EUROOPA KOMISJON

Brüssel,16.7.2015

COM(2015) 346 final

2015/0152(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

20. märtsil 2015. aastal parafeeritud protokolli (millega määratakse kindlaks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) sõlmimise kohta

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

Vastavalt asjaomastele läbirääkimisjuhistele 1 pidas komisjon liidu nimel Taani valitsuse ja Gröönimaa valitsusega läbirääkimisi ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahel sõlmitud kalandusalase partnerluslepingu protokolli uuendamise üle. Nende läbirääkimiste tulemusena parafeeriti 20. märtsil 2015. aastal uus protokoll. Uus protokoll hõlmab viieaastast ajavahemikku alates protokolli ajutise kohaldamise kuupäevast, milleks on artikli 14 kohaselt protokolli allkirjastamise kuupäev, mis toimub kõige varem 1. jaanuaril 2016.

Uus protokoll on kooskõlas kalandusalase partnerluslepingu eesmärkidega tihendada koostööd liidu ja Gröönimaa vahel ning edendada mõlema lepinguosalise huvides partnerlusraamistikku säästva kalanduspoliitika ja kalavarude vastutustundliku kasutuse väljaarendamiseks Gröönimaa kalapüügipiirkonnas. Selles sätestatakse liidu laevade kalapüügivõimalused Gröönimaa kalapüügipiirkonnas kooskõlas asjaomaste kaitse- ja majandamismeetmetega ning kalavarude kasutamata ülejäägi piires.

Lepinguosalised on kokku leppinud, et nad teevad koostööd Gröönimaa kalanduspoliitika rakendamiseks ning jätkavad poliitilist dialoogi asjakohase programmitöö teemadel.

Eespool nimetatu põhjal teeb komisjon nõukogule ettepaneku käesolev otsus vastu võtta.

2.HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJUHINNANGU TULEMUSED

Huvitatud isikutega konsulteeriti ajavahemikku 2013–2015 hõlmanud protokolli järelhindamise raames. Liikmesriikide ja tööstussektori ekspertidega konsulteeriti ka tehnilistel koosolekutel. Lisaks kajastatakse hinnangus Gröönimaa ametiasutuste ja sidusrühmade seisukohti. Konsultatsioonid kinnitasid nii ELi kui ka Gröönimaa huvi uuendada kalandusalase partnerluslepingu protokolli.

3.ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Koos uue protokolli liidu nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise menetlusega alustatakse ka menetlust, mille alusel nõukogu võtab Euroopa Parlamendi nõusolekul vastu otsuse uue protokolli sõlmimise kohta.

4.MÕJU EELARVELE

Uues protokollis sätestatud iga-aastane rahaline toetus kogu programmiperioodi kohta on 17 799 978 eurot. See summa jaguneb järgmiselt: a) 13 168 978 eurot aastas juurdepääsu eest Gröönimaa kalapüügipiirkonnale, b) 2 931 000 eurot aastas, mis vastab täiendavale summale, mida EL maksab Gröönimaa kalanduspoliitika toetamiseks ja c) 1 700 000 euro suurune finantsreserv aastas täiendavate ja uute kalapüügivõimaluste eest, mida EL võib lubada teadusnõuande ja kalavarude püügiülejäägi alusel.

2015/0152 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

20. märtsil 2015. aastal parafeeritud protokolli (millega määratakse kindlaks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktiga v ja artikli 218 lõikega 7,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut 2

ning arvestades järgmist:

(1)Nõukogu võttis 28. juunil 2007 vastu määruse (EÜ) nr 753/2007 ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahelise kalandusalase partnerluslepingu 3 (edaspidi „kalandusalane partnerlusleping”) sõlmimise kohta.

(2)Nõukogu volitas komisjoni pidama läbirääkimisi uue kalandusalase partnerluslepingu protokolli üle, millega nähakse ette liidu laevade kalapüügivõimalused Gröönimaa kalapüügipiirkonnas. Nende läbirääkimiste tulemusena parafeeriti 20. märtsil 2015. aastal uus protokoll.

(3)Otsusega …/2015/EL 4 andis nõukogu loa kõnealune protokoll allkirjastada ja seda ajutiselt kohaldada, tingimusel et protokoll sõlmitakse.

(4)Protokoll tuleks liidu nimel heaks kiita.

(5)Kalandussektori partnerluslepingu artikliga 10 on asutatud ühiskomitee, kelle ülesanne on kontrollida lepingu täitmist, tõlgendamist ja kohaldamist ning vajaduse korral ümber hinnata kalapüügivõimaluste tase ja sellest lähtuvalt ka rahaline toetus. Kõnealuste muudatuste vastuvõtmiseks tuleks anda komisjonile volitused need lihtsustatud korras heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks protokoll, millega määratakse kindlaks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus (edaspidi „protokoll”).

Protokolli tekst on esitatud käesoleva otsuse I lisas.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja määrab isiku, kes on volitatud liidu nimel esitama protokolli artiklis 15 osutatud teatise, et väljendada liidu nõusolekut end protokolliga siduda.

Artikkel 3

Võttes arvesse käesoleva otsuse II lisas esitatud sätteid ja tingimusi on komisjon volitatud kiitma kalandusalase partnerluslepingu artikliga 10 loodud ühiskomitees, millele on osutatud käesoleva otsuse artiklis 1, liidu nimel heaks protokolli tehtavad muudatused.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE NIMETUS

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Eesmärk (eesmärgid)

1.4.1Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

1.4.2Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

1.4.3Oodatavad tulemused ja mõju

1.4.4Tulemus- ja mõjunäitajad

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

1.5.2Euroopa Liidu sekkumise lisandväärtus

1.5.3Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

Piiratud kestusega ettepanek/algatus 

   Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 1.1.2016 kuni 31.12.2020.

   Finantsmõju aastatel 2016–2020.

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

oma talituste kaudu.

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.2.1Välja selgitatud ohud

2.2.2Ettenähtud kontrollimeetod(id)

2.3.Pettuste ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Olemasolevad eelarveread

Järjestatud mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik	Eelarverida	Assigneeringute liik	Rahaline osalus
	Nr [Nimetus………………………...……………]	Liigendatud/liigendamata ( 5 )	EFTA riikidelt 6	EFTA riigid Kandidaatriigid 7	Kolmandad riigid	Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses
2	11.0301 Luua raamistik liidu laevade püügitegevuse haldamiseks kolmandate riikide vetes (säästva kalanduse kokkulepped)	Liigendatud assigneeringud	EI	EI	EI	EI

Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

(ei kohaldata)

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Number 2

Loodusvarade kaitse ja majandamine

Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat			Aasta N 8 2016	Aasta N+1 2017	Aasta N+2 2018	Aasta N+3 2019	Aasta N+4 2020	KOKKU
• Tegevusassigneeringud
Eelarverida nr: 11.0301	Kulukohustused	(1)	17,800	17,800	17,800	17,800	17,800	89,000
	Maksed	(2)	17,800	17,800	17,800	17,800	17,800	89,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 9
Eelarverida nr: 11.010401		(3)
Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	=1+3	17,800	17,800	17,800	17,800	17,800	89,000
	Maksed	=2+3	17,800	17,800	17,800	17,800	17,800	89,000

• tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused	(4)	17,800	17,800	17,800	17,800	17,800	89,000
	Maksed	(5)	17,800	17,800	17,800	17,800	17,800	89,000
• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU		(6)
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 2 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	=4+6	17,800	1,608	17,800	17,800	17,800	89,000
	Maksed	=5+6	17,800	17,800	17,800	17,800	17,800	89,000

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki: (ei kohaldata)

• Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused	(4)
	Maksed	(5)
• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU		(6)
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 1–4 assigneeringud KOKKU Kulukohustused	Kulukohustused	=4+6
	Maksed	=5+6

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

5

„Halduskulud”

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

				Aasta N 10 2016	Aasta N+1 2017	Aasta N+2 2018	Aasta N+3 2019	Aasta N+4 2020	KOKKU
	Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat
• Personalikulud				0,132	0,132	0,132	0,132	0,132	0,660
• Muud halduskulud				0,012	0,012	0,012	0,012	0,016	0,064
Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat KOKKU		Assigneeringud		0,144	0,144	0,144	0,144	0,148	0,724

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

0,144

0,144

0,144

0,144

0,148

0,724

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

			Aasta N 11 2016	Aasta N+1 2017	Aasta N+2 2018	Aasta N+3 2019	Aasta N+3 2020	KOKKU
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 1–5 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused		17,944	17,944	17,944	17,944	17,948	89,724
	Maksed		17,944	17,944	17,944	17,944	17,948	89,724

3.2.2Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustage eesmärgid ja väljundid			Aasta N 2016		Aasta N+1 2017		Aasta N+2 2018		Aasta N+3 2019		Aasta N+3 2020		KOKKU
			VÄLJUNDID
	Väljundi liik 12	Väljundi keskmine kulu	Arv	Kulu	Arv	Kulu	Arv	Kulu	Arv	Kulu	Arv	Kulu	Väljundite arv kokku	Kulud kokku
ERIEESMÄRK nr 1 ... 13
– Juurdepääs kalapüügipiirkonnale	Maht (tonnides)	348	42 726	14,869	42 726	14,869	42 726	14,869	42 726	14,869	42 726	14,869	213 630	74,345
– Valdkondlik toetus	Aastane toetus	2,931	1	2,931	1	2,931	1	2,931	1	2,931	1	2,931	5	14,655
Erieesmärk nr 1 kokku				17,800		17,800		17,800		17,800		17,800		89,000
KULUD KOKKU				17,800		17,800		17,800		17,800		17,800		89,000

3.2.3Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1Kokkuvõte

Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta N 14 2016

Aasta N+1 2017

Aasta N+2 2018

Aasta N+3 2019

Aasta N+4 2020

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5
Personalikulud	0,132	0,132	0,132	0,132	0,132	0,660
Muud halduskulud	0,012	0,012	0,012	0,012	0,016	0,064
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku	0,144	0,144	0,144	0,144	0,148	0,724

RUBRIIGIST 5 15 välja jäävad kulud kokku
Personalikulud
Muud halduskulud
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku

KOKKU

0,144

0,144

0,144

0,144

0,148

0,724

Haldusassigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse raames, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.2Hinnanguline personalivajadus

Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

		Aasta N 2016	Aasta N+1 2017	Aasta N+2 2018	Aasta N+3 2019	Aasta N+4 2020
• Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
11 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)		0,85	0,85	0,85	0,85	0,85
11 01 01 02 (delegatsioonides)
• Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad) 16
11 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud)		0,15	0,15	0,15	0,15	0,15
11 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditud tööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides)
11 01 04 01 17	– peakorteris 18
	– delegatsioonis
Muud eelarveread (täpsustage)
KOKKU		1,00	1,00	1,00	1,00	1,00

11 osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad

Säästva kalanduse partnerluslepingu (uue) läbirääkimisprotsessi haldamine ja järelevalve, läbirääkimiste tulemuste institutsioonidepoolse heakskiitmisprotsessi haldamine ja järelevalve; kehtiva säästva kalanduse partnerluslepingu haldamine, sealhulgas pidev rahandus- ja tegevusalane järelevalve, pidev valdkondliku toetuse rakendamise järelevalve, kalapüügilubade haldamine. Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi ametnik + üksuse juhataja või üksuse juhataja asetäitja + kalapüügilubade haldaja + sekretariaaditeenused: üldise hinnangu kohaselt 1,00 täistööajale taandatud töötajat aastas. Ühiku maksumus    132 000 eurot aastas Kulude arvestamine:    1,00 töötajat aastas x 132 000 eurot aastas Kulud kokku    132 000 eurot => 0,132 miljonit eurot

Koosseisuvälised töötajad

Delegatsioonide töötajate arv

3.2.4Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

3.2.5Kolmandate isikute rahaline toetus

Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

(1) Vastu võetud nõukogu (konkurentsivõime) 3333. istungil 25. septembril 2014.

(2) ELT C ..., ..., lk …

(3) ELT L 172, 30.6.2007, lk 1.

(4) ELT C... (Väljaannete talitus: palun sisestage viide nõukogu otsusele, millega antakse luba protokoll allkirjastada ja seda ajutiselt kohaldada).

(5) Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

(6) EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(7) Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani võimalikud kandidaatriigid.

(8) Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(9) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B.A read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(10) Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(11) Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(12) Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(13) Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud eesmärkidele. „Erieesmärk/eesmärgid ...”

(14) Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(15) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B.A read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(16) Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditud tööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

(17) Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

(18) Peamiselt struktuurifondid, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,16.7.2015

COM(2015) 346 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS

20. märtsil 2015. aastal parafeeritud protokolli (millega määratakse kindlaks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) sõlmimise kohta

LISA
Protokoll, millega määratakse kindlaks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus

Artikkel 1
Kestus

Käesolevat protokolli ja selle lisa kohaldatakse viie aasta jooksul alates 1. jaanuarist 2016.

Artikkel 2
Põhimõtted

1.Liidu kalalaevad kalastavad Gröönimaa kalapüügipiirkonnas üksnes juhul, kui neile on käesoleva protokolli alusel väljastatud kalapüügiluba. Gröönimaa pädevad asutused väljastavad liidu kalalaevadele kalapüügilubasid ainult käesoleva protokolli alusel.

2.Gröönimaa kohustub andma liidu laevastikule soodusjuurdepääsu püügiülejäägile.

3.Vastavalt lepingu artikli 3 lõikele 1 kohustub Gröönimaa mitte andma oma kalapüügipiirkonnas käesolevast protokollist soodsamaid tingimusi muude välisriikide laevastikele, kelle laevad on samade tehniliste näitajatega nagu käesoleva protokolli ja selle lisaga hõlmatud laevad ning kes püüavad samu liike.

4.Lepinguosalised kohustuvad teatama teineteisele kõikidest välisriikide laevastikele antud kalapüügivõimalustest ning samuti iga artikli 3 lõikes 1 loetletud liigi puhul kindlaks määratud lubatud kogupüügist.

5.Käesoleva protokolli eesmärk on saavutada püügiülejäägi säästva kasutamisega lepinguosaliste vastastikune kasu. Lepinguosalised teevad koostööd, et tagada Põhja-Atlandi ühiste pika rändega kalavarude jätkusuutlikkus.

6.Mõlemad lepingupooled austavad Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga tagatud põhiõigusi, sealhulgas tööga seotud õigusi. 

Artikkel 3
Soovituslikud kalapüügivõimalused ja aasta püügikoguste kindlaksmääramise kord

1.Gröönimaa pädevad asutused lubavad liidu kalalaevadel püüda allpool loetletud liike vastavalt järgmistele soovituslikele aasta kogustele (tonnides):

Kalaliik Gröönimaa kalapüügipiirkonnas	Soovituslikud kalapüügivõimalused
Tursk ICESi V, XII ja XIV alapiirkonnas ning NAFO alapiirkonnas 1F 1	1800
Pelaagiline meriahven ICESi V, XII ja XIV alapiirkonnas ning NAFO alapiirkonnas 1F, 2 välja arvatud juhul, kui püük toimub lisa 4. liites sätestatud pelaagilise meriahvena paindlikkuskava alusel	2200
Põhjalähedane meriahven ICESi XIV ja V alapiirkonnas ning NAFO alapiirkonnas 1F 3	2000
Süvalest NAFO alapiirkonnas 1 – lõuna pool 68° N	2500
Süvalest ICESi V, XII ja XIV alapiirkonnas 4	5200
Harilik süvameregarneel NAFO alapiirkonnas 1	2600
Harilik süvameregarneel ICESi V ja XIV alapiirkonnas	5100
Moiva ICESi V ja XIV alapiirkonnas 5	20 000
Pikksabalased ICESi V ja XIV alapiirkonnas 6	100
Pikksabalased NAFO alapiirkonnas 1 7	100
Kaaspüük	1 126

2.Protokolli kehtimisaja jooksul määrab ühiskomitee igal aastal hiljemalt eelneva aasta 1. detsembriks kindlaks eespool loetletud liikide tegelikud kalapüügivõimalused, lähtudes lõikes 1 sätestatud soovituslikest kogustest ja võttes arvesse kättesaadavaid teaduslikke nõuandeid, piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt vastu võetud asjakohaseid majandamiskavasid, ettevaatusprintsiipi ja kalatööstuse vajadusi.

a)Juhul kui teatavate liikide tegelikud kalapüügivõimalused on lõikes 1 sätestatust väiksemad, kompenseerib ühiskomitee seda muude liikide kalapüügivõimaluse suurendamisega samal aastal. Kui kompenseerimise osas kokkuleppele ei jõuta, kohandab ühiskomitee proportsionaalselt artikli 4 lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust.

b)Juhul kui tegelikud kalapüügivõimalused on lõikes 1 sätestatust suuremad, kohandab ühiskomitee proportsionaalselt artikli 4 lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust.

3.Pärast lõikes 2 kirjeldatud iga-aastast menetlust ning kooskõlas artikli 2 lõikega 2, võib Gröönimaa pakkuda lõikes 1 loetletud liikide osas täiendavaid kalapüügivõimalusi; liit võib selle pakkumise vastu võtta täielikult või osaliselt. Sellisel juhul kinnitab ühiskomitee erakorralisel kohtumisel täiendavad kalapüügivõimalused ja kohandab proportsionaalselt artikli 4 lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust. Liidu pädevad asutused vastavad Gröönimaa pakkumisele hiljemalt kuue nädala jooksul alates selle saamisest.

4.Hariliku süvameregarneeli püügivõimaluste piires ICESi V ja XIV alapiirkonnas võib harilikku süvameregarneeli püüda NAFO alapiirkonnas 1 tingimusel, et Gröönimaa laevaomanike ja Euroopa Liidu vahel on iga äriühingu jaoks kehtestatud püügivõimaluste ülekandmise kord. Saades Euroopa Komisjonilt asjaomase liikmesriigi nimel esitatud taotluse, kohustuvad Gröönimaa ametiasutused sellise korra rakendamist hõlbustama. Võttes arvesse teaduslikke nõuandeid, peaks maksimaalne aastane ülekantav kogus olema 2 000 tonni. Liidu laevad kalastavad samadel tingimustel, mis on ette nähtud Gröönimaa laevaomanikele lisa I peatüki kohaselt väljaantud kalapüügilubades.

5. Kaaspüügi majandamine

Gröönimaa kalapüügipiirkonnas tegutsevad liidu kalalaevad järgivad kehtivaid kaaspüügieeskirju nii reguleeritud kui reguleerimata liikide puhul.

a)Kaaspüük on selliste mereorganismide püük, mis ei ole laeva kalapüügiloale märgitud sihtliigina või ei vasta miinimumsuuruse nõuetele.

–    Harilik süvameregarneel võib kaaspüügist moodustada kuni 5 % ja muud liigid kuni 10 %.

–Kaaspüügi kohta ei väljastata täiendavat kalapüügiluba.

b)Kogu kaaspüük tuleb registreerida ja teatavaks teha.

c)Kaaspüügi eest täiendava kalapüügiloa tasu ei maksta, kuna sihtliikide jaoks protokolli lisas sätestatud tasude kindlaksmääramisel on võetud arvesse lubatud kaaspüügi eeskirju.

d)Lisaks sellele ja ilma et see mõjutaks kaaspüügi määra ja eespool punktides a kuni c osutatud eeskirju, kohaldavad liidu laevad püügistrateegiat, mis aitab tagada, et süvalesta sihtpüügil ei ületaks meriahvena ja tursa kaaspüük, tursa sihtpüügil ei ületaks meriahvena ja süvalesta kaaspüük ning meriahvena sihtpüügil ei ületaks tursa ja süvalesta kaaspüük 5 % sihtliigi puhul lubatud püügimahust püügireisi kohta. Püügireis kestab Gröönimaa kalapüügipiirkonda sisenemisest kuni sealt väljumiseni. Kui laev on täielikult lossitud Gröönimaa sadamas, käsitatakse järgnevat püüki kui uut püügireisi.

e)Kaaspüügina püütava tursa, meriahvena ja süvalesta lubatud maksimaalne protsendimäär peab olema märgitud sihtliikide kalapüügiloale.

f)Kaaspüük ja selle konkreetne liigiline koosseis vaadatakse igal aastal ühiskomitees läbi.

g)Kui kaaspüügina püütud tursa, meriahvena ja süvalesta kogus ületab punkti e kohast maksimumkogust, arvatakse ülejääk maha kalapüügiloale märgitud sihtliigi lubatud kogusest, kohaldades korrutustegurit 3.

h)Liidu kalalaevade poolt hariliku süvameregarneeli, tursa, meriahvena ja süvalesta sihtpüügil kaaspüügina püütud tursa, meriahvena ja süvalesta kogus arvatakse maha artikli 3 lõikes 1 osutatud kaaspüügi reservist.

Artikkel 4
Rahaline toetus – Makseviisid

1.Liidu poolt makstav artikliga 7 ettenähtud rahaline toetus käesoleva protokolli artiklis 1 osutatud ajavahemikul on 16 099 978 eurot aastas.

2.Rahaline toetus hõlmab järgmist:

a) artikli 3 lõigete 2 ja 3 ning artikli 8 kohaselt on iga-aastane summa juurdepääsu eest Gröönimaa kalapüügipiirkonnale 13 168 978 eurot;

b) 2 931 000 euro suurune aastane eritoetus Gröönimaa kalanduspoliitika toetuseks ja elluviimiseks.

3. Selleks et hüvitada ühiskomitee poolt vastavalt artikli 3 lõigetele 2 ja 3 kehtestatud täiendavaid kalapüügivõimalusi ja vastavalt artiklile 8 kehtestatud mis tahes uusi kalapüügivõimalusi, luuakse 1 700 000 euro suurune finantsreserv. Lisa I peatüki kohaselt tasub liit kõnealuste täiendavate ja uute kalapüügivõimaluste eest 17,5 % baashinnast.

4.Liidu poolt makstava rahalise toetuse kogusumma ei tohi ületada artikli 4 lõike 2 punktis a osutatud summat rohkem kui kaks korda.

5.Liit tasub lõike 2 punktis a sätestatud summa esimesel aastal hiljemalt 30. juuniks ja järgnevatel aastatel hiljemalt 1. märtsiks ning täiendavad summad finantsreservist samadeks kuupäevadeks või võimalikult kiiresti pärast seda. Liit maksab lõike 2 punktis b sätestatud kindla summa esimesel aastal hiljemalt 30. juuniks ning igal järgneval aastal hiljemalt 1. juuniks.

6.Gröönimaa ametiasutustel on lõike 2 punktis a kindlaksmääratud rahalise toetuse kasutusotstarbe suhtes täielik otsustusvabadus.

7.Rahaline toetus kantakse Gröönimaa ametiasutuste määratud finantsasutuses avatud riigikassa kontole.

Artikkel 5
Vastutustundliku kalapüügi edendamine – Valdkondlik toetus

1.Artikli 4 lõike 2 punktis b sätestatud valdkondlikuks toetuseks ette nähtud rahaline toetus ei ole seotud kalavarudele juurdepääsu eest tasumisega. Valdkondlik toetus määratakse kindlaks lähtudes ja sõltuvalt Gröönimaa kalanduspoliitika eesmärkidest, mille kehtestab ühiskomitee, ning võttes arvesse eesmärkide saavutamise ühe- ja mitmeaastaseid kavasid.

2.Kohe kui käesolevat protokolli hakatakse kohaldama ja hiljemalt kolm kuud pärast kõnealust kuupäeva, lepib ühiskomitee kokku mitmeaastases valdkondlikus programmis ja selle üksikasjalikes rakenduseeskirjades, mis hõlmavad eelkõige järgmist:

a)    ühe- ja mitmeaastased suunised artikli 4 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse osaliseks kasutamiseks iga-aastaste algatuste jaoks;

b)    ühe ja mitme aasta kohta seatud eesmärgid, et kindlustada vastutustundliku ja säästva kalapüügi jätkumine, võttes arvesse Gröönimaa riikliku kalanduspoliitika ning muude vastutustundliku ja säästva kalapüügi jätkumisega seotud või seda mõjutavate poliitiliste suundade prioriteete;

c)    kriteeriumid ja menetlused, mis võimaldavad anda hinnangu aasta jooksul saavutatud tulemustele.

3.Mitmeaastase valdkondliku kava kõik muudatusettepanekud peab heaks kiitma ühiskomitee.

4.Valdkonna toetuseks ettenähtud rahalise toetuse maksmisel lähtutakse valdkondliku toetuse rakendamistulemuste analüüsi alusel kujundatud seisukohast ja vajadustest. Liit võib osaliselt või täielikult peatada kõnealuse eritoetuse maksmise,

a)     kui ühiskomitee hinnangul ei küüni saavutatud tulemused seatud eesmärkideni;

b)     kui rahalist toetust ei kasutata vastavalt heakskiidetud kavale.

Maksmise peatamiseks peab liit teatama oma kavatsusest kirjalikult vähemalt kolm kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva.

Rahalise toetuse maksmine jätkub pärast lepinguosaliste arutelu ja nende saavutatud kokkulepet ja/või juhul, kui lõikes 5 osutatud rahalise rakendamise tulemused annavad aluse väljamaksete tegemiseks.

5.Ühiskomitee vastutab mitmeaastase valdkondliku toetuse programmi rakendamise järelmeetmete eest. Vajaduse korral jätkavad mõlemad lepinguosalised pärast protokolli kehtivuse lõppemist ühiskomitee kaudu kõnealuste järelmeetmete võtmist senikaua, kuni artikli 4 lõike 2 punktiga b ettenähtud valdkondliku toetusega seotud rahaline eritoetus on täielikult ammendatud.

Artikkel 6
Teaduskoostöö

1.Mõlemad lepinguosalised kohustuvad edendama vastutustundliku kalapüügi alast koostööd Gröönimaa kalapüügipiirkonnas, sealhulgas piirkondlikul tasandil, eelkõige NEAFCi, NAFO ja muude piirkondlike või rahvusvaheliste organisatsioonide raames. Ühiskomitee võib vastu võtta meetmed, et tagada kalavarude jätkusuutlik kasutamine Gröönimaa kalapüügipiirkonnas kooskõlas asjaomaste kaitse- ja majandamismeetmetega.

Artikkel 7
Katsepüük

1. Lepinguosalised teevad koostööd (sh artikli 5 raames), et rakendada selliste liikide ja kalavarude suhtes, mis ei kuulu artikli 3 lõike 1 alla, jätkusuutlikku katsepüüki lisa VI peatükis kirjeldatud menetluse kaudu ja ilma, et see mõjutaks artikli 4 lõike 2 punktis a sätestatud liidu rahalist toetust.

2. Kui lepinguosalised leiavad, et lõike 1 kohase katsepüügiga on saavutatud positiivseid tulemusi ning kui ühiskomitee kehtestab kooskõlas artikli 2 lõigetega 2 ja 5 ning artikliga 8 uued kalapüügivõimalused, annavad Gröönimaa ametiasutused liidule kuni protokolli kehtivusaja lõpuni vähemalt 50 % kõigist saadaolevatest uute liikidega seotud kalapüügivõimalustest.

Artikkel 8

Uued kalapüügivõimalused

1.Uued kalapüügivõimalused on sellised liikide ja kalavarudega seotud kalapüügivõimalused, mida võetakse arvesse artikli 3 lõikes 1 ja millest lähtuvalt kohandatakse proportsionaalselt artikli 4 lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust.

2. Kui üks lepinguosaline soovib lisada artikli 3 lõikesse 1 uusi kalapüügivõimalusi, arutab ühiskomitee seda ettepanekut, lähtudes Gröönimaa õigusnormidest, parimatest kättesaadavatest teaduslikest nõuannetest ja ettevaatusprintsiibist. Seejärel menetletakse uusi kalapüügivõimalusi artikli 3 lõigetes 2 ja 3 sätestatud korra kohaselt. Ühiskomitee määrab kindlaks ka uute liikide baashinna ja kalapüügiloa tasud, mida kohaldatakse kuni käesoleva protokolli kehtivuse lõppemiseni.

Artikkel 9
Protokolli kohaldamise peatamine ja rahalise toetuse summa korrigeerimine

1.Mõlemad lepinguosalised võivad ühepoolselt peatada käesoleva protokolli rakendamise, kaasa arvatud rahalise toetuse maksmise, või läbi vaadata rahalise toetuse maksmise, kui

a)erakorralised asjaolud takistavad püügitegevust Gröönimaa kalapüügipiirkonnas või

b)käesoleva protokolli sõlmimisel kehtinud poliitilistes suunistes tehakse märkimisväärseid muudatusi ja üks lepinguosalistest taotleb protokolli sätete läbivaatamist nende võimaliku muutmise eesmärgil või

c)lepinguosalistel tekib käesoleva protokolli tõlgendamise või kohaldamisega seoses erimeelsusi või

d)üks lepinguosalistest ei järgi käesoleva protokolli sätteid, eelkõige selle artikli 2 lõiget 6, milles käsitletakse põhiõigusi.

Käesolevat lõiku ei kohaldata, kui rikkumine leiab aset mis tahes vastutusalas või pädevusvaldkonnas, mille üle Gröönimaa valitsusel puudub juriidiline vastutus või kus tal puudub ametlik pädevus, kuna Gröönimaa on Taani Kuningriigi omavalitsuslik osa.

2.Artikli 5 lõike 4 kohaselt võib liit peatada artikli 4 lõike 2 punktis b sätestatud valdkondlikuks toetuseks ette nähtud rahalise toetuse maksmise.

3.Käesoleva protokolli kohaldamise peatamiseks, sh rahalise toetuse maksmise peatamiseks, peab asjaomane lepinguosaline teatama oma kavatsusest kirjalikult vähemalt kolm kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva.

4.Käesoleva protokolli kohaldamist, sh rahalise toetuse maksmist jätkatakse pärast seda, kui eespool nimetatud asjaolude leevendamiseks võetud meetmete järel on olukord paranenud ja kui mõlemad lepinguosalised on pärast konsulteerimist ühel nõul. Rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel ajavahemiku võrra, millal protokolli kohaldamine oli peatatud.

Artikkel 10
Kalapüügiloa kehtivuse peatamine ja ennistamine

Gröönimaa võib kalapüügiloa kehtivuse peatada, kui

a) konkreetne laev rikub tõsiselt Gröönimaa õigusnorme või

b) laevaomanik ei ole järginud konkreetse laeva õigusrikkumisest tulenevat kohtu korraldust. Kui kohtu korraldust on hakatud järgima, ennistatakse laeva kalapüügiluba loa järelejäänud kehtivusajaks.

Artikkel 11
Protokolli lõpetamine

Protokolli lõpetamisel lepingu artikli 12 lõigete 2 ja 3 kohaselt, vähendatakse käesoleva protokolli artikli 4 lõikes 2 osutatud rahalist toetust protokolli lõpetamise jõustumise aasta eest proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel.

Artikkel 12
Riiklikud õigusnormid

1.Liidu kalalaevade tegevus Gröönimaa kalapüügipiirkonnas on reguleeritud Gröönimaa ja Taani Kuningriigi õigusnormidega, välja arvatud juhul, kui lepingu, käesoleva protokolli ja selle lisaga on ette nähtud teisiti.

2.Gröönimaa teavitab liitu kõikidest kalanduspoliitikaga seotud muutustest või uutest õigusaktidest vähemalt kolm kuud enne nende jõustumist.

Artikkel 13
Konfidentsiaalsus

1.Gröönimaa ja EL kohustuvad tagama, et kõiki andmeid liidu kalalaevade ja nende kalapüügitegevuse kohta, mis on saadud käesoleva protokolli ja selle lisa kohaldamise raames, käsitatakse alati kooskõlas konfidentsiaalsuse ja andmekaitse põhimõtetega.

2.Mõlemad lepinguosalised tagavad, et liidu laevastiku püügitegevuse kohta Gröönimaa kalapüügipiirkonnas avalikustatakse üksnes koondandmed. Muul juhul konfidentsiaalsetena käsitatavaid andmeid kasutatakse vaid protokolli rakendamiseks ning kalavarude majandamiseks, seireks, kontrolliks ja järelevalveks.

Artikkel 14
Ajutine kohaldamine

Käesolevat protokolli kohaldatakse ajutiselt alates 1. jaanuarist 2016.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev protokoll ja selle lisa jõustuvad kuupäeval, millal lepinguosalised teatavad teineteisele protokolli jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

LISA

ELi laevade kalapüügitingimused lähtuvalt protokollist, millega määratakse kindlaks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus

I peatükk – Üldsätted

1. Pädeva asutuse nimetamine

Käesoleva lisa kohaldamisel ja kui ei ole sätestatud teisiti, tähendab pädev asutus

–liidu puhul Euroopa Komisjoni

–Gröönimaa puhul kalandus-, jahindus- ja põllumajandusministeeriumi.

2. Kalapüügiluba on ELi kalalaevale väljastatud kalapüügiluba, mis annab laevale õiguse teha Gröönimaa kalapüügipiirkonnas, millele on osutatud punktis 3, konkreetseid püügitoiminguid kindla ajavahemiku jooksul.

3. Kalapüügi piirkond

3.1. Kala püütakse kalapüügipiirkonnas, mis on sätestatud 20. oktoobri 2004. aasta määruses nr 1020 vastavalt 15. oktoobri 2004. aasta kuninglikule dekreedile nr 1005 Gröönimaa majandusvööndite seaduse (millega jõustatakse 22. mai 1996. aasta seadus nr 411 majandusvööndite kohta) jõustumise kohta.

3.2. Kui ei ole sätestatud teisiti, püütakse kala vähemalt 12 meremiili kaugusel lähtejoonest vastavalt Gröönimaa Landstingi 31. oktoobri 1996. aasta kalapüüki käsitleva seaduse nr 18 (mida on viimati muudetud Inatsisartuti 3. detsembri 2012. aasta seadusega nr 12) paragrahvi 7 jaole 2.

3.3. Lähtejooned on kindlaks määratud vastavalt 15. oktoobri 2004. aasta kuninglikule dekreedile nr 1004 Gröönimaa territoriaalvete piiritlemist käsitleva kuningliku dekreedi muutmise kohta.

II peatükk – Kalapüügilubade (litsentside) taotlemine ja väljaandmine

1. Kalapüügiloa saamise tingimused

1.1.Lepingu artiklis 6 osutatud kalapüügiluba väljastatakse üksnes laevadele, mis on kantud ELi kalalaevade registrisse, ja laevadele, mis püüavad kala pelaagilise meriahvena paindlikkuskava alusel, kui laevadest on teatatud NEAFCile vastavalt kehtestatud korrale. Lisaks ei tohi laev olla kantud ühtegi piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni poolt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja.

1.2.Laev vastab nõuetele, kui laevaomaniku, kapteni ega laeva enda suhtes ei ole Gröönimaa kalapüügipiirkonnas rakendatud kalapüügikeeldu. Need tingimused peavad olema täidetud enne lepingust tulenevaid kohustusi.

2. Kalapüügiloa taotlus

2.1.Kuni kalapüügilubade elektroonilise süsteemi ühise rakendamiseni mõlema lepinguosalise poolt, esitatakse kalapüügiloataotlus järgmisel viisil.

2.2ELi pädev asutus esitab Gröönimaa pädevale asutusele elektrooniliselt (kollektiivse) kalapüügiloa taotluse iga laeva kohta, kes soovib lepingu alusel kala püüda. Taotlus esitatakse Gröönimaa pädeva asutuse poolt selleks ettenähtud vormil, mille näidis on 1. liites. ELi laevad, millel on sama omanik või esindaja, võivad esitada kollektiivse kalapüügiloa taotluse tingimusel, et kõnealused laevad sõidavad ühe ja sama liikmesriigi lipu all.

2.3.Koos kalapüügiloataotlusega esitatakse tõend loatasu maksmise kohta taotletud liikide ja koguse eest vastavalt käesoleva peatüki punktile 7.

2.4Kehtiva protokolli raames esitatud esimese kalapüügiloa taotluse puhul või kui asjaomast laeva on hiljuti (12 või vähema kuu jooksul) tehniliselt muudetud, peab taotlusele olema lisatud üksikasjalik asjakohase resolutsiooniga digitaalne värvifoto (vähemalt 10 x 15 cm) laevast külgvaates, kus laevakerel on näha laeva nimi ja pardatähis.

2.5.Kui Gröönimaa pädeva asutuse arvates on taotlus puudulik või ei vasta muul moel punktides 1, 2.2, 2.3 ja 2.4 sätestatud tingimustele, teatab ta põhjustest ELi pädevale asutusele võimalikult kiiresti ning igal juhul seitsme tööpäeva jooksul pärast seda, kui Gröönimaa kalapüügiloa taotluse kätte sai.

3. Kalapüügiloa väljastamine

3.1 Gröönimaa pädev asutus edastab kalapüügiloa elektrooniliselt ELi pädevale asutusele kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamist. Elektrooniliselt edastatud kalapüügiluba on protokolli ja selle lisa kohaldamisel samaväärne kalapüügiloa originaaliga.

3.2. Igale kalapüügiloale märgitakse kogus, mida on lubatud püüda. Kollektiivse taotluse alusel välja antud kalapüügiloale märgitakse liigi koguhulk, mille eest on makstud kalapüügiloa tasu, ja lisatakse märkus: „lubatud kogus, mida tuleb jagada järgmiste laevadega: (kõigi kollektiivsel taotlusel loetletud laevade nimed)”.

3.3.Kalapüügiluba või selle koopia peab alati pardal olema ja see tuleb esitada Gröönimaa pädeva asutuse nõudel.

4. Kalapüügiloa muutmine

4.1.Kalapüügiloal (kalapüügilubadel) märgitud lubatud koguse muutmiseks tuleb esitada uus taotlus.

4.2.Ilma et see piiraks punkti 4.3 kohaldamist, peab laev, juhul kui muudatus on seotud kalapüügiloaga lubatud koguste ületamisega, maksma lubatud kogust ületava koguse eest tasu, mis vastab kolmekordsele summale, mis on sätestatud punktis 7.1. Sellele laevale ei anta uut kalapüügiluba enne, kui ta ei ole ületatud koguste eest maksnud.

4.3Erandjuhtudel kui ELi asjaomaste liikide kalapüügivõimalused ei ole ammendatud, ja ainult selleks, et vältida protokolli alusel väljastatud kalapüügiloa kohaselt Gröönimaa kalapüügipiirkonnas kalastavate ELi laevade püügitegevuse katkemist, peab lipuriik, kelle laev tõenäoliselt ületab lubatud püügikogust, teatama viivitamata Gröönimaa pädevale asutusele (ja saatma teate koopia ELi pädevale asutusele) kavatsusest esitada ametlik taotlus uue kalapüügiloa taotlemiseks sama liigi täiendava koguse jaoks. Laeval lubatakse jätkata kalapüüki tingimusel, et laevaomanik esitab Gröönimaa pädevale asutusele 24 tunni jooksul pärast lipuriigi teadet tõendi asjakohase tasu maksmise kohta ja tingimusel, et uue kalapüügiloa taotlus esitatakse Gröönimaa pädevale asutusele viie tööpäeva jooksul pärast lipuriigi teadet vastavalt punktis 2 sätestatud korrale. Kõnealuste sätete täitmata jätmise korral kohaldatakse laeva suhtes punktis 4.2 sätestatud menetlust.

5. Kalapüügiloa edasiandmine

5.1.Kalapüügiluba antakse välja konkreetsele laevale ja seda ei saa edasi anda.

5.2.Piiratud arvul juhtudel ja ELi pädeva asutuse taotluse korral võib laeva kalapüügiloa siiski asendada mõnele muule ELi laevale antava uue kalapüügiloaga. Asendamine toimub ELi pädeva asutuse kaudu esitatud taotluse alusel. Uuele kalapüügiloale märgitakse kogus, mida on lubatud püüda ja mis vastab liigi kogusele, mille eest on kalapüügiloa tasu juba makstud ja millest on maha arvatud eelmise laeva poolt juba välja püütud kogused.

5.3.Asendatud kalapüügiluba jõustub päeval, mil Gröönimaa pädev asutus uue loa väljastab.

6.Kalapüügiloa kehtivusaeg

6.1.Kalapüügiload kehtivad väljaandmise kuupäevast kuni selle kalendriaasta lõpuni, mil need välja anti.

6.2Moivapüügi puhul antakse kalapüügiload välja 20. juunist kuni 31. detsembrini ning ka järgneva aasta 1. jaanuarist kuni 30. aprillini.

6.3.Kui kalastusaasta alguseks ei ole vastu võetud ELi õigusakte, millega määrataks kindlaks ELi laevade jooksva aasta kalapüügivõimalused püügipiirangutega vetes, võivad ELi kalalaevad, kellel oli lubatud püüda kala eelneva kalastusaasta 31. detsembril, jätkata oma tegevust sama kalapüügiloa alusel ka aastal, mille kohta ei ole õigusakte vastu võetud, eeldusel et kalapüük on teaduslike nõuannete kohaselt lubatud. Eelneva aasta kalapüügiloal märgitud kvoodist lubatakse ajutiselt kasutada üht kaheteistkümnendikku kuu kohta, tingimusel et kvoodi eest tasutakse kehtiv kalapüügiloa tasu. Ajutisi kvoote võidakse korrigeerida lähtudes teaduslikest nõuannetest ja konkreetse kalapüügipiirkonna tingimustest.

6.4.Hariliku süvameregarneeli püügiloa kasutamata kogusest asjaomase aasta 31. detsembri seisuga võib ELi pädeva asutuse taotluse korral järgmisse aastasse üle kanda kuni 5 % püügiloa algsest kogusest, kui selline ülekanne on teaduslike nõuannete kohaselt lubatud. Ülekantud kogus kasutatakse ära järgneva aasta 30. aprilliks.

7. Kalapüügiloa tasu, selle maksmine ja tagasimaksmine

7.1.Kalapüügiloa tasud ELi laevade jaoks on järgmised:

	Liik	eurot tonni kohta ajavahemikul 2016–2017	eurot tonni kohta ajavahemikul 2018–2020
	Tursk	132,63	142,11
	Pelaagiline meriahven	78,11	83,68
	Põhjalähedane meriahven	78,11	83,68
	Süvalest	190,11	203,68
	Harilik süvameregarneel idas	73,68	78,95
	Harilik süvameregarneel läänes	117,89	126,32
	Moiva	7,00	7,50

7.2Enne käesoleva protokolli kohaldamise algust esitab Gröönimaa pädev asutus ELile andmed valitsuse pangakonto(de) kohta, mida laevaomanikud kasutavad kõikide maksete tegemisel protokolli kehtivusaja jooksul. Gröönimaa pädev asutus teavitab ELi pädevat asutust mis tahes muudatustest vähemalt kaks kuud ette.

7.3Tasud hõlmavad kõiki riiklikke ja kohalikke kalapüügiga seotud makse ning pankade kehtestatud ülekandetasusid. Kui laev ei ole ülekandetasu maksnud, tuleb see summa tasuda kõnealuse laeva järgmise kalapüügiloa taotlusega ja see on uue kalapüügiloa väljaandmise eeltingimus.

7.4.Kui lubatud kogust ei püüta, siis ei hüvitata laevaomanikule lubatud kogusele vastavat tasu.

7.5.Juhul kui kohaldatakse protokolli artiklit 9 või artiklit 11, mistõttu laev ei saa kalendriaasta jooksul püüda mis tahes osa lubatud kogusest, või juhul kui kalapüügiloataotlust ei rahuldata, maksab Gröönimaa pädev asutus kalapüügiloa tasu omanikule täielikult tagasi 60 kalendripäeva jooksul pärast tagasimaksetaotluse esitamist.

7.6.Kaaspüügi eest kalapüügiloa tasu ei maksta.

8.Liikide baashinnad on järgmised:

	Liik	Hind eluskaalu tonni kohta (eurodes)
	Tursk	1800
	Pelaagiline meriahven	1700
	Põhjalähedane meriahven	1700
	Süvalest	4375
	Harilik süvameregarneel	3240
	Moiva	190
	Pikksabalased Kaaspüük	975
	Kaaspüük	1990

III peatükk – Tehnilised kaitsemeetmed

1.    Enne protokolli ajutist kohaldamist teeb Gröönimaa pädev asutus ELi pädevale asutusele kättesaadavaks ingliskeelse versiooni Gröönimaa asjaomastest õigusaktidest, milles käsitletakse seiret, kontrolli, järelevalvet ja tehnilisi kaitsemeetmeid.

IV peatükk – Seire, kontroll ja järelevalve

1. jagu. Püügi registreerimine ja aruandlus

1.Ilma et see piiraks aruandluskohustust lipuriigi kalapüügiseirekeskuse ees ja kuni elektroonilise aruandlussüsteemi ühise rakendamiseni mõlema lepinguosalise poolt, esitavad lepingu kohaselt kalastamiseks loa saanud ELi laevad Gröönimaa pädevale asutusele oma püügiaruande järgmisel viisil. Elektroonilise aruandlussüsteemi kasutuselevõtmisel asendab see 1., 2. ja 3. jaos sätestatud elektroonilisi vahendeid.

2. Lepingu kohaselt kala püüdvate ELi kalalaevade kaptenid peavad püügipäevikut laeva toimingute kohta iga püügireisi ajal Gröönimaa kalapüügipiirkonda, märkides liikide kaupa ära kõik püütud, pardal hoitavad või protokolli artikli 3 lõike 4 kohaselt tagasiheidetud kogused, mille eluskaalu ekvivalent ületab 50 kg. Taotluse korral saadab Gröönimaa pädev asutus asjakohased sihtliike ja püügivahendeid käsitlevad püügipäevikud laeva esindajale (agendile), kes on märgitud 1. liite kohasel kalapüügiloa taotlusel. Kõik püügipäeviku tüüpide näidised peavad olema kättesaadavad ka ELi pädevale asutusele ja asjaomaste lipuriikide kalapüügiseirekeskustele. Kui püügipäeviku vormi on muudetud, teavitatakse sellest viivitamata ELi pädevat asutust ja asjaomase lipuriigi kalapüügiseirekeskust ning neile esitatakse püügipäeviku uus versioon.

3.Kapten täidab püügipäevikut loomuste kaupa, märkides ära iga loomusega seonduva väljapüügi ja tagasiheite iga päeva eest, mil ELi kalalaev tegutseb Gröönimaa kalapüügiloa alusel.

4.Püügipäevik täidetakse loetavalt, trükitähtedega ja selle allkirjastab laeva kapten.

5.Kapten vastutab püügipäevikus registreeritud ja edastatud andmete täpsuse eest.

6.Pärast iga püügireisi saadetakse püügipäeviku koopia Gröönimaa pädevale asutusele kümne päeva jooksul pärast sadamasse saabumist, kas posti, e-posti või faksi teel. Kapten saadab püügipäeviku koopia ka lipuriigile.

7.Gröönimaa pädeva asutuse taotluse korral edastab kapten võimaluse piires ka täiendavad andmed lossimise kohta.

8.Kui ELi laev ei ole täitnud püügiaruandeid käsitlevaid nõudeid, on Gröönimaa pädeval asutusel õigus peatada olemasolev kalapüügiluba kuni püügiaruandluse nõuded on täidetud. Korduva rikkumise puhul võib Gröönimaa pädev asutus keelduda asjaomase laeva kalapüügiloa uuendamisest. Sellest teavitatakse ELi pädevat asutust ja lipuriiki.

9.Lepinguosalised püüavad võtta võimalikult kiiresti kasutusele elektroonilise aruandlussüsteemi ELi laevade püügitegevuse registreerimiseks Gröönimaa kalapüügipiirkonnas, järgides ühist kokkulepet süsteemi haldamise ja rakendamise suuniste kohta. Kõnealune elektrooniline aruandlussüsteem võimaldab vahetada andmeid (loetelu ei ole ammendav) laeva asukoha, püügi, püügitegevuse ja kalapüügilubade kohta.

10.Gröönimaa pädev asutus teatab ELi pädevale asutusele igal aastal ja/või ELi pädeva asutuse taotluse korral kolmandate riikide laevade poolt Gröönimaa kalapüügipiirkonnas protokolliga hõlmatud püügivõimaluste raames püütud kogused.

2. jagu. Kalapüügi piirkonda sisenemine ja sealt lahkumine

1.Kooskõlas asjaomaste siseriiklike kalandusalaste õigusaktidega 8 edastab iga ELi laeva kapten, kelle laev kalastab Gröönimaa kalapüügipiirkonnas või kavatseb kalastamise eesmärgil Gröönimaa kalapüügipiirkonda siseneda, Gröönimaa pädevale asutusele elektrooniliselt e-kirja või faksi teel, järgmised aruanded ja teatised:

a)    teade saabumise kohta – esitatakse Gröönimaa pädevale asutusele hiljemalt viis päeva enne saabumiskuupäeva. Kõigist teate hilisematest muudatustest tuleb Gröönimaa pädevat asutust viivitamata teavitada;

b)    teade püügitegevuse kohta – esitatakse mitte varem kui 24 tundi ja mitte hiljem kui 12 tundi enne püügitegevuse algust;

c)    teade püügitegevuse kohta – esitatakse enne sadamast lahkumist, et suunduda Gröönimaa kalapüügipiirkonda, kus sadam asub, või enne territooriumil asuvast mahalaadimiskohast lahkumist, eesmärgiga jätkata kalapüüki;

d)    iganädalane püügiaruanne – esitatakse kogu perioodi jooksul, mil kalalaev kala püüab, st alates teatise esitamisest püügitegevuse kohta kuni teatise esitamiseni püügitegevuse lõpetamise kohta; iganädalane püügiaruanne esitatakse igal esmaspäeval enne kella 1000 UTC. Esimene iganädalane püügiaruanne hõlmab ajavahemikku alates saabumisest Gröönimaa kalapüügipiirkonda või alates väljumisest Gröönimaa kalapüügipiirkonna sadamast kuni järgmise pühapäeva kella 2400-ni UTC. Järgmised iganädalased püügiaruanded hõlmavad ajavahemikku esmaspäeva kella 0000-st UTC kuni pühapäeva kella 2400-ni (UTC). Kui laevale antud kalapüügivõimalused või Gröönimaa kvoote käsitlevas korralduses sätestatud lubatud kogupüük hakkavad ammenduma, on asutusel Grønlands Fiskerilicenskontrol õigus taotleda, et asjaomased laevad esitaksid igapäevase püügiaruande, mis sisaldab sama teavet nagu iganädalane püügiaruanne. Sellisel juhul iganädalast püügiaruannet ja asukohateateid ei esitata;

e)    teade lahkumise kohta – teate esitavad Gröönimaa kalapüügipiirkonnast lahkuda kavatsevad kalalaevad mitte hiljem kui 48 tundi enne lahkumist;

f)    teade püügitegevuse lõpetamise kohta – teate esitavad kalalaevad enne Gröönimaa kalapüügipiirkonnast lahkumist;

g)    teade püügitegevuse lõpetamise kohta – teate esitavad kalalaevad enne saabumist Gröönimaa kalapüügipiirkonna sadamasse või mahalaadimiskohta.

3. jagu. Lossimine ja ümberlaadimine

1.ELi laeva kapten või esindaja (agent), kes soovib Gröönimaa kalapüügipiirkonnas püütud saaki Gröönimaa sadamas lossida või ümberlaadida, teatab sellest Gröönimaa pädevale asutusele vastavalt asjaomastele kalandusalastele õigusaktidele1.

2.Vähemalt 72 tundi enne lossimist või ümberlaadimist esitatakse järgmised andmed:

a)    mahalaadiva laeva tunnusandmed;

b)    sadam, kus ümberlaadimine või lossimine toimub, vastavalt FAO sadamakoodide loetelule;

c)    lossimise või ümberlaadimise kavandatud kuupäev ja kellaaeg;

d)    iga lossitava või ümberlaaditava liigi (väljendatuna FAO kolmetähelise koodi alusel) kogus (väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna);

e)    saagi kasutus pärast lossimist või ümberlaadimist (kui see on teada), st turg, erasektori tarbimine, muu;

f)    ümberlaadimise korral vastuvõtva kalalaeva tunnusandmed ja tüüp.

3.Ümberlaadimiseks peab olema eelnev luba, mille Gröönimaa väljastab laeva kaptenile või omanikule 24 tunni jooksul pärast eespool osutatud teatamist.

4.Kapten ja/või tema esindaja vastutavad/vastutab lossimis- ja ümberlaadimisdeklaratsioonis registreeritud ja edastatud andmete täpsuse eest.

4. jagu. Laevaseire satelliitsüsteem

1.Laevade asukohateated – Laevaseiresüsteem

1.1ELi laevad, kes kalastavad lepingu kohase kalapüügiloa alusel Gröönimaa kalapüügipiirkonnas või Gröönimaa kvoodi alusel NEAFCi vetes (nagu on sätestatud 4. liites), peavad olema varustatud täielikult toimiva satelliitseireseadmega (laevaseiresüsteem), mis on paigaldatud pardale ja tagab laeva asukohaandmete pideva automaatse edastamise maismaal asuvale laeva lipuriigi kalapüügi seirekeskusele mitte harvem kui üks kord tunnis.

1.2Lipuriigi kalapüügiseirekeskus edastab asjaomaste laevade asukohateated automaatselt Gröönimaa kalapüügiseirekeskusele.

1.3Kui leitakse, et laev kalastab Gröönimaa kalapüügipiirkonnas ilma täielikult toimiva laevaseiresüsteemita ning käesoleva jao punkti 3 nõuded ei ole täidetud, on Gröönimaa kohalikul valitsusel õigus peatada otsekohe kõnealuse kalalaeva kalapüügiluba. Gröönimaa pädev asutus saadab teate viivitamata lipuriigi kalapüügiseirekeskusele. Kalapüügiloa peatamisest teavitatakse viivitamata ELi pädevat asutust ja lipuriiki.

1.4. Iga asukohateade peab olema vormindatud vastavalt 3. liite nõuetele ja sisaldama järgmist:

a)    laeva tunnusandmed;

b)    laeva viimati määratud geograafiline asukoht (pikkuskraad, laiuskraad), määramisviga alla 500 meetri ja usaldusvahemik 99 %;

c)    asukohateate registreerimise kuupäev ja kellaaeg;

d)    laeva kiirus ja kurss.

1.5.Esimene Gröönimaa kalapüügipiirkonnas registreeritud asukoht märgistatakse koodiga „ENT”. Kõik järgmised asukohad märgistatakse koodiga „POS”, välja arvatud esimene asukoht, mis on registreeritud pärast Gröönimaa kalapüügipiirkonnast väljumist ja märgistatakse koodiga „EXI”.

1.6.Lipuriigi kalapüügiseirekeskus tagab asukohateadete automaatse edastamise, vajaduse korral edastatakse asukohateated käsitsi. Asukohateated edastatakse, salvestatakse ja säilitatakse turvaliselt ning neid tuleb kolme aasta jooksul alles hoida.

2.Laevaseiresüsteemi terviklikkus

2.1.Laevaseiresüsteemi tark- ja riistvarakomponendid peavad olema võltsimisekindlad, s.t mitte võimaldama valeandmete sisestamist või väljastamist ning neid ei tohi olla võimalik käsitsi välja lülitada. Süsteem peab olema täisautomaatne ja kogu aeg töökorras, olenemata keskkonnatingimustest. Satelliitseireseadet on keelatud hävitada, kahjustada, töökorrast välja viia või mõnel muul viisil mõjutada. Laeva kapten tagab alati eelkõige selle, et:

a)    tema laeva seiresüsteem on täielikult töökorras ja asukohateated edastatakse nõuetekohaselt lipuriigi kalapüügiseirekeskusele;

b)    andmeid ei manipuleerita;

c)    miski ei takista satelliitseireseadmega ühendatud antenni või antennide tööd;

d)    miski ei katkesta satelliitseireseadme energiavarustust ning

e)    satelliitseireseadmeid ei ole lahti ühendatud.

2.2.Laevaseiresüsteemis avastatud mis tahes muudetud seadistuste eest, mille eesmärk on häirida süsteemi toimimist või moonutada asukohateateid, kannab vastutust kalapüügiluba omava kalalaeva kapten. Rikkumise korral rakendatakse selle lepinguosalise sätestatud sanktsioone, kelle vetes rikkumine aset leidis, vastavalt kõnealuse lepinguosalise kehtivatele õigusaktidele.

3.Teabe edastamine laeva poolt laevaseiresüsteemi rikke korral

3.1.Laevaseiresüsteemi rikke korral Gröönimaa kalapüügipiirkonnas tuleb süsteem parandada või välja vahetada 30 kalendripäeva jooksul pärast lipuriigi teavitamist. ELi pädevat asutust teavitatakse kõnealusest asjaolust niipea kui võimalik.

3.2.Eespool nimetatud ajavahemiku jooksul peab laev edastama lipuriigi kalapüügiseirekeskusele käesoleva jao punkti 1.4 kohase asukohateate käsitsi muude kättesaadavate teavitamisvahendite kaudu, eelkõige e-posti, raadio või faksi teel. Käsitsi edastatavate teadete edastussagedus on vähemalt üks asukoht iga nelja tunni jooksul.

3.3.Pärast nimetatud ajavahemikku ei lubata laeval enam Gröönimaa kalapüügipiirkonnas kala püüda.

4. Asukohateadete turvaline edastamine kalapüügiseirekeskuste vahel

4.1.Lipuriigi kalapüügiseirekeskus edastab asjaomaste laevade asukohateated automaatselt Gröönimaa kalapüügiseirekeskusele.

4.2.Mõlema lepinguosalise kalapüügiseirekeskused vahetavad omavahel kontaktandmeid, nt e-posti aadresse, faksi, teleksi ja telefoni numbreid, ning hoiavad üksteist vahetult kursis nende kontaktandmete muutumisega.

4.3.Ilma et see piiraks edasiste täiustuste rakendamist, edastatakse asukohateateid asjaomaste kalapüügiseirekeskuste ja lipuriikide vahel elektrooniliselt, kasutades HTTPS-protokolli. Gröönimaa ametiasutused ja asjaomase lipuriigi kalapüügiseirekeskus vahetavad omavahel sertifikaate.

4.4.Kõnealuse lepingu kohaselt Gröönimaale edastatud seireandmeid ei tohi mitte mingil tingimusel avaldada konkreetseid laevu tuvastada võimaldaval viisil muudele ametiasutustele kui kalanduse kontrolli- ja järelevalveasutused.

4.5.Ilma et see piiraks eelmise punkti kohaldamist, võib laevaseiresüsteemi andmeid kasutada teadus- ja uurimistegevuse eesmärgil, tingimusel et kasutajad ei avalda kõnealust teavet konkreetseid laevu tuvastada võimaldaval viisil.

5.Teabevahetussüsteemi tõrked

5.1.Gröönimaa pädev asutus ja ELi lipuriigi kalapüügiseirekeskused tagavad, et nende elektroonilised seadmed ühilduvad ning teavitavad üksteist viivitamata kõikidest riketest teabevahetussüsteemis ja asukohateate saamisel, et leida võimalikult kiire tehniline lahendus.

5.2.Kalapüügiseirekeskuste vahelised sidehäired ei mõjuta laevade tegevust.

5.3.Kõik rikke ajal edastamata jäänud teated saadetakse niipea, kui taastatakse side asjaomaste kalapüügiseirekeskuste vahel.

6.Kalapüügiseirekeskuse hooldus

6.1.Kalapüügiseirekeskuse korralistest hooldustöödest (hoolduskava), mis võivad mõjutada laevaseiresüsteemi andmete vahetamist, tuleb teist kalapüügiseirekeskust teavitada vähemalt 72 tundi enne hooldustööde algust, märkides võimaluse korral hoolduse kuupäeva ja kestuse. Ettekavandamata hooldustööde puhul edastatakse vastav teave teisele kalapüügiseirekeskusele nii kiiresti kui võimalik.

6.2.Hoolduse kestel võib laevaseiresüsteemi andmete edastamise katkestada kuni süsteemi taas töökorda seadmiseni. Asjaomased laevaseiresüsteemi andmed tehakse kättesaadavaks vahetult pärast hooldustööde lõppu.

6.3.Kui hooldustööd kestavad üle 24 tunni, edastatakse laevaseiresüsteemi andmed teisele kalapüügiseirekeskusele, kasutades selleks vastastikku kokku lepitud alternatiivset elektroonilist viisi.

6.4.Gröönimaa teavitab oma pädevaid seire-, kontrolli-ja järelevalvetalitusi, et ELi laevad ei edasta laevaseiresüsteemi andmeid Gröönimaa kalapüügiseirekeskusele mitte seadust rikkudes, vaid et tegemist on hooldustöödega ühes kalapüügiseirekeskuses.

5. jagu. Inspekteerimine merel või sadamas

1. Kalapüügiluba omavaid ELi laevu inspekteerivad Gröönimaa kalapüügipiirkonnas või sadamas Gröönimaa laevad ja inspektorid, kes on rahvusvahelise konventsiooni kohaselt selgesti tuvastatavad.

2. Enne pardale tulekut teavitab volitatud inspektor ELi laeva oma inspekteerimiskavatsusest. Enne inspekteerimise alustamist peab inspektor tõendama oma isikut ja ametit.

3. Inspektor jääb ELi laevale üksnes inspekteerimisega seotud ülesannete täitmise ajaks. Inspekteerimisel püüab ta avaldada võimalikult väikest mõju laevale, selle püügitegevusele ja lastile.

4. Inspekteerimist sadamas teostatakse FAO meetmete ja asjaomaste piirkondlike kalandusorganisatsioonide sadamariigi meetmete kohaselt.

5. Gröönimaa pädev asutus võib lubada ELil inspekteerimist jälgida.

6. ELi laeva kapten aitab Gröönimaa inspektorit pardale tulekul ja inspekteerimise teostamisel.

7. Inspektor ei takista ELi laeva kaptenil sidepidamist lipuriigi ja/või laevaomanikuga. Kaptenilt ei nõuta tundliku äriteabe avaldamist avalike raadiokanalite kaudu.

8. Iga inspekteerimise lõpus koostab inspektor inspekteerimisaruande. ELi laeva kaptenil on õigus lisada inspekteerimisaruandele oma kommentaarid. Inspekteerimisaruande allkirjastab selle koostanud inspektor ja ELi laeva kapten. Kui kapten keeldub alla kirjutamast, peab ta keeldumist kirjalikult põhjendama ja inspektor lisab kande „keeldus alla kirjutamast”.

9. Inspektor väljastab enne laevalt lahkumist ELi laeva kaptenile inspekteerimisaruande koopia. Ilma et see piiraks 7. jao punkti 1 kohaldamist, saadab Gröönimaa pädev asutus inspekteerimisaruande elektroonilise koopia ELi pädevale asutusele ning lipuriigile kaheksa kalendripäeva jooksul pärast inspekteerimist. Vajaduse korral tehakse kõnealune teave kättesaadavaks asjaomastele piirkondlikele kalandusorganisatsioonidele.

6. jagu. Vaatluskava

1.Gröönimaa kalapüügipiirkonnas toimuva püügitegevuse suhtes kohaldatakse Gröönimaa õigusaktides sätestatud vaatluskava. Gröönimaa kalapüügipiirkonnas kalapüügiluba omavate ELi kalalaevade kaptenid teevad Gröönimaa pädevate asutustega koostööd vaatlejate pardale võtmiseks.

2.Vaatleja töötasu ja sotsiaalmaksu maksavad Gröönimaa pädevad asutused.

3.Vaatleja võetakse pardale Gröönimaa pädeva asutuse ja laevaomaniku vahel kokku lepitud sadamas. Kui vaatleja pardalevõtmise kuupäeval ettenähtud kellaajale järgneva kolme tunni jooksul kohale ei tule, vabaneb laevaomanik automaatselt kohustusest kõnealune vaatleja pardale võtta. Laev võib sadamast lahkuda ja alustada püügitegevust.

4.Kogu pardal viibimise aja jooksul peab vaatleja

a)    käituma nii, et tema tegevus ei segaks ega piiraks püügitegevust,

b)    suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse ning

c)    arvestama kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsusega.

5. Vaatleja täidab ainult järgmisi ülesandeid:

a)    kontrollib püügipäeviku kandeid, sh saagi liigilist koostist, koguseid, eluskaalu ja töödeldud kala kaalu, loomust ja laevaseiresüsteemi aruandeid;

b)    koostab üksikasjaliku aruande laeva igapäevase tegevuse kohta, olenemata sellest, kas kalapüük toimus või mitte;

c)    märgib iga loomuse kohta püügivahendi tüübi, võrgusilma suuruse, saagi ja püügikoormuse andmed, koordinaadid, sügavuse, püügivahendi kasutamise kestuse ning saagi, vette tagasi lastud ja alamõõduliste kalade liigilise koostise ning

d)    jälgib satelliitseiresüsteemi toimimist ja annab teada kõikidest süsteemi töö katkemistest ja häiretest.

6. Iga laev tagab vaatleja toitlustamise ja majutamise laeva juhtkonnale ette nähtud tasemel.

7. Kapten teeb vaatlejaga koostööd ja osutab abi, mis on vajalik vaatleja kohustuste täitmiseks. Selline koostöö hõlmab vaatlejale vajaliku juurdepääsu võimaldamist pardal hoitavale saagile, sealhulgas saagile, mis on kavas vette tagasi lasta.

8.Kui vaatleja üleminek ühelt laevalt teisele toimub merel, peab see toimuma päevasel ajal, ohututes tingimustes, kogenud meeskonna kaasabil, kalandusalase vaatleja täielikul nõusolekul ja üldiselt parimates ohutustingimustes.

9.Merel ühelt laevalt teisele ülemineku korral teeb laeva kapten igakülgset koostööd, et tagada vaatleja ohutus.

10. Vaatleja aruanne

10.1. Enne laevalt lahkumist esitab vaatleja oma vaatluste aruande laeva kaptenile. Laeva kaptenil on õigus lisada vaatleja aruandele oma kommentaarid. Aruandele kirjutavad alla vaatleja ja kapten. Kapten saab vaatleja aruande koopia.

10.2. ELi pädeva asutuse või lipuriigi taotluse korral edastab Gröönimaa pädev asutus neile vaatleja aruande koopia kaheksa tööpäeva jooksul.

7. jagu. Rikkumised

1.Rikkumiste menetlemine

1.1.Käesoleva lisa sätete kohaselt kalapüügiluba omava ELi kalalaeva poolt Gröönimaa kalapüügipiirkonnas teostatud mis tahes rikkumine peab olema märgitud inspekteerimisaruandes.

1.2.Inspekteerimisaruande allkirjastamine kapteni poolt ei piira kapteni ja/või laevaomaniku õigust kaitsele talle süüks pandud rikkumise puhul.

1.3.Mis tahes rikkumise puhul, mille on Gröönimaa kalapüügipiirkonnas pannud toime lepingu kohast kalapüügiluba omav ELi laev, saadetakse Gröönimaa õigusaktides sätestatud korra kohaselt teave rikkumise määratluse ja kapteni või kalandusettevõtja suhtes sellisel juhul kohaldatava karistuse kohta otse laevaomanikule.

1.4.Gröönimaa pädev asutus saadab inspekteerimisaruande ja rikkumisteate koopia ELi pädevale asutusele ja lipuliikmesriigile e-posti teel nii kiiresti kui võimalik.

1.5.Kui rikkumist käsitlevate õigusaktidega on ette nähtud õigusmenetlus, tuleb enne selle algatamist ja tingimusel, et rikkumine ei kujuta endast kriminaalasja, püüda leida eeldatava rikkumise osas lahendus kokkuleppemenetluse teel nelja päeva jooksul pärast rikkumisteate esitamist. Kui kokkuleppemenetlust ei ole võimalik kohaldada, algatatakse kohtumenetlus.

2.Laeva kinnipidamine

2.1.Lepingu kohast kalapüügiluba omava ELi kalalaeva mis tahes põhjustel kinnipidamisest teatab Gröönimaa viivitamata ELi pädevale asutusele ja lipuriigile. Kõnealuses teatises esitatakse kinnipidamise põhjused ning sellele lisatakse rikkumist tõendavad dokumendid.

2.2.Enne mis tahes meetme võtmist kinni peetud ELi laeva, selle kapteni, meeskonna või lasti suhtes, välja arvatud meetmed, mille eesmärk on kaitsta tõendeid, määrab Gröönimaa uurimise eest vastutava ametniku ja korraldab ELi pädeva asutuse taotluse korral teabekoosoleku ühe tööpäeva jooksul pärast laeva kinnipidamise põhjustest teavitamist. Kõnealusel koosolekul võivad osaleda laeva lipuriigi ja laevaomaniku esindaja.

3.Karistused rikkumiste eest

3.1.Rikkumise puhul kohaldatavad sanktsioonid kehtestab Gröönimaa vastavalt kehtivatele siseriiklike õigusaktidele.

3.2.Kui rikkumine lahendatakse kokkuleppemenetluse korras, lähtutakse mis tahes rahalise karistuse määramisel Gröönimaa siseriiklikest õigusaktidest.

4.Kohtumenetlus – Pangatagatis

4.1.Kui kokkuleppemenetlus ei ole edukas ja rikkumisjuhtumi kohta esitatakse kaebus pädevale kohtuinstantsile, annab rikkumisega seotud laeva omanik Gröönimaa osutatud panka pangatagatise, mille summa määrab kindlaks Gröönimaa pädev asutus, nii et see kataks laeva peatamisega seotud kulusid, tõenäolist trahvi ja võimalikke rahalisi hüvitisi. Pangatagatist ei saa tagasi võtta enne kohtumenetluse lõppu. Kui kohtumenetlus kestab kauem kui neli aastat, selgitab Gröönimaa pädev asutus korrapäraselt ELi pädevale asutusele ja asjaomasele lipuriigile, milliseid samme on astutud kohtuotsuseni jõudmiseks.

4.2Pärast kohtuotsuse teatavakstegemist pangatagatis vabastatakse ja tagastatakse viivitamata laevaomanikule

a)    täielikult, kui ühtegi karistust ei määratud,

b)    summa ulatuses, mis jääb järele, kui karistus hõlmab pangatagatisest väiksema trahvisumma maksmist.

4.3Kohtumenetlust alustatakse niipea, kui siseriiklik õigus seda võimaldab.

4.4Gröönimaa teavitab ELi kohtumenetluse tulemustest 14 päeva jooksul pärast kohtuotsuse teatavakstegemist.

5.Laeva ja meeskonna vabastamine

5.1Pärast pangatagatise esitamist, trahvisummade maksmist või kokkuleppemenetlusest tulenevate kohustuste täitmist lubatakse ELi kalalaeval sadamast lahkuda ja jätkata kalapüüki.

V peatükk – Ajutised ühisettevõtted

1. jagu. Ajutiste ühisettevõtete ja muude ühisettevõtete projektide hindamise meetodid ja kriteeriumid

1.Gröönimaa teavitab ELi pädevat asutust viivitamata kõigist võimalustest ajutiste ühisettevõtete ja muude ühisettevõtete loomiseks Gröönimaa ettevõtetega. ELi pädev asutus teavitab sellest kõiki ELi liikmesriike. Ühisettevõtte puhul hinnatakse esitatud projekte vastavalt käesoleva peatüki sätetele.

2. Vastavalt lepingu artikli 10 punktile f esitab EL Gröönimaale võimalikult kiiresti ja igal juhul hiljemalt kümme tööpäeva enne ühiskomitee koosolekut tehnilise toimiku ELi ettevõtjaid kaasavate ajutiste ühisettevõtete ja muude ühisettevõtete loomist käsitlevate projektide kohta. Projektid esitatakse ELi pädevale asutusele ELi asjaomaste liikmesriikide ametiasutuste kaudu.

3. Ühiskomitee esmane eesmärk on soodustada protokolli artikli 3 lõikes 1 loetletud liikide soovituslike kvootide täielikku kasutamist ELi laevade poolt. Kui ühiskomitee on teatava liigi suhtes leppinud ilma teadusliku põhjenduseta kokku väiksema aastase kalapüügivõimaluse, kui on sätestatud protokolli artikli 3 lõikes 1, jäetakse kõrvale projektid, milles käsitletakse ajutiste ühisettevõtete ja muude ühisettevõtete loomist nende liikide püüdmiseks sama kalendriaasta jooksul.

4. Ühiskomitee hindab projekte, võttes arvesse järgmisi kriteeriume:

a)    sihtliik/sihtliigid ja kalapüügipiirkond/kalapüügipiirkonnad;

b)    varude seisund lähtuvalt parimatest kättesaadavatest teaduslikest nõuannetest ja ettevaatusprintsiibist;

c)    kavandatavale kalapüügitegevusele vastav tehnoloogia;

d)    ajutiste ühisettevõtete puhul nende kogukestus ja kalapüügitegevuse kestus ning

e)    ELi laevaomaniku ja tema Gröönimaa partnerite varasem kalapüügikogemus.

5.Ühiskomitee esitab oma arvamuse projektide kohta pärast punkti 3 kohast hindamist.

6. Protokolli artikli 3 lõikes 1 loetletud liikide puhul ei mõjuta ELi laevade poolt ajutiste ühisettevõtete ja muude ühisettevõtete raames püütud kogused kehtivaid kokkuleppeid püügikoguste jagamiseks ELi liikmesriikide vahel.

2. jagu. Ajutiste ühisettevõtete kalavarudele juurdepääsu tingimused  

1.Kalapüügiload

1.1. Kui ajutise ühisettevõtte projekt on saanud ühiskomiteelt positiivse hinnangu, esitab asjaomane ELi laev (esitavad asjaomased ELi laevad) kalapüügiloa taotluse vastavalt II peatüki sätetele. Taotluses tuleb selgelt märkida, et tegemist on ajutise ühisettevõttega.

1.2. Kalapüügiluba väljastatakse ajutise ühisettevõtte kestuse ajaks, kuid igal juhul ei kehti luba kauem kui ühe kalendriaasta.

1.3. Kalapüügiloale peab olema selgelt märgitud, et püük toimub Gröönimaa ametiasutuste poolt eraldatud kalapüügivõimaluste raames, võttes arvesse Gröönimaa lubatud kogupüüki, kuid väljaspool protokolli artikli 3 lõikes 1 sätestatud kalapüügivõimalusi.

2.Laevade asendamine

2.1Ajutise ühisettevõtte juures tegutseva ELi laeva võib asendada mõne muu samaväärse mahutavuse ja samaväärsete tehniliste näitajatega ELi laevaga ainult nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja lepinguosaliste nõusolekul.

VI peatükk – Katsepüük

1. Vastavalt lepingu artiklile 9 ja artikli 10 punktile g, kui ELi pädev asutus on Gröönimaad teavitanud huvist osaleda protokolli artikli 3 lõikes 1 loetlemata liikide ja kalavarude katsepüügil,

1.1. esitab ELi pädev asutus Gröönimaale hiljemalt 15 päeva enne ühiskomitee koosolekut tehnilise toimiku, milles täpsustatakse järgmist:

a)    sihtliik/sihtliigid,

b)    katsepüügiga seotud tehnilised näitajad (katsepüügil kasutatav tehnoloogia, katsepüügi kestus, kalapüügipiirkonnad jne) ning

c)    ELi katsepüügil osalemisest tulenev eeldatav kasu kalandussektori teadus- ja arendustegevusele.

1.2. Gröönimaa esitab ühiskomiteele

a)    kohalike ja kolmandate riikide laevade asjakohaste katsepüügikampaaniate üksikasjad ja tingimused,

b)    sama liigiga seotud varasemate katsepüügikampaaniate tulemused ning

c)    olemasoleva teadusliku ja muu teabe.

2. Ühiskomitee hindab tehnilisi toimikuid võttes nõuetekohaselt arvesse parimaid kättesaadavaid teaduslikke nõuandeid ja ettevaatusprintsiipi.

3. Pärast ühiskomitee positiivset otsust ELi osalemise, selle ulatuse ja katsepüügikampaania tehniliste parameetrite kohta, esitavad ELi laevad kalapüügiloa taotluse vastavalt II peatüki sätetele. Kalapüügiluba ei kehti kauem kui kalendriaasta lõpuni.

4. Kõiki IV peatüki sätteid kohaldatakse katsepüügiga tegelevate ELi laevade suhtes.

5. Ilma et see piiraks punkti 4 kohaldamist, peavad katsepüügikampaania ajal merel viibivad asjaomased ELi laevad

a)    teatama Gröönimaa pädevale asutusele kampaania algusest ja esitama enne katsepüügi algust deklaratsiooni kogu pardal oleva saagi kohta;

b)    esitama Gröönimaa Loodusvarade Instituudile, Gröönimaa pädevale asutusele ja Euroopa Komisjonile iganädalase aruande saagi kohta päevade ja loomuste kaupa, sealhulgas kampaania tehniliste näitajate kirjelduse (asukoht, sügavus, kuupäev ja kellaaeg, saak ning muud tähelepanekud või märkused);

c)    tagama, et pardal viibiks üks Gröönimaa teaduslik vaatleja või Gröönimaa pädeva asutuse valitud vaatleja. Vaatleja ülesanne on koguda saagi kohta teadusinfot ning võtta saagist proove. Vaatlejat koheldakse laeva juhtkonna liikmena ja laevaomanik katab tema elamiskulud laeval viibimise ajal. Otsus vaatleja pardalviibimise aja ja kestuse ning pardaletuleku- ja maabumissadama kohta tehakse kokkuleppel Gröönimaa ametiasutustega; ning

d)    teatama Gröönimaa pädevale asutusele kampaania lõppemisest ja esitama Gröönimaa pädeva asutuse taotluse korral laeva inspekteerimiseks enne Gröönimaa kalapüügipiirkonnast lahkumist.

6. Katsepüügikampaania ajal püütud saak, mis on kampaaniaga kooskõlas, jääb laevaomaniku omandisse.

7. Gröönimaa pädev asutus nimetab kontaktisiku, kelle poole pöörduda kõigi ettenägematute probleemide korral, mis võiksid katsepüüki takistada.

8. Toetudes asjaomaste teaduslike nõuandeasutuste soovitustele, võib Gröönimaa rakendada katsepüügi suhtes kaitse- ja majandamismeetmeid, sealhulgas sulgeda teatava püügipiirkonna teatavaks ajavahemikuks.

Käesoleva lisa liited

1. liide –    Kalapüügiloa taotluse vorm

2. liide –    Gröönimaa pädevate asutuste kontaktandmed

3. liide –    Laevaseiresüsteemi andmete vorming

4. liide – Gröönimaa vete ja NEAFCi reguleeritavate vete vahel toimuva pelaagilise meriahvena püügi puhul kohaldatav paindlikkuskava

1. liide – Gröönimaa kalapüügipiirkonna kalapüügiloa taotluse vorm

1	Lipuriik
2	Laeva nimi
3	ELi laevastikuregistri number
4	Pardatähis
5	Registreerimissadam
6	Rahvusvaheline raadiokutsung (IRCS)
7	INMARSATi number (telefon, teleks, e-post) 9
8	Ehitamise aasta
9	IMO number (olemasolu korral)
10	Laeva tüüp
11	Püügivahendite liik
12	Sihtliigid + kogus
13	Püügipiirkond (ICES/NAFO)
14	Kalapüügiloa kestus
15	Omanikud, füüsilise või juriidilise isiku aadress, telefon, teleks, e-post
16	Laeva käitaja, füüsilise või juriidilise isiku aadress, telefon, teleks, e-post
17	Kapteni nimi
18	Meeskonnaliikmete arv
19	Mootori võimsus (KW)
20	Pikkus (kogupikkus)
21	Tonnaaž brutoregistertonnides (GT)
22	Külmutusvõimsus (tonni päevas)
23	Esindaja (agent) nimi ja aadress
24	Aadress, kuhu kalapüügiloa taotlus tuleks saata	European Commission, Directorate General for Maritime Affairs and Fisheries, Rue de la Loi 200, B-1049 Brussels, faks +32 2 2962338, e-post Mare-licences@ec.europa.eu

2. liide – Gröönimaa pädevate asutuste kontaktandmed

Aruannete ja teadete esitamine

Vastavalt IV peatüki 1., 2. ja 3. jaole esitatakse aruanded ja teated grööni, taani või inglise keeles.

–Teated edastatakse rannalähedase raadioside, faksi või e-posti teel järgmistele asutustele:

Grønlands Fiskerilicenskontrol (GFLK) ja Arktisk Kommando (AKO):

1.GFLK: telefon: +299 34 50 00, faks: +299 34 63 60,

e-post: GFLK@NANOQ.GL ;

2.AKO: telefon: +299 364000, faks: +299 364099,

e-post: AKO-COMMCEN@MIL.DK

–Püügipäevikud tuleb saata järgmisel aadressil:

Grønlands Fiskerilicenskontrol (GFKL)

P.O.Box 501, 3900 Nuuk, Greenland.

Kalapüügiloa taotlus    

Kalapüügi- ja muude lubade taotlused tuleb esitada kalandus-, jahindus- ja põllumajandusministeeriumile (faks: +299 346355, e-post: APNN@NANOQ.GL)

3. liide – Laevaseiresüsteemi andmete vorming

Laevaseiresüsteemi teadete edastamise vorm teise lepinguosalise kalapüügiseirekeskusele

1) Sisenemisteade

Andmeelement	Välja- kood	Kohustuslik (K) / vabatahtlik (V)	Märkused:
Teate algus	SR	K	Süsteemne osa; märgib teate algust
Adressaat	AD	K	Sõnumiga seotud andmed; saaja riigi ISO kolmekohaline Alpha 3 kood
Kellelt	FR	K	Sõnumiga seotud andmed; saatja riigi ISO kolmekohaline Alpha 3 kood
Teate number	RN	V	Sõnumiga seotud andmed; teate seerianumber asjakohasel aastal
Teate kuupäev	RD	V	Sõnumiga seotud andmed; edastamise kuupäev
Teate kellaaeg	RT	V	Sõnumiga seotud andmed; edastamise kellaaeg
Sõnumi liik	TM	K	Sõnumiga seotud andmed; teate liik „ENT”
Raadiokutsung	RC	K	Laevaga seotud andmed; laeva rahvusvaheline raadiokutsung
Siseviite- number	IR	K	Laevaga seotud andmed; lepinguosalise laeva kordumatu number lipuriigi ISO kolmekohalise Alpha 3 koodina, millele järgneb number
Pardatähis	XR	V	Laevaga seotud andmed; laeva küljele kantud number
Laiuskraad	LT	K	Asukohaga seotud andmed; asukoht ± 99,999 (WGS-84)
Pikkuskraad	LG	K	Asukohaga seotud andmed; asukoht ±999,999 (WGS-84)
Kiirus	SP	K	Asukohaga seotud andmed; laeva kiirus kümnendiksõlmedes
Kurss	CO	K	Asukohaga seotud andmed; laeva sõidusuund 360° skaalal
Kuupäev	DA	K	Asukohaga seotud andmed; asukoha registreerimise UTC kuupäev (AAAAKKPP)
Kellaaeg	TI	K	Asukohaga seotud andmed; asukoha registreerimise UTC kellaaeg (TTMM)
Teate lõpp	ER	K	Süsteemne osa; märgib teate lõppu

2) Asukohateade

Andmeelement	Välja- kood	Kohustuslik (K) / vabatahtlik (V)	Märkused:
Teate algus	SR	K	Süsteemne osa; märgib teate algust
Adressaat	AD	K	Sõnumiga seotud andmed; saaja riigi ISO kolmekohaline Alpha 3 kood
Kellelt	FR	K	Sõnumiga seotud andmed; saatja riigi ISO kolmekohaline Alpha 3 kood
Teate number	RN	V	Sõnumiga seotud andmed; teate seerianumber asjakohasel aastal
Teate kuupäev	RD	V	Sõnumiga seotud andmed; edastamise kuupäev
Teate kellaaeg	RT	V	Sõnumiga seotud andmed; edastamise kellaaeg
Sõnumi liik	TM	K	Sõnumiga seotud andmed; teate liik „POS” 101
Raadiokutsung	RC	K	Laevaga seotud andmed; laeva rahvusvaheline raadiokutsung
Siseviite- number	IR	K	Laevaga seotud andmed; lepinguosalise laeva kordumatu number lipuriigi ISO kolmekohalise Alpha 3 koodina, millele järgneb number
Pardatähis	XR	V	Laevaga seotud andmed; laeva küljele kantud number
Laiuskraad	LT	K	Asukohaga seotud andmed; asukoht ± 99,999 (WGS-84)
Pikkuskraad	LG	K	Asukohaga seotud andmed; asukoht ±999,999 (WGS-84)
Tegevus	AC	V  112	Asukohaga seotud andmed; „ANC” märgib väiksema sagedusega teadete saatmise režiimi
Kiirus	SP	K	Asukohaga seotud andmed; laeva kiirus kümnendiksõlmedes
Kurss	CO	K	Asukohaga seotud andmed; laeva sõidusuund 360° skaalal
Kuupäev	DA	K	Asukohaga seotud andmed; asukoha registreerimise UTC kuupäev (AAAAKKPP)
Kellaaeg	TI	K	Asukohaga seotud andmed; asukoha registreerimise UTC kellaaeg (TTMM)
Teate lõpp	ER	K	Süsteemne osa; märgib teate lõppu

3) Väljumisteade

Andmeelement	Välja- kood	Kohustuslik (K) / vabatahtlik (V)	Märkused:
Teate algus	SR	K	Süsteemne osa; märgib teate algust
Adressaat	AD	K	Sõnumiga seotud andmed; saaja riigi ISO kolmekohaline Alpha 3 kood
Kellelt	FR	K	Sõnumiga seotud andmed; saatja riigi ISO kolmekohaline Alpha 3 kood
Teate number	RN	V	Sõnumiga seotud andmed; teate seerianumber asjakohasel aastal
Teate kuupäev	RD	V	Sõnumiga seotud andmed; edastamise kuupäev
Teate kellaaeg	RT	V	Sõnumiga seotud andmed; edastamise kellaaeg
Sõnumi liik	TM	K	Sõnumiga seotud andmed; teate liik „EXI”
Raadiokutsung	RC	K	Laevaga seotud andmed; laeva rahvusvaheline raadiokutsung
Siseviite- number	IR	K	Laevaga seotud andmed; lepinguosalise laeva kordumatu number lipuriigi ISO kolmekohalise Alpha 3 koodina, millele järgneb number
Pardatähis	XR	V	Laevaga seotud andmed; laeva küljele kantud number
Kuupäev	DA	K	Asukohaga seotud andmed; asukoha registreerimise UTC kuupäev (AAAAKKPP)
Kellaaeg	TI	K	Asukohaga seotud andmed; asukoha registreerimise UTC kellaaeg (TTMM)
Teate lõpp	ER	K	Süsteemne osa; märgib teate lõppu

4) Vormingu üksikasjad

Andmeedastuse struktuur on järgmine:

–topeltkaldjoon (//) ja tähed „SR” märgivad teate algust,

–topeltkaldjoon (//) ja väljakood märgivad andmeelemendi algust,

–(kaldjoon (/) eraldab väljakoodi ja andmeelementi;

–andmepaare eraldab tühik,

–tähed „ER” ja topeltkaldjoon (//) märgivad teate lõppu.

Kõik käesolevas lisas esitatud väljakoodid on Põhja-Atlandi vormingus, mida kirjeldatakse Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (NEAFC) kontrolli- ja rakendussüsteemis.

4. liide – Gröönimaa vete ja NEAFCi reguleeritavate vete vahel toimuva pelaagilise meriahvena püügi puhul kohaldatav paindlikkuskava

1.Pelaagilise meriahvena püüdmisel paindlikkuskava raames Gröönimaa vete ja NEAFCi reguleeritavate vete vahel, peab laeval olema Gröönimaa poolt protokolli lisa II peatüki kohaselt välja antud kalapüügiluba. Kalapüügiloa taotlusel ning kalapüügiloal on selgelt märgitud, et püügitegevus toimub väljaspool Gröönimaa kalapüügipiirkonda.

2.Järgida tuleb kõiki NEAFCi poolt vastu võetud meetmeid, mis on seotud kalapüügiga kõnealuses NEAFCi reguleerimispiirkonnas.

3.Laev võib oma Gröönimaa meriahvena kvoodi alusel kala püüda üksnes siis, kui ta on ammendanud oma osa NEAFCi meriahvena ELi kvoodist, mille on eraldanud tema lipuriik.

4.Kui punktist 5 ei tulene teisiti, võib laev oma Gröönimaa kvoodi alusel kala püüda samas NEAFCi piirkonnas, kus ta on püüdnud oma NEAFCi kvoodi alusel.

5.Laev võib oma Gröönimaa kvoodi alusel kala püüda meriahvena kaitsealas tingimustel, mis on sätestatud NEAFC soovituses, milles käsitletakse meriahvena püügi majandamist Irmingeri meres ja sellega piirnevates vetes, kuid mitte mingil Islandi kalapüügipiirkonna alla kuuluval territooriumil.

6.NEAFCi reguleerimispiirkonnas kalapüügiga tegelev laev edastab oma lipuriigi kalapüügiseirekeskuse kaudu NEAFC-le laevaseiresüsteemi asukohateate kooskõlas õiguslike nõuetega. Gröönimaa kvoodi alusel NEAFCi meriahvena kaitsealas kala püüdes peab lipuriigi kalapüügiseirekeskus eelkõige tagama, et kord tunnis laekuvad laeva laevaseiresüsteemi asukohateated edastatakse Gröönimaa kalapüügiseirekeskusele peaaegu reaalajas.

7.Laeva kapten tagab, et NEAFC-le ja Gröönimaa ametiasutustele esitatud aruannetes on NEAFCi reguleerimispiirkonnas Gröönimaa paindlikkuskava kohaselt püütud meriahvena saak selgelt tähistatud kui saak, mis on püütud paindlikkuskava raames väljastatud Gröönimaa kalapüügiloa alusel.

a) Enne püügitegevuse alustamist Gröönimaa kalapüügiloa alusel, edastab laev teate PÜÜGI ALUSTAMISE kohta.

b) Kalastades Gröönimaa kalapüügiloa alusel edastatakse PÄEVANE PÜÜGIARUANNE iga päev hiljemalt 23:59 UTC.

c) Gröönimaa kvoodi alusel toimuva püügitegevuse lõpetamisel, edastab laev teate PÜÜGI LÕPETAMISE kohta.

Teated PÜÜGI ALUSTAMISE ja PÜÜGI LÕPETAMISE kohta ning PÄEVANE PÜÜGIARUANNE edastatakse vastavalt lisa IV peatüki 2. jaole.

8.Vastsete koorumispiirkondade kaitse tõhustamiseks ei tohi püügitegevust alustada enne kuupäeva, mis on kehtestatud NEAFCi soovituses, milles käsitletakse meriahvena püügi majandamist Irmingeri meres ja sellega piirnevates vetes.

9.Lipuriik teatab ELi ametiasutustele Gröönimaa kvoodi alusel Gröönimaa vetes ja NEAFCi reguleerimispiirkonnas püütud saagi. See hõlmab kogu paindlikkuskava alusel püütud saaki; seejuures tuleb selgelt ära märkida saak ning vastav kalapüügiluba.

10.Püügihooaja lõpus edastab iga lipuriigi kalapüügiseirekeskus Gröönimaa ametiasutustele kõnealuse paindlikkuskava alusel püütud pelaagilise meriahvena saagi statistilised andmed.

(1) Võttes arvesse käimasolevaid geeniuuringuid, märgistamiskatseid ja sõltumatuid mereuuringuid, mille tulemustele peab ICESi nõuandekomitee hinnangu andma, ning mille raames uuritakse mitmesuguseid atlandi tursa (Gadus morhua) rühmi Gröönimaa vetes, eelkõige Gröönimaa lääneranniku lähistel ning Gröönimaast läänes ja idas avamerel kudevaid kalu ning ICESi iga-aastaseid ajakohastatud nõuandeid ja majandamisalaseid soovitusi, võib ühiskomitee kooskõlas artikli 3 lõigetega 2 ja 3 vaadata läbi või kohandada tursa soovituslikke kalapüügivõimalusi.

(2) Püütakse pelaagilise traaliga.

(3) Püütakse traaliga.

(4) Püütakse korraga kuni kuue laevaga. Püügikoormuse piirangut võidakse muuta, võttes arvesse rannikuriikide vahel kokkulepitavat mitmeaastast majandamiskava.

(5) Vastavalt artikli 3 lõigetele 2 ja 3 võib liit püüda kuni 7,7 % moiva lubatud kogupüügist hooajal, mis kestab 20. juunist kuni järgneva aasta 30. aprillini.

(6) Kalju-tömppeakala ja põhja-pikksaba ei püüta sihtliigina, neid püütakse üksnes kaaspüügina koos teiste sihtliikidega ning nende püügist teatatakse eraldi.

(7) Kalju-tömppeakala ja põhja-pikksaba ei püüta sihtliigina, neid püütakse üksnes kaaspüügina koos teiste sihtliikidega ning nende püügist teatatakse eraldi.

(8) Gröönimaa kohaliku valitsuse 9. detsembri 2010. aasta korraldus nr 18 avamere kalapüügi järelevalve kohta.

(9) Võib saata siis, kui taotlus on heaks kiidetud.

(10) 1 Defektse satelliitseireseadmega laevade saadetud teadete puhul on teate liik „MAN”.

(11) 2 Kohaldatakse ainult siis, kui laev edastab POS-teateid väiksema sagedusega.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,16.7.2015

COM(2015) 346 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS

20. märtsil 2015 aastal parafeeritud protokolli (millega määratakse kindlaks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) sõlmimise kohta

LISA
Volituste kohaldamisala ja menetlus ühiskomitees võetava liidu seisukoha kindlaksmääramiseks

(1)Komisjonile on antud volitus pidada Gröönimaaga läbirääkimisi ning vajaduse korral ja järgides käesoleva lisa punkti 3, kiita heaks protokollis tehtud muudatused, mis hõlmavad järgmisi küsimusi:

(a)lepingu artikli 10 lõike 2 punkti d ning protokolli artikli 3 lõigete 2 ja 3 ning artikli 8 kohane kalapüügivõimaluste läbivaatamine;

(b)protokolli artikli 5 kohane otsus valdkondliku toetuse rakenduskorra kohta;

(c)kalapüügitingimuste ja protokolli kohaldamise korda käsitlevate sätete ning lisade kohandamine vastavalt lepingu artiklile 10.

(2)Lepingu alusel asutatud ühiskomitees liit:

(a)toimib kooskõlas eesmärkidega, mida liit taotleb ühise kalanduspoliitika raames;

(b)järgib nõukogu 19. märtsi 2012. aasta järeldusi, mis käsitlevad teatist ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta;

(c)edendab seisukohti, mis on kooskõlas piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt vastu võetud asjaomaste eeskirjadega ja vajalik rannikuriikidega ühise haldamise raames.

(3)Kui ühiskomitee koosolekul on kavas vastu võtta otsus punktis 1 osutatud protokolli muudatuste kohta, võetakse vajalikud meetmed selleks, et liidu nimel väljendatavas seisukohas oleks arvesse võetud uusimaid statistilisi, bioloogilisi ja muid asjakohaseid komisjonile edastatud andmeid.

Sel eesmärgil ja nimetatud andmetele tuginedes edastavad komisjoni talitused piisava ajavaruga enne asjaomast ühiskomitee koosolekut nõukogule või nõukogu ettevalmistavatele organitele analüüsimiseks ja heakskiitmiseks dokumendi, milles on esitatud kavandatava liidu seisukoha üksikasjad.

Punkti 1 alapunktis a osutatud küsimustes on liidu kavandatava seisukoha heakskiitmiseks nõukogus vajalik kvalifitseeritud häälteenamus. Muudel juhtudel loetakse ettevalmistavas dokumendis kavandatav liidu seisukoht heaks kiidetuks, kui blokeeriva vähemusega võrdne arv liikmesriike ei avalda selle suhtes vastuseisu nõukogu ettevalmistava organi koosolekul või 20 päeva jooksul ettevalmistava dokumendi kättesaamisest, olenevalt sellest, kumb sündmus leiab aset varem. Vastuseisu korral edastatakse küsimus lahendamiseks nõukogule.

Kui edasiste koosolekute käigus, sealhulgas kohapeal, ei suudeta kokkulepet saavutada, et võtta liidu seisukohas arvesse uusi elemente, edastatakse küsimus lahendamiseks nõukogule või selle ettevalmistavatele organitele.

Komisjonil palutakse võtta õigel ajal ühiskomitee otsuse suhtes vajalikud järelmeetmed, kaasa arvatud vajaduse korral asjaomase otsuse avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ning kõnealuse otsuse rakendamiseks vajalike ettepanekute esitamine.