9.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 409/216

ARUANNE

Euroopa Meresõiduohutuse Ameti eelarveaasta 2014 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega

(2015/C 409/24)

SISSEJUHATUS

1.

Lissabonis asuv Euroopa Meresõiduohutuse Amet (edaspidi „amet”) asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1406/2002 (1). Ameti ülesanneteks on meresõiduohutuse kõrge taseme tagamine ja laevade põhjustatud merereostuse vältimine, komisjonile ja liikmesriikidele tehnilise abi andmine, liidu õigusaktide rakendamise jälgimine, nagu ka nende mõjususe hindamine (2).

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

2.

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning ameti järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

KINNITAV AVALDUS

3.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)

ameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2014. aastal lõppenud eelarveaasta kohta;

b)

raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

4.

Juhtkond vastutab ameti raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (5):

a)

juhtkonna kohustused seoses ameti raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist ning arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Tegevdirektor kiidab ameti raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab ameti finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

b)

alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimiseks on juhtkond kohustatud kavandama, rakendama ja käigus hoidma mõjusat ja tõhusat sisekontrollisüsteemi, mis hõlmab piisavat järelevalvet ja asjakohaseid meetmeid eeskirjade eiramise ja pettuse ärahoidmiseks ning vajaduse korral õiguslikke menetlusi valesti makstud või kasutatud vahendite tagasi nõudmiseks.

Audiitori kohustused

5.

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

6.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb hinnangul riskidele, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riskide hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist. Käesoleva aruande ja kinnitava avalduse koostamisel võttis kontrollikoda arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd, mis hõlmas ameti raamatupidamise aastaaruande kontrollimist vastavalt ELi finantsmääruse artikli 208 lõikes 4 sätestatud nõuetele (8).

7.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal annab piisava ja asjakohase aluse kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

8.

Kontrollikoja hinnangul kajastab ameti raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt ameti finantsolukorda 31. detsembri 2014. aasta seisuga ning ameti finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt ameti finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

9.

Kontrollikoja hinnangul on ameti 2014. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

10.

Ülevaade kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud I lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Milan Martin CVIKL, võttis käesoleva aruande vastu 8. septembri 2015. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1)  EÜT L 208, 5.8.2002, lk 1.

(2)  II lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte ameti pädevusest ja tegevusest.

(3)  Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4)  Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

(5)  Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42) artiklid 39 ja 50.

(6)  Komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjad põhinevad Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni koostatud rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (IPSAS), või vajaduse korral Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu koostatud rahvusvahelistel arvestusstandarditel (IAS)/rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel (IFRS).

(7)  Määruse (EL) nr 1271/2013 artikkel 107.

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

I LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaar

Parandusmeetmete võtmise seis

(lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)

2011

Kontrollikoja hinnangul tuleb ametil parandada põhivara haldamist. Esinevad põhjendamatud erinevused kirjendatud iga-aastase amortisatsiooni ja kumulatiivse amortisatsiooni vahel. Ameti arendatud immateriaalse põhivara osas ei olnud arvestusprotseduurid ja teave kulude kohta usaldusväärsed. Puuduvad tõendusmaterjalid nõutud ajavahemikus tehtud haldustegevuses kasutatavate seadmete füüsilise inventuuri kohta.

Füüsiline inventuur tehtud.

Ameti sees loodud immateriaalset põhivara puudutavate meetmete võtmine on pooleli.

2012

Ameti sees arendatud immateriaalset põhivara puudutavad arvestusprotseduurid ja teave nende kulude kohta ei olnud usaldusväärsed.

Pooleli

II LISA

Euroopa Meresõiduohutuse Amet (Lissabon)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 100)

Ühine transpordipoliitika

„Euroopa Parlament ja nõukogu võivad seadusandliku tavamenetluse kohaselt kehtestada kohased sätted mere- ja lennutranspordi kohta”.

Ameti pädevus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1406/2002, mida on muudetud määrustega (EÜ) nr 1644/2003, (EÜ) nr 724/2004 ja (EL) nr 100/2013)

Eesmärgid

Euroopa Meresõiduohutuse amet loodi eesmärgiga tagada liidu meresõiduohutuse ning laevade põhjustatud merereostuse vältimise kõrge, ühetaoline ja tõhus tase.

Amet annab liikmesriikidele ja komisjonile vajalikku tehno- ja teadustuge ning kõrgetasemelisi teadmisi, et aidata neil

—

kohaldada nõuetekohaselt liidu õigusakte meresõiduohutuse ja laevade põhjustatud merereostuse vältimise alal;

—

kontrollida nende rakendamist;

—

hinnata kehtivate meetmete tõhusust.

Samuti annab amet taotluse korral operatiivvahendeid ning tehno- ja teadustuge, et aidata liikmesriikidel ja komisjonil tõrjuda ELis laevade põhjustatud merereostust.

Ülesanded

Viimase muudatusega täpsustati veelgi ameti mandaati, võimaldades tal oma põhiülesannete täitmise läbi komisjoni ja liikmesriike paremini aidata ning kasutada laiaulatuslikumalt oma ressursse ELi liikmesriikide abistamisel laevade põhjustatud merereostuse tõrjel ning nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud merereostuse tõrjel. Ametile anti ka lisaülesandeid, mis võimaldavad tal kasutada oma oskusteavet ELi meretranspordipoliitikat puudutavas muus tegevuses.

Ameti ülesanded jagunevad vastavalt ameti asutamismäärusele ja asjakohastele ELi õigusaktidele nelja suurde rühma. Esiteks on ameti ülesandeks aidata komisjoni ELi õigusaktide rakendamisel, mis puudutavad muu hulgas laevade ülevaatust ja sertifitseerimist, merendusseadmete sertifitseerimist, laevade ohutust, meremeeste koolitust ja sadamariigi kontrollimeetmeid.

Teiseks arendab ja opereerib amet ELi tasandil merendusalaseid infosüsteeme. Neist olulisimad on laevaliikluse seiresüsteem SafeSeaNet (SSN) aluste ning nende lasti mõjusaks jälgimiseks; laevade kaugtuvastuse ja kaugseire Euroopa andmekeskus (EU LRIT) ELi lippude all seilavate aluste identifitseerimiseks ja jälgimiseks üle maailma ning uusi sadamariigi kontrollimeetmeid toetav infosüsteem THETIS.

Lisaks pakub amet rannikuriikidele reostuseks valmisoleku, reostuse avastamise ja sellele reageerimise võimekust, mis sisaldab Euroopa pidevas valmisolekus olevaid reostustõrjelaevu ja Euroopa satelliidipõhist naftareostuse jälgimise süsteemi (CleanSeaNet), mille mõlema eesmärgiks on ELi ranniku ja vete mõjus kaitse laevade põhjustatud merereostuse eest.

Kolmandaks annab amet komisjonile tehno- ja teadustuge meresõiduohutuse ja laevade põhjustatud merereostuse valdkonnas, hinnates pidevalt kehtivate meetmete mõjusust ning uuendades olemasolevaid ja välja töötades uusi õigusakte. Amet pakub ka tuge liikmesriikidele, toetab nendevahelist koostööd ning levitab parimat tava.

Juhtimine

Haldusnõukogu

Koosseis

Üks esindaja igast liikmesriigist, neli esindajat komisjonist ja neli hääleõiguseta esindajat, kes on enim seotud valdkondade professionaalid.

Ülesanded

—

Mitmeaastase personalipoliitika kava, aastaeelarve, tööprogrammi, aastaaruande ja ameti üksikasjaliku reostuseks valmisoleku ja reostuse tõkestamise kava vastuvõtmine.

—

Järelevalve tegevdirektori töö üle.

Tegevdirektor

Nimetatakse ametisse haldusnõukogu poolt. Komisjon võib välja pakkuda ühe või mitu kandidaati.

Välisaudit

Euroopa Kontrollikoda.

Siseaudit

—

Euroopa Komisjoni siseauditi talitus;

—

ameti siseauditi üksus.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal.

2014. aastal ameti käsutusse antud ressursid (sulgudes 2013. aasta andmed)

Lõplik eelarve

Kulukohustuste assigneeringud (C1)

52,4 (57,8) miljonit eurot

Maksete assigneeringud (C1)

52,7 (54,0) miljonit eurot

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud paranduseelarved hõlmavad mitmeid rahastamisallikaid, tegelikkuses on uued assigneeringud (C1) peaaegu ainus kasutatav allikas. Selguse ja läbipaistvuse huvides on ära toodud vaid peamised ja seega asjakohased C1 eelarveassigneeringud. Arvud kajastavad lõplikke andmeid (paranduseelarvet).

Töötajate arv seisuga 31. detsember 2014

Koosseisulised töötajad

210 (213) ametikohta ametikohtade loetelus, millest täidetud: 198 (203)

Lepingulised töötajad

Eelarves kavandatud 30 (29) ametikohta, millest täidetud: 27 (25). Lisaks võttis amet tööle viis projektipõhiselt rahastatavat lepingulist töötajat.

Lähetatud riiklikud eksperdid

Eelarves kavandatud 18 (15) ametikohta, millest täidetud: 15 (14)

NB! 2014. aasta ametikohtade loetelus esitatud 210 ametikoha asemel on amet võtnud endale eesmärgi täita 2015. aasta 1. jaanuariks 207 koosseisulist ametikohta.

2014. aasta tooted ja teenused (sulgudes 2013. aasta andmed)

—

61 (53) töötuba ja muud üritust (töötubades osalenute arv 1  689(1  424));

—

45 (35) mitmesugust koolitust; kokku koolitati 812 (861) riiklikku eksperti;

—

64 (74) kontrollkäiku ja visiiti;

—

SSNi süsteemi aasta ülalolekuaeg oli 99,74 % (99,43 %);

—

CleanSeaNet’ikaudu telliti ja analüüsiti 2  521(2  547) satelliidipilti;

—

EU LRIT andmekeskuse aasta ülalolekuaeg oli 99,53 %;

—

lepingud sõlmiti 17 (16) reostustõrjelaevaga;

—

71 (69) õppust ja 26 (21) harjutust reostustõrjelaevadega (12 (10) väliõppust ja 14 (11) teoreetilist õppust);

—

ameti meresõidu tugiteenused töötasid ööpäev läbi 7 päeva nädalas;

—

infosüsteemi THETIS aasta ülalolekuaeg oli 99,64 % (99,61 %).

Allikas: ameti edastatud lisa.

AMETI VASTUS

Amet võtab kontrollikoja aruande teatavaks.