9.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 409/362

ARUANNE

Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti eelarveaasta 2014 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega

(2015/C 409/40)

SISSEJUHATUS

1.

Brüsselis asuv Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusamet (edaspidi „amet”) asutati komisjoni otsusega 2013/801/EL (1) ning see asendab Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti ja on selle õigusjärglane. Amet asutati ajavahemikuks 1. jaanuar 2014 kuni 31. detsember 2024, et juhtida ELi tegevust seoses Euroopa ühendamise rahastuga, teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga „Horisont 2020”, üleeuroopalise transpordivõrguga (2) ning Marco Polo programmiga.

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

2.

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning ameti järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

KINNITAV AVALDUS

3.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)

ameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2014. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)

raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

4.

Juhtkond vastutab ameti raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (5):

a)

juhtkonna kohustused seoses ameti raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist ning arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab ameti raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab ameti finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

b)

alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimiseks on juhtkond kohustatud kavandama, rakendama ja käigus hoidma mõjusat ja tõhusat sisekontrollisüsteemi, mis hõlmab piisavat järelevalvet ja asjakohaseid meetmeid eeskirjade eiramise ja pettuse ärahoidmiseks ning vajaduse korral õiguslikke menetlusi valesti makstud või kasutatud vahendite tagasinõudmiseks.

Audiitori kohustused

5.

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

6.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb hinnangul riskidele, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riskide hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mis tahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist.

7.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal annab piisava ja asjakohase aluse kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

8.

Kontrollikoja hinnangul kajastab ameti raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt ameti finantsolukorda 31. detsembri 2014. aasta seisuga ning ameti finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt selle finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

9.

Kontrollikoja hinnangul on ameti 2014. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

10.

Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

11.

Järgmisse eelarveaastasse üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringute summa oli suur II jaotises: 0,8 miljonit eurot ehk 25 % (2013. aastal 0,7 miljonit eurot ehk 27 %), ja III jaotises: 0,4 miljonit eurot ehk 56 % (2013. aastal 0,1 miljonit eurot ehk 22 %). Selle peamised põhjused olid seadmete hankimine ameti suurenenud personali tarvis renditud täiendavate bürooruumide jaoks, kavakohaselt 2014. aasta teisel poolel sõlmitud IT-lepingud, mille eest esitatakse arved 2015. aastal, ja komisjoniga sõlmitud teenustaseme kokkulepetega seotud kulud, mille eest ei olnud aasta lõpu seisuga arveid esitatud.

EELMISE AASTA KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

12.

Ülevaade kontrollikoja eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud I lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Milan Martin CVIKL, võttis käesoleva aruande vastu 8. septembri 2015. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1)  ELT L 352, 24.12.2013, lk 65.

(2)  II lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte ameti pädevusest ja tegevusest.

(3)  Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4)  Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artiklid 62 ja 68 koostoimes artiklitega 53 ja 58.

(6)  Komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjad põhinevad Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni koostatud rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (IPSAS), või vajaduse korral Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu koostatud rahvusvahelistel arvestusstandarditel (IAS)/rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel (IFRS).

(7)  Määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikkel 162.

I LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaar

Parandusmeetmete võtmise seis

(lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)

2013

Amet ei tee oma hoone haldaja poolt esitatud arvetes sisalduvate kommunaalkulude üle piisavat eelkontrolli. Enamik aluslepingutest, arvetest ja kviitungitest ei olnud ameti käsutuses.

Lõpetatud

2013

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli (1) ja ELi käibemaksudirektiivi (2) kohaselt on amet kaudsetest maksudest vabastatud. Sellele vaatamata oli amet maksnud 2013. aasta lõpuks perioodi 2011–2013 ruumide kommunaalmaksete pealt käibemaksu summas 1 13  513 eurot, kuid ei olnud taotlenud selle tagastamist.

Lõpetatud

2013

I ja III jaotise puhul oli eelarve täitmise määr rahuldav, II jaotise puhul aga oli kulukohustustega seotud ülekandmiste määr kõrge – 27 % (6 66  119 eurot). Ülekandmised olid põhiliselt seotud IT toodete ja teenustega, mille puhul sõlmiti lepingud või mis telliti aasta lõpus ning mille tarnimine/osutamine oli kavandatud 2013. aasta lõppu või 2014. aastasse (2 96  486 eurot); ning 2013. aasta kulude kohta aasta lõpuks laekumata arvetega (2 86  197 eurot).

Ei kohaldata

(1)  Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll (nr 7) (ELT C 115, 9.5.2008, lk 266).

(2)  Nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).

II LISA

Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusamet (Brüssel)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 26, 170, 171, 172, 174, 179, 180)

Liit võtab meetmeid siseturu rajamiseks või selle toimimise tagamiseks. Siseturg hõlmab ala, mille ulatuses tagatakse kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Liidu eesmärk on tugevdada oma teaduslikke ja tehnoloogilisi aluseid, luues Euroopa teadusruumi, kus teadlased, teaduslik teave ja tehnoloogia vabalt liiguvad, ja toetada nende, kaasa arvatud asjaomase tööstuse konkurentsivõime arengut.

Selleks et edendada oma igakülgset harmoonilist arengut, töötab liit välja ja rakendab meetmeid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks.

Selleks et aidata saavutada neid eesmärke ning võimaldada liidu kodanikel, majandustegevuses osalejatel ning regionaalsetel ja kohalikel kogukondadel saada täit kasu sisepiirideta ala rajamisest, aitab liit kaasa üleeuroopaliste võrkude rajamisele ja arendamisele transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika infrastruktuuri valdkonnas. Euroopa Liidu meetmed on suunatud kaasa aitama üksikriikide võrkude omavahelisele ühendamisele ja koostoimimisvõimele, samuti niisuguste võrkude kasutamise võimalusele.

Nimetatud eesmärkide saavutamiseks sätestab liit suunised, mis hõlmavad üleeuroopaliste võrkude valdkonnas kavandatud eesmärke, prioriteete ja üldmeetmeid.

Sel eesmärgil toetab liit ettevõtjaid, kaasa arvatud väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, uurimiskeskused ja ülikoolid, nende kvaliteetses uurimis- ja tehnoloogia arendamise tegevuses; liit toetab nende jõupingutusi omavaheliseks koostööks ja taotleb eelkõige, et teadlastel oleks võimalus teha vabalt piiriülest koostööd ja ettevõtjatel oleks võimalus kasutada siseturu potentsiaali […] ühiste standardite määratlemise ja sellist koostööd takistavate õiguslike ning fiskaaltõkete kõrvaldamise kaudu.

Ameti pädevus

Komisjoni rakendusotsus 2013/801/EL, 23. detsember 2013, millega asutatakse Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusamet

Komisjoni otsus C(2013) 9235, 23. detsember 2013, millega delegeeritakse Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusametile volitused

Eesmärgid

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 58/2003 volitatakse komisjoni asutama rakendusameteid, mille eesmärk on liidu programmide elluviimine. Uue otsuse C(2013) 9235 alusel, millega delegeeritakse ametile volitused, juhib amet üleeuroopalise transpordivõrgu programmi ja Marco Polo programmi järelejäänud osi ning Euroopa ühendamise rahastu kolme sektorit (transport, energia ja telekommunikatsioon), edendades majanduskasvu, töökohtade loomist ja konkurentsivõimet läbi sihipäraste taristuinvesteeringute Euroopa tasandil. Samuti juhib amet programmi „Horisont 2020” osi uurimisvaldkondades „arukas, keskkonnahoidlik ja integreeritud transport” ning „turvaline, puhas ja tõhus energia”, et edendada majanduskasvu läbi teadusuuringute ja innovatsiooni.

Seega asutati amet liidu tegevuse juhtimiseks Euroopa ühendamise rahastu ja Horisont 2020 valdkondades, tuginedes finantsmäärusele ja selle rakenduseeskirjadele, TEN-T määrusele, Marco Polo määrusele, Euroopa ühendamise rahastu määrusele, TEN-T ja TEN-E suunistele ja Horisont 2020 määrustele. Samuti on ameti ülesanne jätkata TEN-T ja Marco Polo programmide juhtimist. Amet töötab liikuvuse ja transpordi, energeetika, sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia ning teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraatide järelevalve all. Peadirektoraadid vastutavad enda pädevusse kuuluvate poliitikaküsimuste eest.

Amet vastutab programmide tehnilise ja rahalise rakendamise eest, jälgides projekti kogu olelustsüklit. Ameti eesmärk on parandada programmide rakendamise tõhusust ja paindlikkust väiksema maksumuse juures ning tagada seejuures kõrgetasemeline asjatundlikkus, võttes tööle põhjalikemate erialateadmistega personali. Lisaks tugevdab amet sidemeid peamiste sidusrühmadega, tagab rahastamise parema kooskõlastuse liidu teiste vahenditega, parandab liidu tegevuse nähtavust ja sellest tulenevat kasu ning annab komisjonile abi/tagasisidet.

Juhtimine

Juhatus

Ameti tööd juhib juhatus, kuhu kuulub viis liiget (üks igast asjaomasest peadirektoraadist ning üks personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraadist) ja neli Euroopa Komisjoni nimetatud liiget. Juhatus võtab Euroopa Komisjoni heakskiidul vastu ameti organisatsiooni struktuuri, iga-aastase töökava, halduseelarve, aasta tegevusaruande ja raamatupidamise aastaaruande.

Direktor

Nimetatakse ametisse Euroopa Komisjoni poolt, juhib ametit koos juhatusega, kehtestab ametile usaldatud ülesannete täitmiseks sobivad juhtimis- ja sisekontrollisüsteemid ning koostab komisjonile esitatavad aruanded.

Siseaudit

Euroopa Komisjoni siseauditi talitus ja ameti siseauditi üksus.

Välisaudit

Euroopa Kontrollikoda.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal. Ameti halduseelarve täitmist puudutav heakskiidu andmise otsus on suunatud direktorile. Komisjoni poolt ametile delegeeritud tegevuseelarve täitmise eest vastutab komisjon.

2014. aastal ameti käsutusse antud ressursid

Tegevuseelarve 2014

Ametile kanti kahe perioodi 2014–2020 mitmeaastase finantsraamistiku raamesse kuuluva raamprogrammi (Euroopa ühendamise rahastu, 2  692 miljonit eurot, ja Horisont 2020, 367 miljonit eurot) juhtimiseks üle kokku 3  059 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringutena.

Ameti poolt 2014. aastal tehtud maksete kogusumma oli 606 miljonit eurot, millest 590 miljonit eurot maksti TEN-T programmi kuludeks ja 16 miljonit eurot Marco Polo programmi lõpuleviimiseks.

Amet täidab komisjoni tegevuseelarvet delegeerimisotsuse alusel.

Halduseelarve 2014

13,4 miljonit eurot (100 % EL toetus), mida amet täidab sõltumatult.

Töötajate arv seisuga 31. detsember 2014

49 ametikohta ametikohtade loetelus, millest 44 täidetud.

Lepingulised töötajad: 113 kavandatud ametikohta, millest 107 täidetud.

Personal kokku: 162 (täidetud ametikohti: 151).

Töötajate jaotus vastavalt ülesannetele:

a)

põhitegevus: 121 (täidetud ametikohti: 113)

b)

haldusülesanded: 41 (täidetud ametikohti: 38)

2014. aasta tooted ja teenused

Lisaks TEN-T programmi järelejäänud meetmete juhtimisele võttis amet 2014. aasta veebruaris teiselt rakendusametilt (EASME) üle programmi „Marco Polo II” juhtimise. 2014. aasta teisel poolel võttis amet järk-järgult üle ka äsja delegeeritud volitused, juhtimaks Euroopa ühendamise rahastut (transpordi ja energia sektorid) ning Horisont 2020 ühiskondlikke väljakutseid 3 (turvaline, puhas ja tõhus energia) ja 4 (arukas, keskkonnahoidlik ja integreeritud transport). Euroopa ühendamise rahastu telekommunikatsiooni alase tegevuse delegeeritud volituste ülevõtmine oli kavandatud 2015. aasta jaanuari lõppu.

TEN-T programm 2007–2013

2013. aasta ühe- ja mitmeaastase projektikonkursi raames esitatud projektitaotlused vaadati läbi ja rahastamiseks valiti välja 106 taotlust kogusummas 320,7 miljonit eurot. Vastu võeti 104 uut rahastamisotsust (kaks otsust tühistati enne vastuvõtmist). 2014. aasta lõpus juhtis amet 439 pooleliolevat projekti. Pooleli oli ka üks perioodi 2000–2006 kuuluv TEN-T programmi meede. Maksete assigneeringud kasutati ära täies mahus (keskmine maksmiseks kulunud aeg oli 17 päeva).

Programm „Marco Polo II”

Pärast Marco Polo 2013. aasta projektikonkursi taotluste hindamist ja sellele järgnenud programmi ülevõtmist valmistas amet ette ja allkirjastas 26 uut toetuslepingut. 2014. aasta lõpus oli 80 projekti veel pooleli. Maksete assigneeringud kasutati ära täies mahus (keskmine maksmiseks kulunud aeg oli 27 päeva).

Euroopa ühendamise rahastu – transport

Tihedas koostöös liikuvuse ja transpordi peadirektoraadiga valmistas amet ette 2014. aasta mitme- ja üheaastase projektikonkursi maksumusega vastavalt 11 miljardit eurot ja 930 miljonit eurot (konkursikutsed avaldati 2014. aasta septembris, taotluste esitamise tähtaeg oli 2015. aasta veebruar).

Euroopa ühendamise rahastu – energia

Tihedas koostöös energeetika peadirektoraadiga valmistas amet ette 2014. aasta mitmeaastase projektikonkursi kogusummas 750 miljonit eurot (taotluste esitamise tähtaeg oli 2014. aasta august). Seejärel hinnati konkursile laekunud taotlusi ja rahastamiseks valiti välja 34 taotlust kogusummas 647,3 miljonit eurot. Ametil on käsil vastavate toetuslepingute ettevalmistamine.

Euroopa ühendamise rahastu – telekommunikatsioon

Ülevõtmise kord lepiti kokku tihedas koostöös sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadiga. 2015. aasta jaanuariks pidi amet kavakohaselt üle võtma toetuslepingute ettevalmistamise 2014. aasta projektikonkursi „Safer Internet” raames, 2014. aasta e-identimise projektikonkursi käivitamise ja muude, 2015. aastal käivitatavate projektikonkursside ettevalmistamise.

Horizon 2020 – energia

Amet toetas asjaomaseid peadirektoraate kolme Horisont 2020 – energia projektikonkursi ja vastavate alamkonkursside hindamisel. Pärast paremusjärjestuse koostamist edastati ametile 28 taotlust ja toetuslepingute ettevalmistamise etapp viidi edukalt lõpule kaheksakuulise tähtaja jooksul.

Horizon 2020 – transport

Amet toetas asjaomaseid peadirektoraate Horisont 2020 – transport avatud projektikonkursside hindamisetapis. Konkursside ülevõtmine oli kavandatud toetuslepingute ettevalmistusetapi algusse 2015. aasta algul. Lisaks viidi edukalt lõpule ühe ametile augustis üle antud taotluse toetuslepingu ettevalmistusetapp. Novembris anti meremajanduse kasvu projektikonkursi raames üle kolm projekti; projektide toetuslepingute ettevalmistamine on praegu ameti vastutusel käimas.

Allikas: ameti edastatud lisa.

AMETI VASTUS

11.

Amet kinnitab, et ülekandmised on peamiselt seotud kontrollikoja mainitud kolme kululiigiga. Need on kulud, mida kas ei saanud arveldada 2014. aastal, sest need on seotud aasta lõpus osutatud teenustega, või mida ei saanud edasi lükata 2015. aastasse; selle tõttu on nende kuludega seotud ülekandmised täielikult põhjendatud.