9.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 409/168

ARUANNE

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi eelarveaasta 2014 raamatupidamise aastaaruande kohta koos instituudi vastusega

(2015/C 409/19)

SISSEJUHATUS

1.

Vilniuses asuv Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (edaspidi „instituut”) asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1922/2006 (1). Instituudi ülesanne on koguda, analüüsida ja levitada soolist võrdõiguslikkust käsitlevat teavet, töötada välja, analüüsida, hinnata ja levitada metodoloogilisi vahendeid eesmärgiga toetada soolise võrdõiguslikkusega seotud küsimuste kaasamist liidu kõikidesse tegevusvaldkondadesse ja nendel põhinevatesse siseriiklikesse poliitikatesse (2).

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

2.

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning instituudi järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

KINNITAV AVALDUS

3.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)

instituudi raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2014. aastal lõppenud eelarveaasta kohta;

b)

raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

4.

Juhtkond vastutab instituudi raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (5):

a)

juhtkonna kohustused seoses instituudi raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi, komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist ning arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab instituudi raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab instituudi finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

b)

alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimiseks on juhtkond kohustatud kavandama, rakendama ja käigus hoidma mõjusat ja tõhusat sisekontrollisüsteemi, mis hõlmab piisavat järelevalvet ja asjakohaseid meetmeid eeskirjade eiramise ja pettuse ärahoidmiseks ning vajaduse korral õiguslikke menetlusi valesti makstud või kasutatud vahendite tagasinõudmiseks.

Audiitori kohustused

5.

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et instituudi raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

6.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb hinnangul riskidele, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riskide hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist. Käesoleva aruande ja kinnitava avalduse koostamisel võttis kontrollikoda arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd, mis hõlmas instituudi raamatupidamise aastaaruande kontrollimist vastavalt ELi finantsmääruse artikli 208 lõikes 4 sätestatud nõuetele (8).

7.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal annab piisava ja asjakohase aluse kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

8.

Kontrollikoja hinnangul kajastab instituudi raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt instituudi finantsolukorda 31. detsembri 2014. aasta seisuga ning instituudi finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt selle finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

9.

Kontrollikoja hinnangul on instituudi 2014. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

10.

Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

11.

Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli kõrge III jaotises (tegevuskulud) – 1,8 miljonit eurot ehk 54 % (2013. aastal 2 miljonit eurot ehk 56 %). Peamisteks põhjusteks olid viivitused küsitluste ja uuringute hankemenetlustes ning pooleliolevad uuringud, mis peaksid valmima kavakohaselt aastal 2015.

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

12.

Ülevaade kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud I lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Milan Martin CVIKL, võttis käesoleva aruande vastu 8. septembri 2015. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1)  ELT L 403, 30.12.2006, lk 9.

(2)  II lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte instituudi pädevusest ja tegevusest .

(3)  Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4)  Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

(5)  Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42) artiklid 39 ja 50.

(6)  Komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjad põhinevad Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni koostatud rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (IPSAS) või vajaduse korral Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu koostatud rahvusvahelistel arvestusstandarditel (IAS)/rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel (IFRS).

(7)  Delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikkel 107.

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

I LISA

Eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaar

Parandusmeetmete võtmise seis

(lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)

2011

Euroopa Komisjoni siseauditi talitus kontrollis instituudis 2011. aasta detsembris piiratud ulatuses sisekontrollistandardite rakendamist. Instituut aktsepteeris soovitusi, mis puudutasid tema sisekontrollistandardite rakendamise korra kindlaksmääramist ning juhtkond võttis vastu 2012. aastal ellu viidava tegevuskava.

Lõpetatud

2012

Kontrollikoda leidis puudusi värbamismenetluste dokumenteerimises. Puudusid tõendid selle kohta, et kirjalike katsete ja vestluste küsimused ning samuti nende hindamiskriteeriumid oleksid paika pandud enne avalduse läbivaatamist.

Lõpetatud

2013

2013. aastal oli kulukohustustega seotud assigneeringute üldine kasutusmäär 99 %, mis näitab, et kulukohustused võeti õigel ajal. Instituut on täiendavalt vähendanud kulukohustustega seotud assigneeringute järgmisse eelarveaastasse ülekandmise osakaalu 2,5 miljonilt eurolt (32 %) 2012. aastal 2,2 miljoni euroni (29 %) 2013. aastal. Need ülekandmised puudutavad peamiselt III jaotist (tegevuskulud) summas 2 miljonit eurot, moodustades vastavalt 56 % nimetatud valdkonnale eraldatud kulukohustustega seotud assigneeringutest. Ülekandmised tulenesid peamiselt hankemenetlustest, mis tehti aasta lõpus ning mille põhjused ei sõltunud instituudist (näiteks, et ELi nõukogu eesistujariik teatas hilinemisega ühe uuringu (maksumusega 1,1 miljonit eurot) läbiviimisest, ning keerukad IT-projektid, mille hankemenetlused oli ajamahukad (maksumusega 0,6 miljonit eurot)).

Ei kohaldata

II LISA

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (Vilnius)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

(Euroopa Liidu lepingu artiklid 2 ja 3)

Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus.

Liit võitleb sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu ning edendab sotsiaalset õiglust ja kaitset, naiste ja meeste võrdõiguslikkust, põlvkondade solidaarsust ja lapse õiguste kaitset.

Instituudi pädevus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1922/2006)

Eesmärgid

Aidata kaasa soolise võrdõiguslikkuse edendamisele, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisele ühenduse kõikides poliitikavaldkondades ja nendel põhinevates siseriiklikes poliitikavaldkondades, võitlusele soolise diskrimineerimisega ning ELi kodanike teadlikkuse parandamisele soolise võrdõiguslikkuse küsimuses.

Ülesanded

—

Kogub, analüüsib ja levitab asjakohast, võrreldavat ja usaldusväärset teavet soolise võrdõiguslikkuse kohta;

—

töötab välja meetodid andmete objektiivsuse, võrreldavuse ja usaldusväärsuse suurendamiseks Euroopa tasandil;

—

töötab välja, analüüsib, hindab ja levitab metodoloogilisi vahendeid eesmärgiga toetada soolise võrdõiguslikkusega seotud küsimuste kaasamist ühenduse kõikidesse tegevusvaldkondadesse ja nendel põhinevatesse siseriiklikesse poliitikatesse ning selleks, et toetada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist ühenduse kõikides institutsioonides ja organites;

—

teeb uuringuid soolise võrdõiguslikkuse olukorra kohta Euroopas;

—

asutab soolise võrdõiguslikkuse Euroopa võrgustiku ning koordineerib selle tegevust;

—

korraldab ekspertide kohtumisi instituudi uurimistöö toetamiseks;

—

korraldab koos asjaomaste huvirühmadega ELi kodanike soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse suurendamise eesmärgil üleeuroopalisi konverentse, teavituskampaaniaid ja kohtumisi ning esitab komisjonile nende käigus vastu võetud järeldused;

—

levitab teavet naiste ja meeste mittestereotüüpsete rollide positiivsete näidete kohta erinevates eluvaldkondades ning esitab oma järeldused ja algatused, mille eesmärgiks on need edulood avalikustada ja neid edasises tegevuses kasutada;

—

arendab koostööd ja dialoogi valitsusväliste ja võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevate organisatsioonide, ülikoolide ja ekspertide, uurimiskeskuste ning sotsiaalpartneritega;

—

loob avalikkusele kättesaadavad dokumentatsiooniallikad;

—

teavitab avalik-õiguslikke ja erasektori organisatsioone soolisest süvalaiendamisest;

—

annab liidu institutsioonidele ning ühinevatele ja kandidaatriikidele teavet naiste ja meeste võrdõiguslikkuse ning soolise süvalaiendamise olukorra kohta.

Juhtimine

Haldusnõukogu

Koosseis

Iga asjaomase liikmesriigi ettepaneku alusel nõukogu poolt määratud kaheksateist esindajat ja komisjoni poolt nimetatud üks komisjoni esindav liige. Liikmed määratakse ametisse nii, et oleks tagatud pädevuse kõrgeim tase ning asjakohased ja valdkondadevahelised laialdased teadmised soolise võrdõiguslikkuse kohta. Nõukogu ja komisjoni eesmärk on tagada meeste ja naiste tasakaalustatud esindatus haldusnõukogus. Nõukogu määratud liikmed esindavad kaheksatteist liikmesriiki eesistumise rotatsiooni järjekorras.

Ülesanded

—

Võtab vastu instituudi iga-aastase tööprogrammi ja keskmise tähtajaga tööprogrammi, eelarve ning aastaaruande;

—

võtab vastu instituudi sisekorraeeskirjad ning haldusnõukogu töökorra.

Eksperdikogu

Koosseis

Eksperdikogu liikmeks määrab iga liikmesriik ühe esindaja soolise võrdõiguslikkuse küsimuses pädevast asutusest, Euroopa Parlament määrab kaks liiget teistest soolise võrdõiguslikkusega tegelevatest asjakohastest organisatsioonidest ning komisjon määrab kolm liiget.

Ülesanded

Instituudi direktori toetamine instituudi tegevuse kvaliteedi ja sõltumatuse tagamisel, võrdõiguslikkusega seotud teabe vahetamine ning teadmiste ühine kasutamine, tiheda koostöö tagamine instituudi ja liikmesriikide pädevate asutuste vahel.

Direktori nimetab haldusnõukogu avaliku konkursi põhjal koostatud komisjoni esitatud kandidaatide nimekirja alusel.

Ülesanded

Vastutab määruses (EÜ) nr 1922/2006 osutatud ülesannete täitmise eest, instituudi iga-aastase ja keskmise tähtajaga tööprogrammi ettevalmistamise ja elluviimise eest, haldusnõukogu ja ekspertkogu koosolekute ettevalmistamise eest, iga-aastase aruande koostamise ja avaldamise eest, kõikide personaliküsimuste, igapäevaste haldusküsimuste ning tõhusate järelevalve- ja hindamismenetluste rakendamise eest, mis on seotud instituudi tegevuse tulemuslikkusega.

Välisaudit

Euroopa Kontrollikoda.

Siseaudit

Euroopa Komisjoni siseauditi talitus.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal.

2014. aastal instituudi käsutusse antud ressursid (sulgudes 2013. aasta andmed)

Lõplik eelarve

7,4 (7,5) miljonit eurot, millest liidu toetus moodustab 98,5 % (100 %)

Töötajate arv seisuga 31. detsember 2014

29 (30) ametikohta ametikohtade loetelus, millest täidetud 29 (30);

lisaks 11 (16) muud töötajat (lepingulised töötajad, lähetatud riiklikud eksperdid).

Töötajate koguarv seisuga 31. detsember 2014

40 (46), mis jaotub tööülesannete kaupa järgmiselt:

—

põhitegevus: 28 (32)

—

haldusülesanded: 9 (11)

—

mitmesugused ülesanded: 3 (3)

2014. aasta tooted ja teenused (sulgudes 2013. aasta andmed)

Sihtvaldkonnad

Soolist võrdõiguslikkust kajastav võrreldav ja usaldusväärne teave ning näitajad, naiste ja meeste võrdõiguslikkuse ning soolise süvalaiendamise elluviimine, ressursi- ja dokumendikeskus, teavitustöö, võrgustiku rajamine ja teabevahetus.

Käivitatud uuringud: 8 (14)

Kaastöö eesistujariikidele: 2 (2)

Ekspertide ja töörühma koosolekute arv: 26 (13)

Rahvusvahelised konverentsid: 1 (2)

Teaduslikud aruanded: 2 (2)

Aastaaruannete arv: 1 (1)

Allikas: instituudi edastatud lisa.

INSTITUUDI VASTUS

11.

Nõus. Oma tegevuse algusest peale on EIGE püüdnud vähendada tegevuseelarves tehtavate ülekandmiste arvu. Vastavalt soovitusele järgib EIGE jaotiste vastuvõetavaid piirmäärasid (nt I jaotis kuni 10 %, II jaotis kuni 20 %, III jaotis kuni 30 %). Siiski tuleb märkida, et tegevuskulude jaotise projektide hange hilineb väga sageli EIGEst sõltumatutel asjaoludel, nimelt hilines Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja uuringuteemaline otsus.