EUROOPA KOMISJON

Brüssel,26.11.2015

COM(2015) 701 final

2015/0263(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

struktuurireformi tugiprogrammi kehtestamise kohta ajavahemikuks 2017–2020 ning määruste (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1305/2013 muutmise kohta

{SWD(2015) 750 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Usaldusväärse regulatiivse ja institutsioonilise keskkonna loomine ning sujuvalt toimiv majandus on olulised selleks, et liidu liikmesriikides edendada konkurentsivõimet, soodustada investeeringute tegemist, hoogustada töökohtade loomist, tõsta elatustaset ja saavutada jätkusuutlik majanduskasv. Mitme liidu liikmesriigi majanduses on toimunud ja toimuvad jätkuvad kohandamisprotsessid varem tekkinud makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimiseks ning paljud seisavad silmitsi madala potentsiaalse kasvu probleemiga. Sageli on sellise olukorra tekitanud edasilükatud või ebapiisavad struktuurireformid selles liikmesriigis. Majanduse jätkusuutlikuks taastamiseks, kohanemisvõime tugevdamise eesmärgil kasvupotentsiaali vallandamiseks ning lähenemisprotsessi toetamiseks on liit oma poliitilise prioriteedina nimetanud struktuurireformide rakendamist.

Reformid tuleb hästi läbi mõelda, näha ette õigusaktidega ning tõhusalt rakendada. Edukateks reformideks on vaja rohkem kui vaid vajalike õigusaktide vastuvõtmist – nendeks on tarvis tõhusat rakendamist, mis tähendab riigiasutuste struktuursete probleemide (nt pädevus, mobiilsus, stiimulid, tööprotsesside muutmine jne) ning majandus- ja ühiskondlike valdkondade mureküsimuste lahendamist. Reformidest saadava kasu ilmnemiseks võib minna veidi aega. Seetõttu on varajane ja tõhus rakendamine tähtis nii kriisist tabatud kui ka struktuurselt nõrga majandusega riikides.

Tehnilise abi andmine on mänginud tähtsat rolli Küprose ja Kreeka majanduse kohandamise toetamisel (Küprose tugirühma ja Kreeka rakkerühma kaudu). Küprosele ja Kreekale pea kõigis avaliku poliitika valdkondades antud tehnilise abiga seoses saadud varasemad kogemused on tulevikus kasulik õppetund tehnilise abi kasutuselevõtmisel potentsiaalselt kõigis liikmesriikides 1 .

Selle taustal on eesmärk laiendada struktuurireformi tugiteenistuse egiidi all tehnilise abi andmist kõigile seda taotlevatele liikmesriikidele. Liikmesriigid võivad saada toetust selliste probleemide lahendamiseks, mis seonduvad institutsiooniliste, struktuuri- ja haldusreformide kavandamise ja rakendamisega. Probleemid võivad tuleneda sellistest teguritest nagu piiratud haldus- või institutsiooniline suutlikkus ning liidu õigusaktide puudulik kohaldamine ja rakendamine.

Lisaks on liidu õigustiku rakendamise parandamine üks komisjoni prioriteete 2 . Selles osas märkis komisjon, et tal on vaja „teha liikmesriikidega koostööd, et uurida parimaid võimalusi ELi õigusele vastavuse tagamiseks siseriiklikul tasandil”.

Liikmesriikidega koostöö tegemise vajadus eksisteerib ka lünkade puhul, mis on tuvastatud seoses Euroopa poolaasta raames avaldatud riigipõhistes soovitustes välja pakutud reformi rakendamisega.

Seda arvesse võttes on vaja kehtestada struktuurireformi tugiprogramm, eesmärgiga tugevdada liikmesriikide üldist suutlikkust valmistada ette ja rakendada majanduskasvu toetavaid institutsioonilisi, struktuuri- ja haldusreforme, sealhulgas liidu fondide 3 tõhusa ja tulemusliku kasutamise toetamise teel, sel määral mil kõnealused liikmesriigid taotlevad liidult sel eesmärgil toetust.

Liikmesriigi taotlusel annab komisjon käesoleva programmi raames toetust järgnevaks: i) reformide elluviimine majanduse juhtimise protsesside, eelkõige Euroopa poolaasta raames esitatavate riigipõhiste soovituste ja/või liidu õiguse rakendamisega seotud muude meetmete kaudu, ii) makromajanduslike kohandamisprogrammide rakendamisega seotud reformid liikmesriikides, kes saavad liidult finantsabi, ning iii) liikmesriikide endi algatatud reformid jätkusuutliku investeerimise, majanduskasvu ja töökohtade loomise saavutamiseks.

Reformide toetamine – sealhulgas liidu fondide (s.t ühissätete määruse 4 kohaste Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks 5 ning varjupaiga, rände ja piirikontrolliga seotud fondide 6 ) tõhusa ja tulemusliku kasutamise toetamise teel – on seotud konkreetsete poliitikavaldkondadega, milleks on eelkõige avaliku sektori finantsjuhtimine, eelarvemenetlus, võla haldamine ja tulude haldamine, institutsionaalne reform ning avaliku halduse tõhus ja teenusepõhine toimimine, õigusriigi põhimõtete tulemuslik järgimine, kohtusüsteemi reform ning pettuste-, korruptsiooni- ja rahapesuvastase võitluse tugevdamine, ettevõtluskeskkond, erasektori arendus, rahastamisvõimalused, investeeringud, finantssektori poliitika, erastamisprotsessid, kaubandus ja välismaised otseinvesteeringud, konkurents, riigihanked, säästev valdkondlik areng ning innovatsiooni toetamine, haridus ja koolitus, tööturupoliitika, sotsiaalne kaasatus, sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalhoolekande süsteemid, rahvatervis ja tervishoiusüsteemid, varjupaiga-, rände- ja piiripoliitika ning põllumajandussektori ja maapiirkondade säästva arengu poliitika.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas kehtivate sätetega

Käesolev programm täiendaks suutlikkuse arendamiseks olemasolevaid ressursse ning muude mitmeaastase finantsraamistiku kohaste liidu rahastamisprogrammide raames pakutavat tehnilist abi ning ka liidu fondide rahastatavat tehnilist abi ja muid meetmeid.

Mitmedki liidu programmid näevad ette võimaluse anda tehnilist abi liikmesriikidele seoses teatavate avaliku poliitika meetmete rakendamisega konkreetsetes valdkondades. Sõltuvalt nende konkreetsest eesmärgist ja valdkonnast on need mõeldud selleks, et edendada soodsate tingimuste loomist majanduskasvuks, sotsiaal- ja keskkonnakaitseks ning sotsiaalse olukorra ja keskkonna parandamiseks. Kõnealuste programmide alusel antavat toetust iseloomustab konkreetne temaatiline suunitlus ning see aitab saavutada asjaomaste programmide erieesmärke.

Väljapakutud programm peaks lisama väärtust ning täiendama olemasolevate toetusmeetmete edukaid tulemusi, keskendudes abi andmisel aspektidele, mis seonduvad rohkem nõuannete ja eksperditeadmiste kohapealse pakkumisega, st olles taotlevate liikmesriikide ametiasutustele (võimaluse korral lähetatud ekspertide kaudu) toeks kogu reformiprotsessi vältel või selle kindlaksmääratud või erinevatel etappidel. Seejuures tuginetaks riigi kõige pakilisematele vajadustele, milles lepivad omavahel kokku komisjon ja asjaomane liikmesriik.

Terviklik lähenemisviis tõhustaks liidu toetust, hõlmates paljud erinevad liidu poliitikavaldkonnad, mida koordineeritakse ühtse platvormi kaudu ning pakkudes taotluse korral vajadustepõhist kohapealset toetust komisjoni ja riiklike ekspertide poolt. Täiendaval toetusel oleksid järgmised omadused: a) võime pakkuda ühtse platvormi raames tehnilist ja rahalist toetust kõigile liikmesriikidele seoses avaliku poliitika erinevate reformidega ning b) võimalus tagada vajaduse korral püsiv füüsiline kohaolu kokkuleppel asjaomase liikmesriigiga.

See vastab mitme rahvusvahelise organisatsiooni, näiteks rahvusvaheliste finantsasutuste praktikale, kes on juba palju aastaid tegelenud suutlikkusega, et toetada oma sihtriike tehnilise abiga seoses laenutegevuse ja muuga.

Kavandatav programm lisab tehnilisele abile horisontaalsema mõõtme. Programmi alusel antav toetus oleks konkreetsete hõlmatud valdkondade puhul valdkonnaülene, keskendudes samas asjaomase riigi pakilisimatele reformivajadustele, mis tuvastatakse kas makromajandusliku järelevalve käigus või mille tingivad liidu õigustiku rakendamise lüngad/puudujäägid. Programm annaks lisaväärtust liidu erinevatest valdkonnapõhistest programmidest antavale toetusele ning liidu fondide raames võetavatele meetmetele, kuna see pakuks makromajanduslikku riigipõhist mõõdet, toetades samas liikmesriikide olulisimaid struktuurireforme kooskõlas liidu peamiste poliitikaeesmärkidega. Eelkõige tagatakse käesoleva programmi alusel võetavate meetmete lisaväärtus võrreldes muude liidu vahenditega, sest taotlevale liikmesriigile toetuse andmisel võetakse nõuetekohaselt arvesse asjaomases liikmesriigis liidu fondidest või muudest liidu programmidest rahastatavaid käimasolevaid tegevusi ja meetmeid.

Komisjon ja abisaajad liikmesriigid soodustavad vastavalt oma pädevusele koostoimet ning tagavad tulemusliku koordineerimise programmi ja muude liidu programmide või vahendite vahel, eriti liidu fondidest rahastatavate meetmete puhul. Nad võtavad asjakohaseid meetmeid, et kavandamise ja rakendamise etappidel tagada kooskõla käesoleva programmiga toetatavate tegevuste ning muude liidu programmide alusel elluviidavate meetmete vahel ning vältida nende kattumist.

Eelkõige parandab komisjon koordineerimist seoses sisemise töökorraldusega, luues koordineerimismehhanismi, mis kaasab asjaomaste talituste esindajaid, et kindlustada liidu programmide ja fondide alusel antava toetuse järjepidevus ning vältida kattumist.

•Kooskõla liidu muude poliitikavaldkondadega

Strateegia „Euroopa 2020” 7 eesmärk on luua kõigis liikmesriikides tingimused aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu jaoks. Majanduskasv on hädavajalik töötuse vähendamiseks, sotsiaalse sidususe suurendamiseks ja elatustaseme tõstmiseks. Majanduse jätkusuutlikuks taastamiseks, kohandamisvõime tugevdamise eesmärgil kasvupotentsiaali vallandamiseks ning lähenemisprotsessi toetamiseks on liit oma poliitiliste prioriteetide hulgas nimetanud struktuurireformide rakendamist.

Reformiprotsess on keerukas, sageli kulukas, eeldab eriteadmisi samaaegselt eri mitmest valdkonnast ning sellel võib olla piiriülene mõju. Liidu toetus suurendaks liikmesriikide suutlikkust teostada põhjalikke ja majanduskasvu toetavaid reforme, mis mõjutavad liitu tervikuna.

Liikmesriikide asjaomaste ametiasutustega tihedas koostöös rakendatav programm aitaks aktiivselt tugevdada kõnealuste liikmesriikide haldussuutlikkust institutsioonide, avaliku halduse ning majandus- ja sotsiaalvaldkondade reformimiseks, et anda kodanike ja ettevõtjate käsutusse lihtsustatud, tõhusad ja tänapäevased struktuurid.

Peale selle võimaldaks programm osutada tehnilist abi, mis on äärmiselt tähtis ühtse turu uute oluliste elementide (sealhulgas digitaalse ühtse turu) edukal rakendamisel. Näiteks on kapitaliturgude liidu tegevuskavaga 8 ette nähtud tehniline abi kapitalituru arendamiseks. Programm annaks kõnealusele abile vajaliku raamistiku ja rahastamise.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 175 kolmandal lõigul ning artikli 197 lõikel 2.

ELi toimimise lepingu artikli 175 kolmandas lõigus on sätestatud, et kui osutuvad vajalikuks fondide välised erimeetmed ja ilma et see piiraks liidu muu poliitika raames otsustatud abinõude kohaldamist, võivad Euroopa Parlament ja nõukogu sellised meetmed vastu võtta, tehes otsuse seadusandliku tavamenetluse kohaselt pärast konsulteerimist Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komiteega.

ELi toimimise lepingu artikli 197 lõikes 2 on sätestatud, et liit võib toetada liikmesriikide jõupingutusi parandada oma haldussuutlikkust liidu õiguse rakendamisel, muu hulgas informatsiooni vahetamise hõlbustamise ning koolitusprogrammide toetamise kaudu. Ükski liikmesriik pole kohustatud sellist toetust kasutama. Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt selleks vajalikud meetmed, ilma et see kohustaks liikmesriike oma õigus- ja haldusnorme ühtlustama.

Artikli 175 kolmanda lõigu ja artikli 197 lõike 2 koostoime võimaldab kasutada terviklikku lähenemist sellise liidu programmi väljatöötamiseks, mis toetab liikmesriikide ametiasutuste suutlikkust ja püüdlusi viia ellu ja rakendada majanduskasvu soodustavaid reforme (institutsioonilised – sh juhtimisaspektid – struktuuri- ja/või haldusreformid), eesmärgiga edendada jätkusuutlikku arengut ja innovatsiooni ning sellega seoses ka kasutada liidu fonde tõhusamalt ja tulemuslikumalt.

Artiklis 121 on samas sätestatud, et liikmesriikide majanduspoliitika kooskõlastamine on ühistes huvides.

Artikleid 175 ja 197 silmas pidades aitab käesolev programm otsustavalt kaasa: i) liikmesriikide haldussuutlikkuse tugevdamisele seoses liidu õiguse tõhusa rakendamisega liikmesriikide ametiasutuste halduskoostöö kaudu ning ii) liidu majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamisele, väljaspool Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega võetud meetmeid; sel viisil kooskõlastatud tegevus aitaks lõppkokkuvõttes kaasa iii) liikmesriikide majanduspoliitika parema koordineerimise saavutamisele.

•Subsidiaarsus (ei kuulu liidu ainupädevusse)

Kavandatud meetmete rahastamine ette nähtud programmi kaudu vastab Euroopa lisaväärtuse ja subsidiaarsuse põhimõttele. Liidu eelarvest toimuv rahastamine keskendub meetmetele, mille eesmärke ei saa liikmesriigid üksi piisaval määral saavutada (vajalikkuse hindamine) ning mille puhul liidu sekkumine võib tuua kaasa lisaväärtust võrreldes ainult liikmesriikide tegevusega.

Liidul on liikmesriikidest paremad võimalused parimate võimalike (Euroopa institutsioonidest, teistest riikidest või rahvusvahelistest organisatsioonidest pärit) ekspertide kindlakstegemiseks, mobiliseerimiseks ja koordineerimiseks ning parimate tavade vahetamise edendamiseks (tagades ka teabe järjepideva levitamise kõikjal liidus), et toetada sihipäraste, majanduskasvu soodustavate reformide elluviimist liikmesriikides.

Peale selle oleks liidu ekspertide rakendamine ka tulemuslikum, kuna see tooks kaasa mastaabi- ja mitmekülgsussääste, luues liiduülese platvormi heade tavade edasiandmisel ja jagamisel.

Seejuures peaksid rakendatavad meetmed kaasnema liikmesriikide jõupingutustega ning olema täienduseks muudele programmidele ja vahenditele riiklikul, liidu ja rahvusvahelisel tasandil. See peaks toimuma peamiselt tugimeetmete kaudu, mis kaasneksid liikmesriikide ametiasutuste kohapealsete reformipüüdlustega (võimaluse korral lähetatud ekspertide kaudu) reformiprotsessi eri järkudes või etappides ning oleksid suunatud eelkõige sekkumistele, mida ei ole muude liidu programmide raames liidu fondidest veel toetatud, või riiklikele algatustele.

Eelkõige peaksid programmiga hõlmatud meetmed võimaldama selliste lahenduste väljatöötamist ja kasutuselevõttu, millel oleks lisaks riiklike probleemide käsitlemisele ka potentsiaalne piiriülene ja liiduülene mõju ning mis aitaksid kaasa heade tavade jagamisele ja olemasolevate ekspertide võrgustiku loomisele. Kokkuvõttes võiksid programmiga hõlmatud meetmed aidata suurendada vastastikust usaldust abisaajate liikmesriikide ja komisjoni vahel.

Kavandatav programm on kõige sobivam vahend pakkumaks kohapealset tuge nendele liikmesriikidele, kes viivad ellu majanduskasvu soodustavaid reforme, kuna liidul on liikmesriikidest paremad võimalused parimate võimalike ekspertide kindlakstegemiseks, mobiliseerimiseks ja koordineerimiseks ning tehnilise abi koordineerimiseks liikmesriikides, kes abi taotlevad.

•Proportsionaalsus

Ettepanek on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, kuna see ei lähe nimetatud eesmärgi saavutamiseks ELi tasandil vajalikust kaugemale. Liikmesriigile antava toetuse aluseks peab olema liikmesriigi enda toetusetaotlus. Toetuse ulatuses lepivad omavahel kokku komisjon ja asjaomane liikmesriik.

3.KREEKA RAKKERÜHMA TEGEVUSE HINDAMISE TULEMUSED, KAVANDATAVA PROGRAMMI EELHINDAMINE

•Kreeka rakkerühma hindamine

Komisjoni talituste poolt (Kreeka rakkerühma koordineerimisel) Kreekale makromajandusliku kohandamisprogrammi rakendamise toetamiseks antud tehnilist abi hindas 2014. aasta juulis sõltumatu konsultatsiooniettevõtte 9 . Hindamisel analüüsiti liikmesriikide ametiasutustele antud tehnilist abi kahes olulises valdkonnas: maksuhaldusreform ja keskvalitsuse reform. Hindamise aluseks võeti enam kui 40 intervjuud tehnilise abi peamiste andjate ja saajatega, sealhulgas Kreeka poliitilise juhtkonna, kõrgema astme juhtide, keskastme juhtide, nooremametnike, muude seotud liikmesriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Hindamises jõuti üldisele järeldusele, et Kreeka rakkerühma osutatud ja koordineeritud tehniline abi on ajavahemikul 2011–2013 aidanud kaasa Kreeka reformiprogrammi rakendamisele maksuhalduse ja keskvalitsuse valdkonnas. Järelduses tugineti hinnangule osutatud abi tõhususe, tulemuslikkuse, asjakohasuse ja jätkusuutlikkuse kohta ning suures osas kinnitasid seda enamiku kaasatud sidusrühmade vastused, milles osutati, et Kreeka rakkerühma osutatud tehnilise abi puudumise korral ei oleks reformid teoks saanud.

Tehnilise abi tuleviku kohta märgiti aruandes järgmist: „Tehnilist abi ei tuleks anda üksnes siis, kui ELi liikmesriigis valitseb kriis. See peaks olema ELis tavapärane tegevus. Euroopa Komisjon saab teha liikmesriikidega koostööd eraldi eelarvega alalise struktuuri loomiseks, et võimaldada liikmesriikidel teha koostööd ja vahetada erialateadmisi ning koorineerida tehnilise abi andmist kõigile liikmesriikidele parimate tavade jagamiseks ja kasutusele võtmiseks. Saadud tagasisides on toodud esile parimate tavade vahetamine mitte pelgalt ideede tasandil, vaid nende ideede rakendamine.”

Seda arvestades võimaldaks kavandatav programm tõhustada tehnilise abi andmist ning selle eesmärk oleks lubada liidul teha konkreetset koostööd liikmesriikide ametiasutustega ning osutada neile kohapealset tehnilist abi seoses majanduskasvu soodustavate struktuurireformide kavandamise ja elluviimisega, piirdumata seejuures liidu finantsabi saavate riikidega ning vastavalt makromajanduslikule kohandamisprogrammile.

•Struktuurireformi tugiprogrammi eelhindamine

Komisjoni talitused viisid kavandatava programmi eelhindamise läbi 2015. aasta teisel poolaastal 10 .

Eelhindamine toetab komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2017–2020 struktuurireformi tugiprogramm. Eelhindamises käsitletakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatav finantsmäärus) artikli 30 lõike 4 nõudeid.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Poliitikavalikute hindamine

•Õigusloome kvaliteet ja lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

Struktuurireformi tugiprogrammi rakendamise rahastamispakett on ajavahemikul 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2020 kuni 142 800 000 eurot (jooksevhindades) neljaks aastaks. Asjakohased selgitused esitatakse finantsselgituses.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve-, hindamis- ja aruandluskord

Programmi erieesmärkide saavutamise üle tehakse järelevalvet ja seda hinnatakse vastavalt mitmetele tehnilise abi meetmetega seotud näitajatele 12 . Nende hulka kuuluvad: toetust saanud riigiasutuste arv ja liik, toetuseandjate arv ja liik, võetud abikõlblike meetmete arv ja liik (nt ekspertide saatmine, koolitustegevused, seminarid jne), poliitiliste algatuste arv (nt tegevus- ja rakenduskavad, suunised, soovitused, soovitatud ja/või vastu võetud õigusaktid). Sellist kvantitatiivset teavet kogutakse seoses riigipõhiste soovituste, liidu õiguse rakendamisega seotud meetmete, makromajanduslike kohandamisprogrammide või liikmesriigi enda algatatud reformidega. Oodatavate tulemuste näitajad tulenevad abisaajate liikmesriikide võetud asjakohastest meetmetest, mille abisaajad liikmesriigid on võtnud programmiga ettenähtud toetusmeetmete tulemusena; ka see teave jaotatakse riigipõhiste soovituste, liidu õiguse rakendamisega seotud meetmete, makromajanduslike kohandamisprogrammide või liikmesriikide enda algatatud reformide järgi. Lisaks kasutatakse oodatavate tulemuste kvalitatiivseks hindamiseks toetust saavate liikmesriikide ametiasutuste tagasisidet ning ka muude toetuseandjate tagasisidet abi mõju ja/või tulemuse kohta vastavalt poliitikavaldkonniti ja asjaomaste liikmesriikide kaupa. Peamise näitajana kasutatakse lisaks ka asjaomaste sidusrühmade arvamuste muutumist selle kohta, kuidas aitab programm reforme ellu viia. Hindamiseks kasutatakse ka vastavaid olemasolevaid kvantitatiivseid või empiirilisi andmeid.

Eespool nimetatud näitajaid võidakse kasutada vastavalt kättesaadavatele andmetele ja teabele ning komisjon võib neid programmi jooksul vajaduse korral kohandada vastavalt komisjonile antavatele delegeeritud volitustele.

•Ettepaneku erisätete üksikasjalik selgitus

Programmi üldeesmärk on toetada liikmesriikide reforme, osutades liikmesriikide ametiasutustele abi meetmete jaoks, mis on majandus- ja sotsiaalprobleemide lahendamiseks suunatud institutsioonide, juhtimise, halduse ning majandus- ja sotsiaalvaldkonna reformimisele eesmärgiga parandada konkurentsivõimet, majanduskasvu, tööhõivet ja investeerimist, eelkõige majandusjuhtimise protsesside raames, sealhulgas liidu fondide tõhusa ja tulemusliku kasutamise toetamise teel (artikkel 4).

Programmi erieesmärgid on toetada liikmesriikide ametiasutuste algatusi prioriteetidele vastavate reformide kavandamisel, parandada nende suutlikkust reformipoliitika ja strateegiate kavandamisel, väljatöötamisel ja rakendamisel ning tervikliku lähenemisviisi järgimisel, mis tagaks ühtsuse eesmärkide ja vahendite vahel eri valdkondades, toetada nende jõupingutusi asjakohaste protsesside ja meetodite kindlaksmääramisel ja rakendamisel ning aidata neil suurendada personalijuhtimise tõhusust ja tulemuslikkust. Eespool nimetatud toetus on seotud konkreetsete poliitikavaldkondadega, nagu näiteks avaliku sektori finantsjuhtimine, eelarvemenetlus, võla haldamine ja tulude haldamine, institutsionaalne reform ning avaliku halduse tõhus ja teenusepõhine toimimine, õigusriigi põhimõtete tulemuslik järgimine, kohtusüsteemi reform ning pettuste-, korruptsiooni- ja rahapesuvastase võitluse tugevdamine, ettevõtluskeskkond, erasektori arendus, rahastamisvõimalused, investeeringud, finantssektori poliitika, erastamisprotsessid, kaubandus ja välismaised otseinvesteeringud, konkurents, riigihanked, säästev valdkondlik areng ning innovatsiooni toetamine, haridus ja koolitus, tööturupoliitika, sotsiaalne kaasatus, sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalhoolekande süsteemid, rahvatervis ja tervishoiusüsteemid, varjupaiga-, rände- ja piiripoliitika ning põllumajandussektori ja maapiirkondade säästva arengu poliitika (artikkel 5).

Programmi alusel rahastatavad meetmed hõlmavad muu hulgas järgmist: seminarid, konverentsid ja õpikojad, töövisiidid, uuringud, teadusuuringud, analüüsid ja küsitlused, hindamised ja mõjuhindamised, projekti ettevalmistus, rakendamine ja hindamine, IT-suutlikkuse suurendamine, poliitilise nõustamise, poliitiliste muutuste ning seadusandlike, institutsionaalsete, struktuuri- ja/või haldusreformidega seotud oskusteave, (kohapeal viibivate) ekspertide kaasamine, kohaliku tegevustoetuse korraldamine nt varjupaiga, rände ja piirikontrolli valdkondades (artikkel 6). Kõnealused meetmed võivad seonduda reformiprotsessi eri etappidega.

Komisjon ja asjaomased liikmesriigid tagavad käesoleva programmi alusel rakendatavate meetmete ning asjaomases liikmesriigis muude liidu vahendite alusel rakendatavate meetmete, eelkõige liidu fondidest rahastatavate meetmete ühtsuse, vastastikuse täiendavuse ja koostoime (artikkel 13). Välditakse samade kulutuste topeltrahastamist (artikkel 11).

Programmi raames toetust sooviv liikmesriik esitab toetusetaotluse. Taotluse võib esitada Euroopa poolaastaga seonduva dialoogi raames, igal juhul tuleb seda teha kalendriaasta 31. oktoobriks. Toetusetaotlus võib seonduda kolme olukorraga: a) reformide elluviimine majanduse juhtimise protsesside raames, eelkõige seoses Euroopa poolaasta raames esitatavate asjakohaste riigipõhiste soovitustega või liidu õigusega seotud muude meetmete rakendamisega, b) reformide elluviimine seoses makromajanduslike kohandamisprogrammidega liikmesriikide puhul, kes saavad liidult olemasolevate vahendite alusel finantsabi, ning c) liikmesriikide endi algatatud reformide elluviimine, et saavutada eelkõige jätkusuutlik investeerimine, majanduskasv ja töökohtade loomine.

Võttes arvesse läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid analüüsib komisjon liikmesriigi toetusetaotlust selles nimetatud probleemide kiireloomulisuse, ulatuse ja raskuse, poliitikavaldkondade toetusvajaduste, sotsiaalmajanduslike näitajate analüüsi ning liikmesriigi üldise haldussuutlikkuse põhjal. Sellele tuginedes ning võttes arvesse liidu fondidest või muudest liidu programmidest rahastatavaid käimasolevaid tegevusi ja meetmeid, teeb komisjon tihedas koostöös asjaomase liikmesriigiga kindlaks prioriteetsed valdkonnad, antava toetuse ulatuse ja rahalise toetuse üldsumma.

Käesolevat määrust rakendades kehtestab komisjon mitmeaastased tööprogrammid, milles sätestatakse poliitikaeesmärgid, mille poole kavandatud toetuse abil liikuda, oodatavad tulemused ning asjaomaste poliitikavaldkondade rahastamisprioriteedid. Mitmeaastaseid tööprogramme kirjeldatakse üksikasjalikumalt rakendamist käsitlevates iga-aastastes tööprogrammides, mis võetakse vastu rakendusotsustega (artikkel 12).

Programmi rakendamiseks ettenähtud rahastamispakett on kuni 142 800 000 eurot (artikkel 9). See arvatakse määruste (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1305/2013 kohaselt komisjoni algatusel maha tehniliseks abiks eraldatud vahenditest ning eraldatakse nõuetekohaselt programmi rakendusala ja eesmärgi kohaselt kasutamiseks. Sel eesmärgil tehakse ettepanek muuta määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 91 lõiget 3 ning määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 51 lõiget 1 (artiklid 17, 18).

Lisaks võib programm saada täiendavaid rahalisi vahendeid ka liikmesriikide algatusel tehniliseks abiks eraldatud rahalistest vahenditest tehtavatest vabatahtlikest eraldisest. Seepärast tehakse ettepanek muuta määruse (EL) nr 1303/2013 artiklit 25, et võimaldada kõigil liikmesriikidel (ja mitte üksnes ajutiste rahaliste raskustega liikmesriikidel, nagu praegu kehtiv kord ette näeb) toetada programmi rahastamispaketti, kandes liikmesriigi algatusel üle osa määruse (EL) n 1303/2013 artikli 59 alusel kättesaadavatest tehnilise abi vahenditest (artikkel 17). Neid täiendavaid rahalisi vahendeid võib kasutada nende meetmete toetamiseks, mis edendavad liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiat ainult abisaajates liikmesriikides (artikkel 10).

2015/0263 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

struktuurireformi tugiprogrammi kehtestamise kohta ajavahemikuks 2017–2020 ning määruste (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1305/2013 muutmise kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 175 kolmandat lõiku ja artikli 197 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 9 kohaselt võtab liit oma poliitika ja meetmete kindlaksmääramisel ja rakendamisel arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid. Lisaks on ELi toimimise lepingu artiklis 11 sätestatud, et liidu poliitikasse peab integreerima keskkonnakaitse nõuded, pidades silmas säästva arengu edendamist.

(2)ELi toimimise lepingu artiklitega 120 ja 121 on ette nähtud, et liikmesriigid teostavad oma majanduspoliitikat nii, et aidata kaasa liidu eesmärkide saavutamisele ning pidades silmas nõukogu sõnastatavaid üldsuuniseid. Seega on liikmesriikide majanduspoliitika kooskõlastamine ühistes huvides.

(3)Mitmes liikmesriigis on toimunud ja toimuvad jätkuvad kohandamisprotsessid varasemalt tekkinud makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimiseks ning paljud seisavad silmitsi madala potentsiaalse kasvu probleemiga. Majanduse jätkusuutlikuks taastamiseks, kohandamisvõime tugevdamise eesmärgil kasvupotentsiaali vallandamiseks ning lähenemisprotsessi toetamiseks on liit ühe oma poliitilise prioriteetina nimetanud struktuurireformide rakendamist.

(4)Reformid on olemuselt keerukad protsessid, mille puhul on tarvis tervet väga spetsiifiliste teadmiste ja oskuste ahelat. Struktuurireformide elluviimine on mitmes avaliku poliitika valdkonnas keerukas, sest nende kasu avaldub sageli hiljem. Seetõttu on varajane ja tõhus kavandamine ja rakendamine tähtis nii kriisist tabatud kui ka struktuurselt nõrga majandusega riikides. Sellega seoses on viimastel aastatel liidu poolt tehnilise abi kujul antav toetus mänginud olulist rolli Kreeka ja Küprose majanduse kohandamise toetamisel.

(5)Liikmesriigid võivad saada toetust selliste probleemide lahendamiseks, mis seonduvad struktuurireformide kavandamise ja rakendamisega. Need probleemid võivad sõltuda erinevatest teguritest, sealhulgas piiratud haldus- või institutsioonilisest suutlikkusest ning liidu õigusaktide puudulikust kohaldamisest ja rakendamisest.

(6)Liidul on pikaajalised kogemused liikmesriikide valitsusasutuste ja liikmesriikide muude ametiasutuste sihipärase toetamise vallas seoses suutlikkuse suurendamise ja sarnaste meetmetega teatavates sektorites (nt maksundus, toll, toetus väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele) ning seoses ühtekuuluvuspoliitika rakendamisega. Liidu saadud kogemust seoses liikmesriikide ametiasutuste abistamisega reformide elluviimisel tuleks kasutada, et suurendada liidu suutlikkust liikmesriikide toetamisel. Majanduskasvu soodustavaid reforme ellu viivatele ning sellega seoses liidult abi taotlevatele liikmesriikidele toetuse andmiseks on tõepoolest vaja terviklike ja sidusaid meetmeid.

(7)Seda arvesse võttes on vaja kehtestada struktuurireformi tugiprogramm (edaspidi „programm”), eesmärgiga tugevdada liikmesriikide suutlikkust valmistada ette ja rakendada majanduskasvu toetavaid haldus- ja struktuurireforme, sealhulgas liidu fondide tõhusa ja tulemusliku kasutamise toetamise teel. Programmi eesmärk on toetada ühiste eesmärkide poole liikumist seoses majanduse elavdamise, töökohtade loomise, Euroopa konkurentsivõime edendamise ning reaalmajandusse investeerimise stimuleerimisega.

(8)Komisjon peaks liikmesriigi taotlusel andma kõnealuse programmi raames toetust sellistes valdkondades nagu eelarve ja maksustamine, avalik teenistus, institutsioonilised ja haldusreformid, kohtusüsteem, pettus-, korruptsiooni- ja rahapesuvastane võitlus, ettevõtluskeskkond, erasektori areng, investeeringud, konkurents, riigihanked, erastamisprotsessid, rahastamisvõimalused, investeeringud, kaubandus, säästev areng, innovatsioon, haridus ja koolitus, tööhõivepoliitika, rahvatervis, varjupaiga- ja rändepoliitika, põllumajandus ja maaelu areng ning finantssektori poliitika.

(9)Liikmesriikidel peaks olema võimalik taotleda komisjonilt programmi alusel toetust seoses reformide elluviimisega majanduse juhtimise protsesside raames, eelkõige Euroopa poolaasta raames esitatavate riigipõhiste soovituste puhul, seoses liidu õiguse rakendamise meetmetega ning ka seoses makromajanduslike kohandamisprogrammide rakendamisega. Samuti peaks neil olema võimalik taotleda toetust seoses endi algatatud reformidega jätkusuutliku investeerimise, majanduskasvu ja töökohtade loomise saavutamiseks.

(10)Taotluse esitanud liikmesriigiga muu hulgas Euroopa poolaasta raames peetud dialoogi järel peaks komisjon analüüsima taotlust, võttes arvesse läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid, ning määrama tuvastatud probleemide kiireloomulisuse, ulatuse ja raskuse, poliitikavaldkondade toetusvajaduste, sotsiaalmajanduslike näitajate analüüsi ning liikmesriigi üldise haldussuutlikkuse põhjal kindlaks antava toetuse. Tihedas koostöös asjaomase liikmesriigiga peaks komisjon ka tegema kindlaks prioriteetsed valdkonnad, võetavate toetusmeetmete ulatuse ja rahalise toetuse üldsumma, võttes arvesse liidu fondidest või muudest liidu programmidest rahastatavaid käimasolevaid tegevusi ja meetmeid.

(11)Komisjoni teatistes „ELi eelarve läbivaatamine” 13 ja „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” 14 rõhutatakse seda, kui oluline on keskenduda rahastamisel tegevusele, millel on selge Euroopa lisaväärtus, s.t mille puhul liidu sekkumine võib luua lisaväärtust võrreldes üksikute liikmesriikide tegevusega. Selle taustal peaksid programmi alusel rakendatavad toetusmeetmed tagama vastastikuse täiendavuse ja koostoime muude programmide ja poliitikavaldkondadega riigi, liidu ja rahvusvahelisel tasandil. Programmi raames võetavad meetmed peaksid võimaldama töötada välja ja võtta kasutusele lahendusi, mis on suunatud piiri- või liiduüleseid probleeme mõjutavate siseriiklike probleemide lahendamisele, ning mis aitavad saavutada liidu õiguse järjepideva ja sidusa rakendamise. Lisaks peaksid need aitama suurendada usaldust ja edendada koostööd komisjoniga ja liikmesriikide vahel. Lisaks on liidul liikmesriikidest paremad võimalused luua platvorm partnerite heade tavade levitamiseks ja jagamiseks ja ka ekspertide mobiliseerimiseks.

(12)Programmi jaoks on vaja ette näha nelja aastat hõlmav rahastamispakett, et selle kestus ühtiks nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 1311/2013 15 sätestatud mitmeaastase finantsraamistiku kestusega.

(13)Programmi rahastamispakett peaks koosnema rahalistest vahenditest, mis on komisjoni algatusel arvatud maha tehnilise abi jaoks ettenähtud eraldistest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1303/2013 16 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1305/2013 17 . Sellise mahaarvamise võimaldamiseks on kõnealuseid määrusi vaja muuta.

(14)Toetust taotlevatel liikmesriikidel peaks olema võimalik toetada programmi rahastamispaketti täiendavate vahenditega. Praeguse seisuga on määrusega (EL) nr 1303/2013 piiratud võimalus kanda tehnilisele abile eraldatud vahendeid liikmesriigi algatusel üle neile liikmesriikidele, kes kannatavad ajutiste eelarveraskuste all. Määrust (EL) nr 1303/2013 tuleks seega muuta, et võimaldada kõigil liikmesriikidel programmi rahastamises osaleda. Liidu eelarvesse üle kantud vahendeid tuleks kasutada nende meetmete toetamiseks, mis edendavad asjaomastes riikides arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu või fondispetsiifilisi eesmärke.

(15)Käesolevat määrust tuleks rakendada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012, 18 mis käsitleb Euroopa Liidu aastaeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju. Komisjon peaks võtma vastu mitmeaastased tööprogrammid, milles sätestatakse taotletavad poliitikaeesmärgid, toetuse oodatavad tulemused ning vastavate poliitikavaldkondade rahastamisprioriteedid. Kõnealuseid aspekte tuleks täiendavalt täpsustada rakendusaktidega vastu võetavates iga-aastastes tööprogrammides.

(16)Arvestades seda, kui oluline on toetada liikmesriikide jõupingutusi struktuuri-, institutsionaalsete ja haldusreformide jätkamisel ja rakendamisel, on programmi eesmärkide saavutamiseks vaja, et kaasrahastamise määr oleks 100 % toetuskõlblikest kuludest, tagades samas kaasrahastamise ja kasumi mittetaotlemise põhimõtetest kinnipidamise.

(17)Ettenägematutel ja nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel asjaoludel, mis nõuavad viivitamatut reageerimist, näiteks majanduses esineva tõsise häire või majanduslikke ja sotsiaalseid tingimusi tõsiselt mõjutavate kaalukate asjaolude korral, mis ei allu liikmesriigi kontrollile, peaks komisjonil liikmesriigi taotlusel olema võimalik võtta iga-aastase tööprogrammi piiratud osana erimeetmeid kooskõlas programmi raames toetuskõlblike eesmärkide ja tegevustega, et toetada liikmesriigi ametiasutusi kiireloomuliste vajadustega tegelemisel.

(18)Liidu eelarvevahendite tõhusa ja sidusa eraldamise tagamiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimiseks peaksid käesoleva programmi kohased meetmed olema täienduseks ja lisaks käimasolevatele liidu programmidele, samas vältides samade kulutuste topeltrahastamist. Eelkõige peaksid komisjon ja asjaomased liikmesriigid vastavalt oma pädevusele kindlustama liidu ja liikmesriigi tasandil menetluse kõigis etappides tulemusliku koordineerimise, et tagada asjaomastes liikmesriikides programmiga tihedalt seonduvaid meetmeid toetavate rahastamisallikate vaheline ühtsus, vastastikune täiendavus ja koostoime, eriti liikmesriikides liidu fondidest rahastatavate meetmetega.

(19)Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmete kaudu, mis hõlmavad rikkumiste ärahoidmist, avastamist ja uurimist, samuti kadumaläinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmist ning vajaduse korral karistusi.

(20)Programmi hindamise hõlbustamiseks tuleks programmiga saavutatud tulemuste järelevalve jaoks kohe alguses paika panna nõuetekohane raamistik. Teha tuleks vahehindamine programmi eesmärkide saavutamise, programmi tõhususe ja selle Euroopa lisandväärtuse kohta. Lõpphindamises tuleks lisaks käsitleda programmi pikaajalist mõju ja selle mõju jätkusuutlikkusele. Hindamised peaksid tuginema programmi mõju mõõtvatele näitajatele.

(21)Selleks et programmi rakendamisel saadud kogemusi arvesse võttes kohandada programmi eesmärkide saavutamist mõõtvate näitajate loetelu, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses kõnealuse loetelu muutmisega. Eriti tähtis on, et komisjon peaks ettevalmistustööde ajal asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(22)Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused seoses mitmeaastaste ja iga-aastaste tööprogrammide vastuvõtmisega, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused.

(23)Kuna liikmesriigid üksi ei suuda üksi piisavalt saavutada käesoleva määruse eesmärki toetada liikmesriikide institutsionaalseid, haldus- ja struktuurireforme, osutades liikmesriikide ametiasutustele abi meetmetes, mis on suunatud institutsioonide, juhtimise, halduse ning majandus- ja sotsiaalvaldkonna reformimisele, sealhulgas liidu fondide tõhusa ja tulemusliku kasutamise toetamise teel, kuid oma ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale, kuna toetuse ulatuses lepitakse kokku asjaomase liikmesriigiga.

(24)Käesolevas määruses sätestatud meetmete viivitamatu rakendamise tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1
Programmi loomine ja kestus

Käesoleva määrusega kehtestatakse struktuurireformi tugiprogramm (edaspidi „programm”) ajavahemikuks 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2020.

Artikkel 2
Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.„abisaaja liikmesriik” – liikmesriik, kes saab käesoleva programmi raames liidult abi;

2.„liidu vahendid” – määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 1 osutatud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 223/2014 19 asutatud Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 516/2014 20 asutatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 513/2014 21 Sisejulgeolekufondi osana loodud politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 515/2014 22 Sisejulgeolekufondi osana loodud välispiiride ja viisade rahastamisvahend.

Artikkel 3
Euroopa lisaväärtus

1.Programmi raames rahastatakse meetmeid, millel on Euroopa lisaväärtus. Seepärast tagab komisjon, et rahastamiseks valitud meetmete eesmärk on pakkuda Euroopa lisaväärtusega tulemusi, ning jälgib, kas Euroopa lisaväärtus ka tegelikult saavutatakse.

2.Programmi meetmete ja tegevuste abil tagatakse Euroopa lisaväärtus eelkõige järgmisel viisil:

(a)piiri- või liiduülest mõju avaldavatele siseriiklikele probleemidele lahenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt;

(b)vastastikune täiendavus ja koostoime muude liidu programmide ja poliitikavaldkondadega riigi, liidu ja rahvusvahelisel tasandil;

(c)panus liidu õiguse järjepidevasse ja ühtsesse rakendamisse;

(d)panus heade tavade jagamisse ning kogu liitu hõlmava oskusteabe platvormi ja võrgustiku rajamisse;

(e)abisaajate liikmesriikide ja komisjoni vahelise vastastikuse usalduse edendamine ning koostöö liikmesriikide vahel.

Artikkel 4
Üldeesmärk

Programmi üldeesmärk on anda panus institutsionaalsetesse, haldus- ja struktuurireformidesse liikmesriikides, osutades liikmesriigi ametiasutustele abi meetmetes, mis on suunatud institutsioonide, juhtimise, halduse ning majandus- ja sotsiaalvaldkonna reformimisele eesmärgiga parandada konkurentsivõimet, majanduskasvu, tööhõivet ja investeerimist, eelkõige majandusjuhtimise protsesside raames, sealhulgas liidu fondide tõhusa ja tulemusliku kasutamise toetamise teel.

Artikkel 5
Programmi erieesmärgid ja kohaldamisala

1.Artiklis 4 sätestatud üldeesmärgi saavutamiseks on programmil järgmised erieesmärgid:

(a)toetada liikmesriigi ametiasutuste algatusi nende reformide väljatöötamisel vastavalt prioriteetidele, võttes arvesse esialgseid tingimusi ja eeldatavat sotsiaalmajanduslikku mõju;

(b)aidata liikmesriigi ametiasutustel parandada oma suutlikkust reformipoliitika ja strateegiate kavandamisel, väljatöötamisel ja rakendamisel ning tagada tervikliku lähenemisviisi abil eesmärkide ja vahendite ühtsus eri valdkondades;

(c)toetada liikmesriigi ametiasutuste jõupingutusi asjakohaste protsesside ja meetodite kindlaksmääramisel ja rakendamisel, võttes arvesse häid tavasid ja teiste samas olukorras olnud riikide saadud õppetunde;

(d)aidata liikmesriigi ametiasutustel suurendada personalijuhtimise tõhusust ja tulemuslikkust, määrates vajaduse korral kindlaks selged vastutusalad ning parandades ametialaseid teadmisi ja oskusi.

Nende eesmärkide saavutamisel tehakse tihedat koostööd abisaajate liikmesriikidega.

2.    Lõikes 1 esitatud erieesmärgid osutavad konkurentsivõime, majanduskasvu, tööhõive ja investeerimisega seotud poliitikavaldkondadele, eelkõige alljärgnevale:

(a)avaliku sektori finantsjuhtimine, eelarvemenetlus, võla haldamine ja tulude haldamine;

(b)institutsionaalne reform ning avaliku halduse tõhus ja teenusekeskne toimimine, õigusriigi põhimõtete tulemuslik järgimine, kohtusüsteemi reform ning pettuste-, korruptsiooni- ja rahapesuvastase võitluse tugevdamine;

(c)ettevõtluskeskkond, erasektori arendus, investeerimine, erastamisprotsessid, kaubandus ja välismaised otseinvesteeringud, konkurents ja riigihanked, säästev valdkondlik areng ning innovatsiooni toetamine;

(d)haridus ja koolitus, tööturupoliitika, sotsiaalne kaasatus, sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalhoolekande süsteemid, rahvatervis ja tervishoiusüsteemid, ning varjupaiga-, rände- ja piiripoliitika;

(e)põllumajandussektori ja maapiirkondade säästva arengu poliitika;

(f)finantssektori poliitika ja rahastamisvõimalused.

Artikkel 6
Abikõlblikud meetmed

Artiklites 4 ja 5 sätestatud eesmärkide saavutamiseks võib programmi raames rahastada eelkõige järgmisi meetmete liike:

(a)poliitilise nõustamise, poliitiliste muutuste ning õiguslike, institutsionaalsete, struktuuri- ja haldusreformidega seotud oskusteave;

(b)ekspertide (sealhulgas kohapeal viibivate ekspertide) lühi- või pikaajaline kaasamine spetsiifilistesse valdkondadesse kuuluvate ülesannete täitmiseks või operatiivtegevuste sooritamiseks, vajaduse korral koos suulise või kirjaliku tõlke, koostöötoetuse, haldusabi, taristu ja seadmetega;

(c)institutsionaalse, haldus- või valdkondliku suutlikkuse suurendamine ja sellega seotud toetusmeetmed, nimelt:

i)seminarid, konverentsid ja õpikojad;

ii)töövisiidid asjaomastesse liikmesriikidesse või kolmandasse riiki, et võimaldada ametnikel omandada või suurendada oskusteavet või teadmisi asjakohastes küsimustes;

iii)koolitustegevus ja internetipõhiste või muude koolitusmoodulite arendamine, mille eesmärk on toetada asjaomaste reformidega seotud vajalikke ametialaseid oskusi ja teadmisi;

(d)andmete ja statistika kogumine; ühtsete metoodikate ning vajaduse korral näitajate või võrdlusnäitajate väljatöötamine;

(e)kohaliku tegevustoetuse korraldamine nt varjupaiga, rände ja piirikontrolli valdkondades;

(f)IT-suutlikkuse suurendamine: asjaomaste reformide käivitamiseks vajaliku IT-taristu ja rakenduste väljatöötamine, hooldus, käitamine ja kvaliteedikontroll;

(g)uuringud, teadusuuringud, analüüsid ja küsitlused; hindamised ja mõjuhindamised; suuniste, aruannete ja õppematerjalide väljatöötamine ja avaldamine;

(h)teabevahetusprojektid: õppimine, koostöö, teadlikkuse suurendamine, teabe levitamisega seotud tegevused ning heade tavade vahetamine; teadlikkuse suurendamise ja teavituskampaaniate, meediakampaaniate ja ürituste korraldamine, sealhulgas ettevõtte kommunikatsioon;

(i)materjalide koostamine ja avaldamine nii teabe kui ka programmi tulemuste levitamiseks: süsteemide ja töövahendite väljatöötamine, käitamine ja hooldus, kasutades info- ja sidetehnoloogiat;

(j)mis tahes muu tegevus, mis toetab artiklites 4 ja 5 sätestatud üldiste ja erieesmärkide saavutamist.

Artikkel 7
Toetusetaotlus

1.Programmi raames toetust sooviv liikmesriik esitab komisjonile toetusetaotluse, nimetades poliitikavaldkonnad ja prioriteedid, mis kuuluvad artikli 5 lõike 2 kohaselt programmi kohaldamisalasse. Taotlus esitatakse hiljemalt iga kalendriaasta 31. oktoobriks.

2.Võttes arvesse läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid analüüsib komisjon pärast liikmesriigiga muu hulgas Euroopa poolaasta raames peetud dialoogi, lõikes 1 osutatud toetusetaotlust tuvastatud probleemide kiireloomulisuse, ulatuse ja raskuse, asjaomaste poliitikavaldkondade toetusvajaduste, sotsiaalmajanduslike näitajate analüüsi ning liikmesriigi üldise haldussuutlikkuse põhjal. Võttes arvesse liidu fondidest või muudest liidu programmidest rahastatavaid käimasolevaid tegevusi ja meetmeid, teeb komisjon tihedas koostöös asjaomaste liikmesriikidega kindlaks prioriteetsed toetusvaldkonnad, võetavate toetusmeetmete ulatuse ja rahalise toetuse üldsumma.

3.Toetusetaotluse võib esitada seoses alljärgnevaga:

(a)reformide elluviimine majanduse juhtimise protsesside, eelkõige Euroopa poolaasta raames esitatud asjakohaste riigipõhiste soovituste või liidu õiguse rakendamisega seotud asjakohaste meetmete kaudu;

(b)makromajanduslike kohandamisprogrammide käivitamine liikmesriikides, kes saavad kehtivate õigusaktide alusel liidult finantsabi, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 472/2013 23 kohaselt euroala liikmesriikides ja komisjoni määruse (EÜ) nr 332/2002 24 kohaselt euroalasse mittekuuluvates liikmesriikides;

(c)liikmesriikide endi algatatud reformide elluviimine, et saavutada eelkõige jätkusuutlik investeerimine, majanduskasv ja töökohtade loomine.

Artikkel 8
Toetuse korraldamine

1.Komisjon võib abisaajatele liikmesriikidele kavandatud toetuse kindlaks määrata koostöös teiste liikmesriikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega.

2.Abisaaja liikmesriik võib koostöös komisjoniga sõlmida partnerluse ühe või mitme teise liikmesriigiga, kes tegutsevad konkreetsetes reformivaldkondades reformipartneritena. Reformipartner aitab koostöös komisjoniga koostada strateegia, reformi tegevuskavad, luua kvaliteetse tugiteenuse või jälgida strateegiate ja projektide elluviimist.

Artikkel 9
Rahastamispakett

1.Programmi rakendamise rahastamispakett on kuni 142 800 000 eurot.

2.Programmi rahalistest vahenditest võib katta ka selliste ettevalmistavate, järelevalve-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuste kulud, mis on vajalikud programmi juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks – see hõlmab eelkõige uuringuid, ekspertide kohtumisi, info- ja kommunikatsioonimeetmeid, muu hulgas liidu poliitilistest prioriteetidest teadaandmist, kui need on seotud käesoleva määruse üldeesmärgiga, IT võrgustikega seotud kulutusi, eelkõige seoses andmetöötluse ja teabevahetusega, ning kõiki muid tehnilise ja haldusabi kulusid, mis komisjonil programmi juhtimisel tekivad.

3.Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad ettenähtud iga-aastased assigneeringud määrusega (EL, Euratom) nr 1311/2013 kehtestatud mitmeaastase finantsraamistiku piires.

Artikkel 10
Muu rahaline osalus programmi eelarves

1.Lisaks artiklis 9 sätestatud rahastamispaketile võib programmi rahastada liikmesriikide täiendava rahalise osaluse kaudu.

2.Lõikes 1 osutatud täiendav rahaline osalus võib pärineda liikmesriikide algatusel määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 59 alusel tehniliseks abiks eraldatud vahenditest, mis on üle kantud nimetatud määruse artikli 25 kohaselt.

3.Lõikes 1 osutatud täiendavat rahalist osalust kasutatakse nende meetmete toetamiseks, mis edendavad liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiat. Abisaaja liikmesriigi rahalist osalust vastavalt lõikele 2 kasutatakse ainult selles liikmesriigis.

Artikkel 11
Topeltrahastamise vältimine

Käesoleva määruse raames rahastatavad meetmed võivad saada toetust muudest liidu programmidest, vahenditest või fondidest, tingimusel et toetus ei hõlma samu kuluartikleid.

Artikkel 12
Programmi rakendamine

1.Komisjon rakendab programmi kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012.

2.Programmi meetmeid võib rakendada komisjon otse või seda võib teha kaudselt üksuste või isikute kaudu, kes ei ole liikmesriigid, kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikliga 60. Eelkõige väljendub liidu rahaline toetus käesoleva määruse artiklis 6 sätestatud meetmetele järgmiselt:

(d)toetused (kaasa arvatud toetused liikmesriikide ametiasutustele);

(e)avaliku hanke lepingud;

(f)välisekspertide kulude hüvitamine;

(g)osalus usaldusfondides;

(h)kaudse eelarve täitmise raames võetavad meetmed.

3.Toetusi võib anda liikmesriikide ametiasutustele, Euroopa Investeerimispanga grupile, rahvusvahelistele organisatsioonidele, avaliku sektori ja/või eraõiguslikele asutustele ja üksustele, mis on seadusjärgselt asutatud:

(a)liikmesriikides;

(b)Euroopa Majanduspiirkonna lepinguosalistes Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikides EMP lepingus sätestatud tingimustel.

Toetuste kaasrahastamise määr on kuni 100 % toetuskõlblikest kuludest, ilma et see piiraks kaasrahastamise ja kasumi mittetaotlemise põhimõtteid.

4.Tuge võivad pakkuda ka individuaalsed eksperdid, keda võib kutsuda osalema programmi raames korraldatavates valitud tegevustes, juhul kui see on vajalik artiklis 5 sätestatud erieesmärkide saavutamiseks.

5.Programmi elluviimiseks võtab komisjon rakendusaktide abil vastu mitmeaastased tööprogrammid. Mitmeaastastes tööprogrammides peavad olema sätestatud kavandatud toetuse poliitikaeesmärgid, , oodatavad tulemused ning asjaomaste poliitikavaldkondade rahastamisprioriteedid. Mitmeaastaseid tööprogramme kirjeldatakse täpsemalt iga-aastastes tööprogrammides, mis on vastu võetud rakendusaktidega ja milles on sätestatud tööprogrammide rakendamiseks vajalikud meetmed koos kõigi määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 nõutud üksikasjadega.

6.Vahendite õigeaegse kättesaadavuse tagamiseks võib iga-aastases tööprogrammis sisalduda märge, et ettenägematutel ja nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel asjaoludel, mis nõuavad kohest reageerimist, näiteks majanduses esineva tõsise häire või majanduslikke ja sotsiaalseid tingimusi tõsiselt mõjutavate kaalukate asjaolude korral, mis ei allu asjaomase liikmesriigi kontrollile, võib komisjon liikmesriigi taotlusel võtta erimeetmeid kooskõlas käesolevas määruses kindlaks määratud eesmärkide ja tegevustega, et toetada liikmesriigi ametiasutusi kiireloomuliste vajadustega tegelemisel. Nimetatud erimeetmed võivad moodustada vaid piiratud osa iga-aastasest tööprogrammist ega tohi sõltuda artiklis 7 sätestatud tingimustest.

Artikkel 13
Koordineerimine ja vastastikune täiendavus

Komisjon ja abisaajad liikmesriigid soodustavad vastavalt oma pädevusele koostoimet ning tagavad tulemusliku koordineerimise programmi ja muude liidu programmide või vahendite vahel, eriti liidu fondidest rahastatavate meetmetega. Sel eesmärgil nad:

a)tagavad vastastikuse täiendavuse ja sünergia eri vahendite vahel liidu ja riiklikul tasandil, eriti seoses liidu fondidest rahastatavate meetmetega, nii kavandamise kui ka elluviimise ajal;

b)optimeerivad koordineerimismehhanisme, et vältida jõupingutuste kattumist;

c)tagavad tiheda koostöö nende vahel, kes liidu või riiklikul tasandil vastutavad sidusate ja ühtlustatud tugimeetmete rakendamise eest.

Asjaomased mitmeaastased või iga-aastased tööprogrammid võivad olla koordineerimisraamistikuks, kus kavandatakse toetusi artikli 5 lõikes 2 osutatud valdkondades.

Artikkel 14
Liidu finantshuvide kaitse

1.Komisjon astub vajalikke samme tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetustegevuse, tõhusa kontrolli ja alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning vajaduse korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega.

2.Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda on käesoleva programmi alusel rahastatud liidu vahenditest.

Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada sellise rahastamisega otseselt või kaudselt seotud ettevõtjate tööruumides kohapealseid kontrolle, mis peavad toimuma nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 25 sätestatud korras ning mille eesmärk on teha kindlaks, kas toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või liidu eelarvest rahastamise lepinguga seoses esineb pettust, korruptsiooni või mis tahes muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

Ilma et see piiraks esimese ja teise lõigu kohaldamist, antakse rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud koostöölepingutega, toetuslepingutega ja toetuse määramise otsustega, samuti käesoleva määruse rakendamisest tulenevate lepingutega komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile selgesõnaliselt õigus selliseks auditeerimiseks ja kohapealseks kontrolliks.

Artikkel 15
Järelevalve ja hindamine

1.Komisjon jälgib programmi raames rahastatavate meetmete rakendamist ja hindab artikli 5 lõikes 1 osutatud erieesmärkide saavutamist lisas sätestatud näitajate kohaselt.

Komisjonile antakse volitused võtta vastavalt artiklile 16 vastu delegeeritud õigusakte lisas esitatud näitajate loetelu muutmiseks.

2.Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule vahehindamise aruande hiljemalt 2019. aasta keskpaigaks ning järelhindamise aruande hiljemalt 2021. aasta detsembri lõpuks.

3.Vahehindamise aruanne sisaldab teavet programmi eesmärkide saavutamise, rahaliste vahendite kasutamise tõhususe ning programmi Euroopa lisaväärtuse kohta ning hinnangut selle kohta, kas rahastamist programmiga hõlmatud valdkondades tuleks kohandada või pikendada ka pärast 2020. aastat. Ühtlasi käsitletakse aruandes kõigi eesmärkide ja meetmete jätkuvat asjakohasust. Järelhindamise aruanne peab sisaldama teavet programmi pikaajalisema mõju kohta.

Artikkel 16
Delegeeritud volituste rakendamine

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Artikli 15 lõike 1 teises lõigus osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile neljaks aastaks alates 1. jaanuarist 2017.

3.Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 15 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.Artikli 15 lõike 1 teise lõigu alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 17
Määruse (EL) nr 1303/2013 muutmine

Määrust (EL) nr 1303/2013 muudetakse järgmiselt.

1.    Artiklit 25 muudetakse järgmiselt:

a) pealkiri asendatakse järgmisega:

„Liikmesriikidele antava tehnilise abi haldamine”;

b) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriigi taotlusel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/XXX artiklile 10(*) võib komisjoni nõusolekul kanda osa käesoleva määruse artikliga 59 sätestatud ja fondispetsiifiliste eeskirjade kohaselt programmile eraldatud vahenditest komisjoni algatusel üle tehniliseks abiks, et rakendada asjaomase liikmesriigiga seotud meetmeid vastavalt käesoleva määruse artikli 58 lõike 1 kolmanda lõigu punktile l otsese või kaudse eelarve täitmise raames.”

(*) ELT […]”

c) lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid taotlevad lõikes 1 osutatud ülekannet kalendriaastaks selle aasta 31. jaanuariks, mil ülekanne tehakse. Taotlusele lisatakse ettepanek selle programmi või nende programmide muutmise kohta, millest ülekanne tehakse. Vastavad muudatused tehakse kooskõlas artikli 30 lõikega 2 partnerluslepingusse, milles esitatakse igal aastal komisjonile üle kantav kogusumma.”;

d) lisatakse lõige 4:

„4. Liikmesriigi poolt lõike 1 kohaselt üle kantud vahendite suhtes kehtib artiklis 136 sätestatud kulukohustustest vabastamise reegel”;

2.    Artikli 58 lõike 1 kolmanda lõigu punkt l asendatakse järgmisega:

l)    määruse (EL) 2015/XXX alusel rahastatavad meetmed panustamiseks liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiasse.”;

3.    Artikli 91 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. 0,35 % koguvahenditest eraldatakse pärast artikli 92 lõikes 6 osutatud Euroopa ühendamise rahastule antava toetuse ja artikli 92 lõikes 7 osutatud enim puudust kannatavatele isikutele antava abi mahaarvamist komisjoni algatusel tehniliseks abiks, millest 112 233 000 eurot eraldatakse struktuurireformi tugiprogrammile selle programmi kohaldamisala ja eesmärgi kohaselt kasutamiseks.”

Artikkel 18
Määruse (EL) nr 1305/2013 muutmine

Määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 51 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 6 kohaselt võib EAFRD komisjoni algatusel ja/või tema nimel kasutada kuni 0,25 % oma iga-aastastest eraldistest määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 58 osutatud ülesannete rahastamiseks, sealhulgas käesoleva määruse artiklis 52 osutatud Euroopa maaelu arengu võrgustiku ja käesoleva määruse artiklis 53 osutatud Euroopa innovatsioonipartnerluse võrgustiku loomise ja tegevusega seotud kulud, millest 30 567 000 eurot eraldatakse struktuurireformi tugiprogrammile selle programmi kohaldamisala ja eesmärgi kohaselt kasutamiseks.”

Artikkel 19
Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile 26

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

◻Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

⌧Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 27 28

◻Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

◻Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

1.4.2.Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.4.3.Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

1.5.2.Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

⌧Piiratud kestusega ettepanek/algatus 

–⌧    Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 1.1.2017–31.12.2020

–⌧    Finantsmõju avaldub ajavahemikul 1.1.2017–31.12.2020 ja kauem.

◻Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

–rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid 29

⌧Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

–⌧ oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–◻    rakendusametite kaudu

◻Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

⌧Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–◻ kolmandatele riikidele või nende poolt määratud asutustele;

–⌧ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende esindajatele (täpsustada);

–⌧Euroopa Investeerimispangale (EIP) ja Euroopa Investeerimisfondile (EIF);

–◻ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 nimetatud asutustele;

–⌧avalik-õiguslikele asutustele;

–⌧ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–⌧ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.2.1.Tuvastatud ohud

2.2.2.Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta

2.2.3.Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

• Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused	(4)	22,500	30,500	38,500	44,500	0,000	136,000
	Maksed	(5)	11,250	22,000	32,900	39,900	29,950	136,000
• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU		(6)	1,125	1,525	1,925	2,225		6,800
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 1b/2 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	(4+6)	23,625	32,025	40,425	46,725		142,800
	Maksed	(5+6)	12,375	23,525	34,825	42,125	29,950	142,800

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

					Aasta 2017	Aasta 2018	Aasta 2019	Aasta 2020		KOKKU
Peadirektoraat: Peasekretariaat / struktuurireformi tugiteenistus
• Personalikulud				1,336		1,600	2,004	2,004		6,944
• Muud halduskulud				0,110		0,155	0,200	0,230		0,695
Peasekretariaat / struktuurireformi tugiteenistus KOKKU	Assigneeringud			1,446		1,755	2,204	2,234		7,639

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

1,446

1,755

2,204

2,234

7,639

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–⌧    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.Kokkuvõte

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–⌧    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5
Personalikulud	1,336	1,600	2,004	2,004	6,944
Muud halduskulud	0,110	0,155	0,200	0,230	0,695
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 vahesumma	1,446	1,755	2,204	2,234	7,639

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud 35
Personalikulud
Muud halduskulud	1,125	1,525	1,925	2,225	6,800
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku	1,125	1,525	1,925	2,225	6,800
KOKKU	2,571	3,280	4,129	4,459	14,439

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral täiendava te assigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.2.Hinnanguline personalivajadus

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

–⌧    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

–⌧    Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

–⌧    Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

–◻    Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

–Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

–Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Hinnanguline mõju tuludele

–⌧    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

–◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–◻    omavahenditele

–◻    mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutusmeetod.

(1)

   „Liikmesriik” hõlmab liikmesriigi ametiasutusi.

(2)

   Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, Parem õigusloome paremate tulemuste saavutamiseks – ELi tegevuskava, Strasbourg, 19.5.2015, COM(2015) 215 (final).

   Kõnealuses teatises märkis komisjon, et tal on vaja „teha liikmesriikidega koostööd, et uurida parimaid võimalusi ELi õigusele vastavuse tagamiseks siseriiklikul tasandil” ning „jätkata hoolikat järelevalvet selle üle, et ELi direktiivid võetakse üle selgelt, nõuetekohaselt ja õigeaegselt ning et kõik liikmesriigid rakendaksid ja jõustaksid ELi õigusnorme nõuetekohaselt, tagades õiguskindluse ning võimaldades kodanikel ja ettevõtjatel saada kasu ühtse turu võimalustest”.

(3) „Liidu fondidega” osutatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele, Euroopa abifondile enim puudust kannatavate isikute jaoks, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondile ning Sisejulgeolekufondile.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006.

(5) Määrus (EÜ) nr 223/2014, 11. märts 2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks (ELT L 72, 12.3.2014, lk 1).

(6) Määrus (EL) nr 516/2014, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, ning määrus (EL) nr 513/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend, ning määrus (EL) nr 515/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend.

(7) Komisjoni teatis, Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia, Brüssel, 3. märts 2010, KOM(2010) 2020 (lõplik).

(8) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, Kapitaliturgude liidu loomise tegevuskava, Brüssel, 30.9.2015, COM(2015) 468 (final).

(9) Lõpparuanne, juuli 2014: VC/2014/0002, „Preliminary Evaluation of the Technical Assistance provided to Greece in 2011-2013 in the areas of Tax Administration and Central Administration Reform”, koostanud Euroopa Komisjonile Alvarez & Marsal Taxand and Adam Smith International.
http://ec.europa.eu/about/taskforce-greece/pdf/tfgr/evaluation_report_alvarez_july_2014_en.pdf

(10) Komisjoni talituste töödokument, eelhindamine, mis on lisatud dokumendile: ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr XXX/XXX struktuurireformi tugiprogrammi kehtestamise kohta ajavahemikuks 2017–2020 ning määruste (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1305/2013 muutmise kohta, Brüssel, XXX, COM(2015) XXX (final).

(11) Vt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 58 lõike 1 punkt 1.

(12) Vt seadusandliku ettepaneku lisa.

(13) KOM(2010) 700, 19. oktoober 2010.

(14) KOM(2011) 500 (lõplik), 29. juuni 2011.

(15) Nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, 2. detsember 2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013, 17. detsember 2013, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 223/2014, 11. märts 2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks (ELT L 72, 12.3.2014, lk 1).

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 516/2014, 16. aprill 2014, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, muudetakse nõukogu otsust 2008/381/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsused nr 573/2007/EÜ ja nr 575/2007/EÜ ja nõukogu otsus 2007/435/EÜ (ELT L 150, 20.5.2014, lk 168).

(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 513/2014, 16. aprill 2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2007/125/JHA (ELT L 150, 20.5.2014, lk 93).

(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 515/2014, 16. aprill 2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks otsus 574/2007/EÜ (ELT L 150, 20.5.2014, lk 143).

(23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 472/2013, 21. mai 2013, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet euroala liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel (ELT L 140, 27.5.2013, lk 1).

(24) Nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 332/2002, millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem (EÜT L 53, 23.2.2002, lk 1).

(25) Nõukogu määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, 11. november 1996, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(26) ABM: tegevuspõhine juhtimine; ABB: tegevuspõhine eelarvestamine.

(27) Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

(28) Ettevalmistav meede, mis on vastu võetud 2016. aasta eelarvereal 01 02 77 01 ja mille „eesmärk on toetada rahaliselt liikmesriike, kes viivad ellu olulisi reforme vastutustundliku eelarvepoliitika, majanduskasvu toetava avaliku halduse ja konkurentsivõime valdkonnas. Toetuse kaudu soovitakse suurendada liikmesriikide suutlikkust viia ellu reforme ja tugevdada oma avalik-õiguslikke asutusi. Toetus peaks eelkõige keskenduma sellistele eelarve-, struktuursetele ja institutsioonilistele reformidele, mis on seatud prioriteediks ELi korrapärase makromajandusliku järelevalvetsükli, majandusliku kohandamisprogrammi, tõhustatud järelevalve või programmijärgse järelevalve raames. Komisjon annab toetust liikmesriigi soovi korral ja toetust võivad taotleda kõik liikmesriigid”.

(29) Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

(30) Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

(31) EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(32) Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(33) Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(34) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(35) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(36) lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud töötajad, renditud tööjõud; noored eksperdid delegatsioonides.

(37) Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read).

(38) Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,26.11.2015

COM(2015) 701 final

LISA

järgmise dokumendi juurde: ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

struktuurireformi tugiprogrammi kehtestamise kohta ajavahemikuks 2017–2020 ning määruste (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1305/2013 muutmise kohta

{SWD(2015) 750 final}

LISA

Näitajad

Artikli 5 lõikes 1 osutatud erieesmärkide saavutamist hinnatakse järgmiste näitajate alusel:

(a)liikmesriigi ametiasutuste, haldusasutuste ja muude avaliku sektori asutuste, nagu ministeeriumide või reguleerivate asutuste arv ja liik abisaaja liikmesriigi kohta, kellele programmi raames toetust anti;

(b)toetuse andjate, näiteks valitsusasutuste, avalik-õiguslike asutuste, avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslike asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide arv ja liik erieesmärkide, poliitikavaldkondade ja abisaajate liikmesriikide kaupa;

(c)artikli 6 alusel võetud abikõlblike meetmete, näiteks ekspertide kaasamise, koolitustegevuste, seminaride jm arv ja liik, jaotatuna järgmiselt:

(a)riigipõhiste soovituste või liidu õiguse rakendamisega seotud asjakohaste meetmete, makromajanduslike kohandamisprogrammide ja liikmesriikide enda algatatud reformide kaupa;

(b)erieesmärkide, poliitikavaldkondade ja abisaajate liikmesriikide kaupa;

(c)toetuse andjate kaupa, kelleks on näiteks valitsusasutused, avalik-õiguslikud asutused, avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused, rahvusvahelised organisatsioonid;

(d)abisaajalt liikmesriigilt toetuse saajate kaupa, kelleks on näiteks liikmesriigi ametiasutused;

(d)komisjoni, (olenevalt asjaoludest) reformipartnerite ning programmi raames toimuvateks tegevusteks toetuse pakkujate vaheliste poliitiliste ja õiguslike kokkulepete, näiteks poliitiliste vastastikuse mõistmise memorandumite, tagatiskirjade, kokkulepete, lepingute arv ja liik erieesmärkide, poliitikavaldkondade ja abisaajate liikmesriikide kaupa;

(e)vastu võetud poliitiliste algatuste (nt tegevuskavad ja teekaardid, suunised, soovitused, soovitatud õigusaktid) arv erieesmärkide, poliitikavaldkondade ja abisaajate liikmesriikide kaupa seoses programmi raames toetust saanud asjaomaste tegevustega;

(f)programmiga ettenähtud toetusmeetmete tulemusena rakendatud meetmete arv poliitikavaldkondade ja abisaajate liikmesriikide kaupa, jaotatuna riigipõhiste soovituste või liidu õiguse rakendamisega seotud asjakohaste meetmete, makromajanduslike kohandamisprogrammide ja liikmesriikide enda algatatud reformide kaupa;

(g)programmi raames toetust saanud liikmesriigi ametiasutuste, haldusasutuste ja muude avaliku sektori asutuste ning (olemasolu korral) teiste sidusrühmade/osalejate tagasiside programmi raames võetud meetmete tulemuste ja/või mõju kohta, jaotatuna erieesmärkide, poliitikavaldkondade ja abisaajate liikmesriikide kaupa ning võimaluse korral seda täiendavad kvantitatiivsed või empiirilised andmed;

(h)toetusepakkujate tagasiside programmi raames teataval eesmärgil ja konkreetses poliitikavaldkonnas pakutud toetuse tulemuste ja/või mõju kohta abisaajate liikmesriikide kaupa ning võimaluse korral seda täiendavad kvantitatiivsed või empiirilised andmed;

(i)asjaomaste sidusrühmade seisukohtade muutumine seoses programmi panusega reformide elluviimisse, jaotatuna erieesmärkide, poliitikavaldkondade ja abisaajate liikmesriikide kaupa ning võimaluse korral seda täiendavad asjakohased kvantitatiivsed või empiirilised andmed.

Kõnealuseid näitajaid kasutatakse vastavalt kättesaadavatele andmetele ja teabele (sealhulgas vastavalt asjakohastele kvantitatiivsetele või empiirilistele andmetele).