Brüssel,14.7.2015

COM(2015) 352 final

2015/0154(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel relvakaubanduslepingu osalisriikide konverentsil selle kodukorra eelnõu küsimuses


SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Relvakaubanduslepingu eesmärk on aidata kaasa rahvusvahelisele ja piirkondlikule rahule, julgeolekule ja stabiilsusele, reguleerides rahvusvahelist kauplemist tavarelvadega ja võideldes ebaseadusliku relvakaubanduse vastu. Selles kehtestatakse tavarelvastuse tarnimise normid ja nõutakse osalisriikidelt kogu relvaekspordi läbivaatamist tagamaks, et tavarelvastust ja laskemoona ei kasutataks muu hulgas inimõiguste kuritarvitamiseks, terrorismiks ja humanitaarõiguse rikkumisteks.

Relvakaubanduslepingule pandi alus 2006. aastal vastu võetud ÜRO resolutsiooniga 61/89 ja ÜRO Peaassamblee võttis lepingu vastu 2. aprillil 2013. Leping jõustus 24. detsembril 2014 pärast selle ratifitseerimist 50 osalisriigi poolt. Relvakaubanduslepingu on ratifitseerinud 69 riiki, sealhulgas 26 ELi liikmesriiki.

Relvakaubanduslepinguga nähakse muu hulgas ette meetmed (nagu ekspordi- ja impordikontroll), mis kuuluvad liidu ühise kaubanduspoliitika kohaldamisalasse. Selles valdkonnas käsitleb relvakaubandusleping liidu õiguse osi, mis on juba ulatuslikult reguleeritud. Lisaks puudutavad seda valdkonda ka järgmised ELi teisesed siseturuõigusaktid: a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta, b) nõukogu 18. juuni 1991. aasta direktiiv 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta ning c) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 258/2012, millega rakendatakse rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava ÜRO protokolli (ÜRO tulirelvade protokoll) artiklit 10 ning kehtestatakse tulirelvade, nende osade ja laskemoona ekspordilubade andmise menetlus ning importi ja transiiti käsitlevad meetmed.

Vastavalt relvakaubanduslepingu artikli 17 lõigetele 1 ja 2 peab ajutine sekretariaat hiljemalt 18 kuud pärast relvakaubanduslepingu jõustumist kutsuma kokku osalisriikide konverentsi, mis võtab esimesel istungjärgul konsensuse alusel vastu oma kodukorra. Osalisriikide konverentsi esimene istungjärk toimub 24.–27. augustil Mehhikos. Viimane ettevalmistav istungjärk toimub 6.–8. juulil Genfis, et tutvustada redaktsioonikomisjoni tööd kodukorra koostamisel ja viia lõpule läbirääkimised selles küsimuses.

Osalisriikide konverents vastutab relvakaubanduslepingu rakendamise läbivaatamise ja lepingusse tehtavate muudatuste eest ning kaalub relvakaubanduslepingu tõlgendamisest tulenevaid küsimusi. Seega tegeleb osalisriikide konverents küsimustega, mis kuuluvad osaliselt ELi ainupädevusse. Lisaks sellele reguleerib kehtestatav kodukord seda, kuidas osalisriikide konverents töötab ja otsuseid teeb. Järelikult tuleb kodukorda pidada otsuseks, millel on otsene mõju ELi ainupädevusele ja ELi osalemisele konverentsil vaatlejana. Pidades silmas liikmesriikide kavatsust hääletada osalisriikide konverentsil kodukorra poolt, teeb komisjon ettepaneku võtta vastu nõukogu otsus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 tähenduses ja määrata sellega kindlaks konverentsi esimesel istungjärgul Euroopa Liidu nimel võetav seisukoht kodukorra küsimuses.

Kooskõla poliitikavaldkonnas kehtivate sätetega

Ei kohaldata

Kooskõla Euroopa Liidu muude poliitikavaldkondadega

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 3 sätestatud ainupädevuseeskirjadele käsitleb relvakaubandusleping küsimusi, mis kuuluvad liidu ainupädevusse.

Relvakaubanduslepingu alusel tehtud otsus, näiteks relvakaubanduslepingu osalisriikide konverentsi kodukorra vastuvõtmine, võib ELi ainupädevust mõjutada. Seega ei või kodukord sisaldada sätteid, mis:

(1)võivad takistada liikmesriike kohaldamast:

(a)nõukogu 18. juuni 1991. aasta direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (muudetud kujul);

(b)nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/15/EMÜ tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide turuletoomist ja järelevalvet käsitlevate sätete ühtlustamise kohta (muudetud kujul);

(c)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiivi 2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta (muudetud kujul);

(2)võivad piirata kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumist liidu siseturul, kui piirang ei ole ELi toimimise lepingu artikli 36, artikli 45 lõike 3, artikli 52 lõike 1, artikli 65 või 346 kohaselt konkreetselt põhjendatud;

(3)võivad piirata eksporti liidust või importi liitu või transiiti liidu territooriumi kaudu ning ei ole kooskõlas kõigi kohaldatavate liidu õigusnormidega, sealhulgas eelkõige järgmistega:

(a)nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrust (EÜ) nr 260/2009 impordi ühiste eeskirjade kohta;

(b)nõukogu 19. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1061/2009, millega kehtestatakse ühised ekspordieeskirjad;

(c)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta määrust (EL) nr 258/2012, millega rakendatakse rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava ÜRO protokolli (ÜRO tulirelvade protokoll) artiklit 10 ning kehtestatakse tulirelvade, nende osade ja laskemoona ekspordilubade andmise menetlus ning importi ja transiiti käsitlevad meetmed, ning

(d)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiivi 2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta (muudetud kujul).

Nimetatud Euroopa Liidu õigusaktid on acquis’ osa ja seepärast on oluline, et relvakaubanduslepingu osalisriikide konverentsi kodukorra vastuvõtmine ei seaks neid otseselt või kaudselt kahtluse alla. See laieneb ka kõikidele kõnealuste ELi õigusaktide muudatustele ning ettenähtavas tulevikus relvakaubanduslepinguga hõlmatud valdkondades vastuvõetavatele ELi õigusaktidele.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

Õiguslik alus

Kavandatava nõukogu otsuse õiguslikuks aluseks on ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9, milles on sätestatud: „Nõukogu võtab komisjoni [...] ettepaneku põhjal vastu otsuse, millega [...] kehtestatakse lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte [...]”.

Kuna Euroopa Liit ei ole relvakaubanduslepingu osaline, siis sellisena ei saa ta relvakaubanduslepingu osalisriikide konverentsi kodukorda vastu võtta. Siiski tuleb osalisriikide konverentsi pidada ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 tähenduses rahvusvahelise lepingu alusel loodud organiks ning selle konverentsi kodukorda tuleb pidada nimetatud artikli tähenduses õiguslike tagajärgedega aktiks. Seepärast tuleb kohaldada ELi toimimise lepingu artikli 218 lõiget 9, ehkki EL ei ole relvakaubanduslepingu osaline.

Arvestades, et kodukorral on õiguslikud tagajärjed valdkondades, mis kuuluvad ELi ainupädevusse, on vaja, et liidu institutsioonid ja liikmesriigid võtaksid kõik meetmed, et teha koostööd relvakaubanduslepingu kodukorra vastuvõtmisel ja tagada sellest lepingust tulenevate kohustuste täitmine. Kodukorras tuleks eelkõige näha ette piisav aeg konsultatsioonideks ja aruteludeks ELi liikmesriikide ja liidu institutsioonide vahel osalisriikide konverentsi poolt vastuvõetavate õigusliku toimega aktide eelnõude küsimuses.

Subsidiaarsus (ei kuulu liidu ainupädevusse)

Vt eespool

Proportsionaalsus

Ettepanek on kooskõlas ja proportsionaalne artikli 218 lõike 9 tähenduses.

Vahendi valik

Ettepanek: nõukogu otsus, millega kehtestatakse ELi nimel seisukoht.

3.JÄRELHINDAMISTE TULEMUSED, KONSULTEERIMINE SIDUSRÜHMADEGA JA MÕJUHINNANGUD

Järelhindamised/ kehtivate õigusaktide toimivuskontroll

Ei kohaldata

Konsulteerimine sidusrühmadega

Ei kohaldata

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Komisjon ei palunud käesoleva ettepaneku ettevalmistamisel välisekspertidelt abi.

Mõju hindamine

Ei kohaldata

Õigusloome kvaliteet ja lihtsustamine

Ei kohaldata

Põhiõigused

Ettepanek ei mõjuta põhiõigusi.

4.MÕJU EELARVELE

Puudub

5.MUUD KÜSIMUSED

Rakenduskavad ning seire-, hindamis- ja aruandluskord

Ei kohaldata

Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

Ei kohaldata

Ettepaneku teatavate sätete üksikasjalik selgitus

Artikkel 1

Kuna ELil ei ole võimalik lepinguga ühineda, määratakse selles artiklis kindlaks ELi seisukoht relvakaubanduslepingu osalisriikide konverentsi kodukorra projekti asjus, mis kavatsetakse vastu võtta konverentsi esimesel istungjärgul, sest kodukord kujutab endast õiguslike tagajärgedega akti ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 tähenduses.

Artikkel 3

Otsuse eesmärk on lubada liikmesriikidel tegutseda liidu ainupädevusse kuuluvates küsimustes Euroopa Liidu nimel lepinguga kehtestatud õiguslikes piirides ja seega on otsus adresseeritud liikmesriikidele.

2015/0154 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel relvakaubanduslepingu osalisriikide konverentsil selle kodukorra eelnõu küsimuses

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114 ja artikli 207 lõiget 3 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Relvakaubandusleping jõustus 24. detsembril 2014. Relvakaubanduslepingu on ratifitseerinud 26 liikmesriiki. Euroopa Liit ei ole relvakaubanduslepingu osaline.

(2)Vastavalt relvakaubanduslepingu artiklile 17 kutsub artikli 18 alusel loodud ajutine sekretariaat hiljemalt ühe aasta jooksul pärast lepingu jõustumist kokku osalisriikide konverentsi. Oma esimesel istungjärgul, mis toimub 24.–27. augustil 2015, võtab osalisriikide konverents konsensuse alusel vastu oma kodukorra.

(3)Mõned relvakaubanduslepingu sätted puudutavad küsimusi, mis kuuluvad liidu ainupädevusse, sest need kuuluvad ühise kaubanduspoliitika reguleerimisalasse või mõjutavad siseturu reegleid tavarelvastuse ja lõhkeainete edasitoimetamise kohta.

(4)Osalisriikide konverents vaatab relvakaubanduslepingu rakendamise üle, tõlgendab ja rakendab seda ning võib kaaluda selle muutmist. Kodukorras reguleeritakse seda, kuidas osalisriikide konverents töötab ja otsuseid vastu võtab. Seepärast tuleb konverentsi kodukorda pidada õiguslike tagajärgedega aktiks ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 tähenduses,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liidu seisukoht 24.–27. augustil 2015 toimuval relvakaubanduslepingu osalisriikide konverentsil vastu võetava kodukorra küsimuses peab olema kooskõlas käesoleva otsuse lisaga ning selle seisukoha peavad võtma liikmesriigid, kes on relvakaubanduslepingu osalisriigid, tegutsedes ühiselt liidu huvides.

Liidu esindajad võivad ilma nõukogu täiendava otsuseta leppida kokku lisas sätestatud seisukohas tehtavates pisimuudatustes.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub .

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

   Nõukogu nimel

   eesistuja


Brüssel,14.7.2015

COM(2015) 352 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Nõukogu otsus

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel relvakaubanduslepingu osalisriikide konverentsil selle kodukorra eelnõu küsimuses


LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Nõukogu otsus

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel relvakaubanduslepingu osalisriikide konverentsil selle kodukorra eelnõu küsimuses

Relvakaubanduslepingu osalisriikide konverentsi kodukorra suhtes, mis võetakse vastu konverentsi esimesel istungjärgul 24.–27. augustil Mehhikos, tagavad liikmesriigid, kes on relvakaubanduslepingu osalisriigid, tegutsedes ühiselt liidu huvides, et see kodukord ei sisaldaks sätteid, mis võivad takistada liikmesriike kohaldamast olemasolevaid ja tulevasi ELi õigusnorme valdkondades, mis kuuluvad ELi ainupädevusse.

Eelkõige tagavad liikmesriigid, kes on relvakaubanduslepingu osalisriigid, ELi asjakohase osalemise relvakaubanduslepingu osalisriikide konverentsil ja kõikides muudes relvakaubanduslepingu raames moodustatavates organites. Kodukorras tuleb eelkõige näha ette piisavad tähtajad, mis võimaldavad ELi liikmesriikidel ja liidu institutsioonidel osalisriikide konverentsi poolt vastuvõetavate õigusliku toimega aktide eelnõude küsimuses omavahel konsulteerida.

Kuna relvakaubandusleping on ÜRO egiidi all vastu võetud leping, peaks liidu osalemine relvakaubanduslepingu osalisriikide konverentsil ja muudes relvakaubanduslepingu raames moodustatavates organites olema kooskõlas laiendatud vaatlejastaatusega, mis on antud ELile 3. mail 2011 vastu võetud resolutsiooniga A/65/276 seoses tema osalemisega ÜRO organites, mille on moodustanud ÜRO Peaassamblee.