Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

(2015/C 70/08)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada taotluse suhtes vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KOONDDOKUMENT

„DE MEERLANDER”

EÜ nr: NL-PGI-0005-01175-6.11.2013

KPN ( ) KGT ( X )

1.   Nimetus

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Madalmaad

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.6. Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Nimetusega „De Meerlander” tähistatakse inimtoiduks ettenähtud hariliku kartuli (Solanum tuberosum L.) sordi „Meerlander” mugulaid. Sortide „Beverlander” ja „Record” ristamisel saadud uus sort lasti turule 1947. aastal. Sort „Meerlander” aretati Harlemmermeeri omavalitsusüksuses ja nimetuses sisaldub viide sellele piirkonnale.

Füüsikalised omadused

„De Meerlander” on varajane kartulisort.

Selle sordi kartulimugulad on keskmise suuruse ning korrapäraselt ümmarguse kuni kergelt lamenduva ümar-ovaalse kujuga. Mugulad on krobelisevõitu helekollase kooriku, madalate silmade ja kahvatukollase viljalihaga.

Toiduvalmistamise jaoks kasutatav sort „De Meerlander” on C/D-tüüpi (C on jahune keedukartul, D on pudrukartul): keetmisel õige pisut värvust muutev jahune mugul ei ole tihke.

Tarbijatele pakutavate kartulimugulate suurus on 40–55 mm.

Keemilised omadused

Tänu suurele, ligikaudu 20 % kuivainesisaldusele on kartul jahuse tekstuuri ja tärklisesisaldusega 7 (skaalal 1–10).

Kartuli veealune kaal on keskmiselt 380 g.

Organoleptilised omadused

Kartuli „De Meerlander” maitse on mahe ja sametine, mõnevõrra kuiv, kuid siiski täiuslik. Mugulad on kergelt soolaka lõhnaga.

Toote „De Meerlander” muud omadused

Säilituskartulisort „De Meerlander” on resistentne kartulivähi (D1) ja viiruse A suhtes. Selle sordi mugulad ei ole vastuvõtlikud kartuli-lehemädaniku tekitaja Phytophthora infestans või sisemiste kahjustuste suhtes.

Kartuli tugevad ja suured lehed moodustavad hea varju.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

3.4.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Sordi „De Meerlander” kartuleid kasvatatakse tunnustatud seemnekartulitest Haarlemmermeeri omavalitsusüksuse kartulikasvatuseks sobivatel, hästi kuivendatud põldudel.

Kartulid pannakse maha aprillis-mais.

Vagude- ja taimedevaheline istutuskaugus on 75 x (28–32) cm, mistõttu koristatud toote läbilõike mõõtmed on tavaliselt 40–55 mm. Väetiste kasutamine on kohandatud eespool nimetatud teguritega; eelistatavalt kasutatakse orgaanilisi väetisi, millele vajaduse korral võib lisada kunstväetisi. Kartulikoristuse aeg ei ole kindel, aga tavaliselt on see septembris.

Kartulid liigitatakse pärast koristamist suuruse ja kvaliteedi järgi.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Kõikidele pakenditele peab olema trükitud KGT logo ja nimetus „De Meerlander” ning allpool esitatud vapp.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Geograafiline piirkond, kus kartulit „De Meerlander” tohib kasvatada, piirdub Ringvaarti kanalist ümbritsetud Haarlemmermeeri poldri põllumajandusmaaga. Seega piirdub geograafiline piirkond Ringvaarti kanalist ümbritsetud alaga, nagu on näidatud allpool.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Kartulisort „De Meerlander” aretati 1936. aastal Haarlemmermeeri omavalitsusüksuses: sordinimi on tuletatud piirkonna nimest. Esimest korda kanti sort Hollandi sordilehte 1947. aastal ning sellest ajast alates on Haarlemmermeer see piirkond, kus seda kartulisorti on kasvatatud.

Rohkem kui 150 aasta eest alustati tol ajal 18 000 ha suuruse Haarlemmermeeri kuivendamisega. Varem madalsoo all asunud ning ala kuivendamise käigus nähtavale ilmunud „vana mere savi” sisaldab mullaliike, mis erinevad oluliselt muude kuivendatud piirkondade muldadest.

Tänu määratletud geograafilise piirkonna savimuldade koostisele on selle piirkonna mullad viljakamad kui muud (liiv)mullad. Savimuldadel on võime siduda põhjavees lahustunud savifraktsiooni mineraalide (positiivseid) ioone. Tänu sellele ei uhu põhjavesi mineraale mullast välja, vaid need jäävad saviosakestega kokku ning sel viisil saavad kartulitaimed mineraale imada.

Tingituna Haarlemmermeeri merelähedasest (15–20 km Põhjamerest) asukohast, kus soola infiltreerumise tagajärjel on meresoolasisaldus põhjavees keskmiselt suurem kui mujal piirkondades, on kasvusubstraat kergelt soolane, mis mõjutab kartulite maitset ja annab neile ka veidi soolaka lõhna.

Piirkonna ilmastikule iseloomulikud regulaarsed vihmahood ja merelt puhuvad tuuled loovad kartuli „De Meerlander” kasvamiseks soodsad tingimused – kasvavad suuremate mõõtmetega mugulad ja neil on vähem kahjustusi kui muude piirkondade kartulitel.

Tänu savimulla kokkusurutud struktuurile ei ole selles mullas kasvanud sordi „De Meerlander” kartulitel kasvundeid ega moodustu nende väliskestal muid ebaühtlasi vorme. Kui sellised moodustised seal oleks, siis lihviks tihke savimuld need maha. Sordi „De Meerlander” kartulitel on savimullas kasvamise tõttu pisut vähem krobeline ja veidi kollasema värvusega väliskest kui liivastel muldadel kasvanud kartulitel.

Haarlemmermeeri piirkonna vana vähese lubjasisaldusega, < 16 μm suurusega anorgaaniliste osakeste 23 %-lise sisalduse ja üsna kõrge pH-ga (7,2) savimullas kasvavad sordi „De Meerlander” kartulid on keskmiselt veidi jahusemad ja mõnevõrra suurema veealuse kaaluga kui Madalmaade muude piirkondade liivmuldadel kasvanud kartulid.

Pikka aega on kartulikasvatust seostatud Haarlemmermeeri piirkonnaga, eelkõige eespool nimetatud konkreetsete mullaomaduste, sordi „De Meerlander” kartulite erilise kvaliteedi ja organoleptiliste omaduste ning kartulikasvatajate kasutatud viljelusvõtete tõttu. Seepärast on kartulikasvatus olnud sellel poldril alati oluline majanduslik tegur.

Alates 1950. aastate lõpust on üha rohkem organisatsioone hõlmatud sordi „De Meerlander” seemnekartulite müügiga – nii müüdi neid seemnekartuleid Haarlemmermeeri piirkonnas lõpuks ligikaudu 400 tonni. Tol ajal tegelesid müügiga hästi tuntud kaupmehed. Sellest ajast alates on seda piirkondliku eritootena tuntud olulist kartulisorti toodetud alati vaid väikestes kogustes.

Seepärast andis Haarlemmermeeri omavalitsusüksuse meer kohalikule kartulikasvatajate kooperatiivile De Meerlander Aardappel loa kasutada omavalitsusüksuse vappi, et rõhutada kartulisordi „De Meerlander” tähtsust ja määratleda seda selgelt Haarlemmermeeri piirkonna päritolutootena.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

http://www.eu-streekproducten.nl/sites/default/files/BGA_PD_Meerlander_def.pdf

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.