EUROOPA KOMISJON

Brüssel,10.11.2015

COM(2015) 559 final

2015/0259(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega määratakse 2016. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Kõigi püügivõimalusi käsitlevate määrustega on vaja piirata kalavarude püüki sellise tasemeni, mis on kooskõlas ühise kalanduspoliitika üldeesmärkidega. Seda arvesse võttes on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta (edaspidi „ühise kalanduspoliitika alusmäärus”) sätestatud iga-aastaste püügi piirnormide ja püügikoormuspiirangute ettepanekute eesmärgid, et tagada liidu kalanduse ökoloogiline, majanduslik ja sotsiaalne jätkusuutlikkus.

Püügivõimalused määratakse kindlaks iga-aastase majandamistsükli jaoks (süvamere kalavarude puhul kaheks aastaks). See ei takista siiski pikaajalistel majandamiskavadel põhineva strateegia kasutuselevõttu. EL on teinud selles valdkonnas suuri edusamme ning kaubanduslikku huvi pakkuvaid põhilisi kalavarusid reguleeritakse nüüd mitmeaastaste majandamiskavadega. Iga-aastased lubatud kogupüügid ja püügikoormuse ülemmäärad peavad olema nende kavadega kooskõlas.

Käesolevas ettepanekus käsitletakse kalapüügivõimalusi, mille Euroopa Liit kehtestab ühepoolselt. Siiski kajastatakse selles ka kalapüügivõimalusi, mis põhinevad mitme- või kahepoolsete kalandusläbirääkimiste tulemustel. Koguste jaotamisel liikmesriikide vahel lähtutakse suhtelise stabiilsuse põhimõttest.

Seega hõlmab see ettepanek peale liidu autonoomsete kalavarude järgmist:

ühised kalavarud, st varud, mida majandatakse koos Norraga Põhjameres ja Skagerraki väinas või mis on seotud Kirde-Atlandi Kalanduskomisjonis (NEAFC) rannikuriikide nõupidamistega.

piirkondlike kalandusorganisatsioonidega saavutatud kokkulepetest tulenevad kalapüügivõimalused.

Mitmed kalapüügivõimalused on käesolevas ettepanekus märkega „p.m.” (pro memoria). Selle põhjuseks on asjaolu, et:

–nõuanded mõne kalavaru kohta ei ole kättesaadavad ajaks, mil on kavas ettepanek vastu võtta või

–teatavad püügipiirangud ja muud soovitused asjaomastelt piirkondlikelt kalandusorganisatsioonidelt ei ole veel vastu võetud, kuna aastakoosolekud ei ole veel toimunud; või

–Gröönimaa vete mõnede kalavarude, ühiste kalavarude ning Norra ja muude kolmandate riikidega vahetatavate kalavarude kohta ei ole veel andmeid ja need kinnitatakse alles pärast 2015. aasta novembris ja detsembris asjaomaste riikidega peetavate konsultatsioonide lõppu; või

–mõne kalavaru kohta on teaduslik nõuanne saadud, kuid hindamine on veel pooleli.

Varude ülevaade

Komisjon on iga-aastases teatises „Arutelu kalapüügivõimaluste üle” (COM(2015) 239), edaspidi „teatis”) tavapäraselt analüüsinud olukorda, millega püügivõimaluste ettepanekutes tuleb arvestada. Teatises antakse 2015. aastal avaldatud teaduslike nõuannete põhjal ülevaade kalavarude seisukorrast. Positiivsest küljest märgitakse teatises, et üha enam suureneb selliste kalavarude arv, mille kohta on täielik analüüs kättesaadav, ning nendest varudest, mille kohta on maksimaalset jätkusuutlikku saagikust käsitlev nõuanne kättesaadav, püütakse üle poole sellisel tasemel või alla selle, mis tagab maksimaalse jätkusuutliku saagikuse.

Vastuseks komisjoni taotlusele esitas Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) 30. juunil 2015 iga-aastase nõuande enamiku käesoleva ettepanekuga hõlmatud kalavarude kohta. ICES on arvesse võtnud komisjoni teatises esitatud suuniseid.

ICESi teaduslik nõuanne sõltub suuresti järgmistest asjaoludest: täielikult saab hinnata üksnes neid kalavarusid, mille kohta on piisavalt usaldusväärseid andmeid, nii et saab anda hinnangu varude suuruse kohta, samuti prognoosida, kuidas varud reageerivad erinevate kasutamisstsenaariumide korral (neid nimetatakse „püügivõimaluste tabeliteks”). Kui on piisavalt andmeid, saavad teadusasutused esitada prognoose kalapüügivõimaluste kohandamiseks, nii et asjaomane kalavaru saaks taastuda maksimaalset jätkusuutlikku saagikust võimaldava tasemeni. Seepärast nimetatakse seda nõuannet maksimaalset jätkusuutlikku saagikust käsitlevaks nõuandeks. Muudel juhtudel toetuvad teadusasutused kalapüügivõimaluste kohta soovituste andmisel ettevaatusprintsiibile. ICESi poolt sel puhul kasutatav metoodika on esitatud ICESi avaldatud nõuannetes piiratud andmetega kalavarude kohta 1 .

Suurem osa kavandatud lubatud kogupüükidest on esitatud IA lisas. Selles lisas on esitatud 153 lubatud kogupüüki kalavarude kohta, mida püütakse Skagerrakis, Kattegatis, ICESi I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV alapiirkonnas ning CECAFi ELi vetes ja Prantsuse Guajaana vetes. Kõnealustest lubatud kogupüükidest 11 on kehtestatud maksimaalset jätkusuutlikku saagikust käsitlevat nõuannet arvesse võttes. Ülejäänute puhul on toimitud järgmiselt:

kolme kalavaru lubatud kogupüügi ettepanek on tehtud vastavalt pikaajalisele majandamisstrateegiale, st ühise kalanduspoliitika konkreetsetel kehtivatel eeskirjadel põhinevatele majandamiskavadele, vastavalt komisjoni ettepanekutele veel vastu võtmata majandamiskavade kohta või vastavalt piirkondlike nõuandekomisjonide poolt esitatud ja teaduslike nõuandvate asutuste poolt ettevaatusprintsiibil põhinevaks hinnatud majandamiskavadele.

51 kalavaru lubatud kogupüügi puhul on tegemist piiratud andmetega kalavarudega, mille kohta täielikku hinnangut anda ei ole võimalik. Neist 26 puhul tehti ettepanek jätta lubatud kogupüük 2015. aasta tasemele pärast nõukogu ja komisjoni ühisavaldust, mille kohaselt kalapüügivõimalused peaksid jääma stabiilseks, välja arvatud juhul, kui teaduslike nõuannete põhjal selgub, et kalavaru seisukord halveneb. Sellise otsuse põhjuseks on asjaolu, et enamikku neist kalavarudest püütakse kaaspüügina mitme liigiga püügipiirkonnas ja puuduvad tegelikud tõendid, et lubatud kogupüügi muutmine mõjutab nende seisukorda, kusjuures lubatud kogupüügi korduva vähendamise tulemuseks võib olla reguleerimisest põhjustatud tagasiheide.

Ülejäänud lubatud kogupüügid on praeguses etapis esitatud märkega „p.m.” (pro memoria), sest vastavad teaduslikud nõuanded ei ole veel kättesaadavad, neid on vaja veel täiendavalt analüüsida või need sõltuvad rahvusvahelistest läbirääkimistest või kokkulepetest, mis sõlmitakse hiljem aasta jooksul (nt piirkondlike kalandusorganisatsioonide koosolekutel). Selliste varude kohta tehtavat ettepanekut on vaja ajakohastada, kui avaldatakse asjakohane teave ja vastavad nõuanded.

Kõik kavandatud kalapüügivõimalused vastavad teaduslikele nõuannetele, mille komisjon on saanud kalavarude seisukorra kohta ja mida on kasutatud komisjoni teatises kirjeldatud viisil.

Määrusega (EL) nr 1380/2013 kehtestatud lossimiskohustus

Lossimiskohustust, mis kehtestati ühise kalanduspoliitika alusmäärusega, hakatakse kohaldama järk-järgult aastatel 2015–2019. Alates 2019. aastast kohaldatakse lossimiskohustust kõigi kalavarude suhtes, millele on kehtestatud lubatud kogupüük. Alates 1. jaanuarist 2016 kohaldatakse lossimiskohustust teatava põhjalähedase püügi suhtes Põhjameres ning Atlandi ookeani loode- ja edelaosa vetes. Tuginedes liikmesriikide esitatud ühistele soovitustele ja kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 15, on komisjon lossimiskohustuse täieliku rakendamise ettevalmistamiseks vastu võtnud delegeeritud määrused, milles sätestatakse tagasiheite erikavad.

Seoses lossimiskohustuse kehtestamisega ja kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 2 hakkavad kavandatavad kalapüügivõimalused lossitud koguste asemel kajastama püütud koguseid, seega võetakse arvesse, et tagasiheide ei ole enam lubatud. Seda tehakse ühise kalanduspoliitika uue alusmääruse artikli 15 lõikes 1 osutatud püügil asjaomaste kalavarude kohta saadud teaduslike nõuannete põhjal. Kalapüügivõimalused tuleb kindlaks määrata ka kooskõlas muude asjaomaste sätetega, st artikli 16 lõike 1 (suhtelise stabiilsuse põhimõte) ja artikli 16 lõike 4 (ühise kalanduspoliitika eesmärgid ja mitmeaastastes majanduskavades sätestatud eesmärgid) kohaselt.

Sellest tulenevalt teeb komisjon ettepaneku suurendada lubatud kogupüüki varude puhul, mille suhtes hakatakse 2016. aastal lossimiskohustust kohaldama. Kui teatava kalavaru saak tuleb 2016. aastal jõustuva lossimiskohustuse tõttu lossida, kuid sama kalavaru muu saagi, mille lossimise kohustus jõustub ajavahemikul 2017–2019, võib endiselt vette tagasi heita, teeb komisjon parimate võimalike andmete alusel ettepaneku lubatud kogupüüki vastavalt lossitavatele kogustele suurendada.

Komisjoni taotlusel pidid liikmesriigid saatma üksikasjalikud andmed tagasiheite kohta; komisjon sai vastavad andmed Põhjamere kohta. Loode- ja edelapiirkonna vete kohta saatsid liikmesriigid keskmisel tagasiheite määral põhinevad andmed. Komisjon on seepärast küsinud teaduslikku nõu iga sellise laevastikuosa panuse kohta, kes vastavalt lossimiskohustusele peab asjaomaste kalavarude kogupüügi ja tagasiheite lossima, ning seda, kui suur on kõnealuste laevastikuosade tagasiheite määr seoses selliste varudega.

Samal ajal küsis komisjon ka teaduslikku nõu, kuidas lubatud kogupüügi kohandamise alusena tagasiheite keskmist määra kasutada. Seni kuni saadakse teaduslik nõuanne, esitatakse asjaomased lubatud kogupüügid, mida on kavas lähtuvalt lossimiskohustuse kehtestamisest 2016. aastal suurendada, märkega „pm”.

Peale selle tuleb arvesse võtta ühise kalanduspoliitika uue alusmääruse ja nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 vahelisi seoseid. Viimasega on kehtestud lubatud kogupüükide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel, sealhulgas paindlikkust võimaldavad sätted, nagu artikli 3 kohane ettevaatusprintsiipi ja artikli 4 kohane analüütilist lubatud kogupüüki käsitlev säte. Nimetatud määruse artikli 2 kohaselt otsustab nõukogu lubatud kogupüügi kehtestamisel, milliste kalavarude suhtes ei kohaldata artikleid 3 ja 4, võttes aluseks eelkõige kalavarude bioloogilise seisundi. Hiljuti lisati veel üks paindlikkusmehhanism määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 9. Selleks et vältida liigset paindlikkust, mis kahjustaks mere bioloogiliste ressursside mõistliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtet ning takistaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist, tuleks selgitada, et määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 ei tohi kasutada lisaks määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohasele ühest aastast teise ülekandmisele.

Huntahvena püügi meetmed

Huntahvenat käsitlevas ICESi 2016. aasta nõuandes rõhutatakse, et varude seisund on tõsiselt murettekitav; kudekarja biomass väheneb jätkuvalt ja juurdekasv on endiselt väike. Kuna Atlandi ookeani kirdeosa huntahvena praegune kalastussuremuse määr on rohkem kui kuus korda suurem kui maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tase, soovitab ICES taas kõnealuse kalavaru kalastussuremust oluliselt vähendada. Huntahven on aeglaselt kasvav liik ja varude taastumine võtab hinnanguliselt 4–7 aastat. Varude kiire vähenemise peatamiseks tuleks viivitamata vastu võtta kõikehõlmav meetmete pakett.

ICESi 2015. aasta nõuandes kirjeldatud olukorra tõsidust arvesse võttes on selge, et huntahvenavaru kaitseks on vaja jätkuvalt võtta meetmeid, tugineda 2015. aastal tehtud edusammudele ja kaitsta täiendavalt kudekarja, suurendada juurdekasvu ja vähendada huntahvena püüki. Kavandatud meetmete eesmärk on tagada, et kõik need, kes saavad kasu kalavarude taastumisest, aitavad kaasa selle taastamisele.

Jällegi lähtutakse sellest, et koheste meetmete sotsiaalne ja majanduslik mõju kaalub üles kulud, mis võivad tekkida, kui meetmeid ei võeta ja varude edasine vähenemine jätkub. On vaja sidusat lähenemisviisi, et taastada huntahvenavarud ja taastada selle jätkusuutlikkus keskpikas perspektiivis. Komisjon kavatseb Põhjamere kalavarude tulevaste mitmeaastaste majandamiskavade raames esitada ettepaneku seoses huntahvena majandamismeetmega.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas kehtivate sätetega

Esitatud meetmed on kavandatud vastavalt ühise kalanduspoliitika eesmärkidele ja eeskirjadele ning need on kooskõlas Euroopa Liidu säästva arengu poliitikaga.

•Kooskõla liidu muude poliitikavaldkondadega

Kavandatud meetmed on kooskõlas liidu muu poliitikaga, eriti keskkonnapoliitikaga.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 3.

Liidu kohustused vee-elusressursside säästvaks kasutamiseks tulenevad ühise kalanduspoliitika uue alusmääruse artiklis 2 sätestatud kohustustest.

•Subsidiaarsus (ei kuulu liidu ainupädevusse)

Ettepanek tehakse liidu ainupädevusse kuuluvas valdkonnas, millele on osutatud aluslepingu artikli 3 lõike 1 punktis d. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata.

•Proportsionaalsus

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmisel põhjusel: ühine kalanduspoliitika on ühine poliitika. Vastavalt aluslepingu artikli 43 lõikele 3 on nõukogul kohustus võtta vastu meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja jaotamise kohta.

Nõukogu kavandatava määrusega eraldatakse liikmesriikidele kalapüügivõimalused. Võttes arvesse määruse (EL) nr 1380/2013 artikleid 16 ja 17, jaotavad liikmesriigid seejärel kõnealused püügivõimalused omakorda piirkondadele või ettevõtjatele. Seega on liikmesriikidel piisavalt manööverdamisruumi selliste otsuste tegemisel, mis on seotud neile eraldatud kalapüügivõimaluste kasutamise sotsiaalse ja/või majandusliku mudeli valikuga.

Käesolev ettepanek ei sisalda liikmesriikide jaoks uusi finantskohustusi. Sellise määruse võtab nõukogu vastu igal aastal ning selle rakendamiseks vajalikud avalikud ja eraõiguslikud vahendid on juba olemas.

•Vahendi valik

Kavandatav vahend: määrus.

3.JÄRELHINDAMISTE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Järelhindamised / kehtivate õigusaktide toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

a)Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus

Komisjon on 2015. aasta kalapüügivõimalusi käsitleva teatise alusel pidanud nõu sidusrühmadega, eelkõige piirkondlike nõuandekomisjonidega, ja liikmesriikidega kavandatud lähenemisviisi üle, mille ta on esitanud kalapüügivõimalusi käsitlevate erinevate ettepanekutena.

Lisaks on komisjon nimetatud konsulteerimisel järginud komisjoni teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Konsulteerimise parandamine ühenduse kalanduse juhtimisel” (KOM(2006) 246 (lõplik)) esitatud põhimõtteid nn ettepoole toomise protsessi kohta.

Lisaks korraldas komisjon 14. juulil 2015 sidusrühmadele ürituse, millel tutvustati ja arutati teaduslike nõuannete tulemusi ja peamisi järeldusi.

b)Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine

Vastus eespool nimetatud komisjoni teatisele kalapüügivõimalusi käsitlevate konsultatsioonide kohta kajastab sidusrühmade vaateid komisjoni hinnangule varude seisukorra kohta ning seda, kuidas tagada varude asjakohane majandamine. Komisjon võttis neid vastuseid ettepaneku koostamisel arvesse.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Metoodikaküsimustes konsulteeris komisjon, nagu juba nimetatud, Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukoguga (ICES). ICESi nõuanded põhinevad selle eksperdirühmade ja otsuseid tegevate organite väljatöötatud nõuanderaamistikul, mis on välja antud kooskõlas vastastikuse mõistmise memorandumiga, mille komisjon on kinnitanud.

Lõplik eesmärk on tagada selline kalavarude tase, mis võimaldab saavutada maksimaalse jätkusuutliku saagikuse. See eesmärk on lisatud sõnaselgelt ühise kalanduspoliitika uude alusmäärusesse, eelkõige selle artikli 2 lõikesse 2, milles sätestatakse, et see eesmärk „tuleb saavutada võimaluse korral 2015. aastaks ning [...] 2020. aastaks kõigi kalavarude puhul.” See kajastab liidu võetud kohustusi seoses ülemaailmse säästva arengu tippkohtumisega 2002. aastal Johannesburgis ja eesmärgi saavutamiseks väljatöötatud rakenduskavaga. Nagu juba märgitud, on mõne kalavaru puhul teave maksimaalse jätkusuutliku saagikuse kohta tõepoolest kättesaadav. Selliste kalavarude hulka kuuluvad püügimahu ja kaubandusliku väärtuse seisukohalt väga tähtsad kalavarud, nagu euroopa merluus, tursk, euroopa merikurat, harilik merikeel, megrimid, kilttursk ja norra salehomaar.

Maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärgi saavutamiseks on teatavatel juhtudel vaja kalastussuremust ja/või püüki vähendada. Käesolevas ettepanekus kasutatakse sel puhul maksimaalset jätkusuutlikku saagikust käsitlevat nõuannet, kui see on olemas. Kooskõlas ühise kalanduspoliitika eesmärkidega ja kui lubatud kogupüük on kavandatud maksimaalset jätkusuutlikku saagikust käsitleva nõuande põhjal, vastab lubatud kogupüük tasemele, mis tagab maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärgi saavutamise 2015. aastal. Selline lähenemisviis järgib põhimõtteid, mis on esitatud teatises kalapüügivõimaluste kohta 2015. aastaks.

Piiratud andmetega kalavarude puhul soovitavad teaduslikud nõuandeasutused, kas püüki vähendada, hoida sama tasemel või suurendada. Mitmel juhul on ICESi nõuandes selliste erinevuste kohta antud kvantitatiivseid juhiseid, mis põhinevad ettevaatusprintsiibil, mille kohaselt võib püügikogust ühe aastaga suurendada või vähendada kuni 20 %. Nende juhiste põhjal on koostatud kavandatud lubatud kogupüük. Kui teaduslik nõuanne ei ole üldse kättesaadav, on järgitud ettevaatusprintsiipi, mis tähendab lubatud kogupüügi ennetavat vähendamist 20 %.

•Mõju hindamine

Kalapüügivõimalusi käsitleva määruse kohaldamisala on piiratud aluslepingu artikli 43 lõikega 3.

Liit on majanduslikult äärmiselt tähtsate kalavarude, nagu tursk, harilik merikeel, atlandi merilest jt, majandamiseks kehtestanud mitmed mitmeaastased majandamiskavad. Enne selliste kavade vastuvõtmist tuleb hinnata nende mõju. Kui kavad on jõustunud, määratakse nende põhjal asjaomaseks aastaks kindlaks lubatud kogupüügi ja püügikoormuse mahud, mis tuleb kehtestada kavade pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks. Komisjon on kohustatud esitama oma ettepaneku püügikoormuse kehtestamiseks kooskõlas nende kavadega senikaua, kuni need kehtivad. Seega tulenevad paljud ettepanekus sisalduvad olulised püügikoormuse tasemed konkreetsest mõjuhinnangust, mis tehti kooskõlas majandamiskavaga, millel need põhinevad.

Ülejäänud kalavarude suhtes, ja vaatamata sellele, et mitmeaastased kavad ei pruugi olla vastu võetud, püütakse ettepanekus vältida lühiajalisi strateegiaid ja teha otsuseid pikaajalise jätkusuutlikkuse kasuks, ning seega võetakse arvesse nõuandekomisjonide ja sidusrühmade algatusi, kui ICES ja/või STECF on need heaks kiitnud. Ühise kalanduspoliitika reformi komisjonipoolne ettepanek töötati välja mõju hindamise aruande (SEK(2011) 891) põhjal, mille raames analüüsiti maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärki. Selle järelduste kohaselt on kõnealune eesmärk keskkonnaalase, majandusliku ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse saavutamiseks vajalik tingimus.

•Õigusloome kvaliteet ja lihtsustamine

Ettepanekuga nähakse ette (ELi või riikide) avalik-õiguslike asutuste halduskorra lihtsustamine, eelkõige seoses püügikoormuse arvestuse nõuetega ja täielikult dokumenteeritud kalapüügiga.

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUUD KÜSIMUSED

•Rakenduskavad ning seire-, hindamis- ja aruandluskord

•Ettepaneku teatavate sätete üksikasjalik selgitus

Käesolevas ettepanekus piirdutakse kalapüügivõimaluste kehtestamise ja jaotamise ning kõnealuste võimaluste kasutamisega funktsionaalselt seotud tingimustega.

Kalavarude muutumise tegelike arengusuundade kohta võib esile tõsta järgmist.

Pürenee poolsaare ümbruse veed

Euroopa merikuradi varud on pisut vähenenud, megrimivarud on viimasel aastal jätkuvalt vähenenud ja mitu norra salehomaari funktsionaalset üksust on peaaegu ammendatud. Uusmeremaa merluusi varu biomass on stabiliseerumas, ehkki püügisurve on endiselt liiga kõrge.

Biskaia laht

Hariliku merikeele varu seisukord halveneb jätkuvalt. Viimaste aastate jooksul on teadlased soovitanud lubatud kogupüüki vähendada. ICES kaalus 2013. aastal ennetavate pikaajaliste majandamismeetmete võtmist, mida soovitasid sidusrühmad. 2015. aasta lubatud kogupüük põhineb nendel meetmetel eesmärgiga hoida lubatud kogupüük samal tasemel ning järk-järgult vähendada kalastussuremust kuni jätkusuutliku tasemeni. Kuna kalastussuremus on viimastel aastatel suurenenud ja biomass on nüüd allpool ettevaatusprintsiibile vastavat taset, tuleks lubatud kogupüüki 2016. aastal vähendada.

Keldi meri ja La Manche’i väin

Hoolimata võetud meetmetest on saagi suur tagasiheide selles piirkonnas jätkuvalt probleem nii valge lihaga kalaliikide kui ka lestaliste püügil. Seepärast soovitatakse teaduslikes nõuannetes oluliselt vähendada nende lubatud kogupüüki, nt tursa ja kilttursa puhul. La Manche’i väina idaosa hariliku merikeele varu seisukorra parandamiseks tuleb võtta kiiresti meetmed: juurdekasv on viimase kahe aasta vältel olnud väike ja selle kalavaru pikaajaline elujõulisus on ohus.

Šotimaast lääne poole jäävad veed

Tursa- ja merlangivarud on jätkuvalt halvas seisukorras, mõlema liigi tagasiheide on endiselt ligikaudu 70 %. Olukord võib veelgi halveneda pärast norra salehomaari kohta nõuande avaldamist sügisel. Jätkuvalt on probleemiks alamõõduliste kalade ja kvooti ületava saagi tagasiheide.

Iiri meri

Tursa- ja merlangivarude olukord on endiselt muret tekitav, kuigi norra salehomaari püüdva laevastiku püügivahendite selektiivsus on andnud mõningaid tulemusi nende kahe varu kaitsel; siiski märgitakse ICESi nõuandes, et tagasiheide on suur. Hariliku merikeele kudekarja registreeritud biomass on kõigi aegade väikseim. Atlandi merilest seevastu on alakasutatud ja seda heidetakse laialdaselt tagasi merre, kuid see kalavaru on stabiilne.

Kattegat

Kattegati tursavaru käsitlev nõuanne 2016. aasta kohta näitab varude seisundi paranemise märke. Kudekarja biomass on jõudsalt kasvanud alates 2009. aastast, mil see oli kõigi aegade madalaim. Suremus on alates 2008. aastast vähenenud. ICES pöörab jätkuvalt tähelepanu vette tagasi laskmise probleemile, sest varude seisund on endiselt halb.

Põhjameri

Põhjamere tursa-, kilttursa-, merlangi-, põhjaatlandi süsika, atlandi merilesta, hariliku makrelli ja heeringavarusid majandatakse koos Norraga, seepärast määratakse lubatud kogupüügid ja kvoodid kindlaks pärast ELi ja Norra vahelisi konsultatsioone novembris ja detsembris. Üldine olukord Põhjameres on positiivne. Kilttursa-, heeringa- ja atlandi merilesta varud on suurenenud. Märkimisväärne areng on toimunud tursavarude taastumises, kuigi varusid püütakse endiselt üle maksimaalse jätkusuutliku saagikuse taseme ja varu on allpool ennetuslikku biomassi. Seevastu on teaduslikes nõuannetes soovitatud põhjaatlandi süsika ja Norra salehomaari lubatud kogupüügi vähendamist.

2015/0259 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega määratakse 2016. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Aluslepingu artikli 43 lõike 3 kohaselt võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta.

(2)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 2 kohaselt tuleb kaitsemeetmete vastuvõtmisel võtta arvesse kättesaadavaid teaduslikke, tehnilisi ja majandusnõuandeid, sealhulgas asjakohasel juhul kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) ning teiste nõuandvate organite aruandeid ja samuti nõuandekomisjonide antud mis tahes nõuandeid.

(3)Nõukogul on kohustus võtta vastu kalapüügivõimaluste kehtestamise ja jaotamise meetmed, sealhulgas määrata asjakohasel juhul kindlaks teatavad nendega funktsionaalselt seotud tingimused. Kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 4 tuleks kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisel järgida määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikega 2 kehtestatud ühise kalanduspoliitika eesmärke. Kooskõlas nimetatud määruse artikli 16 lõikega 1 tuleks kalapüügivõimalused eraldada liikmesriikidele selliselt, et iga kalavaru või püügiviisi puhul oleks tagatud kõikide liikmesriikide püügitegevuse suhteline stabiilsus .

(4)Lubatud kogupüük tuleks seepärast kehtestada vastavalt määrusele (EL) nr 1380/2013 olemasoleva teadusliku nõuande põhjal, arvestades bioloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke aspekte, ning samal ajal tagada eri kalandussektorite õiglane kohtlemine, pidades silmas ka arvamusi, mis on esitatud sidusrühmadega toimunud konsultatsioonide käigus, eelkõige kohtumistel nõuandekomisjonidega.

(5)Määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 osutatud lossimiskohustus kehtestatakse liigi ja püügiviisi põhjal. Kui püügi suhtes on kehtestatud lossimiskohustus, tuleb käesoleva määrusega hõlmatud piirkonnas lossida kõik liigid, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme. Alates 1. jaanuarist 2016 kohaldatakse lossimiskohustust püüki määratlevate liikide suhtes. Tuginedes liikmesriikide esitatud ühistele soovitustele ja kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 15, on komisjon lossimiskohustuse täieliku rakendamise ettevalmistamiseks vastu võtnud mitu delegeeritud määrust, milles sätestatakse tagasiheite erikava, mis on ajutine ega kehti kauem kui kolm aastat. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikes 2 on sätestatud, et kalavarule lossimiskohustuse kehtestamise korral võetakse kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisel arvesse muutust, mis tuleneb kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisest vastavalt lossimisele ning kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisest vastavalt saagile.

(6)Teaduslike nõuannete kohaselt on huntahvena ( Dicentrarchus   labrax ) seisund Keldi meres, La Manche’i väinas, Iiri meres ja Põhjamere lõunaosas (ICESi IVb ja IVc rajoon ning VIIa ja VIId–h rajoon) äärmiselt murettekitav ja varud vähenevad jätkuvalt. Kaitsemeetmed seoses huntahvena püügi keeluga ICESi VIIb, VIIc, VIIj ja VIIk rajoonis tuleks alles jätta ja lisada ICESi VIIa ja VIIg rajoon, välja arvatud veed, mis asuvad 12 meremiili kaugusel lähtejoonest Ühendkuningriigi suveräänsuse alla kuuluval alal. Huntahvena kudekogumeid tuleks kaitsta ja kogu kalavarude levikualas peaks püük olema keelatud aasta esimese kuue kuu jooksul. Huntahvena juhusliku ja vältimatu kaaspüügi tõttu peaksid põhjatraalerid ja seinerid piirduma 1 %ga pardal hoitava mereorganismide kogusaagi kaalust. Vaja on lisapiiranguid, et kaitsta huntahvenat väljaspool kudemisperioodi, seepärast tuleks kehtestada ICESi IVb ja IVc, samuti VIId, VIIe, VIIf ja VIIh rajoonis ning Ühendkuningriigi territoriaalmeres ICESi VIIa ja VII rajoonis igakuised püügi piirnormid. Harrastuspüügi suhtes tuleks piiranguid tugevdada.

(7)Teatavate varilõpuseliste (haid ja railised) varude lubatud kogupüük on mõned aastad olnud nullis ning sellega seotud sätte kohaselt on kehtestatud kohustus juhupüügiga saadud saak viivitamata vabastada. Erikohtlemise põhjus on selles, et kõnealustel kalavarudel on kehv kaitsestaatus, ning nende kõrge ellujäämismäära tõttu ei põhjusta tagasiheide suuremat kalastussuremust; tagasiheidet peetakse nende liikide kaitsmisel kasulikuks. Alates 1. jaanuarist 2015 tuleb siiski nende liikide pelaagilise püügiga saadud saak lossida, välja arvatud juhul, kui nende kohta kehtib mis tahes erand määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 15 ette nähtud lossimiskohustusest. Kõnealuse määruse artikli 15 lõike 4 punkti a kohaselt võib selliseid erandeid teha liikide suhtes, mille püük on keelatud ja mis on sellistena määratletud ühise kalanduspoliitika valdkonnas vastu võetud liidu õigusaktis. Seetõttu on asjakohane keelata selliste liikide püük asjaomastes piirkondades.

(8)Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 4 kohaselt tuleks nende kalavarude lubatud kogupüük, mille suhtes kohaldatakse mitmeaastast kava, kehtestada kooskõlas kõnealustes kavades sätestatud eeskirjadega. Seega peaks La Manche’i lääneosa hariliku merikeele, Põhjamere atlandi lesta ja hariliku merikeele varu, Kattegati, Šotimaa lääneranniku vete, Iiri mere, Põhjamere, Skagerraki ja La Manche’i idaosa tursavaru ning Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude lubatud kogupüük olema kooskõlas eeskirjadega, mis on sätestatud järgmistes õigusaktides: nõukogu määrused (EÜ) nr 509/2007, 3 (EÜ) nr 676/2007, 4 (EÜ) nr 1300/2008, 5 (EÜ) nr 1342/2008 6 (tursavarude majandamiskava) ja (EÜ) nr 302/2009 7 .

(9)Seoses Šotimaast läände jäävate vete heeringavaruga andis ICES hiljutise võrdlusaluse kasutamise põhjal nõu VIa ning VIIb ja VIIc rajooni (Šotimaa lääneranniku veed, Iirimaa lääneosa) heeringavarude kohta. ICESi sõnul tuleb välja töötada kõnealuse kalavaru taastamise kava. See nõuanne hõlmab kahte eraldiseisvat lubatud kogupüüki (ühelt poolt VIaS ning VIIb ja VIIc rajooni ning teiselt poolt Vb, VIb ja VIaN rajooni kohta). Kuna puudub kombineeritud kalavarude majandamiskava ja põhjapoolsete varude majandamiskava kombineeritud varude puhul enam ei kehti, peab lubatud kogupüük põhinema maksimaalset jätkusuutlikku saagikust käsitleval nõuandel.

(10)Selliste kalavarude puhul, mille kohta ei ole piisavalt usaldusväärseid andmeid kalavaru suuruse hindamiseks, tuleks majandamismeetmete võtmisel ja lubatud kogupüügi määramisel järgida kalavarude majandamise suhtes määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 8 määratletud ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi kalavarude majandamisele, võttes samal ajal arvesse kalavarule omaseid tegureid, sealhulgas kättesaadavat teavet kalavaru olukorra muutumise ja segapüügiga seotud aspektide kohta.

(11)Nõukogu määrusega (EÜ) nr 847/96 8 on kehtestud lubatud kogupüükide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel, sealhulgas paindlikkust võimaldavad sätted, nagu artikli 3 kohane ettevaatusprintsiipi ja artikli 4 kohane analüütilist lubatud kogupüüki käsitlev säte. Nimetatud määruse artikli 2 kohaselt otsustab nõukogu lubatud kogupüügi kehtestamisel, milliste kalavarude suhtes ei kohaldata artikleid 3 ja 4, võttes aluseks eelkõige kalavarude bioloogilise seisundi. Hiljuti võeti paindlikkusmehhanism kasutusele iga sellise püügi puhul, mille suhtes kehtib määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohane lossimiskohustus. Seega, et vältida liigset paindlikkust, mis kahjustaks ühises kalanduspoliitikas sätestatud kaitse-eesmärke, ning negatiivset mõju kalavarude bioloogilisele seisundile, võib määruse (EÜ) nr 847/96 artiklite 3 ja 4 sätteid kohaldada lubatud kogupüügi suhtes ainult siis, kui liikmesriigid ei kasuta paindlikku ühest aastast teise ülekandmist, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 9.

(12)Kui teatava kalavaru lubatud kogupüük on eraldatud üksnes ühele liikmesriigile, on asjakohane anda asjaomasele liikmesriigile kooskõlas aluslepingu artikli 2 lõikega 1 õigus kõnealuse lubatud kogupüügi mahu määramiseks. Tuleks kehtestada sätted, mis tagavad, et lubatud kogupüügi mahtu kehtestades järgib asjaomane liikmesriik täielikult ühise kalanduspoliitika põhimõtteid ja eeskirju.

(13)2016. aasta püügikoormuse ülemmäärad on vaja kehtestada kooskõlas määruse (EÜ) nr 2166/2005 artikliga 8, määruse (EÜ) nr 509/2007 artikliga 5, määruse (EÜ) nr 676/2007 artikliga 9, määruse (EÜ) nr 1342/2008 artiklitega 11 ja 12 ning määruse (EÜ) nr 302/2009 artiklitega 5 ja 9, võttes samal ajal arvesse nõukogu määrust (EÜ) nr 754/2009 9 .

(14)ICESi uusimate teaduslike nõuannete põhjal ning kooskõlas NEAFC konventsiooni 10 raames võetud rahvusvaheliste kohustustega on vaja piirata teatavate süvamereliikide püügi koormust.

(15)Teatavate liikide, näiteks mõnede hailiikide säilimist võib tõsiselt ohustada isegi piiratud püük. Seepärast tuleks selliste liikide püügi võimalused nende liikide püügi üldise keelustamisega täielikult lõpetada.

(16)Metsloomade rändliikide kaitse konventsiooni osaliste 11. konverentsil, mis toimus 3.–9. novembril 2014 Quitos, lisati mitu liiki konventsiooni I ja II lisas nimetatud kaitstud liikide loetellu alates 8. veebruarist 2015. Seepärast on asjakohane ette näha kõnealuste liikide kaitse seoses kõigis vetes kalastavate liidu kalalaevadega ja liidu vetes kalastavate liitu mittekuuluvate riikide kalalaevadega.

(17)Käesolevas määruses sätestatud ning liidu laevadele eraldatud kalapüügivõimaluste kasutamine toimub vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1224/2009, 11 eelkõige vastavalt nimetatud määruse artiklitele 33 ja 34, milles käsitletakse saagi ja püügikoormuse registreerimist ning andmete edastamist kalapüügivõimaluste ammendumise kohta. Seetõttu on vaja täpsustada koodid, mida liikmesriigid peavad kasutama käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude lossimise kohta komisjonile andmete saatmisel.

(18)ICESi nõuande kohaselt on asjakohane säilitada ICESi IIa ja IIIa rajooni ning ICESi IV alapiirkonna liidu vetes tobiapüügi reguleerimise konkreetne süsteem. Kuna ICESi teaduslikud nõuanded peaks avaldatama alles 2016. aasta veebruaris, on asjakohane kehtestada kõnealuse kalavaru lubatud kogupüük ja kvoodid nulltasemel kuni nõuannete avaldamiseni.

(19)Püügivõimaluste täieliku ärakasutamise tagamiseks on asjakohane lubada samade bioloogiliste varude puhul paindlikkust teatavate lubatud kogupüügi piirkondade vahel.

(20)Liit on Norra 12 ja Fääri saartega 13 sõlmitud kalandussuhteid käsitlevate kokkulepete ja protokollidega ettenähtud korras pidanud kõnealuste partneritega konsultatsioone kalapüügiõiguste üle. Kalandusalaseid suhteid Gröönimaaga käsitlevas lepingus ja protokollis 14 sätestatud korra kohaselt on ühiskomitee kehtestanud liidule 2015. aastaks kalapüügivõimalused Gröönimaa vetes. Seetõttu tuleb need püügivõimalused lisada käesolevasse määrusesse. [Põhjendust, samuti asjakohaseid sätteid, millele see viitab, muudetakse pärast seda, kui uued konsultatsioonid on toimunud.]

(21)NEAFC võttis oma 2014. aastal peetud aastakoosolekul vastu Irmingeri mere meriahvenavarude kaitse meetme, määrates konventsiooniosalistele, sealhulgas liidule 2015. aastaks kindlaks lubatud kogupüügi ja kvoodid. Lisaks jätkuvad 2015. aastal NEAFC rannikuriikide vahelised konsultatsioonid Atlandi-Skandinaavia heeringa püügi võimaluste kohta nimetatud aastal. Seetõttu on asjakohane määrata kindlaks Atlandi-Skandinaavia heeringa püügi ajutised piirnormid protsendina liidu 2014. aasta kvoodist, kuni need vaadatakse läbi NEAFC rannikuriikide vaheliste konsultatsioonide tulemuste põhjal. [Põhjendust, samuti asjakohaseid sätteid, millele see viitab, muudetakse pärast seda, kui uued konsultatsioonid on toimunud.]

(22)NEAFC ei võtnud oma 2014. aastal peetud aastakoosolekul vastu meriahvenavarude kaitse meedet ICESi I ja II püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes, määrates konventsiooniosalistele kindlaks lubatud kogupüügi ja kvoodid. Meriahvenavarude püügi võimalusi käsitlevad konsultatsioonid jätkuvad 2015. aastal. Kuna püük toimub aasta teises pooles, kehtestatakse nimetatud varu püügi piirnormid 2015. aasta jooksul, võttes arvesse NEAFC rannikuriikide vaheliste konsultatsioonide tulemusi. [Põhjendust, samuti asjakohaseid sätteid, millele see viitab, muudetakse pärast seda, kui uued konsultatsioonid on toimunud.]

(23)Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon (ICCAT) otsustas 2015. aastal peetud aastakoosolekul suurendada hariliku tuuni lubatud kogupüüki ja kvoote kolmeks aastaks ning kinnitas Põhja-Atlandi mõõkkala, Lõuna-Atlandi mõõkkala, Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni ja Põhja-Atlandi pikkuim-tuuni lubatud kogupüügi ja kvoodid ajavahemikuks 2015–2016 praegusel tasemel. Lisaks, nagu juba hariliku tuuni varude puhul, on asjakohane, et kõikide muude ID lisas esitatud ICCATi kalavarude harrastus- ja sportpüügi suhtes tuleks kohaldada selle organisatsiooni vastuvõetud püügi piirnorme, et tagada, et liit ei ületaks oma kvoote. Kõik need meetmed tuleks rakendada liidu õiguses.
[Põhjendust, samuti asjakohaseid sätteid, millele see viitab, muudetakse pärast seda, kui uus aastakoosolek on toimunud.]

(24)Antarktika vete elusressursside kaitse komisjoni (CCAMLR) osalisriigid võtsid 2014. aastal peetud aastakoosolekul vastu siht- ja kaaspüügiliikide püügi piirnormid, sealhulgas kaaspüügi kvoodi 2015. ja 2016. aastaks teatud teadusuuringutega seotud püügi suhtes alapiirkonnas 88.2. Sellise kvoodi täituvust 2015. aastal tuleks 2016. aasta kalapüügivõimaluste kehtestamisel arvesse võtta. [Põhjendust, samuti asjakohaseid sätteid, millele see viitab, muudetakse pärast seda, kui uus aastakoosolek on toimunud.]

(25)Oma 2015. aastal peetud aastakoosolekul kinnitas India Ookeani Tuunikomisjon (IOTC) püügivõimsuse suhtes kehtivaid kaitse- ja majandamismeetmeid. IOTC võttis vastu ka meetme peibutuspüügivahendite kasutamise piiramiseks. Kuna varustuslaevade tegevus ja peibutuspüügivahendite kasutamine on seinnoodalaevade püügikoormuse lahutamatu osa, tuleks neid meetmeid käesoleva määrusega rakendada liidu õiguses.

(26)Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni (SPRFMO) aastakoosolek peetakse 25.–29. jaanuaril 2016. On asjakohane, et praegused meetmed jäävad SPRFMO konventsiooni piirkonnas ajutiselt kehtima kuni nimetatud aastakoosoleku toimumiseni. Tšiili stauriidi ei tohiks siiski püüda sihtliigina enne, kui lubatud kogupüük on kehtestatud selle aastakoosoleku järel.

(27)Ameerika Troopikatuunide Komisjon (IATTC) jättis 2015. aastal peetud 89. aastakoosolekul jõusse kulduim-tuuni, suursilm-tuuni ja vööttuuni kaitse meetmed. Ühtlasi jättis IATTC jõusse resolutsiooni pikkuim-hallhaide kaitse kohta. Neid meetmeid tuleks jätkuvalt rakendada liidu õiguses.

(28)Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsioon (SEAFO) võttis 2015. aastal peetud aastakoosolekul kaitsemeetmena vastu patagoonia kihvkala ja süvamere punakrabi kahte aastat hõlmava lubatud kogupüügi, jättes samas jõusse limapeade, oranži karekala ja kultkala suhtes kehtiva lubatud kogupüügi. SEAFO poolt vastu võetud praegu kohaldatavaid kalapüügivõimaluste eraldamist käsitlevaid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses. [Põhjendust, samuti asjakohaseid sätteid, millele see viitab, muudetakse pärast seda, kui uus aastakoosolek on toimunud.]

(29)Oma 12. aastakoosolekul võttis Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon (WCPFC) vastu kaitse- ja majandamismeetmed.
[Põhjendust, samuti asjakohaseid sätteid, millele see viitab, muudetakse pärast seda, kui uus aastakoosolek on toimunud.]

(30)Beringi mere keskosa süsikavarude kaitse ja majandamise konventsiooni osalisriigid ei muutnud oma 2013. aastal peetud aastakoosolekul püügivõimalusi käsitlevaid meetmeid. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses. [Põhjendust, samuti asjakohaseid sätteid, millele see viitab, muudetakse pärast seda, kui uus aastakoosolek on toimunud.]

(31)Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO) võttis 2015. aastal peetud 37. aastakoosolekul vastu mitu otsust 2016. aasta kalapüügivõimaluste kohta seoses teatavate kalavarudega NAFO konventsiooni ala alapiirkondades 1–4.

(32)Asjaomased piirkondlikud kalandusorganisatsioonid võtavad teatavad rahvusvahelised meetmed, millega luuakse või piiratakse liidu kalapüügivõimalusi, vastu aasta lõpus ja neid hakatakse kohaldama enne käesoleva määruse jõustumist. Seepärast on vaja, et sätteid, millega neid meetmeid rakendatakse liidu õiguses, kohaldatakse tagasiulatuvalt. Kuna püügihooaeg CCAMLRi konventsiooni alas kestab 1. detsembrist kuni 30. novembrini ning teatavad kalapüügivõimalused või -keelud CCAMLRi konventsiooni alas kehtestatakse seepärast samuti ajavahemikuks, mis algab 1. detsembril 2015, on asjakohane kohaldada käesoleva määruse asjaomaseid sätteid alates nimetatud kuupäevast. Selline tagasiulatuv kohaldamine ei piira õiguspärase ootuse põhimõtet, kuna CCAMLRi liikmetel ei ole lubatud CCAMLRi konventsiooni alas kala ilma loata püüda.

(33)Vastavalt liidu avaldusele, mis käsitleb ELi vetes kalapüügivõimaluste andmist Venezuela Bolívari Vabariigi lipu all sõitvatele kalalaevadele Prantsuse Guajaana rannikulähedases majandusvööndis, 15 on vaja määrata kindlaks Venezuela Bolívari Vabariigile liidu vetes riffahvena püügi võimalused.

(34)Selleks et tagada ühetaolised tingimused konkreetsele liikmesriigile loa andmisel tema kalalaevade püügikoormuse haldamiseks kilovatt-päevade süsteemi alusel, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 16 .

(35)Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused täiendavate merepäevade andmiseks püügitegevuse alalise lõpetamise tõttu ning seoses tõhustatud teadusliku vaatlemiskavaga, samuti seoses liikmesriigi lipu all sõitvate laevade vahelist merepäevade ülekandmist käsitleva teabe kogumiseks ja edastamiseks vajalike tabelivormide kehtestamisega.

(36)Selleks et vältida püügitegevuse katkemist ja tagada liidu kaluritele elatusvahendid, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2016, välja arvatud püügikoormuse piiranguid käsitlevad sätted, mida tuleks kohaldada alates 1. veebruarist 2016, ning teatavaid piirkondi käsitlevad erisätted, mida tuleks kohaldada alates konkreetsest kuupäevast. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist.

(37)Kalapüügivõimalusi tuleks kasutada täielikus kooskõlas liidus kohaldatava õigusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS
ÜLDSÄTTED

Artikkel 1
Reguleerimisese

1.Käesoleva määrusega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused liidu vetes ning liidu laevade kalapüügivõimalused teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügiks teatavates vetes väljaspool liitu.

2.Lõikes 1 osutatud kalapüügivõimalused hõlmavad järgmist:

a)2016. aasta püügi piirnormid ning kui käesolevas määruses on nii sätestatud, siis ka 2017. aasta püügi piirnormid;

b)püügikoormuse piirangud ajavahemikuks 1. veebruarist 2016 kuni 31. jaanuarini 2017, välja arvatud juhul, kui artiklites 9, 31 ja 32 ning IIE lisas on kehtestatud püügikoormuse piiranguteks muud tähtajad;

c)teatavate kalavarude püügi võimalused CCAMLRi konventsiooni alas ajavahemikul 1. detsembrist 2015 kuni 30. novembrini 2016;

d)teatavate kalavarude püügi võimalused aastatel 2016 ja 2017 IATTC konventsiooni alas, mis on täpsustatud artiklis 28.

Artikkel 2
Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste laevade suhtes:

a)liidu laevad;

b)liidu vetes tegutsevad kolmandate riikide laevad;

c)harrastuspüük artikli 10 tähenduses.

Artikkel 3
Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)„liidu laev” liikmesriigi lipu all sõitev ja liidus registreeritud kalalaev;

b)„kolmanda riigi laev” – kolmanda riigi lipu all sõitev ja kolmandas riigis registreeritud kalalaev;

c)„harrastuspüük” – mittetöönduslikud püügitoimingud, mille puhul vee-elusressursse kasutatakse meelelahutuslikul, turismi ja sportlikul eesmärgil;

d)„liidu veed” – liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvad veed, välja arvatud aluslepingu II lisas loetletud territooriumidega külgnevad veed;

e)„rahvusvahelised veed” – veed, mis ei kuulu ühegi riigi suveräänse õiguse või jurisdiktsiooni alla;

f)„varu” – mere bioloogiline ressurss teataval majandamisalal;

g)„lubatud kogupüük” (TAC):

i)püügil, mille suhtes on kehtestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 osutatud lossimiskohustus – igast kalavarust aastas püüda lubatud kogus;

ii)igasugusel muul kalapüügil – igast kalavarust aastas lossida lubatud kogus;

h)„kvoot” – liidule, liikmesriigile või kolmandale riigile eraldatud osa lubatud kogupüügist;

i)„analüütiline hindamine” – asjaomase kalavaru olukorra muutumise kvantitatiivne hindamine, mis põhineb kalavaru bioloogiat ja kasutust käsitlevatel andmetel, mille teaduslik läbivaatamine on hinnanud kvaliteedilt piisavaks, et anda teaduslikke nõuandeid tulevaste püügivõimaluste kohta;

j)„ettevaatusprintsiibil põhinev lähenemisviis kalavarude majandamisele” – lähenemisviis, mille kohaselt ei tohi piisava teadusinfo puudumist kasutada põhjusena, et edasi lükata või jätta võtmata majandamismeetmed sihtliikide, nendega seotud või nendest sõltuvate liikide ning mittesihtliikide ja nende elukeskkonna kaitseks;

k)„võrgusilma suurus” – kalavõrgu silmasuurus, mis on kindlaks määratud vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 517/2008 17 ;

l)„liidu laevastikuregister” – kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 24 lõikega 3 komisjoni poolt loodud register;

m)„püügipäevik” – määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 14 osutatud püügipäevik.

Artikkel 4
Kalapüügi piirkonnad

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi püügipiirkondade määratlusi:

a)„ICES (Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu) püügipiirkonnad” – määruse (EÜ) nr 218/2009 18 III lisas määratletud geograafilised alad;

b)„Skagerrak” – geograafiline ala, mis piirneb läänes Hanstholmi majakast Lindesnesi majakani ulatuva joonega ning lõunas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega;

c)„Kattegat” – geograafiline ala, mis piirneb põhjas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega ning lõunast Hasenørest Gnibenini, Korshagest Spodsbjergini ja Gilbjerg Hovedist Kullenini ulatuva joonega;

d)„ICESi VII alapiirkonna funktsionaalne üksus 16” – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

–53° 30' N 15° 00' W,

–53° 30' N 11° 00' W,

–51° 30' N 11° 00' W,

–51° 30' N 13° 00' W,

–51° 00' N 13° 00' W,

–51° 00' N 15° 00' W,

–53° 30' N 15° 00' W;

e)„ICESi IXa rajooni funktsionaalne üksus 26” – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

–43° 00' N 8° 00' W,

–43° 00' N 10° 00' W,

–42° 00' N 10° 00' W,

–42° 00' N 8° 00' W;

f)„ICESi IXa rajooni funktsionaalne üksus 27” – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

–42° 00' N 8° 00' W,

–42° 00' N 10° 00' W,

–38° 30' N 10° 00' W,

–38° 30' N 9° 00' W,

–40° 00' N 9° 00' W,

–40° 00' N 8° 00' W;

g)„Cádizi laht” – ICESi IXa rajooni geograafiline ala, mis jääb pikkuskraadist 7º 23' 48″ W ida poole;

h)CECAFi (Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee) püügipiirkonnad on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2009 19 II lisas määratletud geograafilised alad;

i)Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (NAFO) püügipiirkonnad on määruse (EÜ) nr 217/2009 20 III lisas määratletud geograafilised alad;

j)„SEAFO (Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsioon) konventsiooni ala” – Atlandi ookeani kaguosa kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis 21 määratletud geograafiline ala;

k)„ICCATi (Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon) konventsiooni ala” – rahvusvahelises Atlandi tuunikala kaitse konventsioonis 22 määratletud geograafiline ala;

l)„CCAMLRi (Antarktika vete elusressursside kaitse komisjon) konventsiooni ala” – määruse (EÜ) nr 601/2004 23 artikli 2 punktis a määratletud geograafiline ala;

m)„IATTC (Ameerika Troopikatuunide Komisjoni) konventsiooni ala” – Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahelise 1949. aasta konventsiooniga moodustatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise konventsioonis („Antigua konventsioon”) 24 määratletud geograafiline ala;

n)„IOTC (India Ookeani Tuunikomisjon) konventsiooni ala” – India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepingus 25 määratletud geograafiline ala;

o)„SPRFMO (Vaikse ookeani lõunaosa piirkondlik kalandusorganisatsioon) konventsiooni ala” – 10° põhjalaiusest lõuna poole jääv avamerepiirkond, CCAMLRi konventsiooni alast põhja pool, SIOFA konventsiooni alast ida pool, nagu on määratletud India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppes, 26 ning avamerepiirkond Lõuna-Ameerika riikide kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvatest piirkondadest lääne pool;

p)„WCPFC (Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon) konventsiooni ala” – Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis 27 määratletud geograafiline ala;

q)„Beringi mere avameri” – Beringi mere avamere piirkonna geograafiline ala, mis on kaugemal kui 200 meremiili lähtejoontest, millest mõõdetakse Beringi mere rannikuriikide territoriaalmere laiust;

r)„IATTC ja WCPFC vaheline kattuv piirkond” – järgmiste koordinaatidega määratletud geograafiline ala:

–150º läänepikkust,

–130º läänepikkust,

–4º lõunalaiust,

–50º lõunalaiust.

II JAOTIS
LIIDU LAEVADE KALAPÜÜGIVÕIMALUSED

I peatükk
Üldsätted

Artikkel 5
Lubatud kogupüük ja selle jaotamine

1.Liidu laevadele liidu vetes ja teatavates vetes väljaspool liitu lubatud kogupüük, selle jaotus liikmesriikide vahel ning asjakohasel juhul sellega funktsionaalselt seotud tingimused on esitatud I lisas.

2.Liidu laevadel on lubatud kala püüda I lisas sätestatud lubatud kogupüügi piires Fääri saarte, Gröönimaa, Islandi ja Norra kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes ning Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas vastavalt käesoleva määruse artiklis 15 ja III lisas ning nõukogu määruses (EÜ) nr 1006/2008 28 ja selle rakendussätetes sätestatud tingimustele.

Artikkel 6
Liikmesriikide kindlaks määratav lubatud kogupüük

1.Teatavate kalavarude lubatud kogupüügi määrab kindlaks asjaomane liikmesriik. Kõnealused kalavarud on kindlaks määratud I lisas.

2.Liikmesriik määrab lubatud kogupüügi järgmiselt:

a)see on kooskõlas ühise kalanduspoliitika põhimõtete ja eeskirjadega, eelkõige varude säästva kasutamise põhimõttega, ning

b)selle tulemusena:

i)analüütilise hinnangu olemasolu korral kasutatakse varusid alates aastast 2016 ja edaspidi võimalikult suure tõenäosusega maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel;

ii)kui analüütiline hinnang puudub või ei ole täielik, kasutatakse varusid vastavalt ettevaatusprintsiibil põhinevale lähenemisviisile kalavarude majandamisele.

3.Kõik asjaomased liikmesriigid esitavad komisjonile 15. märtsiks 2016 järgmise teabe:

a)vastuvõetud lubatud kogupüügid;

b)asjaomase liikmesriigi kogutud ja hinnatud andmed, millel vastuvõetud lubatud kogupüügid põhinevad;

c)üksikasjalik teave selle kohta, kuidas vastuvõetud lubatud kogupüügid vastavad lõikele 2.

Artikkel 7
Püügi ja kaaspüügi lossimise tingimused

1.Kalavarusid, mille suhtes on kehtestatud lubatud kogupüük ja mille suhtes ei kehti lossimiskohustus, võib pardal hoida või laevalt lossida ainult järgmistel juhtudel:

(a)saagi on püüdnud sellise liikmesriigi lipu all sõitvad laevad, millel on kvoot, ning kõnealune kvoot ei ole ammendatud või

(b)püük moodustab osa liidule kvoodist, mis ei ole kvoodina liikmesriikide vahel ära jaotatud, ning kõnealune liidu kvoot ei ole ammendatud.

2.Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 8 osutatud, mittesihtliigi varud, mis on ohututes bioloogilistes piirides, on määratletud I lisas, selleks et teha erand kohustusest arvestada püük asjaomasest kvoodist maha, nagu on ette nähtud kõnealuses artiklis.

Artikkel 8
Püügikoormuse piirangud

Artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud ajavahemike jooksul kohaldatakse järgmisi püügikoormuse reguleerimise meetmeid:

a)IIA lisa kohaldatakse teatavate tursa-, lesta- ja hariliku merikeele varude majandamisel Kattegatis, Skagerrakis, ICESi IIIa rajooni selles osas, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat, ning ICESi IV alapiirkonnas, ICESi VIa, VIIa ja VIId rajoonis ning ICESi IIa ja Vb rajooni liidu vetes;

b)IIB lisa kohaldatakse euroopa merluusi ja norra salehomaari varude taastamisel ICESi VIIIc ja IXa rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes;

c)IIC lisa kohaldatakse hariliku merikeele varude majandamisel ICESi VIIe rajoonis.

Artikkel 9
Süvamere kalapüügi piirnormid ja püügikoormuse piirangud

1.Süvalesta suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 2347/2002 29 (millega kehtestatakse süvamerepüügiloa omamise nõue) artikli 3 lõiget 1. Süvalesta püügi, pardal hoidmise, ümberlaadimise ja lossimise suhtes kohaldatakse kõnealuses artiklis osutatud tingimusi.

2.Liikmesriigid tagavad, et 2016. aastal ei ületa määruse (EÜ) nr 2347/2002 artikli 3 lõikes 1 osutatud süvamerepüügi luba omavate laevade püügikoormuse tase (mõõdetuna sadamast äraoldud kilovatt-püügipäevades) 65 % keskmisest aastasest püügikoormusest, mida asjaomase liikmesriigi laevad kasutasid 2003. aastal püügireisidel, mille jaoks neil oli süvamerepüügi luba või mille jooksul püüti kõnealuse määruse I ja II lisas loetletud süvamereliike. Käesolevat lõiget kohaldatakse ainult nende püügireiside suhtes, kus püüti üle 100 kg muid süvamereliike kui põhjaatlandi hõbekala.

Artikkel 10
Huntahvena püügi meetmed

1.Liidu laevadel on keelatud püüda huntahvenat ICESi VIIb, VIIc, VIIj ja VIIk rajoonis ning ICESi VIIa ja VIIg rajooni vetes, mis asuvad kaugemal kui 12 meremiili lähtejoonest Ühendkuningriigi suveräänsuse alla kuuluval alal. Liidu laevadel on keelatud kõnealuses piirkonnas püütud huntahvenat pardal hoida, ümber laadida, ümber paigutada või lossida.

2.Alates 1. jaanuarist 2016 kuni 30. juunini 2016 on liidu laevadel on keelatud püüda huntahvenat ICESi püügipiirkondades IVb, IVc, VIIa ja VIId–h ning kõnealuses piirkonnas püütud huntahvenat pardal hoida, ümber laadida, ümber paigutada või lossida. Siiski võivad põhjatraalerid ja seinerid 30 hoida pardal huntahvena saaki, mis ei ületa 1 % pardal hoitava mereorganismide kogusaagi kaalust.

3.Alates 1. juulist 2016 kuni 31. detsembrini 2016 on liidu laevadel keelatud huntahvenat püüda üle 1 000 kilogrammi kuus laeva kohta järgmistes piirkondades:

a)ICESi IVb, IVc, VIId, VIIe, VIIf ja VIIh rajoon;

b)veed, mis asuvad 12 meremiili kaugusel lähtejoonest Ühendkuningriigi suveräänsuse alla kuuluval alal ICESi VIIa ja VIIg rajoonis.

Samuti on liidu laevadel kõnealusel ajavahemikul keelatud pardal hoida, ümber paigutada, ümber laadida või lossida 1 000 kilogrammist suuremaid huntahvena koguseid, mis on püütud nimetatud piirkondadest.

Käesolevas lõikes sätestatud püügi piirnorme ei saa üle kanda ühest kuust teise või ühelt laevalt teisele. Liikmesriigid teatavad komisjonile püütud huntahvena saagi püügivahendi liigi kaupa hiljemalt 20 päeva pärast iga kuu lõppu.

4.ICESi IVb, IVc, VIIa, VIId, VIIe, VIIf, VIIg, VIIh, VIIj ja VIIk rajoonis toimuva harrastuspüügi käigus tohib üks kalamees jätta endale kuni ühe huntahvena päevas.

Artikkel 11
Kalapüügivõimaluste jaotamise erisätted

1.Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel nii, et need ei piira:

a)määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohaseid kalapüügivõimaluste vahetamisi;

b)määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohaseid mahaarvamisi ega ümberjaotamisi;

c)määruse (EÜ) nr 1006/2008 artikli 10 lõike 4 kohaseid kalapüügivõimaluste ümberjaotamisi;

d)määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohaseid lubatud lisakoguste lossimisi;

e)määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 kohast koguste peatamist;

f)määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105, 106 ja 107 kohaseid mahaarvamisi;

g)käesoleva määruse artikli 15 kohaseid kvootide ülekandmisi ega vahetamisi.

2.Varud, mille suhtes kohaldatakse ettevaatusprintsiipi või analüütilist lubatud kogupüüki, on seoses määruses (EÜ) nr 847/96 sätestatud lubatud kogupüükide ja kvootide haldamise ühest aastast teise ülekandmisega kindlaks määratud käesoleva määruse I lisas.

3.Kui käesoleva määruse I lisas ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse ennetuslikku lubatud kogupüüki, ning kõnealuse määruse artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 4 kohaldatakse selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse analüütilist lubatud kogupüüki.

4.Määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 ei kohaldata lubatud kogupüügi suhtes, kui liikmesriik kasutab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 9 sätestatud paindlikku ühest aastast teise ülekandmist.

Artikkel 12
Püügikeeluaeg

1.Porcupine'i madalal on 1. maist kuni 31. maini 2016 keelatud püüda või pardal hoida järgmisi liike: tursk, megrimid, merikuratlased, kilttursk, merlang, euroopa merluus, norra salehomaar, atlandi merilest, pollak, põhjaatlandi süsikas, railised, harilik merikeel, meriluts, sinine molva, harilik molva ja harilik ogahai.

Käesoleva lõike kohaldamisel hõlmab Porcupine'i madal geograafilist ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

Erandina esimesest lõigust lubatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 50 lõigetele 3, 4 ja 5 hoida Porcupine'i madalalt läbisõidu korral pardal kõnealuses lõigus osutatud liike.

2.ICESi IIa ja IIIa rajoonis ja ICESi IV alapiirkonnas on kutseline tobiapüük põhjatraali, nooda või samalaadsete püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on alla 16 mm, keelatud alates 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2016 ja alates 1. augustist kuni 31. detsembrini 2016.

Esimeses lõigus sätestatud keeldu kohaldatakse ka kolmandate riikide selliste laevade suhtes, kellel on lubatud püüda tobiat ICESi IV alapiirkonna liidu vetes.

Artikkel 13
Keelud

1.Liidu laevadel on keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

(1)täht-sünkrai (Amblyraja radiata) ICESi IIa, IIIa ja VIId rajooni ning ICESi IV alapiirkonna liidu vetes;

(2)mõrtsukhai (Carcharodon carcharías) kõigis vetes;

(3)hall lühiogahai (Centrophorus squamosus) ICESi IIa rajooni ja IV alapiirkonna liidu vetes ning ICESi I ja XIV alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

(4)portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis) ICESi IIa rajooni ja IV alapiirkonna liidu vetes ning ICESi I ja XIV alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

(5)hiidhai (Cetorhinus maximus) kõigis vetes;

(6)šokolaadhai (Dalatias licha) ICESi IIa rajooni ja IV alapiirkonna liidu vetes ning ICESi I ja XIV alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

(7)luits-nokkhai (Deania calcea) ICESi IIa rajooni ja IV alapiirkonna liidu vetes ning ICESi I ja XIV alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

(8)sile tiibrai (Dipturus batis), sh selle liigid (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia), ICESi IIa rajooni ning ICESi III, IV, VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna liidu vetes;

(9)suur tumehai (Etmopterus princeps) ICESi IIa rajooni ja IV alapiirkonna liidu vetes ning ICESi I ja XIV alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

(10)ronkjas tumehai (Etmopterus pusillus) ICESi IIa rajooni ja IV alapiirkonna liidu vetes ning ICESi I, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

(11)õngejadadega püütud supi-nugishai (Galeorhinus galeus) ICESi IIa rajooni ja IV alapiirkonna liidu vetes ning ICESi I, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

(12)harilik heeringahai (Lamna nasus) kõigis vetes;

(13)Alfredi sarvikrai (Manta alfredi) kõigis vetes;

(14)hiid-sarvikrai (Manta birostris) kõigis vetes;

(15)järgmised merisarvikute liigid kõikides vetes:

i)vahemere merisarvik (Mobula mobular);

ii)guinea merisarvik (Mobula rochebrunei);

iii)astelsaba-merisarvik (Mobula japanica);

iv)silesaba-merisarvik (Mobula thurstoni);

v)väike merisarvik (Mobula eregoodootenkee);

vi)Munki merisarvik (Mobula munkiana);

vii)sirpuim-merisarvik (Mobula tarapacana);

viii)lühiuim-merisarvik (Mobula kuhlii);

ix)atlandi merisarvik (Mobula hypostoma);

(16)järgmised saagraide (Pristidae) liigid kõikides vetes:

i)salesaagrai (Anoxypristis cuspidate);

ii)väike saagrai (Pristis clavata);

iii)väikehammas-saagrai (Pristis pectinata);

iv)harilik saagrai (Pristis pristis);

v)roheline saagrai (Pristis zijsron);

(17)    ogarai (Raja clavata) ICESi IIIa rajooni liidu vetes;

(18)    norra rai (Raja (Dipturus) nidarosiensis) ICESi VIa, VIb, VIIa, VIIb, VIIc, VIIe, VIIf, VIIg, VIIh ja VIIk rajooni liidu vetes;

(19)    musterrai (Raja undulata) ICESi VI ja X alapiirkonna liidu vetes;

(20)    valgerai (Raja alba) ICESi VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna liidu vetes;

(21)    logardrailased (Rhinobatidae) ICESi I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X ja XII alapiirkonna liidu vetes;

(22)    euroopa ingelhai (Squatina squatina) liidu vetes.

2.Kui lõikes 1 osutatud liikide isendeid püütakse juhuslikult, ei tohi neid kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

Artikkel 14
Andmete edastamine

Kui liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt andmed püütud koguste lossimise kohta, tuleb selleks kasutada käesoleva määruse I lisas sätestatud kalavarude koode.

II peatükk
Kalapüügiload püügiks kolmandate riikide vetes

Artikkel 15
Kalapüügiload

1.Kolmanda riigi vetes kala püüdvatele liidu laevadele antavate kalapüügilubade maksimaalne arv on sätestatud III lisas.

2.Kui üks liikmesriik kannab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 alusel kvoodi üle teisele liikmesriigile (edaspidi „vahetusleping”) III lisas sätestatud püügipiirkondades, tuleb üle kanda ka asjaomased püügiload ja teatada sellest komisjonile. Sellegipoolest ei tohi ületada III lisas sätestatud püügilubade üldarvu püügipiirkonna kohta.

III peatükk
Kalapüügivõimalused piirkondlike kalandusorganisatsioonide reguleeritavates vetes

Artikkel 16
Kvootide ülekandmine ja vahetamine

1.Kui piirkondliku kalandusorganisatsiooni eeskirjade kohaselt on lubatud kvoote selle organisatsiooni lepinguosaliste vahel üle kanda või vahetada, võib liikmesriik (edaspidi „asjaomane liikmesriik”) seda arutada piirkondliku kalandusorganisatsiooni osalisega ning vajaduse korral kehtestada kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamise võimalikud piirid.

2.Komisjon võib asjaomase liikmesriigi teatise alusel kinnitada sellise kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamise piirid, milles kõnealune liikmesriik on piirkondliku kalandusorganisatsiooni vastava osalisega kokku leppinud. Seejärel edastavad komisjon ja asjaomane piirkondliku kalandusorganisatsiooni osaline teineteisele põhjendamatu viivituseta oma nõusoleku kvoodid üle kanda või neid vahetada. Komisjon teatab siis piirkondliku kalandusorganisatsiooni sekretariaadile kvootide kokkulepitud ülekandmisest või vahetamisest vastavalt selle organisatsiooni eeskirjadele.

3.Komisjon teavitab liikmesriike kvootide kokkulepitud ülekandmisest või vahetamisest.

4.Kvootide ülekandmise või vahetamisega asjaomaselt piirkondliku kalandusorganisatsiooni osaliselt saadud või üle kantud kalapüügivõimalusi käsitatakse asjaomasele liikmesriigile eraldatud või tema püügivõimalustest maha arvestatud kvoodina alates hetkest, mil kvootide ülekandmine või vahetamine jõustub kooskõlas piirkondliku kalandusorganisatsiooni asjaomase lepinguosalisega sõlmitud kokkuleppega või asjakohasel juhul asjaomase piirkondliku kalandusorganisatsiooni eeskirjadega. Selline eraldamine ei muuda kalapüügivõimaluste kehtivat jaotust liikmesriikide vahel kooskõlas püügitegevuse suhtelise stabiilsuse põhimõttega.

1. JAGU
ICCATi KONVENTSIOONI ALA

Artikkel 17
Hariliku tuuni püüdmise, kasvatamise ja nuumamise võimsuse piirangud

1.Nende liidu söödalaevade ja landipüügilaevade arvu, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm, piiratakse IV lisa punkti 1 kohaselt.

2.Nende liidu rannalähedase väikesemahulise püügi laevade arvu, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm, piiratakse IV lisa punkti 2 kohaselt.

3.Nende liidu laevade arvu, mis püüavad kasvatamise eesmärgil Aadria meres harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm, piiratakse IV lisa punkti 3 kohaselt.

4.Nende kalalaevade arvu ja kogumahutavuse abil väljendatud püügivõimsust, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida, piiratakse IV lisa punkti 4 kohaselt.

5.Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüdvate tuunimõrdade arvu piiratakse IV lisa punkti 5 kohaselt.

6.Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni kasvatamise ja nuumamise võimsust ning kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalset kogust piiratakse IV lisa punkti 6 kohaselt.

Artikkel 18
Harrastus- ja sportpüük

Liikmesriigid eraldavad ID lisa kohaselt neile eraldatud kvootide arvelt erikvoodi hariliku tuuni harrastus- ja sportpüügiks.

Artikkel 19
Haid

1.Suursilm-rebashaide (Alopias superciliosus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.

2.Keelatud on perekonda Alopias kuuluvate rebashaide sihtpüük.

3.Perekonda Sphyrnidae (v.a Sphyrna tiburo) kuuluva vasarhai rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud ICCATi konventsiooni alas toimuva püügi korral.

4.Pikkuim-hallhaide (Carcharhinus longimanus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.

5.Siid-hallhaide (Carcharhinus falciformis) pardal hoidmine on keelatud igasuguse püügi korral.

2. JAGU
CCAMLRi KONVENTSIOONI ALA

Artikkel 20
Keelud ja püügipiirangud

1.V lisa A osas nimetatud liikide sihtpüük on kõnealuses lisas nimetatud piirkondades ja ajavahemikel keelatud.

2.Uurimusliku kalapüügi suhtes kohaldatakse V lisa B osas sätestatud lubatud kogupüügi mahtusid ja kaaspüügi piirnorme kõnealuses osas nimetatud alapiirkondades.

Artikkel 21
Uurimuslik kalapüük

1.Ainult CCAMLRi liikmeks olev liikmesriik võib 2016. aastal osaleda Dissostichus spp. õngejadaga uurimuslikus püügis FAO alapiirkondades 88.1 ja 88.2 ning rajoonides 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3a väljaspool riikliku jurisdiktsiooni all olevaid piirkondi. Kui liikmesriik kavatseb sellises püügis osaleda, teavitab ta CCAMLRi sekretariaati kooskõlas määruse (EÜ) nr 601/2004 artiklitega 7 ja 7a hiljemalt 1. juuniks 2016.

2.FAO alapiirkondade 88.1 ja 88.2 ning rajoonide 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3a lubatud kogupüük ja kaaspüügi piirnormid ning nende jaotus iga alapiirkonna või rajooni väikeste uurimisalade (SSRU) vahel määratakse kindlaks V lisa B osas. Kalapüük mis tahes väikeses uurimisalas lõpetatakse niipea, kui deklareeritud saak ulatub kindlaksmääratud lubatud kogupüügini, ning uurimisala suletakse ülejäänud püügihooajaks püügiks.

3.Kala püütakse võimalikult suures geograafilises ja batümeetrilises ulatuses, et saada püügivõime kindlaksmääramiseks vajalikku teavet ning vältida saagi ja püügikoormuse liiga suurt koondumist. FAO alapiirkondades 88.1 ja 88.2 ning samuti rajoonides 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3a on keelatud püük 550 m sügavusjoonest kõrgemal.

Artikkel 22
Tavalise hiilgevähi püük 2016/2017. püügihooajal

1.Üksnes CCAMLRi liikmeks olev liikmesriik võib 2016/2017. püügihooajal püüda tavalist hiilgevähki (Euphausia superba) CCAMLRi konventsiooni alas. Kui liikmesriik kavatseb püüda tavalist hiilgevähki CCAMLRi konventsiooni alas, teatab ta hiljemalt 1. juuniks 2016 kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 601/2004 31 artikliga 5a CCAMLRi sekretariaadile ja komisjonile oma kavatsusest püüda tavalist hiilgevähki, kasutades teatamiseks käesoleva määruse V lisa C osas esitatud vormi.

2.Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teade sisaldab teavet, mis tuleb määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 3 kohaselt esitada iga sellise laeva kohta, millele liikmesriik tavalise hiilgevähi püügiks loa annab.

3.Liikmesriik, kes kavatseb püüda tavalist hiilgevähki CCAMLRi konventsiooni alas, teatab oma vastavast kavatsusest üksnes nende laevade kohta, millel on selleks luba ja mis teatamise ajal sõidavad tema lipu all või CCAMLRi mõne teise liikme lipu all, kuid mis püügi ajal eeldatavalt sõidavad tema lipu all.

4.Liikmesriik võib lubada tavalise hiilgevähi püügis osaleda muul kui käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt CCAMLRi sekretariaadile teatatud laeval, kui luba omaval laeval ei ole võimalik osaleda põhjendatud funktsionaalsetel põhjustel või vääramatu jõu tõttu. Sel juhul teavitab asjaomane liikmesriik viivitamata CCAMLRi sekretariaati ja komisjoni ning esitab järgmise teabe:

a)täielikud andmed asenduslaeva(de) kohta, sealhulgas nõukogu määruse (EÜ) nr 601/2004 artikliga 3 ette nähtud teave;

b)põhjalik aruanne asendamise põhjuste kohta ning kõik asjakohased täiendavad dokumendid või viited.

5.Liikmesriigid ei luba tavalise hiilgevähi püügis osaleda laevadel, mis on kantud CCAMLRi nimekirja ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegeleva laevana.

3. JAGU
IOTC KONVENTSIOONI ALA

Artikkel 23
IOTC konventsiooni alas kala püüdvate laevade püügivõimsuse piiramine

1.IOTC konventsiooni alas troopikatuuni püüdvate liidu laevade maksimaalne arv ja nende vastav kogumahutavusena (GT) väljendatud püügivõimsus on sätestatud VI lisa punktis 1.

2.IOTC konventsiooni alas mõõkkala (Xiphias gladius) ja pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) püüdvate liidu laevade maksimaalne arv ja nende vastav kogumahutavusena (GT) väljendatud püügivõimsus on sätestatud VI lisa punktis 2.

3.Liikmesriigid võivad lõigete 1 ja 2 kohaselt ühes või teises püügipiirkonnas tegutsevad laevad ümber jaotada, kui nad tõendavad komisjonile, et see muutus ei suurenda asjaomase kalavaru püügikoormust.

4.Liikmesriigid tagavad, et nende laevastikus püügivõimsuse kavandatava ülekandmise korral on asjaomased laevad IOTC laevade registris või mõne muu piirkondliku kalandusorganisatsiooni tuunipüügi registris. Üle ei kanta nende laevade püügivõimsust, mis on mõne piirkondliku kalandusorganisatsiooni nimekirjas kui teatamata, ebaseadusliku ja reguleerimata kalapüügiga tegelevad laevad.

5.Liikmesriigid võivad oma püügivõimsust suurendada üle lõigetes 1 ja 2 osutatud püügivõimsuse üksnes IOTC-le esitatud arengukavas kehtestatud piiride ulatuses.

Artikkel 24
Triivivad peibutuspüügivahendid

Seinnoodalaev ei kasuta korraga rohkem kui 550 aktiivset triivivat peibutuspüügivahendit.

Artikkel 25
Haid

1.Kõikide perekonda Alopiidae kuuluvate rebashaide liikide rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.

2.Kõikide pikkuim-hallhaide (Carcharhinus longimanus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud igasuguse püügi korral, välja arvatud laevad, mille üldpikkus on alla 24 meetri ning mis teostavad püügioperatsioone üksnes selle liikmesriigi majandusvööndis, kelle lipu all nad sõidavad, ning püüavad kala üksnes kohalikuks tarbimiseks.

3.Kui lõikes 1 ja 2 osutatud liike püütakse juhuslikult, ei tohi nende isendeid kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

4. JAGU
SPRFMO KONVENTSIOONI ALA

Artikkel 26
Pelaagiline kalapüük

1.Liikmesriigid, kes 2007., 2008. või 2009. aastal tegelesid SPRFMO konventsiooni alas aktiivselt pelaagilise kalapüügiga, piiravad 2016. aastal oma lipu all sõitvate pelaagilisi kalavarusid püüdvate laevade kogumahutavuse taset kõnealuses piirkonnas liidu kogutasemeni, s.o 78 600 GTni.

2.Üksnes liikmesriigid, kes 2007., 2008. või 2009. aastal tegelesid SPRFMO konventsiooni alas aktiivselt pelaagilise kalapüügiga, võivad kõnealuses piirkonnas püüda pelaagilisi kalavarusid kooskõlas IJ lisas sätestatud lubatud kogupüügiga.

3.IJ lisas sätestatud püügivõimalusi võib kasutada üksnes tingimusel, et liikmesriigid saadavad komisjonile hiljemalt järgmise kuu viiendaks päevaks SPRFMO sekretariaadile edastamiseks SPRFMO konventsiooni alas aktiivse kalapüügi või ümberlaadimisega tegelevate laevade nimekirja, laevaseiresüsteemi (VMS) aruanded, igakuised püügiaruanded ja olemasolu korral andmed sadamakülastuste kohta.

Artikkel 27
Põhjalähedane kalapüük

1.Liikmesriigid piiravad 2016. aastal oma laevade püüki või püügikoormust SPRFMO konventsiooni alas, piirdudes konventsiooniala nende osadega, kus põhjalähedane kalapüük ajavahemikul 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2006 toimus, ning hoiavad püügi tasemel, mis ei ületa püügi või püügikoormuse näitajate aasta keskmist taset nimetatud ajavahemikul. Nad võivad sellisest keskmisest rohkem püüda, kui SPRFMO kinnitab nende kava keskmisest rohkem püüda.

2.Liikmesriigid, kellel püügiregistri kohaselt puudus põhjalähedase kalapüügi koormus SPRFMO konventsiooni alas ajavahemikul 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2006, püüda ei tohi, välja arvatud juhul, kui SPRFMO kinnitab nende kava püügiregistriväliselt püüda.

5. JAGU
IATTC KONVENTSIOONI ALA

Artikkel 28
Seinnoodapüük

1.Kulduim-tuuni (Thunnus albacares), suursilm-tuuni (Thunnus obesus) ja vööttuuni (Katsuwonus pelamis) püük on seinnoota kasutavate laevadega keelatud järgmiselt:

a)29. juulist kuni 28. septembrini 2016 või 18. novembrist 2016 kuni 18. jaanuarini 2017 järgmiste piiridega määratud alal:

–Vaikse ookeani Ameerika rannik,

–150º läänepikkust,

–40º põhjalaiust,

–40º lõunalaiust

b)29. septembrist kuni 29. oktoobrini 2016 järgmiste piiridega määratud alal:

–96º läänepikkust,

–110º läänepikkust,

–4º põhjalaiust,

–3º lõunalaiust.

2.Asjaomased liikmesriigid teatavad komisjonile valitud keeluaja vastavalt lõikele 1 enne 1. aprilli 2016. Kõik asjaomaste liikmesriikide seinnoodalaevad lõpetavad lõikes 1 määratletud piirkonnas valitud perioodiks seinnoodapüügi.

3.IATTC konventsiooni alas tuuni püüdvad seinnoodalaevad hoiavad pardal ja seejärel lossivad või laadivad ümber kogu kulduim-tuuni, suursilm-tuuni ja vööttuuni saagi.

4.Lõiget 3 ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a)kui kala on inimtoiduks kõlbmatu muudel põhjustel kui alamõõdulisuse tõttu või

b)reisi lõpuosa viimase püügikorraga püütud tuuni mahutamiseks ei pruugi olla piisavalt vaba lastiruumi.

Artikkel 29
Pikkuim-hallhai püügi keeld

1.IATTC konventsiooni alas on keelatud püüda pikkuim-hallhaisid (Carcharhinus longimanus) ning pardal hoida, ümber laadida, ladustada, müügiks pakkuda, müüa või lossida pikkuim-hallhaide rümpasid või mis tahes osi.

2.Juhusliku püügi korral ei tohi kahjustada lõikes 1 osutatud liikide isendeid. Laeva käitajad peavad nende liikide isendid viivitamata vette tagasi laskma.

3.Laeva käitajad peavad:

a)registreerima vette tagasi lastud kalade arvu ja märkima nende seisukorra (surnud või elus);

b)edastama punktis a märgitud teabe liikmesriigile, mille kodanikud nad on. Liikmesriigid edastavad eelneva aasta jooksul kogutud teabe komisjonile selle aasta 31. jaanuariks, mil käesolev määrus jõustub.

Artikkel 30
Merisarviklaste püügi keeld

IATTC konventsiooni alas on liidu laevadel keelatud püüda merisarviklasi (sealhulgas hiid-sarvikrai ja merisarvikud) ning pardal hoida, ümber laadida, ladustada, müügiks pakkuda, müüa või lossida merisarviklaste rümpasid või mis tahes osi. Kohe kui merisarviklasi on märgatud, peavad liidu kalalaevad viivitamata nad võimaluse korral elusana ja vigastamata vette tagasi laskma.

6. JAGU
SEAFO KONVENTSIOONI ALA

Artikkel 31
Süvamerehaide püügi keeld

SEAFO konventsiooni alas on keelatud järgmiste süvamerehaide sihtpüük:

–tont-musthai (Apristurus manis),

–sile tumehai (Etmopterus bigelowi),

–lühisaba-tumehai (Etmopterus brachyurus),

–suur tumehai (Etmopterus princeps),

–ronkjas tumehai (Etmopterus pusillus),

–railased (Rajidae),

–harilik samethai (Scymnodon squamulosus),

–Selachimorpha seltsi kuuluvad süvamerehaid,

–harilik ogahai (Squalus acanthias).

7. JAGU
WCPFC KONVENTSIOONI ALA

Artikkel 32
Suursilm-tuuni, kulduim-tuuni, vööttuuni ja Vaikse ookeani lõunaosa pikkuim-tuuni püügi tingimused

1.Liikmesriigid tagavad, et seinnoodalaevadele avamerel WCPFC konventsiooni ala selles osas, mis asub 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel, eraldatud suursilm-tuuni (Thunnus obesus), kulduim-tuuni (Thunnus albacares) ja vööttuuni (Katsuwonus pelamis) püügipäevade arv ei ületa 403 päeva.

2.Liidu laevad ei tohi püüda Vaikse ookeani lõunaosas pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) WCPFC konventsiooni alas 20°lõunalaiusest lõuna pool.

3.Liikmesriigid tagavad, et 2016. aastal ei püüta suursilm-tuuni (Thunnus obesus) õngejadalaevadega üle 2 000 tonni.

Artikkel 33
Peibutuspüügivahenditega püügiks suletud piirkond

1.WCPFC konventsiooni ala selles osas, mis asub 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel, on püük peibutusvahendeid kasutavate seinnoodalaevadega keelatud 1. juulist 2016 (kell 00.00) kuni 31. oktoobrini 2016 (kell 24.00). Sel ajal võib seinnoodalaev WCPFC konventsiooni ala nimetatud osas püügiga tegeleda üksnes juhul, kui pardal on vaatleja, kes jälgib, et laev ühelgi ajahetkel

a)ei kasuta peibutuspüügivahendit ega seonduvaid elektroonilisi seadmeid;

b)ei püüa kalaparvi peibutuspüügivahenditega.

2.Kõik lõikes 1 osutatud WCPFC konventsiooni ala osas püügiga tegelevad seinnoodalaevad hoiavad pardal ning lossivad või laadivad ümber kõik püütud suursilm-tuunid, kulduim-tuunid ja vööttuunid.

3.Lõiget 2 ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a)reisi lõpuosas, kui laeval ei ole piisavalt vaba lastiruumi kogu püütud kala mahutamiseks;

b)kui kala on inimtoiduks kõlbmatu muudel põhjustel kui alamõõdulisuse tõttu või

c)külmutusseadmetel tekib tõsine rike.

Artikkel 34
Mõõkkala püügi luba omavate liidu laevade arvu piiramine

WCPFC konventsiooni alas, paralleelist 20° lõunalaiust lõuna pool asuvates piirkondades mõõkkala (Xiphias gladius) püügiks luba omavate liidu laevade maksimaalne arv on esitatud VII lisas.

Artikkel 35
Siid-hallhaid ja pikkuim-hallhaid

1.WCPFC konventsiooni alas on keelatud järgmiste liikide rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine:

a)siid-hallhaid (Carcharhinus falciformis),

b)pikkuim-hallhaid (Carcharhinus longimanus).

2.Kui lõikes 1 osutatud liikide isendeid püütakse juhuslikult, ei tohi neid kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

Artikkel 36
IATTC ja WCPFC vaheline kattuv piirkond

1.Laevad, mis on kantud üksnes WCPFC registrisse, peavad järgima artiklites 32–35 sätestatud meetmeid, kui need püüavad kala artikli 4 punktis r määratletud IATTC ja WCPFC vahelises kattuvas piirkonnas.

2.Laevad, mis on kantud nii WCPFC kui ka IATTC registrisse, samuti laevad, mis on kantud üksnes WCPFC registrisse, peavad järgima artikli 28 lõike 1 punktis a, lõigetes 2–4 ja artiklis 29 sätestatud meetmeid, kui need püüavad kala artikli 4 punktis r määratletud IATTC ja WCPFC vahelises kattuvas piirkonnas.

8. JAGU
BERINGI MERI

Artikkel 37
Kalapüügikeeld Beringi mere avamerepiirkonnas

Beringi mere avamere piirkonnas on keelatud püüda vaikse ookeani mintaid (Theragra chalcogramma).

III JAOTIS
KOLMANDATE RIIKIDE LAEVADE
KALAPÜÜGIVÕIMALUSED LIIDU VETES

Artikkel 38
Lubatud kogupüügid

Norra lipu all sõitvatel kalalaevadel ning Fääri saartel registreeritud kalalaevadel on lubatud püüda liidu vetes kala käesoleva määruse I lisas sätestatud lubatud kogupüügi piires ning käesoleva määrusega ja määruse (EÜ) nr 1006/2008 III peatükiga ette nähtud tingimustel.

Artikkel 39
Kalapüügiload

Liidu vetes kala püüdvatele kolmanda riigi laevadele antavate püügilubade maksimaalne arv on sätestatud VIII lisas.

Artikkel 40
Püügi ja kaaspüügi lossimise tingimused

Artiklis 7 sätestatud tingimusi kohaldatakse kolmandate riikide selliste laevade püügi ja kaaspüügi suhtes, mis püüavad kala artiklis 39 sätestatud lubade alusel.

Artikkel 41
Keelud

1.Kolmandate riikide laevadel on liidu vetes keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

(a)täht-sünkrai (Amblyraja radiata) ICESi IIa, IIIa ja VIId rajooni ning ICESi IV alapiirkonna liidu vetes;

(b)järgmised saagraide liigid liidu vetes:

–salesaagrai (Anoxypristis cuspidate);

–väike saagrai (Pristis clavata);

–väikehammas-saagrai (Pristis pectinata);

–harilik saagrai (Pristis pristis);

–roheline saagrai (Pristis zijsron);

(c)hiidhai (Cetorhinus maximus) ja mõrtsukhai (Carcharodon carcharias) liidu vetes;

(d)sile tiibrai (Dipturus batis), sh selle liigid (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia), ICESi IIa rajooni ning ICESi III, IV, VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna liidu vetes;

(e)õngejadadega püütud supi-nugishai (Galeorhinus galeus) ICESi IIa rajooni ning ICESi I, IV, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV alapiirkonna liidu vetes;

(f)ronkjas tumehai (Etmopterus pusillus) ICESi IIa rajooni ning ICESi I, IV, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV alapiirkonna liidu vetes;

(g)šokolaadhai (Dalatias licha), luits-nokkhai (Deania calcea), hall lühiogahai (Centrophorus squamosus), suur tumehai (Etmopterus princeps) ja portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis) ICESi IIa rajooni ning ICESi I, IV ja XIV alapiirkonna liidu vetes;

(h)harilik heeringahai (Lamna nasus) liidu vetes;

(i)Alfredi sarvikrai (Manta alfredi) liidu vetes;

(j)hiid-sarvikrai (Manta birostris) liidu vetes;

(k)järgmised merisarvikute liigid liidu vetes:

(l)ogarai (Raja clavata) ICESi IIIa rajooni liidu vetes;

(m)norra rai (Raja (Dipturus) nidarosiensis) ICESi VIa, VIb, VIIa, VIIb, VIIc, VIIe, VIIf, VIIg, VIIh ja VIIk rajooni liidu vetes;

(n)musterrai (Raja undulata) ICESi VI, IX ja X alapiirkonna liidu vetes ning valgerai (Raja alba) ICESi VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna liidu vetes;

(o)logardrailased (Rhinobatidae) ICESi I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X ja XII alapiirkonna liidu vetes;

(p)euroopa ingelhai (Squatina squatina) liidu vetes.

2.Juhusliku püügi korral ei tohi kahjustada lõikes 1 osutatud liikide isendeid. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

IV JAOTIS
LÕPPSÄTTED

Artikkel 42
Komiteemenetlus

1.Komisjoni abistab määrusega (EL) nr 1380/2013 asutatud kalanduse ja vesiviljeluse komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 43
Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016.

Artiklit 8 kohaldatakse siiski alates 1. veebruarist 2016.

Artiklite 20, 21 ja 22 ning IE ja V lisa sätteid kalapüügivõimaluste kohta CCAMLRi konventsiooni alas kohaldatakse alates nendes nimetatud kuupäevadest.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

(1) Vt eelkõige dokument „ICESi nõuannete üldine taust” järgmisel aadressil: http://www.ices.dk/sites/pub/Publication%20Reports/Advice/2015/2015/General_context_of_ICES_advice_2015.pdf

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1380/2013, 11. detsember 2013, ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ) (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(3) Nõukogu määrus (EÜ) nr 509/2007, 7. mai 2007, millega kehtestatakse La Manche’i lääneosa merikeelevarude säästva kasutamise mitmeaastane kava (ELT L 122, 11.5.2007, lk 7).

(4) Nõukogu määrus (EÜ) nr 676/2007, 11. juuni 2007, millega kehtestatakse Põhjamere lesta- ja merikeelevarude püügi mitmeaastane majandamiskava (ELT L 157, 19.6.2007, lk 1).

(5) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1300/2008, 18. detsember 2008, millega kehtestatakse Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude majandamise ja püügi mitmeaastane kava (ELT L 344, 20.12.2008, lk 6).

(6) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1342/2008, 18. detsember 2008, millega kehtestatakse tursavarude majandamise ja püügi pikaajaline kava ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 423/2004 (ELT L 348, 24.12.2008, lk 20).

(7) Nõukogu määrus (EÜ) nr 302/2009, 6. aprill 2009, milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 43/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1559/2007 (ELT L 96, 15.4.2009, lk 1).

(8) Nõukogu määrus (EÜ) nr 847/96, 6. mai 1996, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3).

(9) Nõukogu määrus (EÜ) nr 754/2009, 27. juuli 2009, millega jäetakse teatavad laevarühmad välja määruse (EÜ) nr 1324/2008 III peatükis sätestatud püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisalast (ELT L 214, 19.8.2009, lk 16).

(10)

   Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsioon

(11) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009, 20. november 2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(12) Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vaheline kalanduskokkulepe (EÜT L 226, 29.8.1980, lk 48).

(13) Ühelt poolt Euroopa Majandusühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Fääri saarte kohaliku valitsuse vaheline kalanduskokkulepe (EÜT L 226, 29.8.1980, lk 12).

(14) Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vaheline kalandusalane partnerlusleping (ELT L 172, 30.6.2007, lk 4) ning protokoll, millega määratakse kindlaks nimetatud lepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus (ELT L 293, 23.10.2012, lk 5).

(15) ELT L 6, 10.1.2012, lk 9.

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 182/2011, 16. veebruar 2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(17) Komisjoni määrus (EÜ) nr 517/2008, 10. juuni 2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kalavõrkude silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse kindlaksmääramiseks (ELT L 151, 11.6.2008, lk 5).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 218/2009, 11. märts 2009, Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 70).

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 216/2009, 11. märts 2009, nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (ELT L 87, 31.3.2009, lk 1).

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 217/2009, 11. märts 2009, Loode-Atlandi piirkonnas kalastavate liikmesriikide saagi ja kalandustegevuse statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 42).

(21) Sõlmitud nõukogu otsusega 2002/738/EÜ (EÜT L 234, 31.8.2002, lk 39).

(22) Liit ühines konventsiooniga nõukogu otsusega 86/238/EMÜ (EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33).

(23) Nõukogu määrus (EÜ) nr 601/2004, 22. märts 2004, millega sätestatakse teatavad kalastustegevuse suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni alla kuuluvas piirkonnas ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 3943/90, (EÜ) nr 66/98 ja (EÜ) nr 1721/1999 (ELT L 97, 1.4.2004, lk 16).

(24) Sõlmitud nõukogu otsusega 2006/539/EÜ (ELT L 224, 16.8.2006, lk 22).

(25) Liit ühines nõukogu otsusega 95/399/EÜ (EÜT L 236, 5.10.1995, lk 24).

(26) Sõlmitud nõukogu otsusega 2008/780/EÜ (ELT L 268, 9.10.2008, lk 27).

(27) Liit ühines nõukogu otsusega 2005/75/EÜ (ELT L 32, 4.2.2005, lk 1).

(28) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008, 29. september 2009, mis käsitleb ühenduse kalalaevadele loa andmist püügitegevuseks ühenduse vetest väljaspool ning kolmandate riikide laevade juurdepääsu ühenduse vetele ja millega muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2847/93 ja (EÜ) nr 1627/94 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) 3317/94 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 33).

(29) Nõukogu määrus (EÜ) nr 2347/2002, 16. detsember 2002, millega kehtestatakse süvamere kalavarude püügi suhtes kohaldatavad konkreetsed juurdepääsunõuded ja nendega seotud tingimused (EÜT L 351, 28.12.2002, lk 6).

(30) Igat liiki põhjatraalid, sealhulgas ankurdatud ja ankurdamata põhjanoodad, sealhulgas OTB, OTT, PTB, TBB, SSC, SDN, SPR, SV, SB, SX, TBN, TBS ja TB

(31) Nõukogu määrus (EÜ) nr 601/2004, 22. märts 2004, millega sätestatakse teatavad kalastustegevuse suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni alla kuuluvas piirkonnas ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 3943/90, (EÜ) nr 66/98 ja (EÜ) nr 1721/1999 (ELT L 097, 1.4.2004, lk 16).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,10.11.2015

COM(2015) 559 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Nõukogu määrus,

millega määratakse 2016. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Nõukogu määrus,

millega määratakse 2016. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu

LISADE NIMEKIRI

I LISA:	Liidu laevadele lubatud kogupüük (TAC) püügipiirangutega piirkondades liikide ja piirkondade kaupa
IA LISA:	Skagerrak, Kattegat, ICESi I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV alapiirkond, CECAFi liidu veed, Prantsuse Guajaana veed
IB LISA:	Atlandi ookeani kirdeosa ja Gröönimaa, ICESi I, II, V, XII ja XIV alapiirkond ning NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed
IC LISA:	Atlandi ookeani loodeosa – NAFO konventsiooni ala
ID LISA:	Pika rändega liigid – kõik püügipiirkonnad
IE LISA:	Antarktika – CCAMLRi konventsiooni ala
IF LISA:	Atlandi ookeani kaguosa – SEAFO konventsiooni ala
IG LISA:	Siniuim-tuun – kõik piirkonnad
IH LISA:	WCPFC konventsiooni ala
IJ LISA:	SPRFMO konventsiooni ala
IIA LISA:	Kalalaevade püügikoormus seoses teatavate tursa-, lesta- ja hariliku merikeele varude majandamisega ICESi IIIa, VIa, VIIa, VIId rajoonis, ICESi IV alapiirkonnas ning ICESi IIa ja Vb rajooni liidu vetes
IIB LISA:	Kalalaevade püügikoormus seoses euroopa merluusi lõunapoolsete varude ja norra salehomaari teatavate varude taastamisega ICESi VIIIc ja IXa rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes
IIC LISA:	Laevade püügikoormus seoses hariliku merikeele varude majandamisega La Manche’i lääneosas ICESi VIIe rajoonis
IID LISA:	Tobiavarude majandamise piirkonnad ICESi IIa ja IIIa rajoonis ning ICESi IV alapiirkonnas
III LISA:	Kolmanda riigi vetes kala püüdvate liidu laevade püügilubade maksimaalne arv
IV LISA:	ICCATi konventsiooni ala
V LISA:	CCAMLRi konventsiooni ala
VI LISA:	IOTC konventsiooni ala
VII LISA:	WCPFC konventsiooni ala
VIII LISA:	Liidu vetes kala püüdvate kolmandate riikide laevade kalapüügilubadega seotud koguselised piirangud

I LISA

LIIDU LAEVADELE LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC)
PÜÜGIPIIRANGUTEGA PIIRKONDADES, LIIKIDE JA PIIRKONDADE KAUPA

IA, IB, IC, ID, IE, IF, IG ja IJ lisade tabelites sätestatakse kalavarude kaupa lubatud kogupüük (TAC) ja kvoodid (eluskaalu tonnides, kui ei ole sätestatud teisiti) ning vajaduse korral nende kasutamisega seotud funktsionaalsed tingimused.

Kõigi käesolevas lisas sätestatud kalapüügivõimaluste suhtes kohaldatakse määruses (EÜ) nr 1224/2009 sätestatud eeskirju, eelkõige nimetatud määruse artikleid 33 ja 34.

Viited püügipiirkondadele on viited ICESi püügipiirkondadele, kui ei ole määratletud teisiti. Igas piirkonnas viidatakse kalavarudele liigi ladinakeelse nimetuse tähestikulises järjekorras. Ainult ladinakeelsed nimetused määravad kindlaks liigid regulatiivsetel eesmärkidel; tavanimetused on antud selguse huvides.

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmist ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavustabelit:

Teaduslik nimetus	Kolmetäheline kood	Tavanimetus
Amblyraja radiata	RJR	Tähtrai
Ammodytes spp.	SAN	Tobiad
Argentina silus	ARU	Põhjaatlandi hõbekala
Beryx spp.	ALF	Limapead
Brosme brosme	USK	Meriluts
Caproidae	BOR	Hirvkalalased
Centrophorus squamosus	GUQ	Hall lühiogahai
Centroscymnus coelolepis	CYO	Portugali süvahai
Chaceon spp.	GER	Süvamere punakrabi
Chaenocephalus aceratus	SSI	Krokodilljääkala
Champsocephalus gunnari	ANI	Haugjääkala
Channichthys rhinoceratus	LIC	Kerguéleni jääkala
Chionoecetes spp.	PCR	Arktikakrabi
Clupea harengus	HER	Heeringas
Coryphaenoides rupestris	RNG	Kalju-tömppeakala
Dalatias licha	SCK	Šokolaadhai
Deania calcea	DCA	Pikkkoon-hai
Dicentrarchus labrax	BSS	Huntahven
Dipturus batis (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia)	RJB	Sile tiibrai, sh selle mõlemad liigid
Dissostichus eleginoides	TOP	Patagoonia kihvkala
Dissostichus mawsoni	TOA	Antarktika kihvkala
Dissostichus spp.	TOT	Kihvkalad
Engraulis encrasicolus	ANE	Anšoovis
Etmopterus princeps	ETR	Suur tumehai
Etmopterus pusillus	ETP	Ronkjas tumehai
Euphausia superba	KRI	Tavaline hiilgevähk
Gadus morhua	COD	Tursk
Galeorhinus galeus	GAG	Supi-nugishai
Glyptocephalus cynoglossus	WIT	Pikklest
Gobionotothen gibberifrons	NOG	Roheline rüntnototeenia
Hippoglossoides platessoides	PLA	Harilik karelest
Hippoglossus hippoglossus	HAL	Harilik hiidlest
Hoplostethus atlanticus	ORY	Oranž karekala
Illex illecebrosus	SQI	Lühiuimkalmaar
Lamna nasus	POR	Harilik heeringahai
Lepidonotothen squamifrons	NOS	Hall nototeenia
Lepidorhombus spp.	LEZ	Megrimid
Leucoraja naevus	RJN	Kägurai
Limanda ferruginea	YEL	Ruske soomuslest
Limanda limanda	DAB	Harilik soomuslest
Lophiidae	ANF	Merikuratlased
Macrourus spp.	GRV	Pikksabad
Makaira nigricans	BUM	Sinine marliin
Mallotus villosus	CAP	Moiva
Manta birostris	RMB	Hiid-sarvikrai
Martialia hyadesi	SQS	Kalmaar
Melanogrammus aeglefinus	HAD	Kilttursk
Merlangius merlangus	WHG	Merlang
Merluccius merluccius	HKE	Euroopa merluus
Micromesistius poutassou	WHB	Põhjaputassuu
Microstomus kitt	LEM	Väikesuulest
Molva dypterygia	BLI	Sinine molva
Molva molva	LIN	Harilik molva
Nephrops norvegicus	NEP	Norra salehomaar
Notothenia rossii	NOR	Marmornototeenia
Pandalus borealis	PRA	Harilik süvameregarneel
Paralomis spp.	PAI	Krabid
Penaeus spp.	PEN	Viburhännakud
Platichthys flesus	FLE	Lest
Pleuronectes platessa	PLE	Atlandi merilest
Pleuronectiformes	FLX	Lestalised
Pollachius pollachius	POL	Pollak
Pollachius virens	POK	Põhjaatlandi süsikas
Psetta maxima	TUR	Harilik kammeljas
Pseudochaenichthys georgianus	SGI	Tume ebajääkala
Pseudopentaceros spp.	EDW	Kultkala
Raja alba	RJA	Valgerai
Raja brachyura	RJH	Valgetäpp-rai
Raja circularis	RJI	Ümar helerai
Raja clavata	RJC	Ogarai
Raja fullonica	RJF	Šagräänrai
Raja (Dipturus) nidarosiensis	JAD	Norra rai
Raja microocellata	RJE	Peentäpp-rai
Raja montagui	RJM	Täpiline rai
Raja undulata	RJU	Musterrai
Rajiformes	SRX	Railised
Reinhardtius hippoglossoides	GHL	Süvalest
Scomber scombrus	MAC	Harilik makrell
Scophthalmus rhombus	BLL	Sile kammeljas
Sebastes spp.	RED	Meriahvenad
Solea solea	SOL	Harilik merikeel
Solea spp.	SOO	Merikeeled
Sprattus sprattus	SPR	Kilu
Squalus acanthias	DGS	Harilik ogahai
Tetrapturus albidus	WHM	Valge odanina
Thunnus maccoyii	SBF	Siniuim-tuun
Thunnus obesus	BET	Suursilm-tuun
Thunnus thynnus	BFT	Harilik tuun
Trachurus murphyi	CJM	Tšiili stauriid
Trachurus spp.	JAX	Stauriidid
Trisopterus esmarkii	NOP	Tursik
Urophycis tenuis	HKW	Valge ameerikaluts
Xiphias gladius	SWO	Mõõkkala

Järgmine tavanimetuste ja ladinakeelsete nimetuste vastavustabel on esitatud üksnes selgitamiseks:

IA LISA

SKAGERRAK, KATTEGAT, ICESi I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII JA XIV ALAPIIRKOND, CECAFi LIIDU VEED, PRANTSUSE GUAJAANA VEED

Liik:

Tobiad

Püügipiirkond:

IV püügipiirkonna Norra veed

Ammodytes spp.

(SAN/04-N.)

Taani

0

Analüütiline TAC

Ühendkuningriik

0

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Euroopa Liit

0

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC

Ei kohaldata

Liik:

Tobiad

Püügipiirkond:

IIa, IIIa ja IV püügipiirkonna liidu veed(1)

Ammodytes spp.

Taani

0

(2)

Analüütiline TAC

Ühendkuningriik

0

(2)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Saksamaa

0

(2)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Rootsi

0

(2)

Euroopa Liit

0

TAC

0

(1)

Välja arvatud kuue meremiili kaugusel Ühendkuningriigi lähtejoonest Shetlandi, Fair Isle’i ja Foula lähedal asuvad veed.

(2)

Ilma et see piiraks lossimiskohustuse kohaldamist, võib hariliku soomuslesta ja merlangi püügi arvestada maha kuni 2 % kvoodist (OT1/*2A3A4), tingimusel et nimetatud liikide püük ja kaaspüük ei ületa 9 % kõnealusest tobiate kogukvoodist, arvestatuna määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt.

Eritingimus: Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid järgmistes IID lisas määratletud tobiavarude majandamispiirkondades:

Püügipiirkond: Tobiavarude majandamispiirkonna liidu veed

1

2

3

4

5

6

7

(SAN/234_1)

(SAN/234_2)

(SAN/234_3)

(SAN/234_4)

(SAN/234_5)

(SAN/234_6)

(SAN/234_7)

Taani

0

0

0

0

0

0

0

Ühendkuningriik

0

0

0

0

0

0

0

Saksamaa

0

0

0

0

0

0

0

Rootsi

0

0

0

0

0

0

0

Euroopa Liit

0

0

0

0

0

0

0

Kokku

0

0

0

0

0

0

0

Liik:

Põhjaatlandi hõbekala

Püügipiirkond:

I ja II püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

Argentina silus

(ARU/1/2.)

Saksamaa

24

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

8

Madalmaad

19

Ühendkuningriik

39

Euroopa Liit

90

TAC

90

Liik:

Põhjaatlandi hõbekala

Püügipiirkond:

III ja IV püügipiirkonna liidu veed

Argentina silus

(ARU/34-C)

Taani

911

Analüütiline TAC

Saksamaa

9

Prantsusmaa

7

Iirimaa

7

Madalmaad

43

Rootsi

35

Ühendkuningriik

16

Euroopa Liit

1 028

TAC

1 028

Liik:

Põhjaatlandi hõbekala

Püügipiirkond:

V, VI ja VII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

Argentina silus

(ARU/567.)

Saksamaa

263

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

6

Iirimaa

244

Madalmaad

2 747

Ühendkuningriik

193

Euroopa Liit

3 453

TAC

3 453

Liik:

Meriluts

Püügipiirkond:

I, II ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

Brosme brosme

(USK/1214EI)

Saksamaa

6

(1)

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

6

(1)

Ühendkuningriik

6

(1)

Muud

3

(1)

Euroopa Liit

21

(1)

TAC

21

(1)

Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

Liik:

Meriluts

Püügipiirkond:

IIIa püügipiirkond; alarajoonide 22–32 liidu veed

Brosme brosme

(USK/3A/BCD)

Taani

15

Analüütiline TAC

Rootsi

7

Saksamaa

7

Euroopa Liit

29

TAC

29

Liik:

Meriluts

Püügipiirkond:

IV püügipiirkonna liidu veed

Brosme brosme

(USK/04-C.)

Taani

64

Analüütiline TAC

Saksamaa

19

Prantsusmaa

44

Rootsi

6

Ühendkuningriik

96

Muud

6

(1)

Euroopa Liit

235

TAC

235

(1)

Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

Liik:

Meriluts

Püügipiirkond:

V, VI ja VII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

Brosme brosme

(USK/567EI.)

Saksamaa

pm

Analüütiline TAC

Hispaania

pm

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

Prantsusmaa

pm

Iirimaa

pm

Ühendkuningriik

pm

Muud

pm

(1)

Euroopa Liit

pm

Norra

pm

(2)(3)(4)(5)

TAC

pm

(1)

Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(2)

Võib püüda IIa, IV, Vb, VI ja VII püügipiirkonna liidu vetes (USK/*24X7C).

(3)

Eritingimus: Selle alusel on lubatud Vb, VI ja VII püügipiirkonnas muude kalaliikide juhupüük 25 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib suurendada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus Vb, VI ja VII püügipiirkonnas ei tohi ületada järgmist kogust tonnides (OTH/*5B67-):

pm

(4)

Kaasa arvatud harilik molva. Järgmised Norra kvoodid on ainult õngejadadega püügiks Vb, VI ja VII püügipiirkonnas.

Molva (LIN/*5B67-)

pm

Meriluts (USK/*5B67-)

pm

(5)

Merilutsu ja hariliku molva Norra kvoodid on vastastikku asendatavad kuni järgmise ulatuse võrra (tonnides):

pm

Liik:

Meriluts

Püügipiirkond:

IV püügipiirkonna Norra veed

Brosme brosme

(USK/04-N.)

Belgia

pm

Analüütiline TAC

Taani

pm

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Saksamaa

pm

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

pm

Madalmaad

pm

Ühendkuningriik

pm

Euroopa Liit

pm

TAC

Ei kohaldata

Liik:

Hirvkalalased

Püügipiirkond:

VI, VII ja VIII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

Caproidae

(BOR/678-)

Taani

10 463

Ennetuslik TAC

Iirimaa

29 464

Ühendkuningriik

2 710

Euroopa Liit

42 637

TAC

42 637

Liik:

Heeringas (1)

Püügipiirkond:

IIIa

Clupea harengus

(HER/03A.)

Taani

pm

(2)

Analüütiline TAC

Saksamaa

pm

(2)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Rootsi

pm

(2)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Euroopa Liit

pm

(2)

Norra

pm

Fääri saared

pm

(3)

TAC

pm

(1)

Püütud kogused, kui heeringas on püütud püügivahenditega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm.

(2)

Eritingimus: kuni 50 % sellest võib püüda IV püügipiirkonna liidu vetes (HER/*04-C.).

(3)

Võib püüda üksnes Skagerrakis (HER/*03AN.).

Liik:

Heeringas (1)

Püügipiirkond:

IV püügipiirkonna liidu ja Norra veed põhja pool 53° 30' N

Clupea harengus

(HER/4AB.)

Taani

pm

Analüütiline TAC

Saksamaa

pm

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Prantsusmaa

pm

Madalmaad

pm

Rootsi

pm

Ühendkuningriik

pm

Euroopa Liit

pm

Norra

pm

(2)

TAC

pm

(1)

Püütud kogused, kui heeringas on püütud võrkudega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm. Liikmesriigid teatavad eraldi IVa (HER/04A.) ja IVb (HER/04B.) püügipiirkonnas püütud heeringa lossitud kogused.

(2)

Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast. Selle kvoodi piires ei tohi IVa ja IVb püügipiirkonna (HER/*4AB-C). liidu vetes püüda suuremaid koguseid kui järgnevalt esitatud.

50 000

Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Norra veed lõuna pool 62° N (HER/*04N-)(1)

Euroopa Liit

pm

(1)

Püütud kogused, kui heeringas on püütud võrkudega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm. Liikmesriigid teatavad eraldi IVa (HER/*4AN.) ja IVb (HER/*4BN.) püügipiirkonnas püütud heeringa kogused.

Liik:

Heeringas (1)

Püügipiirkond:

Norra veed lõuna pool 62° N

Clupea harengus

(HER/04-N.)

Rootsi

pm

(1)

Analüütiline TAC

Euroopa Liit

pm

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC

pm

(1)

Tursa, kilttursa, pollaki ja merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha.

Liik:

Heeringas (1)

Püügipiirkond:

IIIa

Clupea harengus

(HER/03A-BC)

Taani

pm

Analüütiline TAC

Saksamaa

pm

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Rootsi

pm

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Euroopa Liit

pm

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

TAC

pm

(1)

Üksnes kogused, kui heeringas on kaaspüügina püütud võrkudega, mille silmasuurus on väiksem kui 32 mm.

Liik:

Heeringas (1)

Püügipiirkond:

IV püügipiirkonna liidu ja Norra veed põhja pool 53° 30' N

Clupea harengus

(HER/4AB.)

Taani

pm

Analüütiline TAC

Saksamaa

pm

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Prantsusmaa

pm

Madalmaad

pm

Rootsi

pm

Ühendkuningriik

pm

Euroopa Liit

pm

Norra

pm

(2)

TAC

pm

(1)

Püütud kogused, kui heeringas on püütud võrkudega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm. Liikmesriigid teatavad eraldi IVa (HER/04A.) ja IVb (HER/04B.) püügipiirkonnas püütud heeringa lossitud kogused.

(2)

Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast. Selle kvoodi piires ei tohi IVa ja IVb püügipiirkonna (HER/*4AB-C). liidu vetes püüda suuremaid koguseid kui järgnevalt esitatud.

pm

Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Norra veed lõuna pool 62° N (HER/*04N-)(1)

Euroopa Liit

pm

(1)

Püütud kogused, kui heeringas on püütud võrkudega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm. Liikmesriigid teatavad eraldi IVa (HER/*4AN.) ja IVb (HER/*4BN.) püügipiirkonnas püütud heeringa kogused.

Liik:

Heeringas (1)

Püügipiirkond:

Norra veed lõuna pool 62° N

Clupea harengus

(HER/04-N.)

Rootsi

pm

(1)

Analüütiline TAC

Euroopa Liit

pm

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC

pm

(1)

Tursa, kilttursa, pollaki ja merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha.

Liik:

Heeringas (1)

Püügipiirkond:

IIIa

Clupea harengus

(HER/03A-BC)

Taani

pm

Analüütiline TAC

Saksamaa

pm

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Rootsi

pm

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Euroopa Liit

pm

TAC

pm

(1)

Üksnes kogused, kui heeringas on kaaspüügina püütud võrkudega, mille silmasuurus on väiksem kui 32 mm.

Liik:

Heeringas (1)

Püügipiirkond:

IV ja VIId püügipiirkond ning IIa püügipiirkonna liidu veed

Clupea harengus

(HER/2A47DX)

Belgia

pm

Analüütiline TAC

Taani

pm

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Saksamaa

pm

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

pm

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Madalmaad

pm

Rootsi

pm

Ühendkuningriik

pm

Euroopa Liit

pm

TAC

pm

(1)

Üksnes kogused, kui heeringas on kaaspüügina püütud võrkudega, mille silmasuurus on väiksem kui 32 mm.

Liik:

Heeringas (1)

Püügipiirkond:

IVc ja VIId (2)

Clupea harengus

(HER/4CXB7D)

Belgia

pm

(3)

Analüütiline TAC

Taani

pm

(3)

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Saksamaa

pm

(3)

Prantsusmaa

pm

(3)

Madalmaad

pm

(3)

Ühendkuningriik

pm

(3)

Euroopa Liit

pm

TAC

pm

(1)

Üksnes sellise heeringa kogused, mis on püütud võrkudega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm.

(2)

Välja arvatud Blackwateri kalavaru: viide heeringavarule Thamesi suudme merepiirkonnas mis piirneb joonega, mis kulgeb otse lõuna suunas Landguard Pointist (51°56' N, 1°19,1' E) laiuskraadini 51°33' N ning sealt otse lääne suunas Ühendkuningriigi rannikul asuva punktini.

(3)

Eritingimus: sellest kvoodist kuni 50 % võib püüda IVb püügipiirkonnas (HER/*04B.).

Liik:

Heeringas

Püügipiirkond:

Vb, VIb ja VIaN püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed(1)

Clupea harengus

(HER/5B6ANB)

Saksamaa

pm

(2)

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

pm

(2)

Iirimaa

pm

(2)

Madalmaad

pm

(2)

Ühendkuningriik

pm

(2)

Euroopa Liit

pm

(2)

TAC

pm

(1)

Viide heeringavarudele ICESi VIa püügipiirkonna selles osas, mis asub 7° läänepikkusest ida pool ja 55° põhjalaiusest põhja pool või 7° läänepikkusest lääne pool ja 56° põhjalaiusest põhja pool, välja arvatud Clyde’i piirkond.

(2)

Heeringat on keelatud püüda või pardal hoida selle TACi kohaldamisalasse jäävate ICESi püügipiirkondade neis vetes, mis asuvad vahemikus 56° N ja 57° 30′ N, välja arvatud kuuemeremiiline vöönd mõõdetuna Ühendkuningriigi territoriaalvete lähtejoonest.

Liik:

Heeringas

Püügipiirkond:

VIaS,(1) VIIb, VIIc

Clupea harengus

(HER/6AS7BC)

Iirimaa

pm

Analüütiline TAC

Madalmaad

pm

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Euroopa Liit

pm

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC

pm

(1)

Viide heeringavarudele VIa püügipiirkonnas, lõuna pool 56° 00′ N ja lääne pool 07° 00′ W.

Liik:

Heeringas

Püügipiirkond:

VI Clyde(1)

Clupea harengus

(HER/06ACL.)

Ühendkuningriik

Kehtestatakse hiljem

(2)

Ennetuslik TAC

Euroopa Liit

Kehtestatakse hiljem

(3)

TAC

Kehtestatakse hiljem

(3)

(1)

Clyde’i kalavaru: viide heeringavarule merepiirkonnas, mis asub järgmisi koordinaate ühendavast joonest kirde pool:

- Mull of Kintyre (55°17,9'N, 05°47,8'W);

- punkt konkreetses asukohas (55°04'N, 05°23'W) ja

- Corsewall Point (55°00,5'N, 05°09,4'W). D265

(2)

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

(3)

Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 2 kohaselt.

Liik:

Heeringas

Püügipiirkond:

VIIa(1)

Clupea harengus

(HER/07A/MM)

Iirimaa

1 191

Analüütiline TAC

Ühendkuningriik

3 384

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Euroopa Liit

4 575

TAC

4 575

(1)

Käesolevat püügipiirkonda on vähendatud järgmiste piiridega:

- põhjas laiuskraad 52º 30' N,

- lõunas laiuskraad 52º 00' N,

- läänes Iirimaa rannik,

- idas Ühendkuningriigi rannik.

Liik:

Heeringas

Püügipiirkond:

VIIe ja VIIf

Clupea harengus

(HER/7EF.)

Prantsusmaa

465

Ennetuslik TAC

Ühendkuningriik

465

Euroopa Liit

930

TAC

930

Liik:

Heeringas

Püügipiirkond:

VIIg(1), VIIh(1), VIIj(1) ja VIIk(1)

Clupea harengus

(HER/7G-K.)

Saksamaa

172

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

953

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Iirimaa

13 345

Madalmaad

953

Ühendkuningriik

19

Euroopa Liit

15 442

TAC

15 442

(1)

Käesolevat püügipiirkonda on vähendatud järgmiste piiridega:

- põhjas laiuskraad 52º 30' N,

- lõunas laiuskraad 52º 00' N,

- läänes Iirimaa rannik,

- idas Ühendkuningriigi rannik.

Liik:

Anšoovis

Püügipiirkond:

VIII

Engraulis encrasicolus

(ANE/08.)

Hispaania

pm

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

pm

Euroopa Liit

pm

TAC

pm

Liik:

Anšoovis

Püügipiirkond:

IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed

Engraulis encrasicolus

(ANE/9/3411)

Hispaania

4 618

Ennetuslik TAC

Portugal

5 038

Euroopa Liit

9 656

TAC

9 656

Liik:

Tursk

Püügipiirkond:

Skagerrak

Gadus morhua

(COD/03AN.)

Belgia

pm

Analüütiline TAC

Taani

pm

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Saksamaa

pm

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Madalmaad

pm

Rootsi

pm

Euroopa Liit

pm

TAC

pm

Liik:

Tursk

Püügipiirkond:

Kattegat

Gadus morhua

(COD/03AS.)

Taani

pm

(1)

Analüütiline TAC

Saksamaa

pm

(1)

Rootsi

pm

(1)

Euroopa Liit

pm

(1)

TAC

pm

(1)

(1)

Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

Liik:

Tursk

Püügipiirkond:

IV püügipiirkond; IIa püügipiirkonna liidu veed; IIIa püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat

Gadus morhua

(COD/2A3AX4)

Belgia

pm

Analüütiline TAC

Taani

pm

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Saksamaa

pm

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

pm

Madalmaad

pm

Rootsi

pm

Ühendkuningriik

pm

Euroopa Liit

pm

Norra

pm

(1)

TAC

pm

(1)

Võib püüda liidu vetes. Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast.

Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

IV püügipiirkonna Norra veed (COD/*04N-)

Euroopa Liit

pm

Liik:

Tursk

Püügipiirkond:

Norra veed lõuna pool 62° N

Gadus morhua

(COD/04-N.)

Rootsi

pm

(1)

Analüütiline TAC

Euroopa Liit

pm

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC

Ei kohaldata

(1)

Kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka.

Liik:

Tursk

Püügipiirkond:

VIb püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed lääne pool 12° 00′ W, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

Gadus morhua

(COD/5W6-14)

Belgia

0

Ennetuslik TAC

Saksamaa

1

Prantsusmaa

12

Iirimaa

16

Ühendkuningriik

45

Euroopa Liit

74

TAC

74

Liik:

Tursk

Püügipiirkond:

VIa püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed ida pool 12° 00′ W

Gadus morhua

(COD/5BE6A)

Belgia

0

Analüütiline TAC

Saksamaa

0

Prantsusmaa

0

Iirimaa

0

Ühendkuningriik

0

Euroopa Liit

0

0

TAC

0

(1)

(1)

Kõnealuse TACiga hõlmatud piirkonnas kaaspüügil püütud turska võib lossida tingimusel, et eluskaalu järgi ei moodusta see rohkem kui 1,5 % pardal olevast püütud kalast püügireisi kohta. Seda sätet ei kohaldada lossimiskohustusega saagi suhtes.

Liik:

Tursk

Püügipiirkond:

VIIa

Gadus morhua

(COD/07A.)

Belgia

2

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

5

Iirimaa

97

Madalmaad

0

Ühendkuningriik

42

Euroopa Liit

146

TAC

146

Liik:

Tursk

Püügipiirkond:

VIIb, VIIc, VIIe–k, VIII, IX ja X püügipiirkond;

Gadus morhua

CECAFi 34.1.1 liidu veed

(COD/7XAD34)

Belgia

145

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

2 376

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

Iirimaa

792

Madalmaad

0

Ühendkuningriik

256

Euroopa Liit

3 569

TAC

3 569

Liik:

Tursk

Püügipiirkond:

VIId

Gadus morhua

(COD/07D.)

Belgia

pm

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

pm

Madalmaad

pm

Ühendkuningriik

pm

Euroopa Liit

pm

TAC

pm

(1)

Liik:

Megrimid

Püügipiirkond:

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

Lepidorhombus spp.

(LEZ/2AC4-C)

Belgia

8

Analüütiline TAC

Taani

7

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Saksamaa

7

Prantsusmaa

43

Madalmaad

34

Ühendkuningriik

2 540

Euroopa Liit

2 639

TAC

2 639

Liik:

Megrimid

Püügipiirkond:

Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; VI püügipiirkond;

Lepidorhombus spp.

XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(LEZ/56-14)

Hispaania

557

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

2 171

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Iirimaa

635

Ühendkuningriik

1 537

Euroopa Liit

4 900

TAC

4 900

Liik:

Megrimid

Püügipiirkond:

VII

Lepidorhombus spp.

(LEZ/07.)

Belgia

pm

(2)

Analüütiline TAC

Hispaania

pm

(1)

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

Prantsusmaa

pm

(1)

Iirimaa

pm

(2)

Ühendkuningriik

pm

(2)

Euroopa Liit

pm

TAC

pm

(1)

5 % sellest kvoodist võib püüda VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas (LEZ/*8ABDE).

(2)

5 % sellest kvoodist võib kasutada VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas (LEZ/*8ABDE) kaaspüügiks merikeele sihtpüügil.

Liik:

Megrimid

Püügipiirkond:

VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe

Lepidorhombus spp.

(LEZ/8ABDE.)

Hispaania

pm

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

pm

Euroopa Liit

pm

TAC

pm

Liik:

Megrimid

Püügipiirkond:

VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed

Lepidorhombus spp.

(LEZ/8C3411)

Hispaania

935

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

47

Portugal

31

Euroopa Liit

1 013

TAC

1 013

Liik:

Harilik soomuslest ja lest

Püügipiirkond:

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

Limanda limanda ja

(DAB/2AC4-C) hariliku soomuslesta puhul;

Platichthys flesus

(FLE/2AC4-C) lesta puhul

Belgia

402

Ennetuslik TAC

Taani

1 511

Saksamaa

2 266

Prantsusmaa

157

Madalmaad

9 136

Rootsi

5

Ühendkuningriik

1 270

Euroopa Liit

14 747

TAC

14 747

Liik:

Merikuratlased

Püügipiirkond:

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

Lophiidae

(ANF/2AC4-C)

Belgia

pm

(1)

Analüütiline TAC

Taani

pm

(1)

Saksamaa

pm

(1)

Prantsusmaa

pm

(1)

Madalmaad

pm

(1)

Rootsi

pm

(1)

Ühendkuningriik

pm

(1)

Euroopa Liit

pm

(1)

TAC

pm

(1)

Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda: VI püügipiirkonnas; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes (ANF/*56-14).

Liik:

Merikuratlased

Püügipiirkond:

IV püügipiirkonna Norra veed

Lophiidae

(ANF/04-N.)

Belgia

pm

Analüütiline TAC

Taani

pm

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Saksamaa

pm

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Madalmaad

pm

Ühendkuningriik

pm

Euroopa Liit

pm

TAC

Ei kohaldata

Liik:

Merikuratlased

Püügipiirkond:

VI püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

Lophiidae

(ANF/56-14)

Belgia

pm

Ennetuslik TAC

Saksamaa

pm

Hispaania

pm

Prantsusmaa

pm

Iirimaa

pm

Madalmaad

pm

Ühendkuningriik

pm

Euroopa Liit

pm

TAC

pm

Liik:

Merikuratlased

Püügipiirkond:

VII

Lophiidae

(ANF/07.)

Belgia

2 729

(1)

Analüütiline TAC

Saksamaa

304

(1)

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

Hispaania

1 084

(1)

Prantsusmaa

17 515

(1)

Iirimaa

2 238

(1)

Madalmaad

353

(1)

Ühendkuningriik

5 311

(1)

Euroopa Liit

29 534

(1)

TAC

29 534

(1)

(1)

Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas (ANF/*8ABDE).

Liik:

Merikuratlased

Püügipiirkond:

VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe

Lophiidae

(ANF/8ABDE.)

Hispaania

1 206

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

6 708

Euroopa Liit

7 914

TAC

7 914

Liik:

Merikuratlased

Püügipiirkond:

VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed

Lophiidae

(ANF/8C3411)

Hispaania

2 011

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

2

Portugal

400

Euroopa Liit

2 413

TAC

2 413

Liik:

Kilttursk

Püügipiirkond:

IIIa püügipiirkond, alarajoonide 22–32 liidu veed

Melanogrammus aeglefinus

(HAD/3A/BCD)

Belgia

pm

Analüütiline TAC

Taani

pm

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Saksamaa

pm

Madalmaad

pm

Rootsi

pm

Euroopa Liit

pm

TAC

pm

Liik:

Kilttursk

Püügipiirkond:

IV püügipiirkond; IIa püügipiirkonna liidu veed

Melanogrammus aeglefinus

(HAD/2AC4.)

Belgia

pm

Analüütiline TAC

Taani

pm

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Saksamaa

pm

Prantsusmaa

pm

Madalmaad

pm

Rootsi

pm

Ühendkuningriik

pm

Euroopa Liit

pm

Norra

pm

TAC

pm

Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

IV püügipiirkonna Norra veed (HAD/*04N-)

Euroopa Liit

pm

Liik:

Kilttursk

Püügipiirkond:

Norra veed lõuna pool 62° N

Melanogrammus aeglefinus

(HAD/04-N.)

Rootsi

pm

(1)

Analüütiline TAC

Euroopa Liit

pm

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC

Ei kohaldata

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

(1)

Tursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka.

Liik:

Kilttursk

Püügipiirkond:

VIb, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

Melanogrammus aeglefinus

(HAD/6B1214)

Belgia

pm

Analüütiline TAC

Saksamaa

pm

Prantsusmaa

pm

Iirimaa

pm

Ühendkuningriik

pm

Euroopa Liit

pm

TAC

pm

Liik:

Kilttursk

Püügipiirkond:

Vb ja VIa püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

Melanogrammus aeglefinus

(HAD/5BC6A.)

Belgia

pm

Analüütiline TAC

Saksamaa

pm

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Prantsusmaa

pm

Iirimaa

pm

Ühendkuningriik

pm

Euroopa Liit

pm

TAC

pm

Liik:

Kilttursk

Püügipiirkond:

VIIb–k, VIII, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed

Melanogrammus aeglefinus

(HAD/7X7A34)

Belgia

68

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

4 051

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Iirimaa

1 351

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

Ühendkuningriik

608

Euroopa Liit

6 078

TAC

6 078

Liik:

Kilttursk

Püügipiirkond:

VIIa

Melanogrammus aeglefinus

(HAD/07A.)

Belgia

pm

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

pm

Iirimaa

pm

Ühendkuningriik

pm

Euroopa Liit

pm

TAC

pm

Liik:

Merlang

Püügipiirkond:

IIIa

Merlangius merlangus

(WHG/03A.)

Taani

pm

Ennetuslik TAC

Madalmaad

pm

Rootsi

pm

Euroopa Liit

pm

TAC

pm

Liik:

Merlang

Püügipiirkond:

IV püügipiirkond; IIa püügipiirkonna liidu veed

Merlangius merlangus

(WHG/2AC4.)

Belgia

pm

Analüütiline TAC

Taani

pm

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Saksamaa

pm

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

pm

Madalmaad

pm

Rootsi

pm

Ühendkuningriik

pm

Euroopa Liit

pm

Norra

pm

(1)

TAC

pm

(1)

Võib püüda liidu vetes. Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast.

Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

IV püügipiirkonna Norra veed (WHG/*04N-)

Euroopa Liit

pm

Liik:

Merlang

Püügipiirkond:

VI püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

Merlangius merlangus

(WHG/56-14)

Saksamaa

1

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

26

Iirimaa

64

Ühendkuningriik

122

Euroopa Liit

213

TAC

213

Liik:

Merlang

Püügipiirkond:

VIIa

Merlangius merlangus

(WHG/07 A.)

Belgia

0

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

3

Iirimaa

46

Madalmaad

0

Ühendkuningriik

31

Euroopa Liit

80

TAC

80

Liik:

Merlang

Püügipiirkond:

VIIb, VIIc, VIId, VIIe, VIIf, VIIg, VIIh, VIIj ja VIIk

Merlangius merlangus

(WHG/7X7A-C)

Belgia

pm

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

pm

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

Iirimaa

pm

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Madalmaad

pm

Ühendkuningriik

pm

Euroopa Liit

pm

TAC

pm

Liik:

Merlang

Püügipiirkond:

VIII

Merlangius merlangus

(WHG/08.)

Hispaania

1 016

Ennetuslik TAC

Prantsusmaa

1 524

Euroopa Liit

2 540

TAC

2 540

Liik:

Merlang

Püügipiirkond:

IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed

Merlangius merlangus

(WHG/9/3411)

Portugal

pm

(1)

Ennetuslik TAC

Euroopa Liit

pm

(2)

TAC

pm

(2)

(1)

pm.

(2)

Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 1 kohaselt.

Liik:

Merlang ja pollak

Püügipiirkond:

Norra veed lõuna pool 62° N

Merlangius merlangus ja

(WHG/04-N.) merlangi puhul;

Pollachius pollachius

(POL/04-N.) pollaki puhul

Rootsi

pm

(1)

Ennetuslik TAC

Euroopa Liit

pm

TAC

Ei kohaldata

(1)

Tursa, kilttursa ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka.

Liik:

Euroopa merluus

Püügipiirkond:

IIIa püügipiirkond; alarajoonide 22–32 liidu veed

Merluccius merluccius

(HKE/3A/BCD)

Taani

pm

(2)

Analüütiline TAC

Rootsi

pm

(2)

Euroopa Liit

pm

TAC

pm

(1)

(1)

Euroopa merluusi põhjapoolsed varud järgmise TACi piires:

pm

(2)

Seda kvooti võib üle kanda IIa ja IV püügipiirkonna liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga eelnevalt komisjonile teatada.

Liik:

Euroopa merluus

Püügipiirkond:

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

Merluccius merluccius

(HKE/2AC4-C)

Belgia

pm

Analüütiline TAC

Taani

pm

Saksamaa

pm

Prantsusmaa

pm

Madalmaad

pm

Ühendkuningriik

pm

Euroopa Liit

pm

TAC

pm

(1)

(1)

Euroopa merluusi põhjapoolsed varud järgmise TACi piires:

pm

Liik:

Euroopa merluus

Püügipiirkond:

VI ja VII püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed;

Merluccius merluccius

XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(HKE/571214)

Belgia

pm

(1)

Analüütiline TAC

Hispaania

pm

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

Prantsusmaa

pm

(1)

Iirimaa

pm

Madalmaad

pm

(1)

Ühendkuningriik

pm

(1)

Euroopa Liit

pm

TAC

pm

(2)

(1)

Seda kvooti võib üle kanda IIa ja IV püügipiirkonna liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga eelnevalt komisjonile teatada.

(2)

Euroopa merluusi põhjapoolsed varud järgmise TACi piires:

pm

Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe (HKE/*8ABDE)

Belgia

pm

Hispaania

pm

Prantsusmaa

pm

Iirimaa

pm

Madalmaad

pm

Ühendkuningriik

pm

Euroopa Liit

pm

Liik:

Euroopa merluus

Püügipiirkond:

VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe

Merluccius merluccius

(HKE/8ABDE.)

Belgia

pm

(1)

Analüütiline TAC

Hispaania

pm

Prantsusmaa

pm

Madalmaad

pm

(1)

Euroopa Liit

pm

TAC

pm

(2)

(1)

Seda kvooti võib üle kanda IV püügipiirkonda ja IIa püügipiirkonna liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb siiski eelnevalt komisjonile teatada.

(2)

Euroopa merluusi põhjapoolsed varud järgmise TACi piires:

pm

Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

VI ja VII püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV rahvusvahelised veed (HKE/*57-14)

Belgia

pm

Hispaania

pm

Prantsusmaa

pm

Madalmaad

pm

Euroopa Liit

pm

Liik:

Euroopa merluus

Püügipiirkond:

VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed

Merluccius merluccius

(HKE/8C3411)

Hispaania

pm

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

pm

Portugal

pm

Euroopa Liit

pm

TAC

pm

Liik:

Põhjaputassuu

Püügipiirkond:

II ja IV püügipiirkonna Norra veed

Micromesistius poutassou

(WHB/24-N.)

Taani

pm

Analüütiline TAC

Ühendkuningriik

pm

Euroopa Liit

pm

TAC

Ei kohaldata

Liik:

Põhjaputassuu

Püügipiirkond:

I, II, III, IV, V, VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId, VIIIe, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

Micromesistius poutassou

(WHB/1X14)

Taani

pm

(1) (3)

Analüütiline TAC

Saksamaa

pm

(1) (3)

Hispaania

pm

(1) (2) (3)

Prantsusmaa

pm

(1) (3)

Iirimaa

pm

(1) (3)

Madalmaad

pm

(1) (3)

Portugal

pm

(1) (2) (3)

Rootsi

pm

(1) (3)

Ühendkuningriik

pm

(1) (3)

Euroopa Liit

pm

(1) (3)

Norra

pm

Fääri saared

pm

TAC

Ei kohaldata

(1)

Eritingimus: sellest kuni 68 % võib püüda Norra majandusvööndis või Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas (WHB/*NZJM1).

pm%

(2)

Seda kvooti võib üle kanda VIIIc, IX ja X püügipiirkonda; CECAFi 34.1.1 liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb siiski eelnevalt komisjonile teatada.

(3)

Eritingimus: liidu kasutatava pm tonni suuruse kogukoguse raames võivad liikmesriigid oma kvoodist Fääri vetes (WHB/*05B-F) püüda järgmise protsendi: pm%

Liik:

Põhjaputassuu

Püügipiirkond:

VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed

Micromesistius poutassou

(WHB/8C3411)

Hispaania

pm

Analüütiline TAC

Portugal

pm

Euroopa Liit

pm

(1)

TAC

Ei kohaldata

(1)

Eritingimus: sellest kuni järgmise protsendi ulatuses võib püüda Norra majandusvööndis või Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas (WHB/*NZJM2).

pm%

Liik:

Põhjaputassuu

Püügipiirkond:

II, IVa, V ja VI püügipiirkonna liidu veed põhja pool 56° 30' N ja VII püügipiirkond lääne pool 12°W

Micromesistius poutassou

(WHB/24A567)

Norra

pm

(1) (2)

Analüütiline TAC

Fääri saared

pm

(3) (4)

TAC

Ei kohaldata

(1)

Arvestatakse rannikuäärsete riikide lepingus Norrale kehtestatud püügi piirnormide hulka.

(2)

Eritingimus: IV püügipiirkonna püük ei tohi ületada (WHB/* 04A-C):

pm

Kõnealune püügilimiit IV püügipiirkonnas ulatub järgmise protsendini Norra juurdepääsukvoodist:

pm%

(3)

Arvestatakse Fääri saarte püügi piirnormide hulka.

(4)

Eritingimus: võib püüda ka VIb püügipiirkonnas (WHB/*06B-C). IVa püügipiirkonna püük ei tohi ületada (WHB/* 04A-C):

pm

Liik:

Väikesuulest ja pikklest

Püügipiirkond:

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

Microstomus kitt ja

(LEM/2AC4-C) väikesuulesta puhul;

Glyptocephalus cynoglossus

(WIT/2AC4-C) pikklesta puhul

Belgia

317

Ennetuslik TAC

Taani

872

Saksamaa

112

Prantsusmaa

239

Madalmaad

726

Rootsi

10

Ühendkuningriik

3 572

Euroopa Liit

5 848

TAC

5 848

Liik:

Sinine molva

Püügipiirkond:

Vb, VI ja VII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

Molva dypterygia

(BLI/5B67-)

Saksamaa

pm

Analüütiline TAC

Eesti

pm

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

Hispaania

pm

Prantsusmaa

pm

Iirimaa

pm

Leedu

pm

Poola

pm

Ühendkuningriik

pm

Muud

pm

(1)

Euroopa Liit

pm

Norra

pm

(2)

Fääri saared

pm

(3)

TAC

pm

(1)

Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(2)

Võib püüda IIa, IV, Vb, VI ja VII püügipiirkonna liidu vetes (NLI/*24X7C).

(3)

Kalju-tömppeakala ja süsisaba kaaspüük arvestatakse käesoleva kvoodi hulka. Selle kvoodi alusel võib püüda VIa püügipiirkonna ELi vetes põhja pool 56° 30′ N ja VIb püügipiirkonnas. Seda sätet ei kohaldada lossimiskohustusega saagi suhtes.

Liik:

Sinine molva

Püügipiirkond:

XII püügipiirkonna rahvusvahelised veed

Molva dypterygia

(BLI/12INT-)

Eesti

1

(1)

Ennetuslik TAC

Hispaania

426

(1)

Prantsusmaa

10

(1)

Leedu

4

(1)

Ühendkuningriik

4

(1)

Muud

1

(1)

Euroopa Liit

446

(1)

TAC

446

(1)

(1)

Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

Liik:

Sinine molva

Püügipiirkond:

II ja IV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

Molva dypterygia

(BLI/24-)

Taani

4

Ennetuslik TAC

Saksamaa

4

Iirimaa

4

Prantsusmaa

23

Ühendkuningriik

14

Muud

4

(1)

Euroopa Liit

53

TAC

53

(1)

Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

Liik:

Sinine molva

Püügipiirkond:

III püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

Molva dypterygia

(BLI/03-)

Taani

3

Ennetuslik TAC

Saksamaa

2

Rootsi

3

Euroopa Liit

8

TAC

8

Liik:

Harilik molva

Püügipiirkond:

I ja II püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

Molva molva

(LIN/1/2.)

Taani

8

Analüütiline TAC

Saksamaa

8

Prantsusmaa

8

Ühendkuningriik

8

Muud

4

(1)

Euroopa Liit

36

TAC

36

(1)

Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

Liik:

Harilik molva

Püügipiirkond:

IIIa püügipiirkond; IIIb, IIIc, IIId püügipiirkonna liidu veed

Molva molva

(LIN/3A/BCD)

Belgia

6

(1)

Analüütiline TAC

Taani

50

Saksamaa

6

(1)

Rootsi

19

Ühendkuningriik

6

(1)

Euroopa Liit

87

TAC

87

(1)

Selle kvoodi alusel võib püüda üksnes IIIa, IIIb, IIIc ja IIId püügipiirkonna liidu vetes.

Liik:

Harilik molva

Püügipiirkond:

IV püügipiirkonna liidu veed

Molva molva

(LIN/04-C.)

Belgia

pm

Analüütiline TAC

Taani

pm

Saksamaa

pm

Prantsusmaa

pm

Madalmaad

pm

Rootsi

pm

Ühendkuningriik

pm

Euroopa Liit

pm

TAC

pm

Liik:

Harilik molva

Püügipiirkond:

V püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

Molva molva

(LIN/05EI.)

Belgia

9

Ennetuslik TAC

Taani

6

Saksamaa

6

Prantsusmaa

6

Ühendkuningriik

6

Euroopa Liit

33

TAC

33

Liik:

Harilik molva

Püügipiirkond:

VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

Molva molva

(LIN/6X14.)

Belgia

pm

Analüütiline TAC

Taani

pm

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

Saksamaa

pm

Hispaania

pm

Prantsusmaa

pm

Iirimaa

pm

Portugal

pm

Ühendkuningriik

pm

Euroopa Liit

pm

Norra

pm

(1)(2)(3)

Fääri saared

pm

(4)(5)

TAC

pm

(1)

Eritingimus: Selle alusel on lubatud Vb, VI ja VII püügipiirkonnas muude kalaliikide juhupüük 25 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib suurendada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus Vb, VI ja VII püügipiirkonnas ei tohi ületada järgmist kogust tonnides (OTH/*6X14.):

pm

(2)

Kaasa arvatud meriluts. Norrale kvoodiga eraldatud kogused püütakse ainult õngejadadega Vb, VI ja VII püügipiirkonnas ja need on järgmised:

Molva (LIN/*5B67-)

pm

Meriluts (USK/*5B67-)

pm

(3)

Merilutsu ja hariliku molva Norra kvoodid on vastastikku asendatavad kuni järgmise ulatuse võrra (tonnides):

pm

(4)

Kaasa arvatud meriluts. Püütakse VIb ja VIa püügipiirkonnas põhja pool 56° 30′ N (LIN/*6BAN.).

(5)

Eritingimus: Selle alusel on lubatud VIa ja VIb püügipiirkonnas muude kalaliikide juhupüük 20 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib suurendada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus VIa ja VIb püügipiirkonnas ei tohi ületada järgmist kogust tonnides (OTH/*6AB.):

pm

Liik:

Harilik molva

Püügipiirkond:

IV püügipiirkonna Norra veed

Molva molva

(LIN/04-N.)

Belgia

pm

Analüütiline TAC

Taani

pm

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Saksamaa

pm

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

pm

Madalmaad

pm

Ühendkuningriik

pm

Euroopa Liit

pm

TAC

Ei kohaldata

Liik:

Norra salehomaar

Püügipiirkond:

IIIa püügipiirkond; alarajoonide 22–32 liidu veed

Nephrops norvegicus

(NEP/3A/BCD)

Taani

pm

Analüütiline TAC

Saksamaa

pm

Rootsi

pm

Euroopa Liit

pm

TAC

pm

Liik:

Norra salehomaar

Püügipiirkond:

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

Nephrops norvegicus

(NEP/2AC4-C)

Belgia

749

Analüütiline TAC

Taani

749

Saksamaa

11

Prantsusmaa

22

Madalmaad

385

Ühendkuningriik

12 399

Euroopa Liit

14 315

TAC

14 315

Liik:

Norra salehomaar

Püügipiirkond:

IV püügipiirkonna Norra veed

Nephrops norvegicus

(NEP/04-N.)

Taani

pm

Analüütiline TAC

Saksamaa

pm

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ühendkuningriik

pm

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Euroopa Liit

pm

TAC

Ei kohaldata

Liik:

Norra salehomaar

Püügipiirkond:

VI püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

Nephrops norvegicus

(NEP/5BC6.)

Hispaania

pm

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

pm

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Iirimaa

pm

Ühendkuningriik

pm

Euroopa Liit

pm

TAC

pm

Liik:

Norra salehomaar

Püügipiirkond:

VII

Nephrops norvegicus

(NEP/07.)

Hispaania

pm

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

pm

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

Iirimaa

pm

Ühendkuningriik

pm

Euroopa Liit

pm

TAC

pm

Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

ICESi VII alapiirkonna funktsionaalne üksus 16 (NEP/*07U16):

Hispaania

pm

Prantsusmaa

pm

Iirimaa

pm

Ühendkuningriik

pm

Euroopa Liit

pm

Liik:

Norra salehomaar

Püügipiirkond:

VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe

Nephrops norvegicus

(NEP/8ABDE.)

Hispaania

pm

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

pm

Euroopa Liit

pm

TAC

pm

Liik:

Norra salehomaar

Püügipiirkond:

VIIIc

Nephrops norvegicus

(NEP/08C.)

Hispaania

pm

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

pm

Euroopa Liit

pm

TAC

pm

Liik:

Norra salehomaar

Püügipiirkond:

IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed

Nephrops norvegicus

(NEP/9/3411)

Hispaania

pm

(1)

Analüütiline TAC

Portugal

pm

(1)

Euroopa Liit

pm

(1)

TAC

pm

(1)

Sellest kuni 6 % võib püüda ICESi IXa rajooni (NEP/*9U267) funktsionaalsetes üksustes 26 ja 27.

Liik:

Harilik süvameregarneel

Püügipiirkond:

IIIa

Pandalus borealis

(PRA/03A.)

Taani

pm

Analüütiline TAC

Rootsi

pm

Euroopa Liit

pm

TAC

pm

Liik:

Harilik süvameregarneel

Püügipiirkond:

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

Pandalus borealis

(PRA/2AC4-C)

Taani

pm

Analüütiline TAC

Madalmaad

pm

Rootsi

pm

Ühendkuningriik

pm

Euroopa Liit

pm

TAC

pm

Liik:

Harilik süvameregarneel

Püügipiirkond:

Norra veed lõuna pool 62° N

Pandalus borealis

(PRA/04-N.)

Taani

pm

Analüütiline TAC

Rootsi

pm

(1)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Euroopa Liit

pm

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC

Ei kohaldata

(1)

Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka.

Liik:

Viburhännakud

Püügipiirkond:

Prantsuse Guajaana veed

Penaeus spp.

(PEN/FGU.)

Prantsusmaa

pm

(1) (2)

Ennetuslik TAC

Euroopa Liit

pm

(2) (3)

TAC

pm

(2) (3)

(1)

pm

(2)

Viburhännakute Penaeus subtilis ja Penaeus brasiliensis püük on keelatud alla 30 meetri sügavustes vetes.

(3)

Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 2 kohaselt.

Liik:

Atlandi merilest

Püügipiirkond:

Skagerrak

Pleuronectes platessa

(PLE/03AN.)

Belgia

pm

Analüütiline TAC

Taani

pm

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Saksamaa

pm

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Madalmaad

pm

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Rootsi

pm

Euroopa Liit

pm

TAC

pm

Liik:

Atlandi merilest

Püügipiirkond:

Kattegat

Pleuronectes platessa

(PLE/03AS.)

Taani

pm

Analüütiline TAC

Saksamaa

pm

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Rootsi

pm

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Euroopa Liit

pm

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

TAC

pm

Liik:

Atlandi merilest

Püügipiirkond:

IV püügipiirkond; IIa püügipiirkonna liidu veed; IIIa püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat

Pleuronectes platessa

(PLE/2A3AX4)

Belgia

pm

Analüütiline TAC

Taani

pm

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Saksamaa

pm

Prantsusmaa

pm

Madalmaad

pm

Ühendkuningriik

pm

Euroopa Liit

pm

Norra

pm

TAC

pm

Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

IV püügipiirkonna Norra veed (PLE/*04N-)

Euroopa Liit

pm

Liik:

Atlandi merilest

Püügipiirkond:

VI püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed;

Pleuronectes platessa

XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(PLE/56-14)

Prantsusmaa

9

Ennetuslik TAC

Iirimaa

261

Ühendkuningriik

388

Euroopa Liit

658

TAC

658

Liik:

Atlandi merilest

Püügipiirkond:

VIIa

Pleuronectes platessa

(PLE/07A.)

Belgia

22

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

10

Iirimaa

615

Madalmaad

7

Ühendkuningriik

224

Euroopa Liit

878

TAC

878

Liik:

Atlandi merilest

Püügipiirkond:

VIIb ja VIIc

Pleuronectes platessa

(PLE/7BC.)

Prantsusmaa

11

Ennetuslik TAC

Iirimaa

63

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

Euroopa Liit

74

TAC

74

Liik:

Atlandi merilest

Püügipiirkond:

VIId ja VIIe

Pleuronectes platessa

(PLE/7DE.)

Belgia

pm

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

pm

Ühendkuningriik

pm

Euroopa Liit

pm

TAC

pm

Liik:

Atlandi merilest

Püügipiirkond:

VIIf ja VIIg

Pleuronectes platessa

(PLE/7FG.)

Belgia

59

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

106

Iirimaa

200

Ühendkuningriik

55

Euroopa Liit

420

TAC

420

Liik:

Atlandi merilest

Püügipiirkond:

VIIh, VIIj ja VIIk

Pleuronectes platessa

(PLE/7HJK.)

Belgia

8

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

17

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

Iirimaa

59

Madalmaad

34

Ühendkuningriik

17

Euroopa Liit

135

TAC

135

Liik:

Atlandi merilest

Püügipiirkond:

VIII, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed

Pleuronectes platessa

(PLE/8/3411)

Hispaania

66

Ennetuslik TAC

Prantsusmaa

263

Portugal

66

Euroopa Liit

395

TAC

395

Liik:

Pollak

Püügipiirkond:

VI püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

Pollachius pollachius

(POL/56-14)

Hispaania

6

Ennetuslik TAC

Prantsusmaa

190

Iirimaa

56

Ühendkuningriik

145

Euroopa Liit

397

TAC

397

Liik:

Pollak

Püügipiirkond:

VII

Pollachius pollachius

(POL/07.)

Belgia

336

(1)

Ennetuslik TAC

Hispaania

20

(1)

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

Prantsusmaa

7 734

(1)

Iirimaa

824

(1)

Ühendkuningriik

1 882

(1)

Euroopa Liit

10 796

(1)

TAC

10 796

(1)

Eritingimus: sellest kuni 2 % võib püüda: VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas (POL/*8ABDE).

Liik:

Pollak

Püügipiirkond:

VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe

Pollachius pollachius

(POL/8ABDE.)

Hispaania

202

Ennetuslik TAC

Prantsusmaa

984

Euroopa Liit

1 186

TAC

1 186

Liik:

Pollak

Püügipiirkond:

VIIIc

Pollachius pollachius

(POL/08C.)

Hispaania

208

Ennetuslik TAC

Prantsusmaa

23

Euroopa Liit

231

TAC

231

Liik:

Pollak

Püügipiirkond:

IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed

Pollachius pollachius

(POL/9/3411)

Hispaania

273

(1)

Ennetuslik TAC

Portugal

9

(1)

Euroopa Liit

282

(1)

TAC

282

(1)

Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIIIc püügipiirkonna liidu vetes (POL/*08C.).

Liik:

Põhjaatlandi süsikas

Püügipiirkond:

IIIa ja IV püügipiirkond; IIa, IIIb ja IIIc püügipiirkonna ja alarajoonide 22–32 liidu veed

Pollachius virens

(POK/2A34.)

Belgia

pm

Analüütiline TAC

Taani

pm

Saksamaa

pm

Prantsusmaa

pm

Madalmaad

pm

Rootsi

pm

Ühendkuningriik

pm

Euroopa Liit

pm

Norra

pm

(1)

TAC

pm

(1)

Võib püüda üksnes IV püügipiirkonna liidu vetes ja IIIa püügipiirkonnas (POK/*3A4-C). Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast.

Liik:

Põhjaatlandi süsikas

Püügipiirkond:

VI püügipiirkond; Vb, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

Pollachius virens

(POK/56-14)

Saksamaa

pm

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

pm

Iirimaa

pm

Ühendkuningriik

pm

Euroopa Liit

pm

Norra

pm

(1)

TAC

pm

(1)

Võib püüda põhja pool 56º30 ' N (POK/*5614N).

Liik:

Põhjaatlandi süsikas

Püügipiirkond:

Norra veed lõuna pool 62° N

Pollachius virens

(POK/04-N.)

Rootsi

pm

(1)

Analüütiline TAC

Euroopa Liit

pm

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC

Ei kohaldata

(1)

Tursa, kilttursa, pollaki ja merlangi kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka.

Liik:

Põhjaatlandi süsikas

Püügipiirkond:

VII, VIII, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed

Pollachius virens

(POK/7/3411)

Belgia

6

Ennetuslik TAC

Prantsusmaa

1 245

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

Iirimaa

1 491

Ühendkuningriik

434

Euroopa Liit

3 176

TAC

3 176

Liik:

Harilik kammeljas ja sile kammeljas

Püügipiirkond:

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

Psetta maxima ja

(TUR/2AC4-C) hariliku kammelja puhul;

Scopthalmus rhombus

(BLL/2AC4-C) sileda kammelja puhul

Belgia

329

Ennetuslik TAC

Taani

703

Saksamaa

180

Prantsusmaa

85

Madalmaad

2 493

Rootsi

5

Ühendkuningriik

693

Euroopa Liit

4 488

TAC

4 488

Liik:

Railised

Püügipiirkond:

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

Rajiformes

(SRX/2AC4-C)

Belgia

169

(1) (2) (3)

Ennetuslik TAC

Taani

7

(1) (2) (3)

Saksamaa

8

(1) (2) (3)

Prantsusmaa

27

(1) (2) (3)

Madalmaad

144

(1) (2) (3)

Ühendkuningriik

650

(1) (2) (3)

Euroopa Liit

1 005

(1) (3)

TAC

1 005

(3)

(1)

Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/2AC4-C), ogarai (Raja clavata) (RJC/2AC4-C), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/2AC4-C) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/2AC4-C) püügist teatatakse eraldi.

(2)

Kaaspüügi kvoot. Need liigid ei tohi eluskaalu järgi moodustada rohkem kui 25 % pardal olevast püütud kalast püügireisi kohta. Seda tingimust kohaldatakse üksnes üle 15 meetri pikkuste laevade suhtes. Neid sätteid ei kohaldata määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustusega saagi suhtes.

(3)

Ei kohaldata sileda tiibrai (Dipturus batis) mõlema liigi (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia) ja täht-sünkrai (Amblyraja radiata) puhul. Juhusliku püügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.

Liik:

Railised

Püügipiirkond:

IIIa püügipiirkonna liidu veed

Rajiformes

(SRX/03A-C.)

Taani

30

(1)

Ennetuslik TAC

Rootsi

8

(1)

Euroopa Liit

38

(1)

TAC

38

(1)

Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/03A-C), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/03A-C) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/03A-C.) püügist teatatakse eraldi.

Liik:

Railised

Püügipiirkond:

VIa, VIb ja VIIa–c, VIIe–k püügipiirkonna liidu veed

Rajiformes

(SRX/67AKXD)

Belgia

580

(1) (2) (3)

Ennetuslik TAC

Eesti

3

(1) (2) (3)

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

Prantsusmaa

2 605

(1) (2) (3)

Saksamaa

8

(1) (2) (3)

Iirimaa

839

(1) (2) (3)

Leedu

13

(1) (2) (3)

Madalmaad

2

(1) (2) (3)

Portugal

14

(1) (2) (3)

Hispaania

701

(1) (2) (3)

Ühendkuningriik

1 661

(1) (2) (3)

Euroopa Liit

6 426

(1) (2) (3)

TAC

6 426

(3)

(1)

Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/67AKXD), ogarai (Raja clavata) (RJC/67AKXD), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/67AKXD), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/67AKXD), peentäpp-rai (Raja microocellata) (RJE/67AKXD), ümara helerai (Raja circularis) (RJI/67AKXD) ja šagräänrai (Raja fullonica) (RJF/67AKXD) püügist teatatakse eraldi.

(2)

Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIId püügipiirkonna liidu vetes (SRX/*07D.), see ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 41 kehtestatud keeldude kohaldamist nendes määratletud piirkondades. Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/*07D.), ogarai (Raja clavata) (RJC/*07D.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/*07D.), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/*07D.), peentäpp-rai (Raja microocellata) (RJE/*07D.), ümara helerai (Leucoraja circularis) (RJI/*07D.) ja šagräänrai (Leucoraja fullonica) (RJF/*07D.) püügist teatatakse eraldi. Seda eritingimust ei kohaldata musterrai (Raja undulata) puhul.

(3)

Ei kohaldata musterrai (Raja undulata) puhul. Seda liiki ei tohi püüda käesoleva TACiga hõlmatud piirkondades. Juhtudel, kui ei kohaldata lossimiskohustust, võib musterrai kaaspüüki VIIe püügipiirkonnas lossida üksnes tervelt või roogitult, tingimusel, et selle eluskaal ei ole üle 20 kg püügireisi kohta. Püük on väiksem allpool tabelis esitatud kvoodist. Varasemad sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 41 sätestatud keeldude kohaldamist neis artiklites määratletud piirkondades. Musterrai kaaspüük tuleb eraldi teatada järgmise koodiga: (RJU/67AKXD). Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid musterrai koguseid.

Liik:

Musterrai

Püügipiirkond:

VIIe püügipiirkonna liidu veed

Raja undulata

(RJU/67AKXD)

Belgia

9

Ennetuslik TAC

Eesti

0

Prantsusmaa

41

Saksamaa

0

Iirimaa

13

Leedu

0

Madalmaad

0

Portugal

0

Hispaania

11

Ühendkuningriik

26

Euroopa Liit

100

TAC

100

Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIId püügipiirkonna liidu vetes ja tuleb teatada järgmise koodiga: (RJU/*07D.). See eritingimus ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 41 kehtestatud keeldude kohaldamist nendes määratletud piirkondades.

Liik:

Railised

Püügipiirkond:

VIId püügipiirkonna liidu veed

Rajiformes

(SRX/07D.)

Belgia

57

(1) (2) (3)

Ennetuslik TAC

Prantsusmaa

482

(1) (2) (3)

Madalmaad

3

(1) (2) (3)

Ühendkuningriik

96

(1) (2) (3)

Euroopa Liit

638

(1) (2) (3)

TAC

638

(3)

(1)

Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/07D.), ogarai (Raja clavata) (RJC/07D.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/07D.), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/07D.), peentäpp-rai (Raja microocellata) (RJE/07D.) ja musterrai (Raja undulata) (RJU/07D.) püügist teatatakse eraldi.

(2)

Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIa, VIb, VIIa–c ja VIIe–k püügipiirkonna liidu vetes (SRX/*67AKD). Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/*67AKD), ogarai (Raja clavata) (RJC/*67AKD), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/*67AKD), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/*67AKD) ja peentäpp-rai (Raja microocellata) (RJE/*67AKD) püügist teatatakse eraldi. Seda eritingimust ei kohaldata musterrai (Raja undulata) puhul.

(3)

Ei kohaldata musterrai (Raja undulata) puhul. Seda liiki ei tohi püüda käesoleva TACiga hõlmatud piirkondades. Juhtudel, kui ei kohaldata lossimiskohustust, võib musterrai kaaspüüki käesoleva TACiga hõlmatud püügipiirkonnas lossida üksnes tervelt või roogitult, tingimusel, et selle eluskaal ei ole üle 20 kg püügireisi kohta. Püük on väiksem allpool tabelis esitatud kvoodist. Varasemad sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 41 sätestatud keeldude kohaldamist neis artiklites määratletud piirkondades. Musterrai kaaspüük tuleb eraldi teatada järgmise koodiga: (RJU/07D.). Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid musterrai koguseid.

Liik:

Musterrai

Püügipiirkond:

VIId püügipiirkonna liidu veed

Raja undulata

(RJU/07D.)

Belgia

1

Ennetuslik TAC

Prantsusmaa

8

Madalmaad

0

Ühendkuningriik

2

Euroopa Liit

11

TAC

11

Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIIe püügipiirkonna liidu vetes ja tuleb teatada järgmise koodiga: (RJU/*67AKD). See eritingimus ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 41 kehtestatud keeldude kohaldamist nendes määratletud piirkondades.

Liik:

Railised

Püügipiirkond:

VIII ja IX püügipiirkonna liidu veed

Rajiformes

(SRX/89-C.)

Belgia

6

(1) (2)

Ennetuslik TAC

Prantsusmaa

1 167

(1) (2)

Portugal

946

(1) (2)

Hispaania

952

(1) (2)

Ühendkuningriik

7

(1) (2)

Euroopa Liit

3 078

(1) (2)

TAC

3 078

(2)

(1)

Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/89-C.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/89-C.) ja ogarai (Raja clavata) (RJC/89-C.) püügist teatatakse eraldi.

(2)

Ei kohaldata musterrai (Raja undulata) puhul. Seda liiki ei tohi püüda käesoleva TACiga hõlmatud piirkondades. Juhtudel, kui ei kohaldata lossimiskohustust, võib musterrai kaaspüüki VIII püügipiirkonnas lossida üksnes tervelt või roogitult, tingimusel, et selle eluskaal ei ole üle 20 kg püügireisi kohta. Püük on väiksem allpool tabelis esitatud kvoodist. Varasemad sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 41 sätestatud keeldude kohaldamist neis artiklites määratletud piirkondades. Musterrai kaaspüük tuleb eraldi teatada järgmise koodiga: (RJU/89-C.). Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid musterrai koguseid.

Liik:

Musterrai

Püügipiirkond:

VIII püügipiirkonna liidu veed

Raja undulata

(RJU/89-C.)

Belgia

0

Ennetuslik TAC

Prantsusmaa

9

Portugal

8

Hispaania

8

Ühendkuningriik

0

Euroopa Liit

25

TAC

25

Liik:

Süvalest

Püügipiirkond:

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed; Vb ja VI püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

Reinhardtius hippoglossoides

(GHL/2A-C46)

Taani

pm

Analüütiline TAC

Saksamaa

pm

Eesti

pm

Hispaania

pm

Prantsusmaa

pm

Iirimaa

pm

Leedu

pm

Poola

pm

Ühendkuningriik

pm

Euroopa Liit

pm

Norra

pm

(1)

TAC

pm

(1)

Püütakse IIa ja VI püügipiirkonna liidu vetes. VI püügipiirkonnas võib nimetatud kogust püüda vaid õngejadadega (GHL/*2A6-C).

Liik:

Harilik makrell

Püügipiirkond:

IIIa ja IV püügipiirkond; IIa, IIIb ja IIIc püügipiirkonna ja alarajoonide 22–32 liidu veed

Scomber scombrus

(MAC/2A34.)

Belgia

pm

(2) (4)

Analüütiline TAC

Taani

pm

(2) (4)

Saksamaa

pm

(2) (4)

Prantsusmaa

pm

(2) (4)

Madalmaad

pm

(2) (4)

Rootsi

pm

(1) (2) (4)

Ühendkuningriik

pm

(2) (4)

Euroopa Liit

pm

(1) (2) (4)

Norra

pm

(3)

TAC

Ei kohaldata

(1)

Eritingimus: kaasa arvatud järgnev kogus tonnides, mis püütakse Norra vetes lõuna pool 62°N (MAC/*04N-).

pm

Käesoleva eritingimuse kohase kalapüügi korral arvestatakse tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük nende kalaliikide kvootidest maha.

(2)

Võib püüda ka IVa püügipiirkonna Norra vetes (MAC/*4AN.).

(3)

Arvestatakse maha TACi Norra osast (juurdepääsukvoot). See kogus sisaldab Norra osa Põhjamere TACis, kogumahuga:

pm

Selle kvoodi alusel tohib püüda üksnes IVa püügipiirkonnas (MAC/*04A.), välja arvatud järgmist kogust tonnides, mida võib püüda IIIa püügipiirkonnas (MAC/*03A.):

pm

(4)

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi ka neis kahes püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

IIa püügipiirkonna Norra veed (MAC/*02AN-)

Fääri saarte veed (MAC/*FRO1)

Belgia

pm

pm

Taani

pm

pm

Saksamaa

pm

pm

Prantsusmaa

pm

pm

Madalmaad

pm

pm

Rootsi

pm

pm

Ühendkuningriik

pm

pm

pm

pm

Euroopa Liit

pm

pm

Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid

järgmistes piirkondades:

IIIa

IIIa ja IVbc

IVb

IVc

VI püügipiirkond, IIa püügipiirkonna rahvusvahelised veed, ajavahemikud 1. jaanuar – 15. veebruar 2016. ja 1. september – 31. detsember 2016.

(MAC/*03A.)

(MAC/*3A4BC)

(MAC/*04 B.)

(MAC/*04C.)

(MAC/*2A6.)

Taani

pm

pm

pm

pm

pm

Prantsusmaa

pm

pm

pm

pm

pm

Madalmaad

pm

pm

pm

pm

pm

Rootsi

pm

pm

pm

pm

pm

Ühendkuningriik

pm

pm

pm

pm

pm

Norra

pm

pm

pm

pm

pm

Liik:

Harilik makrell

Püügipiirkond:

VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; IIa, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

Scomber scombrus

(MAC/2CX14-)

Saksamaa

pm

Analüütiline TAC

Hispaania

pm

Eesti

pm

Prantsusmaa

pm

Iirimaa

pm

Läti

pm

Leedu

pm

Madalmaad

pm

Poola

pm

Ühendkuningriik

pm

Euroopa Liit

pm

Norra

pm

(1) (2)

Fääri saared

pm

(3)

TAC

Ei kohaldata

(1)

Võib püüda üksnes IIa, VIa (põhja pool 56°30' N), IVa, VIId, VIIe, VIIf ja VIIh püügipiirkonnas (MAC/*AX7H).

(2)

Norra võib täiendavalt püüda järgmise koguse juurdepääsukvoodist põhja pool 56°30' N ning see arvestatakse maha tema püügi piirnormist (MAC/*N5630):

pm

(3)

See kogus arvestatakse maha Fääri saarte püügi piirnormist (juurdepääsukvoot). Võib püüda üksnes VIa (põhja pool 56° 30' N) püügipiirkonnas (MAC/*6AN56). Siiski võib 1. jaanuarist kuni 15. veebruarini ja 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini selle kvoodi alusel püüda ka IIa ja IVa (põhja pool 59º) püügipiirkonna ELi piirkonnas (MAC/*24N59).

Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades ega nendel ajavahemikel püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

IIa püügipiirkonna liidu veed; IVa püügipiirkonna liidu ja Norra veed. Ajavahemikud 1. jaanuar – 15. veebruar 2016. ja 1. september – 31. detsember 2016.

IIa püügipiirkonna Norra veed

Fääri saarte veed

(MAC/*4A-EN)

(MAC/*2AN-)

(MAC/*FRO2)

Saksamaa

pm

pm

pm

pm

pm

Prantsusmaa

pm

pm

pm

pm

pm

Iirimaa

pm

pm

pm

pm

pm

Madalmaad

pm

pm

pm

pm

pm

Ühendkuningriik

pm

pm

pm

pm

pm

Euroopa Liit

pm

pm

pm

pm

pm

Liik:

Harilik makrell

Püügipiirkond:

VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed

Scomber scombrus

(MAC/8C3411)

Hispaania

pm

(1)

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

pm

(1)

Portugal

pm

(1)

Euroopa Liit

pm

TAC

Ei kohaldata

(1)

Eritingimus: teiste liikmesriikidega vahetatavaid koguseid võib püüda VIIIa, VIIIb ja VIIId püügipiirkonnas (MAC/*8ABD.). Hispaania, Portugali või Prantsusmaa poolt vahetamise eesmärgil antavad ja VIIIa, VIIIb ja VIIId püügipiirkonnas püütavad kogused ei või siiski ületada 25 % doonorliikmesriigi kvootidest.

Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

VIIIb (MAC/*08B.)

Hispaania

pm

Prantsusmaa

pm

Portugal

pm

Liik:

Harilik makrell

Püügipiirkond:

IIa ja IVa püügipiirkonna Norra veed

Scomber scombrus

(MAC/2A4A-N)

Taani

pm

(1)

Analüütiline TAC

Euroopa Liit

pm

(1)

TAC

Ei kohaldata

(1)

IIa (MAC/*02A.) ja IVa (MAC/*4A.) püügipiirkonnas püütud saak tuleb eraldi teatada.

Liik:

Harilik merikeel

Püügipiirkond:

IIIa püügipiirkond; alarajoonide 22–32 liidu veed

Solea solea

(SOL/3A/BCD)

Taani

pm

Analüütiline TAC

Saksamaa

pm

(1)

Madalmaad

pm

(1)

Rootsi

pm

Euroopa Liit

pm

TAC

pm

(1)

Selle kvoodi alusel võib püüda üksnes IIIa alarajoonide 22–32 liidu vetes.

Liik:

Harilik merikeel

Püügipiirkond:

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

Solea solea

(SOL/24-C.)

Belgia

pm

Analüütiline TAC

Taani

pm

Saksamaa

pm

Prantsusmaa

pm

Madalmaad

pm

Ühendkuningriik

pm

Euroopa Liit

pm

Norra

pm

(1)

TAC

pm

(1)

Võib püüda üksnes IV püügipiirkonna liidu vetes (SOL/*04-C).

Liik:

Harilik merikeel

Püügipiirkond:

VI püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

Solea solea

(SOL/56-14)

Iirimaa

46

Ennetuslik TAC

Ühendkuningriik

11

Euroopa Liit

57

TAC

57

Liik:

Harilik merikeel

Püügipiirkond:

VIIa

Solea solea

(SOL/07A.)

Belgia

0

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

0

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Iirimaa

0

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Madalmaad

0

Ühendkuningriik

0

Euroopa Liit

0

TAC

0

Liik:

Harilik merikeel

Püügipiirkond:

VIIb ja VIIc

Solea solea

(SOL/7BC.)

Prantsusmaa

6

Ennetuslik TAC

Iirimaa

36

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

Euroopa Liit

42

TAC

42

Liik:

Harilik merikeel

Püügipiirkond:

VIId

Solea solea

(SOL/07D.)

Belgia

pm

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

pm

Ühendkuningriik

pm

Euroopa Liit

pm

TAC

pm

Liik:

Harilik merikeel

Püügipiirkond:

VIIe

Solea solea

(SOL/07E.)

Belgia

pm

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

pm

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Ühendkuningriik

pm

Euroopa Liit

pm

TAC

pm

Liik:

Harilik merikeel

Püügipiirkond:

VIIf ja VIIg

Solea solea

(SOL/7FG.)

Belgia

pm

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

pm

Iirimaa

pm

Ühendkuningriik

pm

Euroopa Liit

pm

TAC

pm

Liik:

Harilik merikeel

Püügipiirkond:

VIIh, VIIj ja VIIk

Solea solea

(SOL/7HJK.)

Belgia

32

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

64

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

Iirimaa

171

Madalmaad

51

Ühendkuningriik

64

Euroopa Liit

382

TAC

382

Liik:

Harilik merikeel

Püügipiirkond:

VIIIa ja VIIIb

Solea solea

(SOL/8AB.)

Belgia

pm

Analüütiline TAC

Hispaania

pm

Prantsusmaa

pm

Madalmaad

pm

Euroopa Liit

pm

TAC

pm

Liik:

Merikeeled

Püügipiirkond:

VIIIc, VIIId, VIIIe, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed

Solea spp.

(SOO/8CDE34)

Hispaania

403

Ennetuslik TAC

Portugal

669

Euroopa Liit

1 072

TAC

1 072

Liik:

Kilu ja seotud kaaspüük

Püügipiirkond:

IIIa

Sprattus sprattus

(SPR/03A.)

Taani

pm

(1)

Ennetuslik TAC

Saksamaa

pm

(1)

Rootsi

pm

(1)

Euroopa Liit

pm

TAC

pm

(1)

Ilma et see piiraks lossimiskohustuse kohaldamist, võib merlangi püügi arvestada maha kuni 5 % kvoodist (OTH/*03A.), tingimusel et nimetatud liikide püük ja kaaspüük ei ületa 9 % kõnealusest kilu kogukvoodist, arvestatuna määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt.

Liik:

Kilu ja seotud kaaspüük

Püügipiirkond:

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

Sprattus sprattus

(SPR/2AC4-C)

Belgia

pm

(2)

Analüütiline TAC

Taani

pm

(2)

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Saksamaa

pm

(2)

Prantsusmaa

pm

(2)

Madalmaad

pm

(2)

Rootsi

pm

(1) (2)

Ühendkuningriik

pm

(2)

Euroopa Liit

pm

Norra

pm

TAC

pm

(1)

Kaasa arvatud tobiad.

(2)

Ilma et see piiraks lossimiskohustuse kohaldamist, võib hariliku soomuslesta ja merlangi püügi arvestada maha kuni 2 % kvoodist (OTH/*2AC4C), tingimusel et nimetatud liikide püük ja kaaspüük ei ületa 9 % kõnealusest kilu kogukvoodist, arvestatuna määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt.

Liik:

Kilu

Püügipiirkond:

VIId ja VIIe

Sprattus sprattus

(SPR/7DE.)

Belgia

26

Ennetuslik TAC

Taani

1 674

Saksamaa

26

Prantsusmaa

361

Madalmaad

361

Ühendkuningriik

2 702

Euroopa Liit

5 150

TAC

5 150

Liik:

Harilik ogahai

Püügipiirkond:

IIIa püügipiirkonna liidu veed

Squalus acanthias

(DGS/03A-C.)

Taani

0

(1)

Analüütiline TAC

Rootsi

0

(1)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Euroopa Liit

0

(1)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC

0

(1)

(1)

Selle TACiga hõlmatud piirkondades ei püüta sihtliigina harilikku ogahaid. Kui seda liiki püütakse juhuslikult lossimiskohustusega hõlmamata kalapüügil, ei tohi neid isendeid kahjustada ja nad tuleb kiiresti vette tagasi lasta. Varasemad sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 41 sätestatud keeldude kohaldamist neis artiklites määratletud piirkondades.

Liik:

Harilik ogahai

Püügipiirkond:

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

Squalus acanthias

(DGS/2AC4-C)

Belgia

0

(1)

Analüütiline TAC

Taani

0

(1)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Saksamaa

0

(1)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

0

(1)

Madalmaad

0

(1)

Rootsi

0

(1)

Ühendkuningriik

0

(1)

Euroopa Liit

0

(1)

TAC

0

(1)

(1)

Selle TACiga hõlmatud piirkondades ei püüta sihtliigina harilikku ogahaid. Kui seda liiki püütakse juhuslikult lossimiskohustusega hõlmamata kalapüügil, ei tohi neid isendeid kahjustada ja nad tuleb kiiresti vette tagasi lasta. Varasemad sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 41 sätestatud keeldude kohaldamist neis artiklites määratletud piirkondades.

Liik:

Harilik ogahai

Püügipiirkond:

I, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

Squalus acanthias

(DGS/15X14)

Belgia

0

(1)

Analüütiline TAC

Saksamaa

0

(1)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Hispaania

0

(1)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

0

(1)

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

Iirimaa

0

(1)

Madalmaad

0

(1)

Portugal

0

(1)

Ühendkuningriik

0

(1)

Euroopa Liit

0

(1)

TAC

0

(1)

(1)

Selle TACiga hõlmatud piirkondades ei püüta sihtliigina harilikku ogahaid. Kui seda liiki püütakse juhuslikult lossimiskohustusega hõlmamata kalapüügil, ei tohi neid isendeid kahjustada ja nad tuleb kiiresti vette tagasi lasta. Varasemad sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 41 sätestatud keeldude kohaldamist neis artiklites määratletud piirkondades.

Liik:

Stauriidid ja seotud kaaspüük

Püügipiirkond:

IVb, IVc ja VIId püügipiirkonna liidu veed

Trachurus spp.

(JAX/4BC7D)

Belgia

pm

(3)

Ennetuslik TAC

Taani

pm

(3)

Saksamaa

pm

(1) (3)

Hispaania

pm

(3)

Prantsusmaa

pm

(1) (3)

Iirimaa

pm

(3)

Madalmaad

pm

(1) (3)

Portugal

pm

(3)

Rootsi

pm

(3)

Ühendkuningriik

pm

(1) (3)

Euroopa Liit

pm

Norra

pm

(2)

TAC

pm

(1)

Eritingimus: kuni 5 % VIId püügipiirkonnas püütud kvoodist võib arvestada koguseks, mis on püütud järgmiste piirkondade kvoodi kohaselt: IIa, IVa, VI, VIIa–c, VIIe–k, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonna liidu veed; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (JAX/*2A-14).

(2)

Võib püüda IVa püügipiirkonna liidu vetes, kuid mitte VIId püügipiirkonna liidu vetes (JAX/*04-C.).

(3)

Ilma et see piiraks lossimiskohustuse kohaldamist, võib hirvkala ja merlangi püügi arvestada maha kuni 5 % kvoodist (OTH/*4BC7D), tingimusel et nimetatud liikide püük ja kaaspüük ei ületa 9 % kõnealusest stauriidi kogukvoodist, arvestatuna määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt.

Liik:

Stauriidid ja seotud kaaspüük

Püügipiirkond:

IIa ja IVa püügipiirkonna liidu veed; VI, VIIa–c, VIIe–k, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

Trachurus spp.

(JAX/2A-14)

Taani

pm

(1) (3)

Analüütiline TAC

Saksamaa

pm

(1) (2) (3)

Hispaania

pm

(3) (5)

Prantsusmaa

pm

(1) (2) (3) (5)

Iirimaa

pm

(1) (3)

Madalmaad

pm

(1) (2) (3)

Portugal

pm

(3) (5)

Rootsi

pm

(1) (3)

Ühendkuningriik

pm

(1) (2) (3)

Euroopa Liit

pm

Fääri saared

pm

(4)

TAC

pm

(1)

Eritingimus: kuni 5 % kõnealusest IIa või IVa püügipiirkonna liidu vetes enne 30. juunit 2016 püütud kvoodist võib arvestada koguseks, mis on püütud IVb, IVc ja VIId püügipiirkondade liidu vete suhtes kehtestatud kvoodi kohaselt (JAX/*4BC7D).

(2)

Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda VIId püügipiirkonnas (JAX/*07D.). Käesoleva eritingimuse kohaselt ja vastavalt joonealusele märkusele 3 tuleb hirvkala ja merlangi kaaspüük teatada eraldi järgmise koodiga: (OTH/*07D.).

(3)

Ilma et see piiraks lossimiskohustuse kohaldamist, võib hirvkala ja merlangi püügi arvestada maha kuni 5 % kvoodist (OTH/*2A-14), tingimusel et nimetatud liikide püük ja kaaspüük ei ületa 9 % kõnealusest stauriidi kogukvoodist, arvestatuna määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt.

(4)

Üksnes IVa, VIa (põhja pool 56° 30' N), VIIe, VIIf ja VIIh püügipiirkond.

(5)

Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 50 % püüda VIIIc püügipiirkonnas (JAX/*08C2). Käesoleva eritingimuse kohaselt ja vastavalt joonealusele märkusele 3 tuleb hirvkala ja merlangi kaaspüük teatada eraldi järgmise koodiga: (OTH/*08C2).

Liik:

Stauriidid

Püügipiirkond:

VIIIc

Trachurus spp.

(JAX/08C.)

Hispaania

15 441

(1)

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

268

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Portugal

1 526

(1)

Euroopa Liit

17 235

TAC

17 235

(1)

Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda IX püügipiirkonnas (JAX/*09).

Liik:

Stauriidid

Püügipiirkond:

IX

Trachurus spp.

(JAX/09.)

Hispaania

17 744

(1)

Analüütiline TAC

Portugal

50 839

(1)

Euroopa Liit

68 583

TAC

68 583

(1)

Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda VIIIc püügipiirkonnas (JAX/*08C).

Liik:

Stauriidid

Püügipiirkond:

X püügipiirkond; CECAFi liidu veed(1)

Trachurus spp.

(JAX/X34PRT)

Portugal

Kehtestatakse hiljem

(2)

Ennetuslik TAC

Euroopa Liit

Kehtestatakse hiljem

(3)

TAC

Kehtestatakse hiljem

(3)

(1)

Assoori saarte ümbruse veed.

(2)

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

(3)

Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 3 kohaselt.

Liik:

Stauriidid

Püügipiirkond:

CECAFi liidu veed(1)

Trachurus spp.

(JAX/341PRT)

Portugal

Kehtestatakse hiljem

(2)

Ennetuslik TAC

Euroopa Liit

Kehtestatakse hiljem

(3)

TAC

Kehtestatakse hiljem

(3)

(1)

Madeira ümbruse veed.

(2)

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

(3)

Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 3 kohaselt.

Liik:

Stauriidid

Püügipiirkond:

CECAFi liidu veed(1)

Trachurus spp.

(JAX/341SPN)

Hispaania

Kehtestatakse hiljem

(2)

Ennetuslik TAC

Euroopa Liit

Kehtestatakse hiljem

(3)

TAC

Kehtestatakse hiljem

(3)

(1)

Kanaari saarte ümbruse veed.

(2)

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

(3)

Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 2 kohaselt.

Liik:

Norra tursik ja seotud kaaspüük

Püügipiirkond:

IIIa püügipiirkond; IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

Trisopterus esmarki

(NOP/2A3A4.)

Taani

pm

(1)

Analüütiline TAC

Saksamaa

pm

(1) (2)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Madalmaad

pm

(1) (2)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Euroopa Liit

pm

(1) (3)

Norra

pm

Fääri saared

pm

(4)

TAC

Ei kohaldata

(1)

Ilma et see piiraks lossimiskohustuse kohaldamist, võib merlangi püügi arvestada maha kuni 5 % kvoodist (OT2/*2A3A4), tingimusel et nimetatud liikide püük ja kaaspüük ei ületa 9 % kõnealusest Norra tursiku kogukvoodist, arvestatuna määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt.

(2)

Selle kvoodi alusel võib püüda ainult ICESi IIa, IIIa ja IV püügipiirkonna liidu vetes.

(3)

Liidu kvoodi alusel võib püüda ainult pm.

(4)

Kasutatakse sorteerimisvõret. Sisaldab kuni 15 % vältimatut kaaspüüki (NOP/*2A3A4), mis arvestatakse käesoleva kvoodi hulka.

Liik:

Norra tursik ja seotud kaaspüük

Püügipiirkond:

IV püügipiirkonna Norra veed

Trisopterus esmarki

(NOP/04-N.)

Taani

pm

Analüütiline TAC

Ühendkuningriik

pm

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Euroopa Liit

pm

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC

Ei kohaldata

Liik:

Tehniliseks otstarbeks ettenähtud kala

Püügipiirkond:

IV püügipiirkonna Norra veed

(I/F/04-N.)

Rootsi

pm

(1) (2)

Ennetuslik TAC

Euroopa Liit

pm

TAC

Ei kohaldata

(1)

Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka.

(2)

Eritingimus: stauriidi (JAX/*04-N) püük ei tohi ületada järgmisi koguseid:

pm