähemalt 85 % massist lamba- ja teiste loomade villa segu, mille massis on ülekaalus lambavill; vastupidisel juhul klassifitseeritakse lõng rubriiki 5108. |
5106 20 91 |
Pleegitamata Kohaldada alamrubriigi 5106 10 10 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
5107 |
Lambavillane kammlõng, jaemüügiks pakendamata |
5107 10 10 |
Pleegitamata Vaata alamrubriigi 5106 10 10 selgitavad märkused. |
5107 20 10 ja 5107 20 30 |
Mis sisaldab lambavilla ja muude loomade villa kokku vähemalt 85 % massist Nendesse alamrubriikidesse kuulub üksnes lõng, mis sisaldab vähemalt 85 % massist lamba- ja teiste loomade villa segu, mille massis on ülekaalus lambavill; vastupidisel juhul klassifitseeritakse lõng rubriiki 5108. |
5107 20 10 |
Pleegitamata Kohaldada alamrubriigi 5106 10 10 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
5107 20 51 |
Pleegitamata Kohaldada alamrubriigi 5106 10 10 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
5107 20 91 |
Pleegitamata Kohaldada alamrubriigi 5106 10 10 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
5108 |
Kraas- või kammlõng muude loomade villast, jaemüügiks pakendamata |
5108 10 10 |
Pleegitamata Kohaldada alamrubriigi 5106 10 10 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
5108 20 10 |
Pleegitamata Kohaldada alamrubriigi 5106 10 10 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
GRUPP 52
PUUVILL
5201 00 |
Puuvill, kraasimata ja kammimata |
5201 00 10 |
Hügroskoopne või pleegitatud Hügroskoopne puuvill võib imada suhteliselt suurel hulgal niiskust. Pleegitatud puuvill on puuvill, millest mitmesuguste kemikaalide abil on oksüdeerimise või redutseerimisega eemaldatud värvilised võõrlisandid, mida ei saa muul viisil eemaldada. |
5208 |
Puuvillane riie puuvillasisaldusega vähemalt 85 % massist, pindtihedusega kuni 200 g/m2 |
5208 11 10 |
Sidumismaterjalide, haavasidemete ja meditsiinilise marli valmistamiseks Marli on õhuke, väga hõre labasekoeline riie, millel on tavaliselt kalduvus üles hargneda. Marli valmistatakse ühekordsest lõngast tihedusega alla 28 lõnga ruutmeetri kohta. |
5208 21 10 |
Sidumismaterjalide, haavasidemete ja meditsiinilise marli valmistamiseks Vaata alamrubriigi 5208 11 10 selgitavad märkused. |
5209 |
Puuvillane riie puuvillasisaldusega vähemalt 85 % massist, pindtihedusega üle 200 g/m2 |
5209 42 00 |
Denim (teksasriie) Vaata selle grupi alamrubriikide märkus 1 ja käesoleva jaotise HS selgitavate üldmärkuste I osa punkti C, alamrubriikide selgitavad märkused. |
5211 |
Riie puuvilla ja peamiselt või üksnes keemiliste kiudude segust, puuvillasisaldusega alla 85 % massist, pindtihedusega üle 200 g/m2 |
5211 42 00 |
Denim (teksasriie) Vaata selle grupi alamrubriikide märkus 1 ja käesoleva jaotise HS selgitavate üldmärkuste I osa punkti C, alamrubriikide selgitavad märkused. |
5211 49 10 |
Žakaarriie Žakaarriie on koemustriga, mis saadakse üksiklõimelõngade tõstmise teel. Sellisel viisil valmistatakse peeni ja väga mitmekesiseid mustreid. Žakaarriiet kasutatakse peamiselt mööbli-, madratsikatte- ja kardinariidena. |
GRUPP 53
MUUD TAIMSED TEKSTIILKIUD, PABERLÕNG JA PABERLÕNGAST RIIE
5308 |
Lõng muudest taimsetest tekstiilkiududest; paberlõng |
5308 10 00 |
Kookoslõng Sellesse alamrubriiki kuulub ainult ühe- või kahekordne kookoslõng. Kolme- või enamakordne kookoslõng klassifitseeritakse käesoleva jaotise märkuse 3 punkti A alapunkti d kohaselt rubriiki 5607. |
GRUPP 54
KEEMILISED FILAMENTKIUD; KEEMILISTE TEKSTIILMATERJALIDE RIBAD JMS VORMID
Üldist
Väljendi „ülitugev lõng” määratluse kohta vaata käesoleva jaotise märkus 6.
Elastomeerne lõng on määratletud käesoleva jaotise märkus 13.
5401 |
Õmblusniit keemilistest filamentkiududest, jaemüügiks pakendatud või pakendamata |
||||||||||||||||||||||||
5401 10 12 ja 5401 10 14 |
Põhimiklõng (sardlõng) Nende alamrubriikide põhimiklõng on mitmest niidist kokkukorrutatud õmblusniit; iga niit koosneb sünteesfilamendist, mis on kaetud loodusliku, süntees- või tehisstaapelkiuga. Kasutusotstarvet silmas pidades, on see lõng tugeva südamikuga, s.t mitte-elastse südamikuga. Kuna see lõng on segatud lõng, siis klassifitseeritakse see siia üksnes juhul, kui filamentkiud on massis ülekaalus (vt käesoleva jaotise märkus 2). Tavaliselt on põhimiklõng selline lõng. Sellesse alamrubriiki seevastu ei kuulu pehme südamikuga lõng, mille südamik on elastomeersest lõngast, mille sisaldus ei ületa tavaliselt 20 % massist (klassifitseerimine käesoleva jaotise märkus 2 kohaselt). Peale selle ei kuulu sellesse alamrubriiki ka tooted, mille elastomeersest lõngast südamiku ümber on spiraalina keritud valmislõng (alamrubriik 5606 00 91). |
||||||||||||||||||||||||
5401 10 16 |
Tekstureeritud lõng Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriigid 5402 31 – 5402 39. |
||||||||||||||||||||||||
5402 |
Lõng sünteesfilamentkiududest (v.a õmblusniit), k.a sünteesmonofilament joontihedusega alla 67 detsiteksi, jaemüügiks pakendamata |
||||||||||||||||||||||||
5402 31 00 kuni 5402 39 00 |
Tekstureeritud lõng Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriigid 5402 31 – 5402 39. |
||||||||||||||||||||||||
5402 46 00 |
Muud, polüesterkiust, osaliselt orienteeritud Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 5402 46. |
||||||||||||||||||||||||
5404 |
Sünteesmonofilament joontihedusega vähemalt 67 detsiteksi, mille ristlõike mis tahes läbimõõt ei ületa 1 mm; sünteestekstiilmaterjalidest ribad jms (näiteks tehisõled) laiusega kuni 5 mm Monofilamendi ja muude selle rubriigi toodete kirjelduse kohta vaata HS selgitavad märkused, rubriik 5404. |
||||||||||||||||||||||||
5404 11 00 kuni 5404 19 00 |
Monofilament Nendesse alamrubriikidesse klassifitseeritakse ka sobiva pikkusega tükkideks lõigatud ja lõhestatud otstega sünteesmonofilament („fleurees”), mis on ette nähtud harjade valmistamiseks. Mitmekordne või komplekslõng, mis on saadud selle alamrubriigi sünteesmonofilamendi ühendamisel ja korrutamisel, käesolevasse alamrubriiki ei klassifitseerita, vaid see kuulub vastavalt rubriiki 5401, 5402, 5406 või 5607. Ristlõikemõõtmetest hoolimata, ei käsitleta selle alamrubriigi ühekordseid monofilamente siiski mitte kunagi rubriigi 5607 „nööride, paelte, köite ega trossidena”. Allolevas tabelis on kokkuvõte sünteesmonofilamendi, -riba jms klassifitseerimisest nende ristlõike mõõtme (või laiuse) järgi:
|
||||||||||||||||||||||||
5404 90 10 |
Polüpropüleenist Kohaldada alamrubriigi 3920 20 80 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega, kuid sellesse alamrubriiki kuuluvate dekoratiivsete ribade laius on kuni 5 mm. |
||||||||||||||||||||||||
5405 00 00 |
Tehismonofilament joontihedusega vähemalt 67 detsiteksi, mille ristlõike mistahes läbimõõt ei ületa 1 mm; tehistekstiilmaterjalist ribad jms (näiteks tehisõled) laiusega kuni 5 mm Kohaldada HS selgitavaid märkusi, alamrubriik 5404, vastavate muudatustega. |
||||||||||||||||||||||||
5408 |
Riie tehisfilamentlõngast, k.a rubriigis 5405 nimetatud materjalidest |
||||||||||||||||||||||||
5408 22 10 |
Labase, toimse, risttoimse või satään- või atlass-sidusega riie, laiusega üle 135 cm, kuid mitte üle 155 cm Väljendite „labane sidus”, „toimne sidus” ja „risttoimne sidus” kirjelduste kohta vaata käesoleva jaotise HS selgitavate üldmärkuste alamrubriikide selgitavate märkuste I osa punkti C. Atlass-siduses (satäänsiduses) on lõngade ristumiskohad hajutatud selliselt, et need üksteist ei puuduta. Tulemuseks on sile ja läikiv pind. Satääni rapooris peab olema vähemalt viis lõnga. Satäänsiduse rapoor on järgmine: |
||||||||||||||||||||||||
|
|
GRUPP 55
KEEMILISED STAAPELKIUD
5516 |
Tehisstaapelkiududest riie |
5516 23 10 |
Žakaarriie laiusega vähemalt 140 cm (madratsitikkriie) Kohaldada alamrubriigi 5211 49 10 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
GRUPP 56
VATT, VILT JA LAUSRIIE; ERILÕNGAD; NÖÖRID, PAELAD, KÖIED JA TROSSID NING TOOTED NENDEST
Üldist
Kahest või enamast tekstiilmaterjalist koosnevate toodete klassifitseerimise kohta eri rubriikidesse vaata käesoleva jaotise selgitavaid üldmärkusi.
5601 |
Tekstiilvatt ja tooted sellest, kuni 5 mm pikkusega tekstiilkiud (flokk), tekstiilitolm ja -ebemed |
5601 21 10 kuni 5601 29 00 |
Tekstiilvatt ja tooted sellest Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka „vatipulgad”, s.t puidust, plastikust või keeratud paberist tikud, mille ühes või mõlemas otsas on vatitups. Vatipulki kasutatakse kõrvade, ninasõõrmete, küünte jne puhastamiseks ning antiseptiliste ainete või nahahooldusvee peale määrimiseks ning iluravis. |
5601 21 10 |
Hügroskoopsed Väljendi „hügroskoopsed” kohta kohaldada alamrubriigi 5201 00 10 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
5601 30 00 |
Flokk, tolm, ebemed Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 5601, punktid B ja C. |
5602 |
Vilt, impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud või mitte |
5602 10 11 ja 5602 10 19 |
Nõeltöödeldud vilt Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 5602, neljas lõik. |
5602 10 31 ja 5602 10 38 |
Läbiõmblemismeetodil (silmkudumis-õmblemismeetodil) valmistatud vilt Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 5602, seitsmes lõik. |
5606 00 |
Mähitud lõng; rubriigi 5404 või 5405 mähitud ribad jms (v.a rubriiki 5605 kuuluv lõng ja mähitud lõng hobusejõhvist); šenill-lõng (k.a šenill-lõng flokist); bukleelõng |
5606 00 91 |
Mähitud lõng Mähitud lõnga südamikuks võib olla ka elastomeerne lõng (vaata käesoleva jaotise märkus 13). |
GRUPP 57
VAIBAD JA MUUD TEKSTIILPÕRANDAKATTED
Üldist
Kahest või enamast tekstiilmaterjalist koosnevate toodete klassifitseerimise kohta eri rubriikidesse vaata käesoleva jaotise selgitavaid üldmärkusi.
5701 |
Sõlmtehnikas vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted valmistoodetena või mitte HS selgitavate märkuste rubriigis 5701 kirjeldatud sõlmtehnikas vaipade ja vaipkatete valmistamise alg- ja lõppetappidel kootakse mõned koelõngad lõimelõngadega kokku, et vaibaotsad ei hargneks. Nendele kootud otstele võidakse lisada ka äärised. Kui vaiba valmistamise lõppetapp on sooritatud, siis lõigatakse lõim läbi selliselt, et vaiba otsa jäävad teatava pikkusega lõimelõngad, millest tehakse vaibale narmad. Kvaliteetsetes vaipades jaotatakse narmad mõnikord mitmesse rühma ja sõlmitakse, kusjuures sõlmed tehakse kootud osale võimalikult lähedale, vältimaks koelõngade lahti hargnemist. On ka selliseid vaipu, millele narmad lisatakse ja mis ei ole tehtud vaiba koelõngadest. Enamikus vaipades võimaldab muster tagapõhja koetäärisest eristada. Koetääris moodustab tegelikult tagapõhjale raamistiku ning ühendab tagapõhja ultuse ja vaibaotstega. Käsitsikootud täisnurksetel vaipadel on ultused harva täiesti paralleelsed. Kui toote klassifitseerimise alusena kasutatakse koostise proportsiooni, siis tuleb vaip mõõta piki keskjooni, nimelt, piki vastaskülgede keskkohtade vahelisi sirgjooni. Vaiba pindala arvutades ei võeta arvesse ruutdetsimeetri murdosi. |
5702 |
Telgedel kootud vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted, v.a tafting- ja flokeeritud vaibad, valmistoodetena või mitte, k.a „Kelem”, „Schumacks”, „Karamanie” jms käsitelgedel kootud vaibad |
5702 10 00 |
„Kelem”, „Schumacks”, „Karamanie” jms käsitelgedel kootud vaibad Sellesse alamrubriiki kuulub raske, käsikoeline riie. See on tavaliselt mitmevärviline, sileda pinnaga ja ilma aasade või karuseta. Mõnedel vaipadel on lõimesuunalised lõhed, mis moodustuvad eri värvi koelõngade pööramiskohtades. Need vaibad sobivad põranda- või diivanikatteks, seinadekoratsioonideks või eesriieteks. See on eksootiline, peamiselt Lähis-Idast pärit riie. Riie võib olla meetrikaubana, kuid harilikult on see kasutamiseks sobivas suuruses ning palistatud, narmaste või külgeõmmeldud ääristega või muul viisil korrastatud servadega. |
GRUPP 58
ERIRIIE; TAFTINGRIIE; PITS; SEINAVAIBAD; POSAMENDID; TIKANDID
Üldist
Kahest või enamast tekstiilmaterjalist koosnevate toodete klassifitseerimise kohta eri rubriikidesse vaata käesoleva jaotise selgitavaid üldmärkusi.
5801 |
Karusriie ja šenillriie, v.a rubriikide 5802 ja 5806 riie Tuleb märkida, et šenillriide klassifitseerimisel võetakse arvesse ainult šenilllõnga karuses kasutatavad tekstiilmaterjalid, ilma et see piiraks käesoleva jaotise sätete kohaldamist, mis kehtivad kahest või enamast tekstiilmaterjalist koosnevate toodete klassifitseerimise kohta. Silmkudumismasinatel valmistatavad sameti- ja plüüsi-imitatsioonid kuuluvad vastavalt laadile rubriiki 5907 00 00 või gruppi 60. |
5801 21 00 kuni 5801 27 00 |
Puuvillane Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 5801 22 ja 5801 32. |
5804 |
Tüll ja muu võrkriie, v.a telgedel kootud riie ja silmkoeline või heegeldatud kangas; pitskangas, -ribad või -motiivid, peale rubriikidesse 6002–6006 kuuluvate |
5804 10 10 ja 5804 10 90 |
Tüll ja muu võrkriie Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 5804 punkt I. Silmkudumismasinatel (nt raššelmasinad) valmistatavad tülli- imitatsioonid kuuluvad gruppi 60. |
5804 10 10 |
Siletüll Nendes alamrubriikides tähendab siletüll ja muu võrkriie riiet, mille kogu pind moodustub korrapärastest ühesuguse kuju ja suurusega silmadest, mis ei moodusta mustreid ega ole muul viisil täidetud. Selle määratluse kohaldamisel ei võeta arvesse silmade moodustamisel tekkinud mis tahes muid väiksemaid auke. |
5804 21 10 kuni 5804 29 90 |
Masinpits Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 5804 punkt II. Käsi- ja masinpitsi erinevuse kohta vaata alamrubriikide 5804 21, 5804 29 ja 5804 30 HS selgitavaid märkusi. Tuleb olla eriti tähelepanelik, et mitte klassifitseerida rubriiki 5804 pitsiga väga sarnanevat ning tegelikult pitsina müüdavat silmkoekangast. Selline silmkoekangas on valmistatud raššelmasinal ja seda võib ära tunda asjaolust, et võrk moodustub üksteisega seotud silmustest nagu kettkoele omane, aga mitte lõimelõngadest (sirgjooned) ja koelõngadest (diagonaaljooned). Mustri läbipaistmatute osade täitmisel kasutatav niit põimitakse silmustesse, mis moodustavad võrgu väikeste kuusnurksete aukude küljed. Niit kinnitub teatavat liiki kettsilmuse abil. Seetõttu ei lõpe võrk seal, kus algab muster, vaid võrk vastupidi toetab mustrit (mis masinpitsi puhul ei ole alati nii). Alamrubriikide 5804 21, 5804 29 ja 5804 30 HS selgitavates märkustes esitatud juhised masinpitsi äratundmise kohta kehtivad ka raššelpitsi puhul: lõigatud ribade servadesse jäänud silmused või silmuste osad, jämedate ja peente mustriniitide kulgemissuunad, mis tahes vigade korrapärane kordumine jne. Kombineeritud nomenklatuuris loetakse raššelmasinaga valmistatud pits siiski silmkoekangaks ja seega klassifitseeritakse gruppi 60. Masinpitsi hulka ei kuulu gipüürpitsi imiteeriv riie, mis on valmistatud samal viisil kui söövitustikand ja see klassifitseeritakse rubriiki 5810. |
5806 |
Telgedel kootud paelad, v.a rubriigis 5807 nimetatud tooted; paelad, mis koosnevad kleepaine abil ühendatud lõimest ilma koelõngata (lauspaelad) |
5806 20 00 |
Muud telgedel kootud paelad, mis sisaldavad vähemalt 5 % massist elastomeerset lõnga või kumminiiti Väljendi „elastomeerne lõng” määratluse kohta vaata käesoleva jaotise märkus 13. |
5806 32 10 |
Koetservadega Koetservadega paelad on lõimest ja koest koosnevad paelad, mille mõlemad pikisuunalised servad moodustuvad koelõngade pööramise tulemusena. Kuna koelõng liigub edasi katkestuseta, siis on hargnemine välditud. |
5806 40 00 |
Paelad, mis koosnevad kleepaine abil ühendatud lõimest ilma koelõngata (lauspaelad) Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 5806, punkt B. |
5810 |
Tikandid meetrikauba, ribade või motiividena |
5810 10 10 ja 5810 10 90 |
Tikandid ilma nähtava aluspinnata Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 5810 10. |
GRUPP 59
IMPREGNEERITUD, PEALISTATUD, KAETUD VÕI LAMINEERITUD TEKSTIILRIIE; TEKSTIILTOOTED TÖÖSTUSLIKUKS OTSTARBEKS
Üldist
Kahest või enamast tekstiilmaterjalist koosnevate toodete klassifitseerimise kohta eri rubriikidesse vaata käesoleva jaotise selgitavaid üldmärkusi.
5911 |
Tehnilise otstarbega tekstiiltooted, mis on kirjeldatud käesoleva grupi märkuses 7 Sellesse alamrubriiki kuuluvad HS selgitavates märkustes, rubriik 5911, määratletud tekstiiltooted kas meetrikaubana või kupongidena, nagu on konkreetselt loetletud käesoleva grupi märkuses 7 a ning eelpool nimetatud meetrikaubana olevatest toodetest või muudest tekstiiltoodetest valmistatud tehnilise otstarbega tekstiiltooted (v.a rubriikidesse 5908 00 00 – 5910 00 00 klassifitseeritavad), ja mis on lõigatud muu kui ristküliku või ruudu kujuliseks ning on kokku ühendatud või muul viisil kokku pandud. Termini “tekstiilriie” tähenduse kohta vaata käesoleva grupi märkus 1. |
||||||
5911 10 00 |
Nõelkraaslintide valmistamiseks kasutatav kummi, naha või muu materjaliga pealistatud, kaetud või lamineeritud tekstiilriie, vilt või vildiga vooderdatud riie ja muu samalaadne tehnilise otstarbega riie, k.a kummiga impregneeritud sametpael lõimepoomi katmiseks Selle alamrubriigi tooted peavad olema meetrikaubana või kupongidena või ristküliku- või ruudukujuliseks lõigatud; kui need on mingil muul kujul, siis klassifitseeritakse tooted alamrubriiki 5911 90 10 või 5911 90 90. Väljend “muu samalaadne tehnilise otstarbega riie” tähendab üksnes tekstiilriiet, vilti või vildiga vooderdatud riiet, mis on muu materjaliga (nt kumm, nahk) kombineeritud, nagu alamrubriigi pealkirjas osundatud. Selline riie on rotatsioonmasina silindrikatmikuks kasutatav riie, mis on kombineeritud kummiga ja mille pindtihedus on kuni 1 500 g/m2 (olenemata tekstiilmaterjali ja kummi proportsioonist) või pindtihedusega üle 1 500 g/m2, kui tekstiilmaterjal moodustab massist üle 50 %. Sama riie pindtihedusega üle 1 500 g/m2 ja kummisisaldusega vähemalt 50 % massist klassifitseeritakse rubriiki 4008. Sellesse alamrubriiki kuulub ka ülekanderihmadeks või konveierlintideks ettenähtud riie, mis koosneb kahe polüamiidriidest riba vahele asetatud ühest või mitmest punumismaterjalist (tekstiilköiest või nöörist) kootud riideribast, kusjuures punumismaterjalist ribad on üksnes tugevduseks. Kõik ribad on liimi abil kuumpressimisel ühendatud. Riide paksus on alla 3 mm ja see on meetrikaubana või mõõtu lõigatud. Sellist liiki rihmariie paksusega 3 mm ja üle selle või lõputu lindina või varustatud kinnitusdetailidega otste ühendamiseks klassifitseeritakse rubriiki 5910 00 00. Sellesse alamrubriiki ei kuulu ühekordsest lõimest ja koest tekstiilriie, mis on pealistatud plastiku (rubriik 5903) või kummiga (rubriik 4008 või 5906). |
||||||
5911 20 00 |
Sõelariie, valmistootena või mitte Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 5911, punkt A, alapunkt 2. See riie võib olla meetrikaubana või kasutusotstarbe kohaselt ettevalmistatuna (nt mõõtu lõigatud, tugevduspaelaga ääristatud, metallöösidega varustatud jne). Kui mittevalmistootena sõelriie esitatakse tollile meetrikaubana, peab sellel olema püsimärgistus, millest on selgesti näha, et toode on ette nähtud sõelumiseks vms tööstuslikuks otstarbeks:
Iga kujund asetseb selliselt, et ristküliku pikad küljed on riide lõimega paralleelsed (vt alljärgnevat skeemi):
Tolliasutused võivad aktseptida ka muid märgistusi, kui neist on selgesti näha, et toode on ette nähtud tööstuslikuks otstarbeks, nagu sõelumine, filtreerimine jms, mitte aga rõivaste valmistamiseks vms kasutuseks. Sellesse alamrubriiki ei kuulu siiditrüki raamid, kuhu on pingutatud riie (alamrubriik 5911 90 90), käsisõelad ega -kurnad (rubriik 9604 00 00). |
||||||
5911 90 10 ja 5911 90 90 |
Muud Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 5911 punktis A loetletud tekstiiltooted, v.a alamrubriikides 5911 10 00, 5911 20 00 ja 5911 40 00 nimetatud tekstiilriie. Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad peale selle HS selgitavate märkuste rubriigi 5911 punktis B loetletud tooted, v.a alamrubriigi 5911 20 00 sõelariie valmistootena ja alamrubriikide 5911 31 11 – 5911 32 90 tooted. Üksteise külge kinnitunud monofilamentspiraalidest valmistatud toodete, mis on samalaadse kasutusotstarbega kui paberimasinates ja samalaadsetes masinates kasutatav tekstiilriie ja vilt, klassifitseerimise kohta vaata HS selgitavate märkuste alamrubriiki 5911 90. |
GRUPP 60
SILMKOELISED JA HEEGELDATUD KANGAD (TRIKOOKANGAD)
Üldist
Kahest või enamast tekstiilmaterjalist koosnevate toodete klassifitseerimise kohta eri rubriikidesse vaata käesoleva jaotise selgitavaid üldmärkusi.
6002 |
Silmkoelised või heegeldatud kangad laiusega kuni 30 cm, elastomeerse lõnga või kumminiidi sisaldusega vähemalt 5 % massist, v.a rubriiki 6001 kuuluvad trikookangad Väljendi “elastomeerne lõng” määratluse kohta vaata käesoleva jaotise märkus 13. |
6003 |
Silmkoelised või heegeldatud kangad laiusega kuni 30 cm, v.a rubriiki 6001 või 6002 kuuluvad trikookangad |
6003 30 10 |
Raššelpits Raššelpits on žakaarraššelmasinal valmistatud pitsitaolise mustriga silmkoekangas. Mustrikujundid ja tagapõhi võivad olla eri tihedusega. Silmkoekanga tiheduse vaheldumine võimaldab luua reljeefset mustrit ja varjuefekti. |
6004 |
Silmkoelised või heegeldatud kangad laiusega üle 30 cm, elastomeerse lõnga või kumminiidi sisaldusega vähemalt 5 % massist, v.a rubriiki 6001 kuuluvad trikookangad Väljendi “elastomeerne lõng” määratluse kohta vaata käesoleva jaotise märkus 13. |
6005 |
Lõimetrikookangas (sh galoontrikookudumismasinatel valmistatud trikookangas), v.a rubriikidesse 6001–6004 kuuluv trikookangas Lõimetrikookangas (kettkoekangas) on kettkudumismasinatel, raššelmasinatel või heegelgaloonmasinatel valmistatud trikookangas. Erinevalt koetrikookangast, ühenduvad lõimetrikookangas lõimelõngad omavahel silmustena. Lõimetrikookangas (kettkoekangas) koosneb ühest või mitmest piki kangast kulgevast lõngasüsteemist. Kõrvutised lõngad põimuvad ja moodustavad samas silmuseid (mitmelõngatehnika) (vt ka selle grupi HS selgitavate üldmärkuste punkti A alapunkti II). Heegelgaloonmasin kuulub kettkudumismasinate rühma. See toimib pikisuunas kulgeva lõimesüsteemi ja horisontaalsete koelõngadega. Heegelgaloonmasinaid kasutatakse sageli rõivaste jaoks ette nähtud silmkoepaelte (elastsed värvli- ja püksipaelad, nimepaelad, kandepaelad, kübarate higipaelad, äärispaelad, peapaelad, tõmblukupaelad) ning kardinate ja patjade kaunistuspaelte valmistamiseks. |
6005 31 50 |
Raššelpits, v.a kardinakanga või võrkriidest kardinakangana Vaata alamrubriigi 6003 30 10 selgitavad märkused. |
6005 32 50 |
Raššelpits, v.a kardinakanga või võrkriidest kardinakangana Vaata alamrubriigi 6003 30 10 selgitavad märkused. |
6005 33 50 |
Raššelpits, v.a kardinakanga või võrkriidest kardinakangana Vaata alamrubriigi 6003 30 10 selgitavad märkused. |
6005 34 50 |
Raššelpits, v.a kardinakanga või võrkriidest kardinakangana Vaata alamrubriigi 6003 30 10 selgitavad märkused. |
GRUPP 61
SILMKOELISED JA HEEGELDATUD RÕIVAD NING RÕIVAMANUSED (TRIKOOTOOTED)
Üldist
1. |
Kahest või enamast tekstiilmaterjalist koosnevate toodete klassifitseerimise kohta eri rubriikidesse vaata käesoleva jaotise selgitavaid üldmärkusi. |
2. |
Jaemüügiks ettenähtud rõivakomplektide klassifitseerimise kohta vaata käesoleva jaotise märkus 14. |
3. |
Kui rubriigi 6103 või 6104 ülikonna, kostüümi või rõivakomplekti koostisosal on pealekinnitatud kaunistusi, mida muul koostisosal või -osadel ei ole, siis klassifitseeritakse kõik need rõivad ülikondade, kostüümide või rõivakomplektidena, kui kaunistus on väheoluline ja paikneb üksnes ühes või kahes kohas (nt krael ja varrukaotstel või revääridel ja taskutel). Neid rõivaid ei klassifitseerita siiski ülikondade, kostüümide või rõivakomplektidena kui kaunistused on valmistatud rõiva silmkudumisel, v.a juhul, kui kaunistus on logo või muu samalaadne sümbol. |
4. |
Ülakeha katvad rõivad erinevalt alakeha katvatest rõivastest ja kogu keha katvatest rõivastest (nt mantlid, kleidid on rõivad, mis:
|
6101 |
Meeste ja poiste mantlid, poolmantlid, keebid, joped, anorakid (sh suusajakid), tuulejoped, tuulepluusid jms rõivad (v.a rubriigis 6103 nimetatud), silmkoelised või heegeldatud Kohaldada alamrubriikide 6201 91 00 – 6201 99 00 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||||||||||||||
6101 20 10 |
Mantlid, poolmantlid, keebid, joped jms Sellesse alamrubriiki kuuluvatele mantlitele jms rõivastele on iseloomulik, et seljas olles ulatuvad need vähemalt poolde reide. Standardsuuruses (normaalsuuruses) meesterõivaste (v.a poisterõivad) puhul vastab minimaalpikkus, mis on mõõdetud tasapinnale laotatud toote seljaosal kraeõmblusest (7. kaelalüli kohalt) kuni allääreni, üldjuhul alljärgnevas tabelis sentimeetrites esitatud mõõtmetele (vt joonist allpool).
Tabelis esitatud mõõtmed on meesterõivaste (v.a poisterõivad) standardsuuruste (normaalsuuruste) suuruserühmade S (small, väikesed suurused), M (medium, keskmised suurused) ja L (large, suured suurused) keskmised väärtused. Meesterõivaste (v.a poisterõivad) standardsuuruste pikkused sentimeetrites, mõõdetuna seljaosal kraeõmblusest allääreni
Rõivad, mis ei ole küllalt pikad, et neid klassifitseerida mantlite vms rõivastena, v.a poolmantlid (poolmantlid jms – vt alljärgnevat määratlust), mis kuuluvad samuti siia, tuleb klassifitseerida alamrubriiki 6101 20 90, 6101 30 90 või 6101 90 80. Poolmantlid Poolmantlid on avara lõikega, pikkade varrukatega ülerõivad, mida kantakse kõigi muude rõivaste peal kaitseks ilmastiku eest. Need on tavaliselt valmistatud raskest tekstiilmaterjalist, v.a rubriigis 5903, 5906 või 5907 00 00 osutatud riidest. Poolmantlid on mitmesuguse pikkusega, ulatudes reie ülaosast kuni poolde reide. Poolmantlid võivad olla ühe- või kaherealised. Poolmantlitel on tavaliselt järgmised tunnused:
Mittekohustuslikud tunnused:
Poolmantlitel ei ole järgmisi tunnuseid:
Kui kõne all on poolmantlid, hõlmab väljend „jms” ka rõivaid, millel on samasugused tunnused kui poolmantlitel, kuid millel on kapuuts. |
||||||||||||||||||
6101 30 10 |
Mantlid, poolmantlid, keebid, joped jms Vaata alamrubriigi 6101 20 10 selgitavad märkused. |
||||||||||||||||||
6101 90 20 |
Mantlid, poolmantlid, keebid, joped jms Vaata alamrubriigi 6101 20 10 selgitavad märkused. |
||||||||||||||||||
6102 |
Naiste ja tüdrukute mantlid, poolmantlid, keebid, joped, anorakid (sh suusajakid), tuulejoped, tuulepluusid jms rõivad (v.a rubriigis 6104 nimetatud), silmkoelised või heegeldatud Kohaldada alamrubriikide 6201 91 00 – 6201 99 00 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||||||||||||||
6102 10 10 |
Mantlid, poolmantlid, keebid, joped jms Alamrubriigi 6101 20 10 selgitavaid märkusi kohaldatakse vastavate muudatustega kehtivad selle alamrubriigi kohta, kui naisterõivaste (v.a tüdrukute rõivad) vastavad mõõtmed on järgmised: Naisterõivaste (v.a tüdrukute rõivad) standardsuuruste pikkused sentimeetrites, mõõdetuna seljaosa kraeõmblusest allääreni |
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
6102 20 10 |
Mantlid, poolmantlid, keebid, joped jms Vaata alamrubriigi 6102 10 10 selgitavad märkused. |
||||||||||||||||||
6102 30 10 |
Mantlid, poolmantlid, keebid, joped jms Vaata alamrubriigi 6102 10 10 selgitavad märkused. |
||||||||||||||||||
6102 90 10 |
Mantlid, poolmantlid, keebid, joped jms Vaata alamrubriigi 6102 10 10 selgitavad märkused. |
||||||||||||||||||
6104 |
Naiste ja tüdrukute kostüümid, komplektid, jakid, pintsakud, bleiserid, kleidid, seelikud, püksseelikud, püksid, trakside ja rinnatükiga tunked, põlvpüksid ja lühikesed püksid (v.a supelrõivad), silmkoelised või heegeldatud |
||||||||||||||||||
6104 41 00 kuni 6104 49 00 |
Kleidid Terminiga „kleidid” tähistatakse keha katmiseks ette nähtud varrukatega või ilma varrukateta rõivaid, mis tavaliselt algavad õlgadelt ja võivad ulatuda pahkluudeni või allapoole. Neid peab saama kanda ilma samal ajal mingit muud rõivaeset kandmata. Aluspesu kandmine ei muuda nende rõivaste klassifitseerimist kleidina. Kui taolise rõiva ülaosa koosneb õlapaeltest ja rinnatükist ees või ees ja taga, siis loetakse need rõivad kleitideks üksnes juhul, kui nimetatud rinnatüki mõõtmed, lõige ja asend võimaldavad neid kanda eelpool kirjeldatud viisil. Kui see nii ei ole, siis tuleb need rõivad klassifitseerida seelikutena alamrubriikidesse 6104 51 00 – 6104 59 00. |
||||||||||||||||||
6104 51 00 kuni 6104 59 00 |
Seelikud ja püksseelikud Terminiga „seelikud” tähistatakse alakeha katmiseks ette nähtud rõivaid, mis tavaliselt algavad vöökohalt ja võivad ulatuda pahkluudeni või allapoole. Koos seelikuga tuleb kanda veel vähemalt üht rõivaeset, nagu T-särk, särk, pluus, särkpluus, pullover või mis tahes samalaadset rõivaeset, mis on mõeldud ülakeha katmiseks. Kui sellistel rõivastel on traksid, ei muutu tingimata nende klassifitseerimine. Kui lisaks traksidele on neil ka rinnatükk ees ja/või taga, klassifitseeritakse need rõivad seelikutena nendesse rubriikidesse juhul, kui nimetatud rinnatüki mõõtmed, lõige ja asend ei võimalda neid rõivaid kanda ilma eelpool nimetatud rõivaesemeta. Püksseelikud on eelpool nimetatud seelikute sarnased, kuid katavad kummagi jalasääre eraldi. Püksseelikute lõige ja laius eristavad neid lühikestest või pikkadest pükstest. |
||||||||||||||||||
6106 |
Naiste ja tüdrukute pluusid ja särkpluusid, silmkoelised või heegeldatud Pluusid Naiste ja tüdrukute pluusid on ülakeha katmiseks ette nähtud kerged, moodsad ja tavaliselt avara lõikega rõivad, mis võivad olla kas krae või varrukatega või ilma ja millel võib olla ükskõik milline kaelus või vähemalt õlapaelad. Pluusil on nööp- või muu kinnis – üksnes väga sügava väljalõikega rõivaesemed võivad olla ilma nööpide või muude kinnitusvahenditeta – ning kas kaunistusega, nagu lips, žaboo, kaelarätik, pits või tikand, või ilma. Särkpluusid Naiste ja tüdrukute särkpluusid on ülakeha katmiseks ette nähtud rõivad, millel on kaelusest algav üleni või osaliselt lahtikäiv kinnis, varrukad, tavaliselt ka krae ning võivad olla taskud, kuid mitte vöökohast madalamal. Nende rõivaste lõige põhineb meeste- ja poistesärkide põhilõikel, mistõttu kinnis on tavaliselt ees. Esikinnise parem hõlm käib vasaku hõlma peale. Selle grupi märkus 9 kohaselt võib käesoleva rubriigi särkpluusidel olla kinnis, mille servad ei kata teineteist. Selle rubriigi rõivad ulatuvad vöökohast allapoole. Pluusid on tavaliselt eelpool nimetatud rõivastest lühemad. Sellesse rubriiki ei kuulu rõivad, mis nende pikkust arvestades samastuvad kleitidega. |
||||||||||||||||||
6107 |
Meeste ja poiste aluspüksid, püksikud, öösärgid, pidžaamad, supelmantlid, hommikumantlid jms rõivaesemed, silmkoelised või heegeldatud |
||||||||||||||||||
6107 21 00 kuni 6107 29 00 |
Öösärgid ja pidžaamad Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad meeste ja poiste silmkoelised või heegeldatud pidžaamad, mis on välisilme ja materjali järgi äratuntavad üksnes või peamiselt magamisrõivastena. Pidžaamad koosnevad kahest rõivaesemest, nimelt:
Nende pidžaamade koostisosad peavad olema vastava või ühtesobiva suuruse ja lõikega; kasutatud riie, värvused, kaunistused ja viimistlusaste peavad selgesti näitama, et need rõivaesemed on kavandatud ühele isikule koos kandmiseks. Pidžaamad peavad olema äratuntavad mugavate magamisrõivastena:
Üheosaline, nii üla- kui alakeha ja kumbagi jalga eraldi kattev, kombinesooni tüüpi magamisrõivas klassifitseeritakse alamrubriikidesse 6107 91 00 või 6107 99 00. |
||||||||||||||||||
6108 |
Naiste ja tüdrukute kombineed, alusseelikud, aluspüksid, öösärgid, pidžaamad, negližeed, supelmantlid, hommikumantlid jms rõivaesemed, silmkoelised või heegeldatud |
||||||||||||||||||
6108 31 00 kuni 6108 39 00 |
Öösärgid ja pidžaamad Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad silmkoelised või heegeldatud naiste ja tüdrukute pidžaamad, mis on välisilme ja materjali järgi äratuntavad üksnes või peamiselt magamisrõivastena. Pidžaamad koosnevad kahest rõivaesemest, nimelt:
Nende pidžaamade koostisosad peavad olema vastava või kokkusobiva suuruse ja lõikega; kasutatud riie, värvused, kaunistused ja viimistlusaste peavad selgesti näitama, et need on kavandatud ühele isikule koos kandmiseks. Pidžaamad peavad olema äratuntavad mugavate magamisrõivastena:
Väga lühikesest öösärgist ja sellega kokkusobivatest aluspükstest koosnevaid rõivakomplekte, mida teatakse nimetuse all „babydolls”, loetakse samuti pidžaamadeks. Üheosaline, nii üla- kui alakeha ja kumbagi jalga eraldi kattev, kombinesooni tüüpi magamisrõivas klassifitseeritakse alamrubriikidesse 6108 91 00 – 6108 99 00. |
||||||||||||||||||
6109 |
T-särgid, särgikud ja muud alussärgid, silmkoelised või heegeldatud Sellesse rubriiki ei kuulu selle grupi lisamärkuses 2 nimetatud tüüpi rõivad, millel on kaelusest algav osaliselt lahtikäiv esikinnis, mis on suletav või mille servad üksnes katavad teineteist või ei kata teineteist üldse. Need rõivad klassifitseeritakse tavaliselt olenevalt asjaoludest rubriiki 6105 või 6106, käesoleva grupi märkuste 4 ja 9 tingimuste kohaselt. Kui kõne all on meeste ja poiste varrukateta rõivad, klassifitseeritakse need käesoleva grupi märkuse 4 teise lause tingimuste kohaselt rubriiki 6114. |
||||||||||||||||||
6110 |
Kampsunid, pulloverid, kardiganid, vestid jms rõivaesemed, silmkoelised või heegeldatud Sellesse rubriiki kuuluvad ülakeha katmiseks ette nähtud rõivad, ükskõik millise kaelusega, kas varrukatega või ilma, kas kraega või ilma ja kas taskutega või ilma. Nendel rõivastel on tavaliselt soonikääris allääres, kaeluses, varrukasuudes või käeaukudes. Need rõivad võivad olla valmistatud mis tahes tekstiilkiust trikoomaterjalist, sh kergest või peenekoelisest trikookangast. Neil võib olla mis tahes liiki kaunistusi, sh pits või tikand. Alljärgnevalt on esitatud näited sellesse rubriiki kuuluvatest rõivastest:
|
||||||||||||||||||
6110 12 10 ja 6110 12 90 |
Kašmiirkitse villast Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 5102 11. |
||||||||||||||||||
6110 20 10 |
Kerged peenkoes džemprid ja pulloverid rull-, polo- või kõrge kaelusega Alljärgnevaid rõivaid loetakse kergeteks rull-, polo- või kõrge kaelusega džempriteks ja pulloverideks: ülakeha katvad, liibuvad, ühe- või mitmevärvilised, kerged, peenekoelised rõivad, varrukatega või ilma, rull-, polo- või kõrge kaelusega, ilma kinniseta. „Peenkude” tähendab tihedat silmkude, kus 10 cm x 10 cm suurusel proovitükil ühelt poolt loetuna on nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunas vähemalt 12 silmust sentimeetril. Kerged rull-, polo- või kõrge kaelusega džemprid ja pulloverid on tavaliselt silekoes, soonikkoes (1 x 1) või interlock-koes. Silekude on kõige lihtsam koetrikookanga vorm (joonis 1), kus silmused on paremal poolel väikese v-tähe või tagurpidi v-tähe kujulised (joonis 2) ja pahemal poolel üksteisega ühendatud kaartekujulised (joonis 3).
Peenkoes soonik „1 parempidi, 1 pahempidi” (joonis 4), kus parempidi silmused vahelduvad pahempidi silmustega igas reas (joonis 5) selliselt, et pikisuunas vastavad silmkoekanga ühe poole reljeefsooned teise poole vagudele. Silmkoekanga mõlemad pooled on ühesugused (joonised 6 ja 7).
Interlock-kude on kahepoolne soonikkude, mille mõlemad pooled on ühesugused. Efekt saadakse kahe 1 x 1 soonikkoe silmuste ühendamisega (joonis 8) selliselt, et silmkoekanga mõlemal poolel vaheldub ühe soonikkoe silmus vastava teise soonikkoe silmusega teisel poolel (joonis 9). Silmkoekanga ühe poole sooned vastavad seetõttu teise poole soontele (joonised 10 ja 11). |
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
6110 30 10 |
Kerged peenkoes džemprid ja pulloverid rull-, polo- või kõrge kaelusega Vaata alamrubriigi 6102 10 10 selgitavad märkused. |
||||||||||||||||||
6111 |
Väikelaste rõivad ja rõivamanused, silmkoelised või heegeldatud Vaata selle grupi märkust 6 a. Siia rubriiki kuulub hulk rõivaid kuni 86 cm pikkustele väikelastele (tavaliselt umbes 18 kuu vanused väikelapsed). Sellised rõivad on: joped, mantlid, tepitud rõivad, imikute magamiskotid, hommikumantlid, kaheosalised ülikonnad, laste kombinesoonid, pikad püksid, kaitsepüksid, põlvpüksid, mänguülikonnad, vestid, tuulepluusid, kleidid, seelikud, boolerod, jakid, anorakid, keebid, tuunikad, pluusid, särkpluusid, lühikesed püksid jmt. Mõned nendest rõivastest on imikurõivad. Kõigi suurust ei saa määrata, kuid need klassifitseeritakse sellesse rubriiki, kuna need on selgelt imikurõivad. Sellesse alamrubriiki kuuluvad seetõttu:
|
||||||||||||||||||
6112 |
Spordidressid, suusa- ja supelkostüümid, silmkoelised või heegeldatud |
||||||||||||||||||
6112 11 00 kuni 6112 19 00 |
Spordidressid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 6112 punkt A. |
||||||||||||||||||
6112 31 10 kuni 6112 39 90 |
Meeste ja poiste supelkostüümid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 6112, punkt C, mis mainib, et rubriiki 6112 kuuluvad muu hulgas ujumispüksid ja -püksikud, elastsed või mitteelastsed. Ujumispüksid on rõivas, mis oma välisilme, lõike ja riide laadi poolest on mõeldud kandmiseks üksnes või peamiselt supelkostüümina, mitte aga rubriiki 6103 või 6104 kuuluvate lühikeste pükstena. Tavaliselt on need üleni või peamiselt valmistatud keemilistest kiududest. Ujumispükstel peavad olema alljärgnevad iseloomulikud tunnused:
Ujumispükstel võivad olla taskud, kui
Ujumispükstel ei tohi olla alljärgnevaid iseärasusi:
|
||||||||||||||||||
6112 41 10 kuni 6112 49 90 |
Naiste ja tüdrukute supelkostüümid Kohaldada alamrubriikide 6112 31 10 – 6112 39 90 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||||||||||||||
6115 |
Sukkpüksid, retuusid, sukad, sokid jm sukktooted, sh tugisukad (näiteks veenilaiendite ravisukad) ja kamassid (jalatsipealsed) , silmkoelised või heegeldatud |
||||||||||||||||||
6115 10 10 ja 6115 10 90 |
Tugisukad (näiteks veenilaiendite ravisukad) Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 6115 10. |
||||||||||||||||||
6117 |
Muud silmkoelised või heegeldatud rõivamanused valmistoodetena; rõivaste või rõivamanuste silmkoelised või heegeldatud osad |
||||||||||||||||||
6117 80 10 ja 6117 80 80 |
Muud rõivamanused Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 6117, teine lõik, punkt 12. Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad silmkoelised pea- ja käepaelad, mida kasutavad sportlased, ning silmkoelised kõrvaklapid, kas omavahel ühendatult või mitte. |
GRUPP 62
RÕIVAD NING RÕIVAMANUSED, V.A SILMKOELISED VÕI HEEGELDATUD
Üldist
1. |
Kahest või enamast tekstiilmaterjalist koosnevate toodete klassifitseerimise kohta eri rubriikidesse vaata käesoleva jaotise selgitavaid üldmärkusi. |
2. |
Jaemüügiks ettenähtud rõivakomplektide klassifitseerimise kohta vaata käesoleva jaotise märkus 14. |
3. |
Kui rubriigi 6203 või 6204 ülikonna, kostüümi või rõivakomplekti koostisosal on pealekinnitatud kaunistusi, mida muul koostisosal või -osadel ei ole, siis klassifitseeritakse kõik need rõivad ülikondade, kostüümide või rõivakomplektidena, kui kaunistus on väheoluline ja paikneb üksnes ühes või kahes kohas (nt krael ja varrukaotstel või revääridel ja taskutel). Neid rõivaid ei klassifitseerita siiski ülikondade, kostüümide või rõivakomplektidena kui kaunistused on valmistatud rõiva kudumisel, v.a juhul, kui kaunistus on logo või muu samalaadne sümbol. |
4. |
Sellesse gruppi kuuluvad töö- ja ametirõivad, millele osundatakse kombineeritud nomenklatuuri alamrubriikides ja mille välisilme (rõivaeseme otstarbega seotud lihtne või eriline lõige või tegumood) ja materjali laadi (riie on tavaliselt vastupidav ja kokkutõmbamatu) põhjal on selge, et need on kavandatud kandmiseks üksnes või peamiselt muude rõivaste ja/või inimeste (keha või tervise) kaitsmiseks tööl, kutsetegevuses või koduses majapidamises. Sellistel rõivastel ei ole tavaliselt kaunistusi. Sooritatavale tegevusele viitavaid kirjutisi ja sümboleid nendel ei peeta kaunistuseks. Sellised rõivad on valmistatud puuvillast, süntees- või tehiskiust või nende tekstiilmaterjalide segust. Nende rõivaste valmistamisel kasutatakse tugevuse suurendamiseks sageli kahte liiki õmblust: turvaõmblus ja katteõmblus. Töö- ja ametirõivad on sageli suletavad tõmblukkude, trukknööpide, takjakinniste ja nöör- või paelkinnistega. Sellistel rõivastel võivad olla taskud, mis on tavaliselt peale õmmeldud. Sisseõmmeldud taskud on tavaliselt valmistatud rõivaga samast materjalist ning ei ole vooderdatud samal viisil nagu rõiva muud detailid. Töö- ja ametirõivastest võib nimetada rõivaid, mida kasutavad mehaanikud, tehasetöölised, müüriladujad, maatöölised jne, mis on tavaliselt kaheosalised rõivad, kombinesoonid, rinnatüki ja traksidega tunked ning pikad püksid. Muu tegevuse puhul (nt arstid, medõed, koristajad, juuksurid, pagarid, lihunikud jne) võidakse kasutada põllesid, töökitleid, tolmumantleid jne. Töö- ja ametirõivasteks võidakse klassifitseerida ainult need rõivad, mille kaubanduslik suurus on 158 (keha pikkus = 158 cm) või suurem. Vormirõivaid jms ametirõivaid (nt kohtunike talaarid ja kirikurõivad) ei loeta töö- ja ametirõivasteks. |
5. |
Grupi 61 selgitavate märkuste üldosa punkti 4 kohaldatakse vastavate muudatustega. |
6201 |
Meeste ja poiste mantlid, poolmantlid, keebid, joped, anorakid (sh suusajakid), tuulejoped, tuulepluusid jms, v.a rubriiki 6203 kuuluvad rõivad |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6201 11 00 kuni 6201 19 00 |
Mantlid, vihmamantlid, poolmantlid, keebid, joped jms rõivad Sellesse alamrubriiki kuuluvate mantlite jms rõivaste üheks tunnuseks on see, et seljas olles ulatuvad need vähemalt poolde reide. Standardsuuruses (normaalsuuruses) meesterõivaste (v.a poisterõivad) puhul vastab minimaalpikkus, mis on mõõdetud tasapinnale laotatud toote seljaosal kraeõmblusest (7. kaelalüli kohalt) kuni allääreni üldjuhul alljärgnevas tabelis sentimeetrites esitatud mõõtmetele (vt joonist allpool).
Tabelis esitatud mõõtmed on meesterõivaste (v.a poisterõivad) standardsuuruste (normaalsuuruste) suurusrühmade S (small, väikesed suurused), M (medium, keskmised suurused) ja L (large, suured suurused) keskmised väärtused. Meesterõivaste (v.a poisterõivad) standardsuuruste pikkused sentimeetrites, mõõdetuna seljaosa kraeõmblusest allääreni
Rõivad, mis ei ole küllalt pikad, et neid klassifitseerida mantlite vms rõivastena, v.a poolmantlid (poolmantlid jms – vt alljärgnevat määratlust), mis kuuluvad samuti siia, tuleb klassifitseerida alamrubriikidesse 6201 91 00 – 6201 99 00. Poolmantlid Poolmantlid on avara lõikega, pikkade varrukatega ülerõivad, mida kantakse kõigi muude rõivaste peal kaitseks ilmastiku eest. Poolmantlid on parkadest elegantsema tegumoega ning on tavaliselt valmistatud paksust tekstiilriidest (nt tviid, karmkalev), v.a rubriigis 5602, 5603, 5903, 5906 või 5907 00 00 osutatud riidest. Poolmantlid on erineva pikkusega, ulatudes reie ülaosast kuni poolde reide. Need võivad olla ühe- või kaherealised. Poolmantlitel on tavaliselt järgmised tunnused:
Mittekohustuslikud tunnused:
Poolmantlitel ei ole järgmisi tunnuseid:
Kui kõne all on poolmantlid, hõlmab väljend „jms” ka rõivaid, millel on poolmantlitega ühesugused tunnused, kuid neil on kapuuts. Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka parkad, mis on külma, tuule ja vihma eest kaitsmiseks kavandatud erilise tegumoega rõivad. Poolmantlid on avara lõikega pikkade varrukatega ülerõivad. Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad parkad on valmistatud raskest ja tihedast riidest, v.a rubriigis 5903, 5906 või 5907 00 00 osutatud riidest. Parkad on mitmesuguse pikkusega, ulatudes reie keskosast kuni põlvedeni. Parkadel peavad olema ka kõik järgmised tunnused:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6201 91 00 kuni 6201 99 00 |
Muud Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad anorakid, tuulejoped, tuulepluusid jms alljärgnevalt kirjeldatud tooted:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6202 |
Naiste ja tüdrukute mantlid, poolmantlid, keebid, joped, anorakid (sh suusajakid), tuulejoped ja tuulepluusid jms, v.a rubriiki 6204 kuuluvad rõivad |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6202 11 00 kuni 6202 19 00 |
Mantlid, vihmamantlid, poolmantlid, keebid, joped jms rõivad Alamrubriikide 6201 11 00 – 6201 19 00 selgitavad märkused vastavate muudatustega kehtivad nende alamrubriikide kohta, kui naisterõivaste (v.a tüdrukute rõivad) mõõtmed on järgmised: Naisterõivaste (v.a tüdrukute rõivad) standardsuuruste pikkused sentimeetrites, mõõdetuna seljaosa kraeõmblusest allääreni |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6202 91 00 kuni 6202 99 00 |
Muud Kohaldada alamrubriikide 6201 91 00 – 6201 99 00 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6204 |
Naiste ja tüdrukute kostüümid, komplektid, jakid, pintsakud, bleiserid, kleidid, seelikud, püksseelikud, püksid, trakside ja rinnatükiga tunked, põlvpüksid ja lühikesed püksid (v.a supelrõivad) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6204 41 00 kuni 6204 49 90 |
Kleidid Kohaldada alamrubriikide 6104 41 00 – 6104 49 00 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6204 51 00 kuni 6204 59 90 |
Seelikud ja püksseelikud Kohaldada alamrubriikide 6104 51 00 – 6104 59 00 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6206 |
Naiste ja tüdrukute pluusid ja särkpluusid Pluusid Naiste ja tüdrukute pluusid on ülakeha katmiseks ette nähtud kerged, moodsad ja tavaliselt avara lõikega rõivad, kas kraega või ilma, kas varrukatega või ilma, ükskõik millise kaelusega või vähemalt õlapaeltega, kas kinnisega või ilma. Pluusidel võivad olla ka kaunistused, nagu lipsud, žabood, kaelarätid, pits või tikand. Särkpluusid Rubriigi 6106 selgitavad märkused vastavate muudatustega kehtivad selle alamrubriigi naiste ja tüdrukute silmkoeliste või heegeldatud pluuside ja särkpluuside kohta. Selle rubriigi rõivad ulatuvad vöökohast allapoole. Pluusid on tavaliselt eelpool nimetatud rõivastest lühemad. Sellesse rubriiki ei kuulu rõivad, mis nende pikkust arvestades samastuvad kleitidega. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6207 |
Meeste ja poiste särgikud jm alussärgid, aluspüksid, püksikud, öösärgid, pidžaamad, supelmantlid, hommikumantlid jms tooted |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6207 21 00 kuni 6207 29 00 |
Öösärgid ja pidžaamad Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad meeste ja poiste pidžaamad, v.a silmkoelised või heegeldatud, mis on välisilme ja materjali järgi äratuntavad üksnes või peamiselt magamisrõivastena. Pidžaamad koosnevad kahest rõivaesemest, nimelt:
Nende pidžaamade koostisosad peavad olema vastava või kokkusobiva suuruse ja lõikega; kasutatud riie, värvused, kaunistused ja viimistlusaste peavad selgesti näitama, et need rõivaesemed on kavandatud ühele isikule koos kandmiseks. Pidžaamad peavad olema äratuntavad mugavate magamisrõivastena:
Üheosaline, nii üla- kui alakeha ja kumbagi jalga eraldi kattev, kombinesooni tüüpi magamisrõivas klassifitseeritakse alamrubriikidesse 6207 91 00 – 6207 99 90. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6208 |
Naiste ja tüdrukute särgikud jm alussärgid, kombineed, alusseelikud, aluspüksid, öösärgid, pidžaamad, negližeed, supelmantlid, hommikumantlid jms tooted |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6208 21 00 kuni 6208 29 00 |
Öösärgid ja pidžaamad Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad naiste ja tüdrukute pidžaamad, v.a silmkoelised või heegeldatud, mis on välisilme ja materjali järgi äratuntavad üksnes või peamiselt magamisrõivastena. Pidžaamad koosnevad kahest rõivaesemest, nimelt:
Nende pidžaamade koostisosad peavad olema vastava või kokkusobiva suuruse ja lõikega; kasutatud riie, värvused, kaunistused ja viimistlusaste peavad selgesti näitama, et need on kavandatud ühele isikule koos kandmiseks. Pidžaamad peavad olema äratuntavad mugavate magamisrõivastena:
Väga lühikesest öösärgist ja sellega kokkusobivatest aluspükstest koosnevaid rõivakomplekte, mida teatakse nimetuse all „babydolls”, loetakse samuti pidžaamadeks. Üheosaline, nii üla- kui alakeha ja kumbagi jalga eraldi kattev, kombinesooni tüüpi magamisrõivas klassifitseeritakse alamrubriikidesse 6208 91 00 – 6208 99 00. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6209 |
Väikelaste rõivad ja rõivamanused Kohaldada HS selgitavaid märkusi, rubriik 6111, vastavate muudatustega. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6210 |
Rõivad rubriigis 5602 , 5603 , 5903 , 5906 või 5907 00 00 nimetatud riidest Alamrubriikide 6202 11 00 – 6202 19 00 ja 6202 11 00 – 6202 19 00 selgitavad märkused vastavate muudatustega kehtivad selle alamrubriigi kohta. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6210 10 92 |
Ühekordseks kasutamiseks mõeldud rõivad, mis on kirurgiliste protseduuride ajal patsientide või kirurgide kasutatavate rõivaste laadi Patsiendi- ja kirurgikitlid on tervishoiuasutustes ühekordseks kasutamiseks mõeldud, tavaliselt seljakinnisega tooted. Kitlite otstarve on takistada võimalike (kuivas või märjas keskkonnas või õhus levivate) nakkusetekitajate ülekandumist otsekontakti teel operatsioonipersonalilt patsiendile ja vastupidi. Kitlid on tavaliselt valmistatud mitmekihilisest lausriidest ning võivad olla osaliselt pealistatud plastkilega, et anda lisatugevust ja kaitset kohtades, kus kokkupuude kehavedelikega on tõenäoline (nt käsivarred ja alakeha). Operatsioonikitlid võivad olla immutatud fluorosüsivesinike või silikooniga parema mittemärguvuse tagamiseks.
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6211 |
Spordidressid, suusa- ja supelkostüümid; muud rõivad |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6211 11 00 ja 6211 12 00 |
Supelkostüümid Vaata HS rubriigi 6211 selgitavad märkused, esimene lõik. Kohaldada alamrubriikide 6112 31 10 – 6112 39 90 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6211 32 31 |
Ühest ja samast riidest pealisriidega Sellesse alamrubriiki klassifitseeritavate spordidresside koostisosad peavad riidestruktuuri, stiili, värvuse ja materjali koostise poolest olema ühesugused; samuti peavad nende suurused vastama või kokku sobima. Kui sellise spordidressi ühel koostisosal on pealekinnitatud kaunistusi, mida teisel koostisosal ei ole, siis klassifitseeritakse need rõivad sellesse alamrubriiki üksnes juhul, kui kaunistus on väheoluline ja paikneb rõival üksnes ühes või kahes kohas (nt krael ja varrukaotstel). Neid rõivaid ei klassifitseerita siiski spordidressidena, kui kaunistused on valmistatud rõiva kudumisel, v.a juhul, kui kaunistus on logo või muu samalaadne sümbol. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6211 32 41 ja 6211 32 42 |
Muud Nendesse alamrubriikidesse klassifitseeritava spordidressi ülemine ja alumine rõivaese osa peavad olema koos pakendatud. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6211 33 31 |
Ühest ja samast riidest pealisriidega Vaata alamrubriigi 6211 32 31 selgitavad märkused. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6211 33 41 ja 6211 33 42 |
Muud Vaata alamrubriikide 6211 32 41 ja 6211 32 42 selgitavad märkused. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6211 42 31 |
Ühest ja samast riidest pealisriidega Vaata alamrubriigi 6211 32 31 selgitavad märkused. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6211 42 41 ja 6211 42 42 |
Muud Vaata alamrubriikide 6211 32 41 ja 6211 32 42 selgitavad märkused. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6211 43 31 |
Ühest ja samast riidest pealisriidega Vaata alamrubriigi 6211 32 31 selgitavad märkused. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6211 43 41 ja 6211 43 42 |
Muud Vaata alamrubriikide 6211 32 41 ja 6211 32 42 selgitavad märkused. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6212 |
Rinnahoidjad, sukahoidjad, korsetid, traksid, sukapaelad jms tooted ning nende osad, kaasa arvatud silmkoelised ja heegeldatud |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6212 20 00 |
Sukahoidjad, püks-sukahoidjad Sellesse alamrubriiki kuuluvad püks-sukahoidjad, sealhulgas silmkoelised ja heegeldatud, mis on tavaliste või kõrgendatud vööjoonega aluspükste lõikega, säärtega või ilma. Neil peavad olema alljärgnevad omadused:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6217 |
Muud valmis rõivamanused; rõivaste ja rõivamanuste osad, v.a rubriigis 6212 nimetatud toodete osad |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6217 10 00 |
Rõivamanused Kohaldada alamrubriikide 6117 80 10 ja 6117 80 80 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
GRUPP 63
MUUD TEKSTIILIST VALMISTOOTED; KOMPLEKTID; KANTUD RÕIVAD JA KASUTATUD TEKSTIILTOOTED; KALTSUD
Üldist
Kahest või enamast tekstiilmaterjalist koosnevate toodete klassifitseerimise kohta eri rubriikidesse vaata käesoleva jaotise selgitavaid üldmärkusi.
I. Muud tekstiilist valmistooted |
|||||
6305 |
Kotid kaupade pakendamiseks Mõned tekstiilmaterjalist kotid klassifitseeritakse näiteks rubriikidesse 4202 ja 6307. Rubriiki 4819 kuuluvad paberist kotid klassifitseeritakse käesolevasse rubriiki juhul, kui need on valmistatud paberlõngast riidest. Pabervoodriga tekstiilmaterjalist kotid klassifitseeritakse tavaliselt käesolevasse rubriiki, kuna aga tekstiilmaterjalist voodriga paberkotid klassifitseeritakse alamrubriiki 4819 40 00. |
||||
6305 10 10 |
Kasutatud Sellesse alamrubriiki kuuluvad ainult tooted, mida on vähemalt kord kaupade veoks kasutatud ja millele on jäänud selgeid märke taolisest kasutusest, nt neis sisaldunud toodete jäetud jäljed, määrdumised, plekid, augud, rebendid, parandamisjäljed, väljaveninud õmblused, sidumis- või õmblemisjäljed kotisuus. |
||||
6307 |
Muud valmistooted, k.a rõivalõiked (šabloonid) |
||||
6307 90 92 |
Rubriigis 5603 nimetatud riidest valmistatud ühekordseks kasutamiseks mõeldud eesriided, mida kasutatakse kirurgiliste protseduuride ajal Sellesse alamrubriiki kuuluvad ühekordse kasutusega operatsioonilinad, mis on spetsiaalselt ette nähtud kirurgiliste protseduuride ajal kasutamiseks, et takistada võimalike (kuivas või märjas keskkonnas või õhus levivate) nakkusetekitajate ülekandumist otsekontakti teel operatsioonipersonalilt patsiendile ja vastupidi. Operatsioonilinad on tavaliselt valmistatud mitmekihilisest lausriidest ning ühendatud palistusega. Operatsioonilinu kasutatakse patsiendi ümber mikrobioloogiliselt puhta töövälja tagamiseks. Operatsioonilinad võivad olla immutatud fluorosüsivesinike või silikooniga parema mittemärguvuse tagamiseks. Need võivad ka olla osaliselt pealistatud plastkilega, et anda lisatugevust ja kaitset kohtades, kus kokkupuude kehavedelikega on tõenäoline. Lisaks võib neil olla pehmest paberist kiht, mis on kehaga kokkupuutumisel patsiendi jaoks mugavam. Patsiendi katmiseks kasutatavatel operatsioonilinadel võivad olla kirurgilise tegevuse hõlbustamiseks augud või aknad. Sellesse alamrubriiki ei kuulu:
|
||||
6307 90 98 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad:
|
XII JAOTIS
JALATSID, PEAKATTED, VIHMA- JA PÄEVAVARJUD, JALUTUSKEPID, ISTMEGA JALUTUSKEPID; PIITSAD, RATSAPIITSAD JA NENDE OSAD; TÖÖDELDUD SULED JA SULGEDEST TOOTED; TEHISLILLED; TOOTED JUUSTEST
GRUPP 64
JALATSID, KEDRID JMS TOOTED; NENDE OSAD
Üldist
1. |
Terminite määratlust „välistallad” ja „pealsed” vaata käesoleva grupi HS selgitavates märkustes, lõigud C ja D. Lisaks sellele kehtib kahest või enamast materjalist koosnevate „pealsete” (märkus 4 a ning 64. grupi lisamärkus 1) puhul järgmine:
Pealsematerjali kindlakstegemisel ei võeta arvesse pealse osaliselt või täielikult kaetud keelt. Vaata skeemi allpool, kus katkendlik joon tähistab keelt. Joonised ja allasetsev tekst on näide sellest, kuidas pealsematerjali määrata. Jalats ülaltoodud joonisel koosneb nahast ja tekstiilist. Et määrata pealsematerjal 64. grupi mõistes ning jätta välja „manused” ja „tugevdavad detailid”, arvestatakse järgmist:
|
2. |
Termin „kummi” on kogu kombineeritud nomenklatuuri mõistes määratletud grupi 40 märkuses 1; käesoleva grupi märkus 3 a laiendab mõistet käesoleva grupi jaoks. |
3. |
Termin „plast” on kogu kombineeritud nomenklatuuri mõistes määratletud grupi 39 märkuses 1; käesoleva grupi märkus 3 a laiendab mõistet käesoleva grupi jaoks. |
4. |
Termin „nahk” on määratletud 64. grupi märkuses 3 b. |
5. |
Termin „tekstiilmaterjalid” on määratletud selle grupi HS selgitavate märkuste üldsätete punktides E ja F. Seega gruppides 50–60 määratletud kiud (nt tekstiilflokk), lõng, riie, viltmaterjalid, lausriie, nöörid, paelad, köied, trossid jne on 64. grupi tähenduses „tekstiilmaterjalid”. Grupi 59 riide kohta kehtivad 59. grupi märkused eelkõige 64. grupi märkuse 3 a sätetele vastavalt. |
6402 |
Muud jalatsid kummist või plastist välistaldade ja pealsetega |
6402 12 10 kuni 6402 19 00 |
Spordijalatsid Vaata selle grupi alamrubriigi märkus 1. |
6402 12 10 ja 6402 12 90 |
Mäe-, murdmaasuusa- ja lumelauasaapad Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad suusaspordisaapad kõikide suusaspordiliikide jaoks. |
6402 19 00 |
Muud Selle grupi alamrubriigi märkus 1 a hõlmab üksnes spetsiaalseks sportlikuks tegevuseks kavandatud jalatsid, mille äravõetavad või püsidetailid, nagu loetletud alamrubriigi märkuses, teevad raskeks nende jalatsite kandmise muul otstarbel, eelkõige kõndimise asfaltteedel, nende detailide kõrguse, paindumatuse või libeduse tõttu. |
6402 20 00 |
Jalatsid rihmadest või ribadest pealsetega, mis on kinnitatud talla külge tihvtkinnitusega Selle alamrubriigi kohaldamisel ei ole vajalik, et tihvtkinnitus pinnasega kontaktis oleval välistallal näha oleks; tihvtid võivad olla kinnitatud ka sise- ja/või vahetalla külge. Kõrgendatud küljetükke ei loeta talla osaks. |
6402 99 31 ja 6402 99 39 |
Jalatsid rihmadest pööviga või pööviga, millesse on lõigatud vähemalt üks ava Väljendiga „pööv” tähistatakse pöia eesmist osa katvat pealse osa. |
6402 99 31 |
Tald koos kontsaga, kontsaosa kõrgus üle 3 cm Sellesse alamrubriiki klassifitseerimisel ei ole oluline, kas konts on tallast eristatav või talla eristamatu osa (nt kiiltald, platvormtald). Allpool esitatud skeemilt on näha, kuidas mõõta: A = punkt, kust pealne algab B = > 3 cm |
|
|
|
|
|
|
|
|
6403 |
Kummist, plastist, nahast või komposiitnahast välistaldade ja nahast pealsetega jalatsid Terminiga „nahk” tähistatakse üksnes rubriigi 4107 ja rubriikide 4112–4114 nahku (vaata selle grupi märkust 3 b). Seetõttu ei kuulu sellesse rubriiki näiteks karus- või plastnahast pealsetega jalatsid, vaid need klassifitseeritakse rubriiki 6405. |
6403 12 00 ja 6403 19 00 |
Spordijalatsid Vaata selle grupi alamrubriikide märkus 1. |
6403 12 00 |
Mäe-, murdmaasuusa- ja lumelauasaapad Vaata alamrubriikide 6402 12 10 ja 6402 12 90 selgitavad märkused. |
6403 19 00 |
Muud Vaata alamrubriigi 6402 19 00 selgitav märkus. |
6403 59 11 kuni 6403 59 39 |
Jalatsid rihmadest pööviga või pööviga, millesse on lõigatud vähemalt üks ava Vaata alamrubriikide 6402 99 31 ja 6402 99 39 selgitavad märkused. |
6403 59 11 |
Tald koos kontsaga, kontsaosa kõrgus üle 3 cm Kohaldada alamrubriigi 6402 99 31 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
6403 99 11 kuni 6403 99 38 |
Jalatsid rihmadest pööviga või pööviga, millesse on lõigatud vähemalt üks ava Vaata alamrubriikide 6402 99 31 ja 6402 99 39 selgitavad märkused. |
6403 99 11 |
Tald koos kontsaga, kontsaosa kõrgus üle 3 cm Kohaldada alamrubriigi 6402 99 31 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
6404 |
Kummist, plastist, nahast või plastnahast välistaldadega ja tekstiilpealsetega jalatsid |
6404 11 00 |
Spordijalatsid; tennise-, korvpalli-, võimlemis-, treeningkingad jms jalatseid Selle alamrubriigis tähistab termin „spordijalatsid” kõiki jalatseid, mis vastavad käesoleva grupi alamrubriigi märkuses 1 sätestatud tingimustele. Selle grupi alamrubriigi märkus 1 a hõlmab üksnes spetsiaalseks sportlikuks tegevuseks kavandatud jalatsid, mille äravõetavad või püsidetailid, nagu loetletud alamrubriigi märkuses, teevad raskeks nende jalatsite kandmise muul otstarbel, eelkõige kõndimise asfaltteedel, nende detailide kõrguse, paindumatuse või libeduse tõttu. Käesoleva alamrubriigi määratlus „tennise-, korvpalli-, võimlemis-, treeningkingad jms jalatseid” hõlmab jalatseid, mille kuju, lõike ja välimuse põhjal on näha, et nad on ette nähtud sportlikuks tegevuseks, nt purjetamiseks, seinatennise, lauatennise või võrkpalli mängimiseks. Siiski ei kuulu siia jalatsid, mida kantakse peamiselt või eranditult nt kärestikusõidul, kõndimisel, pikkadel jalgsirännakutel, matkamisel, mägironimisel. Kõigil neil jalatsitel on mittelibisev välistald ja kinnitusvahend, mis tagab jalale kingas stabiilsuse (nt nöörid, takjakinnised). Väiksemad koostisosad, näiteks dekoratiivsed ribad või tepingud, nimesildid (ka pealeõmmeldud), tikandid, trükitud või värvilised paelad ei muuda nende jalatsite klassifitseerimist käesolevasse alamrubriiki. Käesolevasse rubriiki võivad kuuluda ka jalatsid, mis oma suuruse tõttu on ette nähtud lastele ja noorukitele kandmiseks. |
6406 |
Jalatsite osad (k.a pealsed, ka muude tallaosade kui välistalla külge kinnitatud); eemaldatavad sisetallad, kannapehmendused jms; kedrid, säärised jms tooted, nende osad Enamus käesolevasse rubriiki kuuluvaid jalatsiosi on nimetatud HS selgitavates märkustes, rubriik 6406. Sellesse rubriiki kuuluvad sandaalide („ravisandaalide” jms) puutallad ilma pealsete, rihmade, nööride või paelteta. Vaata selle grupi märkuse 2 loetelu toodete kohta, mida ei loeta selle rubriigi tähenduses jalatsiosadeks. Jalatsiosad võivad olla mis tahes materjalist, välja arvatud asbest. Jalatsiosad võivad sisaldada ka metalli. |
6406 90 30 |
Sisetalla vm tallaosa külge kinnitatud valmispealsed, kuid ilma välistallata Käesolevasse alamrubriiki kuuluvad tooted, mis ei ole veel jalatsid ning mis koosnevad pealsest ja ühest või mitmest tallaosast (eriti sisetallast), kuid millel puudub veel välistald. |
GRUPP 65
PEAKATTED JA NENDE OSAD
6504 00 00 |
Kübarad jm peakatted, punutud või valmistatud mis tahes materjalist ribade ühendamise teel, voodri või kaunistustega või ilma Termin “kübarad ja muud peakatted, voodri ja kaunistustega” tähistab neid kübaraid ja muid peakatteid, mis on kas üleni või osaliselt voodriga, ka siis kui vooder või kaunistused on peakatetega samast materjalist. Kaunistuseks loetakse näiteks järgmisi detaile: vooder, higipaelad (nahast või mis tahes muust materjalist), äärepaelad, kübarapaelad, punutud paelad, pandlad, nööbid, cabochonid (ehiskivid, kübaranõelad), märgid, suled, kaunistustepingud, kunstlilled, pits, kootud riidest või lindist lehvid jne. |
6505 00 |
Kübarad jm peakatted, silmkoelised või heegeldatud või valmistatud pitsist, vildist vm riidest (v.a riideribad), voodri või kaunistustega või ilma; juuksevõrgud mis tahes materjalist, voodri või kaunistustega või ilma Turbanite klassifitseerimise kohta vaata alamrubriigi 6307 90 98 selgitavad märkused. |
6505 00 10 |
Karusnahavildist või villa- ja karusnahavildist, valmistatud rubriigi 6501 00 00 kübaratoorikutest, kübaraviltidest või lamedatest viltketastest “Karusvilt” tähistab küüliku, jänese, ondatra, nutria, kopra, saarma vms lühikesekarvalise karuslooma karvast valmistatud vilti. Villa- ja karusvildi segu võidakse valmistada villa ja loomakarva segust, kus vill ja karv võivad olla mis tahes vahekorras, või neid kahte toodet mingil muul viisil ühendades (nt karvakihiga kaetud villavilt). Karusvilt ning villa- ja karusvildi segu võib sisaldada ka muud kiudu (nt sünteeskiudu või regenereeritud tekstiilkiudu). |
6505 00 30 ja 6505 00 90 |
Muud Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad villavildist tooted, ka need, millele on lisatud muud kiudu (nt süntees- või regenereeritud tekstiilkiudu). Villa- ja karusvildi segust valmistatud tooted klassifitseeritakse siiski alamrubriiki 6505 00 10. “Villavilt” tähendab vilti, mis on valmistatud villast või loomakarvast, millel on villaga teatav sarnasus (nt vikunja-, kaameli-, vasika-, lehmakarv jne). |
6506 |
Muud peakatted, voodri või kaunistustega või ilma |
6506 99 10 |
Karusnahavildist või villa- ja karusnahavildist, valmistatud rubriigi 6501 00 00 kübaratoorikutest, kübaraviltidest või lamedatest viltketastest Kohaldada alamrubriigi 6505 00 10 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
6506 99 90 |
Muud Vaata alamrubriikide 6505 00 30 ja 6505 00 90 selgitavad märkused. |
6507 00 00 |
Kübarate higipaelad, voodrid, kübarakatted, kübaraalused, kübarasõrestikud, mütsinokad ning peakatete lõuapaelad Sellesse alamrubriiki ei kuulu sportlaste silmkoelised higipaelad (alamrubriigid 6117 80 10 ja 6117 80 80). |
GRUPP 66
VIHMA- JA PÄEVAVARJUD, JALUTUSKEPID, ISTMEGA JALUTUSKEPID, PIITSAD, RATSAPIITSAD JA NENDE OSAD
Märkus 1 c |
Mänguasjadena kavandatud vihma- ja päevavarjud erinevad tavaliselt käesoleva grupi vihma- ja päevavarjudest valmistusmaterjali, suuruse ja tavaliselt rohmakama töökvaliteedi poolest ning selle asjaolu poolest, et need ei kaitse tõhusalt vihma ega päikese eest (vaata ka HS selgitavad märkused, rubriik 9503, punkt D, viimane lõik). Ilma, et see piiraks nende kriteeriumide kohaldamist, ületavad mänguasjadena kavandatud vihma- ja päevavarjude varred harva 25 cm. |
6601 |
Vihmavarjud ja päevavarjud (sh jalutuskepp-vihmavarjud, aiavarjud jms) Käesoleva rubriigi toodete ja mänguasjadena kavandatud toodete eristamise kohta vaata selle grupi selgitavad märkused, märkus 1 c. Käesolevasse rubriiki kuuluvad ka
Päeva- ja vihmavarjud, mida nende valmistusmaterjalide tõttu kasutatakse üksnes karnevalikaupadena, ei kuulu sellesse rubriiki ja need klassifitseeritakse rubriiki 9505. |
||||
6601 10 00 |
Aiavarjud jms Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 6601 10. |
||||
6603 |
Rubriikides 6601 ja 6602 nimetatud toodete osad, kaunistused ja manused |
||||
6603 20 00 |
Vihmavarjukarkassid (ka varrele monteeritult) Sellesse alamrubriiki kuuluvad:
Lihtsad ribide ja pingutajate karkassid, mis ei moodusta ribide ja pingutajate komplektset süsteemi, ei kuulu siiski sellesse alamrubriiki ja need klassifitseeritakse rubriiki 6603 90 90. |
||||
6603 90 10 |
Käepidemed ja nupud Käesolevasse alamrubriiki kuuluvad vihma- või päevavarjude varte, jalutuskeppide, istepingiga jalutuskeppide, piitsade, ratsapiitsade jms toodete käeshoitavatesse otstesse kinnitatavad käepidemed (sh käepidemena äratuntavad toorikud) ja nupud. |
||||
6603 90 90 |
Muud Peale alamrubriigi 6603 20 00 selgitavate märkuste viimases lõigus nimetatud karkasside kuuluvad sellesse alamrubriiki kokkumonteerimata ribid ja pingutajad, samuti HS selgitavate märkuste rubriigi 6603 teise lõigu punktides 3–5 nimetatud tooted. |
GRUPP 67
TÖÖDELDUD SULED JA UDUSULED NING TOOTED NENDEST; TEHISLILLED; TOOTED JUUSTEST
6702 |
Tehislilled, -lehed ja -puuviljad ning nende osad; tehislilledest, -lehtedest või -puuviljadest tooted Vaata selle grupi märkus 3. Selle grupi märkuse 3 mõistes väljend “vms meetodil” tähendab ka omavahel ühendamist, mis toimub materjali kuumutamisega selliselt, et see muutub iseliimuvaks või kasutades libisevaid osi, mis jäävad hõõrde mõjul tüve külge. |
6703 00 00 |
Juuksed, kammitud, hõrendatud, pleegitatud vm viisil töödeldud; parukate jms tootmiseks ettevalmistatud vill vm loomakarvad või tekstiilmaterjal Sellesse rubriiki ei kuulu üksnes lõigatud, kuid mitte edasi töödeldud juustest loomulikud patsid, ka pestud või rasvatustatud (rubriik 0501 00 00). |
XIII JAOTIS
KIVIST, KIPSIST, TSEMENDIST, ASBESTIST, VILGUST JMS MATERJALIST TOOTED; KERAAMIKATOOTED; KLAAS JA KLAASTOOTED
GRUPP 68
KIVIST, KIPSIST, TSEMENDIST, ASBESTIST, VILGUST JMS MATERJALIST TOOTED
Üldist
See grupp ei hõlma üksnes valmistooteid, vaid ka mõnede rubriikide pooltooteid, mis võivad enne eesmärgipärast kasutust vajada edasist töötlust (nt rubriigi 6812 segud asbesti või asbesti ja magneesiumkarbonaadi baasil).
6802 |
Töödeldud kivi (v.a kiltkivi) monumentideks ja ehituse tarbeks, tooted sellest, v.a rubriigi 6801 tooted; mosaiigikuubikud jms looduslikust kivist (sh kiltkivist) tooted, alusele kinnitatud või mitte; looduslikust kivist (sh kiltkivist) kunstlikult värvitud graanulid, puru ja pulber Termini „töödeldud kivi monumentideks ja ehituse tarbeks” tähenduse kohta vaata käesoleva grupi märkus 2. |
||||||||||
6802 10 00 |
Plaadid, kuubikud jms tooted, ka ruudu- või ristkülikukujulised, mille suurima pinnaga tahk mahub ruutu küljepikkusega alla 7 cm; kunstlikult värvitud graanulid, puru ja pulber Selle alamrubriigi toodete üksikasjade kohta vaata HS selgitavad märkused, rubriik 6802, seitsmes lõik. |
||||||||||
6802 21 00 kuni 6802 29 00 |
Muud kivid monumentideks või ehituse tarbeks ja tooted nendest, ainult tahutud või saetud, sileda või tasase pinnaga Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad kivid monumentideks või ehituse tarbeks ja tooted nendest (sh poolvalmis või viimistlemata tooted), mis on ainult tahutud või saetud ja millel on üks või mitu siledat või tasast pinda. Viimaseid võib olla töödeldud meisli, piikvasara või klompimisvasaraga. |
||||||||||
6802 93 10 |
Poleeritud, viimistletud või muul viisil töödeldud, kuid mitte nikerdatud, netomassiga 10 kg ja rohkem Käesolevasse alamrubriiki kuuluvad peale kivist toodete, mille pind on üleni või osaliselt poleeritud, ka
|
||||||||||
6802 93 90 |
Muud Käesolevasse alamrubriiki kuuluvad lõigatud graniittooted, mis on kaetud ehismotiividega kõrg- või madalreljeefis, nagu lehed, vanikud ja kimäärid, mis on teostatud viimistletumalt kui eelmiste alamrubriikide dekoratsioonid. Raidkujud, kõrg- ja bareljeefid (v.a originaalskulptuurid või -kujud) klassifitseeritakse samuti sellesse alamrubriiki. |
||||||||||
6802 99 10 |
Poleeritud, viimistletud või muul viisil töödeldud, kuid mitte nikerdatud, netomassiga 10 kg ja rohkem Vaata alamrubriigi 6802 93 10 selgitavad märkused. |
||||||||||
6802 99 90 |
Muud Kohaldada alamrubriigi 6802 93 90 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||||||
6803 00 |
Töödeldud looduslik kiltkivi, tooted looduslikust või aglomeeritud kiltkivist |
||||||||||
6803 00 10 |
Katusekatteks ja seinteks Selle alamrubriigi tooted võivad olla ristküliku (sh ruudu), hulknurga, ümara või mis tahes muu kujuga. Need on tavaliselt ühtlase paksusega, mitte üle 6 mm. |
||||||||||
6804 |
Veskikivid, käiad, lihvkettad jms kanderaamistikuta tooted, mida kasutatakse lihvimis-, teritus-, poleerimis- või lõikamistöödeks, käsitsi teritamise või lihvimise kivid, nende osad looduslikust kivist, aglomeeritud looduslikest või tehisabrasiividest või keraamilisest materjalist, muust materjalist lisadetailidega või ilma Käesolevasse alamrubriiki ei kuulu jäätmed ega murd, mis pärinevad käsitsi lihvimise kividest, ihumiskividest, hoonimiskividest, veskikividest, käiadest, lihvketastest jms, mis on valmistatud looduslikest või aglomeeritud tehisabrasiividest (alamrubriik 2530 90 00). |
||||||||||
6804 10 00 |
Veskikivid ja käiad jahvatus-, teritus- ja peenestustöödeks Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 6804 10. |
||||||||||
6804 21 00 kuni 6804 23 00 |
Muud veskikivid, käiad, lihvkettad jms Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 6804, esimene lõik, punktid 2 ja 3. |
||||||||||
6804 21 00 |
Aglomeeritud sünteetilisest või looduslikust teemandist Käesolevasse alamrubriiki kuuluvad tooted sünteetilisest või looduslikust teemandist, mis on mingil meetodil aglomeeritud. Aglomeerimiseks võidakse kasutada mineraalseid, kõvastuvaid aglomeerimisaineid (nt tsement), või elastsemaid sideaineid (nt kautšuk või plast) või keraamilist põletust. |
||||||||||
6804 22 12 kuni 6804 22 90 |
Muudest aglomeeritud abrasiividest või keraamilisest materjalist Kohaldada alamrubriigi 6804 21 00 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||||||
6804 22 12 kuni 6804 22 50 |
Tehisabrasiividest, milles on sideaine Tehisabrasiivid on, näiteks, korund, ränikarbiid (karborund) ja boorkarbiid. |
||||||||||
6804 30 00 |
Luisud jm kivid käsitsi teritamiseks ja lihvimiseks Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 6804, esimene lõik, punkt 4. |
||||||||||
6806 |
Räbuvatt, kivivill jms mineraalvatid; paisutatud vermikuliit, kergkruus, vahtšlakk jms paisutatud mineraalmaterjalid; segud ja tooted mineraalsetest soojus- või heliisolatsiooni- või helisummutusmaterjalidest, v.a rubriikide 6811 ja 6812 ning grupi 69 tooted |
||||||||||
6806 10 00 |
Räbuvatt, kivivill jms mineraalvatid (sh omavahel segatuna), lahtiselt, tahvlite või rullidena Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 6806, kolm esimest lõiku. Väljendiga „jms mineraalvatid” tähistatakse ka mineraalvatti, mis on saadud kivi või räbu segudest HS selgitavate märkuste rubriigi 6806 esimeses lõigus kirjeldatud menetlusel. |
||||||||||
6806 20 10 |
Kergkruus Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 6806, kuues lõik. |
||||||||||
6806 20 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad:
|
||||||||||
6806 90 00 |
Muud Vaata HS selgitavate märkuste rubriigi 6806 teksti tärnide järel. |
||||||||||
6807 |
Tooted asfaldist jms materjalidest (näiteks naftabituumenist, kivisöepigist) |
||||||||||
6807 10 00 |
Rullides Käesolevasse alamrubriiki kuuluvad katuse- ja pinnakattematerjalid koosnevad vähemalt kolmest kihist: paberist või papist või muust materjalist, nt klaasvatt, džuutriie, alumiiniumileht, vilt, mittekootud riie, kiht kahe asfaldist või samalaadsest materjalist kihi vahel. Need kattekihid võivad sisaldada või olla kaetud ka muu materjaliga (nt liivaga). |
||||||||||
6809 |
Tooted kipsist ja kipsisegudest |
||||||||||
6809 11 00 ja 6809 19 00 |
Plaadid, lehed, paneelid, tahvlid jms tooted kipsist või kipsisegudest, ilma ornamendita Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad igasugused tasapinnalised tooted, mida kasutatakse peamiselt vaheseinteks ja lagedeks. Tooteid, mis on lihtsalt perforeeritud või ühelt või mõlemalt poolt õhukese paberist või muust materjalist kihiga kaetud, ei loeta ornamendiga kaetuks. Neil võib olla ka lihtne värvi- või lakikiht. Näiteks mis tahes ehismotiivid madal- või kõrgreljeefis ning pinnakaunistusena või dekoratsioonina massis nõuavad taoliste plaatide, paneelide jne klassifitseerimist alamrubriiki 6809 90 00. Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka ruudukujulised paneelid, mille välispinnaks on ruudukujuline perforeeritud kipsplaat kahe täisnurkse õõnsusega, mille sisemus on mineraalvatiribasid täis topitud, ja mille tagaküljeks paneeli sisepinnal on alumiiniumilehega pealistatud paber. Neid plaate kasutatakse seinte ja lagede katmiseks soojus- ja heliisolatsioonina. |
||||||||||
6810 |
Tooted tsemendist, betoonist või tehiskivist (armeeritud või armeerimata) Betoon saadakse tsemendi, täiteainete (liiv, kruus) ja vee segust, mis kivinedes muutub eriti kõvaks materjaliks. Sardbetoon (raudbetoon) sisaldab ka metallvardaid (sarrusvardaid) või terasvõrksarrust. Kui kasutatakse kergemaid täiteaineid (nt paisutatud savi, pimsipuru, vermikuliit, granuleeritud šlakk), saadakse kergbetoon. |
||||||||||
6810 11 10 |
Kergbetoonist (pimsipuru, granuleeritud šlaki vms baasil) Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka ehitusplokid ja -tellised poorsest betoonist, mille tihedus kõvastununa ei ole üle 1,7 kg/dm3. Kergbetoon on hea soojusisolaator, kuid see ei ole nii tugev kui kõrgtihedusega betoon. |
||||||||||
6812 |
Töödeldud asbestkiud; segud asbesti või asbesti ja magneesiumkarbonaadi baasil; tooted neist segudest või asbestist (näiteks niit, riie, rõivad, peakatted, jalatsid, tihendid), tugevdatud või tugevdamata, v.a rubriikides 6811 ja 6813 nimetatud tooted |
||||||||||
6812 80 10 ja 6812 80 90 |
kroküdoliidist Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2524, teine lõik. |
||||||||||
6812 80 10 |
töödeldud kiud; segud asbesti või asbesti ja magneesiumkarbonaadi baasil Mõiste „töödeldud kiud” määratlemiseks vaata rubriiki 6812 käsitlevate HSi selgitavate märkuste esimest lõiku. Kroküdoliiti sisaldavate toodete jäätmed klassifitseeritakse siiski alamrubriiki 2524 10 00. Käesolevasse alamrubriiki kuuluvad segud on kirjeldatud HS selgitavate märkuste rubriigi 6812 teises lõigus. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka asbesti või asbesti ja magneesiumkarbonaadi baasil valmistatud toodete töötlemisjäätmed tükkide või pulbrina. |
||||||||||
6812 80 90 |
muud Sellesse rubriiki kuuluvad kroküdoliitkiust, paberimassist ja võimalikust täiteainest valmistatud paber, papp ja vilt juhul, kui nende kroküdoliidisisaldus on vähemalt 35 % massist. Muul juhul klassifitseeritakse need gruppi 48. Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 6812. |
||||||||||
6812 92 00 |
Paber, papp ja vilt Asbestkiust, paberimassist ja võimalikust täiteainest valmistatud paber, papp ja vilt kuuluvad sellesse alamrubriiki juhul, kui nende asbestisisaldus on vähemalt 35 % massist. Muul juhul klassifitseeritakse need 48. gruppi. Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 6812. |
||||||||||
6812 99 10 |
Töödeldud asbestkiud; segud asbesti või asbesti ja magneesiumkarbonaadi baasil Väljendi „töödeldud asbestkiud” määratluse kohta vaata HS selgitavad märkused, rubriik 6812, esimene lõik. Asbesttoodete jäätmed klassifitseeritakse siiski alamrubriiki 2524 90 00. Käesolevasse alamrubriiki kuuluvad segud on kirjeldatud HS selgitavate märkuste rubriigi 6812 teises lõigus. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka asbesti või asbesti ja magneesiumkarbonaadi baasil valmistatud toodete töötlemisjäätmed tükkide või pulbrina. |
||||||||||
6814 |
Töödeldud vilk ja vilgust tooted, sh paagutatud või regenereeritud vilk paberist, papist või muust materjalist alusel või aluseta |
||||||||||
6814 10 00 |
Plaadid, lehed ja lindid paagutatud või regenereeritud vilgust, alusel või aluseta Sellesse alamrubriiki kuuluvad plaadid, lehed ja ribad on pakendatud rullides meetrikaubana või lihtsalt ruudu- või ristkülikukujuliseks lõigatuna. Mis tahes muukujulised lõigatud tooted klassifitseeritakse alamrubriiki 6814 90 00. |
||||||||||
6814 90 00 |
Muud Käesolevasse alamrubriiki kuuluvad vilgulehed ja lõhestatud vilk, millel on mingiks kindlaks otstarbeks lõigatud kuju. Need erinevad rubriiki 2525 kuuluvatest vilgulehtedest ja lõhestatud vilgust HS selgitavate märkuste rubriigis 2525 loetletud mitmesuguste karakteristikute põhjal. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka vilgulehed ja lõhestatud vilk – isegi kui need ei ole eelpool kirjeldatud viisil mõõtu lõigatud – mida on töödeldud selliselt, et neid ei saa klassifitseerida rubriiki 2525, nt poleeritud või alusele liimitud. |
GRUPP 69
KERAAMIKATOOTED
I. TOOTED RÄNIMULDSETEST FOSSIILJAHUDEST JMS RÄNIMULDMINERAALIDEST, TULEKINDLAD TOOTED |
|||||||||||||||||
6901 00 00 |
Tellised, plokid, plaadid jm keraamikatooted ränimuldsetest fossiiljahudest (näiteks kiiselguur, treepel, diatomiit) vms ränimuldsetest mineraalidest Vaata käesoleva grupi HS selgitavate märkuste alamgrupi I üldosa, lõik A. Sellesse rubriiki kuuluvad ka isolatsioontellised, mis on saadud vormimise ja põletamise teel kobediatomiidimullast. |
||||||||||||||||
6902 |
Tulekindlad tellised, plokid, plaadid jms tulekindlad keraamilised ehitusdetailid, v.a tooted ränimuldsetest fossiiljahudest vms ränimuldsetest mineraalidest Sellesse rubriiki kuuluvate tulekindlate toodete kaks põhikarakteristikut on: nende püromeetrilise koonuse ekvivalent peab olema vähemalt 1 500 °C (määratud ISO-soovituste R 528–1966 ja R 1146–1969 järgi) ja need peavad olema tegelikult kavandatud sellist kuumuskindlust nõudvaks kasutuseks. Vaata ka käesoleva grupi HS selgitavate märkuste alamgrupi I üldosa, lõik B. |
||||||||||||||||
6902 10 00 |
Sisaldavad eraldi või kokku üle 50 % massist üht või mitut järgmistest elementidest: Mg, Ca või Cr, vastavalt MgO, CaO või Cr2O3 kujul Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 6902 10. |
||||||||||||||||
6903 |
Muud tulekindlad keraamikatooted (näiteks retordid, tiiglid, vardad, muhvid, düüsid, prundid, toed, proovitassid, torud, kestad ja vardad), v.a tooted ränimuldsetest fossiiljahudest vms ränimuldsetest mineraalidest Rubriigi 6902 selgitavate märkuste esimene lõik kehtib täielikult käesoleva rubriigi kohta. Seetõttu ei kuulu käesolevasse rubriiki paagutatud savimullast (alumiiniumoksiidist) niidijuhid kudumistelgedele, samast või muust tulekindlast materjalist tööriistad ja tööriistade käepidemed, tulekindlast alumosilikaadist graanulid, mida kasutatakse mitmesugustes valmistamisprotsessides katalüsaatori kandjana jne. |
||||||||||||||||
II. MUUD KERAAMIKATOOTED |
|||||||||||||||||
|
Üldist Terminite „portselan” („porcelain” või „china”), „savitooted” („pottery”), „fajanss” („earthenware”) ja „kivitooted” („stoneware”) kohta selle grupi rubriikide ja alamrubriikide mõistes vaata käesoleva grupi HS selgitavate märkuste alamgrupi II üldosa. |
||||||||||||||||
6904 |
Keraamilised ehitustellised, põrandaplaadid, tugi- või täitekivid jms Kriteeriumid ehitustelliste eristamiseks teekatte-, põranda- ja seinaplaatidest on sätestatud HS selgitavate märkuste rubriigis 6907. |
||||||||||||||||
6905 |
Keraamilised katusekivid, korstnaava kaitsed, korstnakübarad, lõõride voodrid, arhitektuursed ornamendid jm keraamilised ehitusdetailid |
||||||||||||||||
6905 10 00 |
Katusekivid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 6905, teine lõik, punkt 1. Katusekive saab teekatte-, põranda- ja seinaplaatidest eristada sellega, et neil on tavaliselt tapid, haagid või muud vahendid, millega need üksteisega ühendatakse. |
||||||||||||||||
6905 90 00 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 6905 teise lõike punktides 2, 3 ja 4 nimetatud tooted. |
||||||||||||||||
6907 |
Glasuurimata keraamilised teekatteplaadid ja sillutis, põranda- ja seinaviimistlusplaadid; glasuurimata keraamilised mosaiikkivid jms alusel või aluseta |
||||||||||||||||
6907 90 20 |
Kivitooted Vaata alamrubriigi 6912 00 30 selgitavad märkused. |
||||||||||||||||
6908 |
Glasuuritud keraamilised teekatteplaadid ja sillutis, põranda- ja seinaviimistlusplaadid; glasuuritud keraamilised mosaiikkivid jms alusel või aluseta |
||||||||||||||||
6908 90 11 ja 6908 90 20 |
Tellisesavist Vaata alamrubriigi 6912 00 10 selgitavad märkused. |
||||||||||||||||
6908 90 11 |
„Spaltplatten”-tüüpi kaksikplaadid (murdtellised) „Spaltplatten”-tüüpi kaksikplaatide (murdtelliste) valmistamiseks kasutatakse ekstrusioonpressi, millega ettevalmistatud plastses olekus massist vormitakse murdtellised, mis lõigatakse kindlasse pikkusesse, kuivatatakse ja põletatakse. Pärast põletamist murtakse kaksikplaadid (murdtellised) kaheks eraldi plaadiks. „Spaltplatten”-tüüpi plaatidele on iseloomulikud tagaküljel olevad sooned. Tootmiskaalutlustel on „Spaltplatten”-tüüpi kaksikplaadi kahel pikemal küljel astmeline serv. Valmistamise käigus kaitseb see serv plaadi esikülge vigastuse eest. Siseserva ja astmelise kaitsva välisserva vaheline kaugus on kõige enam 2 mm. „Spaltplatten”-tüüpi kaksikplaate toodetakse eri värviliste, kujuliste ja suurustena. Nende pealispind võib olla sile, profileeritud, laineline või muu faktuuriga. „Spaltplatten”-tüüpi kaksikplaatidel on tavaliselt alljärgnev väliskuju:
|
||||||||||||||||
6908 90 31 |
„Spaltplatten”-tüüpi kaksikplaadid (murdtellised) Vaata alamrubriigi 6908 90 11 selgitavad märkused. |
||||||||||||||||
6908 90 91 |
Kivitooted Vaata alamrubriigi 6912 00 30 selgitavad märkused. |
||||||||||||||||
6908 90 93 |
Fajansist või peenest tellisesavist Vaata alamrubriigi 6912 00 50 selgitavad märkused. |
||||||||||||||||
6909 |
Keraamilised laboritarbed, keraamikatooted keemiatööstusele jm tehniliseks otstarbeks; keraamilised rennid, torud jm mahutid põllumajanduse tarbeks; keraamilised potid, nõud jms kaupade pakendamiseks ja transpordiks |
||||||||||||||||
6909 11 00 kuni 6909 19 00 |
Keraamilised laboritarbed, keraamikatooted keemiatööstusele jm tehniliseks otstarbeks Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 6909, teine lõik, punktid 1 ja 2. |
||||||||||||||||
6909 12 00 |
Tooted kõvadusega 9 ja rohkem Mohsi skaala järgi Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 6909 12. |
||||||||||||||||
6909 90 00 |
Muud Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 6909, teine lõik, punktid 3 ja 4. |
||||||||||||||||
6912 00 |
Keraamilised (v.a portselanist) lauanõud ja kööginõud, muud majapidamistarbed ja tualett-tarbed Käesoleva rubriigi erinevatesse alamrubriikidesse klassifitseerimise kohta vaata ka käesoleva grupi HS selgitavaid märkusi ja eriti alamgrupp II “Muud keraamikatooted”, üldine. Lauanõude, kööginõude ja muude majapidamistarvete klassifitseerimise kohta kaunistuse laadi suhtes – eriti nende kohta, millel on reljeefseid jms dekoratiivseid kujunduselemente – vaata HS selgitavad märkused, rubriik 6913, punkt B.
|
||||||||||||||||
6912 00 10 |
Tellisesavist Sellesse alamrubriiki kuuluvad rauda või lupja sisaldavast savist (tellisesavist) tooted, mille murdepind on muldjas, matt ja värviline (tavaliselt pruun, punane või kollane). Nende toodete murdepind on ebaühtlane (heterogeenne); kogu massi struktuuris olevate mittehomogeensete osiste (terakesed, lisandiosakesed, poorid) läbimõõt on peab olema suurem kui 0,15 mm. Need osised on seetõttu palja silmaga nähtavad. Peale selle on nende poorsus (veeimavus) vähemalt 5 % massist. Poorsust mõõdetakse järgmisel meetodil: Veeneeldumisteguri (veeimavuse) määramine
Katse eesmärk on määrata keraamilise materjali veeneeldumistegur. See tegur näitab protsenti keraamilise materjali esialgse massi kuivainest.
Igast esemest peab olema vähemalt kolm proovi. Proovid peavad olema võetud sama toote emailitud osadelt ja need võivad emailpinnaga kaetud olla ainult ühelt poolt. Proovi pindala peab olema umbes 30 cm2 ja suurim paksus umbes 8 mm, sh email. Proovid kuivatatakse kuivatuskapis 105 °C juures 3 tundi ja pärast jahutamist eksikaatoris määratakse nende mass (Mk) 0,05 g täpsusega. Seejärel kastetakse proovid kohe destilleeritud vette selliselt, et need ei puuduta nõu põhja. Proove keedetakse 2 tundi ja jäetakse vette 20 tunniks. Seejärel võetakse proovid veest välja ja pühitakse vesi puhta, veidi niiske riidega ära. Kõik õõnsused ja augud kuivatatakse õhukese, veidi niiske pintsliga. Seeläbi tehakse kindlaks „märja materjali” mass Mm. Proovide veeneeldumistegur saadakse massi juurdekasvu korrutamisel sajaga ja jagamisel kuivaine massiga:
Erinevate proovide veeimendumistegurite keskmine väärtus protsentides on keraamilise materjali veeneeldumistegur. |
||||||||||||||||
6912 00 30 |
Kivitooted Sellesse alamrubriiki kuuluvad tavaliselt massis värvitud savist tooted. Neile on iseloomulik läbipaistmatu, tihe murdepind ja neid on põletatud piisavalt kõrgel temperatuuril selliselt, et on toimunud klaasistumine. Läbipaistvus määratakse fragmendil paksusega vähemalt 3 mm alljärgneva katse abil: Läbipaistvuskatse
Eseme piirjooned peavad olema näha läbi 2–4 mm paksuse proovi, mis on asetatud pimedasse ruumi 50 cm kaugusele uuest lambist, mis on paigutatud kasti ja mille valgusvoog on 1 350 – 1 500 luumenit. Lamp tuleb vahetada 50 tunnise kasutuse järel. (vaata allolevat skeemi) Katseseade koosneb kastist, mis on seest mattvalgeks värvitud. Kasti ühte otsa on paigutatud lamp (A). Teise otsa on tehtud auk selliselt, et eseme (B) piirjooni on võimalik vaadata läbi proovi (C). Kasti mõõtmed on järgmised:
Augu läbimõõt on umbes 10 cm.
Peale selle on nende poorsus (veeimavus) kuni 3 % massist. Poorsus mõõdetakse alamrubriigi 6912 00 10 selgitavates märkustes esitatud meetodil. |
||||||||||||||||
6912 00 50 |
Fajansist või peenest tellisesavist Sellesse alamrubriiki kuuluvad tooted, mis on valmistatud valitud saviliikide (peen tellisesavi) segu põletamisel, mõnikord segatud päevakivi ja erineva koguse kriidiga (kõva fajanss, segatud fajanss ja pehme fajanss). Fajansstoodetele on iseloomulik valge või hele murdepind (veidi hallikas, kreem või elevandiluuvärvi) ning peenest tellisesavist toodetele värviline murdepind, mille värvus ulatub kollasest pruunini või punakaspruunini. Nende toodete peeneteraline murdepind on ühtlane (homogeenne); kogu massi struktuuris olevate mittehomogeensete osiste (terakesed, lisandiosakesed, poorid) läbimõõt peab olema alla 0,15 mm; need osised ei ole seetõttu palja silmaga nähtavad. Peale selle on nende poorsus (veeimavus) vähemalt 5 % massist. Poorsus mõõdetakse alamrubriigi 6912 00 10 selgitavates märkustes esitatud meetodil. |
||||||||||||||||
6912 00 90 |
Muud Käesolevasse alamrubriiki kuuluvad tooted, mis ei vasta selle rubriigi muude alamrubriikide toodetele sätestatud kriteeriumidele ega ka portselanile (rubriik 6911) esitatud nõuetele. |
||||||||||||||||
6913 |
Kujukesed jm dekoratiivkeraamikatooted Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka dekoratiivtaldrikud. Taldrikut loetakse dekoratiivtaldrikuks, kui samaaegselt
|
||||||||||||||||
6913 90 10 |
Tellisesavist Vaata alamrubriigi 6912 00 10 selgitavad märkused. |
||||||||||||||||
6913 90 93 |
Fajansist või peenest tellisesavist Vaata alamrubriigi 6912 00 50 selgitavad märkused. |
||||||||||||||||
6913 90 98 |
Muud Vaata alamrubriigi 6912 00 30 ja 6912 00 90 selgitavad märkused. |
GRUPP 70
KLAAS JA KLAASTOOTED
Üldist
Termin „optiline klaas” hõlmab eriklaasi mitmesuguseid liike, mida kasutatakse optikariistade valmistamisel, eelkõige näiteks fotograafias, astronoomias, mikroskoopias, navigatsioonis, relvades (teleskoopsihikud jne), laboriseadmetes ja nägemisdefekte korrigeerivate teatavat liiki läätsede valmistamiseks. On olemas suur valik optilise klaasi liike, nende ühiseks iseärasuseks on suur läbipaistvus, kuigi need on mõnikord toonitud selliselt, et neelavad vähesel määral teatava lainepikkusega valguskiiri. Optiline klaas on täiesti homogeenne, s.t tavaliselt ilma mullide või ebatasasusteta ning selle murdetegur ja hajumisomadused ei ole muule klaasile omased.
Puu-, metall- jne raami asetatud klaastahvlite puhul loetakse, et need on minetanud klaasi põhiomaduse ja need klassifitseeritakse erinevatesse rubriikidesse, näiteks:
1. |
pildiraamidena (rubriigid 4414 00, 8306 jne); |
2. |
masinate, seadmete või sõidukitena (XVI või XVII jaotis); |
3. |
hoonete uste, akendena jne (rubriigid 4418, 7610 jne). |
7001 00 |
Klaasimurd jm klaasijäätmed; klaasimass |
||||||||
7001 00 10 |
Klaasimurd jm klaasijäätmed ja -jäägid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 7001, esimene lõik, punkt A. Termin „klaasimurd” tähistab purunenud klaasi taaskasutuseks klaasivalmistamisel. |
||||||||
7001 00 91 ja 7001 00 99 |
Klaasimass Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 7001, esimene lõik, punkt B ning teine ja kolmas lõik. |
||||||||
7002 |
Klaaskuulid (v.a rubriigis 7018 nimetatud mikroklaaskuulid), klaasvardad, klaastorud, töötlemata Käesolevasse rubriiki ei kuulu üksnes töötlemata pooltooted, s.o tooted, mida ei ole peale vormimise, tõmbamise või puhumise töödeldud, v.a lõikamine varrasteks ja torudeks või servade sulatamine/lihvimine selliselt, et servad oleksid siledad või enam-vähem tasased, et tooted oleksid käsitsemisel vähem ohtlikud, ka siis kui selliselt töödeldud tooteid saab ilma edasise töötluseta kasutada. |
||||||||
7002 10 00 |
Kuulid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 7002, esimene lõik, punkt 1 ja eelviimased lõigud. |
||||||||
7002 32 00 |
Muust klaasist, mille joonpaisumiskoefitsient temperatuurivahemikus 0 °C kuni 300 °C on kuni 5 × 10–6 kelvini kohta Selle klaasi põhitunnusteks on plii puudumine, kaaliumi ja leelismuldmetallide oksiidide äärmiselt väike kogus ning märgatav kogus booroksiidi. Taolisel klaasil on hea soojusjuhtivus ja märkimisväärne elastsus, mis teeb selle äkilistele temperatuurimuutustele vastupidavaks; selletõttu sobib see eriti hästi köögi- ja lauanõude, laboratooriumi klaasnõude ja valgustites kasutatava klaasi valmistamiseks. |
||||||||
7003 |
Valuklaas ja valtsklaas lehtede või profiilidena, absorbeeriva, peegeldava või mittepeegeldava kihiga või ilma, ent muul viisil töötlemata Sellese rubriiki ei kuulu kuumpoleeritud klaas (float-klaas) (rubriik 7005). Termini „töödeldud” tähenduse kohta vaata käesoleva grupi märkus 2 a. |
||||||||
7003 12 10 kuni 7003 19 90 |
Armeerimata lehtklaas Väljendi „sardklaas (armeeritud)” määratluse kohta vaata HS selgitavad märkused, rubriik 7003, eelviimane lõik enne erandeid. |
||||||||
7003 12 10 kuni 7003 12 99 |
Massis ühtlaselt värvitud (toonitud) klaas, matistatud klaas, pinnatud, absorbeeriva, peegeldava või mittepeegeldava kihiga klaas Termini „absorbeeriv või peegeldav kiht” tähenduse kohta vaata käesoleva grupi märkus 2 c. Väljendi „matistatud” määratluse kohta vaata HS selgitavad märkused, rubriik 7003, teine lõik, punkt B. Pinnatud klaas on läbikumav klaas, mis on tavaliselt valmistatud valgest opaalklaasi (piimklaasi) ja toonitud klaasi kihist; need kaks kihti pressitakse, kui need on veel pehmed, teineteise vastu nii, et need kokku sulavad. |
||||||||
7003 20 00 |
Sardklaasilehed Vaata alamrubriikide 7003 12 10–7003 19 90 selgitavad märkused. |
||||||||
7003 30 00 |
Profiilid Profiilklaas valmistatakse pidevas protsessis: klaasi vormimine algab sulatusahjust tulles ning jätkub kogu pideva protsessi vältel. Seejärel lõigatakse klaas soovitud suurusesse, kui ei töödelda enam. |
||||||||
7004 |
Tõmmatud ja puhutud klaas lehtedena, absorbeeriva, peegeldava või mittepeegeldava kihiga või ilma, ent muul viisil töötlemata Termini „töödeldud” tähenduse kohta vaata käesoleva grupi märkus 2 a. |
||||||||
7004 20 10 kuni 7004 20 99 |
Massis ühtlaselt värvitud (toonitud) klaas, matistatud klaas, pinnatud, absorbeeriva, peegeldava või mittepeegeldava kihiga klaas Vaata alamrubriikide 7003 12 10–7003 12 99 selgitavad märkused. |
||||||||
7005 |
Kuumpoleeritud klaas (float-klaas) ja lihvitud või poleeritud pealispinnaga klaas (peegelklaas), lehtedena, absorbeeriva, peegeldava või mittepeegeldava kihiga või ilma, ent muul viisil töötlemata Termini „töödeldud” tähenduse kohta vaata käesoleva grupi märkus 2 a. |
||||||||
7005 10 05 kuni 7005 10 80 |
Armeerimata lehtklaas absorbeeriva, peegeldava või mittepeegeldava kihiga Vaata alamrubriikide 7003 12 10 – 7003 19 90 ja 7003 12 10 – 7003 12 99 selgitavad märkused, esimene lõik, esimene lause. |
||||||||
7005 21 25 kuni 7005 21 80 |
Massis ühtlaselt värvitud (toonitud) klaas, matistatud klaas, pinnatud või üksnes lihvitud pealispinnaga Väljendi „matistatud” määratluse kohta vaata HS selgitavad märkused, rubriik 7003, teine lõik, punkt B. |
||||||||
7010 |
Korvpudelid, pudelid, kolvid, purgid, kannud, rohupudelid, ampullid jm klaasanumad kaupade säilitamiseks, pakendamiseks või transpordiks; klaasist konservipurgid; klaaskorgid, klaaskaaned jm klaasist sulgemisvahendid |
||||||||
7010 90 21 |
Klaastorust valmistatud Need anumad on ümara ristlõike ja korrapärase, ühtlase seinapaksusega tavaliselt alla 2 mm. Neil ei ole reljeefset markeeringut, nagu numbrid, logod, jooned või ebatasasused. Visuaalne vaatlus peaaegu ei näita klaasis optilisi moonutusi. Nende anumate maht on tavaliselt 1–100 ml. Neid kasutatakse peamiselt ravimite või analüüsipreparaatide pakendamiseks. |
||||||||
7013 |
Klaasist lauanõud ja kööginõud, tualett- ja kontoritarbed, sisekujunduses kasutatavad klaasesemed jms klaastooted (v.a rubriikides 7010 ja 7018 nimetatud) |
||||||||
7013 10 00 |
Klaaskeraamikast Väljendi „klaaskeraamika” määratluse kohta vt selle grupi HS üldselgitavad märkused, viimane lõik, punkt 2. |
||||||||
7013 22 10 ja 7013 22 90 |
Pliikristallist Termini „Pliikristallist” tähenduse kohta vaata käesoleva grupi alamrubriigi märkus 1. |
||||||||
7013 33 11 kuni 7013 33 99 |
Pliikristallist Termini „Pliikristallist” tähenduse kohta vaata käesoleva grupi alamrubriigi märkus 1. |
||||||||
7013 41 10 ja 7013 41 90 |
Pliikristallist Termini „Pliikristallist” tähenduse kohta vaata käesoleva grupi alamrubriigi märkus 1. |
||||||||
7013 42 00 |
Klaasist joonpaisumiskoefitsiendiga kuni 5 × 10–6 kelvini kohta temperatuurivahemikus 0° C kuni 300° C Vaata alamrubriigi 7002 32 00 selgitavad märkused. |
||||||||
7013 91 10 ja 7013 91 90 |
Pliikristallist Termini „Pliikristallist” tähenduse kohta vaata käesoleva grupi alamrubriigi märkus 1. |
||||||||
7015 |
Kellaklaasid jms klaastooted, prilliklaasid (nägemist korrigeerivad või mittekorrigeerivad), kumerad, nõgusad vm, optiliselt töötlemata; õõnsad klaaskerad ja nende segmendid eelnimetatud toodete valmistamiseks |
||||||||
7015 10 00 |
Prilliklaasid nägemist korrigeerivatele prillidele Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 7015, punkt C. |
||||||||
7015 90 00 |
Muud Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 7015, punktid A ja B. |
||||||||
7016 |
Sillutuskivid, ehitusplaadid, tellised, tahvlid, viimistlusplaadid jms tooted pressitud või vormitud klaasist, armeeritud või armeerimata; klaaskuubikud jms klaasist pisidetailid (alusel või aluseta, kasutamiseks mosaiikides vms dekoratiivotstarbel); vitraažklaasid jms klaastooted; kärg- ja vahtklaas plaatide, tahvlite jms kujul Valtsitud klaastahvlid (nt opaalklaasist või marmorit meenutavast klaasist) ei kuulu käesolevasse rubriiki, vaid need klassifitseeritakse vastavalt rubriiki 7003 või 7005. |
||||||||
7017 |
Laboratooriumides, hügieenis ja farmaatsias kasutatavad klaastooted (gradueeritud või gradueerimata, kalibreeritud või kalibreerimata) |
||||||||
7017 10 00 |
Sulatatud kvartsist vm sulatatud ränimullast Sellesse alamrubriiki kuuluvate toodete ränidioksiidisisaldus on vähemalt 99 % massist. Taoliste toodete toorainena kasutatakse väga puhast kvartsliiva, mäekristalli või lenduvaid räniühendeid. Kvartsliivast valmistatud klaastooted on läbipaistmatud või üksnes läbikumavad. Mäekristallist või lenduvast räniühendist valmistatud klaas on siiski täiesti selge ja läbipaistev. |
||||||||
7017 20 00 |
Muust klaasist, mille joonpaisumiskoefitsient temperatuurivahemikus 0 °C kuni 300 °C on kuni 5 × 10–6 kelvini kohta Vaata alamrubriigi 7002 32 00 selgitavad märkused. |
||||||||
7018 |
Klaasist helmed, tehispärlid, vääris- ja poolvääriskivide klaasimitatsioonid jms klaasist pisiesemed, tooted nendest (v.a juveeltoodete imitatsioonid); klaassilmad (v.a silmaproteesid); klaaskujukesed jm jootelambiga töödeldud klaasdekoratiivtooted (v.a juveeltoodete imitatsioonid); mikroklaaskuulid diameetriga kuni 1 mm |
||||||||
7018 10 11 ja 7018 10 19 |
Klaasist helmed Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad:
Torukesi loetakse nendes alamrubriikides klaashelmesteks juhul, kui nende välisläbimõõt ei ole üle 4 mm ja –pikkus üle 24 mm. Neid ei tohi segi ajada spetsiaalsete standardiseeritud pliiklaasist torudega, mida kasutatakse hõõg- ja volframlampides; sedaliiki torud on tavaliselt värvimata ja need klassifitseeritakse rubriiki 7002. Käesolevatesse alamrubriikidesse kuuluvad tooted esitatakse tollile tavaliselt puistkaubana, kottides, kastides jne. Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka ühesuguse suuruse ja värvusega klaashelmed, mis on lükitud ilma eraldussõlmede ja kinnitusvahenditeta nöörile transportimise ja pakendamise hõlbustamiseks. Taoliste helmenööride lahtised otsad seotakse tavaliselt kokku selliselt, et helmestega nööridest moodustuvad kimbud ning seetõttu ei ole need kasutamisvalmis ehted. Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu järgmised tooted:
|
||||||||
7018 10 11 |
Lõigatud ja mehaaniliselt lihvitud Sellesse alamrubriiki kuuluvad lõigatud ja mehaaniliselt lihvitud helmeid eristatakse alamrubriigi 7018 10 19 „kuumlihvimisel” saadud helmestest sellega, et nende tahud on täiesti siledad ja servad teravad. Peale selle on helmeste aukude servad sageli faasitud (mõnikord ka poleeritud) ja neil on teravaks lõigatud servad, mis vastavad külgnevatele tahkudele, kuna aga kuumlihvimisel saadud helmeste servad on sageli ümardatud ning nende tahud ei ühti teravate servadega. Alamrubriikide 7018 10 11 ja 7018 10 19 selgitavate märkuste esimese lõigu punktis 2 nimetatud tooted on peaasjalikult need helmed, mis on enamasti lõigatud ja mehaaniliselt lihvitud.. |
||||||||
7018 10 30 |
Tehispärlid Sellesse alamrubriiki kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 7018 teise lõigu punktis B kirjeldatud tooted. Tehispärlitega nööride kohta kohaldada alamrubriikide 7018 10 11 ja 7018 10 19 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||||
7018 10 51 ja 7018 10 59 |
Vääris- ja poolvääriskivide klaasimitatsioonid Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 7018 teise lõigu punktis C kirjeldatud tooted. |
||||||||
7018 10 51 |
Lõigatud ja mehaaniliselt lihvitud Sellesse alamrubriiki kuuluvaid lõigatud ja mehaaniliselt lihvitud helmeid eristatakse alamrubriigi 7018 10 59 „kuumlihvimisel” saadud helmestest sellega, et nende tahud on täiesti siledad ja servad teravad. |
||||||||
7018 10 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad koralli-, helmeste ja ehiskivide (cabochons) imitatsioonid (v.a tehispärlid või tehislikud vääris- ja poolvääriskivid) kübaranõelte peadeks, kõrvarõngaste tilgatsiteks ja klaastorukesed narmasteks. Selle alamrubriigi klaastorukeste ning alamrubriikide 7018 10 11 ja 7018 10 19 klaashelmestena klassifitseeritavate klaastorukeste eristamise kohta vaata alamrubriikide 7018 10 11 ja 7018 10 19 selgitavate märkuste teist lõiku. |
||||||||
7018 20 00 |
Mikroklaaskuulid diameetriga kuni 1 mm Sellesse alamrubriiki kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 7018 teise lõigu punktis H kirjeldatud tooted. |
||||||||
7018 90 10 |
Klaassilmad; klaasist pudukaubad Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 7018, teine lõik, punktid E ja F. |
||||||||
7018 90 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 7018 teise lõigu punktis G kirjeldatud esemed. |
||||||||
7019 |
Klaaskiud (sh klaasvatt) ja tooted sellest (näiteks klaasniit, klaasriie) Sellesse rubriiki kuuluvad klaaskiud toodetakse tekstiilklaasist (textile glass), s.o klaastoodetest, milles elementaarkiud on enamasti üksteisega paralleelsed. Tekstiilklaasi on kahte liiki:
|
||||||||
7019 11 00 |
Tükeldatud kiud pikkusega kuni 50 mm Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 7019 11. |
||||||||
7019 12 00 |
Heie Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 7019 12. |
||||||||
7019 19 90 |
Staapelkiududest Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 7019 19. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka staapelkiududest valmistatud klaasniidid. |
||||||||
7019 31 00 |
Matid Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 7019 31. |
||||||||
7019 32 00 |
Õhuke riie (vuaal) Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 7019 32. |
||||||||
7019 90 00 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad mittetekstiilkiud lahtiselt on erineva pikkusega elementaarfilamentkiudude sassis mass (klaasvatt ja klaasvill), mida kasutatakse soojus- ja heliisolatsiooniks ning mis esitatakse tollile tavaliselt kaubapallidena või paberkottides. |
||||||||
7020 00 |
Muud klaastooted |
||||||||
7020 00 07 ja 7020 00 08 |
Termospudelite jm vaakumnõude klaaskolvid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 6905, teine lõik, punkt 4. |
||||||||
7020 00 08 |
Valmis Termin „valmis” kehtib üksnes sisekolvide puhul, mis on valmis plakeerimiseks või muul viisi kaitsekestaga katmiseks. |
XIV JAOTIS
LOODUSLIKUD JA KULTIVEERITUD PÄRLID, VÄÄRIS- JA POOLVÄÄRISKIVID, VÄÄRISMETALLID, VÄÄRISMETALLIGA PLAKEERITUD METALLID, NENDEST VALMISTATUD TOOTED; JUVEELTOODETE IMITATSIOONID; MÜNDID
GRUPP 71
LOODUSLIKUD JA KULTIVEERITUD PÄRLID, VÄÄRIS- JA POOLVÄÄRISKIVID, VÄÄRISMETALLID, VÄÄRISMETALLIGA PLAKEERITUD METALLID, NENDEST VALMISTATUD TOOTED; JUVEELTOODETE IMITATSIOONID; MÜNDID
I. LOODUSLIKUD JA KULTIVEERITUD PÄRLID, VÄÄRISKIVID JA POOLVÄÄRISKIVID |
|||||||||
7101 |
Looduslikud ja kultiveeritud pärlid, töödeldud või töötlemata, sorteeritud või sorteerimata, niidile lükkimata ning raamistamata ja kinnitamata; looduslikud ja kultiveeritud pärlid, ajutiselt niidile lükitud nende transpordi hõlbustamiseks |
||||||||
7101 10 00 |
Looduslikud pärlid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 7101, neli esimest lõiku. |
||||||||
7101 21 00 ja 7101 22 00 |
Kultiveeritud pärlid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 7101, viies lõik. |
||||||||
7101 21 00 |
Töötlemata Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 7101, kuues lõik. |
||||||||
7101 22 00 |
Töödeldud Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 7101, kuues lõik. |
||||||||
7102 |
Teemandid, töödeldud või töötlemata, raamistamata ning kinnitamata |
||||||||
7102 10 00 |
Sorteerimata Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 7102 10. |
||||||||
7102 21 00 ja 7102 29 00 |
Tööstuslikud Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriigid 7102 21 ja 7102 29. |
||||||||
7102 21 00 |
Töötlemata, üksnes lahtisaetud, murtud või jämedalt eeltöödeldud Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriigid 7102 21 ja 7102 29, kolmas lõik. Toorelt eeltöötlemine on menetlus, kus toorteemanti (toorikut) lihvitakse soovitud suuruse saamiseks vastu teist teemanti. |
||||||||
7102 31 00 ja 7102 39 00 |
Mittetööstuslikud Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriigid 7102 31 ja 7102 39. |
||||||||
7102 31 00 |
Töötlemata, üksnes lahtisaetud, murtud või jämedalt eeltöödeldud Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriigid 7102 31 ja 7102 39, teine lõik. Toorelt eeltöötlemine on menetlus, kus toorteemanti (toorikut) lihvitakse soovitud suuruse saamiseks vastu teist teemanti. |
||||||||
7103 |
Vääriskivid (v.a teemandid) ja poolvääriskivid, töödeldud või töötlemata, sorteeritud või sorteerimata, nöörile lükkimata, raamistamata ning kinnitamata; sorteerimata vääris- ja poolvääriskivid (v.a teemandid), transpordi hõlbustamiseks ajutiselt nöörile lükitud |
||||||||
7103 10 00 |
Töötlemata, üksnes lahtisaetud või jämedalt eeltöödeldud Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 7103 10. Sellesse alamrubriiki ei kuulu duplettide või triplettidena valmistatud kivid (alamrubriigid 7103 91 00 või 7103 99 00). |
||||||||
7103 91 00 ja 7103 99 00 |
Muul viisil töödeldud Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriigid 7103 91 ja 7103 99. Duplettide või triplettidena valmistatud kivid on kahe- või kolmeosalised, mis on saadud ühe vääris- või poolvääriskivi (dupleti või tripleti ülaosa) ja ühe või kahe muu (tavaliselt madalama kvaliteediga) vääris- või poolvääriskivi või muu materjali (nt taastatud kivid või klaas) kinnitamisel pealistikku. Kivide, mida käesolevate alamrubriikide mõistes ei loeta muul viisil töödelduiks, ning samuti gruppidesse 90 ja 91 klassifitseeritavate kivide, ka siis kui need on raamistamata või kinnitamata, kohta vaata HS selgitavad märkused, rubriik 7103, kolmas ja viies lõik. Töötlemata kivid (nn „toorikud”) klassifitseeritakse alamrubriiki 7103 10 00. |
||||||||
7103 91 00 |
Rubiinid, safiirid ja smaragdid Rubiin on korundi liik, mille punane värvus on tingitud kroomisoolade jälgedest. Safiir on samuti korundi liik, mille tumesinine värvus on tingitud koobaltisoolade jälgedest. Smaragd on berülli liik, mis esineb tavaliselt prismakujulisena ja mille roheline värvus on tingitud kroomoksiidi jälgedest. Smaragd on kvartsist veidi kõvem, kuid mitte nii kõva kui korund ja teemant. Smaragdi hinnatakse eriti kõrgelt tema värvuse ja läbipaistvuse tõttu. Enamasti on see lõigatud ristküliku- või ruudukujuliseks. |
||||||||
7104 |
Tehislikud ja taastatud vääris- ning poolvääriskivid, töödeldud või töötlemata, sorteeritud või sorteerimata, nöörile lükkimata, raamistamata ja kinnitamata; sorteerimata tehislikud ja taastatud vääris- ning poolvääriskivid, transpordi hõlbustamiseks ajutiselt nöörile lükitud |
||||||||
7104 10 00 |
Piesoelektriline kvarts Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 7104 10. Sellesse alamrubriiki ei kuulu:
|
||||||||
7104 20 00 |
Muud, töötlemata, üksnes lahtisaetud või jämedalt eeltöödeldud Kohaldada alamrubriigi 7103 10 00 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||||
7104 90 00 |
Muud Kohaldada alamrubriikide 7103 91 ja 7103 99 HS selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||||
7105 |
Puru ja pulber looduslikest või tehislikest vääris- või poolvääriskividest |
||||||||
7105 10 00 |
Teemandipuru ja -pulber Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 7105, teine, kolmas ja neljas lõik. |
||||||||
7105 90 00 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad granaadi tüüpi vääriskividest saadud puru ja pulber. |
||||||||
II. VÄÄRISMETALLID JA VÄÄRISMETALLIGA PLAKEERITUD METALLID |
|||||||||
7106 |
Hõbe (sh kulla või plaatinaga pinnatud hõbe), survetöötlemata, pooltöödeldud või pulbrina |
||||||||
7106 10 00 |
Pulber Termini „pulber” tähenduse kohta vaata käesoleva grupi alamrubriigi märkus 1. Pulbrilisi tooteid, mille tera suurus ei vasta käesoleva grupi alamrubriigi märkuses 1 sätestatule, loetakse alamrubriigi 7106 91 00 graanuliteks. Pulbriks ei loeta hõbeda ega hõbedasulami töötlemisjäätmeid, nagu viilmed, pühkmed ja tolm, mis sobivad üksnes väärismetallide eraldamiseks või kemikaalide valmistamiseks. Need jäätmed klassifitseeritakse rubriiki 7112. Viilmeid, mis on muudest võõrkehadest puhastatud ja tera suuruse poolest ühtlustatud (nt sõelumisega), loetakse siiski käesoleva alamrubriigi pulbriks, kui see vastab eelpool nimetatud nõuetele. |
||||||||
7106 91 00 |
Survetöötlemata Sellesse alamrubriiki kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 7106 neljanda lõigu punktis II kirjeldatud tooted. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka kangid, millel on kaubanduslikel eesmärkidel sile pind ja proovitempel. Hõbe ja hõbedasulamid teradena klassifitseeritakse sellesse alamrubriiki juhul, kui need ei vasta käesoleva grupi alamrubriigi märkus 1 nõuetele. Sellesse alamrubriiki ei kuulu tõmbamise või valtsimise abil valmistatud varbmaterjal (alamrubriik 7106 92 00). |
||||||||
7108 |
Kuld (sh plaatinaga pinnatud kuld), survetöötlemata, pooltöödeldud või pulbrina |
||||||||
7108 11 00 |
Kullapulber Kohaldada alamrubriigi 7106 10 00 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||||
7108 12 00 |
Muul survetöötlemata kujul Kohaldada alamrubriigi 7106 91 00 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||||
7108 20 00 |
Mündikuld Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 7108 20. |
||||||||
7110 |
Plaatina, survetöötlemata, pooltöödeldud või pulbrina Sulamite klassifitseerimise kohta selle rubriigi alamrubriikidesse vaata selle grupi alamrubriigi märkus 3. |
||||||||
7110 11 00 kuni 7110 19 80 |
Plaatina Termini „plaatina” tähenduse kohta nendes alamrubriikides vaata käesoleva grupi alamrubriigi märkus 2. |
||||||||
7110 11 00 |
Survetöötlemata või pulbrina Kohaldada alamrubriikide 7106 10 00 ja 7106 91 00 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||||
7110 21 00 |
Survetöötlemata või pulbrina Kohaldada alamrubriikide 7106 10 00 ja 7106 91 00 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||||
7110 31 00 |
Survetöötlemata või pulbrina Kohaldada alamrubriikide 7106 10 00 ja 7106 91 00 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||||
7110 41 00 |
Survetöötlemata või pulbrina Kohaldada alamrubriikide 7106 10 00 ja 7106 91 00 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||||
7112 |
Väärismetallide või väärismetalliga plakeeritud metallide jäätmed ja jäägid; muud väärismetalle või väärismetalliühendeid sisaldavad jäätmed ja jäägid, mida kasutatakse peamiselt neist väärismetallide eraldamiseks Väärismetallide või väärismetalliga plakeeritud metallide jäätmed ja jäägid, mis on sulatatud ja valatud kangideks, plokkideks jms vormideks, ei kuulu sellesse rubriiki, vaid need klassifitseeritakse survetöötlemata metallina. |
||||||||
III. JUVEELTOOTED, KULLASSEPA- JA HÕBESEPATOOTED JM TOOTED |
|||||||||
7113 |
Juveeltooted ning nende osad väärismetallist või väärismetalliga plakeeritud metallist Vaata selle grupi märkus 2 A ja 9. |
||||||||
7114 |
Hõbesepa- ja kullassepatooted ning nende osad väärismetallist või väärismetalliga plakeeritud metallist Vaata selle grupi märkus 2 A ja 10. |
||||||||
7116 |
Tooted looduslikest või kultiveeritud pärlitest, vääris- või poolvääriskividest (looduslikest, tehislikest või taastatud) Vaata selle grupi märkus 2 B. |
||||||||
7117 |
Juveeltoodete imitatsioonid Vaata selle grupi märkus 11. |
||||||||
7117 11 00 ja 7117 19 00 |
Mitteväärismetallist, väärismetalliga pinnatud või mitte Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad:
|
XV JAOTIS
MITTEVÄÄRISMETALLID JA NENDEST VALMISTATUD TOOTED
Üldist
Mitteväärismetallide jäätmed ja murd, mis on sulatatud ja valatud valuplokkide, kangide, plokkide, tükkide vms esmasvormidena, klassifitseeritakse töötlemata metallina, mitte aga jäätmete või murruna. Seega klassifitseeritakse need nt rubriiki 7601 (alumiinium), 7810 (plii), 7901 (tsink) või alamrubriiki 8104 11 00 või 8104 19 00 (magneesium).
Termin „metall” all tuleb mõista ka metalle, millel on amorfne (mittekristalne) struktuur, nagu metallklaas ja pulbermetallurgiatooted.
GRUPP 72
RAUD JA TERAS
Üldist
A. |
Sepistatud ja valtsitud tooteid võib eristada mitmel viisil, kui sellist eristamist on vaja (rubriigid 7207, 7214, 7216, 7218, 7224 ja 7228). Kui kogu ese on kättesaadav, tuleb kõigepealt uurida, kuidas selle ristlõige varieerub:
|
B. |
Plastse deformatsiooni (nt valtsimine, sepistamine, lehtstantsimine) teatavate liikide määratluse kohta vt HS selgitavad üldmärkused, grupp 72, IV osa, punktid A ja B. |
C. |
Kuumvaltsitud või –tõmmatud toodete ning külmprotsessides saadud või viimistletud toodete erinevuse kohta vt selle grupi HS selgitavad üldmärkused, grupp 72, IV osa, punkt B, viimane lõik. Mõned eelpool nimetatud kuum- ja külmvaltsitud toodete erinevused võivad väheneda või kaduda, kui külmvaltstooteid lõõmutada; samamoodi võidakse kuumvaltstooteid kergelt külmviimistleda, mille järel kuum- ja külmvaltstooted erinevad vaid pinna kõvaduse ja välisilme poolest. Kuumvaltsitud või –tõmmatud latid, varbmaterjal ja profiilid võidakse viimistleda külmtõmbamise või muu menetlusega — eriti rihtimise ja kalibreerimisega — mis annavad tootele parema viimistluse. Selle operatsiooni tulemusena klassifitseeritakse tooted kui “külmvormitud või külmviimistletud”. Lihtsat külmõgvendust ja tagist puhastamist ei peeta rihtimis- või kalibreerimisprotsessiks ning seetõttu ei mõjuta need lattide, varraste ja kujuprofiilide klassifitseerimist, kui need on kuumvaltsitud või –pressitud, kuid edasise töötluseta. Samamoodi ei peeta taolisi väänatud latte ja vardaid külmviimistletuiks. |
D. |
Plakeerimise määratluse kohta vt selle grupi HS üldselgitavate märkuste IV osa punkti C 2 alapunkt e. Väärismetallidega plakeeritud mitteväärismetallid klassifitseeritakse 71. gruppi plakeerimiskihi paksusest hoolimata (vt HS selgitavad märkused, grupp 71). |
E. |
Pinnatöötluse kohta vt HS selgitavad üldmärkused, grupp 72, IV osa, punkt C 2, alapunkt d. |
F. |
Viimistlemata sepised, millel ei ole enam rubriikide 7207, 7218 või 7224 toodete sepistamisel jämedalt vormitud väliskuju, tuleb klassifitseerida samadesse rubriikidesse kui viimistletud tooted (tavaliselt grupid 82, 84, 85 ja 87). Seega on kohane klassifitseerida raud- ja terassepised väntvõllide jaoks rubriiki 8483. |
I. ESMASED MATERJALID; GRAANULID JA PULBRID |
|||||||||||
7201 |
Toormalm ja peegelmalm kangide, plokkide või muude esmasvormidena Toormalm ja peegelmalm on määratletud selle grupi märkuse 1 alapunktides a ja b. Selle grupi märkuse 1 a määratluse järgi toormalm, mis sisaldab üle 6 %, kuid mitte üle 30 % massist mangaani, tuleb klassifitseerida kui peegelmalm (alamrubriik 7201 50 90). Kui sulam sellise mangaanisisaldusega sisaldab muud elementi suuremas proportsioonis kui märkuses 1 a loetletud, nt ränisisaldus on suurem kui 8 % massist, siis klassifitseeritakse see ferrosulamina; antud näite puhul tuleb see klassifitserida alamrubriikidesse 7202 21 00 – 7202 29 90 (ferrosiliitsium). (Kui sulam sisaldab üle 30 % massist mangaani ja 8 % massist räni, siis tuleb seda pidada ferrosilikomangaaniks, mis klassifitseeritakse alamrubriiki 7202 30 00, ja kui kõnesolev sulam sisaldab veel muud legeerivat lisandit märkuses 1 c sätestatud proportsioonis, siis tuleb sulam klassifitseerida alamrubriiki 7202 99 80). Selle grupi märkuse 1 a määratluse järgi toormalmi, mis ei ole peegelmalm ja tuleb seetõttu klassifitseerida alamrubriikidesse 7201 10 11 – 7201 50 90, mangaanisisaldus on kuni 6 % massist. Seda liiki toormalm klassifitseeritakse endiselt legeerivast lisandist sõltuvalt kas legeerimata toormalmiks (alamrubriigid 7201 10 11 – 7201 20 00) või legeeritud toormalmiks (7201 50 10 või 7201 50 90). Legeeritud toormalm on määratletud selle grupi alamrubriikide märkuste punktis 1 a; legeerimata toormalm ei tohi sisaldada, kas eraldi või koos võttes, massist üle:
|
||||||||||
7201 50 10 |
Legeeritud toormalm, mis sisaldab vähemalt 0,3 %, kuid mitte üle 1 % massist titaani ja vähemalt 0,5 %, kuid mitte üle 1 % massist vanaadiumi Selle alamrubriigi tooteid kasutatakse peamiselt eriti kulumiskindlate komponentide tootmiseks, nagu väntvõllid, piduritrumlid, pumbakolvid, valtsimisel kasutatavad silindrilised valtsid, vasarastantsid, torustiku põlved, valuplokivormid. |
||||||||||
7201 50 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad järgmist liiki toormalmid:
|
||||||||||
7202 |
Ferrosulamid Selle grupi märkus 1 c määratleb “ferrosulamid”, andes eelkõige sulami mitteraudelementide ja raua sisalduse piirmäärad. Ferrosulamite alamrubriikidevahelise klassifitseerimise kohta rubriigi 7202 sees vt selle grupi alamrubriigi märkuste punkti 2. Seega, näiteks, ferrosulam mangaanisisaldusega üle 30 % ja ränisisaldusega kuni 8 % massist klassifitseeritakse alamrubriikidesse 7202 11 20–7202 19 00; aga kui mangaanisisaldus on üle 30 % ja ränisisaldus üle 8 %, siis klassifitseeritakse ta alamrubriiki 7202 30 00. Samalaadselt peab ferrosilikomanganoalumiinium sisaldama räni üle 8 %, mangaani üle 30 % ja alumiiniumi üle 10 % massist, et teda klassifitseeritaks alamrubriiki 7202 99 80. Kui kahe-, kolme- või neljakomponendilisel ferrosulamil ei ole eraldi oma alamrubriiki, siis ta klassifitseeritakse alamrubriiki 7202 99 80. Malmi- ja terasetööstuse jäätmed, mis sulatatakse ja toorvaluna uuesti valuplokivormidesse valatakse (valuplokkideks valatud jäätmed), ja millel on ferrosulami koostis ning mida kasutatakse lisaainetena eriteraste tootmisel, klassifitseeritakse rubriigi 7202 alamrubriikidesse vastavalt koostisosa ainele. Sellesse alamrubriiki ei kuulu mitteraudmetallide sulatusjäägid, mida väävli, fosfori või mõne muu lisandi sisalduse tõttu ei saa ferrosulamina kasutada (üldjuhul alamrubriik 2620). |
||||||||||
7202 11 20 kuni 7202 19 00 |
Ferromangaan Ferromangaan esineb töötlemata tükkidena, millel on valge helkiv murdepind. See on habras ja väga kõva. Seda kasutatakse terase desoksüdeerimiseks, desulfureerimiseks ja taastsementiitimiseks ning täiendava mangaani lisamisel ka legeerelemendina. |
||||||||||
7202 11 20 ja 7202 11 80 |
Süsinikusisaldusega üle 2 % massist Nendesse alamrubriikidesse kuulub kõrge süsinikusisaldusega ferromangaan (kõrgsüsinikferromangaan). Kõige enam kasutatava kvaliteedi puhul on süsinikusisaldus 6–7 %; mangaanisisaldus peab olema üle 30 %, kuid on tavaliselt 70–80 %. |
||||||||||
7202 19 00 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuulub keskmise (1,25–1,5 %) või madala (alla 0,75 %) süsinikusisaldusega ferromangaan; mangaanisisaldus võib kõikuda piirides 80–90 %. Selliseid tooteid kasutatakse madalat süsinikusisaldust nõudva legeeritud mangaanterase valmistamisel. |
||||||||||
7202 21 00 kuni 7202 29 90 |
Ferrosiliitsium Ferrosiliitsiumil on läikivhall murdepind ja ta on habras. Kaubanduses esineb liike, mille ränisisaldus on vahemikus 10 % kuni peaaegu 96 % massist ja mille süsinikusisaldus on madal (0,1–0,2 %). Seda kasutatakse kas terase rafineerimiseks või ränisisaldavate teraste tootmiseks (eriti “elektrotehniline plekk”) või (kallima räni asemel) redutseerijana (silikotermia) muudes metallurgilistes protsessides, nt magneesiumimetallurgias. |
||||||||||
7202 30 00 |
Ferrosilikomangaan Ferrosilikomangaani, mida tuntakse ka lihtsalt ränimangaanina, ränisisaldusega üle 8 %, kuid mitte üle 35 %, mangaanisisaldusega üle 30 %, kuid mitte üle 75 % ja süsinikusisaldusega kuni 3 %, kasutatakse erineval kujul. Selle kasutus on samalaadne ferrosiliitsiumi kasutusega, kuid räni ja mangaani koosmõju vähendab mittemetalliliste lisandite suletise miinimumini ja kokkuvõttes vähendab sulami hapnikusisaldust. |
||||||||||
7202 41 10 kuni 7202 49 90 |
Ferrokroom Ferrokroom esineb väga kõvade kristalliliste tükkidena, milles kristallid on mõnikord väga suured. Üldjuhul sisaldab ferrokroom 60–75 % massist kroomi; tavalises ferrokroomis on süsinikusisaldus 4–10 % massist ja see võib olla vähendatud kuni 0,01 %ni, mis vastavalt vähendab rabedust. Seda kasutatakse kroomteraste tootmiseks. |
||||||||||
7202 50 00 |
Ferrosilikokroom Ferrosilikokroom sisaldab üldiselt räni 30 % ja kroomi 50 % massist ning süsinikusisaldus võib olla kõrge või väga madal nagu ferrokroomi puhul. Seda kasutatakse samaks otstarbeks kui ferrokroomi; ränisisaldus hõlbustab terase desoksüdeerimist. |
||||||||||
7202 60 00 |
Ferronikkel Sellesse alamrubriiki kuuluv ferronikkel sisaldab alla 0,5 % väävlit ja teda kasutatakse tavaliselt legeerelemendina nikkelterase tootmisel. Ferroniklit väävlisisaldusega 0,5 % ja rohkem ei saa nikkelterase valmistamiseks sellisel kujul kasutada; seda peetakse nikkelmetallurgia vahesaaduseks ja klassifitseeritakse seetõttu rubriiki 7501. Sellesse alamrubriiki klassifitseeritakse siiski teatavad sulamid, mis on kaubanduses tuntud valunikli nime all ja mida kasutatakse eelkõige korrosiooni- või kuumuskindlate toodete valamiseks. Sellised sulamid on näiteks teatavad austeniitmalmi liigid, mida tuntakse mitmesuguste registreeritud kaubanimetuste all ning mille niklisisaldus on kuni 36 %, kroomisisaldus 6 %, ränisisaldus 6 % ja süsinikusisaldus üle 2 % massist ja mis mõnikord võib sisaldada väikestes kogustes muid elemente (alumiiniumi, mangaani, vaske jne). Kombineeritud nomenklatuuri mõistes ei saa neid tooteid pidada toormalmiks üle 10 % niklisisalduse tõttu, ega teraseks üle 2 % süsinikusisalduse tõttu. |
||||||||||
7202 99 80 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad ferrosilikokaltsium, ferromanganotitaan, ferrosilikonikkel, ferrosilikoaluminokaltsium, ferroalumiinium, ferrosilikoalumiinium ja ferrosilikomanganoalumiinium. Ferroalumiinium sisaldab tavaliselt 12–30 % alumiiniumi. Teatavaid ferroalumiiniumi liike kasutatakse mõnikord eriotstarbeliste detailide valamiseks seetõttu, et neil on ka kõrgetel temperatuuridel suur korrosioonikindlus, samuti nende magnetiliste ja soojuslike omaduste tõttu. Ferrosilikoalumiiniumi kasutatakse erinevates sulamites, mis sisaldavad, näiteks:
Ferrosilikomanganoalumiinium sisldab üldiselt räni 20 %, mangaani 35 % ja alumiiniumi 10–12 % massist. |
||||||||||
7203 |
Rauamaagi jm käsnrauasaaduste otsesel redutseerimisel saadud raud, tükkidena, graanulitena vms kujul; raud minimaalse puhtusega 99,94 % massist, tükkidena, graanulitena vms kujul |
||||||||||
7203 90 00 |
Muud Peale rubriigi 7203 teise osa sõnastuses nimetatud ja HS selgitavate märkuste rubriigi 7203 eelviimases lõigus nimetatud toodete kuuluvad sellesse alamrubriiki käsnrauasaadused, mis on saadud muul viisil kui rauamaagi otsesel redutseerimisel, s.o tooted, mis on saadud sulatatud toormalmist pihustamismenetlusel. |
||||||||||
7204 |
Malmi ja terase jäätmed ja jäägid; praagitud raua või terase valuplokid ümbersulatamiseks Peale HS selgitavate märkuste rubriigi 7204 punktis A kirjeldatud jäätmete ja murru kuuluvad sellesse rubriiki ka tükeldatud raudteerööpad pikkusega alla 1,5 m (vt selgitavad märkused, alamrubriik 7302 10 90). |
||||||||||
7204 41 10 |
Trei-, höövli- ja raielaastud, freesimisjäätmed, saepuru ja viilmed Sellesse alamrubriiki ei kuulu freesimisjäätmed ja viilmed, mis on eraldatud muudelt esemetelt (nt magnetmenetlusel) ja mis on tera suuruse poolest ühtlustatud (nt sõelumisega). Olenevalt tera suurusest (vt XV jaotise märkus 8 b ja selle grupi märkus 1 h), kuuluvad need tooted alamrubriikidesse 7205 10 00, 7205 21 00 või 7205 29 00. |
||||||||||
7204 49 10 |
Purustatud (tükeldatud) Purustatud (tükeldatud) jäätmete ja murru hulka kuuluvad tooted, mille massist 95 % on läbimõõduga kuni 200 mm. |
||||||||||
7204 49 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad puistejäätmed ja murd, näiteks, mis sisaldavad malmi, tinatatud raua ja erinevate teraseliikide segu. |
||||||||||
7204 50 00 |
Praagitud valuplokid ümbersulatamiseks Praagitud valuplokid ümbersulatamiseks, millel on ferrosulami koostis ja mida kasutatakse lisakomponendina eriteraste tootmisel, klassifitseeritakse rubriigi 7202 alamrubriikidesse. |
||||||||||
7205 |
Graanulid ja pulber toormalmist, peegelmalmist, rauast või terasest |
||||||||||
7205 21 00 ja 7205 29 00 |
Pulber Nende alamrubriikide tooteid võidakse segada kas legeerivate lisanditega HS selgitavate märkuste rubriigi 7205 punktis B nimetatud otstarbel või kaitsvate ainetega (nt tsink), vältimaks raua isesüttimise ohtu. |
||||||||||
II. RAUD JA LEGEERIMATA TERAS |
|||||||||||
7208 |
Lehtvaltstooted rauast või legeerimata terasest, laiusega vähemalt 600 mm, kuumvaltsitud, plakeerimata, pindamata ja muul viisil katmata Selle rubriigi alamrubriikides tähistab termin “edasine valtsimine” üksnes protsessi, kus metall liigub kahe vastassuunas pöörleva valtsi vahelt läbi ja seeläbi metalli paksus väheneb. Selle protsessiga võib metalli pealispinda või selle mehaanilisi omadusi parandada. Termin “edasine valtsimine” ei hõlma siiski viimistlusvaltsimist e dresseerimist, mis üksnes veidi vähendab metalli paksust, ega ka muid protsesse, mis küll vormivad metalli, kuid ei vähenda metalli paksust. |
||||||||||
7208 90 20 and 7208 90 80 |
Muud Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad kuumvaltsitud tasapinnalised tooted, mis on läbinud ühe või mitu HS selgitavate märkuste rubriigi 7208 teise lõigu punktides 3–5 nimetatud pinnatöötlust ja/või mis on lõigatud muusse vormi kui ruut või ristkülik. Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka kuumvaltsitud tasapinnalised tooted, mida on pärast valtsimist töödeldud, nt gofreeritud, perforeeritud, ääred faasitud või ümardatud. Tooteid, mille reljeefne muster on otsese valtsimise tulemus, ei peeta siiski nende alamrubriikide mõistes edasitöödelduiks. |
||||||||||
7209 |
Lehtvaltstooted rauast või legeerimata terasest, laiusega vähemalt 600 mm, külmvaltsitud, plakeerimata, pindamata või muul viisil katmata |
||||||||||
7209 90 20 and 7209 90 80 |
Muud Kohaldada alamrubriikide 7208 90 20 ja 7208 90 80 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||||||
7210 |
Lehtvaltstooted rauast ja legeerimata terasest, laiusega vähemalt 600 mm, plakeeritud, pinnatud või muul viisil kaetud Selle rubriigi mõistes on plakeeritud tooted need tooted, mis on plakeeritud selle grupi HS selgitavate üldmärkuste, IV osa, punkt C 2, alapunkt e kohaselt, ja pinnatud või kaetud tooted on need tooted, mis on läbinud ühe või mitu pinnatöötlust selgitavate üldmärkuste eelpool nimetatud osa punkti d alapunktide iv ja v kohaselt. |
||||||||||
7210 12 20 |
Valgeplekk Sellesse alamrubriiki ei kuulu lakitud valgeplekk (rubriik 7210 70 10). |
||||||||||
7210 20 00 |
Pliiga (sh plii ja tina sulamiga) pinnatud või kaetud Selles alamrubriigis tähendab “ternplekk” lehtvaltstooteid paksusega alla 0,5 mm, mis on elektrolüüsil või sulametalli vanni kastmisel pliitinasulami kihiga kaetud. Ternpleki mõlemal pool ei tohi toote plii üldkogus ületada 120 g/m2. |
||||||||||
7210 30 00 |
Tsingiga elektrolüütiliselt pinnatud või kaetud Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriigid 7210 30, 7210 41 ja 7210 49. |
||||||||||
7210 41 00 |
Gofreeritud Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 7208, kuues lõik. |
||||||||||
7210 61 00 |
Alumiiniumi-tsingisulamiga pinnatud või kaetud Sellesse alamrubriiki kuuluvad lehtvaltstooted, mis on pinnatud või kaetud sulamitega, mille massis on alumiiniumit tsingist rohkem. Muud legeerivad lisandid on lubatud. |
||||||||||
7210 90 80 |
Muud Peale emailitud lehtede või plaatide kuuluvad sellesse alamrubriiki hõbetatud, kullatud või platineeritud lehed ja plaadid, s.t ühelt või mõlemalt poolt väärismetallidega muul viisil kaetud, v.a plakeerimine. Peamiselt kasutatavad pinnatöötlusprotsessid on elektrolüütiline sadestamine, pihustamine ja aurustamine vaakumis (vt selle grupi HS üldselgitavate märkuste IV osa punkti C 2 d alapunkt iv). |
||||||||||
7211 |
Lehtvaltstooted rauast ja legeerimata terasest, laiusega alla 600 mm, plakeerimata, pindamata või muul viisil katmata Sellesse rubriiki ei kuulu muu kujuga lehtvaltstooted peale ruudu- või ristkülikukujuliste, isegi kui nende laius on alla 600 mm (rubriik 7208). |
||||||||||
7212 |
Lehtvaltstooted rauast või legeerimata terasest, laiusega alla 600 mm, plakeeritud, pinnatud või muul viisil kaetud Kohaldada rubriigi 7210 ja selle alamrubriikide selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||||||
7212 10 10 |
Valgeplekk, pinnatöötlusega, edasi töötlemata Sellesse alamrubriiki ei kuulu valgeplekk, mis on lakitud kuid edasi töötlemata (alamrubriik 7212 40 20). |
||||||||||
7212 50 61 |
Alumiiniumi-tsingisulamitega pinnatud või kaetud Alamrubriiki 7210 61 00 selgitavad märkused vastavate muudatustega kehtivad selle alamrubriigi kohta. |
||||||||||
7214 |
Muu varbmaterjal rauast või legeerimata terasest, sepistatud, kuumvaltsitud, -tõmmatud või -pressitud (k.a valtsimisjärgselt väänatud vardad), edasi töötlemata |
||||||||||
7214 10 00 |
Sepistatud Erinevuse kohta sepistatud ja valtsitud toodete vahel vaata selle grupi HS üldselgitavate märkuste punktis A. |
||||||||||
7215 |
Muu varbmaterjal rauast või legeerimata terasest |
||||||||||
7215 50 11 to 7215 50 80 |
Muud, külmvormitud või -viimistletud, edasi töötlemata Kuumvaltsitud varbmaterjal võib olla külmviimistletud tõmbamise või muu töötlemise – eelkõige pinnaviimistluse või kalibreerimise teel – et anda tootele parem kvaliteet ja välisilme. Viimistluse parandamine seisneb läbimõõdu ja ovaalsuse hälvete vähendamises ning kõikide defektide, nagu mikropraod või dekarboniseerunud tsoonid, kõrvaldamine pealispinnalt. Nii saadud varbmaterjal klassifitseeritakse kui „külmvormitud“ või „külmviimistletud“. Nende pind on tavaliselt sile ja üsna ühtlane. Neil puuduvad uurded ja muud pinnadefektid, kuigi mõõtu töödeldud varbmaterjalil võib sõltuvalt pinnaviimistluse astmest olla üksikuid kuni keskmise suurusega pinnakonarusi. Muud pinnatöötlused peale eelpool kirjeldatu, nagu näiteks poleerimine, sellesse rubriiki ei kuulu (vt alamrubriigi 7215 90 00 selgitavad märkused). |
||||||||||
7215 90 00 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuulub sepistatud, kuumvaltsitud või kuumtõmmatud ning külmtöödeldud varbmaterjal, mis on läbinud:
|
||||||||||
7216 |
Kujuprofiilid rauast või legeerimata terasest Sellesse alamrubriiki ei kuulu perforeeritud nurkteras ega “Halfen”-nurkteras ning profiilmaterjal, mis klassifitseeritakse rubriiki 7308 ja mis on kirjeldatud kõnesoleva rubriigi selgitavates märkustes. |
||||||||||
7216 32 11 |
Paralleeläärikutega Sellesse alamrubriiki kuuluvad üksnes profiilid, mille äärikutel on sise- ja välispinnad paralleelsed. Profiilidel on alljärgnev kuju: |
||||||||||
|
|
||||||||||
7216 32 91 |
Paralleeläärikutega Vaata alamrubriigi 7216 32 11 selgitavad märkused. |
||||||||||
7216 50 91 |
Kumerpeaprofiilid Sellesse alamrubriiki kuuluvatel toodetel on kogu pikkuses ühtlane täisristlõige nagu alltoodud joonisel, nende laius on tavaliselt alla 430 mm. Kumerpealati kõrgus “a” moodustab tavaliselt ühe seitsmendiku lati laiusest “b”. |
||||||||||
|
|
||||||||||
7216 69 00 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad nurkteras, profiilid ja sorditeras, mis on külmvormitud või külmtõmmatud nii, et nende paksus väheneb. |
||||||||||
7216 91 10 ja 7216 91 80 |
Lehtvaltstoodetest külmvormitud või -viimistletud Kohaldada alamrubriigi 7215 90 00 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||||||
7216 91 10 |
Profiilplekk Profiilplekki kasutatakse peamiselt fassaadide välisvoodriks. Neil on tavaliselt alljärgnev kuju: Sellesse alamrubriiki ei kuulu paigaldusvahenditega profiilplekk (rubriik 7308 90 59). |
||||||||||
|
|
||||||||||
7216 99 00 |
Muud Kohaldada alamrubriigi 7215 90 00 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||||||
III. ROOSTEVABA TERAS |
|||||||||||
7219 |
Lehtvaltstooted roostevabast terasest, laiusega vähemalt 600 mm |
||||||||||
7219 90 20 and 7219 90 80 |
Muud Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad kuum- või külmvaltsitud lamedad tooted mis on läbinud ühe või mitu selle grupi HS selgitavate üldmärkuste IV osa punkti C 2 alapunktides d ja e nimetatud pinnatöötlusprotsessi; või millel on ruudust või ristkülikust erinev kuju. Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad kuum- või külmvaltsitud lamedad tooted, mida on pärast valtsimist töödeldud, nt perforeeritud, servad faasitud või ümardatud. |
||||||||||
7220 |
Lehtvaltstooted roostevabast terasest, laiusega alla 600 mm Sellesse rubriiki ei kuulu muu kujuga lehtvaltstooted peale ruudu- või ristkülikukujuliste, isegi kui nende laius on alla 600 mm (rubriik 7219). |
||||||||||
IV. MUU LEGEERTERAS; LEGEERITUD VÕI LEGEERIMATA TERASEST PUURTORUD |
|||||||||||
7225 |
Lehtvaltstooted muust legeerterasest, laiusega vähemalt 600 mm |
||||||||||
7225 11 00 |
Tekstureeritud orienteeritud teralisusega Tekstureeritud orienteeritud teralisusega lehtvaltstooted on tooted, mille magneetumus valtsimissuunas on märgatavalt parem kui valtsimissuunaga risti (“Goss-tekstuur”). Taolised tooted on üldjuhul kaetud isolatsioonikihiga, mis koosneb tavaliselt klaasjast kilest (peamiselt magneesiumsilikaatidest). |
||||||||||
7226 |
Lehtvaltstooted muust legeerterasest, laiusega alla 600 mm |
||||||||||
7226 11 00 |
Tekstureeritud orienteeritud teralisusega Vaata alamrubriigi 7225 11 00 selgitavad märkused. |
||||||||||
7226 99 10 |
Tsingiga elektrolüütiliselt pinnatud või kaetud Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriigid 7210 30, 7210 41 ja 7210 49. |
||||||||||
7226 99 30 |
Tsingiga muul viisil pinnatud või kaetud Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriigid 7210 30, 7210 41 ja 7210 49. |
||||||||||
7227 |
Kuumvaltsitud varbmaterjal muust legeerterasest, korrapäratult kokku keritud |
||||||||||
7227 90 95 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuulub keevitustraat, v.a rubriiki 8311 kuuluv. |
||||||||||
7228 |
Muust legeerterasest varbmaterjal; muust legeerterasest kujuprofiilid; legeeritud või legeerimata terasest puurtorud |
||||||||||
7228 40 10 ja 7228 40 90 |
Muuvarbmaterjal, sepistatud, edasi töötlemata Erinevuse kohta sepistatud ja valtsitud toodete vahel vaata selle grupi HS üldselgitavate märkuste punktis A. |
GRUPP 73
RAUD- JA TERASTOOTED
7301 |
Rauast või terasest sulundkonstruktsioonid, puuritud, perforeeritud või mitte, monoliitsed või monteeritavad; keevitatud kujuprofiilid, rauast või terasest Sellesse rubriiki kuuluvad sulundkonstruktsioonid ning keevitatud kujuprofiilid, mida on töödeldud, nt puuritud, väänatud jne, kui selline töötlus ei ole andnud neile teiste rubriikide toodete omadusi. |
||||||||
7301 20 00 |
Kujuprofiilid Sellesse alamrubriiki ei kuulu perforeeritud nurkteras, “Halfen”-nurkteras ega kujuprofiilid (rubriik 7308). |
||||||||
7302 |
Raudteede ja trammiteede rauast või terasest konstruktsioonielemendid: rööpad, hammas- ja kontrarööpad, pöörmed, riströöpad, pöörmekangid jm ristühendused, liiprid, lukuliiprid, aluslapid, sidelapid, kiilud, tugiplaadid, tugipadjad, tõmmitsad, kandurid, rööpapoldid jm detailid rööbaste ühendamiseks või kinnitamiseks |
||||||||
7302 10 10 |
Voolujuhtivad mitteraudmetallist osadega Sellesse alamrubriiki kuuluvad ainult voolujuhtivad rööpad – v.a sõidurööpad – mille kontaktpind on mitteraudmetallist (alumiinium, vask) või mis on varustatud mitteraudmetallist ühenduselementidega. Selle alamrubriigi voolujuhtivatel rööbastel, mida harilikult ka “kolmandateks või (neljandateks) rööbasteks” kutsutakse, on ristlõige samasugune nagu sõidurööpal või kaksikpearööpal või täisnurkne või trapetsikujuline vms. Voolujuhtivad rööpad on tavaliselt valmistatud pehmemast terasest kui sõidurööpad, kuna nende elektrilised omadused on mehaanilistest omadustest olulisemad: elektritakistus, mis sõidurööbaste terasel on umbes 0,19 × 10–6 ohm m, on madala süsiniku- (u 0,08 %) ja mangaanisisaldusega (0,20 %) terasel ainult 0,11 ohm m ja Armco-raual (praktiliselt puhas raud: 99,9 % massist) isegi 0,10 ohm m. Voolujuhtivatel rööbastel võib kontaktpind olla ülal, küljel või all ja sageli on need kaitstud polümeerkattega, jättes üksnes selle külje katmata, millel liugkontakt liigub. |
||||||||
7302 10 22 ja 7302 10 28 |
Laiatallaline rööbas Laiatallaline rööbas (ingl k Vignole rail, nimetatud selle leiutaja järgi) on tavaline rööbas, mida kasutatakse üldiselt tavaliste ja kiirraudteede või mägiraudteede või piirkondlike võrkude puhul. Rööbas on järgmise profiiliga: |
||||||||
|
|
||||||||
7302 10 40 |
Juhtrööbas Juhtrööpad on eriotstarbelised rööpad trammiteedele ja tööstuslikuks kasutuseks, nt kraanadele ja sildkraanadele. Rööpa profiil on disainitud nii, et ratta äärik mahub juhtrööpa õõnesossa. Rööbas on järgmise profiiliga. |
||||||||
|
|
||||||||
7302 10 90 |
Kasutatud Sellesse alamrubriiki ei kuulu kasutatud rööpad, mida peetakse rubriigi 7204 vanarauaks, näiteks väändunud või tükeldatud rööpad pikkusega alla 1,5 m. |
||||||||
7303 00 |
Malmist torud ja õõnesprofiilid |
||||||||
7303 00 10 |
Survesüsteemides kasutatavad torud Sellesse alamrubriiki kuuluvad malmtorud, tavaliselt allmaatorustikud gaasi- ja veevarustuseks, mis taluvad survet vähemalt 10,13 baari. Taolised torud valmistatakse peaaegu eranditult erilisest kõrgtugevast keragrafiitmalmist (minimaalse tõmbetugevusega 420 MPa) ja neil peavad olema head mehaanilised omadused (eriti plastne deformeeritavus), et need pinnase järkjärgulise nihkumise tagajärjel ei puruneks. Seepärast peab nende voolavuspiir olema vähemalt 300 MPa. |
||||||||
7304 |
Igasugused õmbluseta torud ja õõnesprofiilid, rauast või terasest (v.a malmist) Selle rubriigi tooteid, mille pikkus ei ületa kahekordset suurimat välisläbimõõtu, ei loeta torudeks. Neid loetakse kas toruliitmikeks (rubriik 7307) või seibideks (rubriik 7318). |
||||||||
7304 31 20 |
Täppistorud Selle alamrubriigi toodetele on iseloomulikud siledad, läikivad või poleeritud sise- ja välispinnad ning väiksemad tolerantsid kui kuumviimistletud torudele. ISO standardile 3304 ja asjakohaste riigisiseste standardite nõuetele vastavaid torusid kasutatakse sellistel rakendusaladel nagu hüdro- või suruõhusüsteemid, amortisaatorid, hüdraulilised või pneumaatilised tõsteseadised ja üldjuhul mootorsõiduki-, mootori- või masinaosade valmistamisel. ISO standardite 6759 ja 9329 ja asjakohaste riigisisete standardite tingimustele vastavaid torusid kasutatakse torudena surveseadmetes: aurukateldes, auru ülekuumendites, soojusvahetites ja jõujaamade toitevee eelsoojendites, kus nõutakse täppistorudele ettenähtud tolerantse. |
||||||||
7304 39 10 |
Töötlemata, sirged, ühtlase seinapaksusega torud kasutamiseks üksnes teistsuguse ristlõike ja seinapaksusega torude valmistamiseks Sellesse alamrubriiki kuuluvad õmblusteta terastorud, mis tavaliselt saadakse õõnes- ja kuumvaltsimisega või õõnesvaltsimise ja kuumtõmbamisega; tavaliselt nimetatakse neid “torutoorikuteks”. Need on mõeldud teistsuguse kuju ja seinapaksusega torude valmistamiseks, mille mõõtmete täpsus on suurem. Tollile esitamisel peavad neil otsad olema eelnevalt lõigatud ja kraadid eemaldatud, kuid muul viisil viimistlemata. Nende välis- ja sisepinnad on töötlemata ja lõõmutustagi eemaldamata. Torusid ei ole õlitatud, tsingitud ega värvitud. |
||||||||
7304 39 52 ja 7304 39 58 |
Keermestatud või keermestamiseks kõlblikud torud (gaasitorud) Need torud on saadud kuumvaltsimise ja kalibreerimisega. Nende välisläbimõõt on 13,5–165,1 mm ja need tarnitakse siledate otstega või keermestatud otste ja muhvidega. Nende pinnad on kas viimistlemata või tsingitud või kaetud muu kaitsva materjaliga, nt plast või bituumen. Kuumviimistlus annab neile mehaanilised omadused, mis võimaldab neid paigalduskohal vastavas pikkuses lõigata, painutada ja vajadusel keermestada. Neid kasutatakse peamiselt hoonetes auru, vee ja gaasi jaotusvõrkudes. Nad vastavad ISO standardi 65 ja asjakohaste riigisisete standardite nõuetele. |
||||||||
7304 49 10 |
Töötlemata, sirged, ühtlase seinapaksusega torud, kasutamiseks üksnes teistsuguse ristlõike ja seinapaksusega torude valmistamiseks Vaata alamrubriigi 7304 39 10 selgitavad märkused. |
||||||||
7304 51 81 |
Täppistorud Vaata alamrubriigi 7304 31 20 selgitavad märkused. |
||||||||
7304 59 10 |
Töötlemata, sirged, ühtlase seinapaksusega torud, kasutamiseks üksnes teistsuguse ristlõike ja seinapaksusega torude valmistamiseks Vaata alamrubriigi 7304 39 10 selgitavad märkused. |
||||||||
7305 |
Muud raud- ja terastorud (näiteks keevitatud, needitud või muu õmblusega), ümmarguse ristlõikega, välisläbimõõduga üle 406,4 mm Kohaldada HS selgitavaid märkusi, alamrubriik 7304, vastavate muudatustega. |
||||||||
7306 |
Muud raud- või terastorud ning õõnesprofiilid (näiteks lahtiste, keevitatud, needitud või või muude sellesarnaste õmblustega) Kohaldada HS selgitavaid märkusi, alamrubriik 7304, vastavate muudatustega. |
||||||||
7306 30 11 ja 7306 30 19 |
Täppistorud, seinapaksusega Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad nii kalibreeritud, kuid edasi töötlemata, kui ka keevitatud ja külmtõmmatud täppistorud.
|
||||||||
7306 30 41 ja 7306 30 49 |
Keermestatud või keermestamiseks kõlblikud torud (gaasitorud) Need torud on valmistatud pärast kuumtöötlemist sepakeevitusmeetodil. Muude omaduste ja kasutuse kohta vaata alamrubriikide 7304 39 52 ja 7304 39 58 selgitavaid märkusi. |
||||||||
7306 50 20 |
Täppistorud Vaata alamrubriikide 7306 30 11 ja 7306 30 19 selgitavad märkused. |
||||||||
7307 |
Rauast või terasest toruliitmikud (näiteks muhvid, põlved) |
||||||||
7307 11 10 ja 7307 11 90 |
Mittetempermalmist Väljend “mittetempermalm” hõlmab ka lamellaargrafiitmalmi. Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad malmliitmikud, nagu põlved, toruloogad, muhvid, äärikud, kraed ja torukolmikud. Need on ühendatud malm- või terastorudega keerme abil või presskontaktliitega. |
||||||||
7307 19 10 |
Tempermalmist Tempermalm on omadustelt lamellaargrafiitmalmi (hallmalm) ja valuterase vahepealne. Seda saab kergesti valada ja ta muutub pärast sobivat kuumtöötlemist sitkeks ja sepistatavaks. Kuumtöötlemisel süsinik osaliselt kaob või muudab oma kuju; lõpuks ta sadestub mügarikena, mis nõrgendab metallisisest kohesiooni palju vähem kui grafiithelbed hallmalmis. Kui toodete süsinikusisaldus on 2 % massist ja vähem, peetakse neid valuterasest toodeteks ja klassifitseeritakse alamrubriiki 7307 19 90 (vt selle grupi märkus 1). Väljend “sepistatav” hõlmab ka keragrafiitmalmi. Vaata ka alamrubriikide 7307 11 10 ja 7307 11 90, teine lõik. |
||||||||
7307 23 10 |
Põlved ja loogad Sellesse alamrubriiki kuuluvad kogu ulatuses ühtlase seinapaksusega põlved ja loogad, nagu ISO standardis 3419–1981 ja asjakohastes riigisisestes standardites kirjeldatud. Nende otsad on täisnurkselt ära lõigatud ja paksemate seintega toodete otsad ka faasitud, hõlbustamaks nende kokkukeevitamist torudega. Liitmikud esitatakse tollile kas 45° või 90° nurgaga torupõlvedena või 180° nurgaga torulookadena. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ebaühtlase seinapaksusega põlved ja loogad. |
||||||||
7307 23 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad peamiselt torukolmikud ja toruristmikud, muhvid, korgid ja kontsentrilised või ekstsentrilised siirdemuhvid, mis on kirjeldatud ISO standardis 3419–1981 ja asjakohastes riigisisestes standardites. Otste viimistluse kohta vaata alamrubriigi 7307 23 10 selgitavaid märkusi. |
||||||||
7307 93 11 |
Põlved ja loogad Vaata alamrubriigi 7307 23 10 selgitavad märkused. |
||||||||
7307 93 19 |
Muud Vaata alamrubriigi 7307 23 90 selgitavad märkused. |
||||||||
7307 93 91 |
Põlved ja loogad Vaata alamrubriigi 7307 23 10 selgitavad märkused. |
||||||||
7307 93 99 |
Muud Vaata alamrubriigi 7307 23 90 selgitavad märkused. |
||||||||
7308 |
Rauast või terasest metallkonstruktsioonid (v.a rubriigi 9406 kokkupandavad ehitised) ja nende osad (näiteks sillad, sillasektsioonid, lüüsiväravad, tornid, sõrestikmastid, katusekatted, katusefermid, uksed, aknad, nende raamid, lävepakud, aknaluugid, balustraadid, piilarid ja sambad); tahvlid, vardad, kujuprofiilid, torud jms tarindites kasutatavad raud- või terastooted Peale HS selgitavate märkuste rubriigis 7308 nimetatud toodete kuuluvad sellesse rubriiki:
|
||||||||
7308 90 59 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka paneelid, millel on isoleerkiht ühe alamrubriiki 7216 91 10 kuuluva profiilplekist kattekihi ja teise, mitteprofiilplekist kattekihi vahel. |
||||||||
7310 |
Rauast või terasest tsisternid, vaadid, trumlid, plekknõud, toosid jm mahutid mis tahes ainete jaoks (v.a suru- või vedelgaas), mahuga kuni 300 liitrit, vooderdusega või ilma, soojusisolatsiooniga või ilma, mehaaniliste ja soojustehniliste seadmeteta |
||||||||
7310 21 11 |
Konservikarbid, mida kasutatakse toidu säilitamiseks Sellesse alamrubriiki kuuluvad konservikarbid järgmiste tunnustega:
Kaas võidakse tarnida ka eraldi. |
||||||||
7310 21 19 |
Plekkpurgid joogi säilitamiseks Sellesse alamrubriiki kuuluvad plekkpurgid järgmiste tunnustega:
Kaas võidakse tarnida ka eraldi. |
||||||||
7311 00 |
Rauast ja terasest suru- või vedelgaasikonteinerid Sellesse alamrubriiki ei kuulu portatiivsed suruõhuseadmed rehvide täitmiseks, millel on peale suruõhumahuti veel manomeeter, voolik, ühendusotsak, ventiilid õhu sisse- ja väljalaskmiseks, ja mille manomeeter näitab rõhku rehvides, mitte mahutis (alamrubriiki 9026 20 40 või 9026 20 80). |
||||||||
7312 |
Trossikeed, trossid, põimitud lint, tropid jms, rauast või terasest, elektrilise isolatsioonita |
||||||||
7312 10 61 kuni 7312 10 69 |
Trossikee Trossikee koosneb ümara ristlõikega traadikiududest, mis on mitme kihina ümber südamiku keeratud. Trossikee võib ristlõikes olla ümar, lame või kolmnurkne kiukimp. |
||||||||
7312 10 81 kuni 7312 10 98 |
Trossid ja kaablid (k.a kinnised) Trossid koosnevad üldiselt mitmest keest, mis on ühe või mitme kihina ümber südamiku keeratud. Kinnist tüüpi trossidel on üks või mitu väliskihti, mis täielikult või osaliselt koosnevad eriprofiiliga omavahel lukustuvatest traatidest ja mis moodustavad vett või muid aineid mitteläbilaskva pealispinna. Trosside ristlõige on alati ümmargune. |
||||||||
7318 |
Rauast või terasest kruvid, poldid, mutrid, võtmega keeratavad puidukruvid, kruvikonksud, needid, tüüblid, splindid, seibid (sh vedruseibid) jms tooted |
||||||||
7318 11 00 |
Võtmega keeratavad puidukruvid Võtmega keeratavad puidukruvid on eri liiki ilma sooneta puidukruvid, millel on kuus- või nelikantpea ja neil võib olla kinnitatud kübar. Võtmega keeratavaid puidukruvisid on kaht liiki:
Näidis A
Näidis B |
||||||||
7318 14 91 |
Laastusoonega Sellesse alamrubriiki kuuluvad pea ja kinnituskeermega (V-kujulise teravikuga) karastatud plekikruvid. Keere ei ole meeterkeere ja ulatub varva otsast peani. Varva ots on terav või tömp (silindriline). Plekikruvid on tavaliselt alljärgneva kujuga: |
||||||||
|
|
||||||||
7318 15 10 |
Varb- või ümarmaterjalist, profiilidest või traadist treitud täisristlõikega, varva läbimõõduga kuni 6 mm Kruviautomaadil valmistatud toodeteks peetakse selliseid täisristlõikega tooteid, mis on treitud sellel automaadil varrastest, profiilidest või traadist. Need tooted ei pruugi olla kogu pikkuses keermestatud. Peale treimise võivad need tooted olla läbinud ka muid metallieemaldamise operatsioone, nt freesimine, puurimine või hööveldamine. Neil võivad olla ka sälgud või sooned. Lubatud võib olla ka pärast treimist läbiviidud pinnatöötlus, mis ei muuda nende väliskuju, siis tooteid saab ikka veel identifitseerida treitud toodeteks. |
||||||||
7318 15 20 |
Rööbastee konstruktsioonielementide kinnitamiseks raudteel Sellesse alamrubriiki kuuluvad:
|
||||||||
7318 15 30 kuni 7318 15 49 |
Peata kruvid ja tikkpoldid Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad tooted on tavaliselt alljärgneva kujuga: |
||||||||
|
|
||||||||
7318 15 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad kruvid ja poldid nelikantpesapea, nelikantpea, kaheksakantpea või kolmnurkpeaga,
erinevat liiki ümarpeaga kruvid ja poldid, nt: |
||||||||
|
|
||||||||
7318 16 10 |
Varb- ja ümarmaterjalist, profiilidest või traadist treitud, täisristlõikega, ava läbimõõduga kuni 6 mm Vaata alamrubriigi 7318 15 10 selgitavad märkused. |
||||||||
7318 16 91 ja 7318 16 99 |
Muud, siseläbimõõduga Siseläbimõõt tuleb mõõta keerme põhjast. Poltide läbimõõt, seevastu, tuleb mõõta keerme harjalt. |
||||||||
7320 |
Rauast või terasest vedrud ja vedrulehed |
||||||||
7320 10 11 |
Lehtkandevedrud ja nende lehed Lehtkandevedrud on kuumtöödeldud vedrulehtedest, mille summaarne ristlõige väheneb keskkohast otsani. |
||||||||
7320 20 81 |
Silindrilised survevedrud Silindrilised survevedrud on ette nähtud survekoormusele, mistõttu keerdude vahele on jäetud lõtkud. |
||||||||
7320 20 85 |
Silindrilised tõmbevedrud Silindrilised tõmbevedrud on ette nähtud tõmbekoormusele ja on seetõttu tihekeerdvedrud. |
||||||||
7320 20 89 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad väände- ja spiraalvedrud. Keerdväändevedrud on tavaliselt alljärgneva kujuga:
Spiraalvedrud on tavaliselt alljärgneva kujuga: |
||||||||
|
|
||||||||
7320 90 30 |
Taldrikvedrud Taldrikvedrud on tavaliselt alljärgneva kujuga: |
||||||||
|
|
||||||||
7324 |
Rauast või terasest sanitaartehnikatooted ja nende osad |
||||||||
7324 10 00 |
Roostevabast terasest valamud ja kraanikausid Roostevaba teras on määratletud 72. grupi märkuses 1 e. Selle alamrubriigi tooted on tavaliselt tehtud austeniitsest roostevabast terasest, mis sisaldab umbes 18 % kroomi ja 8 % niklit massist. Need tooted valmistatakse kas roostevaba teraspleki sügavtõmbamisel, et saada tervikvalamu, või ühe või mitme valamuosa ühendamisel ühe või kahe sileda või rennidega äravoolupinnaga. |
||||||||
7326 |
Muud raud- ja terastooted |
||||||||
7326 20 00 |
Raud- või terastraadist tooted Sellesse alamrubriiki kuuluvad tooted, mis koosnevad ühest või mitmest terastraadist kahe paberi- või plastriba vahel ja mis ei ole ühesuguse pikkusega. Need kaubad tarnitakse tavaliselt poolidel ja neid kasutatakse kottide automaatsulgemismasinates. Kui need tooted on lõigatud lühikesteks juppideks (mis sobivad kottide, kotikeste jne sulgemiseks), siis klassifitseeritakse need rubriiki 8309 (vt HS selgitavad märkused, rubriik 8309, teine lõik, punkt 9). |
GRUPP 74
VASK JA VASKTOOTED
7406 |
Vasepulbrid ja -helbed |
7406 20 00 |
Kihilise struktuuriga pulbrid; helbed Kihilise struktuuriga pulbreid saab eristada mikroskoobiga. Need on erakordselt peeneteralised, tavaliselt läikivad, veidi õlised ja tavaliselt kasutatakse neid värvainete pigmentidena. Helbeid võib palja silmaga või suurendusklaasiga eristada. Need on väikesed, õhukesed, ebakorrapärased soomused ja neid kasutatakse üldiselt pinnavõõbana. |
7407 |
Vasest varbmaterjal ja profiilid Sellesse rubriiki kuuluvad suletud kontuuridega profiilid (õõnesprofiilid), tingimusel et need ei vasta torude määratlusele. |
7411 |
Vasktorud Kohaldada HS selgitavaid märkusi, alamrubriik 7304, vastavate muudatustega. |
GRUPP 75
NIKKEL JA NIKKELTOOTED
7507 |
Niklist torud ja toruliitmikud (näiteks muhvid, põlved, äärikud) |
7507 11 00 ja 7507 12 00 |
Torud Kohaldada HS selgitavaid märkusi, alamrubriik 7304, vastavate muudatustega. |
GRUPP 76
ALUMIINIUM JA ALUMIINIUMTOOTED
7602 00 |
Alumiiniumijäätmed ja -jäägid Sellesse rubriiki ei kuulu ümbersulatatud survetöötlemata jäätmed ja murd (rubriik 7601). |
7602 00 11 |
Trei-, höövli- ja raielaastud, freesimisjäätmed, saepuru ja viilmed; värvitud, kaetud või ühendatud lehtede ja fooliumi jäätmed, paksusega kuni 0,2 mm (aluskihti arvestamata) Sellesse alamrubriiki kuuluvad trei-, höövli- ja raielaastud või saepuru, freesimisjäätmed ja viilmed, mis on trei-, frees- või höövelpingi, puurmasina, sae, lihvmasina või viiliga töödeldud toodete jäätmed. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka värvitud, kaetud või ühendatud lehtede ja fooliumi jäätmed, paksusega kuni 0,2 mm (aluskihti arvestamata). Need jäätmed peavad enne metalli utiliseerimist läbima eritöötluse võõrlisandite (rasv, õli, pinded, paber jne) eemaldamiseks. |
7602 00 19 |
Muud (k.a tööstusjäätmed) Sellesse alamrubriiki kuuluvad kõik alumiiniumijäätmed, mis ei kuulu alamrubriiki 7602 00 11. Väljend „tööstusjäätmed” tähendab uusi tooteid, viimistletud või viimistlemata, mida valmistusvea (nt defekt metalli struktuuris või töötlemispraak) tagajärjel saab kasutada üksnes metalli utiliseerimiseks. |
7602 00 90 |
Jäägid (vanametall) Alumiiniumimurd (-jäägid) tähendab vanu alumiiniumtooteid, mis on muutunud kasutamiskõlbmatuks, kuna need on purustatud, katki lõigatud või ära kulunud, ja nende murdu. |
7603 |
Alumiiniumipulbrid ja -helbed |
7603 20 00 |
Kihilise struktuuriga pulbrid; helbed Vaata alamrubriigi 7406 20 00 selgitavad märkused. |
7608 |
Alumiiniumtorud Kohaldada HS selgitavaid märkusi, alamrubriik 7304, vastavate muudatustega. |
GRUPP 78
PLII JA PLIITOOTED
7801 |
Survetöötlemata plii |
||||||||||
7801 91 00 |
Muudest elementidest massilt valdavana antimoni sisaldav Sellesse alamrubriiki kuuluvad pliiantimonisulamid, mida kasutatakse peamiselt akuplaatide valmistamiseks (Pb 92–94 % massist, Sb 6–8 % massist) ja kolmekomponentne sulam (plii-antimon-tina), mille massis on antimoni tinast rohkem ja mida kasutatakse trükisulamina (Pb 55–88 % massist, Sb 10–30 % massist, Sn 2–25 % massist). Antimon muudab plii tugevamaks ja hapramaks. |
||||||||||
7801 99 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad:
|
||||||||||
7806 00 |
Muud pliitooted |
||||||||||
7806 00 10 |
Pliist kiirguskaitsekihiga mahutid radioaktiivsete ainete veoks ja säilitamiseks ( EURATOM ) Väljaarvatud alamrubriigis 8609 00 10 osundatud veotsisternid, kuuluvad sellesse alamrubriiki igasugused pliist valmistatud või pliiga vooderdatud mahutid radioaktiivsete ainete veoks või säilitamiseks, et nendest ainetest lähtuv kiirgus ei kahjustaks nende vahetus läheduses olevaid objekte ega inimesi. Need mahutid võivad olla lihtsatest silindrilistest korgiga tünnidest või lihtsatest väikestest kaanega kastidest, mis on üleni pliist, kuni suurte mahutiteni, mis on seestpoolt kaetud või katmata roostevabast terasest voodriga ja väljastpoolt terasest ümbrisvöödega kaetud või tugevdatud ning varustatud konksude, tugede, kahekordsete seinte, äärikute, eriventiilide, jahutusvee tsirkulatsioonipumpade, alustugedega, mis võivad olla pööratavad või mitte. Mõnel juhul võivad nende mahutite seinad koosneda kahest või enamast eraldi kontsentrilisest kestast või mitmest eraldi osast. Need on kavandatud kuuma-, löögikindlate ja vettpidavatena, et need oleksid korrosioonikindlad neis sisalduvate ainete suhtes ja eelkõige nii, et nende sise- ja välispindu saaks hõlpsasti desaktiveerida. Sellesse alamrubriiki ei kuulu väikesed silindrilised pliimahutid, mis on mõeldud radioaktiivsete ainete impulsiloendurite jaoks (rubriik 7806 00 80). |
||||||||||
7806 00 80 |
Muud Peale HS selgitavate märkuste rubriigis 7806, teine ja kolmas lõik, nimetatud toodete kuuluvad sellesse rubriiki:
|
GRUPP 81
MUUD MITTEVÄÄRISMETALLID; METALLKERAAMIKA; TOOTED NENDEST
8101 |
Volfram ja tooted sellest, sh jäätmed ja jäägid |
||||
8101 10 00 |
Pulbrid Sellesse alamrubriiki kuuluvad volframipulbrid, mis on saadud vesiniku redutseerimisel volframtrioksiidist (või volfram(VI)oksiidist). |
||||
8101 94 00 |
Survetöötlemata volfram, sh üksnes paagutamise teel saadud kangid Sellesse alamrubriiki kuuluvad:
|
||||
8102 |
Molübdeen ja tooted sellest, sh jäätmed ja -jäägid |
||||
8102 10 00 |
Pulbrid Sellesse alamrubriiki kuuluvad molübdeenipulbrid, mis on saadud puhta molübdeenoksiidi või ammooniummolübdaadi redutseerimisel. |
||||
8102 94 00 |
Survetöötlemata molübdeen, sh üksnes paagutamise teel saadud kangid Kohaldada alamrubriigi 8101 94 00 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||
8103 |
Tantaal ja tooted sellest, sh jäätmed ja jäägid |
||||
8103 20 00 |
Survetöötlemata tantaal, sh üksnes paagutamise teel saadud kangid; pulbrid Survetöötlemata tantaali puhul kohaldada alamrubriigi 8101 94 00 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. Tantaalipulber saadakse tantaaloksiidist redutseerimise teel või fluorotantalaadist elektrolüüsil sulatatud kaaliumis. |
GRUPP 82
MITTEVÄÄRISMETALLIST TÖÖRIISTAD, TERARIISTAD, LUSIKAD JA KAHVLID; NENDE MITTEVÄÄRISMETALLIST OSAD
8202 |
Käsisaed; mitmesugused saelehed (sh saelehed pikisaagimiseks, soonelõikamiseks ja hammastamata saelehed) |
||||
8202 20 00 |
Lintsaelehed Sellesse alamrubriiki kuuluvad kasutamisvalmis saelehed (lõputud saelindid) ja saelindid meetrikaubana (kui need on ilmselgelt mõeldud kasutamiseks lintsaelehtedena). Lintsaelehed metalli saagimiseks on peenhammastusega räsamata saelehed. Lintsaelehed muude materjalide saagimiseks, v.a metall, on suhteliselt harva hammastusega räsatud saelehed (s.t, et üksikud saehambad on, saelehe pikisuunas vaadatuna, kordamööda natuke paremale ja vasakule painutatud). Sellesse alamrubriiki ei kuulu hammasteta saelehed, mille puhul lõikamine toimub saelehele kinnitatud abrasiivainete (nt teemantpulber, tehiskorund) abil (rubriik 6804). |
||||
8202 31 00 |
Terasest töötava osaga Sellesse alamrubriiki ei kuulu:
|
||||
8207 |
Vahetatavad tööinstrumendid mehaaniliste või mittemehaaniliste käsitööriistade ja tööpinkide jaoks (näiteks pressimiseks, lehtstantsimiseks, sise- ja väliskeermestamiseks, puurimiseks, kammlõikamiseks, freesimiseks, treimiseks või kruvide keeramiseks) sh tõmbesilmad, ekstrudeerimismatriitsid ning tööriistad kivi- ja pinnasepuuride jaoks |
||||
8207 13 00 kuni 8207 19 90 |
Tööriistad kivi- või pinnasepuuride jaoks Nende alamrubriikide tööriistade töötavad osad on tavaliselt rubriigi 8209 00 plaadid, otsakud jne. Alamrubriiki 8207 19 10 klassifitseeritakse siiski tööriistad, mille töötavad osad, monteerimata plaadid, vardad, otsakud jne, koosnevad tehisteemantikihist metallkeraamikast alusel. |
||||
8207 40 10 |
Tööriistad sisekeermestamiseks Sisekeermestustööriistu kasutatakse sisekeerme moodustamiseks. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka materjali mitte-eemaldavad tööriistad keermestamiseks. |
||||
8207 40 30 |
Tööriistad väliskeermestamiseks Väliskeermestustööriistu kasutatakse väliskeerme moodustamiseks. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka materjali mitte-eemaldavad tööriistad keermestamiseks. |
||||
8207 70 31 |
Sabaga freesid Sabaga freesidel on silindriline või kooniline vars, mis võimaldab neid tööriistahoidikusse kinnitada. Tavaliselt on sabaga freesid alljärgneva väliskujuga: |
||||
|
|
||||
8212 |
Habemenoad, terapardlid ja nende terad (k.a terade toorikud lintidena) |
||||
8212 20 00 |
Pardliterad (žiletiterad), sh terade toorikud lintidena Peale lintidena olevate toorikute kuuluvad sellesse rubriiki:
|
||||
8215 |
Lusikad, kahvlid, kulbid, vahukulbid, tordilabidad, kala- ja võinoad, suhkrutangid jms köögi- ja lauatarbed |
||||
8215 10 20 |
Komplektid, mis sisaldavad ainult väärismetalliga pinnatud tooteid Sellesse alamrubriiki ei kuulu tooted, millel on vähene väärismetallist kaunistus (nt õielehe kujutis lauahõbeda käepidemel). |
||||
8215 10 30 |
Roostevabast terasest Roostevaba teras on määratletud 72. grupi märkuses 1 e. |
||||
8215 10 80 |
Muud Kohaldada alamrubriigi 8215 10 20 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||
8215 20 10 |
Roostevabast terasest Roostevaba teras on määratletud 72. grupi märkuses 1 e. |
||||
8215 91 00 |
Pinnatud väärismetalliga Kohaldada alamrubriigi 8215 10 20 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||
8215 99 10 |
Roostevabast terasest Roostevaba teras on määratletud 72. grupi märkuses 1 e. |
GRUPP 83
MITMESUGUSED MITTEVÄÄRISMETALLIST TOOTED
8302 |
Mitteväärismetallist kinnitusdetailid, furnituurid jms tooted mööbli, uste, treppide, akende, ruloode, sadulsepatoodete, kohvrite, kastide, karpide jm jaoks; mitteväärismetallist kübaranagid jms kronsteinid, tugijalad; pöörd- või rullrattad mitteväärismetallist kinnitusdetailidega; mitteväärismetallist uste automaatsulgurid |
8302 20 00 |
Pöörd- või rullrattad Käesoleva alamrubriigi tähenduses on „pöörd- või rullrattad” mitteväärismetallist kinnitusdetailidega rattad. Kinnitusdetailide abil kinnitatakse rattad seotud toote külge ilma täiendava töötlemi seta ja ilma täiendavaid koostisosi lisamata. Ratta enda mitteväärismetallist osi (näiteks rattapöid või kuullaager) ei käsitata rubriigi 8302 „mitteväärismetallist kinnitusdetailidena”. Sellesse alamrubriiki kuuluvad pöörd- või rullrattad võivad pöörelda või olla fikseeritud. Üldjuhul näevad need välja sellised:
Pöörd- või rullrattaid, millel ei ole mitteväärismetallist kinnitusdetaile või mis ei vasta grupi 83 märkuse 2 tingimustele, võib klassifitseerida osade või tarvikutena või nende koostismaterjali järgi. |
XVI JAOTIS
MASINAD JA MEHAANILISED SEADMED; ELEKTRISEADMED; NENDE OSAD; HELISALVESTUS- JA TAASESITUSSEADMED, TELEPILDI JA -HELI SALVESTUS- JA TAASESITUSSEADMED, NENDE OSAD JA TARVIKUD
Märkus 4 |
Kui ei ole mujal teisiti määratud, võib ülekanne üksikkomponentide vahel toimuda seadmete kaudu (ka üksikkomponentide sisse ehitatud seadmetega), mis kasutavad lühivahemaadel infrapunaseid kiiri, raadiolaineid või laserkiirt jne. |
||||||||||||||||||||
Lisamärkus 1 |
|
||||||||||||||||||||
Lisamärkus 3 |
Kui kaubanduslikel või transpordikaalutlustel on vajalik, võidakse lahtivõetud või kokkupanemata seade importida mitme saadetisega teatava ajavahemiku jooksul. Et erinevaid masinaosi deklareerida samasse rubriiki või alamrubriiki kui kokkupandud seade, peab deklarant tegema tollipunktile kirjaliku taotluse hiljemalt koos esimese saadetisega ja lisama taotlusele:
Taotlus võidakse aktseptida üksnes siis, kui see on seotud tarnelepingu täitmisega või asjakohast seadet saab kombineeritud nomenklatuuri järgi pidada komplektseks. Kõik masinaosad tuleb importida sama tollipunkti kaudu ettenähtud ajavahemiku jooksul. Erandjuhtudel võivad pädevad ametiasutused siiski lubada importi mitme tollipunkti kaudu. Kokkulepitud ajavahemikku ei tohi ületada, kui ei esitata pädevatele ametiasutustele põhjendatud taotlust pikendamiseks. Iga osasaadetise impordi korral tuleb esitada loetelu osadest, mis moodustavad kogusaadetise, viidetega eelpool nimetatud üldisele spetsifikatsioonile. Iga saadetise tollideklaratsioon peab sisaldama nii saadetise moodustava osa või osade, kui ka komplektse masina kirjeldused. |
GRUPP 84
TUUMAREAKTORID, KATLAD, MASINAD JA MEHAANILISED SEADMED; NENDE OSAD
Üldist
Alamrubriikides 8407 34 10, 8407 90 50 ja 8408 20 10 tähendab termin „tööstuslikuks kokkupanekuks” üksnes uute mootorsõidukite seeriaviisilist montaaži tehastes, mis valmistavad või panevad kokku mootorsõidukeid (sh allhankijad).
Alamrubriikidesse saab kohaldada üksnes mootoritele, mida tegelikult kasutatakse nendes alamrubriikides nimetatud uute sõidukite tootmisel. Järelikult, alamrubriik ei hõlma samalaadseid mootoreid varuosadena.
8402 |
Vee või muu vedeliku auru tootvad katlad (v.a keskkütte kuumaveekatlad, mis võivad toota ka madalrõhuauru); ülekuumendatud vee katlad |
||||||||||||||||||||
8402 19 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad kombineeritud leektoru-vesitorukatlad ja ka spetsiaalsed paakkatla variandid, nt elektriga köetavad aurukatlad, milles on elektrilised küttekehad tulekolde asemel. |
||||||||||||||||||||
8405 |
Generaatorgaasi või vesigaasi generaatorid, puhastitega või puhastiteta; atsetüleenigeneraatorid ning samalaadsed vesimenetlusega gaasigeneraatorid, puhastitega või puhastiteta |
||||||||||||||||||||
8405 10 00 |
Generaatorgaasi või vesigaasi generaatorid, puhastitega või puhastiteta; atsetüleenigeneraatorid ning samalaadsed vesimenetlusega gaasigeneraatorid, puhastitega või puhastiteta Sellesse alamrubriiki ei kuulu:
|
||||||||||||||||||||
8407 |
Sädesüütega sisepõlemis-kolbmootorid ja rootormootorid |
||||||||||||||||||||
8407 21 10 kuni 8407 29 00 |
Ujuvvahendite käiturid Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu mootorid, mida kasutatakse veesõidukites muuks otstarbeks peale sõiduki liikumapanemise. |
||||||||||||||||||||
8408 |
Survesüütega sisepõlemis-kolbmootorid (diiselmootorid või pooldiiselmootorid) |
||||||||||||||||||||
8408 10 11 kuni 8408 10 99 |
Ujuvvahendite käiturid Vaata alamrubriikide 8407 21 10–8407 29 00 selgitavad märkused. |
||||||||||||||||||||
8409 |
Osad, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriikide 8407 ja 8408 mootorites Peale HS selgitavate märkuste rubriigis 8409 osundatud erandite ei kuulu sellesse alamrubriiki ka:
|
||||||||||||||||||||
8409 99 00 |
Muud Sellesse alamrubriiki ei kuulu heitgaasidel töötavad turboülelaadurid, mida kasutatakse põlemiseks vajaliku õhu kokkusurumiseks, et suurendada kolbmootorite võimsust. Need seadmed klassifitseeritakse heitgaasiturbiini jõul töötavate õhu turbokompressoritena rubriiki 8414. |
||||||||||||||||||||
8411 |
Turboreaktiivmootorid, turbopropellermootorid ning muud gaasiturbiinid |
||||||||||||||||||||
8411 11 00 kuni 8411 12 80 |
Turboreaktiivmootorid Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu nn järelpõletid, mis esitatakse tollile eraldi (alamrubriik 8411 91 00). |
||||||||||||||||||||
8411 99 00 |
Muud Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad gaasiturbiini rootorite labad olenemata kas gaasiturbiini funktsioon on põhiline liikumapanevaks jõuks või kombinatsioonis elektrigeneraatoriga. |
||||||||||||||||||||
8412 |
Muud mootorid ja jõuseadmed |
||||||||||||||||||||
8412 21 20 kuni 8412 29 89 |
Hüdraulilised masinad ja jõuseadmed Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka hüdraulilised jõuülekandemootorid. |
||||||||||||||||||||
8412 21 20 ja 8412 21 80 |
Lineaarsed (silindrid) Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad hüdraulilised asendi- ja lukustusseadmed, mida kasutatakse lennuki meeskonna istmete asendi reguleerimiseks. |
||||||||||||||||||||
8413 |
Vedelikupumbad, vedelikukulu mõõtvate seadmetega või ilma nendeta; vedelikutõstukid (-elevaatorid) |
||||||||||||||||||||
8413 50 20 |
Hüdraulilised agregaadid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 8412, punkt B 6. |
||||||||||||||||||||
8413 60 20 |
Hüdraulilised agregaadid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 8412, punkt B 6. |
||||||||||||||||||||
8413 70 51 kuni 8413 70 75 |
Radiaalvooga pumbad Radiaalvooga pumpades toimub vedeliku liikumine risti tööratta teljega. |
||||||||||||||||||||
8413 70 81 ja 8413 70 89 |
Muud tsentrifugaalpumbad Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad eelkõige aksiaalpumbad, milles vedeliku liikumine toimub piki tööratta telge. Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka kombineeritud radiaal- ja aksiaalpumpade vormid (nt radiaalne sissevool ja aksiaalne väljavool või aksiaalne sissevool ja radiaalne väljavool) |
||||||||||||||||||||
8413 81 00 ja 8413 82 00 |
Muud pumbad; vedelikutõstukid (-elevaatorid) Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu:
|
||||||||||||||||||||
8414 |
Vaakumpumbad ja õhupumbad, õhu- ja gaasikompressorid, ventilaatorid; ventilaatoritega ventilatsiooni ja retsirkulatsiooni varikatted, filtritega või filtriteta Selle rubriigi pumpade ja kompressoritena klassifitseeritakse ka mootorpumbad, turbopumbad, mootorkompressorid ja turbokompressorid. |
||||||||||||||||||||
8414 10 89 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka vesirõngaspumbad ja membraanpumbad. |
||||||||||||||||||||
8414 20 20 ja 8414 20 80 |
Käsi- ja jalg-õhupumbad Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad üksnes käega või jalaga käitatavad pumbad, s.o pumbad, mis toimivad üksnes lihaste jõul, nagu on kirjeldatud HS selgitavate märkuste rubriigi 8414 punktis A. Need peavad olema kavandatud eelkõige õhkrehvide (nt rattad, mootorsõidukid jne) jms toodete, nt õhkmadratsite, õhkpatjade ja kummipaatide täispuhumiseks. |
||||||||||||||||||||
8414 51 00 kuni 8414 59 80 |
Ventilaatorid Nendes alamrubriikides loetakse ventilaatoriteks üksnes need ventilaatorid, millel on HS selgitavate märkuste rubriigi 8414 punktis B kirjeldatud omadused ja mis vastavad alljärgnevatele tingimustele:
Õhukompressorid, mis ei vasta eelpool nimetatud tingimustele, klassifitseeritakse alamrubriikidesse 8414 80 11 – 8414 80 80. |
||||||||||||||||||||
8414 59 40 |
Tsentrifugaalventilaatorid Tsentrifugaalventilaatorites on õhu või gaasi sissevool aksiaalne ja väljavool radiaalne. |
||||||||||||||||||||
8414 80 11 ja 8414 80 19 |
Turbokompressorid Turbokompressoris ajab tiiviku võlli ringi välismootor ja pumbatava õhu või gaasi paneb liikuma tiivik. Turbokompressorid võivad olla ühe- või mitmeastmelised, aksiaalsed või radiaalsed. Lihtsaid kaheastmelisi kompressoreid kasutatakse näiteks tolmuimejates. |
||||||||||||||||||||
8414 80 11 |
Üheastmelised Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka kolbmootorite heitgaaside turboülelaadurid, mida kasutatakse põlemiseks vajaliku õhu kokkusurumiseks, suurendamaks mootori efektiivvõimsust. Need on üheastmelised õhuturbokompressorid (puhurid), mida kasutatakse üle 2 baarise ülerõhu saamiseks ja mida ajab ringi kompressori kere peale monteeritud heitgaasiturbiin. Seda turbiini käitavad heitgaasid kolbmootorist, mille peale ta on monteeritud. |
||||||||||||||||||||
8414 90 00 |
Osad Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka kolbmootorite heitgaaside turboülelaadurite osad. Heitgaaside turboülelaaduritega koos kasutatavate heitgaasiturbiinide osad klassifitseeritakse siiski rubriiki 8411 ilma põlemiskambrita gaasiturbiinide osadena. |
||||||||||||||||||||
8418 |
Külmikud, sügavkülmikud jm külmutusseadmed (elektrilised või mitte); soojuspumbad, v.a rubriiki 8415 kuuluvad kliimaseadmed |
||||||||||||||||||||
8418 69 00 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad nn „külmkuivatid” — seadmed, mida kasutatakse õhu kuivatamiseks ujulates või muudes niisketes ruumides. Need koosnevad põhiliselt külmutusseadmest ja mootorajamiga ventilaatorist. Ventilaator tõmbab sisse niiske õhu, mis seejärel juhitakse külmutusseadme aurustisse, kus niiskus kondenseerub külmadele seintele. Tulemusena saadav kondensvesi valgub renni. Kuivatatud õhk juhitakse soojendamiseks läbi kuumendatud külmutusseadme kondensaatori ja lastakse ruumi tagasi. Samasse alamrubriiki kuuluvate külmkuivatite puhul, mida kasutatakse kokkusurutud õhu kuivatamiseks suruõhusüsteemides, soojendatakse kokkusurutud kuivatatud õhk tavaliselt täiendavalt paigaldatava õhk/õhk tüüpi soojusvaheti abil uuesti. Selles soojusvahetis annab külmkuivatisse sisseantav niiske kokkusurutud õhk läbi seinte oma soojuse üle kuivatist väljuvale kokkusurutud õhule. Need seadmed ei ole varustatud õhutemperatuuriregulaatoriga. Sellesse alamrubriiki ei kuulu siiski seadmed, mis valmistavad kuiva jääd (plokkjää) kõrgsurve all oleva süsihappegaasi surve järsul vähendamisel toimuval allajahutamisel (rubriik 8479). |
||||||||||||||||||||
8419 |
Masinad, tööstusotstarbelised ja laboratoorsed seadmed materjalide termiliseks töötluseks (kuumutamine, keetmine, röstimine, destilleerimine, rektifikatsioon, steriliseerimine, pastöriseerimine, aurutamine, kuivatamine, aurustamine, kondenseerimine, jahutamine jne), v.a kodumajapidamises kasutatavad, elektriliselt või muul viisil köetavad (v.a ahjud jm rubriigi 8514 seadmed); mitte-elektrilised kiirboilerid või mahtboilerid |
||||||||||||||||||||
8419 20 00 |
Meditsiinilised, kirurgilised ja laboratoorsed sterilisaatorid Sellesse alamrubriiki kuuluvad seadmed, mis on mõeldud kliinikute, operatsioonisaalide, arstikeskuste jne varustuseks, koosnevad mahutitest, milles kuumutatakse meditsiinilisi ja kirurgilisi instrumente, samuti vatti, hügroskoopset puuvilla või muid sidumismaterjale vähemalt 100 °C temperatuuril, et hävitada võimalikke haigusetekitajaid. Need on tavaliselt risttahuka või silindri kujulised, alusele asetatud, ja neis on äravõetavad restid. Mahutid on tavaliselt terasest või alumiiniumist ja vooderdatud isoleermaterjaliga. Luuk võib olla varustatud klaasiga, mis võimaldab näha seesolevaid instrumente. Mõned seadmed on kapi või muu mööblieseme kujulised. Sellisel juhul võib tegelik sterilisaator sisaldada raami instrumentide või muude steriliseeritavate esemete hoidmiseks; see ei mõjuta tema klassifitseerimist antud alamrubriiki. Neid seadmeid kuumutatakse piirituse, nafta, gaasi või elektriga ja steriliseerimine toimub olenevalt seadme konstruktsioonist kas keeva vee (anumad), rõhu all oleva auru (autoklaavid) või kuiva õhu (ahjud) abil. |
||||||||||||||||||||
8419 50 00 |
Soojusvahetid Soojusvaheteid kasutatakse:
Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad:
Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu:
|
||||||||||||||||||||
8419 89 10 |
Jahutustornid (gradiirid) ja samalaadsed seadmed otseseks (vaheseinata) jahutamiseks tsirkuleeriva veega Sellesse alamrubriiki kuuluvad jahutustornid, milles soojus jahutatavast veest vabaneb aurustumisel otse õhku. Soe vesi pumbatakse üles, kus ta vabalt mööda jahutustorni alla niriseb ja (korstnaefektil) ülestõusev õhk ta maha jahutab. |
||||||||||||||||||||
8419 89 98 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad toorvorstide suitsutusseadmed, isegi kui vorste suitsutamise ajal kuumutatakse ja need osaliselt või täielikult ära küpsevad. Seadmetes on suur aurusiugudega kuumutatav kamber, kuhu kambrist väljas asetsev ventilaator puhub kuuma või külma suitsu. Seadmed on varustatud niisutusseadmete ja siugtorudega, milles on külm vesi jahutamiseks. Toored vorstid transporditakse kambrisse liikuvatele raamidele riputatuina. Sellesse alamrubriiki ei kuulu lauanõude jaotusseadmed, milles hoitakse lauanõusid ja jagatakse neid einestajatele sööklates või iseteenindusrestoranides, isegi kui need seadmed on varustatud lauanõusid soojendava elektrisoojendusseadmega või vesivannisoojendusega (rubriik 9403). |
||||||||||||||||||||
8421 |
Tsentrifuugid, k.a tsentrifugaalkuivatid; seadmed vedelike või gaaside filtreerimiseks või puhastamiseks |
||||||||||||||||||||
8421 39 60 |
Katalüütilise protsessi abil Sellesse alamrubriiki kuuluvad mootorsõidukite heitgaasisüsteemidesse või tööstusseadmete suitsutorustikku paigaldatavad katalüütilised heitgaasipuhastid, eemaldamaks lämmastikoksiidi ja võimalusel muid saasteaineid (nt süsinikmonooksiidi ja süsivesinikke) heit- või suitsugaasidest keemilise reaktsiooni abil õhusaaste vähendamiseks. Mootorsõidukitesse paigaldatava katalüüsmuunduri keres on keraamiline kärgpatarei (monoliitne tugikonstruktsioon), mille kanalid on kaetud aktiveeritud katalüütilise ainega. Tööstusseadmetes koosnevad suitsugaasipuhastid tugiraamist hulga katalüütiliste komponentidega. Monoliitsed tugikonstruktsioonid ja katalüütilised komponendid, mis esitatakse tollile eraldi, klassifitseeritakse rubriiki 3815. |
||||||||||||||||||||
8421 39 80 |
Muud Peale elektrostaatiliste ja termiliste protsessidega toimivate seadmete kuuluvad sellesse alamrubriiki gaasipuhastusseadmed, mis lahutavad gaasisegude üksikkomponendid üksteisest eraldusprotsessiga. |
||||||||||||||||||||
8422 |
Nõudepesumasinad; seadmed pudelite ning muude mahutite pesuks ja kuivatamiseks; seadmed pudelite, purkide, karpide, kottide jms mahutite täitmiseks, korkimiseks, sulgemiseks, kaanetamiseks ja sildistamiseks; seadmed pudelite, purkide, tuubide jm taoliste mahutite kapseldamiseks; muud pakendamis- või pakkimisseadmed; seadmed jookide gaseerimiseks |
||||||||||||||||||||
8422 90 10 |
Nõudepesumasinatele Nõudepesumasinate programmeeritavad lülituskellad, mis esitatakse tollile eraldi, klassifitseeritakse vastavalt nende omadustele (nt rubriik 9107 00 00). |
||||||||||||||||||||
8423 |
Kaalud (v.a kaalud tundlikkusega 5 cg ja täpsemad), k.a kaalutundlikud loendurid ja kaalukontrolli seadmed; igat tüüpi kaaluvihid |
||||||||||||||||||||
8423 20 00 |
Kaalud kaupade pidevkaalumiseks konveierliinidel Sellesse alamrubriiki kuuluvad konveierliinide elektromehaanilised kaalud. Taoliste kaalude konstruktsioon ja kaalumisviis vastavad alamrubriikide 8423 81 10 – 8423 89 00 selgitavates märkustes kirjeldatud elektromehaaniliste kaalude omale. |
||||||||||||||||||||
8423 30 00 |
Teatud massile reguleeritud kaalud, seadmed teatud massiga materjalihulga doseerimiseks mahutisse või konteinerisse (dosaatorid), k.a punkerkaalud Sellesse alamrubriiki kuuluvad eelpool kirjeldatud liiki elektromehaanilised kaalud. Nende kaalude konstruktsioon ja kaalumisviis vastavad alamrubriikide 8423 81 10 – 8423 89 00 selgitavates märkustes kirjeldatud elektromehaaniliste kaalude omale. |
||||||||||||||||||||
8423 81 10 kuni 8423 89 00 |
Muud kaalud ja seadmed Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad elektromehaanilised kaalud, milles esemete kaal muudetakse elektriliseks (elektrivoolu-) signaaliks kaaludesse paigaldatud anduri (mõõtemuunduri) abil ja seejärel mõõdetakse elektrivool kaaludes oleva mõõteseadmega. Taoliste kaalude mõõtemuundurites on tavaliselt koormusandurid või -vardad, mis on ühendatud elektrotensomeetritega sildlülituseks. Kaalutava massi poolt kehale rakendatav jõud deformeerib koormusandureid, põhjustades tensoanduri pikkuse muutumist (lühenemist või pikenemist) ja seega takistuse muutumist, mis on proportsionaalne kaalutava massiga ja mis elektrivoolu muutusena antakse takistusmõõtesilla kaudu edasi mõõteseadme skaalale. Peale mõõteseadme, tuntakse ka väljakaalumisseadmena, skaalanäidiku või kaaluosuti, mis tavaliselt asuvad ühes kestas, võib elektromehaanilistel kaaludel olla muid osi, mis on üksteisega juhtmete abil ühendatud (nt klaviatuur, mäluseade, printer, VDU (kuvar), juhtseade ja märgilugeja, kontrollimaks juurdepääsu kaalule). Sellistes kaalumissüsteemides võib mitu kaalu olla ühendatud ühise mõõteseadmega (tuntud ka kui „kaugkaalumisterminalid”). Eelpool nimetatud kaalud võivad olla varustatud ka liidesega, mille kaudu need võivad olla ühendatud automaatse andmetöötlusseadmega. Elektromehaanilisi kaalusid loetakse elektroonilisteks kaaludeks, kui mikroprotsessorid on ehitatud kaalu mõõteseadme sisse, näiteks, selleks et arvutada kaalutava koguse hinda, kasutades kaalu sisestatud ühikuhinda (nt kilogrammi hind). |
||||||||||||||||||||
8424 |
Mehaanilised seadmed (käsiajamiga või mitte) vedelike või pulbrite pritsimiseks ja pihustamiseks; tulekustutid (laetud või laadimata); pihustuspüstolid jms seadmed; liivapritsid, aurujoapritsid jms seadmed |
||||||||||||||||||||
8424 30 10 |
Suruõhul töötavad Sellesse alamrubriiki kuuluvad sisseehitatud õhukompressoritega töötavad liivapritsid, mida kasutatakse süüteküünalde puhastamiseks või monoliitsete elektrikondensaatorite parajaks trimmimiseks. Trimmimine tähendab juhtiva kondensaatorimaterjali eemaldamist liivajoaga kondensaatori soovitud mahtuvus saavutamiseni. |
||||||||||||||||||||
8424 89 00 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad „pesemismasinad” mootorsõidukite, metallosade või esemete puhastamiseks pihustatud vett, bensiini või muude vedelike abil; need on varustatud pumba, pihusti ja voolikuga, vajadusel samuti toiteseadme, soojendusseadmega jne, et moodustuks komplektne seade. Sellesse alamrubriiki ei kuulu siiski kõrgsurveveega puhastusseadmed (alamrubriigid 8424 30 01 ja 8424 30 08). |
||||||||||||||||||||
8426 |
Laevade mastnoolkraanad; kraanad, k.a kaabelkraanad; mobiilsed tõsteraamid, kärutõstukid ning kraanaga varustatud veokid |
||||||||||||||||||||
8426 41 00 ja 8426 49 00 |
Muud iseliikuvad kraana-tüüpi tõstemehhanismid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 8426 (iseliikuvad ja muud „mobiilsed” masinad), punkt b, alapunkt 2. Et teha vahet nende alamrubriikide iseliikuvate masinate, ühelt poolt, ja rubriigi 8705 erimootorsõidukite vahel, teiselt poolt, on nendesse alamrubriikidesse kuuluvatel iseliikuvatel masinatel alljärgnevad iseloomulikud omadused:
|
||||||||||||||||||||
8428 |
Muud tõste-, siirde- ning teisaldusmehhanismid (näiteks liftid, eskalaatorid, konveierid, köisteed) Sellesse alamrubriiki ei kuulu roomikulülisüsteemidega roomikliftid, mida kasutatakse ratastoolide trepist üles ja alla viimiseks koos neis istuvate inimestega, need klassifitseeritakse ratastoolide tarvikutena rubriiki 8714. |
||||||||||||||||||||
8428 90 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad:
Sellesse alamrubriiki ei kuulu automaatsed valuplokkide manipulaatorid ja mehhanismid (nt kraanad ja sildkraanad), mida kasutatakse töödeldava materjali valtspinkidele etteandmiseks, kuid mis otseselt valtspinkide töös ei osale (alamrubriigid 8426 12 00, 8426 41 00, 8426 49 00 või 8426 99 00). |
||||||||||||||||||||
8429 |
Iseliikuvad buldooserid, planeerimisbuldooserid; teehöövlid, planeerijad, skreeperid, mehaanilised kopad, ekskavaatorid, kopplaadurid, tampimismasinad ja teerullid |
||||||||||||||||||||
8429 30 00 |
Skreeperid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 8429, teine lõik, punkt C. Sellesse alamrubriiki ei kuulu kombineeritud skreeperid, mis koosnevad traktorist (isegi kui ta on üheteljeline) ja skreeperist endast. Grupi 87 märkuse 2 järgi tuleb mõlemad osad klassifitseerida oma rubriikidesse (traktor rubriiki 8701 ja skreeper alamrubriiki 8430 69 00). |
||||||||||||||||||||
8432 |
Põllu-, aia- ja metsatöömasinad maa ettevalmistamiseks ning kultiveerimiseks; rullid spordiväljakute ja muruplatside korrashoiuks |
||||||||||||||||||||
8432 30 11 |
Tsentraalajamiga täppiskülvikud Sellesse alamrubriiki kuuluvad masinad, mis külvavad üksikud seemned või terad mulda reeglipärastes vahedes ridadena. Need masinad võivad külvata seemned ka mitme reana samaaegselt. |
||||||||||||||||||||
8433 |
Masinad põllukultuuride koristuseks ning viljapeksuks, k.a põhu- ning heinapressid; muru- ja heinaniidumasinad; seadmed kanamunade, puuviljade jm põllumajandussaaduste puhastamiseks, sorteerimiseks ja liigitamiseks, v.a rubriigi 8437 seadmed |
||||||||||||||||||||
8433 11 10 kuni 8433 19 90 |
Niidukid muruplatside, parkide ning spordiväljakute korrashoiuks Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 8433, A osa, eelviimane lõik, viitega istega muruniidukitele. |
||||||||||||||||||||
8438 |
Mujal käesolevas grupis nimetamata seadmed, mida kasutatakse toiduainetööstuses ning toitude ja jookide valmistamisel, v.a seadmed loomsete ja taimsete rasvade või õlide ekstraheerimiseks ning puhastamiseks |
||||||||||||||||||||
8438 80 10 |
Tee ja kohvi valmistamiseks Sellesse alamrubriiki kuuluvad seadmed eri teesortide kokkusegamiseks ja kohvi jahvatamiseks. Sellesse alamrubriiki ei kuulu tööstuslikud seadmed valmistee või -kohvi valmistamiseks (alamrubriik 8419 81 20), kohvi röstimiseks (alamrubriik 8419 89 98), seadmed kohvipulbri (lahustuv kohv) valmistamiseks (alamrubriik 8419 39 00). |
||||||||||||||||||||
8439 |
Paberi- või tsellulooskiumassi valmistamiseks või paberi ja papi tootmiseks ning viimistlemiseks kasutatavad seadmed |
||||||||||||||||||||
8439 30 00 |
Paberi ning papi viimistlemiseks Peale HS selgitavate märkuste rubriigi 8439 III osas osundatud seadmete kuuluvad sellesse alamrubriiki ka seadmed, mis annavad pärgamentviimistluse. Sellesse alamrubriiki ei kuulu:
|
||||||||||||||||||||
8441 |
Muud seadmed paberi-, pabermassi- ja papitoodete valmistamiseks, k.a seadmed paberi ja papi lõikamiseks |
||||||||||||||||||||
8441 10 20 |
Muud pikuti- ja ristilõikamispingid Sellesse alamrubriiki kuuluvad seadmed, mis valmistavad eriformaadiga poognaid lõppematust lindina jooksvast paberist kas ainult ristilõikamisega või samaaegselt pikuti- ja ristilõikamisega. |
||||||||||||||||||||
8441 10 30 |
Giljotiinkäärid Sellesse alamrubriiki kuuluvad seadmed, mis lõikavad paberivirnu läbi ühe lõikenoaga, lõikamislaua kohale asetatud poom surub paberivirna piki lõikusjoont tugevasti kokku. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka ühe noaga seadmed, millel on pööratav lõikelaud raamatuplokkide äärelõikuseks, mille abil raamatuplokke pööratakse 90° pärast esimest ja teist lõikust. |
||||||||||||||||||||
8441 10 70 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad kolme noaga äärelõikamismasinad, kus noad on asetatud üksteise suhtes 90° nurga all ja mida kasutatakse raamatuplokkide puhtaks lõikamiseks. Kaks nuga lõikavad samaaegselt raamatuplokkide ülemised ja alumised ääred ning seejärel kolmas nuga lõikab esiääred või vastupidi. Sellesse alamrubriiki kuuluvad käe või jalaga käitatavad seadmed. |
||||||||||||||||||||
8442 |
Seadmed (v.a rubriikides 8456–8465 nimetatud tööpingid) trükiplaatide, -silindrite jm trükivormide valmistamiseks; trükiplaadid, silindrid jm trükivormid; ettevalmistatud trükiplaadid, -silindrid ja litokivid (näiteks tasandatud, lihvitud või poleeritud) |
||||||||||||||||||||
8442 30 10 |
Fotoladumismasinad ja muud fotolaoseadmed Sellesse alamrubriiki kuuluvad fotoladumismasinad ja muud fotolaoseadmed, mis laovad, pildistades üksteise järel pöörlevatele ketastele või spetsiaalsete matriitside esiküljele paigaldatud märke või väga väikeste ülekattuvate punktidega matriitsi abil elektronkiiretorule loodud märke. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka fotofilmile projitseeritavat laserkiirt kasutavad fotolaoseadmed. Sellesse alamrubriiki ei kuulu siiski:
|
||||||||||||||||||||
8442 30 91 |
Seadmed kirja valamiseks ja ladumiseks (nt linotüüp-, monotüüp-, intertüüpmasinad), valuseadmega või valuseadmeta Kirja valamine võib olla käsitsi või vähem või rohkem keeruliste masinate poolt mehaaniliselt tehtav operatsioon. Hõlmatud masinate ja seadmete hulka kuuluvad:
Lisaks eespool nimetatud valamis- ja ladumisseadmetele on terve rühm muid seadmeid, mis valavad tüübi mehaaniliselt ja ka laovad selle. Seda tehakse kas kahe erineva operatsiooniga kahel erineval, kuid teineteist täiendaval seadmel (esimene valmistab perforeeritud pabeririba, mis juhib teise seadme tööd, mille ülesandeks on valada tüüp kas eraldi või reaplokkidena) või ühe operatsiooniga samal seadmel. Nende sageli väga keerukate seadmete hulka kuuluvad:
|
||||||||||||||||||||
8442 30 99 |
Muud masinad ja seadmed Sellesse alamrubriiki kuuluvad rubriigi 8442 kohta käivate HSi selgitavate märkuste punkti A alapunktides 1 kuni 3 kirjeldatud masinad ja seadmed trükiplaatide, -silindrite jms valmistamiseks. |
||||||||||||||||||||
8442 50 20 ja 8442 50 80 |
Trükikirjad, -plokid, -plaadid, -silindrid jms; ettevalmistatud trükiplokid, -plaadid, -silindrid ja litokivid (näiteks tasandatud, lihvitud või poleeritud) Looduslik litograafiakivi on homogeenne, eriti peeneteraline lubjakivi. Tehislitograafiakivi on tavaliselt tehtud tsemendist ja kaltsiumkarbonaadist, mis on jahvatatud ja kokku pressitud. Nende alamrubriikide litograafiakivid on:
Lubjakivi (tuntud „litograafiakivina”) töötlemata kujul ei kuulu nendesse alamrubriikidesse ja klassifitseeritakse alamrubriiki 2530 90 00. |
||||||||||||||||||||
8443 |
Trükimasinad, mis kasutavad trükkimiseks trükiplaate, -silindreid jm rubriiki 8442 kuuluvaid trükivorme; muud printerid, kopeer-paljundusseadmed ja faksiaparaadid, ühitatud või ühitamata; nende osad ja tarvikud |
||||||||||||||||||||
8443 32 30 |
Faksid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 8443, II osa, punkt C. |
||||||||||||||||||||
8443 39 31 |
Optilise süsteemiga Selle alamrubriigi seadmetele on paigaldatud optiline süsteem (mis koosneb peamiselt valgusallikast, kondensaatorist, läätsedest, peeglitest või reast optilistest kiududest või sarnastest seadmetest) originaali skaneerimiseks |
||||||||||||||||||||
8443 39 39 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka sinitrüki- ja diasokopeerimisseadmed, mida kasutatakse poolläbipaistvate originaaldokumentide kopeerimiseks valgustundlikule paberile. Poolläbipaistvat originaaldokumenti läbiva valguse mõjul lagunevad kopeeriva paberi diasoühend või valgustundlikud rauasoolad valgustatud aladel. Valgustamata alad muudetakse nähtavaks ilmutamisel. Need seadmed annavad tavaliselt sinakaid koopiaid, kus üksikjooned ei ole nii teravad kui originaaldokumendil. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka kontakttüüpi ja termokopeerseadmed. |
||||||||||||||||||||
8443 39 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad mittemehaanilised printerid juhul, kui nad ei saa ühenduda arvutiga või võrguga, näiteks:
Ülalnimetatud printereid juhivad andmekandjad (näiteks CD-ROM, diskett, magnetlint või pooljuhist kandja) või muud seadmed peale arvutite (näiteks digitaalkaamera, videokaamera või mobiiltelefon). |
||||||||||||||||||||
8443 91 10 kuni 8443 99 90 |
Osad ja tarvikud Lisaks rubriiki 8443 käsitlevates HSi selgitavates märkustesnimetatud osadele ja tarvikutele kuuluvad neisse alamrubriikidesse:
|
||||||||||||||||||||
8443 99 10 |
Elektronlülitused Elektroonilised koostud, mis koosnevad ühest või mitmest rubriiki 8542 kuuluvast integraallülitusega varustatud trükkplaadist. Nad võivad sisaldada ka diskreetseid aktiivseid komponente, passiivseid komponente, rubriigi 8536 tooteid või muid elektrilisi või elektromehaanilisi seadmeid, kui need säilitavad elektronlülituste omadused. Sellesse alamrubriiki ei kuulu:
|
||||||||||||||||||||
8445 |
Seadmed tekstiilkiudude töötlemiseks; ketrus-, dubleerimis- ja korrutusmasinad ning muud seadmed tekstiillõnga tootmiseks; haspeldamis- ja poolimis- (k.a koekerimis-) masinad, rubriikidesse 8446 ja 8447 kuuluvatele masinatele tekstiillõnga valmistavad seadmed |
||||||||||||||||||||
8445 90 00 |
Muud Peale HS selgitavate märkuste rubriigi 8445 E osas kirjeldatud seadmete ja masinate, kuuluvad sellesse alamrubriiki ka masinad lõimelõnga kerimiseks käärmasina trumlilt poomile, masinad lõnga kokkupõimimiseks ja kudumise ajal etteandmiseks ning niiditamismasinad tikkimismasinate jaoks. Teiselt poolt kuuluvad käsisõlmnoad, mis on väikesed, käeshoitavad töövahendid katkenud lõngade sõlmimiseks, rubriiki 8205. |
||||||||||||||||||||
8446 |
Kangakudumismasinad (kangasteljed) Sellesse alamrubriiki kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigis 8446 kirjeldatud kangakudumismasinad, sh kangasteljed Axminster-vaipade, šenilli, sameti, karvase mööbliriide, froteeriide, krepi, lõuendi, purjeriide, ülekanderihmade ja vööde kudumiseks. |
||||||||||||||||||||
8447 |
Silmkudumis-, keteldusmasinad, seadmed mähitud lõnga, tülli, pitsi, tikandi, punutud paelte, posamentide või võrgu valmistamiseks, seadmed taftingtöötluseks |
||||||||||||||||||||
8447 20 20 ja 8447 20 80 |
Lamekoemasinad; keteldusmasinad Nendesse alamrubriikidese kuuluvad heegelmasinad, mis on tegelikult ahelpistesilmkoemasinad, mida kasutatakse posamentide, narmaste, kardinate, võrgu, pitsi jne valmistamiseks. (nt punuspitsimasinad posamendi, pitsi, kardinate ja paelte valmistamiseks). |
||||||||||||||||||||
8447 90 00 |
Muud Peale HS selgitavate märkuste rubriigi 8447 punktis C kirjeldatud masinate ja seadmete kuuluvad sellesse alamrubriiki:
|
||||||||||||||||||||
8448 |
Rubriikide 8444–8447 masinate lisaseadmed (näiteks žakaarmasinad, niietõste-, süstikuvahetus- ja automaatpidurdusmehhanismid); osad ja tarvikud, mida kasutatakse üksnes või peamiselt selle rubriigi või rubriikide 8444–8447 masinates (näiteks värtnad, värtnahargid, kraasid, kammid, ekstrusioonniplid, süstikud, soad, niied ja niieraamid, silmkoemasina nõelad jm) |
||||||||||||||||||||
8448 11 00 ja 8448 19 00 |
Rubriikide 8444–8447 masinate lisaseadmed Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu:
|
||||||||||||||||||||
8450 |
Pesumasinad, kodumajapidamises või pesulates kasutatavad, k.a kuivatusseadmega pesumasinad |
||||||||||||||||||||
8450 11 11 kuni 8450 19 00 |
Masinad mahutavusega kuni 10 kg kuiva pesu Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad: paagitüüpi pesumasinad labade, segurite, pulsaatoritega jne, või pihustussüsteemiga; trumlitüüpi pesumasinad, sh sellised, milles pesutrummel toimib ka tsentrifuugina; kombineeritud pesumasinad, milles trummel või paagitüüpi pesemisseade on ühes kestas rubriigi 8421 tsentrifuugiga. Selliste pesumasinate kuiva pesu mahutavus on kuni 10 kg, kui trumli või paagi täitmismaht on:
Mahu määramisel tuleb täheldada, et;
|
||||||||||||||||||||
8451 |
Seadmed (v.a rubriigi 8450 seadmed) tekstiillõnga, riide, valmistekstiiltoodete pesuks, puhastamiseks, väänamiseks, kuivatamiseks, triikimiseks, pressimiseks (k.a materjale kokkusulatavad pressid), pleegitamiseks, värvimiseks, apreteerimiseks, viimistlemiseks jne, põrandakatete (nagu linoleum) valmistamisel tekstiilalusele pasta pealekandmiseks, seadmed riide kokku- ja lahtikerimiseks, voltimiseks, lõikamiseks ja läbilöömiseks |
||||||||||||||||||||
8451 90 00 |
Osad Sellesse alamrubriiki ei kuulu:
|
||||||||||||||||||||
8452 |
Õmblusmasinad (v.a rubriigi 8440 niitõmblusmasinad raamatute õmblemiseks), spetsiaalselt õmblusmasinatele ettenähtud mööbel, alused ja katted; õmblusmasinanõelad |
||||||||||||||||||||
8452 10 11 ja 8452 10 19 |
Õmblusmasinad (ainult tepp-pistega) mehhanismi massiga kuni 16 kg ilma mootorita või kuni 17 kg koos mootoriga; õmblusmasinamehhanismid (ainult tepp-pistega) massiga kuni 16 kg ilma mootorita või kuni 17 kg koos mootoriga
|
||||||||||||||||||||
8456 |
Seadmed mitmesuguste materjalide töötlemiseks osa materjali eemaldamise teel laser- või muu valgus- või kvantkiirguse, ultraheli, elektrilahenduse, elektrokeemiliste menetluste, elektron-, ioonkiirguse või plasmakaare toimel; vesilõikeseadmed |
||||||||||||||||||||
8456 10 00 |
Laserkiire või muu valgus- või kvantkiirguse toimel töötavad Peale HS selgitavate märkuste rubriigi 8456 A osas osundatud seadmete kuuluvad sellesse alamrubriiki ka laserkiirt kasutavad trükilülituste seadmed elektriliste takistite reguleerimiseks. Juhtivat materjali, mis on trükilülituste isoleeralusel takistiks, eemaldatakse laserkiirega seni, kuni saadakse soovitud elektrilise takistuse väärtus. |
||||||||||||||||||||
8456 30 11 |
Traadilõikaja Need seadmed on varustatud peenest traadist elektroodiga, mis on keritud kahele teine teisel pool toorikut asuvale poolile. |
||||||||||||||||||||
8457 |
Töötluskeskused, ühe- ja mitmepositsioonilised metallitöötlemise automaattööpingid |
||||||||||||||||||||
8457 10 10 |
Horisontaalsed Sellesse alamrubriiki kuuluvad töötluskeskused, milles ainuüksi rõhtspindlile kinnitatud lõikeinstrument töötleb toorikut küljelt. |
||||||||||||||||||||
8457 10 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad töötluskeskused, milles lõikeinstrumendid töötlevad toorikut ülalt (püstspindliga töötluskeskused), töötluskeskused, milles kasutatakse nii püst- kui ka rõhtspindleid (kombineeritud töötluskeskused) või töötluskeskused, mis töötlevad pööratava pea abil (universaalsed töötluskeskused). |
||||||||||||||||||||
8458 |
Metallitreipingid (k.a treikeskused) Sellesse rubriiki kuuluvad treipingid, mis on spetsiaalselt ette nähtud metallide töötlemiseks ja mis võtavad laastu treimislõikeriistade abil. Tavaliselt pöörleb töödeldav toorik oma telje ümber. Sellesse rubriiki kuuluvad ka treipingid, milles pöörleb kas lõikeriist ise või nii lõikeriist kui ka töödeldav toorik. Peale HS selgitavate märkuste rubriigi 8458 kolmandas lõigus osundatud treipinkide kuuluvad sellesse rubriiki ka spetsiaalsed kukalduspingid telgedele, pikkade võllide treipingid, väntvõllitreipingid, universaaltreipingid. Need universaaltreipingid sarnanevad väliselt pikitreipinkidega, kuid erinevad konkreetse mehhanismi poolest, mis võimaldab neil täita peale treimise muid funktsioone nagu puurimine, freesimine ja mahalõikamine. |
||||||||||||||||||||
8459 |
Metallilõikepingid (k.a järjestikuse protsessiga agregaattööpingid) puurimiseks, sisetreimiseks, freesimiseks, sise- ja väliskeermete lõikamiseks, v.a rubriigis 8458 nimetatud treipingid (treikeskused) |
||||||||||||||||||||
8459 10 00 |
Järjestikuse protsessiga agregaattööpingid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 8459, kolmas lõik, punkt 1. |
||||||||||||||||||||
8459 31 00 ja 8459 39 00 |
Muud freesimis-sisetreipingid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 8459, kolmas lõik, punkt 3, kolmas alalõik. |
||||||||||||||||||||
8460 |
Koorimis-, teritus-, lihvimis-, hoon-, soveldus-, poleerpingid jm tööpingid metallide või metallkeraamika viimistlemiseks lihvkivide, abrasiivide ning poleerimisvahendite abil, v.a rubriiki 8461 kuuluvad hambalõike-, hambalihv- ja hambaviimistluspingid |
||||||||||||||||||||
8460 11 00 ja 8460 19 00 |
Tasalihvpingid, millele saab töötlusobjekti paigaldada täpsusega vähemalt 0,01 mm mis tahes telje suhtes Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 8460 kolmanda lõigu punktis 3 osundatud tasalihvpingid. Need seadmed on varustatud mõõtmisseadme või seaderakisega. Need seadmete hulka kuuluvad:
|
||||||||||||||||||||
8460 21 11 kuni 8460 29 90 |
Muud lihvpingid, millele saab töötlusobjekti paigaldada täpsusega vähemalt 0,01 mm mis tahes telje suhtes Vaata alamrubriikide 8460 11 00 ja 8460 19 00 selgitavad märkused. |
||||||||||||||||||||
8460 21 11 |
Silinderpindade siselihvpingid Silinderpindade siselihvpinke kasutatakse (nt pärast sisetreimist) õõnsate töödeldavate esemete sisepinna lihvimiseks. Töödeldav ese kinnitatakse padrunisse ja töödeldakse avast väiksema lihvkettaga, mis mahub töödeldava eseme õõnde. |
||||||||||||||||||||
8460 21 15 |
Tsentriteta lihvpingid Tsentriteta lihvpinke kasutatakse töödeldavate esemete välispinna lihvimiseks. Töödeldavat eset tsentriteta lihvimisel ei kinnitata, vaid see asub pöörleva lihvimisketta ja juhikketta (ka ajamiga) vahelisel tugirööpal. Töödeldava eseme soovitud läbimõõt saadakse lihvketta ja juhikketta vahelise kauguse reguleerimise teel. |
||||||||||||||||||||
8460 21 19 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad universaallihvpingid. Need on välis- ja siselihvpinkide kombinatsioon ja võivad seetõttu samaaegselt töödelda tooriku välis- ja sisepinda. |
||||||||||||||||||||
8460 29 10 |
Ümarlihvpingid Silinderpindade siselihvpingid, kohaldada alamrubriigi 8460 21 11 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. Tsentriteta lihvpingid ja universaallihvpingid, kohaldada alamrubriikide 8460 21 15 ja 8460 21 19 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||||||||||||||||
8461 |
Pikihöövel-, risthöövel-, püsthöövel-, kammlõike-, hambalõike- ja hambalihvpingid ning hambaviimistlus-, mahalõike-, saagpingid jm mujal nimetamata tööpingid metallide või metallkeraamika töötlemiseks |
||||||||||||||||||||
8461 30 10 ja 8461 30 90 |
Kammlõikepingid Sellesse alamrubriiki kuuluvad kammlõikepingid (vt HS selgitavad märkused, rubriik 8461, kolmas lõik, punkt 4); need on tööpingid tooriku sise- või välispinna töötlemiseks mitmeterikulise lõikeriistaga, mida nimetatakse kammlõikuriks. Nendes seadmetes on toorik kinnitatud ja hoidikusse kinnitatud kammlõikurit tõmmatakse või tõugatakse piki tooriku pinda ühtlase, sirgjoonelise lõikamisliigutusega. Sisemine kammlõikur, mis viiakse läbi tooriku ava, töötab ja kalibreerib töötlemata või eeltöödeldud tooriku sisepinda. Väline kammlõikur võimaldab saada siledaid või profiilpindu. |
||||||||||||||||||||
8461 40 11 ja 8461 40 19 |
Silindrilistele hammasratastele Nendes alamrubriikides loetakse silinderhammasratasteks ainult neid hammasrattaid, mis saadakse silindrilistest toorikutest ja mis säilitavad silindrilise kuju pärast hammaste lõikamist. Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad tööpingid sirghammastega silinderrataste, (tiguülekande) tigurataste, tigude, põrkrataste ja ketirataste valmistamiseks. |
||||||||||||||||||||
8461 40 31 ja 8461 40 39 |
Muudele hammasratastele Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad tööpingid hammaslattide, kaldhammasrataste (koonushammasrataste) ja muude mittesilindriliste tigurataste valmistamiseks. |
||||||||||||||||||||
8461 40 71 ja 8461 40 79 |
Varustatud mikromeetrilise reguleerimisseadisega, mis tagab detaili paigaldamise täpsusega vähemalt 0,01 mm iga telje suhtes Vaata alamrubriikide 8460 11 00 ja 8460 19 00 selgitavad märkused mõõteseadmete ja seaderakiste kohta. |
||||||||||||||||||||
8470 |
Kalkulaatorid ja arvutusfunktsioone täitvad taskuformaadis andmehõive-, andmejäädvustus- ja andmeesitusmasinad; raamatupidamismasinad, postifrankeerimismasinad, piletiautomaadid jms arvutusseadmega masinad; kassaaparaadid |
||||||||||||||||||||
8470 10 00 |
Elektronkalkulaatorid, mida saab kasutada välise toiteallikata, ja arvutusfunktsioone täitvad taskuformaadis andmehõive-, andmejäädvustus- ja andmeesitusmasinad Sellesse alamrubriiki kuuluvad, näiteks:
Sellesse alamrubriiki ei kuulu:
|
||||||||||||||||||||
8470 30 00 |
Muud kalkulaatorid Sellesse alamrubriiki kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 8470 A osas osundatud muud kalkulaatorid, v. a elektronkalkulaatorid, milles on (tavaliselt latthambumisega) mehaanilised seadmed arvutusfunktsioonideks, olenemata sellest, kas need on käsitsi, mootoriga või elektromagnetiliselt käitatavad. |
||||||||||||||||||||
8470 90 00 |
Muud Peale HS selgitavate märkuste rubriigi 8470 B ja D osas loetletud seadmete ja masinate, kuuluvad sellesse alamrubriiki ka masinad hinnasedelite väljastamiseks, mis näitavad massi ja ühikuhinna alusel kalkuleeritava müügihinna, ja masinad tasulise kiirtee piletite väljastamiseks ja laekumiste samaaegseks summeerimiseks. Sellesse alamrubriiki ei kuulu eraldi tollile esitatavad printerid (rubriigid 8443). |
||||||||||||||||||||
8471 |
Arvutid, nende plokid; optilised ning magnetriiderid, seadmed kodeeritud andmete kirjutamiseks andmekandjatele, mujal nimetamata seadmed nende andmete töötlemiseks |
||||||||||||||||||||
8471 70 30 |
Optilised, k.a magnetoptilised Vaata selle grupi lisamärkus 2. |
||||||||||||||||||||
8472 |
Muud kontoriseadmed (näiteks hektograafid ja trafarettpaljundusaparaadid, aadressimasinad, pangatähtede jagamisautomaadid, seadmed raha sorteerimiseks, lugemiseks ja pakendamiseks, pliiatsiteritajad, mulgustid ja klammerdusmasinad) Sellesse alamrubriiki ei kuulu kirjutusmasinad eriseadmega aadress-klišeede trükkimiseks trafareti abil (rubriik 8469). |
||||||||||||||||||||
8472 90 70 |
Muud Peale HS selgitavate märkuste rubriigi 8472 viienda lõigu alapunktides 2, 3, 5, 7–11 ja 16–22, loetletud seadmete ja masinate, kuuluvad sellesse alamrubriiki:
Sellesse alamrubriiki ei kuulu:
|
||||||||||||||||||||
8473 |
Osad ja tarvikud (v.a katted, kandekastid jms), mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriikide 8469-8472 seadmete juures Peale HS selgitavate märkuste rubriigis 8473 nimetatud osade, lülituste ja tarvikute kuuluvad sellesse rubriiki:
|
||||||||||||||||||||
8473 10 11 ja 8473 10 19 |
Elektronlülitused Vaata alamrubriigi 8443 99 10 selgitavad märkused. |
||||||||||||||||||||
8473 21 10 |
Elektronlülitused Vaata alamrubriigi 8443 99 10 selgitavad märkused. |
||||||||||||||||||||
8473 29 10 |
Elektronlülitused Vaata alamrubriigi 8443 99 10 selgitavad märkused. |
||||||||||||||||||||
8473 30 20 ja 8473 30 80 |
Osad ja tarvikud rubriigi 8471 seadmetele Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu automaatsete andmetöötlusseadmete klaviatuurid nende omas korpuses (alamrubriik 8471 60 60). |
||||||||||||||||||||
8473 30 20 |
Elektronlülitused Vaata alamrubriigi 8443 99 10 selgitavad märkused. |
||||||||||||||||||||
8473 40 11 ja 8473 40 18 |
Elektronlülitused Vaata alamrubriigi 8443 99 10 selgitavad märkused. |
||||||||||||||||||||
8473 40 80 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad aadressimasinates kasutatavad aadress-klišeed, millel on kas reljeeftrüki, masinkirja või surutrüki teel kopeeritavad aadressid. Seega võivad kõnesolevad klišeed (plaadid) olla metallist või tehismaterjalist või väikeste raamitud papist klišeede (kaardid, šabloonid) kujul jne. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka aadress-klišeed, millega ei ole veel aadresse trükitud (reljeeftrüki, masinkirja või surutrüki meetodil), kui need on äratuntavad aadress-klišeedena aadressimasinate jaoks. Seda liiki paberist või papist tooted, s.o väikesed šabloonid pasparteeritakse, et neid aadressimasinasse viia, klassifitseeritakse siiski rubriiki 4816. |
||||||||||||||||||||
8473 50 20 |
Elektronlülitused Vaata alamrubriigi 8443 99 10 selgitavad märkused. |
||||||||||||||||||||
8477 |
Käesolevas grupis mujal nimetamata seadmed kummi või plasti töötlemiseks, kummi- ja plasttoodete valmistamiseks Peale HS selgitavate märkuste rubriigis 8477 nimetatud seadmete kuuluvad sellesse alamrubriiki:
|
||||||||||||||||||||
8479 |
Käesolevas grupis mujal nimetamata eriotstarbelised seadmed ning mehhanismid |
||||||||||||||||||||
8479 40 00 |
Seadmed köie, trossi, nööri või kaabli valmistamiseks Sellesse alamrubriiki kuuluvad:
Sellesse alamrubriiki ei kuulu seadmed, mis enne köiekeerutamist teevad järgmisi tööoperatsioone, nt kammkraasimine, laialilaotamine, korrutamine, mitmekordne venitamine või ketramine, ega ketrusvabrikutes kasutatavad korrutusmasinad. Seda liiki seadmeid saab kasutada ka peenpurjeköie valmistamiseks kaabelgarni korrutamisel (rubriik 8445). |
||||||||||||||||||||
8479 89 97 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad:
Sellesse alamrubriiki ei kuulu ainult või peamiselt pooljuhtplokkide, -plaatide, pooljuhtseadiste, elektrooniliste integraallülituste või kuvarite tootmiseks kasutatavad masinad ja seadmed (rubriik 8417). |
||||||||||||||||||||
8481 |
Kraanid, klapid, ventiilid jms armatuur torustike, katelde, reservuaaride, paakide jms jaoks, k.a reduktsiooni- ning termoreguleerventiilid |
||||||||||||||||||||
8481 10 05 |
Kombineeritud filtrite või lubrikaatoritega Sellesse alamrubriiki kuuluvad tooted, mis koosnevad erinevatest osadest, mis täidavad suruõhusüsteemide reguleerimiseks vajalikke funktsioone: õhu filtreerimine (võõrlisandite nagu vesi, rooste, mustus jne eemaldamiseks), vajaliku töörõhu hoidmine, õli lisamine (tagamaks pneumaatiliste osade sujuvat toimimist). Tavaliselt on need alljärgneva väliskujuga: |
||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||
8486 |
Masinad ja seadmed, mida kasutatakse üksnes või peamiselt pooljuhtkristallide (buulid) või -plaatide (vahvlid), pooljuhtseadiste, elektrooniliste integraallülituste ja lamekuvarite tootmiseks; käesoleva grupi märkuses 9 C nimetatud masinad ja seadmed; osad ja tarvikud Sellesse rubriiki ei kuulu muu hulgas:
|
||||||||||||||||||||
8486 20 10 |
Seadmed ultraheliga töötavad Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 8456, teine lõik. |
||||||||||||||||||||
8486 20 90 |
Muud Lisaks rubriiki 8486 käsitlevate HSi selgitavate märkuste B osas nimetatud seadmetele kuuluvad sellesse alamrubriiki:
|
||||||||||||||||||||
8486 40 00 |
Käesoleva grupi märkuses 9 C nimetatud masinad ja seadmed Lisaks rubriiki 8486 käsitlevate HSi selgitavate märkuste D osas nimetatud seadmetele kuuluvad sellesse alamrubriiki:
|
GRUPP 85
ELEKTRIMASINAD JA -SEADMED, NENDE OSAD; HELISALVESTUS- JA TAASESITUSSEADMED, TELEPILDI JA -HELI SALVESTUS- JA TAASESITUSSEADMED, NENDE OSAD JA TARVIKUD
8501 |
Elektrimootorid ja -generaatorid (välja arvatud generaatorseadmed) Sellesse rubriiki kuuluvad hoova ja harjata, kuid vastavate pöördliikumist võnkliikumiseks muutvate ülekandemehhanismidega (silinderhammasratas ja võnkliikuv keps) klaasipuhastite pöörlevad elektrimootorid. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8502 |
Voolugeneraatorseadmed ja pöörlevad muundurid Peale HS selgitavate märkuste rubriigi 8502 I ja II osas kirjeldatud elektriseadmete kuuluvad sellesse rubriiki kaskaadmuundurid, Ward-Leonardi-seadmed ja pöörlevad faasimuundurid. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8502 39 20 |
Turbogeneraatorid Turbogeneraatoreid käitavad gaasi- või auruturbiinid. Neil on massiivne silinderrootor pikisoontega, millesse paigaldatakse induktsioonmähised. Rootor võib olla ühes tükis või koosneda mitmest monoliitsest osast. Turbogeneraatorid on tavaliselt õhkjahutusega, kuid suure võimsusega turbogeneraatorid on vesinikjahutusega. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8503 00 |
Osad, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriikide 8501 ja 8502 seadmete juures Sellese alamrubriiki ei kuulu elektrimootorite klemmplaadid (rubriik 8536). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8504 |
Trafod, staatilised muundurid (näiteks alaldid), ja induktiivpoolid ehk drosselid Peale HS selgitavate märkuste rubriigis 8504 osundatud toodete kuuluvad sellesse rubriiki:
Sellesse rubriiki kuuluvad ka seleenalalduselemendid, kas üksikult (eelkõige seleenplaadid) või mitme kaupa. Sellesse rubriiki ei kuulu siiski räni- või germaaniummonokristallalaldid, mis koosnevad diskreetsetest komponentidest (nt dioodalaldid) või alaldid, mis moodustavad integraallülitusi, eelkõige mikrolülitusi, kas varustatud jahutus- või isolatsioonseadmetega jne või mitte. Selle grupi märkus 8 kinnistab taolised komponendid rubriiki 8541 või rubriiki 8542 (vt ka selle grupi märkus 2). Samuti ei kuulu sellesse rubriiki:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
8504 40 30 |
Kasutatavad telekommunikatsiooniseadmetes, arvutites ja nende plokkides Sellesse alamrubriiki kuuluvad staatilised muundurid telekommunikatsiooniseadmetele, automaatsetele andmetöötlusseadmetele ja nende plokkidele:
Telekommunikatsiooniseadmete või automaatsete andmetöötlusseadmete ning nende plokkide staatilised muundurid muundavad näiteks elektrivõrgust saadava vahelduvvoolu vajaminevaks alalisvooluks. Automaatsetes andmetöötlusseadmetes kasutatavad nn katkematu toite allikad (UPS) tagavad elektrikatkestuse korral varuenergia (nn „power good”-signaal), takistades seega andmete kaotsiminekut. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8504 90 05 |
Elektronlülitused alamrubriigi 8504 50 20 seadmetele Termini „elektronlülitused” kohta vaata alamrubriigi 8443 99 10 selgitavad märkused. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8504 90 91 |
Elektronlülitused alamrubriigi 8504 40 30 seadmetele Termini „elektronlülitused” kohta vaata alamrubriigi 8443 99 10 selgitavad märkused. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8505 |
Elektromagnetid; püsimagnetid, pärast magneetimist püsimagnetitena kasutamiseks ettenähtud tooted; elektro- või püsimagnetitega klammerdid jms kinnitusvahendid; elektromagnetilised ühendusmuhvid, sidurid, kiirusregulaatorid, pidurid; elektromagnetilised tõsteseadmed |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8505 90 20 |
Elektromagnetid; elektro- või püsimagnetitega klammerdid jms kinnitusvahendid Sellesse alamrubriiki kuuluvad elektriga töötavad magnetid, mis on paigaldatud sõiduautode ustele ja on autouste kesklukustussüsteemi osa. Taolised süsteemid on ühendatud sõiduki toiteallikaga ja need hakkavad toimima süsteemi elektrilise juhtimisseadme signaalist. Kui üks ustest käsitsi avatakse või suletakse, lukustuvad või avanevad sõiduki teised uksed samaaegselt elektromagnetiliselt. Sellesse alamrubriiki ei kuulu siiski säde- või survesüütega kolbmootorite elektromagnetiliselt toimivad klapp-pihustid, mille klapikered on varustatud magnetmähisega ja klapinõelad vastavalt magnetankruga (alamrubriik 8409 91 00 või 8409 99 00). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8506 |
Primaarelemendid ja primaarpatareid |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8506 10 11 |
Silindrilised elemendid Silindriliste elementide ristlõige on ümmargune. Positiivsed ja negatiivsed poolused on vastasotstes. Silindriliste elementide pikkus on läbimõõdust suurem. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
8506 10 91 |
Silindrilised elemendid Vaata alamrubriigi 8506 10 11 selgitavad märkused. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8506 50 10 |
Silindrilised elemendid Vaata alamrubriigi 8506 10 11 selgitavad märkused. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8506 50 30 |
Nööpelemendid Nööpelementide kõrgus on läbilõikest väiksem või sellega võrdne: |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
8507 |
Akud, sh nende separaatorid, nii täisnurksed kui muukujulised |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8507 20 20 ja 8507 20 80 |
Muud pliiakud Välja arvatud kolbmootori käivitusakud (vt alamrubriigid 8507 10 20 ja 8507 10 80), kuuluvad nendesse alamrubriikidesse HS selgitavate märkuste rubriigi 8507 kolmanda lõigu punktis 1 nimetatud elektripliiakud. Neid akusid kasutatakse näiteks elektrisõidukites ja telekommunikatsiooniseadmete toiteks. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8507 30 20 ja 8507 30 80 |
Kaadmiumnikkelakud Nende alamrubriikide akusid kasutatakse eelkõige kaevurilampides ja sageli kuivpatareide asemel kantavates raadiotes, telerites, elektripardlites ja muudes elektriaparaatides. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8507 80 00 |
Muud akud Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka hõbetsinkakud ja hõbekaadmiumakud. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8507 90 30 ja 8507 90 80 |
Osad Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu akuelementide ühendusosad (akusilded) (alamrubriik 8536 90 85). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8509 |
Sisseehitatud elektrimootoriga kodumasinad, v.a rubriigi 8508 tolmuimejad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8509 80 00 |
Muud kodumasinad Sellesse alamrubriiki kuuluvad elektrilised maniküüri- ja pediküüriaparaadid sisseehitatud elektrimootoriga, mis on juhtme abil seadme toiteallikaga (elektrivõrguga) ühendatud. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8510 |
Sisseehitatud elektrimootoriga pardlid, juukselõikusmasinad ja epilaatorid |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8510 10 00 |
Pardlid Pardlid, millesse on ühendatud juukse- või karvalõikusmasinad, kuuluvad sellesse alamrubriiki. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8511 |
Elektrilised süüte- ja käivitusseadised säde- või survesüütega sisepõlemismootorite jaoks (näiteks süütemagneetod, magnetodünamod, süütepoolid, süüteküünlad, starterid); neis mootoreis kasutatavad alalis- ja vahelduvvoolugeneraatorid ja tagasivoolureleed |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8511 40 00 |
Starterid (käivitid) ja kombineeritud startergeneraatorid Selle alamrubriigi seadmed töötavad tavaliselt pingega 6, 12 või 24 V ja neil on eriseadmed mootori külge kinnitamiseks. Sellesse alamrubriiki kuuluvad:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
8512 |
Jalgrataste ja mootorsõidukite elektrilised valgustus- ja signalisatsiooniseadmed (v.a rubriiki 8539 kuuluvad), klaasipuhastid, klaaside jäätumist ja udustumist vältivad seadmed |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8512 30 10 |
Kasutamiseks mootorsõidukites Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 8512, teine lõik, punkt 11. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8512 90 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad esilaternate raamid ja reflektorid ning elektrilised tuuleklaasipuhasti hoovad, kas harjadega või ilma. Sellesse alamrubriiki ei kuulu siiski lambipesad (alamrubriigid 8536 61 10 või 8536 61 90). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8514 |
Elektrilised tööstus- ja laboriahjud (sh dielektrilised ja induktsioonahjud) muud tööstus- või laboriseadmed materjalide kuumtöötlemiseks induktsiooni või dielektriliste kadude abil |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8514 20 80 |
Dielektrilised (kondensaator)ahjud Restoranides, sööklates jm kasutamiseks kavandatud mikrolaineahjud, mis erinevad rubriigi 8516 kodumasinatest oma efektiivvõimsuse ja ahju mahutavuse poolest. Nimetatud ahjud efektiivvõimsusega üle 1 000 W või ahju mahutavusega üle 34 liitri on mõeldud tööstuslikuks otstarbeks. Grilliga või muud tüüpi ahjuga ühte korpusesse paigutatud mikrolaineahjude puhul kehtib eespool nimetatud efektiivvõimsus ainult mikrolaineahju suhtes. Nimetatud kombinatsiooni klassifikatsiooni ei mõjuta ahju mahutavuse kriteerium. Mikrolaineahjud efektiivvõimsusega kuni 1 000 W ja ahju mahutavusega kuni 34 liitrit on mõeldud kasutamiseks kodumajapidamises (rubriik 8516). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8516 |
Elektrilised kiir- või mahtboilerid ja sukelduskuumutid (k.a keeduspiraalid); elektriseadmed ruumide kütmiseks või pinnase jms soojendamiseks; elektrotermilised juuksuriseadmed (näiteks föönid, lokiaparaadid, seadmed lokitangide soojendamiseks jne), elektrikätekuivatid; elektritriikmasinad; muud elektrotermilised kodumajapidamisseadmed; elektrikütteelemendid (v.a rubriiki 8545 kuuluvad) |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8516 10 11 ja 8516 10 80 |
Elektrilised kiir- või mahtboilerid ja sukelduskuumutid (k.a keeduspiraalid) Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad:
Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu elektriga köetavad aurukatlad ja „ülekuumendatud vee” boilerid (rubriik 8402) ega elektriga köetavad boilerid keskkütte jaoks (rubriik 8403). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8516 21 00 kuni 8516 29 99 |
Elektriseadmed ruumide kütmiseks või pinnase jms soojendamiseks Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
8516 50 00 |
Mikrolaineahjud Vt alamrubriigi 8514 20 80 selgitavaid märkusi. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8516 60 10 |
Elektripliidid (millel on vähemalt üks keeduplaat ja praeahi) Vähemalt ühest keeduplaadist ja praeahjust (kuhu võib kuuluda ka mikrolaineseade või grill) koosnevad elektripliidid. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8516 79 70 |
Muud Peale HS selgitavate märkuste rubriigi 8516, E osa, punktides 5–20 kirjeldatud seadmete kuuluvad sellesse alamrubriiki:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
8516 80 20 ja 8516 80 80 |
Elektrikütteelemendid Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad isoleeritud kuumutustraat, -kaablid, -lindid jms, millega soojendatakse lagesid, seinu, torusid, mahuteid jne. Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu siiski seadmeosade külge ühendatud kuumutustakistid, näiteks, triikraudade alusplaadid ja elektripliitide plaadid (alamrubriik 8516 90 00). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8517 |
Telefonid, sh mobiilside- või muu juhtmetavõrgu (raadiovõrgu) telefonid; muud seadmed kõne, pildi või muude andmete edastamiseks või vastuvõtmiseks, sh juhtmega või juhtmeta kommunikatsioonivõrgu (nt koht- või laivõrgu) lõppseadmed, v.a rubriikide 8443 , 8525 , 8527 ja 8528 ülekande-, saate- ja vastuvõtuseadmed |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8517 12 00 |
Mobiilside- või muu juhtmeta võrgu (raadiovõrgu) telefonid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 8517, I osa, punkt B. Sellesse alamrubriiki kuuluvad mobiilsidevõrgu telefonid, nn mobiiltelefonid. Mobiiltelefonidel on järgmised omadused:
Mobiiltelefonil võib olla ka muid funktsioone, näiteks lühisõnumite (SMS), multimeedium-sõnumite (MMS) saatmine ning vastuvõtmine; elektronpost; pakettkommutatsioon juurdepääsuks Internetile; positsioneerimissüsteemi signaalide saatmine ja vastuvõtmine; navigeerimine, marsruutimine, kaardid, kiirsuhtlus, kõnede edastamine IP-võrkudes (VOIP); elektronmärkmik (PDA); mängud; raadio- ja televisioonisignaalide vastuvõtmine; heli ja pildi hõivamine, salvestamine ja taasesitamine. Sellistele lisafunktsioonidele vaatamata on kõigi ülalnimetatud omadustega mobiiltelefonide põhifunktsioon üldjuhul mobiilikõnede edastamine ja vastuvõtmine. See kehtib näiteks juhul, kui kõnede edastamise ja vastuvõtmise funktsioon on kõigist teistest funktsioonidest olulisem, sealhulgas juhul, kui kasutajale tavaliselt teatatakse sissetulevatest kõnedest vaatamata teisejärguliste funktsioonide kasutamisele. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8517 18 00 |
Muud Peale HS selgitavate märkuste rubriigi 8517, I osa, punktis A kirjeldatud telefoniaparaatide kuuluvad sellesse alamrubriiki ka surunuppudega telefonid, millesse on magnetkaardilugeja, andmenäidik, mikroprotsessoriga elektronlülitusplaat, mitu mälupesa, kell ja modem sisse ehitatud. Neid seadmeid ei kasutata üksnes telefoniaparaatidena, vaid ka (nt supermarketites) andmelõpmikena, nt magnetkrediitkaartide või tšekkide kontrollimiseks, samuti telefonivõrgu kaudu automaatsetele andmetöötlusseadmetele müügiandmete edastamiseks. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8517 62 00 |
Seadmed kõne, pildi või muude andmete vastuvõtmiseks, muundamiseks, edastamiseks või regenereerimiseks, sh kommutatsiooni- ja marsruutimisseadmed Sellesse alamrubriiki kuuluvad kaks seadmete rühma:
Sellesse alamrubriiki kuuluvad:
Sellesse alamrubriiki kuuluvad seadmed, milles kõik saatmiseks ja vastuvõtmiseks vajaminevad osad on ühes korpuses või kestas. Taolised seadmed on näiteks kaasaskantavad raadiotelefonid kas koos vajalike patareide või akudega või eraldiasuva ja üksnes juhtme abil seadmega ühendatud toiteallikaga transiiverid. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka seadmed, milles transiiveri osad asetsevad eraldi kappides või kestades, tingimusel et need moodustavad ühe funktsionaalploki. Et saatja-vastuvõtja (transiiveri) osi saaks lugeda üheks funktsionaalplokiks, peavad need olema paigutatud üksteise lähedale (nt samasse hoonesse või sõidukisse) ja neil peab olema teatavaid ühiseid osi, näiteks antenn. Sellesse alamrubriiki kuulub ka nn juhtmeta peatelefon (kuulari ja mikrofoni kombinatsioon), mis on ette nähtud kasutamiseks üksnes või peamiselt kärgvõrgustiku telefoniga (mobiiltelefoniga), riputades komplekti kõrva külge, võimaldamaks käed-vabad-režiimi. Nende abil saab kasutaja juhtida selliseid telefonifunktsioone nagu kõnele vastamine, kõne lõpetamine ja kõne valimine (nt viimase kõne taasvalimine) mobiiltelefonist umbes 10 m raadiuses ning neil on seade kuulari helivaljuse reguleerimiseks. Taolisse peatelefoni on ühendatud raadiosaatja ja -vastuvõtja, mis on ühenduses telefoniga traadita tehnoloogia (nt „Bluetooth”) abil. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8517 69 10 |
Videofonid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 8517, II osa, punkt C. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka sisetelevisionisüsteemid (nn turvakaamerad), mis koosnevad ühest kaamerast, mitme valikunupuga paneelist ja ühe või mitme sidepidamispostiga ühendatud monitorist ning koaksiaalkaablist erinevate elementide ühendamiseks, mis esitatakse tollile jaemüügikomplektina. Selle alamrubriigi tooted võivad olla ühendatud ka elektrilise ukseavaja, signaalseadme või valgusallikaga. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8517 69 39 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
8517 69 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
8518 |
Mikrofonid ja nende alused; valjuhääldid, korpusesse monteeritud või monteerimata; kõrvaklapid ja kuularid, komplektis mikrofoniga või mikrofonita, ning mikrofoni ja üht või mitut valjuhääldit sisaldavad komplektid; elektrilised helisagedusvõimendid; elektriline helivõimendusaparatuur Sellesse rubriiki kuuluvad tollile eraldi esitatavad juhtmeta mikrofonid, kõrvaklapid, kuularid ja valjuhääldid, komplektis või mitte. Sellesse rubriiki ei kuulu:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
8519 |
Helisalvestus- ja -taasesitusseadmed |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8519 81 15 |
Kassettpleierid Taoliste seadmete mõõtmete määratlemisel võetakse arvesse grupi 85 alamrubriikide märkus 1 ja ainuüksi korpuse mõõtmed; seadme väljaulatuvaid detaile, nagu reguleerimisnupud, sulgemisseadmed ja kinnitusklambrid, arvesse ei võeta. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8519 81 35 |
Muud Sellesse alamrubriiki ei kuulu helitaasesitusseadmed, nn mp3mängijad, mis kasutavad optilisi kandjaid ja millele on paigaldatud seadmed, mida saab hiljem tarkvara abil ringhäälingu raadiosignaali vastuvõtmiseks aktiveerida. (rubriik 8527). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8519 81 45 |
Muud Kohaldada alamrubriigi 8519 81 35 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8519 81 65 |
Taskuformaadis magnetofonid Kohaldada alamrubriigi 8519 81 15 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8519 81 95 |
Muud Kohaldada alamrubriigi 8519 81 35 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8522 |
Osad ja tarvikud, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriikide 8519–8521 aparaatide juures |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8522 90 41 ja 8522 90 49 |
Elektronlülitused Vaata alamrubriigi 8443 99 10 selgitavad märkused. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8523 |
Plaadid, lindid, pooljuht-säilmäluseadmed, kiipkaardid või muud heli- jms infokandjad, kas salvestistega või ilma, sh matriitsid ja vormid plaatide valmistamiseks, v.a grupi 37 tooted Kui selle rubriigi kandja esitatakse tollile koos muude kaupadega, tuleb klassifitseerimisel kohaldada järgmist põhimõtet:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
8523 21 00 |
Magnetribaga kaardid Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka trükitooted, näiteks sõidupiletid ja pardakaardid, millel on üks või mitu magnetriba. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8523 29 15 |
Salvestuseta Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka lindid, mida enne kasutamist tuleb mõõtu lõigata. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8523 41 10 |
Laserplaadid salvestusmahuga kuni 900 megabaiti, v.a kustutatavad Sellesse alamrubriiki kuuluvad salvestatavad kompaktkettad (CD-R). Salvestatavad kompaktkettad on tavaliselt valmistatud värvitust läbipaistvast polükarbonaadist paksusega 1,2 mm. Pealmine külg on kaetud kulla- või hõbedavärvilise peegeldava kihiga ja sellele saab trükkida. Alumine külg on kaetud värvi- ja kaitsekihiga. Kettad on diameetriga 8 või 12 cm või kaardikujulised. Ketaste salvestusmahtu saab kontrollida andmekirjutus-/lugemisseadme ja vastava salvestustarkvara abil. Ehkki nimetatud ketastele saab salvestada ühe või mitme erineva etapina, ei saa salvestatud teavet kustutada. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8523 41 30 |
Laserplaadid salvestusmahuga üle 900 megabaidi, kuid mitte üle 18 gigabaidi, v.a kustutatavad Sellesse alamrubriiki kuuluvad salvestatavad digivideokettad (DVD-/+R). Erinevalt alamrubriigi 8523 41 10 salvestatavatest kompaktketastest (CD-R) koosnevad salvestatavad digivideokettad (DVD-/+R) kahest 0,6 mm paksusest kokkuliimitud polükarbonaatkihist. Füüsilise erinevuse saab kindlaks teha ketta välisserva vaadeldes. Kettad on diameetriga 8 või 12 cm. Ketaste salvestusmahtu saab kontrollida andmekirjutus-/lugemisseadme ja vastava salvestustarkvara abil. Ehkki nimetatud ketastele saab salvestada ühe või mitme erineva etapina, ei saa salvestatud teavet kustutada. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8523 41 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
8523 52 10 ja 8523 52 90 |
Kiipkaardid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 8523, punkt C, lõik 2. Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka elektroonilised lähidistantskaardid/-lipikud, mis koosnevad tavaliselt poolist, mille aktiveerib lugeja signaal ja mis toodab pinget mikrolülituse toiteks, koodigeneraatorist, mis loob lugejalt signaali saamisel andmeid, ning signaali vastuvõtuantennist. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8525 |
Ringhäälingu ja televisiooni saateaparaadid, vastuvõtuseadmetega või vastuvõtuseadmeteta, helisalvestus või -taasesitusaparatuuriga või ilma; telekaamerad, digitaalkaamerad ja salvestavad videokaamerad Sellesse rubriiki klassifitseeritakse ka infravalguskuvakaamerad, mis võimaldavad teha infrapunapilte. Kaamerad registreerivad soojuskiirguse ja muundavad selle piltideks, mis kujutavad üksikute pindade või objektide temperatuuri erinevates toonides hallina või erinevate värvustena. Kaamerad ei võimalda mõõta temperatuuri ega esitada mõõdetud väärtusi. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8525 60 00 |
Saateaparatuur, varustatud vastuvõtuseadmega Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka seadmed, milles transiiveri osad asetsevad eraldi kappides või kestades, tingimusel et need moodustavad ühe funktsionaalploki. Et saatja-vastuvõtja (transiiveri) osi saaks lugeda üheks funktsionaalplokiks, peavad need olema paigutatud üksteise lähedale (nt samasse hoonesse või sõidukisse) ja neil peab olema teatavaid ühiseid osi, näiteks antenn. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8525 80 11 kuni 8525 80 99 |
Telekaamerad, digitaalkaamerad ja salvestavad videokaamerad Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 8525, punkt B. Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu elektroonilised lugemisseadmed vaegnägijatele (vt alamrubriigi 8543 70 90 selgitavad märkused). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8525 80 30 |
Digitaalkaamerad Selle alamrubriigi digi(taal)kaamerad on alati võimelised salvestama liikumatut pilti kas põhimällu või vahetatavale kandjale. Enamikul selle alamrubriigi kaameratel on traditsioonilise fotoaparaadi väliskuju ja neil ei ole kokkukäivat pildiotsijat. Kaameratel võib olla ka videosse võtmise võimalus, et salvestada videoklippe. Kaamerad klassifitseeritakse siiski sellesse alamrubriiki, kui nendega ei saa maksimaalset mälumahtu kasutades salvestada ühekorraga vähemalt 30 minutit videopilti 23 kaadriga sekundis (või kõrgem), lahutusvõime 800 × 600 pikslit (või kõrgem) korral. Võrreldes alamrubriikide 8525 80 91 ja 8525 80 99 salvestavate videokaameratega, puudub paljudel digi(taal)kaameratel (videokaamerana kasutamisel) optilise suumimise võimalus videosalvestuse ajal. Mälumahust sõltumata lõpetavad mõned kaamerad automaatselt videosalvestuse teatava ajavahemiku järel. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8525 80 91 ja 8525 80 99 |
Salvestavad videokaamerad Nende alamrubriikide videokaamerad on alati võimelised salvestama videoklippe kas põhimällu või vahetatavale kandjale. Tavaliselt on selle alamrubriigi digivideokaamerate väliskuju erinev alamrubriigi 8525 80 30 digi(taal)kaamerate omast. Sageli on neil kokkukäiv pildiotsija ja tihti esitatakse need tollile koos kaugjuhtimispuldiga. Neil on alati optiline suum videosalvestuseks. Need digivideokaamerad võivad suuta salvestada ka liikumatuid pilte. Digikaamerad ei kuulu sellesse alamrubriiki, kui nendega ei saa maksimaalset mälumahtu kasutades salvestada ühekorraga vähemalt 30 minutit videopilti 23 kaadriga sekundis (või kõrgem), lahutusvõime 800 × 600 pikslit (või kõrgem) korral. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8525 80 99 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad salvestavad videokaamerad (nn salvestatavad helivideokaamerad), mis ei salvesta üksnes kaameraga võetud heli ja pilte, vaid ka välisallikate, näiteks DVD-mängijate, arvutite või televisioonivastuvõtjate signaale. Selliselt salvestatud pilte saab taasesitada eraldi teleri või monitori abil. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka salvestavad helivideokaamerad, milles videosisend on plaadiga või muul viisil suletud või milles videoliidest saab hiljem tarkvara abil videosignaali sisestamiseks aktiveerida. Seadmed on sellest hoolimata kavandatud teleprogrammide või muude väljastpoolt tulevate videosignaalide salvestamiseks. Salvestavad helivideokaamerad, millega saab salvestada ja välise teleri või monitori abil taasesitada üksnes kaameraga võetud pilti, klassifitseeritakse siiski alamrubriiki 8525 80 91. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8527 |
Raadiotelefoniside, raadiotelegraafi ja ringhäälingu vastuvõtuaparaadid, samasse korpusesse monteeritud helisalvestus- või helitaasesitusseadmete või ajanäitajaga või ilma nendeta Edastusseadmete kohta, millesse on sisse ehitatud vastuvõtuseadmed, vaata alamrubriigi 8525 60 00 selgitavad märkused. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8527 12 10 ja 8527 12 90 |
Raadiovastuvõtjaga taskuformaadis kassettpleierid Vaata alamrubriigi 8519 81 15 selgitavad märkused. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8527 13 10 |
Laserlugemisseadmega Käesolev alamrubriik hõlmab laserlugemisseadmega varustatud helisalvestus- või -taasesitusseadmetega ühildatud ringhäälingu raadiovastuvõtjat, mis on kombineeritud teise helisalvestus- või -taasesitusseadme (nt kassett-tüüpi) või ajanäitajaga võiilma nendeta. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka helitaasesitusseadmed, nn mp3-mängijad, mis kasutavad optilisi kandjaid ja millele on paigaldatud seadmed, mida saab hiljem tarkvara abil ringhäälingu raadiosignaali vastuvõtmiseks aktiveerida. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8527 13 99 |
Muud Alamrubriigi 8527 13 10 selgitavaid märkusi kohaldatakse mutatis mutandis. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8527 21 20 |
Laserlugemisseadmega Alamrubriigi 8527 13 10 selgitavaid märkusi kohaldatakse mutatis mutandis. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8527 21 70 |
Laserlugemisseadmega Alamrubriigi 8527 13 10 selgitavaid märkusi kohaldatakse mutatis mutandis. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8527 91 11 kuni 8527 91 99 |
Ühildatud helisalvestus- või –taasesitusseadmetega Jaemüügiks komplektidena pakendatud stereosüsteemid (hi-fi-süsteemid), kuhu kuulub ringhäälingu raadiovastuvõtja ja mis koosnevad eraldi korpustes olevatest moodulitest ja millesse on ühendatud nt CD-pleier, kassettmagnetofon, ekvalaiseriga võimendi, klassifitseeritakse alati nendesse alamrubriikidesse, kuna ringhäälingu raadiovastuvõtja järgi määratakse nende põhiomadus. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8527 91 11 ja 8527 91 19 |
Ühe või enama valjuhääldiga samas korpuses Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad seadmed, millest valjuhääldid ei ole eraldatavad. Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu siiski seadmed äravõetavate valjuhäälditega, isegi kui valjuhääldid on kinnitatavad kinnitusseadmega (alamrubriik 8527 91 35, 8527 91 91 või 8527 91 99). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8527 91 35 kuni 8527 91 99 |
Muud Kui stereosüsteemide (hi-fi-süsteemide) valjuhääldid on spetsiaalselt kavandatud nendele komplektidele ja pakendatud koos komplektide muude koostisosadega, siis kuuluvad need käesolevatesse alamrubriikidesse. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8527 91 35 |
Laserlugemisseadmega Alamrubriigi 8527 13 10 selgitavaid märkusi kohaldatakse mutatis mutandis. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8528 |
Monitorid ja projektorid ilma televisiooni vastuvõtuseadmeta; televisiooni vastuvõtuseadmed, mis võivad sisaldada ka ringhäälingu raadiovastuvõtjat, heli- või videosalvestusseadmeid või heli- või videotaasesitusseadmeid Kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreegli 3 c kohaselt kuuluvad jaemüügikomplektina esitatud vähesest arvust telekaameratest ja ühest videomonitorist koosnevad videovalvesüsteemid sellesse rubriiki. Selliste videovalvesüsteemide komponendid, kui selline süsteem ei ole esitatud jaemüügikomplektina, tuleb klassifitseerida eraldi (vt HSi selgitavad märkused, XVI jaotis, punkt VII). Sellesse alamrubriiki ei kuulu elektroonsed lugemisseadmed vaegnägijatele (vaata alamrubriigi 8543 70 90 selgitavad märkused). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8528 61 00 kuni 8528 69 99 |
Projektorid Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu samas korpuses asuvast projektorist ja ekraanist koosnevad tooted (alamrubriigid 8528 51 00–8528 59 70 või juhul, kui neis on ka televisioonivastuvõtja, alamrubriik 8528 72 10). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8528 69 10 |
Lameekraaniga (näiteks vedelkristallekraaniga), võimelised kuvama arvutis digitaalkujul genereeritud informatsiooni Sellesse alamrubriiki kuuluvad peale vedelkristallekraaniga seadmete ka seadmed, milles kasutatakse digitaalset valgusetöötlustehnikat. Need töötavad pooljuhtelementidega juhitavate mehaaniliste mikropeeglite abil. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8528 71 11 kuni 8528 71 19 |
Videotuunerid Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad seadmed, milles on videotuuner, mis muundab kõrgsageduslikud televisioonisignaalid videosalvestus- ja -taasesitusseadmetes ning monitorides kasutatavaiks signaalideks. Videotuunerites on selektorid, mis võimaldavad seadet teatavale kanalile või kandesagedusele häälestada, ja demodulaatorid. Seadmed võivad olla varustatud ka sünkroniseerimiseks ettenähtud dekoodriga (värvipilt) või separaatoriga. Need seadmed on tavaliselt ette nähtud toimimiseks oma antenni või ühisantenniga (kõrgsageduslik kaabeljaotussüsteem). Väljundsignaali saab kasutada monitoride või salvestusseadmete või taasesitusseadmete sisendsignaalina. Väljundsignaal on algupärane kaamerasignaal (s.t seda ei ole edastamiseks moduleeritud). Nende alamrubriikide tähenduses võivad analoogvideotuunerid olla mooduleina, mis koosnevad vähemalt raadiosagedusahelast (RF-plokk), vahesagedusahelast (IF-plokk) ja demodulaatoritest (DEM-plokk) ning mille väljundsignaaliks on eraldi heli- ja komposiitvideosignaal (CVBS-signaal). Nende alamrubriikide tähenduses võivad digivideotuunerid olla mooduleina, mis koosnevad vähemalt RF-plokist, IF-plokist, DEM-plokist ja digitelevisiooni MPEG-dekoodrist ning mille väljundsignaaliks on eraldi helisignaal ja digivideosignaal. Moodulid, milles on nii analoog- kui ka digivideotuuner, klassifitseeritakse nendesse rubriikidesse, kui üks moodul tuleb klassifitseerida komplektse või valmiskujul videotuunerina kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreegli 2 a järgi. Moodul, mis ei vasta eespool nimetatud tingimustele, tuleb klassifitseerida rubriiki 8529 kui aparaadiosa. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8528 71 11 |
Elektronlülitused arvutitesse paigaldamiseks Termini „elektronlülitused” kohta vaata alamrubriigi 8443 99 10 selgitavad märkused. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8528 72 10 |
Teleprojektorid Sellesse alamrubriiki kuuluvad televisioonivastuvõtjaga projektorseadmed. Selline seade projitseerib pildi ekraanile optilise süsteemi abil. See võib põhineda elektronkiiretoru või lameekraani (näiteks DMD, LCD või plasma) tehnoloogial. Projektori ekraan võib olla tuuneriga samas korpuses või eraldi. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8528 72 30 |
Kineskoobiga ühes korpuses Sellesse alamrubriiki kuuluvad seadmed, milles on ühes korpuses ühendatud tuuneri- ja monitorifunktsioonid, mis võimaldavad nende teatavate osade üheaegset kasutamist. Kodutelerid kuuluvad tavaliselt sellesse kategooriasse. Ekraani diagonaal tähendab kineskoobi aktiivse osa diagonaali sirgelt mõõdetuna. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8529 |
Osad, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriikide 8525–8528 aparaatides Käesolevasse rubriiki ei kuulu rubriigi 8525 või grupi 90 kaameratega kasutamiseks ettenähtud statiivid (klassifitseeritakse vastavalt nende materjalile). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8529 90 20 kuni 8529 90 97 |
Muud Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad:
Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu lainejuhid (torud klassifitseeritakse vastavalt nende materjalile). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8529 90 41 ja 8529 90 49 |
Mööbel ja korpused Termin „mööbel” ja „korpused” hõlmab korpusi, mis ei sisalda elektrilisi ega elektroonilisi komponente (nt trükkplaadid, valjuhääldid, kaablid jne). Elektriliste või elektrooniliste komponentidega mööblit ja korpuseid ei või klassifitseerida nendesse alamrubriikidesse (alamrubriigid 8529 90 92 või 8529 90 97). Mööbli ja korpuste osi ei klassifitseerita nendesse alamrubriikidesse. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8529 90 65 |
Elektronlülitused Vaata alamrubriigi 8443 99 10 selgitavad märkused. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8529 90 92 |
Alamrubriikide 8525 80 11 ja 8525 80 19 telekaameratele ja rubriikide 8527 ja 8528 seadmetele Sellesse alamrubriiki kuuluvad nn LCD-moodulid, mis koosnevad kahe klaas- või plastlehe või -plaadi vahel paiknevast õhekelmetransistori (TFT) vedelkristallikihist, ilma puuteekraani omadusteta ning mida kasutatakse rubriiki 8528 kuuluvate monitoride ja/või televisiooni vastuvõtuseadmete valmistamisel. Moodulitel on üks või mitu trüki- või integraallülitust juhtelektroonikaga üksnes pikseli adresseerimiseks. Neil puudub elektroonika videotöötluseks (näiteks videomuundur või mastaabimuundur). Moodulitel võib olla tagantvalgustusplokk ja/või inverterid. Sellesse alamrubriiki ei kuulu vedelkristallseadmed, mis koosnevad kahe klaas- või plastlehe või -plaadi vahel paiknevast vedelkristallikihist, kas elektriühendustega või ilma (st toite andmiseks), ühes tükis või spetsiaalsesse kujusse lõigatuna (alamrubriik 9013 80 20). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8531 |
Elektrilised heli- ja visuaalsignalisatsiooniseadmed (näiteks kellad, sireenid, näitpaneelid, valve- või tuletõrjesignalisatsiooniseadmed), v.a rubriikide 8512 ja 8530 seadmed |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8531 10 30 ja 8531 10 95 |
Valve- või tuletõrjesignalisatsiooniseadmed jms Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 8531, teine lõik, punkt E. Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu mootorsõidukitel kasutatavad valvesignalisatsioonid (alamrubriik 8512 30 10). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8531 20 20 kuni 8531 20 95 |
Vedelkristalle (LCD) või valgusdioode (LED) sisaldavad näitpaneelid Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad muudetavad elektroluminestsentsdioodnäidikud, mida põhiliselt kasutatakse arv- ja/või tärknäidikutena näitpaneelides, näiteks, mis koosnevad rakkudest või mitmesugustest valgusdioodidest. Iga märk sisaldab teatava arvu valgusdioode eraldi või ühele mikrokiibile paigaldatud elementidena. Need seadmed on paigaldatud juhtplokiga/dekoodriga trükkplaadile. Iga märk või märkide rühm on kaetud poolläbipaistva materjaliga, mis võimendab dioodide tekitatavate valguspunktide intensiivsust nii, et sisendsignaali lülitusse sisestatavad impulsid moodustaks numbreid või tähti. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8531 90 85 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad kaupade külge kinnitatavad vargahäiresildid (näiteks dioodist ja antennist koosnevad nn mikrolainesildid või mikrokiibist ja resonantsahelast koosnevad nn sagedusjaotusega sildid), mis kaupluse väljapääsu juurde paigaldatud, alamrubriiki 8531 10 kuuluvate turvahäiresüsteemide signaalivälja jõudes mõjutavad süsteemi vastuvõtuelektroonikat ja käivitavad häiresignaali. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka sildid, kus on ühendatud kaks eri tehnoloogiat, näiteks akustilismagnetiline ja mikrolainetehnoloogia või akustilis-magnetiline ja raadiosagedustehnoloogia. Sellesse alamrubriiki siiski ei kuulu:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
8534 00 |
Trükilülitused Sellesse rubriiki kuuluvad:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
8536 |
Elektrilised lülitusseadmed, katkestid ja kaitseseadmed vooluahelatele (näiteks lülitid, releed, sulavkaitsmed, liigpingepiirikud, pistikud, pistikupesad, lambipesad ja muud pistikühendused, harukarbid), pingele kuni 1 000 V; optiliste kiudude, optiliste kiudude kimpude ja kiudoptiliste kaablite pistikühendused Peale HS selgitavate märkuste rubriigis 8536 kirjeldatud seadmete kuuluvad sellesse rubriiki:
Sellesse rubriiki siiski ei kuulu:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
8536 50 11 |
Surunuppudega Sellesse alamrubriiki ei kuulu puutelülitid (alamrubriik 8536 50 19). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8536 69 10 kuni 8536 69 90 |
Muud Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad elektromehaanilised pistikud ja pistikupesad, mis võimaldavad mitmesuguseid ühendusi, näiteks seadmete, kaablite ja klemmiplaatide vahel ilma täiendavate meetmeteta, ühendades lihtsalt vastavad pistikud vastavate pistikupesadega. Ühendusseadmetel võib olla pistik või pistikupesa kummalgi poolel või pistik või pistikupesa ühel poolel ja muu kontaktelement teisel poolel (näiteks press-, klamber-, joodis- või kruviklemm). Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad samuti pistikut ja pistikupesa sisaldavad pistikühendused. Pistikühenduse kontaktipooltel on kummalgi üks pistikupesa ja üks muu ühendusseade. Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu ühendus- või kontaktelemendid, kus elektriühendus saadakse muude vahenditega (nt press-, kruvi-, joodis- või klamberterminalid). Need kuuluvad alamrubriiki 8536 90. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8536 69 10 |
Koaksiaalkaablitele Sellesse alamrubriiki kuuluvad pistikud ja pistikupesad, mida kasutatakse üksnes koaksiaalühenduste puhul, kusjuures koaksiaalkaablid võivad olla mittelahtivõetavalt ühendatud kontaktelemendi teise otsa külge (vt näited joonistel 1–4). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
8536 69 30 |
Trükilülitustele Käesolev alamrubriik hõlmab kõiki pistikklemme, millega saab trükilülitusi vahetult ühendada kas ühel või mõlemal küljel (otseühendusklemmid; vt näited joonistel 5–9). 1. Pistikklemmid trükilülituste vahetuks vertikaalpaigalduseks: |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
2. Ühe- ja kahepoolsed pistikühendusklemmid trükilülituste horisontaalpaigalduseks: |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Sellesse alamrubriiki ei kuulu pistikühenduse pistik- ja pesakomponendid (nt tikk- või pesaklemmliistud), mis on lahtivõetamatult kinnitatud trükkplaadi külge ja mille abil saab trükkplaati ühendada ühendusseadme külge või peale (alamrubriik 8536 69 90). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8536 69 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad kõik muud pistikklemmid ja -ühendused nagu allpool joonistel näha: |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
8536 70 00 |
Optiliste kiudude, optiliste kiudude kimpude ja kiudoptiliste kaablite pistikühendused Vaata käesoleva grupi märkust 6. Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 8536, IV osa. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8536 90 01 |
Elektriahelate osaliselt kokkupandud elemendid Sellesse alamrubriiki kuuluvad paigaldusvalmis elektriülekandeelemendid. Taolised elemendid võimaldavad lampide ja elektriliste masinate ja seadmete toite paindlikumat korraldust ruumis. Elektritoide toimub klemmide või liugkontaktide abil. Tüüpilised rakendusviisid on esitatud alljärgnevatel skeemidel: |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
8536 90 10 |
Ühendused ja kontaktelemendid juhtmetele ja kaablitele Sellesse alamrubriiki kuuluvad kõik klemmid, mis on paigaldatud juhtmete või kaablite otstesse elektriühenduse loomiseks muul viisil kui pistikühenduse teel (nt press-, kruvi-, joodis või klamberklemmid). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8537 |
Puldid, paneelid, konsoolid, alused, jaotuskilbid jms, mille külge on monteeritud vähemalt kaks rubriigi 8535 või 8536 voolulülitus- ja jaotusseadet, kaasa arvatud komplektid, milles on grupi 90 aparaate ja instrumente, ning arvjuhtimisseadmed, v.a rubriigi 8517 kommutatsiooniseadmed Sellesse rubriiki kuuluvad aluse peal (nt paneel, kapp) olevad rubriiki 8536 kuuluvate seadmetega samalaadsed kombinatsioonid (nt valguslülitid). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8537 10 91 |
Mäluseadmete programmeeritavad juhtseadmed Sellesse alamrubriiki kuuluvad juhtimiskapid, milles on programmeeritav mälu seadmete elektriliseks juhtimiseks. Need kapid on varustatud mitte ainult rubriigi 8535 või 8536 seadmetega (nt releed), vaid ka näiteks lülitusseadmetena toimivate rubriigi 8541 transistorite või sümistoridega ja mis peale nende lülituselementide sisaldavad ka mikroprotsessoreid (nt juhtimisarvutusteks ning sisendite ja väljundite juhtimiseks), liideseid ning toiteallikat (toiteplokki). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8537 10 99 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad:
Sellesse alamrubriiki ei kuulu:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
8538 |
Osad, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriigi 8535 , 8536 või 8537 seadmetes |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8538 90 11 |
Elektronlülitused Vaata alamrubriigi 8443 99 10 selgitavad märkused. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8538 90 91 |
Elektronlülitused Vaata alamrubriigi 8443 99 10 selgitavad märkused. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8539 |
Elektrihõõglambid ja gaaslahenduslambid (sh hermeetilised suundvalguslambid, ultraviolettlambid ja infrapunased lambid); kaarlambid V.a teatavad kaarlambid (vt alamrubriikide 8539 41 00 ja 8539 49 00 selgitavad märkused), mis on spetsiaalselt varustatud või paigaldatud, kuuluvad sellesse rubriiki üksnes lambid ja torud ning nende osad, mis on klassifitseeritavad XVI jaotise märkus 2.b järgi. Taoliste lampidega varustatud seadmed (mis sisaldavad näiteks lihtsat reflektorit toel või alusel) klassifitseeritakse neile asjakohasesse rubriiki valgustusseadmetena (rubriik 9405), kütteseadmetena (nt rubriik 7321) või meditsiinilise aparatuurina (rubriik 9018) jne. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8539 21 30 kuni 8539 29 98 |
Muud hõõglambid, v.a ultraviolettlambid ja infrapunalambid Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
8539 31 10 kuni 8539 39 00 |
Gaaslahenduslambid (v.a ultraviolettlambid) Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
8539 41 00 ja 8539 49 00 |
Ultraviolettlambid ja infrapunased lambid; kaarlambid Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad:
Alamrubriiki 8539 41 00 kuuluvad eristatiiviga varustatud elektrikaarlambid, samuti pööratavad valgustusseadmed, kus üks või mitu kaarlampi on paigaldatud liikuvale alusele ja mis on mõeldud kasutamiseks eelkõige foto- või kinostuudiotes. Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
8539 90 10 ja 8539 90 90 |
Osad Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
8540 |
Termokatoodiga, külmkatoodiga või fotokatoodiga elektronlambid ja elektronkiiretorud (näiteks vaakumlambid, aur- või gaastäitega lambid ja torud, elavhõbealaldid, elektronkiiretorud, telekaamerate kineskoobid) |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8540 11 00 |
Värvipildiga Sellesse alamrubriiki kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 8540 neljanda lõigu punktis 2 kirjeldatud elektronkiiretorud, mis vastavad alljärgnevatele tingimustele:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
8540 60 00 |
Muud elektronkiiretorud Sellesse alamrubriiki kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 8540 neljanda lõigu punktis 2 d kirjeldatud elektronkiiretorud, v.a alamrubriikidesse 8540 11 ja 8540 12 klassifitseeritavad. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8540 71 00 ja 8540 79 00 |
Ülikõrgsageduslikud elektronlambid (kulg- ja vastulainelambid, magnetronid, klüstronid jms), v.a võrega tüüritavad lambid Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 8540 neljanda lõigu punktis 4 kirjeldatud torud. Sellesse alamrubriiki ei kuulu Geiger-Mülleri loendurtorud (alamrubriik 9030 90 85). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8540 81 00 ja 8540 89 00 |
Muud elektronlambid ning -torud Peale HS selgitavate märkuste rubriigi 8540 neljanda lõigu punktis 1 osundatud alalduslampide ja -torude kuuluvad nendesse alamrubriikidesse ka fanotronid, türatronid, ignitronid ja kõrgepinge-alaldustorud röntgeniaparatuurile. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8541 |
Dioodid, transistorid jms pooljuhtseadised; valgustundlikud pooljuhtseadised (sh fotogalvaanilised elemendid, mooduliteks ühendatud või ühendamata, paneelideks monteeritud või monteerimata); valguskiirgusdioodid; kokku monteeritud piesoelektrilised kristallid |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8541 40 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad mooduliteks ühendatud või paneelidele paigaldatud fotogalvaanilised elemendid, ka möödaviikdioodidega (kuid ilma tõkkedioodideta). Möödaviikdioodid ei ole elemendid, mis juhivad voolu otse näiteks mootorisse (vt HSi selgitavad märkused, rubriigid 8501 ja 8541). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8541 90 00 |
Osad Peale HS selgitavate märkuste rubriigis 8541 nimetatud toodete kuuluvad sellesse alamrubriiki:
Sellesse alamrubriiki ei kuulu:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
8542 |
Elektroonsed integraallülitused ja mikrolülitused Sellesse rubriiki kuuluvad vahetatavad eelprogrammeeritavad mälumoodulid monoliitsete integraallülituste kujul alamrubriikidesse 8470 10 00 ja 8543 70 10 kuuluvate elektroonsete tõlkeseadmete jaoks. Sellesse rubriiki ei kuulu kettad (mõnikord osundatud ka kui vahvlid), mis koosnevad ergastatud keemilistest elementidest, kas poleeritud või poleerimata, kas epitaksiaalse kihiga kaetud või katmata, tingimusel et neid ei ole diskreetsete piirkondade loomiseks selektiivselt ergastatud ega difundeeritud (rubriik 3818 00). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8542 31 10 ja 8542 31 90 |
Protsessorid ja juhtseadmed, mis on või ei ole ühendatud mälude, muundurite, loogikalülituste, võimendite, taktgeneraatorite, ajastuse - või muude lülitustega Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
8542 31 10 |
Käesoleva grupi märkuse 8 punktis b 3 nimetatud kaubad Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 8542, III osa. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8542 32 10 |
Käesoleva grupi märkuse 8 punktis b 3 nimetatud kaubad Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 8542, III osa. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8542 32 45 |
Staatilised muutmälud (S-RAM), sh vahemuutmälud (vahe-RAMid) Vahemuutmälud (vahe-RAMid) on põhimälust kiirema pöördusajaga staatilised muutmälud. Vahe-RAMe kasutatakse tavaliselt ajutise puhvermäluna, mille otstarve on kompenseerida kesktöötlusseadme ja põhimälu kiiruse vahe. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8542 32 61 kuni 8542 32 75 |
Programmeeritavad elekterkustutusega püsimälud (E2PROM), sh programmeeritavad elekterkustutusega välkpüsimälud (flash E2PROM) Programmeeritavad elekterkustutusega püsimälud (E2PROM) on tavaliselt baidikaupa kustutatavad mälud. Programmeeritavad elekterkustutusega välkpüsimälud (flash E2PROM) on mälud, mida tuntakse ka nimetuse all „välkmälud”(flash-mälud), „flash EPROM” või „flash EEPROM”. Välkmälud võivad põhineda EPROM- või E2PROM-tehnoloogial ja on elekterkustutusega, kas täielikult (lauskustutus) või sektorikaupa (lehekülje- või plokikustutus) kustutatavad. Nende mälude programmeerimist, lugemist ja kustutamist saab teha topeltvooluallika või ühe lihtsa vooluallikaga. EPROM-tehnoloogial põhinevate välkmälude maatriksstruktuur koosneb rakkudest, millest igaühes on üks transistor. E2PROM-tehnoloogial põhinevate välkmälude maatriksstruktuur koosneb rakkudest, millest igaühes on kaks või enam transistori, või ühe transistoriga rakkudest ja veel ühest lisatransistorist iga sektori (lehekülje või ploki) kohta. Viimane tüüp erineb EPROM-tehnoloogial põhinevatest mäludest veel ka selle poolest, et neis on hulk tüüpilisi E2PROM-elemente (nt E2PROM-käsustik). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8542 32 90 |
Muud mälud Sellesse alamrubriiki kuuluvad assotsiatiivmälud (CAM) ja ferroelektrilised mälud. Assotsiatiivmälud (CAM) on sisuadresseeritava mälu seadmed. Nende seadmete mälupesi identifitseeritakse mitte nende nime ega asukoha, vaid nende sisu või sisuosa (aadresside) järgi. Ferroelektrilised mälud on säilmälud, mis on saadud ferroeletriliste ja pooljuhtmaterjalide ühendamisel. Ferroelektriline materjal säilitab elektrilise polarisatsiooni välise elektrivälja puudumisel. Need seadmed on nii elektriliselt programmeeritavad kui ka elektriliselt kustutatavad. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8542 39 10 ja 8542 39 90 |
Muud Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad:
Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu programmeeritavad püsimälud (PROM) (alamrubriik 8542 32 90). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8542 39 10 |
Käesoleva grupi märkuse 8 punktis b 3 nimetatud kaubad Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 8542, III osa. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8543 |
Mujal selles grupis nimetamata elektriseadmed, mis täidavad iseseisvaid tööoperatsioone |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8543 70 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad:
Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka väikesed elektroonsed seadmed, mis ei ole alusplaadile paigutatud (sh nn tõlkeseadmed) ja mida saab kasutada sõnade ja lausete moodustamiseks, mis seejärel soovitud võõrkeelde tõlgitakse, olenevalt nendes seadmetes kasutatavatest mälumoodulitest. Neil on tärkklaviatuur ja ristkülikukujuline kuvar. Sellesse alamrubriiki ei kuulu siiski arvutusfunktsioonidega samalaadsed seadmed (rubriik 8470). Sellesse alamrubriiki ei kuulu:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
8544 |
Isoleeritud traat (sh emailtraat ja anooditud traat), kaablid (sh koaksiaalkaablid) jm isoleeritud elektrijuhtmed, pistikutega või pistikuteta; individuaalvarjestusega kiududest koosnevad kiudoptilised kaablid (komplektis elektrijuhtmete või pistikutega või ilma nendeta) Sellesse rubriiki ei kuulu:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
8544 42 10 |
Kasutatavad telekommunikatsioonis Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 8544. Selles alamrubriigis tähendab väljend „kasutatavad telekommunikatsioonis” ka telekommunikatsioonivõrkudes kasutatavaid pistmikega elektrijuhtmeid, mis on ette nähtud nt automaatse andmetöötlusseadme ühendamiseks modemiga. Sellesse alamrubriiki ei kuulu:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
8544 49 20 |
Kasutatavad telekommunikatsioonis pingele kuni 80 V Kohaldada alamrubriigi 8544 42 10 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8544 70 00 |
Kiudoptilised kaablid Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka näiteks kaugsides kasutamiseks mõeldud kiudoptilised kaablid, milles iga optiline kiud on kahekordses akrülaatpolümeerist kaitsekihis. Kate koosneb sisemisest pehmest akrülaatmantlist ja välimisest kõvast akrülaatmantlist, mida ümbritseb värviline kiht. Üksikute optiliste kiudude kate pakub kaitset ja stabiliseerib konstruktsiooni, näiteks kaitstes üksikkiudu murdumise eest.
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
8545 |
Süsielektroodid, süsiharjad, kaarlambi- ja primaarelemendisöed jms elektrotehnikatooted grafiidist või muust süsiniku erimist, metallosadega või metallosadeta |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8545 90 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad:
Sellesse alamrubriiki ei kuulu nt süsinikkusisaldavad elektroodimassid (rubriik 3824). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8547 |
Elektrimasinate, -aparaatide ja -seadmete isolatsioonivahendid, valmistatud täielikult isoleermaterjalist peale mõne väiksema metallosa (näiteks keermestatud kruvipesa), mis on sisse pandud vormimise käigus üksnes montaaži otstarbel, v.a rubriigi 8546 isolaatorid; mitteväärismetallist, isoleermaterjalidega vooderdatud torud juhtmetele ning nende ühendusdetailid |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8547 20 00 |
Plastist isolatsioonivahendid Sellesse alamrubriiki kuuluvad isoleerosad, mis on saadud vaigus küllastatud klaaskiudude kokkupressimisel või eelnevalt tehisvaiguga immutatud paberi või kootud materjalide kihtide ülestikku asetamisel või kokkupressimisel, kui kõnesolevad tooted on kõvad ja jäigad (vt HS selgitavad märkused, grupp 39 „Plastide kombinatsioonid teiste materjalidega peale tekstiili”, punkt d). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8547 90 00 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad paberist, papist või kartongist, asbesttsemendist ja vilgukivist valmistatud isolatsioonivahendid ning HS selgitavate märkuste rubriigi 8547 punktis B nimetatud torud juhtmetele ja nende ühendusdetailid. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8548 |
Primaarelementide, -patareide ja akude jäätmed ja jäägid; kasutatud primaarelemendid, -patareid ja akud; mujal selles grupis nimetamata elektrilised osad ja manused seadmetele ja aparaatidele |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8548 90 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad:
|
XVII JAOTIS
SÕIDUKID, ÕHUSÕIDUKID, VEESÕIDUKID JA MUUD TRANSPORDIVAHENDID
Lisamärkus 2 |
Kohaldada XVI jaotise selgitavate märkuste lisamärkust 3 vastavate muudatustega. |
GRUPP 86
RAUDTEE- VÕI TRAMMIVEDURID, -VEEREM NING NENDE OSAD; RAUDTEE- VÕI TRAMMITEESEADMED JA -TARVIKUD NING NENDE OSAD; MITMESUGUSED MEHAANILISED (SH ELEKTROMEHAANILISED) LIIKLUSKORRADLDUSSEADMED
8602 |
Muud raudteevedurid; veduritendrid |
||||||||
8602 10 00 |
Diiselelektrivedurid Enamus rööbasliikluses kasutatavaid diiselmootoreid on diiselelektrimootorid. |
||||||||
8603 |
Iseliikuvad raudtee- ning trammivagunid, dresiinid ja mootorplatvormid, v.a rubriigi 8604 vagunid |
||||||||
8603 10 00 |
Toitega väliselt elektriallikalt Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 8603, kolmas lõik, punkt A. |
||||||||
8606 |
Raudtee ja trammi järelveetavad kaubavagunid ja platvormvagunid |
||||||||
8606 91 10 |
Spetsiaalselt kõrgradioaktiivsete ainete veoks mõeldud ( Euratom ) Sellesse alamrubriiki klassifitseeritavatel raudtee- ja trammikaubavagunitel ja veokitel (trakkidel) peab kindla osana olema kiirgusvarje, mis tagab piisava kaitse kiirguse eest. |
||||||||
8606 91 80 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad isotermilised vagunid ja külmutusvagunid, v.a alamrubriigis 8606 10 00 nimetatud. Isotermilised vagunid on transpordivahendid, milles on peale külmutusseadme mingi muu jahutusallikas (jäävesi, kuivjää, eutektilised plaadid, vedelgaas jne). Külmutusvagunid on soojusisolatsiooniga transpordivahendid, mis on varustatud (kompressioon-, absorptsioon- või muul põhimõttel töötava) külmutusseadmega |
||||||||
8607 |
Raudtee- ja trammivedurite ning veeremi osad |
||||||||
8607 11 00 kuni 8607 19 90 |
Pöördvankrid, bissel-tüüpi pöördvankrid, teljed, rattad, nende osad Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad:
Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka pöördvankrite ja tiisliga pöördvankrite osad, nt pöördvankrite vedelikamortisaatorid. Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu siiski vedrud (rubriik 7320). Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka HS selgitavate märkuste rubriigi 8607 teise lõigu punktides 2 ja 3 osundatud teljed, ka kokkupandud, ning rattad ja nende osad. Täiskummirehve ja mantleid (väliskumme) ei klassifitseerita nendesse alamrubriikidesse rataste osadena (rubriik 4011 või 4012 vastavalt). |
||||||||
8607 21 10 kuni 8607 29 00 |
Pidurid ja nende osad Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu nn rööpapidurid (rubriik 8608 00 00). Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu ka teatavad piduri osad, nt kraanid, klapid ja ventiilid nagu vedurijuhi suruõhkpiduri peaventiil (alamrubriik 8481 20 90). |
||||||||
8607 91 10 kuni 8607 99 80 |
Muud Peale HS selgitavate märkuste rubriigi 8607 teise lõigu punktides 4 ja 8–11 osundatud osade kuuluvad nendesse alamrubriikidesse ka vedurite haakeseadmed ja ühendustiislid. |
GRUPP 87
SÕIDUKID, V.A RAUDTEE- JA TRAMMITEEVEEREM, NING NENDE OSAD JA TARVIKUD
Üldist
1. |
Kogu kombineeritud nomenklatuuris tähendab termin „uued sõidukid” sõidukeid, mida ei ole kunagi registrisse kantud. |
2. |
Kogu kombineeritud nomenklatuuris tähendab termin „kasutatud sõidukid” sõidukeid, mis on vähemalt üks kord registrisse kantud. |
8701 |
Traktorid (v.a rubriigi 8709 traktorid) |
||||||||||||||||
8701 10 00 |
Üheteljelised aiatraktorid Sellesse alamrubriiki kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 8701 kuuendas ja seitsmendas lõigus kirjeldatud sõidukid, sh roomikutega üheteljelised aiatraktorid. Selliseid traktoreid kasutatakse peamiselt aianduses. Üheteljelistes aiatraktorites kasutatavad vahetatavad töövahendid (äkked, adrad jne) klassifitseeritakse siiski eraldi, isegi kui need on üheteljelisele aiatraktorile paigaldatud. Kui vahendid ja tööriistad on mootoriga šassiile püsivalt kinnitatud ja moodustavad viimasega ühe mehaanilise seadme, siis see seade klassifitseeritakse samasse rubriiki kuhu masina töötav osa. See kehtib mootoratrade ja mootorkultivaatorite kohta (rubriik 8432). |
||||||||||||||||
8701 30 00 |
Roomiktraktorid Sellesse alamrubriiki kuuluvad eriti laiade roomikutega traktoritüüpi sõidukid suusanõlvadel jne lume tasandamiseks ja tihendamiseks. Vahetatavad masinad ja tööriistad (tõukurplaadid, pöörlevad lumesahad jne), isegi kui need esitatakse tollile koos sõidukiga, klassifitseeritakse asjaomastesse rubriikidesse (rubriik 8430, 8479 jne), ka siis, kui need on paigaldatud sõidukile. |
||||||||||||||||
8701 90 11 kuni 8701 90 90 |
Muud Kõnealustesse alamrubriikidesse kuuluvad nn maastikusõidukid, mis on ette nähtud kasutamiseks traktorina ja millel on järgmised iseärasused:
Kui sõidukid vastavad kõigile eespool nimetatud karakteristikutele ja alamrubriikide 8701 90 11 – 8701 90 50 kohta käivatele selgitavatele märkustele, tuleb need sõidukid klassifitseerida põllumajandus- ja metsatraktoriteks. Muul juhul klassifitseeritakse need alamrubriiki 8701 90 90. Kui sõidukid ei vasta kõigile eespool nimetatud karakteristikutele, klassifitseeritakse nn maastikusõidukid (all terrain vehicles) rubriiki 8703. Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu ka nn quads (rubriik 8703 või alamrubriik 9503 00 10 (vt seda alamrubriiki käsitavad selgitavad märkused)). |
||||||||||||||||
8701 90 11 kuni 8701 90 50 |
Põllumajandustraktorid (v.a üheteljelised aiatraktorid) ja metsatraktorid, ratastega Need alamrubriigid hõlmavad vähemalt kolme rattaga põllumajandus- või metsatraktoreid, mis on konstruktsiooni ja abiseadmete poolest ilmselgelt ette nähtud kasutamiseks põllumajanduses, aianduses või metsanduses. Seda liiki sõidukite suurim kiirus ei ületa tavaliselt 45 km tunnis. Mootor suudab näiteks lukustatava diferentsiaali kasutamisel rakendada maksimaalset veojõudu. Sõidukitel on põllumajanduses, aianduses või metsanduses kasutamiseks sobivad sügava mustriga rehvid. Põllumajandustraktorid on tavaliselt varustatud hüdraulilise seadmega, mis tõstab või laseb alla põllutöömasinaid ja -seadmeid (äkked, adrad jne) tappvõlliga, mis võimaldab kasutada mootori jõudu muude masinate ja tööriistade käitamiseks, ning haakeseadmega haagiste jaoks. Need võivad olla varustatud ka hüdraulilise seadmega, mis on ette nähtud tõste- ja teisaldusseadmete (heina- ja sõnnikulaadurid jmt) käitamiseks, kui viimaseid peetakse lisaseadmeteks. Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka eriehitusega põllumajandustraktorid, nt tõstetava raamiga traktorid viinamarjaistandustes ja taimlates kasutamiseks, ning muldamistraktorid ja šassiitraktorid. Isegi kui vahetatav põllutööseade on tollile esitamise ajal paigaldatud traktorile, klassifitseeritakse see ikkagi temale omasesse rubriiki (8432, 8433 jne). Metsatraktorite eritunnuseks on püsivalt kinnitatud vintsi olemasolu, mis võimaldab palke koondada. Selle grupi märkuse 2 järgi võib nende alamrubriikide traktoritel olla teatavaid lisaomadusi, mis võimaldavad neid nende põhifunktsiooni kõrval kasutada ka põllumajandus- või metsamasinate ja -seadmete, tööriistade, väetiste, seemnete jne veoks. Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu muruniidukid (mille kohta kasutatakse nimetust murutraktorid või aiatraktorid), mis on varustatud püsiva lõikeseadme ja ainult ühe käitusvõlliga selle lõikeseadme käitamiseks (vt selgitavad märkused, alamrubriikide 8433 11 10 to 8433 19 90). |
||||||||||||||||
8701 90 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad:
|
||||||||||||||||
8703 |
Sõiduautod ja muud mootorsõidukid peamiselt reisijateveoks (v.a rubriigis 8702 nimetatud), k.a universaalid ja võidusõiduautod Käesolevasse rubriiki kuuluvad mitmeotstarbelised sõidukid, nt sõidukid, mis on mõeldud nii reisijate- kui ka kaubaveoks.
|
||||||||||||||||
8703 21 10 kuni 8703 24 90 |
Muud sädesüütega sisepõlemis-kolbmootoriga sõidukid Silindri töömahu määratluse kohta vaata HS selgitavad märkused, alamrubriigid 8407 31, 8407 32, 8407 33 ja 8407 34. Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad „universaalid” ja „mitmeotstarbelised sõidukid”, millele on osutatud harmoneeritud süsteemi selgitavate märkuste rubriigi 8703 viiendas ja kuuendas lõigus. Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad väikesed ilma kereta võidusõiduautod (kardid) (nn „skelters” või „go-carts”), mis on varustatud sädesüütega kolbmootoriga ja mis võivad arendada suhteliselt suurt kiirust. |
||||||||||||||||
8703 31 10 kuni 8703 33 90 |
Muud survesüütega sisepõlemis-kolbmootoriga (diisel-ja pooldiiselmootoriga) sõidukid Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad „universaalid” ja „mitmeotstarbelised sõidukid”, millele on osutatud harmoneeritud süsteemi selgitavate märkuste rubriigi 8703 viiendas ja kuuendas lõigus. |
||||||||||||||||
8704 |
Mootorsõidukid kaubaveoks Rubriigi 8703 selgitavad märkused kehtivad selle rubriigi suhtes vajalike muudatustega (mutatis mutandis). Silindri töömahu määratluse kohta vaata HS selgitavad märkused, alamrubriigid 8407 31, 8407 32, 8407 33 ja 8407 34. Sellesse rubriiki kuuluvad neljarattaveoga, liigendšassiiga, eriti suure läbivusega autod, mille esiosas on diiselmootor ja juhtimisseadmetega varustatud juhikabiin. Tagumine osa koosneb kahe rattaga šassiist ilma varustuseta, kuid on kavandatud nii, et sinna saab paigutada mitmesugust liiki seadmeid. Sellesse rubriiki ei kuulu siiski sõidukid, mis on varustatud põllumajandus- või muuotstarbeliste masinate või seadmetega (rubriik 8705). |
||||||||||||||||
8704 10 10 ja 8704 10 90 |
Kallurautod kasutamiseks väljaspool teedevõrku
|
||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||
8704 21 10 |
Spetsiaalselt kõrgradioaktiivsete ainete veoks ( Euratom ) Kohaldada alamrubriigi 8606 91 10 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||||||||||||
8704 21 31 kuni 8704 21 99 |
Muud Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad „mitmeotstarbelised sõidukid”, millele on osutatud harmoneeritud süsteemi selgitavate märkuste rubriigi 8704 teine lõik. |
||||||||||||||||
8704 22 10 |
Spetsiaalselt kõrgradioaktiivsete ainete veoks ( Euratom ) Kohaldada alamrubriigi 8606 91 10 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||||||||||||
8704 23 10 |
Spetsiaalselt kõrgradioaktiivsete ainete veoks ( Euratom ) Kohaldada alamrubriigi 8606 91 10 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||||||||||||
8704 31 10 |
Spetsiaalselt kõrgradioaktiivsete ainete veoks ( Euratom ) Kohaldada alamrubriigi 8606 91 10 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||||||||||||
8704 31 31 kuni 8704 31 99 |
Muud Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad „mitmeotstarbelised sõidukid”, millele on osutatud harmoneeritud süsteemi selgitavate märkuste rubriigi 8704 teises lõigus. |
||||||||||||||||
8704 32 10 |
Spetsiaalselt kõrgradioaktiivsete ainete veoks ( Euratom ) Kohaldada alamrubriigi 8606 91 10 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||||||||||||
8707 |
Rubriikide 8701–8705 mootorsõidukite kered (k.a kabiinid) |
||||||||||||||||
8707 10 10 |
Tööstuslikuks kokkumonteerimiseks Selles alamrubriigis kohaldatakse terminit „tööstuslikuks kokkumonteerimiseks” üksnes nende kerede kohta, mida kasutatakse uute mootorsõidukite seeriaviisilises montaažis kooste- või valmistustehastes (või kered, mida allhankijad kasutavad alamkoostes). Alamrubriiki saab kohaldada üksnes keredele, mida tegelikult kasutatakse selle alamrubriigiga hõlmatavate uute sõidukite tootmisel. Järelikult, alamrubriik ei hõlma samalaadseid keresid varuosadena. |
||||||||||||||||
8707 90 10 |
Järgmiste sõidukite tööstuslikuks kokkumonteerimiseks alamrubriigi 8701 10 üheteljelised aiatraktorid; rubriigi 8704 sõidukid survesüütega sisepõlemis-kolbmootoriga (diisel- või pooldiiselmootoriga), silindrite töömahuga kuni 2 500 cm3, või sädesüütega sisepõlemis-kolbmootoriga, silindrite töömahuga kuni 2 800 cm3; rubriigi 8705 eriotstarbelised mootorsõidukid Vaata alamrubriigi 8707 10 10 selgitavad märkused. Silindri töömahu määratluse kohta vaata HS selgitavad märkused, alamrubriigid 8407 31, 8407 32, 8407 33 ja 8407 34. |
||||||||||||||||
8708 |
Rubriikide 8701–8705 mootorsõidukite osad ja tarvikud Kohaldada alamrubriigi 8707 10 10 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega tööstuslikuks kokkumonteerimiseks mõeldud osadele ja tarvikutele. |
||||||||||||||||
8708 70 91 |
Kodarrummud, ühes tükis valatud, rauast või terasest Selle alamrubriigi kodarrumme kasutatakse tavaliselt bussides või kaubaveosõidukites. Need kodarrummud on tavaliselt tähekujulised, viie või kuue kodaraga ja need on kavandatud lahtivõetavates velgedes kasutamiseks. |
||||||||||||||||
8708 70 99 |
Muud Peale HS selgitavate märkuste rubriigi 8708 teise lõigu punktis K osundatud osade ja tarvikute kuuluvad sellesse alamrubriiki vastukaalud rataste balansseerimiseks. |
||||||||||||||||
8708 80 55 |
Põikstabilisaatorid; muud väändevedrud (torsioonid) Põikstabilisaatorid on sõidukites kasutatavad vedrud, mis on ette nähtud vedrujõudude ülekandmiseks sõiduki ühelt poolelt teisele. Enamasti koosnevad põikstabilisaatorid ümara ristlõikega terasvarrastest, mis on tavaliselt U-kujuliseks painutatud. Põikstabilisaatorid on tavaliselt alljärgneva väliskujuga: |
||||||||||||||||
|
Torsioonid on väändevedrud, mis koosnevad tavaliselt ümmargustest, aga mõnikord ka ruudukujulistest terasvarrastest või hulgast ristkülikukujuliste teraslattide kimbust. Väändevedrud on lineaarsed, s.t pöördemoment, mida rakendatakse varda ühes otsas, on proportsionaalne väändenurgaga, mille ta tekitab. Tavaliselt on torsioon alljärgneva väliskujuga:
|
||||||||||||||||
8708 99 10 kuni 8708 99 97 |
Muud Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu:
|
||||||||||||||||
8709 |
Tõste- ja teisaldusseadmeta iseliikuvad veokärud, mida kasutatakse tehastes, ladudes, sadamates ja lennujaamades lühikesteks kaubavedudeks; raudteejaama platvormil kasutatavad traktorid; eelnimetatud sõidukite osad |
||||||||||||||||
8709 11 10 |
Spetsiaalselt kõrgradioaktiivsete ainete veoks ( Euratom ) Kohaldada alamrubriigi 8606 91 10 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||||||||||||
8709 19 10 |
Spetsiaalselt kõrgradioaktiivsete ainete veoks ( Euratom ) Kohaldada alamrubriigi 8606 91 10 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
||||||||||||||||
8712 00 |
Jalgrattad jm rattad (k.a velorikšad ja kolmerattalised veojalgrattad), mootorita Sellesse rubriiki kuuluvad mittekomplektsed jalgrattad, millel on komplektsete jalgrataste põhiomadused (kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreegli 2 a tähenduses). Mittekomplektne jalgratas, kokkumonteeritud või mitte, tuleb klassifitseerida rubriiki 8712 00, kui sellel on raam, kahvel ja vähemalt kaks järgmistest osadest:
|
||||||||||||||||
8713 |
Puudega inimestele mõeldud sõidukid, kas mootoriga või ilma mootorita või muu mehaanilise jõuallikaga |
||||||||||||||||
8713 90 00 |
Muud Puudega inimeste tarbeks spetsiaalselt kavandatud mootorsõidukid on eristatavad rubriigi 8703 sõidukitest peamiselt seetõttu, et neil on:
Sellistel sõidukitel võib olla:
Alamrubriik hõlmab ratastooli tüüpi elektriajamiga sõidukeid, mis on ette nähtud üksnes puudega inimeste transpordiks. Need võivad olla järgmise välimusega:
Siiski jäetakse sellest alamrubriigist välja eraldiasetseva reguleeritava roolisambaga varustatud mootorajamiga motorollerid. Need klassifitseeritakse rubriiki 8703 ja võivad olla järgmise välimusega: |
||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||
8714 |
Osad ja tarvikud rubriikide 8711–8713 sõidukitele |
||||||||||||||||
8714 91 10 kuni 8714 99 90 |
Muud Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad osad ja tarvikud, mis on mõeldud alljärgnevate seadmete valmistamiseks, varustamiseks või remondiks:
|
||||||||||||||||
8714 94 20 |
Pidurid Sellesse alamrubriiki kuuluvad vabajooksud ja trummelpidurid. Vabajooksud on tavaliselt jalgpiduriga varustatud rummud, milles pidurdamine toimub pedaalidega tagurpidi pöörates. Trummelpidurites toimub pidurdamine käsitsi piduritrossi või kangi abil. Vabajooksud ja trummelpidurid on tavaliselt alljärgneva väliskujuga: |
||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||
8714 94 90 |
Osad Sellesse alamrubriiki kuuluvad pidurikangid: Sellesse alamrubriiki ei kuulu siiski kummist piduriklotsid (alamrubriik 4016 99 97), või piduritrossijuhikud (tavaliselt rubriik 8307 10 00 või 8307 90 00). |
||||||||||||||||
8714 96 30 |
Väntmehhanism Väntmehhanismil on tavaliselt järgmised osad:
Kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreegli 2 a kohaselt klassifitseeritakse toode mittekomplektse tootena, kokkumonteeritud või mitte, siia alamrubriiki ka siis, kui see koosneb näiteks järgmistest osadest:
Foto 1
Foto 2
Foto 3
|
||||||||||||||||
8714 99 50 |
Käiguvahetusmehhanismid Selle alamrubriigi käiguvahetusmehhanismid on mehhanismid, mis võimaldavad liigutada jalgrattaketti esiketiratastel või tagaketiratastel. Komplektne käiguvahetusmehhanism koosneb tavaliselt vähemalt ühest käiguvahetist (eesmine või tagumine, vt joonised) ja käigukangist, mis on trossi abil käiguvahetiga ühendatud. Kui jalgrattur vajutab käigukangi pedaalide tallamise ajal, liigub käiguvaheti trossipinge muutumise tõttu küljelt küljele, teisaldades rattaketi teisele ketirattale. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka tollile eraldi esitatavad eesmised ja tagumised käiguvahetid, samuti kokkumonteerimata komplektid, mis koosnevad käiguvahetitest koos trosside või käigukangidega. Kui käigukangid ja trossid esitatakse tollile eraldi, tuleb need klassifitseerida osadena alamrubriiki 8714 99 90.
Eesmine käiguvaheti
Tagumine käiguvaheti |
||||||||||||||||
8716 |
Haagised ja poolhaagised; muud mehaanilise jõuallikata sõidukid; nende osad |
||||||||||||||||
8716 10 92 ja 8716 10 98 |
Furgoonhaagised ja poolhaagised pidevaks elamiseks või turismiks Terminiga „mass” tähistatakse sõiduki massi kõigi püsiseadmete ja kinnitusdetailidega. |
||||||||||||||||
8716 39 10 |
Spetsiaalselt kõrgradioaktiivsete ainete veoks ( Euratom ) Kohaldada alamrubriigi 8606 91 10 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. |
GRUPP 88
ÕHUSÕIDUKID, KOSMOSEAPARAADID JA NENDE OSAD
Alamrubriigimärkus 1 |
Püsivalt paigaldatud sisseseadeüksuste hulka ei kuulu, näiteks, päästevarustus (nt päästepaadid, langevarjud ja “liugteed”) ega relvasüsteemide vahetatav varustus. Kui mittekomplektne või viimistlemata lennumasin klassifitseeritakse valmistootena kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreegli 2 a) järgi, siis kasutatakse alamrubriiki klassifitseerimisel normaalkonfiguratsiooniga lennumasina massi. |
8802 |
Muud õhusõidukid (näiteks helikopterid, lennukid); kosmoseaparaadid (sh satelliidid) ja ballistilised ning kosmoseaparaatide kanderaketid |
8802 11 00 kuni 8802 12 00 |
Helikopterid Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad üksnes lennumasinad, mille tõusmine ja liikumine toimub ühe või mitme mootorajamiga rootori abil. |
GRUPP 89
LAEVAD, PAADID JA UJUVKONSTRUKTSIOONID
Lisamärkus 1 |
Termin „meresõidualusteks kavandatud alused” tähendab aluseid, mis oma ehituse ja varustuse tõttu suudavad toimida merel ka halva ilmaga (tuule tugevusega umbes 7 Beauforti skaala järgi). Taolistel alustel on tavaliselt veekindlad tekid ja tekiehitised. Termin „kere kogupikkus” tähendab laevakere pikkust, mis on mõõdetud vööri eespoolseimast punktist ahtri tagapoolseima punktini, arvesse võtmata kere väljaulatuvaid osi, kas keresse valatud või mitte (nt roolid, pukspriidid, õngitsemisplatvormid või vettehüppelauad). Termin „meresõidualused” tähistab laevu ja hõljuklaevu, mis vastavad eelpool nimetatud tingimustele, ka siis kui neid kasutatakse peamiselt rannavetes, suudmelahtedes või järvedes jm. Peale selle tuleb märkida, et:
|
8901 |
Reisilaevad, ekskursioonilaevad, parvlaevad, kaubalaevad, pargased jms laevad reisijate- või kaubaveoks Laevakere poolikud ja kolmandikud ei kuulu sellesse rubriiki, vaid need klassifitseeritakse valmistusmaterjali järgi (nt rubriik 7308). |
8901 90 10 |
Meresõiduks Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka praamide või lihtrite veoalused (praamerid). Nendel laevadel on traditsioonilised konteinerid (mahutid) asendatud praamide või lihtritega, mis tulevad mööda vett vahetult praameri juurde laadimiseks, ja mis on jaotatud vertikaalseteks sektsioonideks, kuhu saab paigutada kolm või neli lihtrit või praami. Taolised laevad on varustatud portaalkraanadega, sukeldumisvõimeliste tõsteplatvormidega või muude praamide laadimis-, käsitsemis- või lossimisseadmetega. Ainult praamer klassifitseeritakse sellesse alamrubriiki; praame kasutatakse järjestikuselt esiteks siseveelaevanduses paatidena, siis merereiside ajal konteineritena (mahutitena) ja seejärel jälle siseveelaevanduses paatidena ning need tuleb klassifitseerida alamrubriiki 8901 90 90. |
8904 00 |
Vedurpuksiirid (pukserid) ja tõukurpuksiirid (tõukurid) Laevakere poolikute ja kolmandikkude klassifitseerimise kohta vaata HS selgitavad märkused, rubriik 8901. |
8904 00 91 ja 8904 00 99 |
Tõukurpuksiirid (tõukurid) HS selgitavate märkuste rubriigi 8904 teises lõigus kirjeldatud veesõidukid, mis on kavandatud nii tõukurite kui ka pukseritena, klassifitseeritakse alati nendesse alamrubriikidesse. |
8905 |
Tulelaevad, tuletõrjelaevad, bagerid, ujuvkraanad jm eriotstarbelised alused, mille navigeerimine on allutatud nende põhifunktsioonile; ujuvdokid; ujuvad või sukeldatavad puur- ja tootmisplatvormid Laevakere poolikute ja kolmandikkude klassifitseerimise kohta vaata HS selgitavad märkused, rubriik 8901. |
8906 |
Muud laevad, k.a sõjalaevad ja päästepaadid (v.a sõudepaadid) Laevakere poolikute ja kolmandikkude klassifitseerimise kohta vaata HS selgitavad märkused, rubriik 8901. |
XVIII JAOTIS
OPTIKA-, FOTO-, KINO-, MÕÕTE-, KONTROLL-, TÄPPIS-, MEDITSIINI- JA KIRURGIAINSTRUMENDID NING -APARATUUR; KELLAD; MUUSIKARIISTAD; NENDE OSAD JA TARVIKUD
GRUPP 90
OPTIKA-, FOTO-, KINO-, MÕÕTE-, KONTROLL-, TÄPPIS-, MEDITSIINI- JA KIRURGIAINSTRUMENDID NING -APARATUUR; NENDE OSAD JA TARVIKUD
9001 |
Optilised kiud ja nende kimbud; kiudoptilised kaablid (v.a rubriiki 8544 kuuluvad); polariseeruvast materjalist lehed ja plaadid; mis tahes materjalist läätsed (sh kontaktläätsed), prismad, peeglid jm optikatooted, kokku monteerimata (v.a samalaadsed tooted optiliselt töötlemata klaasist) Sellesse rubriiki kuuluvad tooted, mida kasutatakse nii nähtava valguse, kui ka spektri nähtamatu osa (infrapuna- ja ultraviolettvalguse) jaoks. Sellesse rubriiki ei kuulu siiski elektronoptilised elemendid, näiteks elektrostaatilised läätsed, magnetläätsed ja elektrilised nn vaheläätsed (tavaliselt grupp 85). |
||||||||
9001 10 10 ja 9001 10 90 |
Optilised kiud, optiliste kiudude kimbud ja kiudoptilised kaablid Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu pistikühendused ega muhvid optiliste kiudude, optiliste kiudude kimpude ja kiudoptiliste kaablite ühendamiseks. Vaata ka alamrubriigi 8536 70 00 selgitavad märkused. |
||||||||
9001 20 00 |
Polariseeruvast materjalist lehed ja plaadid Sellesse alamrubriiki kuuluvad polariseeruvast materjalist fooliumid rullides, näiteks LCD-moodulite valmistamiseks.
|
||||||||
9001 90 00 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad:
|
||||||||
9004 |
Prillid ja samalaadsed tooted nägemise korrigeerimiseks, silmade kaitsmiseks või muuks otstarbeks Käesoleva rubriigi toodete nööre, kette jms (nt prillinöörid või prilliketid), silmustega otstes või ilma, ei käsitata nende toodete osadena ega tarvikutena, kuna need ei ole kõnealuste toodete lahutamatud koostisosad ega paranda nende funktsionaalsust. Seetõttu klassifitseeritakse need vastavalt koostismaterjalile (nt rubriik 5609, 6307, 7117, 7315 või 7616). |
||||||||
9005 |
Binoklid, pikksilmad, muud optilised teleskoobid ja nende statiivid; muud astronoomilised instrumendid ja nende statiivid (v.a raadioastronoomilised instrumendid) Sellesse rubriiki kuuluvad ka fotokordistitega öise nägemise seadmed. |
||||||||
9006 |
Fotokaamerad (v.a kinokaamerad); fotovälklambid ja plahvatusimpulsslambid (v.a rubriigi 8539 gaaslahenduslambid) |
||||||||
9006 10 00 |
Kaamerad trükiplaatide või -silindrite valmistamiseks Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 9006, I osa, kolmas lõik, punkt 17. |
||||||||
9010 |
Foto- ja kinolaborite aparatuur ja seadmed, mujal käesolevas grupis nimetamata; negatoskoobid; projektsiooniekraanid |
||||||||
9010 50 00 |
muu foto- ja kinolaborite aparatuur ja seadmed; negatoskoobid Sellesse alamrubriiki kuuluvad trükilülituste plaatide valgustusseadmed, mis säritamise kaudu kopeerivad trükilülituste skeemide fotonegatiivid isoleermaterjalist plaatidele, millest valmistatakse trükilülituste plaadid. Need seadmed koosnevad põhiliselt ultraviolettlampidega valgustuskambrist, kuhu fotonegatiiv ja isolatsioonplaat asetatakse ja mille vaakumis plaat koos negatiiviga säritatakse. |
||||||||
9013 |
Vedelkristallseadmed (v.a muudes rubriikides täpsemalt kirjeldatud seadmed); laserid, (v.a laserdioodid); mujal käesolevas grupis nimetamata optilised seadmed ja instrumendid |
||||||||
9013 80 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad telerite suurendusekraanid, mis koosnevad optilisest plastelemendist (Fresneli läätsest), raamist ja metallvarraste süsteemist, mis on spetsiaalselt kavandatud ekraani kinnitamiseks telerile. |
||||||||
9017 |
Joonestus-, tähistus- või arvutusinstrumendid (näiteks joonestusmasinad, pantograafid, protraktorid, mallid, joonestuskomplektid, arvutuslükatid, arvutuskettad); mujal käesolevas grupis nimetamata käsiinstrumendid pikkuse mõõtmiseks (näiteks mõõdulatid ja -lindid, kruvikud, nihikud) |
||||||||
9017 10 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka pantograafidega jms varustatud joonestuslauad. |
||||||||
9017 20 05 kuni 9017 20 90 |
Muud joonestus-, tähistus- ning arvutusinstrumendid Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad:
|
||||||||
9018 |
Meditsiini-, kirurgia-, hambaravi- ja veterinaariainstrumendid ja -seadmed, sh stsintigraafiaseadmed, muu elektromeditsiiniline aparatuur ning seadmed nägemise kontrollimiseks |
||||||||
9018 50 10 |
Mitteoptilised Peale üldkasutusega ultrahelidiagnostikaseadmete kuuluvad sellesse alamrubriiki ka spetsiaalsed seadmed silmade uurimiseks ultraheli abil (nt seadmed, mis teevad kindlaks sarvkesta ja silmaläätse paksuse või silmamuna pikkuse). |
||||||||
9018 90 84 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad:
|
||||||||
9021 |
Ortopeedilised abivahendid (sh kargud, kirurgilised vööd ja songavööd); lahased ja muud abivahendid luumurdude raviks; proteesid; kuuldeaparaadid jms kaasaskantavad või kehasse implanteeritud füüsilisi puudeid kompenseerivad abivahendid Selle rubriigi mõistes on „füüsilisi puudeid kompenseerivad abivahendid” ainult need vahendid, mis tegelikult võtavad üle või asendavad defektse või vigastatud kehaosa funktsioone. Sellesse rubriiki ei kuulu seadmed, millega üksnes leevendatakse defekti või vigastuse mõjusid. Sellesse rubriiki ei kuulu stoomi korral kasutatavad vahendid (alamrubriik 3006 91 00). |
||||||||
9021 39 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad:
|
||||||||
9021 40 00 |
Kuuldeaparaadid (v.a nende osad ning tarvikud) Sellesse alamrubriiki kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 9021 IV osas liigitatud seadmed, ka prillide kujul. |
||||||||
9021 50 00 |
Südamerütmurid südamelihaste stimuleerimiseks (v.a nende osad ja tarvikud) Sellesse alamrubriiki kuuluvad ainult tegelikud südamerütmurid. Selle grupi märkuste 1 ja 2 järgi klassifitseeritakse taoliste rütmurite osad ja tarvikud, nt kestad, kestade pooled ja katted ning elektroodid alamrubriiki 9021 90 90. Tollile eraldi esitatud südamerütmurite primaarpatareid ja elektriakud klassifitseeritakse rubriiki 8506 või 8507. Transformaatori tüüpi primaarmähisega laadijad, mis laevad implanteeritud rütmuri akut, indutseerides voolu rütmuris olevasse sekundaarmähisesse, klassifitseeritakse siiski rubriiki 8504. |
||||||||
9021 90 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad alljärgnevad vahendid, mis kompenseerivad defekti või puuet:
|
||||||||
9022 |
Röntgeni-, alfa-, beeta- ja gammakiirgusel töötavad seadmed, mis on või ei ole mõeldud kasutamiseks meditsiinis, kirurgias, hambaravis või veterinaarias, sh radiograafia- ja radioteraapiaaparatuur, röntgenikiiretorud jm röntgenikiirguse generaatorid, kõrgepingegeneraatorid, juhtimispuldid ja -kilbid, ekraanid, lauad, toolid jm vahendid uuringuteks ja raviks |
||||||||
9022 12 00 |
Kompuutertomograafid Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 9022 12. Eraldi videokaameraga varustatud videosalvestussüsteemid, mis ei ole röntgeniaparaatidesse sisse ehitatud ja mis digiteerivad, töötlevad ja talletavad analoogvideosignaale, klassifitseeritakse siiski rubriiki 8543. Nende olulised osad on analoog-digitaalmuundur, protsessiarvuti, monitorid ja magnetlint või kettamälu. |
||||||||
9022 90 00 |
Muud, sh osad ja tarvikud Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka röntgenitorude berülliumaknad. |
||||||||
9025 |
Areomeetrid jm vedelikesse asetatavad mõõteriistad, termomeetrid, püromeetrid, baromeetrid, hügromeetrid ja psühromeetrid, salvestusseadmega või salvestusseadmeta, nende instrumentide mis tahes kombinatsioonid |
||||||||
9025 11 20 ja 9025 11 80 |
Vahetu lugemiga vedeliktäitega termomeetrid Vahetu lugemiga termomeetrites näitab termomeetri vedeliku nivoo skaalal temperatuuri. |
||||||||
9026 |
Instrumendid ja seadmed vedeliku või gaasi kulu, taseme, rõhu jms parameetrite mõõtmiseks või kontrollimiseks (nt kulumõõturid, tasemenäitajad, manomeetrid, soojusemõõturid), v.a rubriigi 9014 , 9015 , 9028 ja 9032 instrumendid ja seadmed |
||||||||
9026 20 20 kuni 9026 20 80 |
Rõhu mõõtmiseks või kontrollimiseks Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka rehvipumbad, milles on manomeeter ja mida peetakse manomeetriteks, isegi kui need ei ole kavandatud välistoiteallikaga ühendamiseks, vaid on varustatud oma suruõhumahutiga. |
||||||||
9027 |
Instrumendid ja seadmed füüsikaliseks või keemiliseks analüüsiks (näiteks polari-, refrakto-, spektromeetrid, gaasi- ja suitsuanalüsaatorid); instrumendid ja seadmed viskoossuse, poorsuse, paisumise, pindpinevuse jms omaduste mõõtmiseks ja kontrollimiseks; instrumendid ja seadmed soojus-, heli- või valgushulga mõõtmiseks ja kontrollimiseks (sh eksponomeetrid); mikrotoomid |
||||||||
9027 10 10 |
Elektroonilised Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka õhuosakeste laserloendurid. Need on elektronseadmed, mis teevad kindlaks või kontrollivad filtreeritud õhu tolmusisaldust ja mida kasutatakse, näiteks, tööstusseadmetes või meditsiinialal. Õhuproovis sisalduvad tolmukübemed põhjustavad seda, et laserkiir tekitab seadme mõõtekambris hajusvalguse. Läätsede süsteemiga koondanud hajusvalguse kiir muundatakse fotodioodi abil elektriliseks signaaliks. Eelprogrammeeritud kontrollandmete abil tehakse kindlaks tolmukübemete suhtarv ja mõõtmise tulemus esitatakse instrumendi digitaalkuvaril või prinditakse eraldiasuva lindiprinteriga välja. Liidese abil võidakse elektrilise signaali kujul olev mõõtmise tulemus saata, kaabli vahendusel, ka automaatsele andmetöötlusseadmele (arvutile). |
||||||||
9027 30 00 |
Spektromeetrid, spektrofotomeetrid ja spektrograafid, mis kasutavad optilist kiirgust (ultraviolettkiirgus, nähtav valgus, infrapunane kiirgus) Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka mikroprotsessorjuhitavad elektronseadmed (mitmekanalilised optilised analüsaatorid) optiliste signaalide lainepikkuste mõõtmiseks ja analüüsimiseks spektraalanalüüsi jaoks. Detektoritega mõõdetud optiliste signaalide lainepikkused muundatakse digitaalseteks elektrilisteks signaalideks ja võrreldakse (analüüsitud) standardväärtustega. Võrdlemistulemus hinnatakse arvuti abil ja kuvatakse eraldi monitoridele, mis võivad analüsaatoriga ühendatud olla. |
||||||||
9027 50 00 |
Muud instrumendid ja seadmed, mis kasutavad optilist kiirgust (ultraviolettkiirgus, nähtav valgus, infrapunane kiirgus) Sellesse alamrubriiki kuuluvad haiglate keemialaborites kasutatavad elektronseadmed vereseerumi täisautomaatseks analüüsiks. Nende seadmete tähtsamad osad on analüsaator ise (proovi ettevalmistusseade, reaktiivi doseerimisseade ja fotomeetriline mõõtesüsteem, mis kasutab valgusallikana lampi ja detektoritena fotodioode), juht- ja hindamisseade (mikroprotsessorite ja näidikuga mõõtetulemuste kuvamiseks) ning printer tulemuste üleskirjutamiseks. Kõik kolm seadet on elektrikaabli abil omavahel ühendatud. |
||||||||
9027 80 99 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad kliimauurimisseadmed (veseromeetrid), mis on varustatud barokambri, elektrisoojendi, õhuniisuti ja elektrilise juhtseadmega ja milles elektroonseid koostisosi testitakse spetsiaalsetes rõhu, temperatuuri ja niiskuse tingimustes, tekitades nende hilisemas kasutuses esinevaid mõjustusi ja keskkonnatingimusi ning millega testitakse koostisosade püsivust, eraldamist jne. |
||||||||
9030 |
Ostsilloskoobid, spektraalanalüsaatorid jm instrumendid ja seadmed elektriliste suuruste mõõtmiseks või kontrollimiseks (v.a rubriigi 9028 arvestid); instrumendid ja seadmed alfa-, beeta-, gamma-, röntgeni-, kosmilise vm ioniseeriva kiirguse mõõtmiseks või tuvastamiseks Kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreegli 3 b järgi klassifitseeritakse instrumendid ja seadmed, mida saab kasutada nii elektriliste kui ka mitteelektriliste suuruste mõõtmisel või kontrollimisel, siiski rubriiki 9030, kui nende laad määrab nende peamise kasutuse elektriliste suuruste mõõtmiseks või kontrollimiseks. Sellised seadmed on, näiteks, katoodkiireostsilloskoobid ja elektronostsillograafid ning valguskiire- ja ultraviolettkiireostsillograafid (alamrubriik 9030 20 10 kuni 9030 20 99). Sellesse rubriiki ei kuulu siiski instrumendid ja seadmed, mille põhilaadi ei saa kindlaks määrata, kuna neid kasutatakse nii elektriliste kui ka mitteelektriliste suuruste mõõtmisel või kontrollimisel. Kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreegli 3 c järgi klassifitseeritakse instrumendid mootorsõidukite mootorite ja süütesüsteemide testimiseks elektriliste suuruste, nt pinge ja takistuse, ning mitteelektriliste suuruste, nt pöörete arvu, suletusnurga ja katkesti seisundi mõõtmise kaudu rubriiki 9031. |
||||||||
9030 20 30 |
Muud, salvestusseadmega Sellesse alamrubriiki kuuluvad valguskiire- või ultraviolettkiireostsillograafid elektriliste suuruste kiirete muutuste mõõtmiseks ja talletamiseks. Need instrumendid, mida tuntakse ka valguskiiremeerikute, ultraviolettkiiremeerikute või silmusostsillograafidena, salvestavad perioodiliste nähtuste tekitatavad signaalid valgus- või ultraviolettkiire abil valgustundlikule paberile. |
||||||||
9030 39 00 |
Muud, salvestusseadmega Sellesse alamrubriiki kuuluvad elektrilised testimisseadmed või –süsteemid, mis määravad trükilülituste või muude elektroonsete komponentide kasutamiskõlblikkuse elektriliste suuruste, nt mahtuvus, induktiivsus, näivtakistus, takistus ja pinge, mõõtmisel või kontrollimisel ja kuvavad võimalikud vead (nt lühised, katkestused). Nendes seadmetes või süsteemides on tavaliselt mõõte- ja kontrolliseade (sisestusklaviatuuri, programmimälu ja kuvapuldiga), mis mõõdab ja võrdleb tulemused standardväärtustega ja kuvab need, juhtseade (automaatse andmetöötlusseadme või mikroprotsessoritega), printer testi tulemuste väljaprintimiseks ning seade testitud komponentide sortimiseks mõõtmistulemuste järgi ja mis eraldab defektsed komponendid. Sellesse alamrubriiki ei kuulu siiski elektrilised seadmed kontrollimaks elektroonsete komponentide ümbrise hermeetilisust (rubriik 9031). |
||||||||
9030 82 00 |
Pooljuhtplaatide või -seadmete mõõtmiseks või kontrollimiseks Sellesse alamrubriiki kuuluvad elektrilised testimisseadmed või –süsteemid, mis määravad vahvlite, kiipide ja muude pooljuhtseadmete kasutamiskõlblikkuse elektriliste suuruste, nt pinge, sageduse jne mõõtmisel või kontrollimisel ja kuvavad võimalikud vead (nt kõrvalekalded ettenähtud väärtustest). Nendes seadmetes või süsteemides on tavaliselt mõõte- ja kontrolliseade (sisestusklaviatuuri, programmimälu ja kuvapuldiga), mis sooritab mõõtmise ja võrdleb tulemusi kontrollarvudega ja kuvab need, juhtseade (automaatse andmetöötlusseadme või mikroprotsessoritega), printer testi tulemuste väljaprintimiseks ning seade testitud komponentide sortimiseks tegelike väärtuste järgi ja mis eraldab defektsed komponendid. Sellesse alamrubriiki ei kuulu siiski elektrilised seadmed kontrollimaks integraallülituste või muude elektroonsete komponentide ümbrise hermeetilisust (rubriik 9031). |
||||||||
9031 |
Mõõte- või kontrollinstrumendid ja -seadmed, mujal käesolevas grupis nimetamata; profiilprojektorid |
||||||||
9031 20 00 |
Katsestendid Diiselmootorite sissepritsepumpade kontrollimiseks mõeldud katsestendide olulised koostisosad, mis on kõik kinnitatud ühele alusele, on elektrimootor ja seade pihustite ja gradueeritud klaastorudega sissepritsepumbas toimuva voolamise kontrollimiseks. Katsestendid võivad olla täiendavalt varustatud lisaseadmega (stroboskoobiga) kütuse sissepritse täpse ajahetke fikseerimiseks. |
||||||||
9031 80 32 ja 9031 80 34 |
Geomeetriliste suuruste mõõtmiseks ja kontrollimiseks Geomeetrilised suurused on näiteks: pikkus, kaugus (vahemaa), läbimõõt, raadius, kõverus, nurk, kalle, maht ja pinnakaredus. Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu laborites pinnatasasuste mõõtmiseks kasutatavad interferomeetrid (rubriik 9027 50). |
||||||||
9031 80 91 |
Geomeetriliste suuruste mõõtmiseks ja kontrollimiseks Vaata alamrubriikide 9031 80 32 ja 9031 80 34 selgitavad märkused. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka vesiloodid. |
GRUPP 91
KELLAD JA NENDE OSAD
9102 |
Käekellad, taskukellad jms kellad, k.a stopperid, v.a rubriiki 9101 kuuluvad Sellesse rubriiki kuuluvad ka elektroonilise kalkulaatoriga kellad, mis välimuselt on käekella- või taskukella sarnased. Sellesse rubriiki ei kuulu aja- ja kuupäeva näidiku ning äratusseadmega elektronkalkulaatorid (alamrubriik 8470 10 00, 8470 21 00 või 8470 29 00). |
||||||||
9111 |
Käe-, tasku- vms kellade korpused ja nende osad Kellade korpuste külge kinnitatud kellarihmad, -võrud ja -ketid klassifitseeritakse koos kellakorpusega. Kui aga kellarihmad, -võrud ja -ketid esitatakse tollile koos kellakorpustega, aga nende külge kinnitamata, siis klassifitseeritakse need vastavalt nende asjaomasesse rubriiki samal viisil nagu tollile eraldi esitatavad kellarihmad, -võrud ja -ketid (rubriik 9113). |
||||||||
9114 |
Muud kellade osad |
||||||||
9114 10 00 |
Vedrud, sh juusvedrud Sellesse alamrubriiki kuuluvad kõik käe-, tasku- vms kellade mehhanismides kasutatavad vedrud. Muud vedrud peale pea- ja juusvedrude on näiteks:
Sellesse alamrubriiki ei kuulu kellakapslite jms korpuste vedrud, mis on XV jaotise märkuses 2 määratletud üldkasutatavad osad. Vedrukapslisse paigaldatud peavedrud klassifitseeritakse alamrubriiki 9114 90 00. |
||||||||
9114 90 00 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad:
|
GRUPP 92
MUUSIKARIISTAD; NENDE OSAD JA TARVIKUD
9207 |
Muusikariistad, mille heli tekitatakse või võimendatakse elektriliselt (näiteks orelid, kitarrid, akordionid) |
9207 10 30 |
Elektriklaverid Vastupidi süntesaatoritele ja klahvpillidele, vastab elektriklaverite klaviatuuri ulatus ja individuaalsete klahvide laius täpselt akustiliste klaverite (rubriik 9201) ehitusele. Elektriklaverites kasutatakse heli samplimist, jäljendamaks võimalikult täpselt akustilise klaveri tekitatud heli. Mängutehnika, sh pedaalide töö, vastab akustilise klaveri omale. Reeglina on elektriklaveritel sisseehitatud võimendid ja kõlarid. |
9207 10 50 |
Süntesaatorid Süntesaatorid erinevad muudest alamrubriigi 9207 10 muusikainstrumentidest selle poolest, et lisaks eelprogrammeeritud helidele (nn eelhäälestusele), mis võivad ka moduleeritud olla, saab mängija ka ise helisid programmeerida. Süntesaatoritel võib olla muid sisseehitatud elektroonilisi detaile, nagu samplerid, võimendid, kõlarid, sekventserid, kaja-, flanger-, distorsioon- jms efekte tekitavad seadmed ning elektroonne löökriist. |
9207 10 80 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad klahvpillid, mis võimaldavad mängijal kasutada üksnes eelprogrammeeritud helisid (nn eelhäälestust). Mängija ei saa ise tekitada ega programmeerida helisid. Klahvpillidel võivad olla ka sisseehitatud võimendid ja kõlarid. |
XIX JAOTIS
RELVAD JA LASKEMOON; NENDE OSAD JA TARVIKUD
GRUPP 93
RELVAD JA LASKEMOON; NENDE OSAD JA TARVIKUD
9305 |
Rubriikidesse 9301–9304 kuuluvate relvade osad ja lisaseadmed |
9305 91 00 |
Rubriigi 9301 sõjaväerelvadele Sellesse alamrubriiki kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 9305 punktides 1–7 osundatud osad, kui need oma liigi ja valmistusviisi poolest ei sobi kasutamiseks jahi-, sport-, täpsuslaskmis- või muude rubriikide 9302 00 00, 9303 ja 9304 00 00 relvade osadena. |
9306 |
Pommid, granaadid, torpeedod, miinid, raketid jms sõjamoon, nende osad; padrunid, kuulid jm laskemoon, nende osad, k.a haavlid, kuuli- ja padrunitropid |
9306 21 00 |
Padrunid Padrun on tulirelvast lastav terviklaeng, mis koosneb lendkehast (haavlist või kuulist), kestast (hülsist) viskelaenguga ja metallpõhjast lööksütikuga. |
9306 30 10 |
Rubriigi 9302 revolvritele ja püstolitele ning rubriigi 9301 püstolkuulipildujatelele Sellesse alamrubriiki kuuluvad ja tulirelvades kasutamiseks mõeldud padrunid on lühikesed ja kompaktsed. Osadeks on näiteks: hülsid, kas varustatud lööksütikuga või mitte, põhjad, messingist alasid, kuulid. Töötlemata või ainult jämetöödeldud toorikud klassifitseeritakse samuti sellesse alamrubriiki. |
9306 30 30 |
Sõjaväerelvadele Sellesse alamrubriiki kuuluvad vintpüssi ja karabiini padrunid (v.a õppepadrunid jms, ilma pürolaenguta (alamrubriik 9306 30 90)), hariliku kuuli, leek- ja soomustläbiva kuuliga ning paukpadrunid jne. |
XX JAOTIS
MITMESUGUSED TÖÖSTUSTOOTED
GRUPP 94
MÖÖBEL; MADRATSID, MADRATSIALUSED, PADJAD JA MUUD TÄISTOPITUD MÖÖBLILISANDID; MUJAL NIMETAMATA LAMBID JA VALGUSTID; SISEVALGUSTUSEGA SILDID, VALGUSTABLOOD JMS; KOKKUPANDAVAD EHITISED
9401 |
Istmed (v.a rubriigis 9402 nimetatud), voodiks teisendatavad või mitte, ja nende osad |
||||||||||||
9401 10 00 |
Lennukites kasutatavad istmed Sellesse alamrubriiki kuuluvad istmed on tavaliselt valmistatud kergest, kuid vastupidavast materjalist (nt duralumiinium). Enamikul juhtudel saab neid istmeid eristada muude liiklusvahendite istmetest konstruktsioonierinevuste poolest (reguleeritav asend, erivahendid põranda või seina külge kinnitamiseks, turvavööd või kinnituskohad nende paigaldamiseks jne). Lennukite katapultistmeid ei loeta rubriigi 9401 istmeteks ning need klassifitseeritakse lennukite osadena (rubriik 8803). |
||||||||||||
9401 90 10 |
Õhusõidukites kasutatavatele istmetele Sellesse alamrubriiki ei kuulu hüdraulilised asendi- ja lukustusseadmed, mida kasutatakse lennuki meeskonna istmete asendi reguleerimiseks (alamrubriik 8412 21 20 või 8412 21 80). |
||||||||||||
9403 |
Muu mööbel ja selle osad Erinevast materjalist valmistatud lauad klassifitseeritakse vastavalt tugikonstruktsioonide (jalad ja raam) materjalile, v.a juhul, kui kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreegli 3 b kohaselt määrab laua põhiomaduse lauaplaadi materjal, näiteks sellega, et see on väärtuslikumast materjalist (vahest juhul kui lauaplaat on tehtud väärismetallist, klaasist, marmorist, väärispuidust). |
||||||||||||
9404 |
Madratsialused; magamistoa- jms mööbli juurde kuuluvad lisandid (näiteks madratsid, vatt- ja sulgtekid, mitmesugused padjad ja pufid), vedrustatud, mis tahes materjaliga täidetud, vahtkummist või vahtplastist, ümbrisega või ümbriseta |
||||||||||||
9404 10 00 |
Madratsialused Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 9404 punkt A. |
||||||||||||
9404 90 10 ja 9404 90 90 |
Muud Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 9404 punktis B 2 loetletud tooted. Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka elektrilised soojenduspadjad, mis on seest vooderdatud vahtplasti, käsnkummi, vati, vildi või flanelliga. |
||||||||||||
9405 |
Mujal nimetamata lambid ja valgustid, sh prožektorid, ning nende osad; mujal nimetamata sisevalgustusega sildid, valgustablood jms, külgeühendatud valgusallikaga, ja nende detailid |
||||||||||||
9405 40 10 |
Helgiheitjad ja prožektorid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 9405, punkt I, kolmas ja neljas lõik. |
||||||||||||
9406 00 |
Kokkupandavad ehitised |
||||||||||||
9406 00 11 |
Vagunelamud ( mobile homes ) Vagunelamutel on näiteks alljärgnevad iseloomulikud tunnused:
|
GRUPP 95
MÄNGUASJAD, MÄNGUD JA SPORDIINVENTAR; NENDE OSAD JA TARVIKUD
Märkus 4 |
Selle märkuse alusel rubriiki 9503 klassifitseeritavad komplektid koosnevad ühest või mitmest rubriigi 9503 tootest, mis on esitatud koos muu rubriigi ühe või mitme esemega ja mis on kokku pakendatud jaemüügiks ja komplektil on mänguasja põhitunnused. Sellisel komplektil on mänguasja põhitunnused mitte üksnes pakendi kaudu, vaid ka koostisosade olulisuse, väärtuse ja kasutusotstarbe kaudu. Sellise komplekti klassifitseerimine asjakohasesse alamrubriiki määratakse komplektis oleva rubriiki 9503 kuuluva tootega; muid koostisosi ei võeta arvesse. Näiteks:
|
9503 00 |
Kolmerattalised jalgrattad, tõukerattad, pedaalidega autod jms ratastel mänguasjad; nukuvankrid ja -kärud; nukud; muud mänguasjad; vähendatud suurusega („mõõtkavas”) mudelid jms meelelahutuslikud mudelid, liikuvad või liikumatud; igasugused mosaiikpildid Sellesse rubriiki kuuluvad:
Sellesse rubriiki ei kuulu:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
9503 00 10 |
Kolmerattalised jalgrattad, tõukerattad, pedaalidega autod jms ratastel mänguasjad; nukuvankrid ja -kärud Sellesse alamrubriiki kuuluvad laste poolt juhitavad sisepõlemiskolbmootoriga ratastega mänguasjad, nn „neljarattalised sõidukid (Quad)”, tingimusel, et järgmisi piiranguid ei ületata:
Erinevalt enamusest sellesse rubriiki klassifitseeritavatest ratastega mänguasjadest, on „neljarattaline sõiduk (Quad)”, kavandatud kasutamiseks ebatasasel maastikul. Kui eelpool nimetatud kriteeriumidest üks ei ole täidetud, tuleb „neljarattaline sõiduk (Quad)”, klassifitseerida rubriiki 8703. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
9503 00 21 |
Nukud Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 9503 punkt C, kaks esimest lõiku. Vaata ka alamrubriikide 9503 00 81 – 9503 00 99 selgitavad märkused. Sellesse alamrubriiki kuuluvad kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreegli 2 a) kohaselt kokkupanemata või osadeks võetud nukud. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
9503 00 29 |
Osad ja tarvikud Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 9503 punkt C, kolmas lõik. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
9503 00 35 ja 9503 00 39 |
Muud mängukonstruktorid ja kokkupandavad mänguasjad Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad mänguasjade omadustega ehituskonstruktorid ja kokkupandavad mänguasjad (ehitusklotsid), v.a vähendatud suurusega („mõõtkavas”) mudelid. Taolistel toodetel on järgmised tunnused:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
9503 00 41 ja 9503 00 49 |
Mänguasjad, mis kujutavad loomi või muid olendeid peale inimeste Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreegli 2 a) kohaselt kokkupanemata või osadeks võetud mänguasjad, mis kujutavad loomi või muid olendeid peale inimeste. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
9503 00 70 |
Muud mänguasjad komplektide või valikutena Selle alamrubriigi komplektid koosnevad kahest või enamast eri liiki (peamiselt meelelahutuseks ette nähtud) tootest, mis on jaemüügiks pakendatud samasse pakendisse ilma ümber pakkimata. Ühe ja sama alamrubriigi tooteid, v.a alamrubriikidesse 9503 00 95 või 9503 00 99 kuuluvaid tooteid (kuna nendesse alamrubriikidesse võivad kuuluda mitmesugused eri liiki tooted), ei tule pidada eri liiki toodeteks. Lisaks komplekti moodustavatele toodetele võivad selle juurde kuuluda lihtsad tarvikud või vähese tähtsusega esemed, mis on ette nähtud koos toodetega kasutamiseks (nt plastmassporgand või -hari mängulooma jaoks). Grupi 95 märkuse 4 kohaselt kuuluvad sellesse alamrubriiki lastele meelelahutuseks ette nähtud komplektid, mis koosnevad rubriigi 9503 toodetest, kombineerituna ühe või mitme esemega, mis eraldi esitatuna klassifitseeritaks mõnda teise rubriiki, eeldusel et nendel komplektidel on mänguasjade põhiomadused. Sellekohased näited on järgmised:
Siia ei kuulu siiski rubriigi 3304 vahenditest koosnevad laste kosmeetikakomplektid, mis ei sisalda rubriigi 9503 tooteid (rubriik 3304). Selle alamrubriigi valikud koosnevad kahest või enamast erinevast tootest, mis on jaemüügiks pakendatud samasse pakendisse ilma ümber pakkimata, ning on iseloomulikud teatud tüüpi meelelahutusele, tööle, isikule või elukutsele, nt arendavad ja harivad mänguasjad. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
9503 00 75 ja 9503 00 79 |
Muud motoriseeritud mänguasjad ning mudelid Nendes alamrubriikides tähendab termin „mootor” rubriikide 8406–8408, 8410–8412 või 8501 mis tahes mootorit või jõumasinat, nt pneumaatilisi jõumasinaid ja mootoreid, hoorattaid, vedruajamiga või vastukaalu abil töötavaid mehhanisme. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
9503 00 81 kuni 9503 00 99 |
Muud Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad inimesetaolised kujukesed, mis kujutavad, näiteks, filmi-, muinasjutu- või koomiksitegelasi, indiaanlasi, astronaute või sõdureid, ilma liikuvate osadeta ning äravõetavate riieteta, ja mis on alusplaadile, pjedestaalile vms alusele kinnitatud, mis võimaldab neil samas asendis toetamata püsida. Taolised kujukesed moodustavad sageli kollektsioonisarja osa. Kuna need on väikesed, kerged ja tugevad, kasutavad lapsed neid tavaliselt mänguasjadena. Nende ajaviitefunktsioon kaalub seetõttu üles nende kaunistusväärtuse. Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreegli 2 a) kohaselt kokkupanemata või osadeks võetud inimesetaolised kujukesed (tinasõdurid jms). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
9504 |
Vahendid laua- jm meelelahutusmängudeks, mida mängitakse kinnistes ruumides, k.a piljardilauad, kasiinode mängulauad, keegliradade automaatseadmed |
||||||||||||||||||||||||||||||||
9504 90 10 |
Elektriliste võidusõiduautode komplektid võistlusmängudeks Selle alamrubriigi toodete hulka kuuluvad kahe või mitme ringsõidurajaga võidusõiduteed kahe või enama auto üheaegseks võistlemiseks. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
9505 |
Tooted pühadeks, karnevali- ja muud lõbustusesemed, k.a nõiakunsti- ja pilaesemed Lisaks HSi selgitavatele märkustele (rubriik 9505, punkt A), peab pidupäeva spetsiifilise esemena klassifitseerimiseks olema tootel ehisväärtus (välisilme ja kaunistus) ja see peab olema kavandatud, valmistatud ja tunnustatud üksnes pühade esemena. Neid tooteid kasutatakse aasta teataval päeval või ajavahemikul. Need tooted on oma konstruktsiooni ja välisilme tõttu (trükimustrid, kaunistused, sümbolid või pealdised) sellised, et neid kasutatakse teatavate pühade ajal. „Pühad” on teatav päev või ajavahemik aastas, kui kogukond pidutseb sellele pidupäevale omaste sümbolitega ja sellega seotud tavade järgi. Mõned pühad on alguse saanud antiikajast ja on seotud teatavate religioossete rituaalide järgimisega, teised on olulised rahvuslike pühadena. Sellised sündmused on näiteks jõulud, lihavõtted, halloween, sõbrapäev, sünnipäevad ja pulmad. Järgmisi tooteid loetakse samuti pidupäevade spetsiifilisteks esemeteks:
Pühadeesemetena ei käsitata tarbeesemeid, isegi kui neil on teatavatele pühadele omane kujundus ja ornamentika. Sellesse rubriiki ei kuulu:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
9506 |
Muud käesolevas grupis nimetamata tooted ja inventar kehaliste harjutuste, võimlemise, kergejõustiku jm spordialade (k.a lauatennis) ning vabaõhumängude tarbeks; ujumis- ja sulistusbasseinid |
||||||||||||||||||||||||||||||||
9506 11 10 |
Murdmaasuusad Selle alamrubriigi tooted on väga kerged ja mäesuuskadest kitsamad. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
9506 11 80 |
Muud suusad Sellesse alamrubriiki kuuluvad hüppesuusad. Hüppesuusad on tavalistest suuskadest märksa pikemad ja laiemad. Hüppesuuskadel ei ole äärekante ja nende põhjad on soontega. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
9506 29 00 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad täispuhutavad mansetid, kraed, vööd vms tooted, mis ei ole tehtud turvalisuse ega päästmise otstarbeks, kuid mis aitavad ujumist õppival inimesel veepinnal püsida. Sellesse alamrubriiki ei kuulu:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
9506 31 00 |
Golfikepid, komplektis Golfikeppidel on terasest, alumiiniumist või süsinikkiust varred, mille ühes otsas on nahast või kummist käepide ja teises otsas terasest või puust pea. Erinevad pead on erineva kaldeastmega, et võimaldada pallile erineva pikkusega lööke. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
9506 32 00 |
Pallid Golfipallides on poolümarad lohud, et palli lennusuunda hoida. Võistlustel kasutatavad pallid on maksimummassiga 45,93 g ja diameetriga vähemalt 42,67 mm. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
9506 40 00 |
Lauatennisetarbed ja -varustus Kerakujulised lauatennisepallid valmistatakse tselluloidist või samalaadsest materjalist, massiga 2,7 g ja diameetriga 40 mm ja ümbermõõduga umbes 12,6 cm. Lauatennisevõrgud on 15,25 cm laiad (kõrged) ja 183 cm pikad. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
9506 59 00 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad sulgpallireketid, mis on tennisereketitest väiksemad ja kergemad; nende varred on õhemad ja väga painduvad. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka seinatennisereketid (squashireketid). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
9506 61 00 |
Tennisepallid Kummist vildiga kaetud õmblusteta tennisepallid; diameetriga 6,35–7,30 cm; miinimumkaaluga 56,00 g ja maksimumkaaluga 59,40 g. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
9506 62 00 |
Täispuhutavad Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka üldfüüsiliste harjutuste tegemiseks mõeldud täispuhutavad võimlemispallid. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
9506 69 10 |
Kriketi- ja polopallid Kriketipallidel on nahkümbris, millesse on kokku pressitud takk, saepuru ja kork. Need on ümbermõõduga 20,50–22,90 cm, kaaluga 133–163 g. Polopallid on valmistatud puidust, bambusest või plastist; diameetriga 7,6–8,9 cm ja kaaluga 120–135 g. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
9506 69 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad nii lastele kui ka täiskasvanutele mõeldud, igasuguse suuruse, kuju ja massiga žonglööripallid. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka nn stressipallid, mis on pallikujulised ja võivad olla erinevalt kaunistatud. Need on tavaliselt valmistatud plastist või kummist ja mõeldud käes mudimiseks.
Muud käes mudimiseks mõeldud nn stressitooted, mis ei ole pallikujulised, klassifitseeritakse rubriiki 9503.
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
9506 70 10 |
Uisud Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka uisusaapad, kui nende külge on kinnitatud uisud. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
9506 70 30 |
Rulluisud Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka uisusaapad, kui nende külge on kinnitatud uisud. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
9506 91 10 |
Muutsammuga takistusmehhanismiga aparatuur harjutuste sooritamiseks Sellesse alamrubriiki kuuluvad treeninguseadmed, nagu näiteks sõudmistrenažöörid, ergomeeter-jalgrattad, stepperid ja jooksulindid, kus kasutaja saab mehhanismi abil valida soovitud koormuse. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
9506 99 10 |
Kriketi- ja poloinventar, v.a pallid Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka kriketikurikad (kõvast puidust, maksimaalse laiusega 11 cm ja maksimaalse pikkusega 96 cm) ning polokurikad (-haamrid). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
9506 99 90 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad lastele või täiskasvanutele mõeldud nn „frisbees”. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
9507 |
Õngeridvad, -konksud jm varustus õngepüügiks; kahvad, liblikavõrgud jms võrgud; peibutuslinnud (mulaažid) (v.a rubriikides 9208 ja 9705 nimetatud) jms jahitarbed |
||||||||||||||||||||||||||||||||
9507 10 00 |
Õngeridvad Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 9507, punkt 3. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
9507 90 00 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad:
|
GRUPP 96
MITMESUGUSED TÖÖSTUSTOOTED
9601 |
Töödeldud elevandiluu, luu, kilpkonnaluu, sarv, hirvesarv, korallid, pärlmutter jms loomse päritoluga nikerdusmaterjalid, tooted nendest materjalidest (sh voolitud tooted) Termini „töödeldud” määratluse kohta vaata HS selgitavad märkused, rubriik 9601, teine lõik. |
9602 00 00 |
Töödeldud taimsed või mineraalsed nikerdusmaterjalid, tooted nendest materjalidest; vahast, steariinist, kautšukist, looduslikest vaikudest ja modelleerimispastadest voolitud või nikerdatud tooted, mujal nimetamata voolitud või nikerdatud tooted; töödeldud želatiin, kõvastumata (v.a želatiin rubriigist 3503 ), tooted sellest Termini „töödeldud” määratluse kohta vaata HS selgitavad märkused, rubriik 9601, teine lõik, mis vastavate muudatustega kehtib selle rubriigi kohta. Aglomeeritud sepioliit (merivaht) ja aglomeeritud merevaik, mis esitatakse tollile plaatide, kangide, pulkade jms kujul ja mida ei ole peale lihtsa vormimise edasi töödeldud, klassifitseeritakse rubriiki 2530. |
9603 |
Luuad, pintslid, harjad (k.a harjad seadmete, mehhanismide ja sõidukite osadena), mehaanilised motoriseerimata põrandapuhastajad, mopid ja sulgedest tolmupühkijad; eeltöödeldud köitesõlmed ja harjasekimbud luudade ja harjade valmistamiseks; maalrirullid ja -tampoonid; kuivatuskaabitsad (v.a kuivatusrullid) |
9603 10 00 |
Luuad ja harjad, vitstest vm kimpu seotud looduslikust materjalist, vartega või varteta Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 9603 punkt A. |
9603 21 00 kuni 9603 29 80 |
Hambaharjad, vahupintslid, juukseharjad, küüneharjad, ripsmeharjad jm tualettharjad ja -pintslid, k.a harjad tualett-tarvete osadena Ripsmeharjad koosnevad tavaliselt mitmest käepideme suhtes täisnurga all varre külge pandud karvakimbust. Riide- ja saapaharju ei klassifitseerita nendesse alamrubriikidesse (alamrubriik 9603 90 91). |
9603 40 90 |
Maalrirullid ja -tampoonid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 9603, punkt F, kaks esimest lõiku. |
9603 90 10 |
Mehaanilised põrandaharjad, mootorita Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 9603 punkt C. |
9606 |
Nööbid, rõhknööbid, nööbivormid, nende osad; nööbitoorikud |
9606 30 00 |
Nööbivormid jm nööpide osad; nööbitoorikud Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 9606, neljas lõik, punktid 1, 2 ja 3. |
9608 |
Pastapliiatsid; vildist vms urbsest materjalist otstega pliiatsid ja markerid; täitesulepead, stilograafid jm sulepead; kopeersuled; liikuva või vintsüdamikuga pliiatsid; sulepea-, pliiatsi- jms hoidikud; eelnimetatud kirjatarvete osad (sh otsikud ja klambrid), v.a rubriiki 9609 kuuluvad |
9608 10 10 kuni 9608 10 99 |
Pastapliiatsid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 9608, punkt 1. Nende alamrubriikide tooted võivad olla varustatud (tavaliselt digitaalnäidikuga) elektronkellaga. |
9608 30 00 |
Täitesulepead, stilograafid jms Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 9608, punkt 3. |
9608 40 00 |
Liikuva või vintsüdamikuga pliiatsid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 9608, punkt 5. |
9608 91 00 |
Suled ja suleotsikud Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka spetsiaalsete pliiatsite (sulepeade) toruotsikud (silindrid), mida kasutatakse tähešabloonide jaoks. |
9608 99 00 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad pastapliiatsite kuulid; need on tavaliselt valmistatud volframkarbiidist, aga ka muudest metallidest (v.a terasest, rubriik 7326 või 8482) ja nende läbimõõt on 0,6–1,25 mm. Sulgedes ja suleotsikutes kasutatavad kuulid klassifitseeritakse siiski valmistusmaterjalist olenemata alamrubriiki 9608 91 00 (vt HS selgitavad märkused, rubriik 9608, osad). |
9609 |
Pliiatsid (v.a rubriigis 9608 nimetatud), värvipliiatsid, pliiatsisüdamikud, pastellid, söepliiatsid, kirjutus- ja joonistuskriidid, rätsepakriidid |
9609 10 10 ja 9609 10 90 |
Pliiatsid ja värvipliiatsid, jäigas ümbrises südamikega Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 9609, esimene lõik, punkt B. |
9609 20 00 |
Pliiatsisüdamikud, harilikud või värvilised Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 9609, kolmas lõik, punkt 7. |
9612 |
Kirjutusmasinalindid jms trükilindid, tindiga immutatud või muul viisil trükimärkide jätmiseks ette valmistatud, poolidel, kassettides või mitte; templipadjad, tindiga immutatud või mitte, ümbrisega või ümbriseta |
9612 10 10 kuni 9612 10 80 |
Lindid Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 9612, esimene lõik, punkt 1. |
9612 20 00 |
Templipadjad Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 9612, esimene lõik, punkt 2. |
9613 |
Välgumihklid jm süütajad (v.a rubriigi 3603 süütajad), mehaanilised või elektrilised; nende osad, v.a tulekivid ja taht Sellesse rubriiki kuuluvad süütajad, millesse on sisse ehitatud elektrooniline minikalkulaator ja/või elektronkell. |
9614 00 |
Piibud (k.a piibukahad) ja sigari- või sigaretipitsid, nende osad |
9614 00 10 |
Piibutoorikud puust või juurtest, jämedalt töödeldud Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 9614, esimene lõik, punkt 4. |
9619 00 |
Hügieenisidemed ja -tampoonid, imikumähkmed jms tooted, mis tahes materjalist |
9619 00 30 |
Tekstiilvatist Sellesse alamrubriiki kuuluvad hügieenisidemed ja -tampoonid, mähkmed, imikumähkmed ja muud samalaadsed hügieenitarbed, vatist, silmkoelise või hõredalt kootud võrkja kattega või ilma. |
9619 00 79 |
Muud Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka püksikute kaitsed. |
(1) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.
(2) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.
(3) EÜT L 198, 20.7.1987, lk 1.
(4) ELT C 316, 16.9.2014, lk 2.
(5) ELT L 312, 31.10.2014, lk 1.
(6) ELT C 105, 11.4.2013, lk 1.
(7) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.
(8) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1362/2013, 11. detsember 2013, millega sätestatakse kuumtöötlemata maitsestatud kodulinnuliha organoleptilise hindamise meetodid toodete klassifitseerimiseks kombineeritud nomenklatuuris (ELT L 343, 19.12.2013, lk 9).
(9) Gaasilist olekut täheldatakse temperatuuril 15 °C ja rõhul 1 013 millibaari.
(10) Vastavad terminid: — duplikaatnegatiiv: Dupe negative (ingl.k.) — contretype négatif (pr.k.) — Dup Negativ (saksa k.) — controtipi negativi (it.k.) — duplicaat-negatief (holl.k.); — vahenegatiiv: Intermediate negative, internegative (ingl.k.) — internégatif (pr.k.) — Zwischennegativ (saksa k.) — internegativi (it.k.) — internegatief (holl.k.).