9.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 409/255


ARUANNE

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve eelarveaasta 2014 raamatupidamise aastaaruande kohta koos asutuse vastusega

(2015/C 409/29)

SISSEJUHATUS

1.

Pariisis asuv Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (edaspidi „asutus”) asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (1). Asutuse ülesanne on parandada ELi siseturu toimimist, tagades reguleerimise ja järelevalve kõrge, tõhusa ja ühtse taseme, tagada finantssüsteemide terviklikkus ja stabiilsus ning tõhustada rahvusvahelist järelevalvealast koostööd finantssüsteemi stabiilsuse ja mõjususe tagamiseks (2). Asutus loodi 1. jaanuaril 2011.

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

2.

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning asutuse järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

KINNITAV AVALDUS

3.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)

asutuse raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2014. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)

raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

4.

Juhtkond vastutab asutuse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (5):

a)

juhtkonna kohustused seoses asutuse raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist ning arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Tegevdirektor kiidab asutuse raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab asutuse finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

b)

alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimiseks on juhtkond kohustatud kavandama, rakendama ja käigus hoidma mõjusat ja tõhusat sisekontrollisüsteemi, mis hõlmab piisavat järelevalvet ja asjakohaseid meetmeid eeskirjade eiramise ja pettuse ärahoidmiseks ning vajaduse korral õiguslikke menetlusi valesti makstud või kasutatud vahendite tagasinõudmiseks.

Audiitori kohustused

5.

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et asutuse raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

6.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb hinnangul riskidele, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riskide hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mis tahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist. Käesoleva aruande ja kinnitava avalduse koostamisel võttis kontrollikoda arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd, mis hõlmas asutuse raamatupidamise aastaaruande kontrollimist vastavalt ELi finantsmääruse artikli 208 lõikes 4 sätestatud nõuetele (8).

7.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal annab piisava ja asjakohase aluse kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

8.

Kontrollikoja hinnangul kajastab asutuse raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt asutuse finantsolukorda 31. detsembri 2014. aasta seisuga ning asutuse finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt selle finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

9.

Kontrollikoja hinnangul on asutuse 2014. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

10.

Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE USALDUSVÄÄRSUSE KOHTA

11.

2014. aasta tulemiaruandes tuluna kajastatud tasud üksustelt, kelle üle teostatakse järelevalvet (reitinguagentuurid ja kauplemisteabehoidlad), summas 6 6 23  000 eurot, põhinesid hinnangutel, mitte tegelikel järelevalvetegevusega seotud kuludel (9). Tasud üksustelt, kelle üle teostatakse järelevalvet, peaksid olema võimalikult sarnased selles valdkonnas kantud tegelike kuludega. Selle saavutamiseks on asutus praegu koostamas tegevuspõhist kulude mudelit.

KOMMENTAARID TEHINGUTE SEADUSLIKKUSE JA KORREKTSUSE KOHTA

12.

Kui asutus 2010. aastal loodi, võttis ta oma eelkäijalt (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee) üle mitu IT-teenuste raamlepingut oma andmekeskuste majutamiseks ning IT süsteemide arendamiseks ja hoolduseks. Nimetatud raamlepingute pikendamiseks ei korraldatud õigeaegselt projektikonkursse ja selle tagajärjel tekkis olukord, kus kahele raamlepingule kehtestatud uus pikkus oli algsest pikem. Selle tagajärjel hankis asutus osa IT-teenustest ühe Prantsusmaa keskse hankija kaudu (Union de Groupements d’Achats Publics – UGAP). Asutus kasutas aasta jooksul sama keskset hankijat ka mööbli ja kirjatarvete soetamiseks. 2014. aastal tehtud maksete kogusumma oli 9 56  000 eurot. Kontrollikoda teavitas asutust, et nimetatud keskse hankija kasutamine ei ole finantsmäärusega kooskõlas, pärast mida see tegevus ka lõpetati. Nüüdseks on asutus kõik Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee IT-teenuste raamlepingud enda omadega asendanud.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

13.

2013. aastast üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringute tühistamise määr oli kõrge – 19 % ehk 9 40  054 eurot. Tühistamised olid peamiselt tingitud sellest, et töövõtjad osutasid tellitud teenuseid hilinemisega, kuid samuti ühe tühistatud projekti litsentside ostmise tühistamisest, ajutiste töötajate lepingu elluviimisel tekkinud raskustest ja eelmisest IT nõustamisteenuste raamlepingult uuele üleminekust.

14.

Järgmisse eelarveaastasse üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringute osakaal tõusis 93 protsendilt 2013. aastal 99 protsendini 2014. aastal, mis näitab, et kulukohustuste võtmise ajastus oli paranenud. 2015. aastasse üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringute summa oli siiski suur III jaotises (tegevuskulud) – 4 0 63  580 eurot ehk 45 % (2013. aastal 3 6 88  487 eurot ehk 58 %). Nimetatud summast ca 2 miljonit eurot on seotud 2014. aastal osutatud IT- ja muude teenustega, mille eest asutus ei olnud veel aasta lõpuks tasunud. Aasta lõpupoole oli sõlmitud veel 1,3 miljoni euro väärtuses lepinguid, millega seotud teenuseid hakatakse osutama 2015. aastal. Ülejäänud ülekandmised tulenevad sõlmitud lepingute mitmeaastasest iseloomust.

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

15.

Ülevaade kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud I lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Milan Martin CVIKL, võttis käesoleva aruande vastu 8. septembri 2015. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA


(1)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.

(2)  II lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte asutuse pädevusest ja tegevusest.

(3)  Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4)  Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

(5)  Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42) artiklid 39 ja 50.

(6)  Komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjad põhinevad Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni koostatud rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (IPSAS), või vajaduse korral Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu koostatud rahvusvahelistel arvestusstandarditel (IAS)/rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel (IFRS).

(7)  Määruse (EL) nr 1271/2013 artikkel 107.

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(9)  Vajadust arvestada tasusid tegelike kulude alusel mainitakse komisjoni 12. juuli 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1003/2013 (mis käsitleb kauplemisteabehoidlaid ning millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012) (ELT L 279, 19.10.2013, lk 4) artiklis 4, samuti asutuse finantsmääruse artikli 19 lõikes 3.


I LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaar

Parandusmeetmete võtmise seis

(lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)

2011

Asutuse 2011. aasta eelarve suurus oli 16,9 miljonit eurot. Vastavalt asutuse asutamismääruse artikli 62 lõikele 1 rahastati 60 % 2011. aasta eelarvest liikmesriikide ja EFTA-riikide osamaksetest ning 40 % liidu eelarvest. 2011. aasta lõpus oli asutusel 4,3 miljoni euro suurune eelarveülejääk. Kooskõlas asutuse finantsmäärusega kirjendati summa raamatupidamisarvestusse kui kohustus Euroopa Komisjoni ees.

2014. aastal oli eelarvetulem negatiivne

2011

Leiti puudusi seoses sellega, et kuuel juhul võeti juriidilised kohustused enne eelarvelisi kulukohustusi (summas 4 83  845 eurot).

Pooleli (1)

2011

Kontrollikoda tuvastas mitu juhtumit (kogusummas 2 07  442 eurot), kus 2012. aastasse üle kantud maksete assigneeringud ei olnud kooskõlas juriidiliste kohustustega. Sellised ülekandmised ei ole eeskirjadega kooskõlas ning tuleb tühistada.

Lõpetatud

2012

Tegevuse teisel aastal astus asutus kõiki sisekontrollistandardeid käsitlevate põhinõuete vastuvõtmise ja rakendamisega olulise sammu. Standardeid ei ole siiski veel täielikult rakendatud.

Pooleli

2012

Hankemenetluste õigeaegsust ja dokumenteerimist tuleb oluliselt parandada.

Pooleli

2012

Asutus tegi 2012. aastal eelarves 22 ümberpaigutust summas 3,2 miljonit eurot (16 % 2012. aasta kogueelarvest), mis osutab puudustele eelarve kavandamises.

Lõpetatud

2013

Järgmisse eelarveaastasse üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringute osakaal tõusis 86 protsendilt 2012. aastal 93 protsendini 2013. aastal, mis näitab, et kulukohustuste võtmise ajastus oli paranenud. 2014. aastasse üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringute summa oli siiski suur III jaotises (tegevuskulud) – 3 6 88  487 eurot (58 %). See tulenes 2013. aastal osutatud, kuid veel tasumata IT-teenustest (0,8 miljonit eurot), 2014. aasta töökavas planeeritud IT-teenustest, mille suhtes sõlmiti leping 2013. aasta lõpus (1,1 miljonit eurot), viivitustest IT hangetes (0,4 miljonit eurot) ning mõningate IT-projektide mitmeaastasest iseloomust.

Ei kohaldata

2013

Asutus tegi 2013. aastal eelarves 12 ümberpaigutust 5,1 miljoni euro ulatuses (ehk 18 % aasta kogueelarvest) (2012: 22 ümberpaigutust summas 3,2 miljonit eurot (ehk 16 % aasta kogueelarvest), mis osutab puudustele eelarve kavandamises.

Lõpetatud

2013

Ca 27 % 2013. aastal ostetud kaupade ja teenuste eest tasuti hilinemisega. Hilinemise keskmine pikkus oli 32 päeva. Hilinenud maksete eest tasuti 2013. aastal viivist summas 3  834 eurot.

Pooleli

2013

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli (2) ja ELi käibemaksudirektiivi (3) kohaselt on asutus kaudsetest maksudest vabastatud. Perioodil 2011–2013 nõuti asutuselt käibemaksu kogusummas 3,3 miljonit eurot. Pärast pikki läbirääkimisi asukohariigiga hakkas asutus 2012. aasta viimases kvartalis makstud käibemaksu tagasi nõudma, kuid 2013. aasta lõpuks oli tagasi saadud vaid 1,3 miljonit eurot.

Lõpetatud


(1)  2014. aastal oli 15 a posteriori võetud kulukohustust kogusummas 5 72  167,95 eurot ja 4 a posteriori tehtud kulukohustuste suurendamist kogusummas 1  391,72 eurot.

(2)  Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll (nr 7) (ELT C 115, 9.5.2008, lk 266).

(3)  Nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).


II LISA

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (Pariis)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114)

Seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu liikmesriikides nii õigus- kui ka haldusnormide ühtlustamiseks meetmed, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine.

Asutuse pädevus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1095/2010 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1060/2009)

Ülesanded

Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu väljatöötamine.

Rakenduslike tehniliste standardite eelnõu väljatöötamine.

Suuniste ja soovituste esitamine.

Soovituste esitamine, kui liikmesriigi pädev asutus ei ole kohaldanud sektori kohta käivaid õigusakte või on neid kohaldanud viisil, mis on ilmselt liidu õiguse rikkumine.

Üksikotsuste tegemine pädevate asutuste vaheliste eriolukordade ja erimeelsuste lahendamisel piiriüleste olukordade puhul.

Finantsturu osalistele suunatud üksikotsuste tegemine otseselt kohaldatavat liidu õigust puudutavatel juhtudel: i) kui liikmesriigi pädev asutus ei ole kohaldanud valdkondlikke õigusakte või on neid kohaldanud viisil, mis näib olevat liigu õiguse rikkumine ning kui pädev asutus ei ole taganud komisjoni ametliku arvamuse järgimist; ii) teatud eriolukordade puhul, kui pädev asutus ei järgi asutuse vastu võetud otsust; või iii) erimeelsuste lahendamisel piiriüleste olukordade puhul, kui pädev asutus ei ole järginud asutuse otsust.

Arvamuste esitamine Euroopa Parlamendile, nõukogule või komisjonile asutuse pädevusvaldkonda kuuluvates küsimustes.

Finantsturu osaliste kohta vajaliku teabe kogumine, et täita määratud kohustusi.

Ühtse metoodika väljatöötamine, et hinnata toote omaduste ja levitamistoimingute mõju finantsturu osaliste finantsseisundile ja tarbijakaitsele.

Tsentraalselt juurdepääsetava registreeritud finantsturu osaliste andmebaasi loomine oma pädevusalas, kui see on sätestatud valdkondlikes õigusaktides.

Hoiatuste tegemine, kui mõni finantstegevus ohustab tõsiselt määruses sätestatud eesmärke.

Teatavate finantstegevuste ajutine keelustamine või piiramine, kui need ohustavad finantsturgude nõuetekohast toimimist või terviklikkust või liidu kogu finantssüsteemi või selle osa stabiilsust valdkondlikes õigusaktides määratletud juhtudel või eriolukorra tõttu.

Järelevalvekolleegiumide tegevuses osalemine, sealhulgas kohapealsetes kontrollides, mida teostavad koos kaks või enam pädevat asutust.

Võimalike finantsteenuste häirete käsitlemine, mis on põhjustatud kogu finantssüsteemi või selle osade nõrgenemisest ning millel võivad olla tõsised negatiivsed tagajärjed siseturule ja reaalmajandusele.

Lisasuuniste ja soovituste koostamine finantsturu olulistele osalistele, et võtta arvesse nendega seotud süsteemseid riske.

Konkreetset liiki finantstegevuse, tooteliikide või käitumisviiside uurimine, et hinnata võimalikke ohte finantsturgude terviklikkusele või finantssüsteemi stabiilsusele ning asjaomastele pädevatele asutustele asjakohaste soovituste esitamine meetmete võtmiseks.

Pädevate asutuste delegeeritud ülesannete ja kohustuste täitmine.

Arvamuste esitamine pädevatele ametiasutustele.

Vastastikuste eksperdihinnangute tegemine pädevate asutuste kohta.

Pädevate asutuste tegevuse koordineerimine, eelkõige juhul, kui ebasoodsad arengutendentsid võivad tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või liidu finantssüsteemi stabiilsust.

Kogu liitu hõlmavate hinnangute algatamine ja koordineerimine seoses finantsturu osaliste kohanemisvõimega ebasoodsate turusuundumuste korral.

Otsuste tegemine reitinguagentuuride sertifitseerimis- ja registreerimistaotluste ning nende taotluste tagasivõtmise kohta.

Koostöölepingute koostamine asjaomaste kolmandate riikide reitinguagentuuride järelevalveasutustega.

Reitinguagentuuride, hinnatavate ettevõtete ja seotud kolmandate isikute kohapealsete uurimiste ja kontrollide tegemine.

Reitinguagentuuri kohustuste rikkumisel kõnealuse reitinguagentuuri registreerimise kehtetuks tunnistamine, reitinguagentuuril krediidireitingute andmise ajutine keelamine, reitinguagentuuri krediidireitingute regulatiivsetel eesmärkidel kasutamise peatamine, rikkumise lõpetamise nõudmine ja/või avalike teadaannete avaldamine.

Reitinguagentuuri tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu rikkumise toimepanemise korral otsuse tegemine trahvi määramise kohta.

ELi kauplemisteabehoidlatele tegevusloa andmine ja järelevalve ning ELi klientidele teenuseid pakkuda soovivate ELi mittekuuluvate kliiringukodade tunnustamine.

Koostöölepingute koostamine asjaomaste kolmandate riikide tuletisinstrumentide järelevalveasutustega.

Kauplemisteabehoidlate või seotud kolmandate isikute kohapealsete uurimiste ja kontrollide tegemine.

Kauplemisteabehoidla rikkumise toimepanemise korral järelevalvemeetmete võtmine.

Kauplemisteabehoidla tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu rikkumise toimepanemise korral otsuse tegemine trahvi määramise kohta.

Juhtimine

Järelevalvenõukogu

Koosseis

Eesistuja, kellel ei ole hääleõigust, igas liikmesriigis finantsturu osaliste järelevalve eest vastutava avaliku sektori asutuse juht (hääleõigusega), üks komisjoni esindaja, üks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esindaja, üks esindaja kummastki ülejäänud kahest Euroopa järelevalveasutusest (kõik hääleõiguseta).

Ülesanded

Järelevalvenõukogu annab juhiseid Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tegevuseks ja teeb asutamismääruse II peatüki kohaseid otsuseid.

Juhatus

Koosseis

Eesistuja ja kuus muud järelevalvenõukogu liiget, kelle on valinud endi seast järelevalvenõukogu hääleõigusega liikmed. Tegevdirektor ja komisjoni esindaja osalevad juhatuse koosolekutel hääleõiguseta (komisjoni esindajal on õigus hääletada eelarveküsimustes).

Ülesanded

Tagab, et asutus täidab oma kohustusi ja talle pandud ülesandeid vastavalt asutamismäärusele.

Eesistuja

Asutuse esindaja, kes vastutab järelevalvenõukogu töö ettevalmistamise eest ning juhatab nii järelevalvenõukogu kui ka juhatuse koosolekuid. Järelevalvenõukogu nimetab eesistuja ametisse pärast kandidaadi ärakuulamist Euroopa Parlamendis.

Tegevdirektor

Järelevalvenõukogu nimetab tegevdirektori ametisse pärast Euroopa Parlamendi heakskiitu. Vastutab asutuse juhtimise ning juhatuse töö ettevalmistamise eest.

Siseaudit

Euroopa Komisjoni siseauditi talitus.

Välisaudit

Euroopa Kontrollikoda.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal.

2014. aastal asutuse käsutusse antud ressursid

Lõplik eelarve

Kogueelarve: 33,24 miljonit eurot, sealhulgas:

liidu toetus: 11,07 miljonit eurot

liikmesriikide pädevate asutuste osamaksed: 15,55 miljonit eurot

tasud üksustelt, kelle üle teostatakse järelevalvet: 6,62 miljonit eurot (reitinguagentuurid: 5,58 miljonit eurot; kauplemisteabehoidlad: 1,04 miljonit eurot)

Töötajate arv seisuga 31. detsember 2014

Alalised töötajad: 133 ametikohta ametikohtade loetelus, millest seisuga 31.12.2014 oli täidetud 125

Lepingulised töötajad: (aasta alguses) eelarves kavandatud 32 täistööajaga lepingulise töötaja kohta, millest seisuga 31.12.2014 oli täidetud 27

Lähetatud riiklikud eksperdid: (aasta alguses) eelarves kavandatud 21 täistööajaga lähetatud riikliku eksperdi kohta, millest seisuga 31.12.2014 oli täidetud 16

2014. aasta tooted ja teenused

Finantsstabiilsuse järelevalve. Mitme perioodilise riskiaruande ja finantsturu suundumuste kokkuvõtte avaldamine.

Majandusalaste eriuurimuste ja mõjuhinnangute tegemine. Riskifondide ja tuletisinstrumentide turgude kohta majandusalaste töödokumentide avaldamine.

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu poolt süsteemsete riskide valdkonnas tehtavale tööle kaasa aitamine.

EBA-ESMA poolt Euribor-EBFile esitatud soovituste elluviimise kontrollimine.

Turujärelevalvet ja finantsalast uuendustegevust puudutava töö laiendamine finantsalase uuendustegevuse raamistiku abil.

Uuenduslike finantstoodete ja -protsesside analüüs.

Jaeinvestorite suundumuste seire ja analüüs ning jaetoodete struktureeritud juhtimise kohta heade tavade väljastamine.

Ühisrahastamise puhul ELi ühtse lähenemisviisi soovitamine.

Investorite koolitamine, sh koostöö OECD rahvusvahelise investorite koolitamise võrgustikuga.

MiFID II/MiFIR-is sätestatud tugevdatud investorikaitse korra alane nõustamine. Edaspidise investorikaitse alase töö ettevalmistamine.

MiFID II puhul järelturu rakenduseeskirjade koostamine.

ELi üleste investorihoiatuste ja jaetoodete struktureeritud juhtimise kohta heade tavade väljastamine.

Tasustamispoliitikat ja -tavu käsitlevate nõuetele vastavuse suuniste väljastamine (MiFID).

Rakenduslike tehniliste standardite koostamine kapitalinõuete määrusele vastavate põhiindeksite ja börside tunnustamise kohta.

Reitinguagentuuride üle tehtava järelevalve tugevdamine.

Üleskutse esitamine arvamuste kogumiseks võimaluste ja huvide konfliktide kohta krediidireitingute turul.

Reitinguagentuuride uutele nõuetele vastavuse hindamine, keskendudes riigireitingute, hinnapoliitika ja menetluste avalikustamise aspektidele.

EMPsse mittekuuluvates riikides asuvate kesksete vastaspoolte taotluste hindamine.

EL kauplemisteabehoidlate üle järelevalve tegemine ja kolmandate riikide probleemide/tegevuse samaväärsusega seotud töö.

Väärtpaberite keskdepositooriumeid käsitleva määruse raames tehniliste standardite koostamine.

Väärtpaberite keskdepositooriumi poolt kesksele vastaspoolele või kauplemiskohale juurdepääsu suuniste väljastamine.

Euroopa turu infrastruktuuri määruse kohase kliirimiskohustuse ettevalmistamine.

Euroopa turu infrastruktuuri määruse praktilist elluviimist täpsustava 11 küsimuse ja vastuse koostamine.

Intressimäära vahetuslepingute kliirimise toodete, vastaspoolt ja alguskuupäevade määratlemine.

Kesksete vastaspooltega seoses finantsturu infrastruktuure käsitlevate CPSS-IOSCO põhimõtete rakendamise suuniste väljastamine.

Soovituste andmine Jaapani samaväärsuse kohta, mis puudutab keskset vastaspoolt II – kaupadega seotud keskseid vastaspooli.

Eurofondide aktsiaklasside arutelud.

Suuniste avaldamine alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate direktiivis sätestatud vara lahususe kohta.

Euroopa Komisjoni nõustamine viienda eurofondide direktiiviga nõutavate delegeeritud õigusaktide teemal.

Kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumentide koostamine.

Sotsiaalettevõtlusfondi ja Euroopa riskikapitalifondi määruste rakendusmeetmete alane konsultatsioon.

Suuraktsionäridega seotud teabe alane konsultatsioon.

Suurosalust puudutavate regulatiivsete tehniliste standardite koostamine ja soovitusliku loetelu koostamine sellistest finantsinstrumentidest, mille suhtes kehtestati muudetud läbipaistvuse direktiiviga teatamise nõuded.

Euroopa elektroonilise juurdepääsupunkti regulatiivsete tehniliste standardite koostamine.

Rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid käsitleva määrusega seotud avalikule konsultatsioonile vastamine.

Finantsteabe rakendamise suuniste koostamine.

Alternatiivsete tulemuslikkusmeetmete alaste suuniste väljastamine.

Rahvusvahelistele organisatsioonidele, nagu Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu, rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite väljatöötamises osalemine.

Finantsinstrumentide turgude direktiivis sätestatud investoritele esitatava teabe järelevalvealase praktika läbivaatamine.

Finantsinstrumentide turgude direktiivis õiglase, selge ja mitteeksitava teabe kohta sätestatud ärieeskirjade ülevaatamine.

Allikas: asutuse edastatud lisa.


ASUTUSE VASTUSED

11.

Kooskõlas kommentaaris esitatuga koostas ESMA 2014. aastal tegevuspõhise kulude mudeli, et oma järelevalvetegevuste kulusid täpselt kontrollida. ESMA võtab mudeli kasutusele 2015. aastal. Seetõttu põhinevad tasud üksustelt, kelle üle teostatakse järelevalvet, alates sellest aastast tegelikel (ja mitte hinnangulistel) järelevalvetegevuste kuludel.

12.

ESMA kinnitab, et on lõpetanud kõik Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komiteelt üle võetud lepingud (viimane leping lõpetati 20. augustil 2014) ning et ta ei osta enam UGAPilt teenuseid ega vahendeid.

13.

ESMA on teadlik 2013. aastast üle kantud assigneeringute kõrgest tühistamise määrast. Tühistamiste riski vähendamiseks vaadati 2014. aasta lõpus menetlus läbi, esitati õigeaegsed ja täpsed juhised ning korraldati ESMA finantsjuhtimises osalejatega sisekoosolekuid.

14.

ESMA arvestab kontrollikoja kommentaari III jaotises ülekantud assigneeringute suure summa kohta ning kinnitab õiguslikest kohustusest tulenevate mitmeaastaste IT-projektide selgitust.