Euroopa Parlamendi ja määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

(2015/C 6/06)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada taotluse suhtes vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta  (2)

„TELEMEA DE IBĂNEŞTI”

EÜ nr: RO-PDO-0005-01182 – 20.11.2013

KGT ( ) KPN ( X )

1.   Nimetus

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Rumeenia

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.3. Juust

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Nimetusega „Telemea de Ibăneşti” tähistatakse juustu, mis on toodetud omamaiste lehmade piima happelise kalgendamise teel.

Tarbimiseks ringlusse lubamisel on toode järgmiste omadustega: ruudukujulise juustuploki kaal võib olla 0,3–1,0 kg ning ristkülikukujulise ploki kaal 0,3–0,7 kg. Juustumass on ühtlaselt kompaktse ja tihke, tükkideta ja libeda konsistentsiga. Juustumassi saab hõlpsasti lõigata, ilma et lahtilõigatud tükid seejuures mureneks. Kogu juustumassi ulatuses ühtlane värvus vaheldub valgest kuni kergelt kollaka nüansiga valgeni. Juust on meeldiva, veidi magushapuka ja soolaka maitsega, mis muutub valmitamise käigus tugevamaks. Juustu peen ja hõrk lõhn ning maitse tugevnevad samuti valmitamise jooksul. Juust on märkimisväärse lõhnaga, mis meenutab mägikarjamaid. Juustu niiskusesisaldus on alla 62 % ja kuivaine rasvasisaldus alla 38 %. Energiaväärtus on 198 kcal toote 100 g kohta. Juustu „Telemea de Ibăneşti” minimaalne kaltsiumi (Ca) ja magneesiumi (Mg) sisaldus on vastavalt 400 mg ja 35 mg toote 100 g kohta.

Seda tüüpi juustu saab toota kogu aasta jooksul.

Juustu turustamisel kasutatakse tähist proaspătă [toorjuust] või maturată [valmitatud]. Kaitstud päritolunimetusega värsket juustu „Telemea de Ibăneşti” tarbitakse 24 tunni jooksul pärast tootmist. Kaitstud päritolunimetusega juustu „Telemea de Ibăneşti” minimaalne valmitamisperiood on 20 päeva alates juustu tootmise algusest.

3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Kaitstud päritolunimetusega juustu „Telemea de Ibăneşti” tootmiseks kasutatakse toorainena piima, mis on saadud üksnes Gurghiu orus ekstensiivselt karjatatud ja kasvatatud tervetelt lehmadelt.

Piima kalgendamiseks kasutatakse mikroobset laapi.

Soolamiseks kasutatakse soolvett, milles sisalduv sool on ekstraheeritud Orșova allika veest. Soolvesi sisaldab 184,4 mg kaltsiumit ja 94,6 mg magneesiumit ühe liitri vee kohta. Võrdluseks: joogiveest ja soolast valmistatud, aga sama suure soolasisaldusega (21–23 %) soolvesi sisaldab 88,2 mg kaltsiumit ja 32,4 mg magneesiumit.

Soolvesi tingib osmootse rõhu suurenemise, aeglustab soovimatute mikroorganismide tegevust või peatab selle. Tänu bakteriostaatilisele toimele reguleerib soolvesi juustu mikrofloorat. Soolvee kasutamisega on tagatud ka juustu pikk säilivusaeg.

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

Kaitstud päritolunimetusega juustu „Telemea de Ibăneşti” tootmiseks kasutatakse toorainena piima, mis on saadud piimalehmadelt, keda on söödetud üksnes määratletud geograafilisest piirkonnast, Gurghiu orust saadud kiutaimerohke söödaga.

Kevadel ja suvel söödetakse lehmi haljassöödaga, st lehmad söövad ise karjamaal või erandjuhtudel saavad sööta laudas. Sügisel ja talvel söödetakse lehmi heinaga, mis on niidetud määratletud geograafilise piirkonna rohumaal.

Eespool nimetatud piimalehmade sööt ei sisalda kontsentreeritud sööta. Minimaalne karjatamisperiood aastas on kuus kuud.

Piima kvaliteet on saadud tänu piimakarja vabapidamisele karjamaal ja Gurghiu orus kasvavatele söödataimedele. Määratletud geograafilise piirkonna karja- ja rohumaid väetatakse üksnes orgaanilise väetisega (sõnnik).

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Määratletud geograafilises piirkonnas toimub piimalehmade kasvatamine, piima kogumine ja soolvee valmistamine ning juustu töötlemine, soolamine ja valmitamine.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

Kaitstud päritolunimetusega juustu „Telemea de Ibăneşti” plokid pakitakse vaakumpakenditesse vahetult pärast soolamist. Kohe pärast soolamist võib juustuplokid panna ka soolveega täidetud vaatidesse. Sellega tagatakse, et säilib juustu ühtaegu nii magus kui ka soolane maitse ja selle konsistents, ning välditakse juustuplokkide kuivamist ja murenemist.

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta

Kaitstud päritolunimetusega juustu „Telemea de Ibăneşti” turustatakse rööptahuka- või kuubikujulise plokina, millele on kinnitatud toote etikett sõnadega „„Telemea de Ibăneşti” – kaitstud päritolunimetus”.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Tootmispiirkond hõlmab Mureși maakonna omavalitsusüksuste Gurghiu, Hodaci ja Ibănești halduspiirkondi. Kõnealuste omavalitsusüksuste territooriumid moodustavad ühe osa Gurghiu orust.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära

Geograafiline piirkond, kus toodetakse kaitstud päritolunimetusega juustu „Telemea de Ibăneşti”, hõlmab ühte osa Gurghiu jõe orust. Kõnealusele piirkonnale on iseloomulik eriline taimestik, mis sobib kariloomade, eelkõige piimalehmade söödaks; seal asuvad soolase veega allikad, mille vees säilitavad kohalikud elanikud oma piima- ja lihatooteid ning köögivilja; piirkonnas elavad inimesed, kes hoiavad au sees esivanematelt päritud toiduvalmistamise ja meisterliku oskustöö traditsioone.

Gurghiu oru kõrgemates osades valitseb mõõdukas niiske ja jahe alpi kliima ning platool mõõdukas kontinentaalne kliima. Tänu sealsetele kliimatingimustele on piirkonna taimestik rikas ja mitmekesine.

Gurghiu oru taimerikkus (1 194 liiki) ja suhteliselt arvukate omamaiste, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide olemasolu annab tunnistust sellest, et piirkonnas ei ole saasteallikat.

Gurghiu oru vaheldusrikas topograafia annab piimakarjakasvatajatele ja Telemea juustu tootjatele suuri eeliseid. Kõnealusest piirkonnast saab piimalehmade söötmiseks suvel haljassööta ja talvel heina.

Gurghiu oru põhjaosa Sânioara, Osoiul ja Orungii mäed ning Orșova orupõhjas asuvad Isticeu ja Măgura kõrgustikud on Karpaatide eelmäestiku antiklinaalsed künkad, mis koosnevad eraldatud soolakihtidega miotseeni ajastu lasunditest.

Roomlaste ülemvõimu ajal ehitati ja käitati seal mitmeid soolakaevandusi. Pärast ühe kaevanduse kokkulangemist moodustus Jabenița soolajärv.

Määratletud geograafilise piirkonna põhjavesi ei ole joodav, sest selle soolasisaldus ületab oluliselt lubatud normi (665,23 mg/l Cl anioone ja 420,5 mg/l Na+ ja K+ katioone).

Piimalehmade sööt ei sisalda kontsentreeritud sööta, mis piima happesust veelgi suurendaks. Sellega tagatakse, et määratletud geograafilises piirkonnas toodetakse piima, mille puhtas lõhnas ja meeldivas maitses leidub Gurghiu oru iseloomuliku taimestiku hõngu.

Tänu kaitstud päritolunimetusega juustu „Telemea de Ibăneşti” heale mainele, mis põhineb toote maitsel ja säilivusel, on selle tootmise kohalikku meetodit põlvest põlve ikka edasi antud.

5.2.   Toote eripära

Tootenimetusega „„Telemea de Ibăneşti” – kaitstud päritolunimetus”, tähistatakse juustu, mis võib olla pehme kuni poolkõva ning on tänu Gurghiu oru piimakarja lehmadelt saadud piimale meeldiva, kergelt soolase maitsega.

Juustu konsistents ning selle kaltsiumi- ja magneesiumisisaldus on saavutatud tänu säilitamis- ja soolamismeetodile soolveega, milles sisalduv sool on ekstraheeritud Orșova allika veest. Tänu nimetatud omadustele erineb see juust oluliselt toodetest, mille valmistamisel kasutatakse joogivett ja soola.

Mineraalide suhtes tehtud katsetest ilmneb, et kui võrrelda Orșova allika veest ekstraheeritud soola sisaldavas soolvees hoitud kaitstud päritolunimetusega juustu „Telemea de Ibăneşti” selliste juustudega, mis on hoitud joogiveest ja soolast (NaCl) tehtud soolvees, on esimesena nimetatud toote kaltsiumisisaldus 540 mg toote 100 g kohta ja teisena nimetatud toote vastav näitaja 380 mg toote 100 g kohta. Magneesiumi vastavad näitajad on 50 mg ja 32 mg toote 100 g kohta. Just nende omaduste tõttu on toode „Telemea de Ibăneşti” omapärane võrreldes joogiveest ja soolast valmistatud soolvees hoitud tootega.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Seos toote ja tootmispiirkonna vahel põhineb eelkõige Giurghiu oru piimakarjapidamise ainulaadsel ja pikaajalisel traditsioonil ning kaitstud päritolunimetusega juustu „Telemea de Ibăneşti” tootmisel ja soolamisel.

Tänu lehmade rikkalikule ja mitmekesisele söödale saadakse konkreetsete organoleptiliste omadustega piim, mis annab juustule unikaalse maitse ja lõhna, mis eristab seda muudest sama kategooria toodetest.

Kohalike elanike oskused ja kogemused, mis on ühendatud eriliste meetoditega, nagu juustu soolamine Orșova allika veest ekstraheeritud soola sisaldavas soolvees – kõik see moodustab määratletud geograafilises piirkonnas iseloomuliku toote tootmise aluse.

Kaitstud päritolunimetusega juustu „Telemea de Ibăneşti” valmistamise pikaajalised ja tänapäevalgi kasutatavad tehnilised võtted hõlmavad laabipõhist kiiret kalgendamist (alla tunni) ja kalgendi peenestamist. Ammustel aegadel ja isegi veel praegu kasutatakse kaitstud päritolunimetusega juustu „Telemea de Ibăneşti” valmistamisel erilisi tarvikuid – kalgendi peenestamise vahendit, rahvapärase nimetusega harfă, ning peamiselt puidust valmistatud segamisvahendit dog de lemn, (puidust koost) mida kasutatakse juustutera segamiseks ja selleks, et takistada juustumassi kleepumist astjaseinte külge.

Niiske soolamismenetlusega saavutatakse soolvee ja juustu lahustuvate osakeste vahel püsiv tasakaal ning naatriumi-, kaltsiumi- ja magneesiumiioonide ja juustuioonide vaheline vahetus. Lämmastik, rasvad, laktoos ja mineraalsoolad lahustuvad soolvees, põhjustades juustus juustuvalkude osalist lõhustumist ja valkude muutust juustu sees, mis mõjutab valkude tekstuuri, lahustuvust ja struktuuri. Samal ajal satuvad juustu naatriumi-, kaltsiumi- ja magneesiumiioonid.

Soolamise käigus võib soolvee ja juustu kokkupuutekohas mõnikord soola imendumisega kaasneda veesisalduse suurenemine, eriti kerge soolvee puhul, milles on vähe kaltsiumit ja magneesiumit, mille tagajärjel tekivad sellised puudused nagu juustu pehme koorik või gaasiaugud. Seda saab vältida, kui kasutatakse Orșova allika veest ekstraheeritud soola sisaldavat soolvett, kuna selle vee kaltsiumi- ja magneesiumisisaldus on suur.

Orșova allika veest ekstraheeritud soola sisaldava soolvee kasutamisel on teinegi eelis – juust kuivab hoopis aeglasemalt ja juustu soolasisaldus saadakse väiksema soolakoguse kasutamisega.

Orșova piirkonna soolveeallikad on kaitstud päritolunimetusega juustu „Telemea de Ibăneşti” soolamiseks vajaliku soolvee looduslik tagavara. Nende allikate vesi on suure kaltsiumi- ja magneesiumisisaldusega.

Piimalehmade kasvatusega tegeleti peredes juba ammustest aegadest, sest piima töötlemine oli perele oluline sissetulekuallikas. Kaitstud päritolunimetusega juustust „Telemea de Ibăneşti” kui piirkonna kulinaarse traditsiooni osast annavad tunnistust arvukad ajaloolised ürikud, millest vanimad on pärit 17. sajandist.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 (3) artikli 5 lõige 7)

(http://www.madr.ro/docs/ind-alimentara/produse-traditionale/caiet-de-sarcini-telemea-ibanesti.pdf)

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(3)  Vt joonealune märkus 2.