SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Selleks et tagada ettevõtjatele võrdsed tingimused, kirjutas EL nõukogu direktiivi 2003/48/EÜ (hoiuste direktiiv) vastuvõtmise järel alla Šveitsi, Andorra, Liechtensteini, Monaco ja San Marinoga sõlmitud lepingutele, millega on ette nähtud kõnealuse direktiiviga võrdväärsed meetmed. Liikmesriigid kirjutasid alla ka lepingutele Ühendkuningriigi ja Madalmaade sõltlasterritooriumidega.

Hiljuti on ka rahvusvahelisel tasandil tunnustatud automaatse teabevahetuse olulisust piiriüleste maksupettustega võitlemisel ja maksudest kõrvalehoidumise vähendamisel, kuna sellega tagatakse maksude täielik läbipaistvus ja maksuametite üleilmne koostöö. G20 tegi Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonile (OECD) ülesandeks töötada välja automaatse finantskontode alase teabevahetuse ühtne ülemaailmne standard. OECD nõukogu avaldas ülemaailmse standardi 2014. aasta juulis.

Hoiuste direktiivi ajakohastamise ettepaneku vastuvõtmise järel võttis komisjon 17. juunil 2011 vastu soovituse volituste kohta alustada läbirääkimisi Šveitsi, Liechtensteini, Andorra, Monaco ja San Marinoga, et uuendada ELi ja nende riikide vahelisi lepinguid rahvusvahelise arengu kontekstis ning tagada, et nimetatud riigid jätkaksid ELis kehtivate meetmetega võrdväärsete meetmete kohaldamist. 14. mail 2013 jõudis nõukogu kokkuleppele läbirääkimisvolitustes, mille kohaselt läbirääkimised peaksid toimuma vastavalt hiljutistele üleilmsetele arengusuundadele, millest lähtuvalt automaatset teabevahetust edendatakse rahvusvahelise standardi alusel.

Oma 6. detsembri 2012. aasta teatises, mis sisaldas maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse tõhustamise tegevuskava, rõhutas komisjon vajadust edendada jõuliselt automaatset teabevahetust kui tulevast Euroopa ja rahvusvahelist standardit maksudealase läbipaistvuse ja maksudealase teabe vahetamise alal.

9. detsembril 2014 võttis nõukogu komisjoni 2013. aasta juunis esitatud ettepaneku alusel vastu direktiivi 2014/107/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL ja millega laiendatakse automaatset teabevahetust kõikidele finantsandmetele kooskõlas ülemaailmse standardiga. Selle muudatusega tagatakse sidus, järjepidev ja igakülgne üleliiduline lähenemisviis finantskontosid käsitleva teabe automaatsele vahetusele siseturul.

Direktiivi 2014/107/EL reguleerimisala on põhimõtteliselt laiem kui direktiivi 2003/48/EÜ oma ja direktiiviga nähakse ette, et reguleerimisala kattumise korral on ülimuslik direktiiv 2014/107/EL. 18. märtsil 2015 võttis komisjon vastu ettepaneku direktiivi 2003/48/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta.

Kulude ja halduskoormuse vähendamiseks nii maksuametite kui ka ettevõtjate jaoks on ka oluline tagada, et Šveitsiga sõlmitud hoiuseid käsitlev olemasolev leping oleks kooskõlas arengutega ELis ja rahvusvahelisel tasandil. See suurendab maksude läbipaistvust Euroopas ja moodustab õigusliku aluse OECD väljatöötatud, automaatset teabevahetust käsitleva ülemaailmse standardi rakendamiseks Šveitsi ja ELi vahel.

Arvestades Šveitsi põhiseaduse nõudeid lepingu ratifitseerimiseks, tuleb muutmisprotokoll allkirjastada 2015. aasta mais, et Šveits saaks hakata hoolsusmeetmeid rakendama 2017. aasta jaanuaris ja et esimene teabevahetus saaks ülemaailmse standardi alusel toimuda 2018. aasta septembris. Sellega tagatakse kõigile liikmesriikidele võimalikult varane koostöö Šveitsi võetud kohustuste raames rahvusvahelisel tasandil.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJUHINNANGU TULEMUSED

Muutmisprotokolliga rakendatakse ülemaailmne standard ELi liikmesriikide ja Šveitsi vahel. OECD ülemaailmse standardi väljatöötamisel konsulteeriti mitmel juhul eri sidusrühmadega.

ELi liikmesriikidega on samuti konsulteeritud ja neid on informeeritud komisjoni ja Šveitsi vahel peetud läbirääkimiste käigus. Komisjon esitas Euroopa Ülemkogu 2014. aasta märtsi ja detsembri kohtumisel aruande Šveitsiga peetavate läbirääkimiste kulgemise kohta.

Komisjon konsulteeris ka finantskontode alast automaatset teabevahetust käsitleva uue eksperdirühmaga, kelle antava nõu eesmärk on tagada, et otsese maksustamise alast teabevahetust käsitlevad ELi õigusaktid on ka tegelikult kooskõlas OECD ülemaailmse standardiga ja vastavad sellele täielikult. Eksperdirühma kuuluvad finantssektori ning maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu võitlevate organisatsioonide esindajad.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Kõnealuse ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 115 koostoimes artikli 218 lõikega 5 ja lõike 8 teise lõiguga. Materiaalõiguslik alus rajaneb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 115.

Käesolevale nõukogu otsuse ettepanekule lisatud muutmisprotokolli artikliga 1 muudetakse olemasoleva lepingu pealkirja, et paremini kajastada selle lepingu sisu, nagu seda muudetakse kõnealuse muutmisprotokolliga.

Artikliga 2 asendatakse olemasolevad artiklid ja lisad uute sätetega, mis koosnevad 11 artiklist, I lisast, mis kajastab ülemaailmse standardiga hõlmatud OECD ühist aruandlusstandardit, II lisast, mis kajastab OECD olulisi märkusi ülemaailmse standardi kohta, ning III lisast, milles on loetletud Šveitsi ja iga liikmesriigi pädevad asutused.

Uued artiklid kajastavad ülemaailmse standardi rakendamiseks pädevate asutustega sõlmitud OECD näidislepingu artikleid koos väikeste kohandustega, mis kajastavad ELi lepingu konkreetset õiguslikku konteksti. Artiklis 1 ei ole määratletud maksukohustuslase identifitseerimisnumbrit (TIN), sest TIN-numbri määratlus on juba esitatud I lisa VIII jaotise punkti E alapunktis 5. Artiklis 5 on esitatud teabevahetust taotluse alusel käsitlevad sätted, mis järgivad OECD maksustamisalase näidislepingu uusimat teksti. Artikkel 6 sisaldab andmekaitset käsitlevaid üksikasjalikumaid sätteid. Artikliga 7 on ette nähtud täiendav konsulteerimisetapp enne, kui mis tahes liikmesriik või Šveits otsustab lepingu kohaldamise peatada. Artiklis 8 on esitatud lepingu muutmissätted, sh kiire mehhanism, mis võimaldab ühel lepinguosalisel ajutiselt kohaldada ülemaailmse standardi muudatusi, tingimusel et teine lepinguosaline on sellega nõus. Artikliga 9 on üle võetud lepingu artikkel 15 muutmata kujul, sest lepinguosaliste läbirääkijad leppisid kokku mitte muuta kõnealuseid äriühingute maksustamist käsitlevaid sätteid, mida ülemaailmne standard ei mõjuta. Artiklis 11 on määratletud territoriaalne kohaldamisala.

I lisa kajastab nii OECD ühist aruandlusstandardit kui ka halduskoostöö direktiivi I lisa. II lisaga rakendatakse ühise aruandlusstandardi märkused ja see vastab halduskoostöö direktiivi II lisale. I või II lisa väike erinevus halduskoostöö direktiiviga võrreldes tuleneb teksti kooskõlla viimisest OECD ühise aruandlusstandardi tekstiga, mida taotlesid Šveitsi läbirääkijad. Erinevused on järgmised.

1. I jaotise punktis D on sünnikoha teatamine viidud kooskõlla ühise aruandlusstandardiga.

2. Uuesti on sisse viidud I jaotise punkt A, milles käsitletakse kindlustusi, mille müüki avaldava jurisdiktsiooni residentidele takistatakse seadusega. Selleks et hoida ära kõnealuse erandi kuritarvitamine, on muutmisprotokolli lõppu lisatud ühisdeklaratsioon.

3. Kõik OECD ühise aruandlusstandardi märkuste ja halduskoostöö direktiiviga ette nähtud asjakohased valikud on jäetud iga liikmesriigi ja Šveitsi otsustada ning lepingus neid vahetult ei käsitleta. Selle asemel on sätestatud liikmesriikide ja Šveitsi kohustus üksteist ja komisjoni teavitada mis tahes valiku kasutamisest. See on kavandatud seotud ettevõtte mõiste alternatiivse määratluse nõuetekohase kasutamise tagamiseks seoses praeguste klientide uusi kontosid käsitleva valikuga.

4. VIII jaotise punkti B alapunktides 3 ja 4 esitatud mõisted „rahvusvaheline organisatsioon” ja „keskpank” on ühise aruandlusstandardi märkustega kooskõlla viidud, et neid saaks kohaldada ka VIII jaotise punkti D alapunkti 9 alapunktis c esitatud passiivsete finantssektoriväliste ettevõtete suhtes kohaldatava läbivaatamise meetodi erandi puhul.

5. II lisas on mõiste „finantsasutuse residentsus” ühise aruandlusstandardi märkustega kooskõlla viidud, et hõlmata juhud, mil tuleb kindlaks teha teise finantsasutuse residentsus, nt passiivsete finantssektoriväliste ettevõtete suhtes kohaldatava läbivaatamise meetodi puhul.

Muutmisprotokolli artikkel 3 sisaldab jõustumist ja kohaldamist käsitlevaid sätteid. Selles käsitletakse olemasoleva lepingu kohaldamiselt muudetud lepingu kohaldamisele üleminekut käsitlevaid küsimusi, mis on seotud teabetaotlustega, kinnipeetava maksu tegeliku tulusaaja maksukrediidiga, kinnipeetava maksu lõppmaksega, mida Šveits teeb liikmesriikidele, ning andmete vabatahtliku avaldamise raames toimuva lõpliku teabevahetusega.

Artikkel 4 sisaldab protokolli taotluse alusel toimuva teabevahetusega seotud täiendavate Šveitsi maksulepingutesse lisatavate tagatiste kohta. Tekstis on täpsustatud, et grupitaotluste alusel toimuvat teabevahetust ei takistata. Täiendavaid tagatisi käsitlev protokoll on kooskõlas taotluse alusel toimuva teabevahetuse ülemaailmse foorumi tingimustega.

Artiklis 5 on loetletud keeled, milles muutmisprotokoll alla kirjutatakse.

Läbivaadatud lepingule on lisatud lepinguosaliste neli ühisdeklaratsiooni ja Šveitsi ühepoolne deklaratsioon.

Esimeses ühisdeklaratsioonis käsitletakse läbivaadatud lepingu eeldatavat jõustumiskuupäeva. Teises ja kolmandas deklaratsioonis käsitletakse vastavalt ülemaailmse standardi märkusi ning OECD tulu ja kapitali maksustamise näidislepingu artiklit 26. Neljanda deklaratsiooni eesmärk on ära hoida I lisa III jaotise punkti A vale tõlgendamine ning sellega kehtestatakse vastastikuse teavitamise mehhanism juhtudeks, mille puhul erandi kohaldamine oleks põhjendatud. Viies deklaratsioon on Šveitsi ühepoolne deklaratsioon.

4.           MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta eelarvet.

5.           TÄIENDAV TEAVE

2015/0075 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu nimel Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamist käsitleva lepingu muutmisprotokolli allakirjutamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 115 koostoimes artikli 218 lõikega 5 ja artikli 218 lõike 8 teise lõiguga,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)       14. mail 2013 volitas nõukogu komisjoni alustama Šveitsi Konföderatsiooniga läbirääkimisi Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamist käsitleva lepingu muutmiseks, et viia kõnealune leping kooskõlla hiljutiste üleilmsete arengusuundadega, millest lähtuvalt automaatset teabevahetust edendatakse rahvusvahelise standardi alusel.

(2)       Läbirääkimiste käigus koostatud muutmisprotokolli tekst kajastab nõuetekohaselt nõukogu antud läbirääkimisjuhiseid, kuna sellega viiakse leping kooskõlla automaatse teabevahetuse alaste rahvusvahelise tasandi uusimate arengusuundadega, nimelt Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD) väljatöötatud finantskontode maksualase teabe automaatse vahetuse ülemaailmse standardiga. Liit, liikmesriigid ja Šveitsi Konföderatsioon osalesid aktiivselt OECD töös. Lepingu tekst, nagu seda on muudetud muutmisprotokolliga, on ülemaailmse standardi rakendamise aluseks liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelistes suhetes.

(3)       Seepärast tuleks muutmisprotokollile liidu nimel alla kirjutada, eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga antakse liidu nimel luba kirjutada alla Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamist käsitleva lepingu muutmisprotokollile tingimusel, et kõnealune muutmisprotokoll sõlmitakse.

Allakirjutamisele kuuluva muutmisprotokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu peasekretariaat annab muutmisprotokolli allkirjastamise täielikud volitused isiku(te)le, kelle on määranud muutmisprotokolli üle läbirääkimisi pidav lepinguosaline, tingimusel, et protokoll sõlmitakse.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamist käsitleva lepingu muutmisprotokoll

Muutmisprotokoll,

millega muudetakse                                                                                                         

„Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamist käsitlevat lepingut”, edaspidi „leping”

EUROOPA LIIT

ning

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON, edaspidi „Šveits”,

edaspidi „lepinguosaline” või „lepinguosalised”,

Eesmärgiga rakendada OECD väljatöötatud finantskontosid käsitleva automaatse teabevahetuse standard (edaspidi „ülemaailmne standard”) koostööraamistikus, milles võetakse arvesse mõlema lepinguosalise õigustatud huve,

Arvestades, et lepinguosalistel on pikaajaline ja lähedane suhe seoses vastastikuse abiga maksustamise valdkonnas, eelkõige selliste meetmete kohaldamisel, mis on samaväärsed hoiuste intresside maksustamist käsitlevas nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ sätestatutega, ja soov parandada rahvusvahelist maksukuulekust seda suhet veelgi tugevdades,

Arvestades, et lepinguosalised soovivad sõlmida lepingu parandamaks rahvusvahelist maksukuulekust vastastikuse teabe automaatse vahetamise abil, mille suhtes kohaldatakse konfidentsiaalsust ja muid õigusi, sealhulgas vahetatava teabe kasutamist piiravad sätted,

Arvestades, et lepingu artikkel 10 enne selle muutmist käesoleva muutmisprotokolliga, millega praegu on ette nähtud teabevahetus taotluse alusel, mis praegu on piiratud maksupettusena kvalifitseeruva ja sarnase tegevusega, tuleks viia kooskõlla OECD standardiga maksudealase läbipaistvuse ja maksudealase teabe vahetamise alal,

Arvestades, et lepinguosalised peavad kohaldama oma isikuandmete kaitset käsitlevaid seadusi ja tavasid vahetatud isikuandmete töötlemise suhtes vastavalt lepingule, nagu seda on muudetud käesoleva muutmisprotokolliga, ning teatama teineteisele viivitamata mis tahes muutustest kõnealuste seaduste ja tavade materiaalosas,

Arvestades, et liikmesriikidel ja Šveitsil on i) asjakohased kaitsemeetmed tagamaks, et teave, mis on saadud vastavalt lepingule, nagu seda on muudetud käesoleva muutmisprotokolliga, jääb konfidentsiaalseks ning seda kasutatakse üksnes maksuotsuste, maksude kogumise ja sissenõudmise, jõustamise ja sanktsioonide määramise või maksudega seotud kaebuste või järelevalve eesmärgil ning nendega seotud isikute või asutuse poolt, samuti muudel lubatud eesmärkidel, ning ii) taristu tõhusaks andmete vahetamiseks (sealhulgas menetlused, millega tagatakse õigeaegne, täpne, turvaline ja konfidentsiaalne teabevahetus, tõhusad ja usaldusväärsed teatised ning suutlikkus kiiresti lahendada andmevahetusega või teabevahetuse taotlusega seotud küsimusi ja probleeme ning hallata lepingu artikli 4 sätteid, nagu seda on muudetud käesoleva muutmisprotokolliga).

Käesoleva lepinguga (nagu seda on muudetud käesoleva muutmisprotokolliga) hõlmatud aruandekohustuslike finantsasutuste ja avaldatavate kontode kategooriad on loodud eesmärgiga piirata maksumaksjate võimalusi vältida nende kohta andmete edastamist selliselt, et nad paigutavad oma vara ümber sellistesse finantsasutustesse või investeerivad sellistesse finantstoodetesse, mis käesoleva lepingu (nagu seda on muudetud käesoleva muutmisprotokolliga) reguleerimisalasse ei kuulu. Sellest hoolimata tuleks reguleerimisalast välja jätta teatavad finantsasutused ja kontod, mille puhul oht, et neid kasutatakse maksudest kõrvalehoidumiseks, on väike. Künnised tuleks üldiselt välja jätta, kuna nendest on võimalik kontode eri finantsasutustesse jaotamise abil hõlpsasti kõrvale hoida. Finantsteave, mille kohta tuleb aruanne esitada ja mida tuleb vahetada, ei peaks hõlmama mitte ainult kogu asjakohast tulu (intressid, dividendid ja muu sarnane tulu), vaid ka kontojääke ja finantsvarade müügist saadavat tulu, et lahendada olukordi, kus maksumaksja püüab peita kapitali, mis on iseenesest tulu, või vara, millelt maksude maksmisest on kõrvale hoidutud. Seetõttu on käesoleva muutmisprotokolliga muudetava lepingu alusel toimuv andmete töötlemine vajalik ja proportsionaalne selleks, et võimaldada liikmesriikide ja Šveitsi maksuametitel õigesti ja kahtluseta kindlaks teha asjaomased maksumaksjad, hallata ja jõustada oma maksualaseid õigusakte piiriülestes olukordades, hinnata maksudest kõrvalehoidumise tõenäosust ja vältida tarbetuid edasisi uurimisi,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Lepingu pealkiri asendatakse järgmisega:

„Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline finantskontosid käsitlevat automaatset teabevahetust hõlmava rahvusvahelise maksukuulekuse parandamise leping”

Artikkel 2

Artiklid 1–22 ja lisad asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Mõisted

1. Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „Euroopa Liit” – Euroopa Liit, nagu see on asutatud Euroopa Liidu lepinguga, hõlmates territooriume, kus kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingut, ja kõnealuses aluslepingus sätestatud tingimustel.

b) „Liikmesriik” – Euroopa Liidu liikmesriik.

c) „Šveits” – Šveitsi Konföderatsiooni territoorium, nagu see on määratletud Šveitsi õigusega, kooskõlas rahvusvahelise õigusega.

d) Käesolevas lepingus tähendavad Šveitsi ja liikmesriikide pädevad asutused III lisas loetletud asutusi. III lisa moodustab käesoleva lepingu lahutamatu osa. III lisas esitatud pädevate asutuste loetelu võib kõnealuse lisa punktis a osutatud asutuse osas muuta Šveits ning muude, punktides b kuni ac osutatud asutuste osas Euroopa Liit, lihtsalt teavitades sellest teist lepinguosalist.

e) „Liikmesriigi finantsasutus” – i) iga finantsasutus, mis on liikmesriigi resident, kuid ei hõlma selle finantsasutuse väljaspool kõnealust liikmesriiki asuvaid filiaale, ning ii) sellise finantsasutuse, mis ei ole liikmesriigi resident, iga filiaal, kui see filiaal asub kõnealuses liikmesriigis.

f) „Šveitsi finantsasutus” – i) iga finantsasutus, mis on Šveitsi resident, kuid ei hõlma selle finantsasutuse väljaspool Šveitsi asuvaid filiaale, ning ii) sellise finantsasutuse, mis ei ole Šveitsi resident, iga filiaal, kui see filiaal asub Šveitsis.

g) „Aruandekohustuslik finantsasutus” – vastavalt kontekstile mis tahes liikmesriigi või Šveitsi finantsasutus, mis ei ole mittearuandekohustuslik finantsasutus.

h) „Avaldatav konto” – sõltuvalt kontekstist liikmesriigi avaldatav konto või Šveitsi avaldatav konto, kui ta on sellisena kindlaks määratud vastavalt I ja II lisas kirjeldatud hoolsusmeetmetele, mis kehtivad asjaomases liikmesriigis või Šveitsis.

i) „Liikmesriigi avaldatav konto” – Šveitsi aruandekohustusliku finantsasutuse hallatav konto, mis kuulub ühele või mitmele avaldatavale liikmesriigi isikule, või ühe või mitme avaldatavast liikmesriigi isikust kontrolliva isikuga passiivsele finantssektorivälisele ettevõttele (NFE-le).

i) „Šveitsi avaldatav konto” – liikmesriigi aruandekohustusliku finantsasutuse hallatav konto, mis kuulub ühele või mitmele avaldatavale Šveitsi isikule, või ühe või mitme avaldatavast Šveitsi isikust kontrolliva isikuga passiivsele NFE-le.

k) „Liikmesriigi isik” – füüsiline isik või ettevõte, kelle Šveitsi aruandekohustuslik finantsasutus on määratlenud kui liikmesriigi residendi I ja II lisas sätestatud hoolsusmenetluse kohaselt, või sellise surnu pärandvara, kes oli liikmesriigi resident.

k) „Šveitsi isik” – füüsiline isik või ettevõtte, kelle liikmesriigi aruandekohustuslik finantsasutus on määratlenud kui Šveitsi residendi I ja II lisas sätestatud hoolsusmenetluse kohaselt, või sellise surnu pärandvara, kes oli Šveitsi resident.

2. Mis tahes mõistetel, mida ei ole määratletud käesoleva lepingu tähenduses, on tähendus, mis on sel ajal i) liikmesriikide puhul kooskõlas nõukogu direktiiviga 2011/16/EL (maksustamisalase halduskoostöö kohta) või, kui see on asjakohane, lepingut kohaldava asjaomase liikmesriigi siseriiklike õigusaktidega, ning ii) Šveitsi puhul tema siseriikliku õigusega, kui see on kooskõlas I ja II lisas esitatud tähendusega.

Kui kontekst ei nõua teisiti või liikmesriigi pädev asutus ja Šveits ei ole kokku leppinud ühises tähenduses, mis on sätestatud artiklis 7 (nagu on lubatud siseriikliku õigusega), on mõistetel, mida ei ole määratletud käesolevas lepingus või I ja II lisas, tähendus, mis tal oli sel ajal lepingut rakendava asjaomase jurisdiktsiooni õiguses, i) liikmesriikide puhul kooskõlas nõukogu direktiiviga 2011/16/EL (maksustamisalase halduskoostöö kohta) või, kui see on asjakohane, asjaomase liikmesriigi siseriiklike õigusaktidega, ning ii) Šveitsi puhul tema siseriikliku õiguse alusel; mis tahes tähendus asjaomase jurisdiktsiooni (liikmesriik või Šveits) kohaldatavas maksuõiguses on ülimuslik selle tähenduse suhtes, mis tuleneb selle jurisdiktsiooni muudest õigusaktidest.

Artikkel 2

Automaatne teabevahetus seoses avaldatavate kontodega

1. Käesoleva artikli sätete kohaselt ja kooskõlas I ja II lisas sätestatud kohaldatavate aruandluse ja hoolsusmenetluse eeskirjadega, mis moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa, vahetab Šveitsi pädev asutus igal aastal kõikide liikmesriikide pädevate asutustega ja kõikide liikmesriikide pädevad asutused vahetavad igal aastal Šveitsi pädeva asutusega automaatselt teavet, mis on saadud vastavalt lõikes 2 täpsustatud eeskirjadele.

2. Teave, mida liikmesriik annab iga Šveitsi avaldatava konto kohta ning Šveits annab iga liikmesriigi avaldatava konto kohta:

a) iga sellise avaldatava isiku puhul, kes on konto omanik, nimi, aadress, maksukohustuslase identifitseerimisnumber ning füüsilise isiku puhul sünnikoht ja -aeg, ning mis tahes ettevõtte puhul, kes on konto omanik ja kelle kohta tehakse pärast I ja II lisas sisalduvate hoolsusmeetmete eeskirjade kohaldamist kindlaks, et tal on üks või enam avaldatavast isikust kontrollivat isikut, ettevõtte nimi, aadress, maksukohustuslase identifitseerimisnumber ning iga avaldatava isiku nimi, aadress, maksukohustuslase identifitseerimisnumber ja sünnikoht ja -aeg;

b) kontonumber (või kui kontonumber puudub, selle toimiv ekvivalent);

c) aruandekohustusliku finantsasutuse nimi ja identifitseerimisnumber (kui see on olemas);

d) konto jääk või väärtus (sh rahalise väärtusega kindlustuslepingu või annuiteedilepingu puhul rahaline väärtus või tagasiostuväärtus) asjaomase kalendriaasta lõpu või muu asjakohase aruandlusperioodi lõpu seisuga või, kui konto suleti kõnealuse aasta või perioodi jooksul, siis konto sulgemise seisuga;

e) mis tahes hoidmiskonto puhul:

i) intresside brutosumma, dividendide brutosumma ja kontol olevate varadega seotud muu tulu brutosumma, mis on kontole (või seoses kontoga) makstud või krediteeritud kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul, ning

ii) finantsvara müügist või lunastamisest saadud brutotulu, mis on makstud või krediteeritud kontole kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul ja mille suhtes aruandekohustuslik finantsasutus tegutses hoidmisühingu, maakleri, esindajakonto omanikuna või muul viisil konto omaniku esindajana;

f) hoiusekonto puhul kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul kontole makstud või krediteeritud intresside brutosumma, ning

g) lõike 2 alapunktis e või f kirjeldamata konto puhul brutosumma, mis on makstud või krediteeritud konto omanikule seoses kontoga kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul, millega seoses aruandekohustuslik finantsasutus on kohustatud isik või võlgnik, sealhulgas konto omanikule makstud lunastusmaksete kogusumma kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul.

Artikkel 3

Automaatse teabevahetuse aeg ja viis

1. Artiklis 2 sätestatud teabevahetuse eesmärgil võib avaldatava kontoga seotud väljamaksete summa ja liigi määrata kindlaks kooskõlas teavet edastava jurisdiktsiooni (liikmesriik või Šveits) siseriiklike õigusaktidega.

2. Artiklis 2 sätestatud teabevahetuse eesmärgil tuleb edastatava teabe puhul ära näidata vääring, milles iga asjaomane summa on nomineeritud.

3. Artikli 2 lõiget 2 silmas pidades, tuleb teavet vahetada alates [XXXX] alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumise aastast ja kõigil järgnevatel aastatel ning teavet vahetatakse üheksa kuu jooksul pärast selle kalendriaasta lõppu, mida nimetatud teave käsitleb.

4. Pädevad asutused vahetavad automaatselt artiklis 2 kirjeldatud teavet ühtse aruandlusstandardi skeemi kohaselt, kasutades XML-vormingut.

5. Pädevad asutused lepivad kokku ühe või mitu andmeedastusmeetodit, sealhulgas krüpteerimisstandardid.

Artikkel 4

Koostöö nõuete järgimise ja täitmise tagamise valdkonnas

Liikmesriigi pädev asutus teatab Šveitsi pädevale asutusele ja Šveitsi pädev asutus teatab liikmesriigi pädevale asutusele, kui esimesel (teavet esitaval) pädeval asutusel on põhjust uskuda, et vea tõttu on toimunud ebaõige või mittetäielik artikli 2 kohase teabe esitamine või aruandekohustuslik finantsasutus ei täida kohaldatavaid aruandlusnõudeid ja hoolsusmeetmeid, mis on kooskõlas I ja II lisaga. Teabe saanud pädev asutus võtab kõik asjakohased meetmed oma siseriikliku õiguse kohaselt, et käsitleda kõiki teatises kirjeldatud vigu või mittevastavusi.

Artikkel 5

Teabevahetus taotluse alusel

1. Olenemata artikli 2 sätetest ja mis tahes muust lepingust, millega nähakse ette taotluse alusel teabevahetus Šveitsi ja mis tahes liikmesriigi vahel, vahetavad Šveitsi ja mis tahes liikmesriigi pädevad asutused taotluse alusel teavet, mis on eeldatavasti oluline käesoleva lepingu sätete rakendamiseks või Šveitsi ja liikmesriikide või nende poliitiliste allüksuste või kohalike asutuste kehtestatud mis tahes maksusid, olenemata nende kirjeldusest, käsitlevate siseriiklike õigusnormide haldamiseks ja jõustamiseks, niivõrd kui selliste siseriiklike õigusnormide kohane maksustamine ei ole vastuolus kohaldatava topeltmaksustamise vältimise lepinguga, mis on sõlmitud Šveitsi ja asjaomase liikmesriigi vahel.

2. Ühelgi juhul ei tohi käesoleva artikli lõiget 1 ja artiklit 6 tõlgendada nii, nagu kehtestaksid need Šveitsile või liikmesriigile kohustuse:

a) võtta haldusmeetmeid, mis kalduvad kõrvale kõnealuse liikmesriigi või Šveitsi õigusaktidest ja haldustavadest;

b) esitada teavet, mida ei ole võimalik liikmesriigis või Šveitsis saada seaduse alusel või tavapärase halduse käigus;

c) esitada teavet, mis avalikustaks kaubandus-, äri-, tööstus- või kutsesaladuse või turustusprotsessi, või teavet, mille edastamine oleks vastuolus avaliku korraga (ordre public).

3. Kui teavet taotleb liikmesriik või Šveits, kes vastavalt käesolevale artiklile toimivad teavet taotleva jurisdiktsioonina, siis Šveits või liikmesriik, kes toimivad teavet esitava jurisdiktsioonina, kasutavad oma teabe kogumise meetmeid sellise teabe esitamiseks, isegi juhul, kui taotluse saanud jurisdiktsioon ei vaja sellist teavet ise maksustamise eesmärgil. Eelmises lauses sätestatud kohustuse suhtes kohaldatakse lõike 2 piiranguid, kuid mingil juhul ei tohi kõnealuseid piiranguid tõlgendada nii, et see võimaldab taotluse saanud jurisdiktsioonil keelduda teabe esitamisest vaid põhjusel, et neil puudub kõnealuses küsimuses riiklik huvi.

4. Lõiget 2 ei tõlgendata mingil juhul nii, et Šveitsil või liikmesriigil oleks õigus keelduda teabe esitamisest vaid põhjusel, et teave on panga, muu finantsasutuse, tema nimel tegutseva, volitatud või usaldusisiku valduses, või põhjusel, et see on seotud juriidilise või füüsilise isiku omandihuvidega.

5. Pädevad asutused lepivad kokku kasutatavad tüüpvormid, samuti ühe või mitu andmeedastusmeetodit, sealhulgas krüpteerimisstandardid.

Artikkel 6

Konfidentsiaalsus ja isikuandmete kaitse

1. Mis tahes teavet, mis on saadud jurisdiktsioonilt (liikmesriik või Šveits) käesoleva lepingu kohaselt, käsitatakse konfidentsiaalsena ja seda kaitstakse samal viisil nagu asjaomase jurisdiktsiooni siseriikliku õiguse alusel saadud teavet, sel määral, kui see on vajalik isikuandmete kaitseks vastavalt kohaldatavale siseriiklikule õigusele, ja vastavalt kaitseklauslitele, mille võib kindlaks määrata teavet esitav jurisdiktsioon oma siseriikliku õiguse kohaselt.

2. Sellist teavet tohib avaldada üksnes isikutele või asutustele (sealhulgas kohtud ja haldus- või järelevalveorganid), kes on seotud maksuotsuste, maksude kogumise ja sissenõudmise, nõuete järgimise tagamise ja sanktsioonide määramisega või maksudega seotud apellatsioonide üle otsustamisega asjaomases jurisdiktsioonis (liikmesriik või Šveits) või eelnimetatu üle järelevalve teostamisega. Ainult eespool nimetatud isikud või asutused võivad seda teavet kasutada ning seda üksnes eesmärkidel, mis on välja toodud eelmises lauses. Olenemata lõikest 1 võivad nad andmeid avalikustada avalikel kohtumenetlustel või kohtuotsustes, mis on seotud selliste maksudega.

3. Olenemata eelmiste lõigete sätetest, võib teabe saanud jurisdiktsioon (liikmesriik või Šveits) kasutada saadud teavet muudel eesmärkidel, kui sellist teavet võib kasutada muudel eesmärkidel teabe esitanud jurisdiktsiooni (vastavalt Šveits või liikmesriik) seaduste alusel ning selle jurisdiktsiooni pädev asutus lubab sellist kasutust. Jurisdiktsiooni (liikmesriik või Šveits) poolt teisele jurisdiktsioonile (vastavalt Šveits või liikmesriik) esitatud teavet võib edastada kolmandale jurisdiktsioonile (teine liikmesriik), kui eelnevalt on saadud luba esimesena nimetatud jurisdiktsiooni pädevalt asutuselt, kust teave pärineb. Ühelt liikmesriigilt teisele liikmesriigile esitatud teavet vastavalt selle liikmesriigi kohaldatavatele õigusaktidele, millega rakendatakse nõukogu direktiiv 2011/16/EL (maksustamisalase halduskoostöö kohta), võib edastada Šveitsile, saades eelnevalt loa selle liikmesriigi pädevalt asutuselt, kust teave pärineb.

4. Iga liikmesriigi või Šveitsi pädev asutus teatab teisele pädevale asutusele, st Šveitsi või konkreetse liikmesriigi omale, kohe mis tahes konfidentsiaalsuse rikkumisest ja kaitseklauslite mittetoimimisest ning sanktsioonidest ja parandusmeetmetest, mis neile järgnesid.

Artikkel 7

Konsultatsioonid ja lepingu peatamine

1. Kui kerkivad esile mis tahes raskused käesoleva lepingu rakendamise või tõlgendamisega, võib Šveitsi või mis tahes liikmesriigi pädev asutus taotleda konsultatsioone Šveitsi ja ühe või mitme liikmesriigi pädevate asutuste vahel, et töötada välja asjakohased meetmed tagamaks, et käesolevat lepingut täidetakse. Pädevad asutused teavitavad viivitamata Euroopa Komisjoni ja teiste liikmesriikide pädevaid asutusi konsultatsioonide tulemustest. Euroopa komisjon võib osaleda konsultatsioonidel tõlgendamisega seotud küsimustes mis tahes pädeva asutuse taotlusel.

2. Kui küsimus puudutab olulist käesoleva lepingu sätete mittejärgimist ja kui lõikes 1 kirjeldatud menetlus ei anna sobivat lahendit, võib liikmesriigi või Šveitsi pädev asutus peatada käesoleva lepingu raames teabe vahetamise vastavalt Šveitsi või konkreetse liikmesriigiga, teatades sellest kirjalikult teisele asjaomasele pädevale asutusele. Selline peatamine jõustub kohe. Käesoleva lõike kohaldamisel hõlmab oluline mittejärgimine järgmist, kuid ei ole sellega piiratud: käesoleva lepingu konfidentsiaalsus- ja andmekaitsesätteid ei järgita , liikmesriigi või Šveitsi pädev asutus ei anna käesoleva lepinguga ette nähtud õigeaegset ja piisavat teavet, ettevõtete või kontode staatus määratakse vastavalt kindlaks mittearuandekohustuslike finantsasutuste ja väljaarvatud kontodena viisil, mis kahjustab lepingu eesmärki.

Artikkel 8

Muudatused

1. Lepinguosalised konsulteerivad üksteisega iga kord, kui OECD tasandil on vastu võetud oluline muudatus ülemaailmse standardi mis tahes elementides, või kui lepinguosalised peavad seda vajalikuks, et parandada käesolevat lepingut tehnilise toimimise seisukohast ning hinnata ja kajastada muid rahvusvahelisi arenguid. Konsulteeritakse ühe kuu jooksul pärast mis tahes lepinguosalise taotluse esitamist või kiireloomulistel juhtudel võimalikult kiiresti.

2. Sellise kontakti alusel võivad lepinguosalised omavahel konsulteerida, et teha kindlaks, kas on tarvis teha muudatusi käesolevasse lepingusse.

3. Seoses lõigetes 1 ja 2 osutatud konsultatsioonidega teavitab iga lepinguosaline teist lepinguosalist võimalikest arengutest, mis võivad mõjutada käesoleva lepingu nõuetekohast toimimist. See hõlmab ka mis tahes asjaomast lepingut ühe lepinguosalise ja kolmanda riigi vahel.

4. Pärast konsultatsioone võib käesolevat lepingut muuta muutmisprotokolliga või uue lepinguga lepinguosaliste vahel.

5. Kui lepinguosaline on rakendanud muudatusi, mida OECD on ülemaailmsesse standardisse teinud, ning soovib teha vastavad muudatused ka käesoleva lepingu I ja/või II lisasse, teavitab ta sellest teist lepinguosalist. Konsulteerimine lepinguosaliste vahel toimub ühe kuu jooksul alates teate saamisest. Olenemata lõikest 4, kui lepinguosalised saavutavad konsulteerimise käigus üksmeele muudatuste osas, mis tuleb teha käesoleva lepingu I ja/või II lisas, ja ajavahemiku osas, mis on vajalik muudatuse rakendamiseks lepingu ametliku muutmise kaudu, siis see lepinguosaline, kes taotles muudatust võib ajutiselt kohaldada käesoleva lepingu I ja/või II lisa läbivaadatud versiooni, mis kiideti heaks konsulteerimise käigus, alates selle aasta jaanuari esimesest päevast, mis järgneb kirjeldatud menetluse lõpetamisele.

Lepinguosaline loetakse ülemaailmsesse standardisse OECD pool vastu võetud muudatused rakendanuks:

a) liikmesriikide puhul: kui muudatus on inkorporeeritud nõukogu direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta

b) Šveitsi puhul: kui muudatus on inkorporeeritud kolmanda riigiga sõlmitud lepingusse või riigi õigusaktidesse.

Artikkel 9

Ettevõtjate vahelised dividendi-, intressi- ja litsentsitasu maksed

1. Ilma et see mõjutaks pettuste või kuritarvituste vältimiseks vajalike siseriiklike või lepingupõhiste eeskirjade kohaldamist Šveitsis või liikmesriikides, ei maksustata tütarettevõtja poolt emaettevõtjale makstud dividende tuluallikariigis, kui:

– emaettevõtjal on vähemalt kaks aastat vähemalt 25 % otsene osalus selle tütarettevõtja kapitalis ning

– üks ettevõtja on liikmesriigi maksuresident ja teine ettevõtja on Šveitsi maksuresident ning

– mis tahes kolmanda riigiga sõlmitud topeltmaksustamise lepingu alusel ei ole kumbki ettevõtja selle kolmanda riigi maksuresident ning

– mõlemad ettevõtjad on äriühingu tulumaksu kohustuslased ega ole sellest vabastatud ja mõlemad ettevõtjad on aktsiaseltsid või osaühingud [1].

2. Ilma et see mõjutaks pettuste või kuritarvituste vältimiseks vajalike siseriiklike või lepingupõhiste eeskirjade kohaldamist Šveitsis või liikmesriikides, ei maksustata sidusettevõtjate või nende püsivate tegevuskohtade vahelisi intressi- ja litsentsitasumakseid tuluallikariigis, kui:

– sellised ettevõtjad on vähemalt kaks aastat seotud vähemalt 25 % otsese osaluse kaudu või kolmandal ettevõtjal on vähemalt kaks aastat vähemalt 25 % otsene osalus nii esimese kui teise ettevõtja kapitalis ning

– ettevõtja on liikmesriigi maksuresident või püsiv tegevuskoht asub liikmesriigis ja teine ettevõtja on Šveitsi maksuresident või teine püsiv tegevuskoht asub Šveitsis ning

– mis tahes kolmanda riigiga sõlmitud topeltmaksustamise lepingu alusel ei ole kumbki ettevõtja selle kolmanda riigi maksuresident ja kumbki püsiv tegevuskoht ei asu selles kolmandas riigis ning

kõik ettevõtjad on äriühingu tulumaksu kohustuslased ega ole vabastatud intressimaksetest või litsentsitasudest ning mõlemad ettevõtjad on aktsiaseltsid või osaühingud [1].

3. Käesolev leping ei mõjuta Šveitsi ja liikmesriikide vahel sõlmitud kehtivaid topeltmaksustamise lepinguid, mis näevad ette dividendide, intresside ja litsentsitasude soodsama maksustamise.

Artikkel 10

Lepingu lõpetamine

Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada, teatades sellest teisele lepinguosalisele kirjalikult. Kõnealune lõpetamine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb 12 kuu möödumisele lõpetamisteate päevast. Lepingu lõpetamise korral jääb käesoleva lepingu alusel saadud teave konfidentsiaalseks ning selle suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu artikli 6 sätteid.

Artikkel 11

Territoriaalne kohaldamisala

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende liikmesriikide territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu lepingut nimetatud aluslepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Šveitsi territooriumi suhtes.

I LISA

Finantskontosid käsitleva teabe aruandluse ja hoolsusmeetmete ühine standard („ühine aruandlusstandard”)

I jagu: Üldised aruandlusega seotud nõuded

A. Võttes arvesse punkte C–E peab iga aruandekohustuslik finantsasutus edastama oma jurisdiktsiooni (liikmesriik või Šveits) pädevale asutusele järgmise teabe sellises aruandekohustuslikus finantsasutuses peetava iga avaldatava konto kohta:

1. iga sellise avaldatava isiku puhul, kes on konto omanik, nimi, aadress, residentsusjurisdiktsioon (liikmesriik või Šveits), maksukohustuslase identifitseerimisnumber (-numbrid) ning füüsilise isiku puhul sünnikoht ja -aeg, ning mis tahes ettevõtte puhul, kes on konto omanik ja kelle kohta tehakse pärast V, VI ja VII jaole vastavate hoolsusmeetmete võtmist kindlaks, et tal on üks või enam avaldatavast isikust kontrollivat isikut, ettevõtte nimi, aadress, residentsusjurisdiktsioonid (liikmesriik, Šveits või muu(d) residentsusjurisdiktsioon(id) ja maksukohustuslase identifitseerimisnumber (-numbrid) ning iga avaldatava isiku nimi, aadress, jurisdiktsioon (liikmesriik või Šveits), maksukohustuslase identifitseerimisnumber (-numbrid), sünnikoht ja -aeg;

2. kontonumber (või kui kontonumber puudub, selle toimiv ekvivalent);

3. aruandekohustusliku finantsasutuse nimi ja identifitseerimisnumber (kui see on olemas);

4. konto jääk või väärtus (sh rahalise väärtusega kindlustuslepingu või annuiteedilepingu puhul rahaline väärtus või tagasiostuväärtus) asjaomase kalendriaasta lõpu või muu asjakohase aruandlusperioodi lõpu seisuga või, kui konto suleti kõnealuse aasta või perioodi jooksul, siis konto sulgemise seisuga;

5. mis tahes hoidmiskonto puhul:

a) intresside brutosumma, dividendide brutosumma ja kontol olevate varadega seotud muu tulu brutosumma, mis on kontole (või seoses kontoga) makstud või krediteeritud kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul, ning

b) finantsvara müügist või lunastamisest saadud brutotulu, mis on makstud või krediteeritud kontole kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul ja mille suhtes aruandekohustuslik finantsasutus tegutses hoidmisühingu, maakleri, esindajakonto omanikuna või muul viisil konto omaniku esindajana;

6. hoiusekonto puhul kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul kontole makstud või krediteeritud intresside brutosumma, ning

7. Punkti A alapunktis 5 või 6 kirjeldamata konto puhul brutosumma, mis on makstud või krediteeritud konto omanikule seoses kontoga kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul, millega seoses aruandekohustuslik finantsasutus on kohustatud isik või võlgnik, sealhulgas konto omanikule makstud lunastusmaksete kogusumma kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul.

B. Aruandes sisalduvas teabes tuleb ära näidata vääring, milles iga summa on noteeritud.

C. Olenemata punkti A alapunktist 1 ei nõuta seoses iga avaldatava kontoga, mis on olemasolev konto, maksukohustuslase identifitseerimisnumbri(te) või sünniaja teatamist, kui aruandekohustusliku finantsasutuse andmebaasides ei ole sellist identifitseerimisnumbrit (identifitseerimisnumbreid) või sünniaega ning siseriiklike õigusaktide või (vajaduse korral) Euroopa Liidu õigusaktidega ei nõuta aruandekohustuslikult finantsasutuselt teisiti nende andmete kogumist. Aruandekohustuslik finantsasutus peab aga tegema mõistlikke jõupingutusi, et saada teada olemasolevate kontodega seotud maksukohustuslase identifitseerimisnumbrid ja sünniajad teise kalendriaasta lõpuks pärast seda aastat, kui tehti kindlaks, et olemasolevad kontod on avaldatavad kontod.

D. Olenemata punkti A alapunktist 1 ei pea maksukohustuslase identifitseerimisnumbrit teatama, kui asjaomane liikmesriik, Šveits või muu residentsusjurisdiktsioon ei ole maksukohustuslase identifitseerimisnumbrit väljastanud.

E. Olenemata punkti A alapunktist 1 ei nõuta sünnikoha teatamist, välja arvatud juhul, kui aruandekohustuslikul finantsasutusel on siseriiklike õigusaktide kohaselt kohustus see teada saada ja teatada ning see on kättesaadav elektroonilist otsingut võimaldavate andmete kaudu.

II jagu: Üldised hoolsusmeetmed

A. Kontot käsitletakse avaldatava kontona alates kuupäevast, mil II–VII jaos esitatud hoolsusmeetmete kohaselt on kindlaks tehtud, et tegemist on avaldatava kontoga, ning kui ei ole sätestatud teisiti, siis tuleb avaldatava kontoga seotud teavet esitada igal aastal, tehes seda järgmisel kalendriaastal pärast seda aastat, mille kohta teave esitatakse.

B. Konto jääk või väärtus määratakse kindlaks kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi viimase päeva seisuga.

C. Kui jäägi või väärtuse künnis tuleb määrata kindlaks kalendriaasta viimase päeva seisuga, määratakse asjakohane jääk või väärtus kindlaks selle aruandlusperioodi viimase päeva seisuga, mis lõppeb kõnealuse kalendriaastaga või kõnealuse kalendriaasta jooksul.

D. Iga liikmesriik või Šveits võib lubada aruandekohustuslikel finantsasutustel kasutada teenusepakkujaid sellistele aruandekohustuslikele finantsasutustele siseriikliku õigusega pandud aruandluskohustuse ja hoolsusmeetmete võtmise kohustuse täitmiseks, kuid nende kohustuste täitmise eest vastutavad endiselt aruandekohustuslikud finantsasutused.

E. Iga liikmesriik või Šveits võib lubada aruandekohustuslikel finantsasutustel kohaldada uute kontode jaoks ette nähtud hoolsusmeetmeid olemasolevatele kontodele ning kõrge väärtusega kontode jaoks ette nähtud hoolsusmeetmeid madalama väärtusega kontodele. Kui liikmesriik või Šveits lubab uute kontode jaoks ette nähtud hoolsusmeetmete kasutamist olemasolevate kontode suhtes, jäävad olemasolevatele kontodele kehtestatud ülejäänud eeskirjad kehtima.

III jagu: Füüsilise isiku olemasolevate kontodega seotud hoolsusmeetmed

Avaldatavate kontode kindlakstegemiseks füüsilise isiku olemasolevate kontode seast kohaldatakse järgmisi menetlusi.

A. Kontod, mida ei pea läbi vaatama ega tuvastama ja mille kohta ei pea aruannet esitama. Füüsilise isiku olemasolevat kontot, mis on rahalise väärtusega kindlustusleping või annuiteedileping, ei pea läbi vaatama, tuvastama ega selle kohta aru andma, kui seadus tõhusalt takistab aruandekohustuslikul finantsasutusel selliste lepingute müümist avaldatava jurisdiktsiooni residentidele.

B. Madalama väärtusega kontod. Madalama väärtusega kontode suhtes kohaldatakse järgmisi menetlusi.

1. Elukoha aadress. Kui aruandekohustuslikul finantsasutusel on füüsilisest isikust konto omaniku dokumentaalsetel tõenditel põhinev kehtiv elukoha aadress, võib aruandekohustuslik finantsasutus käsitleda kõnealust füüsilisest isikust konto omanikku selle aadressijärgse liikmesriigi, Šveitsi või muu jurisdiktsiooni maksuresidendina, et teha kindlaks, kas selline füüsilisest isikust konto omanik on avaldatav isik.

2. Elektrooniline andmete otsing. Kui aruandekohustuslik finantsasutus ei saa tugineda punkti B alapunktis 1 sätestatud füüsilisest isikust konto omaniku dokumentaalsetel tõenditel põhinevale kasutusel olevale elukoha aadressile, peab aruandekohustuslik finantsasutus otsima tema valduses olevatest ja elektroonilist otsingut võimaldavatest andmetest mis tahes järgmisi tunnuseid ja kohaldama punkti B alapunkte 3–6:

a) konto omaniku kindlakstegemine avaldatava jurisdiktsiooni residendina;

b) kasutusel olev posti- või elukoha aadress avaldatavas jurisdiktsioonis (sh postkontori postkast);

c) üks või mitu telefoninumbrit avaldatavas jurisdiktsioonis ja mitte ühtegi telefoninumbrit vastavalt Šveitsis või aruandekohustusliku finantsasutuse liikmesriigis;

d) kehtiv korraldus (välja arvatud seoses hoiusekontoga) rahaliste vahendite kandmiseks avaldatavas jurisdiktsioonis peetavale kontole;

e) sel hetkel kehtiv esindus- või allkirjaõigus, mis on antud isikule, kellel on aruandekohustuslikus jurisdiktsioonis aadress, või

f) posti kinnipidamise korraldus või vahendusaadress avaldatavas jurisdiktsioonis, kui aruandekohustuslikul finantsasutusel ei ole konto omaniku kohta muud aadressi.

3. Kui elektroonilise otsingu tulemusel ei avastata ühtegi punkti B alapunktis 2 loetletud tunnust, ei ole edasised toimingud nõutavad kuni asjaolude sellise muutumiseni, mille tulemusena seostub kontoga üks või enam tunnust, või muutub konto kõrge väärtusega kontoks.

4. Kui elektroonilise otsingu tulemusel avastatakse mõni punkti B alapunkti 2 alapunktides a–e loetletud tunnus või kui asjaolud muutuvad selliselt, et kontoga seostub üks või enam tunnust, peab aruandekohustuslik finantsasutus käsitlema konto omanikku iga selle avaldatava liikmesriigi maksuresidendina, millele viitab mõni kindlakstehtud tunnustest, välja arvatud juhul, kui ta otsustab kohaldada punkti B alapunkti 6 ja üks selles punktis sisalduvatest eranditest on kohaldatav selle konto suhtes.

5. Kui elektroonilise otsingu abil avastatakse posti kinnipidamise korraldus või vahendusaadress ja konto omaniku kohta ei leita muid aadresse ega ühtegi muudest punkti B alapunkti 2 alapunktides a–e loetletud tunnustest, siis peab aruandekohustuslik finantsasutus asjaoludele kõige paremini vastaval viisil kas tegema punkti C alapunktis 2 kirjeldatud paberkandjal olevate andmete otsingu või püüdma saada konto omanikult kinnituse või dokumentaalsed tõendid, et teha kindlaks sellise konto omaniku maksuresidentsus(ed). Kui paberkandjal olevate andmete otsinguga ei tehta kindlaks mõnda tunnust ja katse saada kinnitus või dokumentaalseid tõendeid ei anna tulemusi, peab aruandekohustuslik finantsasutus näitama seda kontot vastavalt kontekstile oma liikmesriigi või Šveitsi pädevale asutusele dokumenteerimata kontona.

6. Olenemata punkti B alapunkti 2 kohase tunnuse leidmisest ei pea aruandekohustuslik finantsasutus käsitlema konto omanikku avaldatava jurisdiktsiooni residendina, kui:

a) teave konto omaniku kohta sisaldab kehtivat posti- või elukoha aadressi avaldatavas jurisdiktsioonis, üht või mitut telefoninumbrit avaldatavas jurisdiktsioonis (ja vastavalt kontekstile mitte ühtegi telefoninumbrit Šveitsis või aruandekohustusliku finantsasutuse liikmesriigis) või kehtivat korraldust (hoiusekontodest erinevate finantskontode suhtes) rahaliste vahendite kandmiseks avaldatavas jurisdiktsioonis peetavale kontole, ning aruandekohustuslik finantsasutus hangib või on varem läbi vaadanud ja säilitab järgmisi andmeid:

i. konto omaniku kinnitus residentsusjurisdiktsiooni(de) (liikmesriik, Šveits või muu jurisdiktsioon) kohta, mis ei hõlma kõnealust avaldavat jurisdiktsiooni, ning

ii. dokumentaalsed tõendid selle kohta, et konto omanik ei ole avaldatav isik.

b) teave konto omaniku kohta hõlmab sel hetkel kehtivat esindus- või allkirjaõigust, mis on antud isikule, kellel on avaldavas jurisdiktsioonis aadress, ja aruandekohustuslik finantsasutus hangib või on varem läbi vaadanud ja säilitab järgmisi andmeid:

i. konto omaniku kinnitus residentsusjurisdiktsiooni(de) (liikmesriik, Šveits või muu jurisdiktsioon) kohta, mis ei hõlma kõnealust avaldavat jurisdiktsiooni, või

ii. dokumentaalsed tõendid selle kohta, et konto omanik ei ole avaldatav isik.

C. Kõrge väärtusega kontode täiustatud läbivaatamise menetlus. Järgmisi täiustatud läbivaatamise menetlusi kohaldatakse kõrge väärtusega kontode suhtes.

1. Elektrooniline andmete otsing. Kõrge väärtusega kontode puhul peab aruandekohustuslik finantsasutus läbi vaatama aruandekohustusliku finantsasutuse poolt säilitatavad elektroonilist otsingut võimaldavad andmed, et leida punkti B alapunktis 2 kirjeldatud mis tahes tunnuseid.

2. Paberkandjal olevate andmete otsing. Kui aruandekohustusliku finantsasutuse elektroonilist otsingut võimaldav andmebaas sisaldab kogu punkti C alapunktis 3 kirjeldatud teabe välju ning sellesse salvestatakse kogu asjakohane teave, siis ei ole edasine paberkandjal olevate andmete otsing nõutav. Kui elektroonilised andmebaasid ei sisalda kogu nimetatud teavet, siis kõrge väärtusega kontode puhul peab aruandekohustuslik finantsasutus punkti B alapunktis 2 kirjeldatud tunnuste leidmiseks läbi vaatama ka kliendi põhitoimiku ning juhul kui allnimetatud dokumente põhitoimikus ei ole, siis ka aruandekohustusliku finantsasutuse poolt viimase viie aasta jooksul hangitud järgmised kontoga seostatavad dokumendid:

a) viimased konto kohta kogutud dokumentaalsed tõendid;

b) viimane leping või muud dokumendid konto avamise kohta;

c) viimased dokumendid, mille aruandekohustuslik finantsasutus on hankinud rahapesuvastaste meetmete ja põhimõtte „tunne oma klienti” kohaselt või muude eesmärkide täitmiseks;

d) mis tahes kehtivad volitus- või allkirjaõigust käsitlevad vormikohased dokumendid, ning

e) mis tahes kehtiv korraldus (välja arvatud seoses hoiusekontoga) rahaliste vahendite ülekandmiseks.

3. Erandjuhud, kus andmebaasid sisaldavad piisavalt teavet. Aruandekohustuslik finantsasutus ei ole kohustatud tegema punkti C alapunktis 2 kirjeldatud paberkandjal olevate andmete otsingut, kui aruandekohustusliku finantsasutuse elektroonilist otsingut võimaldav teave sisaldab järgmist:

a) konto omaniku residentsus;

b) konto omaniku elukoha ja postiaadress, mis on sel ajal aruandekohustusliku finantsasutuse toimikus;

c) olemasolu korral konto omaniku telefoninumber (telefoninumbrid), mis on sel ajal aruandekohustusliku finantsasutuse toimikus;

d) muude finantskontode kui hoiusekontode puhul teave selle kohta, kas on olemas kehtiv korraldus kontol olevate vahendite ülekandmiseks teisele kontole (sealhulgas aruandekohustusliku finantsasutuse teises filiaalis või muus finantsasutuses olevale kontole);

e) teave konto omaniku kehtiva vahendusaadressi või posti kinnipidamise korralduse kohta, ning

f) kas konto suhtes kehtib esindus- või allkirjaõigus.

4. Kliendihalduri tegelik teadmine. Lisaks punkti C alapunktides 1 ja 2 kirjeldatud elektroonilisele ja paberkandjal olevate andmete otsingu tulemusele peab aruandekohustuslik finantsasutus käsitama avaldatavate kontodena kliendihaldurile määratud kõrge väärtusega kontosid (sealhulgas finantskontosid, mis on selle kõrge väärtusega kontoga liidetud), kui kliendihaldur tegelikult teab, et konto omanik on avaldatav isik.

5. Tunnuste leidmise mõju.

a) Kui punktis C kirjeldatud kõrge väärtusega kontode täiustatud läbivaatamise käigus ei leita ühtegi punkti B alapunktis 2 loetletud tunnust ja kontot ei käsitata punkti C alapunkti 4 kohaselt kui avaldatava isiku kontot, siis edasised toimingud ei ole vajalikud seni, kuni kontoga seotud asjaoludes toimub muutus, mille tulemusena seostatakse konto ühe või mitme tunnusega.

b) Kui punktis C kirjeldatud kõrge väärtusega kontode täiustatud läbivaatamise käigus avastatakse mõni punkti B alapunkti 2 alapunktides a–e loetletud tunnus või kui asjaolud muutuvad hiljem selliselt, et kontoga seostub üks või mitu tunnust, peab aruandekohustuslik finantsasutus käsitama kontot iga selle liikmesriigi avaldatava kontona, millele viitab mõni tuvastatud tunnustest, välja arvatud juhul, kui ta otsustab kohaldada punkti B alapunkti 6 ja üks selles punktis sisalduvatest eranditest on kohaldatav selle konto suhtes.

c) Kui punktis C kirjeldatud kõrge väärtusega konto täiustatud läbivaatamise käigus avastatakse posti kinnipidamise korraldus või vahendusaadress ja konto omaniku kohta ei leita muid aadresse ega ühtegi muud punkti B alapunkti 2 alapunktides a–e loetletud tunnustest, siis peab aruandekohustuslik finantsasutus püüdma saada sellelt konto omanikult kinnituse või dokumentaalsed tõendid, et teha kindlaks konto omaniku maksuresidentsus(ed). Kui aruandekohustuslik finantsasutus ei saa sellist kinnitust või dokumentaalseid tõendeid, peab ta näitama seda kontot vastavalt kontekstile oma liikmesriigi või Šveitsi pädevale asutusele esitatavas aruandes dokumenteerimata kontona.

6. Kui füüsilise isiku olemasolev konto ei ole [XXXX] alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumisele eelneva aasta 31. detsembri seisuga kõrge väärtusega konto, kuid saab selleks järgneva kalendriaasta viimaseks päevaks, siis peab aruandekohustuslik finantsasutus korraldama selle konto suhtes punktis C kirjeldatud täiustatud läbivaatamist selle kalendriaasta jooksul, mis järgneb aastale, mil konto muutub kõrge väärtusega kontoks. Kui läbivaatamisel tehakse kindlaks, et konto on avaldatav konto, siis on aruandekohustuslik finantsasutus kohustatud esitama selle kontoga seotud nõutava teabe kohta aruande selle aasta kohta, mil konto tuvastati avaldatava kontona, ning järgnevatel aastatel aastapõhiselt, kuni konto omanik lakkab olemast avaldatav isik.

7. Kui aruandekohustuslik finantsasutus on juba kohaldanud kõrge väärtusega konto suhtes punktis C kirjeldatud täiustatud läbivaatamise menetlust, siis ei ole aruandekohustuslik finantsasutus kohustatud kohaldama selle kõrge väärtusega konto suhtes järgnevatel aastatel uuesti sellist menetlust (kohaldatakse ainult punkti C alapunktis 4 kirjeldatud kliendihalduri päringut), välja arvatud juhul, kui konto on dokumenteerimata; sellisel juhul peaks aruandekohustuslik finantsasutus kohaldama neid igal aastal, kuni selline konto ei ole enam dokumenteerimata.

8. Kui kõrge väärtusega kontoga seotud asjaoludes toimub muudatus, mille tulemusena seostatakse kontoga üks või mitu punkti B alapunktis 2 kirjeldatud tunnust, peab aruandekohustuslik finantsasutus käsitama kontot iga selle avaldatava jurisdiktsioonipuhul avaldatava kontona, millele viitab mõni tuvastatud tunnustest, välja arvatud juhul, kui ta otsustab kohaldada punkti B alapunkti 6 ja üks nimetatud punktis sisalduvatest eranditest on kohaldatav selle konto suhtes.

9. Aruandekohustuslik finantsasutus kehtestab menetluse tagamaks, et kliendihaldur tuvastab igasuguse muutuse kontoga seotud asjaoludes. Näiteks kui kliendihaldurile teatatakse, et konto omanikul on mõnes avaldatavas jurisdiktsioonis uus postiaadress, on aruandekohustuslik finantsasutus kohustatud käsitama uut aadressi asjaolude muutusena ja kui ta valib punkti B alapunkti 6 kohaldamise, on ta kohustatud hankima konto omanikult asjakohased dokumendid.

D. Füüsilise isiku olemasolevate kõrge väärtusega kontode läbivaatamine tuleb lõpule viia ühe aasta jooksul pärast [XXXX] alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumist. Füüsilise isiku olemasolevate madalama väärtusega kontode läbivaatamine tuleb lõpule viia kahe aasta jooksul pärast [XXXX] alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumist.

E. Füüsilise isiku olemasolevat kontot, mis on käesoleva jao kohaselt tuvastatud kui avaldatav konto, tuleb käsitada avaldatava kontona kõikidel järgnevatel aastatel seni, kui konto omanik lakkab olemast avaldatav isik.

IV jagu: Füüsilise isiku uute kontodega seotud hoolsusmeetmed

Avaldatavate kontode kindlakstegemiseks füüsilise isiku uute kontode seast kohaldatakse järgmisi menetlusi.

A. Füüsilise isiku uute kontode osas peab aruandekohustuslik finantsasutus konto avamisel saama kinnituse (mis võib olla osa konto avamise dokumentatsioonist), mis võimaldab aruandekohustuslikul finantsasutusel kindlaks teha konto omaniku maksuresidentsuse(d), ning veenduma sellise kinnituse põhjendatuses selle teabe põhjal, mis aruandekohustuslik finantsasutus on seoses konto avamisega saanud, sealhulgas mis tahes dokumentide põhjal, mis on kogutud rahapesuvastaste meetmete ja põhimõtte „tunne oma klienti” kohaselt.

B. Kui kinnitusest selgub, et konto omanik on avaldava jurisdiktsiooni maksuresident, siis peab aruandekohustuslik finantsasutus käsitama kontot kui avaldatavat kontot ning kinnitus peab sisaldama ka konto omaniku maksukohustuslase identifitseerimisnumbrit sellises avaldavas jurisdiktsioonis (vastavalt I jao punktile D) ja sünniaega.

C. Kui füüsilise isiku uue kontoga seotud asjaolud muutuvad, mille tõttu saab aruandekohustuslik finantsasutus teadlikuks või tal on alust teada, et esialgne kinnitus ei ole õige või usaldusväärne, siis ei tohi aruandekohustuslik finantsasutus tugineda algsele kinnitusele ning peab hankima kehtiva kinnituse, mis kinnitab konto omaniku maksuresidentsus(ed).

V jagu: Ettevõtte olemasoleva kontoga seotud hoolsusmeetmed

Avaldatavate kontode kindlakstegemiseks ettevõtte olemasolevate kontode seast kohaldatakse järgmisi menetlusi.

A. Ettevõtte kontod, mida ei pea läbi vaatama ega tuvastama ja mille kohta ei pea aruannet esitama. Kui aruandekohustuslik finantsasutus ei otsusta teisiti kõigi ettevõtte olemasolevate kontode või eraldi selliste kontode selgelt eristatava grupi suhtes, siis ettevõtte olemasolevaid kontosid, mille kogujääk või -väärtus ei ületa [XXXX] alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumisele eelneva aasta 31. detsembri seisuga mis tahes liikmesriigi või Šveitsi vääringus noteeritud summat, mis vastab 250 000 USA dollarile, ei pea läbi vaatama, tuvastama ega esitama aruandes avaldatavate kontodena seni, kui konto kogujääk või -väärtus ei ületa mis tahes järgneva kalendriaasta viimase päeva seisuga seda summat.

B. Läbivaadatavad ettevõtte kontod. Ettevõtte olemasolevad kontod, mille kogujääk või -väärtus ületavad [XXXX] alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumisele eelneva aasta 31. detsembri seisuga mis tahes liikmesriigi või Šveitsi vääringus noteeritud summat, mis vastab 250 000 USA dollarile, ja ettevõtte olemasolevad kontod, mille kogujääk või -väärtus ei ületa [XXXX] alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumisele eelneva aasta 31. detsembri seisuga seda summat, kuid mille kogujääk või -väärtus mõne järgneva kalendriaasta viimase päeva seisuga ületab seda summat, tuleb läbi vaadata punktis D ette nähtud menetlust järgides.

C. Ettevõtte kontod, mille kohta tuleb esitada aruanne. Punktis B kirjeldatud ettevõtte olemasolevate kontode puhul käsitatakse avaldatavate kontodena üksnes kontosid, mille omanikuks on üks või mitu avaldatavast isikust ettevõtet või passiivset NFEd ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga.

D. Läbivaatamismenetlus selliste ettevõtte kontode tuvastamiseks, mille kohta tuleb esitada aruanne. Punktis B kirjeldatud ettevõtte olemasolevate kontode suhtes peab aruandekohustuslik finantsasutus kohaldama järgmisi läbivaatamismenetlusi, et teha kindlaks, kas konto omanikuks on üks või mitu avaldatavat isikut või passiivset NFEd ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga.

1. Teha kindlaks, kas ettevõtte on avaldatav isik.

a) Vaadata üle regulatiivsetel või kliendihalduse eesmärkidel kogutud teave (sealhulgas rahapesuvastaste meetmete ja põhimõtte „tunne oma klienti” kohaselt kogutud teave), et teha kindlaks, kas teabest nähtub, et konto omanik on avaldava jurisdiktsiooni resident. Selles tähenduses hõlmab teave, mis viitab sellele, et konto omanik on avaldava jurisdiktsiooni resident, asutamis- või moodustamiskohta või aadressi avaldavas jurisdiktsioonis.

b) Kui teave viitab sellele, et konto omanik on avaldava jurisdiktsiooni resident, peab aruandekohustuslik finantsasutus käsitama kontot avaldatava kontona, välja arvatud juhul, kui ta hangib konto omanikult kinnituse või teeb oma valduses oleva või avalikult kättesaadava teabe põhjal mõistlikult kindlaks, et konto omanik ei ole avaldatav isik.

2. Teha kindlaks, kas ettevõtte on passiivne NFE ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga. Ettevõtte (sh avaldatavast isikust ettevõtte) olemasoleva konto puhul peab aruandekohustuslik finantsasutus kindlaks tegema, kas konto omanik on passiivne NFE ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga. Kui mõni passiivset NFEd kontrolliv isik on avaldatav isik, siis tuleb kontot käsitada avaldatava kontona. Seda tehes peab aruandekohustuslik finantsasutus järgima punkti D alapunkti 2 alapunktides a–c toodud juhiseid järjekorras, mis on asjaolusid arvestades kõige kohasem.

a) Teha kindlaks, kas konto omanik on passiivne NFE. Selleks et teha kindlaks, kas konto omanik on passiivne NFE, peab aruandekohustuslik finantsasutus saama konto omanikult kinnituse tema staatuse kindlaksmääramiseks, välja arvatud juhul, kui ta teeb oma valduses oleva või avalikult kättesaadava teabe põhjal mõistlikult kindlaks, et konto omanik on aktiivne NFE või VIII jao punkti A alapunkti 6 alapunktis b kirjeldatud investeerimisettevõttest erinev finantsasutus, mis ei ole osaleva jurisdiktsiooni finantsasutus.

b) Teha kindlaks konto omanikku kontrollivad isikud. Konto omanikku kontrollivate isikute kindlakstegemiseks võib aruandekohustuslik finantsasutus tugineda teabele, mis on kogutud ja mida säilitatakse rahapesuvastaste meetmete ja põhimõtte „tunne oma klienti” kohaselt.

c) Teha kindlaks, kas passiivset NFEd kontrolliv isik on avaldatav isik. Selleks et teha kindlaks, kas passiivset NFEd kontrolliv isik on avaldatav isik, võib aruandekohustuslik finantsasutus tugineda:

i. Rahapesuvastaste meetmete ja põhimõtte „tunne oma klienti” kohaselt kogutavale ja säilitatavale teabele juhul, kui ettevõtte olemasoleva konto omanikuks on üks või mitu NFEd ja konto kogujääk või -väärtus ei ületa iga liikmesriigi või Šveitsi vääringus noteeritud summat, mis vastab 1 000 000 USA dollarile, või

ii. konto omaniku või sellis(t)e jurisdiktsiooni(de) (liikmesriik, Šveits või muu jurisdiktsioon) kontrolliva isiku kinnitusele, kus kontrolliv isik on maksuresident.

E. Ettevõtte olemasolevate kontode läbivaatamise ja lisatoimingute tähtaeg

1. Ettevõtte olemasolevad kontod, mille kogujääk või -väärtus ületavad [XXXX] alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumisele eelneva aasta 31. detsembri seisuga mis tahes liikmesriigi või Šveitsi vääringus noteeritud summat, mis vastab 250 000 USA dollarile, tuleb läbi vaadata kahe aasta jooksul alates käesoleva muutmisprotokolli jõustumise kuupäevast.

2. Ettevõtte olemasolevad kontod, mille kogujääk või -väärtus ei ületa [XXXX] alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumisele eelneva aasta 31. detsembri seisuga mis tahes liikmesriigi või Šveitsi vääringus noteeritud summat, mis vastab 250 000 USA dollarile, kuid mis ületavad selle summa järgneva aasta 31. detsembril, peavad olema läbi vaadatud selle kalendriaasta jooksul, mis järgneb aastale, mil konto kogujääk või -väärtus ületab selle summa.

3. Kui ettevõtte olemasoleva kontoga seotud asjaolud muutuvad, mille tõttu saab aruandekohustuslik finantsasutus teadlikuks või tal tekib alus arvata, et kontoga seostatav konto omaniku kinnitus või muu dokument ei ole õige või usaldusväärne, siis peab aruandekohustuslik finantsasutus konto staatuse punktis D sätestatud menetluse kohaselt uuesti kindlaks määrama.

VI jagu: Ettevõtte uute kontodega seotud hoolsusmeetmed

Avaldatavate kontode kindlakstegemiseks ettevõtte uute kontode seast kohaldatakse järgmisi menetlusi.

A. Läbivaatamismenetlus, et teha kindlaks ettevõtte kontod, mille kohta tuleb esitada aruanne. Ettevõtte uute kontode suhtes peab aruandekohustuslik finantsasutus kohaldama järgmisi läbivaatamismenetlusi, et teha kindlaks, kas konto omanikuks on üks või mitu avaldatavat isikut või passiivset NFEd ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga.

1. Teha kindlaks, kas ettevõtte on avaldatav isik.

a) Saada kinnitus (mis võib olla osa konto avamise dokumentatsioonist), mis võimaldab aruandekohustuslikul finantsasutusel kindlaks teha konto omaniku maksuresidentsuse(d), ning veenduda sellise kinnituse põhjendatuses teabe põhjal, mille aruandekohustuslik finantsasutus on saanud seoses konto avamisega, sealhulgas mis tahes dokumentide põhjal, mis on kogutud rahapesuvastaste meetmete ja põhimõtte „tunne oma klienti” kohaselt. Kui ettevõtte kinnitab, et ta ei ole maksuresident, võib aruandekohustuslik finantsasutus tugineda konto omaniku residentsuse kindlakstegemisel ettevõtte peakontori aadressile.

b) Kui kinnitus viitab sellele, et konto omanik on avaldava jurisdiktsiooni resident, peab aruandekohustuslik finantsasutus käsitama kontot avaldatava kontona, välja arvatud juhul, kui ta teeb oma valduses oleva või avalikult kättesaadava teabe põhjal mõistlikult kindlaks, et konto omanik ei ole sellisele avaldavale jurisdiktsioonile avaldatav isik.

2. Teha kindlaks, kas ettevõtte on passiivne NFE ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga. Ettevõtte (sh avaldatavast isikust ettevõtte) uue konto puhul peab aruandekohustuslik finantsasutus kindlaks tegema, kas konto omanik on passiivne NFE ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga. Kui mõni passiivset NFEd kontrolliv isik on avaldatav isik, siis tuleb kontot käsitada avaldatava kontona. Seda tehes peab aruandekohustuslik finantsasutus järgima punkti A alapunkti 2 alapunktides a–c toodud juhiseid järjekorras, mis on asjaolusid arvestades kõige kohasem.

a) Teha kindlaks, kas konto omanik on passiivne NFE. Selleks et teha kindlaks, kas konto omanik on passiivne NFE, peab aruandekohustuslik finantsasutus tuginema konto omaniku kinnitusele tema staatuse kindlaksmääramiseks, välja arvatud juhul, kui ta teeb oma valduses oleva või avalikult kättesaadava teabe põhjal mõistlikult kindlaks, et konto omanik on aktiivne NFE või VIII jao punkti A alapunkti 6 alapunktis b kirjeldatud investeerimisettevõttest erinev finantsasutus, mis ei ole osaleva jurisdiktsiooni finantsasutus.

b) Teha kindlaks konto omanikku kontrollivad isikud. Konto omanikku kontrollivate isikute kindlakstegemiseks võib aruandekohustuslik finantsasutus tugineda teabele, mis on kogutud ja mida säilitatakse rahapesuvastaste meetmete ja põhimõtte „tunne oma klienti” kohaselt.

c) Teha kindlaks, kas passiivset NFEd kontrolliv isik on avaldatav isik. Selleks et teha kindlaks, kas passiivset NFEd kontrolliv isik on avaldatav isik, võib aruandekohustuslik finantsasutus tugineda konto omaniku või sellise kontrolliva isiku kinnitusele.

VII jagu: Hoolsusmeetmete erieeskirjad

Eespool kirjeldatud hoolsusmeetmete võtmisel kohaldatakse järgmisi lisaeeskirju.

A. Konto omanike kinnitustele ja dokumentaalsetele tõenditele tuginemine. Aruandekohustuslik finantsasutus ei tohi tugineda konto omaniku kinnitusele ega dokumentaalsele tõendile, kui aruandekohustuslik finantsasutus on teadlik või kui tal on alust arvata, et isiku kinnitus või dokumentaalne tõend ei ole õige või usaldusväärne.

B. Alternatiivsed menetluseeskirjad kontode kohta, mis kuuluvad füüsilistele isikutele, kellel on rahalise väärtusega kindlustuslepingud või annuiteedilepingud ning ühised rahalise väärtusega kindlustuslepingud või ühised annuiteedilepingud. Aruandekohustuslik finantsasutus võib eeldada, et rahalise väärtusega kindlustuslepingust või annuiteedilepingust surma korral hüvitist saav füüsilisest isikust tulusaaja (kes ei ole konto omanik) ei ole avaldatav isik ja võib sellist finantskontot käsitada muu kui avaldatava kontona, välja arvatud juhul, kui aruandekohustuslik finantsasutus teab või tal on alust arvata, et tulusaaja on avaldatav isik. Aruandekohustuslikul finantsasutusel on alust arvata, et rahalise väärtusega kindlustuslepingu või annuiteedilepingu tulusaaja on avaldatav isik, kui aruandekohustusliku finantsasutuse kogutud ja tulusaajaga seostatud teave sisaldab III jao punktis B kirjeldatud tunnust. Kui aruandekohustuslik finantsasutus teab või tal on alust arvata, et tulusaaja on avaldatav isik, peab aruandekohustuslik finantsasutus järgima III jao punkti B menetluseeskirju.

Liikmesriik või Šveits võivad lubada aruandekohustuslikul finantsasutusel käsitada finantskontot, mis kujutab endast liikme osalust ühises rahalise väärtusega kindlustuslepingus või ühises annuiteedilepingus, finantskontona, mis ei ole avaldatav konto, kuni sellise kuupäeva saabumiseni, mil töötajale / tunnistuse omanikule või tulusaajale tuleb välja maksta teatud summa juhul, kui finantskonto, mis kujutab endast liikme osalust ühises rahalise väärtusega kindlustuslepingus või ühises annuiteedilepingus, vastab järgmistele tingimustele:

a)   ühine rahalise väärtusega kindlustusleping või ühine annuiteedileping on välja antud tööandjale ning hõlmab 25 või enamat töötajat / tunnistuse omanikku;

b)   töötajatel / tunnistuse omanikel on õigus saada oma osalusega seoses mis tahes lepingulist tulu ning nimetada töötaja surma korral välja makstava summa saajaid, ning

c)   mis tahes töötajale / tunnistuse omanikule või lepingust kasu saavale isikule makstav kogusumma ei ületa iga liikmesriigi või Šveitsi vääringus noteeritud summat, mis vastab 1 000 000 USA dollarile.

„Ühine rahalise väärtusega kindlustusleping” – rahalise väärtusega kindlustusleping, mis i) katab isikuid, kes on sellega seotud tööandja, kutseliidu, ametiühingu või muu liidu või rühma kaudu, ja mille puhul ii) nõutakse rühma iga liikme (või rühmasisese kategooria liikme) eest makseid, mis määratakse kindlaks sõltumata füüsilise isiku muudest tervisenäitajatest kui rühma liikme (või liikmete kategooria) vanus, sugu ja suitsetamisharjumused.

„Ühine annuiteedileping” – annuiteedileping, mille üheks pooleks/kohustatud isikuteks on füüsilised isikud, kes on sellega seotud tööandja, kutseliidu, ametiühingu või muu liidu või rühma kaudu.

Enne [XXXX] alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumist teatavad liikmesriigid Šveitsile või Šveits Euroopa Komisjonile, kas nad on käesolevas punktis sätestatud võimalust kasutanud. Euroopa Komisjon võib kooskõlastada teate edastamist liikmesriikidelt Šveitsile ja Euroopa Komisjon edastab Šveitsi teated kõikidele liikmesriikidele. Kõik edasised muudatused seoses kõnealuse võimaluse kasutamisega liikmesriigi või Šveitsi poolt edastatakse samal viisil.

C. Kontojäägi liitmise ja vääringutega seotud eeskirjad.

1. Füüsilise isiku kontode liitmine. Füüsiliste isikute kontode koguväärtuse või -jäägi kindlakstegemiseks on aruandekohustuslik finantsasutus kohustatud liitma kokku kõik aruandekohustusliku finantsasutuse või sellega seotud ettevõtte hallatavad finantskontod, kuid üksnes niivõrd, kuivõrd aruandekohustusliku finantsasutuse arvutisüsteemid seostavad finantskontosid omavahel teatud andmete alusel, nagu näiteks kliendinumber või maksukohustuslase registreerimisnumber, ning võimaldavad kontojääkide või -väärtuste liitmist. Käesolevas punktis kirjeldatud liitmisnõuete rakendamiseks omistatakse igale kaasomandis oleva finantskonto omanikule kaasomandis oleva finantskonto kogujääk või -väärtus.

2. Ettevõtte kontode liitmine. Ettevõtte kontode kogujäägi või -väärtuse kindlakstegemiseks on aruandekohustuslik finantsasutus kohustatud arvesse võtma kõiki aruandekohustusliku finantsasutuse või sellega seotud ettevõtte hallatavaid finantskontosid, kuid üksnes niivõrd, kuivõrd aruandekohustusliku finantsasutuse arvutisüsteemid seostavad finantskontosid omavahel teatud andmete alusel, nagu näiteks kliendinumber või maksukohustuslase registreerimisnumber, ning võimaldavad kontojääkide või -väärtuste liitmist. Käesolevas punktis kirjeldatud liitmisnõuete rakendamiseks omistatakse igale kaasomandis oleva finantskonto omanikule kaasomandis oleva finantskonto kogujääk või -väärtus.

3. Kliendihalduritele kohaldatav liitmise erieeskiri. Isiku finantskontode kogujäägi või -väärtuse kindlakstegemisel selleks, et selgitada välja, kas finantskonto on kõrge väärtusega konto, on aruandekohustuslik finantsasutus kohustatud liitma kõik finantskontod, mille kohta kliendihaldur teab või mille kohta tal on alust arvata, et nende kontode otsene või kaudne omanik, kontrolliv isik või asutaja on üks ja seesama isik, välja arvatud juhul, kui see isik tegutseb teise isiku esindajana.

4. Summad, mis loetakse hõlmavaks võrdväärseid summasid muudes vääringutes. Kõikide dollarites või iga liikmesriigi või Šveitsi vääringus noteeritud summade puhul loetakse, et need hõlmavad samaväärseid summasid muudes vääringutes, nagu on kindlaks määratud siseriiklike õigusaktidega.

VIII jagu: Mõisted

Kohaldatakse järgmisi mõisteid:

A. Aruandekohustuslik finantsasutus

1. „Aruandekohustuslik finantsasutus” – vastavalt kontekstile mis tahes liikmesriigi või Šveitsi finantsasutus, mis ei ole mittearuandekohustuslik finantsasutus.

2. „Osaleva jurisdiktsiooni finantsasutus” – i) iga finantsasutus, mis on osaleva jurisdiktsiooni resident, kuid ei hõlma selle finantsasutuse väljaspool kõnealust osalevat jurisdiktsiooni asuvaid filiaale, ning ii) sellise finantsasutuse, mis ei ole osaleva jurisdiktsiooni resident, iga filiaal, kui see filiaal asub kõnealuses osalevas jurisdiktsioonis.

3. „Finantsasutus” – hoidmisasutus, hoiustamisasutus, investeerimisettevõte või kindlaksmääratud kindlustusandja.

4. „Hoidmisasutus” – ettevõte, kelle äritegevuse märkimisväärse osa moodustab teiste isikute finantsvarade hoidmine. Ettevõte hoiab teiste isikute finantsvarasid oma äritegevuse märkimisväärse osana siis, kui ettevõtte brutotulu, mis on saadud finantsvarade hoidmisest ja sellega seotud finantsteenustest, on võrdne või ületab 20 % ettevõtte brutotulust järgmistest perioodidest lühema jooksul: i) kolmeaastane periood, mis lõpeb hinnangu andmise aastale eelneva aasta 31. detsembril (või kalendriaastast erineva aruandeperioodi viimasel päeval), või ii) aeg, mille jooksul ettevõte on olemas olnud.

5. „Hoiustamisasutus” – ettevõte, mis võtab vastu hoiuseid tavapärase pangandus- või muu sarnase äritegevuse raames.

6. „Investeerimisettevõte” – mis tahes ettevõte:

a) kelle peamiseks äritegevuseks on üks või mitu alljärgnevatest tegevustest või toimingutest kliendi eest või kliendi nimel:

i. kauplemine rahaturu instrumentidega (tšekid, vekslid, hoiusetunnistused, tuletisväärtpaberid jne); välisvaluutaga; valuuta, intressimäärade ja indeksitega seotud instrumentidega; vabalt võõrandatavate väärtpaberitega; või kaubafutuuridega;

ii. individuaalne ja kollektiivne väärtpaberiportfelli valitsemine; või

iii. finantsvarade või raha muul viisil investeerimine, haldamine või valitsemine teiste isikute nimel;

või

b) kelle brutotulu on eelkõige saadud finantsvarade investeerimisest, reinvesteerimisest või nendega kauplemisest, kui ettevõtet haldab teine ettevõte, mis on hoiustamisasutus, hoidmisasutus, kindlaksmääratud kindlustusandja või punkti A alapunkti 6 alapunktis a kirjeldatud investeerimisettevõte.

Eeldatakse, et ettevõtte äritegevuseks on eelkõige üks või mitu punkti A alapunkti 6 alapunktis a kirjeldatud tegevustest, või ettevõtte brutotulu on eelkõige saadud finantsvaradesse investeerimisest, reinvesteerimisest või nendega kauplemisest punkti A alapunkti 6 alapunkti b tähenduses, kui ettevõtte brutotulu, mis on saadud sellistest tegevustest, on võrdne või ületab 50 % ettevõtte brutotulust järgmistest perioodidest lühema jooksul: i) kolmeaastane periood, mis lõpeb hinnangu andmise aastale eelneva aasta 31. detsembril, või ii) aeg, mille jooksul ettevõte on olemas olnud. Mõiste „investeerimisettevõte” ei hõlma ettevõtet, mis on aktiivne NFE seetõttu, et ettevõte vastab mõnele punkti D alapunkti 8 alapunktide d–g kriteeriumile.

Käesolevat punkti tõlgendatakse viisil, mis on kooskõlas rahapesuvastase töökonna soovitustes finantsasutuse mõiste määratluses kasutatud samalaadse sõnastusega.

7. „Finantsvara” – hõlmab väärtpaberit (näiteks äriühingu osa või aktsiat, osalust osaniku või tegeliku tulusaajana laia osanike ringiga või börsil noteeritud täis- või usaldusühingus või trustis; vekslit, võlakirja, tagatiseta võlakohustust või muud võlga tõendavat dokumenti), osalust täis- või usaldusühingus, kaubalepingut, vahetuslepingut (näiteks intressimäära vahetuslepingut, valuutavahetuslepingut, baasvahetuslepingut, intressimäära ülempiiri lepingut, intressimäära alampiiri lepingut, kaubavahetuslepingut, lihtaktsiate vahetuslepingut, aktsiaindeksite vahetuslepingut jm sarnaseid lepinguid), kindlustuslepingut või annuiteedilepingut või mis tahes osalust (sh futuuri- või forvardleping või optsioon) väärtpaberis, täis- või usaldusühingus, kaubalepingus, vahetuslepingus, kindlustuslepingus või annuiteedilepingus. Mõiste „finantsvara” ei hõlma võlanõudeta otsest osalust kinnisvaras.

8. „Kindlaksmääratud kindlustusandja” – ettevõte, mis on kindlustusandja (või kindlustusandja valdusühing), mis sõlmib rahalise väärtusega kindlustuslepingu või annuiteedilepingu või mis on kohustatud tegema eelnimetatud lepingutega seotud väljamakseid.

B. Mittearuandekohustuslik finantsasutus

1. „Mittearuandekohustuslik finantsasutus” – mis tahes finantsasutus, mis on:

a) valitsusüksus, rahvusvaheline organisatsioon või keskpank, välja arvatud osas, mis puudutab makset, mis tuleneb kohustusest seoses sellist liiki finantsäritegevusega, millega tegeleb kindlaksmääratud kindlustusandja, hoidmisasutus või hoiustamisasutus;

b) suure liikmete arvuga pensionifond; väikese liikmete arvuga pensionifond; rahvusvahelise organisatsiooni või keskpanga pensionifond; või tunnustatud krediitkaartide väljastaja;

c) mis tahes muu ettevõte, kelle maksudest kõrvalehoidumiseks kasutamise oht on väike, kellel on olulisel määral sarnased omadused punkti B alapunkti 1 alapunktides a ja b kirjeldatud mis tahes ettevõtetega ning kes on kantud nõukogu direktiivi 2011/16/EL (maksustamisalase halduskoostöö kohta) artikli 8 lõikes 7a osutatud mittearuandekohustuslike finantsasutuste loetellu, ning kellest on teatatud Šveitsile ja kellest Šveits on teatanud Euroopa Komisjonile, tingimusel, et sellise ettevõtte staatus mittearuandekohustusliku finantsasutusena ei takista käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist;

d) välistatud kollektiivne investeerimisüksus või

e) trust niivõrd, kuivõrd trusti haldaja on aruandekohustuslik finantsasutus ning esitab aruande kogu I jao kohaselt avaldatava teabe kohta seoses trusti kõikide avaldatavate kontodega.

2. „Valitsusüksus” – liikmesriigi, Šveitsi või muu jurisdiktsiooni valitsus, liikmesriigi, Šveitsi või muu jurisdiktsiooni mis tahes poliitiline allüksus (mis hõlmab osariiki, provintsi, maakonda või valda/linna) või täielikult liikmesriigile, Šveitsile või muule jurisdiktsioonile või ühele või mitmele mis tahes eespool nimetatud üksusele kuuluv asutus või amet (igaüks neist on „valitsusüksus”). Nimetatud kategooria koosneb liikmesriigi, Šveitsi või muu jurisdiktsiooni lahutamatutest osadest, kontrollitavatest ettevõtetest ja poliitilistest allüksustest.

a) Liikmesriigi, Šveitsi või muu jurisdiktsiooni „lahutamatu osa” tähendab mis tahes isikut, organisatsiooni, asutust, bürood, fondi, ametit või muud mis tahes viisil määratletud organit, mis on liikmesriigi, Šveitsi või muu jurisdiktsiooni valitsusasutus. Valitsusasutuse puhastulu tuleb krediteerida asutuse enda kontole või muule liikmesriigi, Šveitsi või muu jurisdiktsiooni kontole ning mitte mingi osa sellest ei tohi teenida mis tahes eraisiku huve. Lahutamatu osa ei hõlma füüsilisest isikust iseseisvat isikut, ametnikku või haldurit, kes tegutseb era- või isiklikes huvides.

b) Kontrollitav ettevõte tähendab ettevõtet, mis on vormiliselt liikmesriigist, Šveitsist või muust jurisdiktsioonist eraldiseisev või mis kujutab endast muul viisil eraldi juriidilist isikut, eeldusel et:

i. ettevõte kuulub täielikult, kas otse või ühe või mitme kontrollitava ettevõtte kaudu ühele või mitmele valitsusüksusele, ning seda ettevõtet kontrollib üks või mitu valitsusüksust otse või ühe või mitme kontrollitava ettevõtte kaudu;

ii. ettevõtte puhastulu kantakse ettevõtte enda kontole või ühe või mitme valitsusüksuse kontole ning mitte mingi osa sellest ei teeni mis tahes eraisiku huve, ning

iii. ettevõtte varad lähevad selle likvideerimisel üle ühte või mitmesse valitsusüksusesse.

c) Tulu ei teeni eraisiku huve, kui isik on valitsusprogrammi ette nähtud tulusaaja ning programmi tegevus toimub avalikes huvides seoses üldise heaoluga või on seotud riigivõimu teostamise mõne osa juhtimisega. Hoolimata eeltoodust loetakse, et tulu teenib eraisiku huve, kui tulu pärineb valitsusüksuse kasutamisest äritegevuse eesmärgil, näiteks eraisikutele finantsteenuseid osutav kommertspank.

3. „Rahvusvaheline organisatsioon” – mis tahes rahvusvaheline organisatsioon või sellele täielikult kuuluv asutus või amet. See kategooria hõlmab mis tahes valitsustevahelist organisatsiooni (sealhulgas riigiülest organisatsiooni), 1) mis koosneb peamiselt valitsustest; 2) millel on liikmesriigiga, Šveitsiga või muu jurisdiktsiooniga kehtiv peakorteri leping või sisult sarnane leping; ja 3) mille tulu ei teeni eraisikute huve.

4. „Keskpank” – institutsioon, mis on seadusega asutatud või valitsuse kinnitatud põhiline asutus, välja arvatud liikmesriigi, Šveitsi või muu jurisdiktsiooni valitsus ise, mis väljastab maksevahendina ringlusse laskmiseks mõeldud instrumente. Selline institutsioon võib hõlmata ametit, mis on liikmesriigi valitsusest eraldiseisev, hoolimata sellest, kas see kuulub täielikult või osaliselt liikmesriigile, Šveitsile või muule jurisdiktsioonile.

5. „Suure liikmete arvuga pensionifond” – fond, mille eesmärk on pakkuda hüvitist pensioni, invaliidsuse või surma korral või nende kombinatsiooni hüvitise saajatele, kes on ühe või mitme tööandja praegused või endised töötajad (või selliste töötajate määratud isikud), vastutasuks osutatud teenuste eest, eeldusel, et:

a) fondil ei ole hüvitise saajat, kellel on õigus enam kui 5 %-le fondi varadest;

b) fondi suhtes kehtivad valitsuse ettekirjutused ja fond annab aru asjaomasele maksuasutusele ning

c) fond vastab vähemalt ühele alljärgnevatest nõuetest:

i. fond on üldiselt vabastatud investeerimistulu maksustamisest või sellise tulu maksustamine on lükatud edasi või see maksustatakse vähendatud määraga, kuna fond kujutab endast pensioniplaani;

ii. vähemalt 50 % oma kõikidest sissemaksetest (mis on muud kui varade ülekanded teistest punkti B alapunktides 5–7 kirjeldatud plaanidest või punkti C alapunkti 17 alapunktis a kirjeldatud pensionikontodelt) saab fond rahalise toetusena tööandjatelt;

iii. fondi raha jaotamine või fondist raha väljavõtmine on lubatud üksnes kokkulepitud juhtudel seoses pensionilejäämise, invaliidistumise või surmaga (välja arvatud raha ülekandmine teistesse punkti B alapunktides 5–7 kirjeldatud fondidesse ja punkti C alapunkti 17 alapunktis a kirjeldatud pensionikontodele), või kui raha jaotatakse või võetakse välja enne kokkulepitud juhtumit, siis kohaldatakse trahvi, või

iv. töötajate sissemaksed (mis on muud kui teatud lubatud täiendavad sissemaksed) fondi on piiratud töötaja teenitud tuluga või need ei tohi aastas ületada iga liikmesriigi või Šveitsi vääringus noteeritud summat, mis vastab 50 000 USA dollarile, kohaldades VII jao punktis C esitatud eeskirju kontode liitmise ja vääringute ümberarvestamise kohta.

6. „Väikese liikmete arvuga pensionifond” – fond, mille eesmärk on pakkuda hüvitist pensioni, invaliidsuse või surma korral hüvitise saajatele, kes on ühe või mitme tööandja praegused või endised töötajad (või selliste töötajate määratud isikud), vastutasuks osutatud teenuste eest, eeldusel, et:

a) fondil on alla 50 liikme;

b) fondi toetab rahaliselt üks või mitu tööandjat, kes ei ole investeerimisettevõtted ega passiivsed NFEd;

c) töötajate ja tööandjate sissemaksed fondi (mis on muud kui varade ülekanded punkti C alapunkti 17 alapunktis a kirjeldatud pensionikontodelt) on piiratud vastavalt teenitud tulu ja töötaja hüvitisega;

d) osalejatel, kes ei ole selle jurisdiktsiooni (liikmesriigi või Šveitsi) residendid, kus fond on asutatud, ei ole õigust rohkem kui 20 %-le fondi varadest, ning

e) fondi suhtes kehtivad valitsuse ettekirjutused ja fond annab aru asjaomasele maksuasutusele.

7. „Valitsusüksuse, rahvusvahelise organisatsiooni või keskpanga pensionifond” – valitsusüksuse, rahvusvahelise organisatsiooni või keskpanga poolt asutatud fond, mille eesmärk on pakkuda hüvitist pensioni, invaliidsuse või surma korral hüvitise saajatele või osalejatele, kes on selle praegused või endised töötajad (või selliste töötajate määratud isikud) või kes ei ole praegused või endised töötajad, kui sellistele hüvitise saajatele või osalejatele makstav hüvitis on vastutasuks valitsusüksuse, rahvusvahelise organisatsiooni või keskpanga kasuks osutatud isiklike teenuste eest.

8. „Tunnustatud krediitkaartide väljastaja” – finantsasutus, mis täidab järgmiseid tingimusi:

a) ta on finantsasutus üksnes seetõttu, et on krediitkaartide väljastaja, mis võtab vastu hoiuseid ainult siis, kui klient teeb makse, mis ületab kaardi saldot, ning enammakset ei tagastata kliendile viivitamata, ning

b) finantsasutus kehtestab alates [XXXX] alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumisest või enne seda kuupäeva eeskirjad ja menetluskorra, mis kas välistavad selle, et klient teeb enammakse 50 000 USA dollari või iga liikmesriigi või Šveitsi vääringus noteeritud samaväärse summa ulatuses, või tagavad, et mis tahes seda summat ületav kliendi enammakse tagastatakse kliendile 60 päeva jooksul, ning kõikidel juhtudel kohaldatakse VII jao punktis C ette nähtud eeskirju kontode liitmise ja vääringute ümberarvestamise kohta. Sellel eesmärgil ei tähenda kliendi enammakse kreeditsaldot vaidlustatud kulude ulatuses, kuid hõlmab kauba tagastamisest tulenevaid kreeditsaldosid.

9. „Välistatud kollektiivne investeerimisüksus” – investeerimisettevõte, mida reguleeritakse kui ühiseks investeerimiseks loodud üksust, eeldusel et kõik omandiõigused kollektiivses investeerimisüksuses kuuluvad otse ühele või mitmele isikule või ettevõttele, kes ei ole avaldatavad isikud, või selliste isikute või ettevõtete kaudu, välja arvatud passiivne NFE, kellel on avaldatavatest isikutest kontrollivad isikud.

Üksnes see, et kollektiivne investeerimisüksus on väljastanud füüsilisel kujul esitajaosakuid, ei takista tema kvalifitseerimist punkti D alapunkti 9 kohaselt välistatud kollektiivseks investeerimisüksuseks, kui:

a) kollektiivne investeerimisüksus ei ole väljastanud ega väljasta pärast [XXXX] alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumisele eelneva aasta 31. detsembrit füüsilisel kujul esitajaosakuid;

b) kollektiivne investeerimisüksus kõrvaldab käibelt kõik talle tagastatavad osakud;

c) kollektiivne investeerimisüksus kohaldab II–VII jaos sätestatud hoolsusmeetmeid ning esitab mis tahes teabe, mis tuleb selliste osakute kohta teatada, kui need esitatakse lunastamiseks või muu makse saamiseks, ning

d) kollektiivne investeerimisüksus on kehtestanud eeskirjad ja menetlused, et tagada selliste osakute lunastamine või külmutamine võimalikult kiiresti ja igal juhul kahe aasta jooksul alates [XXXX] alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumisest.

C. Finantskonto

1. „Finantskonto” – finantsasutuse peetav konto, sealhulgas hoiusekonto, hoidmiskonto ja:

a) investeerimisettevõtte puhul finantsasutuses hoitav mis tahes osalus või võlanõue. Sõltumata eelnevast ei hõlma mõiste „finantskonto” mis tahes osalust või võlanõuet investeerimisettevõtte üksuses ainult sellepärast, et i) kliendile antakse investeerimisalast nõu ja tegutsetakse tema nimel, või ii) valitsetakse kliendi portfelle ja tegutsetakse tema nimel, eesmärgiga investeerida, valitseda või hallata finantsvarasid, mis on paigutatud kliendi nimel sellisest ettevõttest erinevas finantsasutuses;

b) punkti C alapunkti 1 alapunktis a kirjeldamata finantsasutuse puhul mis tahes osalus või võlanõue finantsasutuses, kui see osaluste või võlanõuete kategooria loodi selleks, et vältida I jao kohast andmete esitamist, ning

c) finantsasutuse väljastatud või ülevõetud rahalise väärtusega kindlustusleping ja annuiteedileping, välja arvatud võõrandamatu eluaegne annuiteet, mis ei ole seotud investeerimisega, millele ei kohaldata edasilükatud väljamakseid, mis on väljastatud füüsilisele isikule ning mida kasutatakse pensioni või puudetoetuse maksmiseks välistatud kontolt.

Mõiste „finantskonto” ei hõlma mis tahes kontot, mis on välistatud konto.

2. „Hoiusekonto” – hõlmab äri-, tšeki-, säästu-, tähtajalist või sissemaksekontot või kontot, mida kinnitab hoiuse, sissemakse või investeeringu kohta antud tunnistus, võlakiri või muu selline instrument, ja mida finantsasutus hooldab tavapärase panganduse või muu sellise tegevuse käigus. Hoiusekonto hõlmab ka summat, mida kindlustusandja hoiab tagatud investeerimislepingu või muu sellise lepingu alusel, millelt ta maksab või arvestab intressi.

3. „Hoidmiskonto” – konto (mis ei ole kindlustusleping ega annuiteedileping), millel hoitakse teise isiku kasuks üht või mitut finantsvara.

4. „Osalus” – finantsasutusest partnerluse puhul kas osalus partnerluse kapitalis või õigus partnerluse kasumile. Finantsasutusest trusti puhul tähendab osalus seda osalust, mis kuulub isikule, keda käsitatakse kogu trusti või selle osa asutaja või kasusaajana, või muule füüsilisele isikule, kellel on trusti üle lõplik tegelik kontroll. Avaldatavat isikut käsitatakse trusti kasusaajana, kui sellel avaldataval isikul on õigus saada otse või kaudselt (näiteks esindajakonto omaniku kaudu) trustist kohustuslikus korras tehtavaid väljamakseid või kui tal on õigus otse või kaudselt saada trustist valikuliselt tehtavaid väljamakseid.

5. „Kindlustusleping” – leping (mis ei ole annuiteedileping), mille alusel kindlustusandja kohustub maksma rahasumma, kui saabub kindlustusjuhtum, mis võib olla surm, haigestumine, õnnetusjuhtum, vastutuse tekkimine või varaline kahju.

6. „Annuiteedileping” – leping, mille alusel kindlustusandja kohustub tegema väljamakseid perioodi jooksul, mis on tervenisti või osaliselt kindlaks määratud ühe või mitme isiku eeldatavast elueast lähtudes. Mõiste hõlmab ka lepingut, mida käsitatakse annuiteedilepinguna lepingu sõlmimise jurisdiktsiooni (liikmesriigi, Šveitsi või muu jurisdiktsiooni) õigusaktide või praktika kohaselt ning mille alusel kohustub kindlustusandja teatud aastate jooksul väljamakseid tegema.

7. „Rahalise väärtusega kindlustusleping” – kindlustusleping (mis ei ole kahe kindlustusandja vahel sõlmitud kahjukindlustuse edasikindlustusleping), millel on rahaline väärtus.

8. „Rahaline väärtus” – suurem järgmisest kahest: i) tagastusväärtus, millele kindlustusvõtjal on õigus lepingu ülesütlemisel või lõpetamisel (millest ei ole maha arvatud ülesütlemistasu ega laenu, mis on tagastusväärtuse tagatisel võetud), või ii) summa, mida kindlustusvõtja võib laenata lepingu alusel või sellest lähtudes. Eeltoodust olenemata ei hõlma „rahaline väärtus” kindlustuslepingu alusel välja makstavat summat:

a) ainuüksi elukindlustuslepinguga kindlustatud isiku surma tõttu;

b) tervisekahjustuse või haiguskindlustuse hüvitise või muu hüvitisena, mis katab kindlustusjuhtumi saabumisel tekkinud majandusliku kahju;

c) kindlustuslepingu (mis ei ole investeeringuga seotud elukindlustusleping või annuiteedileping) kohaselt selle lepingu ülesütlemise või lõpetamise tõttu varem makstud kindlustusmakse tagastusena (millest on maha arvatud kindlustustasud, sõltumata sellest, kas neid tegelikult määratakse või mitte), riski alanemise tõttu kindlustuslepingu kehtivuse jooksul või tulenevalt lepingu kindlustusmaksega seotud kirjendamisvea või muu sellise vea parandamisest;

d) kindlustusvõtja dividendina (välja arvatud lõpetamisdividend), kui kõnealune dividend on seotud kindlustuslepinguga, mille kohaselt ainsad makstavad hüvitised on kirjeldatud punkti C alapunkti 8 alapunktis b, või

e) sellise kindlustuslepingu alusel tasutud ettemakse või deposiit/hoiustamismakse tagastusena, mille kindlustusmakseid tasutakse vähemalt kord aastas ja ettemakse või deposiit/hoiustusmakse suurus ei ületa lepingu kohaselt makstavat järgmist aastamakset.

9. „Olemasolev konto” –

a) finantskonto, mida aruandekohustuslik finantsasutus hoiab [XXXX] alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumisele eelneva aasta 31. detsembri seisuga

b) liikmesriigil või Šveitsil on võimalus laiendada „olemasoleva konto” tähendust ka kontoomaniku mis tahes finantskontole, sõltumata kuupäevast, mil selline finantskonto avati, kui:

i.    konto omanikul on aruandekohustuslikus finantsasutuses või aruandekohustusliku finantsasutusega samas jurisdiktsioonis (liikmesriigis või Šveitsis) asuvas seotud ettevõttes ka finantskonto, mis on punkti C alapunkti 9 alapunkti a kohaselt olemasolev konto;

ii.   aruandekohustuslik finantsasutus ja vajaduse korral aruandekohustusliku finantsasutusega samas jurisdiktsioonis (liikmesriigis või Šveitsis) asuv seotud ettevõte käsitab mõlemat eespool nimetatud finantskontot ja mis tahes muid konto omaniku finantskontosid, mida käsitatakse alapunkti b kohaselt olemasolevate kontodena, ühe finantskontona, et täita VII jao punktis A sätestatud teadmisnõuete standardeid ja määrata kontode künniste kohaldamisel kindlaks mis tahes finantskontode jääk või väärtus;

iii.  sellise finantskonto puhul, mille suhtes rakendatakse rahapesuvastaseid meetmeid ja põhimõtet „tunne oma klienti”, on aruandekohustuslikul finantsasutusel lubatud kohaldada finantskonto suhtes rahapesuvastaseid meetmeid ja põhimõtet „tunne oma klienti”, tuginedes punkti C alapunkti 9 alapunktis a kirjeldatud olemasoleva konto suhtes kohaldatud rahapesuvastastele meetmetele ja põhimõttele „tunne oma klienti” , ning

iv.  finantskonto avamine ei nõua konto omaniku poolt uue, täiendava või muudetud klienditeabe esitamist, välja arvatud käesoleva lepingu eesmärkidel.

Enne [XXXX] alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumist teatavad liikmesriigid Šveitsile või Šveits Euroopa Komisjonile, kas nad on käesolevas punktis sätestatud võimalust kasutanud. Euroopa Komisjon võib kooskõlastada teate edastamist liikmesriikidelt Šveitsile ja Euroopa Komisjon edastab Šveitsi teated kõikidele liikmesriikidele. Kõik edasised muudatused seoses kõnealuse võimaluse kasutamisega liikmesriigi või Šveitsi poolt edastatakse samal viisil.

10. „Uus konto” – aruandekohustusliku finantsasutuse hallatav finantskonto, mis avatakse [XXXX] alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumise päeval või hiljem, välja arvatud juhul, kui seda käsitatakse punkti C alapunkti 9 kohaselt olemasoleva kontona.

11. „Füüsilise isiku olemasolev konto” – ühe või mitme füüsilise isiku olemasolev konto.

12. „Füüsilise isiku uus konto” – ühe või mitme füüsilise isiku uus konto.

13. „Ettevõtte olemasolev konto” – ühe või mitme ettevõtte olemasolev konto.

14. „Madalama väärtusega konto” – füüsilise isiku olemasolev konto, mille kogujääk või -väärtus [XXXX] alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumisele eelneva aasta 31. detsembri seisuga ei ületa 1 000 000 USA dollarit või iga liikmesriigi või Šveitsi vääringus noteeritud samaväärset summat.

15. „Kõrge väärtusega konto” – füüsilise isiku olemasolev konto, mille kogujääk või -väärtus [XXXX] alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumisele eelneva aasta 31. detsembri või mis tahes järgneva aasta 31. detsembri seisuga ületab 1 000 000 USA dollarit või iga liikmesriigi või Šveitsi vääringus noteeritud samaväärset summat.

16. „Ettevõtte uus konto” – ühe või mitme ettevõtte uus konto.

17. „Välistatud konto” milline tahes järgmistest kontodest:

a) pensionikonto, mis vastab järgmistele nõuetele:

i. kontot reguleeritakse isikliku pensionikontona või osana registreeritud või reguleeritud pensioniplaanist pensionieas hüvitiste või pensioni maksmiseks (sealhulgas invaliidsus- või surma korral makstav toetus);

ii. konto on maksusoodustusega (st konto sissemaksed, mis muidu oleksid maksustatavad, on mahaarvatavad või jäetakse konto omaniku brutotulust välja või maksustatakse vähendatud määraga või kontolt saadava investeerimistulu maksustamine lükatakse edasi või seda maksustatakse vähendatud määraga);

iii. maksuasutustele tuleb esitada konto kohta teavet;

iv. kontolt raha väljavõtmise tingimuseks on teatud pensioniikka jõudmine, invaliidistumine või surm; kui raha võetakse välja enne neid kindlaksmääratud juhtumeid, määratakse trahv, ning

v. kas i) aasta sissemaksete ülempiir on 50 000 USA dollarit või iga liikmesriigi või Šveitsi vääringus noteeritud samaväärne summa, või ii) elu jooksul kontole tehtavate sissemaksete ülempiir on 1 000 000 USA dollarit või iga liikmesriigi või Šveitsi vääringus noteeritud samaväärne summa, kohaldades kõikidel juhtudel VII jao punktis C sätestatud eeskirju kontode liitmise ja vääringute ümberarvestamise kohta.

Finantskonto, mis muus osas vastab punkti C alapunkti 17 alapunkti a alapunkti v nõudele, ei lakka sellisele nõudele vastamast ainuüksi sellepärast, et sellisele finantskontole võidakse kanda varasid või raha ühelt või enamalt finantskontolt, mis vastavad punkti C alapunkti 17 alapunkti a või b nõuetele, või ühelt või enamalt pensionifondilt, mis vastavad mõnele punkti B alapunktide 5–7 nõudele.

b) konto, mis vastab järgmistele nõuetele:

i. kontot reguleeritakse investeerimisvahendina, mille eesmärgiks ei ole pension, ning sellega kaubeldakse reguleeritud väärtpaberiturul korrapäraselt, või reguleeritakse kontot säästuvahendina, mille eesmärgiks ei ole pension;

ii. konto on maksusoodustusega (st konto sissemaksed, mis muidu oleksid maksustatavad, on mahaarvatavad või jäetakse konto omaniku brutotulust välja või maksustatakse vähendatud määraga või kontolt saadava investeerimistulu maksustamine lükatakse edasi või seda maksustatakse vähendatud määraga);

iii. raha väljavõtmise tingimuseks on seatud vastavus konkreetsetele investeerimis- või säästukonto eesmärgiga (näiteks õppe- või meditsiiniliste toetuste maksmine) seotud kriteeriumitele; kui raha võetakse välja selliseid kriteeriume täitmata, määratakse trahv, ning

iv. aasta sissemaksete ülempiir on 50 000 USA dollarit või iga liikmesriigi või Šveitsi vääringus noteeritud samaväärne summa, kohaldades VII jao punktis C sätestatud eeskirju kontode liitmise ja vääringute ümberarvestamise kohta.

Finantskonto, mis muus osas vastab punkti C alapunkti 17 alapunkti b alapunkti iv nõudele, ei lakka sellisele nõudele vastamast ainuüksi sellepärast, et sellisele finantskontole võidakse kanda varasid või raha ühelt või mitmelt finantskontolt, mis vastavad punkti C alapunkti 17 alapunkti a või b nõuetele, või ühelt või mitmelt pensionifondilt, mis vastavad mõnele punkti B alapunktide 5–7 nõudele.

c) elukindlustusleping, mille kindlustuskaitse tähtaeg lõpeb enne kindlustatu 90-aastaseks saamist, eeldusel, et leping vastab järgmistele nõuetele:

i. korrapäraseid kindlustusmakseid, mis aja jooksul ei vähene, tuleb maksta vähemalt kord aastas lepingu kehtivuse jooksul või kuni kindlustatu saab 90-aastaseks, sõltuvalt sellest, kumb periood on lühem;

ii. lepingus puudub lepinguline summa, mille mis tahes isik võiks kätte saada (väljavõtmise või laenu võtmise teel või muul viisil) ilma lepingut lõpetamata;

iii. lepingu ülesütlemisel või lõpetamisel makstav summa (välja arvatud hüvitis surma korral) ei tohi ületada kokku lepingu eest makstud kindlustusmakseid, millest arvatakse maha suremus-, haigestumus- ja kuluhüvitised (tegelikult määratud või mitte) lepingu kehtivuse ajavahemiku või ajavahemike eest ning enne lepingu ülesütlemist või lõpetamist makstud mis tahes summad, ning

iv. tulusaaja ei sõlmi lepingut seoses sellest saadava väärtusega.

d) konto, mis kuulub ainult pärandvarasse, kui selle konto dokumendid hõlmavad lahkunu testamendi või surmatunnistuse ärakirja;

e) konto, mis avatakse seoses millega tahes alljärgnevatest:

i. kohtumäärus või -otsus;

ii. kinnis- või vallasvara müük, vahetus või üürimine, eeldusel et konto vastab järgmistele nõuetele:

– kontot finantseeritakse üksnes ettemaksest, käsirahast, deposiidist summas, mis on kohane tehinguga otseselt seotud kohustuse täitmise tagamiseks, või sarnasest maksest, või finantseeritakse kontot finantsvarast, mis deponeeritakse kontole seoses vara müügi, vahetuse või üürimisega;

– konto avatakse ja seda kasutatakse üksnes selleks, et tagada ostja kohustus tasuda vara ostuhind, müüja kohustus täita tingimuslik kohustus või üürileandja või üürniku kohustus hüvitada mis tahes kahju seoses üüritud varaga üürilepingu alusel kokkulepitu kohaselt;

– kontol olev vara, sealhulgas sellelt teenitav tulu, makstakse või jaotatakse muul viisil ostja, müüja, üürileandja või üürniku kasuks (sealhulgas sellise isiku kohustuse täitmiseks), kui vara müüakse, vahetatakse või loovutatakse või kui üürileping lõpeb;

– konto ei ole finantsvõimenduskonto või sarnane konto, mis on avatud seoses finantsvara müügi või vahetusega, ning

– konto ei ole seotud punkti C alapunkti 17 alapunktis f kirjeldatud kontoga.

iii. kinnisvaraga tagatud laenu teenindava finantsasutuse kohustus panna osa maksest kõrvale üksnes selleks, et lihtsustada kinnisvaraga seotud maksude või kindlustuse maksmist hiljem:

iv. finantsasutuse kohustus üksnes lihtsustada maksude maksmist hiljem;

f) hoiusekonto, mis vastab järgmistele nõuetele:

i. konto on olemas üksnes sellepärast, et klient teeb makse, mis ületab krediitkaardi või muu korduvkasutatava krediidiliiniga seoses tasumata summat ning enammakset ei tagastata kohe kliendile, ning

ii. finantsasutus kehtestab alates [XXXX] alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumisest või enne seda kuupäeva eeskirjad ja menetluskorra, mis kas välistavad selle, et klient teeb enammakse 50 000 USA dollari või iga liikmesriigi või Šveitsi vääringus noteeritud samaväärse summa ulatuses, või tagavad, et mis tahes seda summat ületav kliendi enammakse tagastatakse kliendile 60 päeva jooksul, ning kõikidel juhtudel kohaldatakse VII jao punktis C ette nähtud eeskirju kontode liitmise ja vääringute ümberarvestamise kohta. Sellel eesmärgil ei tähenda kliendi enammakse kreeditsaldot vaidlustatud kulude ulatuses, kuid hõlmab kauba tagastamisest tulenevaid kreeditsaldosid.

g) mis tahes muu konto, mille maksudest kõrvalehoidumiseks kasutamise oht on väike, millel on olulisel määral sarnased omadused punkti C alapunkti 17 alapunktides a–f kirjeldatud mis tahes kontodega ning mis on riigi õigusaktides määratletud välistatud kontona, või liikmesriikide puhul on kantud nõukogu direktiivi 2011/16/EL (maksustamisalase halduskoostöö kohta) artikli 8 lõikes 7a osutatud välistatud kontode loetellu, ning sellest on teatatud Šveitsile või Šveitsi puhul Euroopa Komisjonile, tingimusel et sellise konto staatus välistatud kontona ei takista käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist.

D. Avaldatav konto

1. „Avaldatav konto” – konto, mis kuulub ühele või mitmele avaldatavale isikule, või ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga passiivsele NFE-le, kui ta on sellisena kindlaks tehtud vastavalt II–VII jaos kirjeldatud hoolsusmeetmetele.

2. „Avaldatav isik” – avaldava jurisdiktsiooni isik, kes ei ole: i) äriühing, mille osakutega kaubeldakse korrapäraselt ühel või mitmel reguleeritud väärtpaberiturul; ii) äriühing, mis on alapunktis i kirjeldatud äriühinguga seotud ettevõte; iii) valitsusüksus iv) rahvusvaheline organisatsioon; v) keskpank; ega vi) finantsasutus.

3. „Avaldava jurisdiktsiooni isik” – iga avaldava jurisdiktsiooni füüsiline isik või ettevõte, kes on sellise jurisdiktsiooni resident maksualaste õigusaktide kohaselt, või avaldava jurisdiktsiooni residendist surnud isiku pärandvara. Sel eesmärgil käsitatakse ettevõtet, nagu partnerlust, piiratud vastutusega partnerlust või sarnast õiguslikku moodustist, millel ei ole maksuresidentsust, selle jurisdiktsiooni residendina, kus asub ettevõtte tegeliku juhtimise koht.

4. „Avaldav jurisdiktsioon” – liikmesriigi puhul Šveits ja Šveitsi puhul liikmesriik seoses kohustusega esitada I jaos kirjeldatud teavet.

5. „Osalev jurisdiktsioon” – iga liikmesriigi või Šveitsi puhul:

a) iga liikmesriik seoses aruandlusega Šveitsile või

b) Šveits seoses aruandlusega liikmesriigile või

c) mis tahes muu jurisdiktsioon, i) millega vastavalt kontekstile asjaomasel liikmesriigil või Šveitsil on kehtiv leping, mille kohaselt kõnealune jurisdiktsioon esitab I jaos kirjeldatud teavet, ja ii) mis sisaldub loetelus, mille avaldab kõnealune liikmesriik või Šveits ning millest teatatakse vastavalt Šveitsile või Euroopa Komisjonile;

d) seoses liikmesriikidega mis tahes muu jurisdiktsioon, i) millega Euroopa Liidul on kehtiv leping, mille kohaselt kõnealune muu jurisdiktsioon esitab I jaos kirjeldatud teavet, ja ii) mis sisaldub loetelus, mille avaldab Euroopa Komisjon.

6. „Kontrollivad isikud” – füüsilised isikud, kes teostavad kontrolli ettevõtte üle. Trusti puhul tähendab see trusti asutajat (asutajaid), haldajat (haldajaid), kaitsjat (kaitsjaid) (olemasolu korral), kasusaajat (kasusaajaid) või kasusaajate kategooriat (kategooriaid) ning muud füüsilist isikut (muid füüsilisi isikuid), kellel on tegelik lõplik kontroll trusti üle; trustist erineva õigusliku moodustise puhul tähendab see mõiste võrdväärse või samalaadse positsiooniga isikuid. Mõistet „kontrollivad isikud” tuleb tõlgendada kooskõlas rahapesuvastase töökonna soovitustega.

7. „NFE” – mis tahes ettevõte, mis ei ole finantsasutus.

8. „Passiivne NFE” – mis tahes järgmistest: i) NFE, mis ei ole aktiivne NFE, või ii) punkti A alapunkti 6 alapunktis b kirjeldatud investeerimisettevõte, mis ei ole osaleva jurisdiktsiooni finantsasutus.

9. „Aktiivne NFE” iga NFE, mis vastab mis tahes alljärgnevale kriteeriumile:

a) alla 50 % NFE eelmise kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi brutotulust on passiivne tulu ja alla 50 % NFE eelmise kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi varadest on varad, mis toodavad passiivset tulu või mida hoitakse passiivse tulu tootmiseks;

b) NFE osakutega kaubeldakse reguleeritud väärtpaberiturul korrapäraselt või NFE on sellise ettevõttega seotud ettevõte, mille osakutega kaubeldakse reguleeritud väärtpaberiturul korrapäraselt;

c) NFE on valitsusüksus, rahvusvaheline organisatsioon, keskpank või ettevõte, mis kuulub täielikult ühele või mitmele eelmistest;

d) sisuliselt kogu NFE tegevus kujutab endast ühe või mitme muu kui finantsasutuse tegevusala või äriga tegeleva tütarettevõtte ringluses olevate osakute täielikku või osalist hoidmist või ühele või mitmele sellisele tütarettevõttele rahastamise või muu teenuse osutamist; NFE ei ole aga aktiivne NFE, kui ta tegutseb investeerimisfondina (või reklaamib end investeerimisfondina), näiteks börsivälistesse ettevõtetesse investeeriva fondi, riskikapitalifondi, finantsvõimendusega väljaostufondi või muu investeerimisvahendina, mille eesmärgiks on omandada või rahastada äriühinguid ja seejärel omada nendes äriühingutes investeerimise eesmärgil põhivarana osalust;

e) NFE-l ei ole veel äritegevust ning tal ei ole ka varem äritegevust olnud, kuid ta investeerib varadesse kavatsusega hakata tegelema äritegevusega, mis ei kujuta endast finantsasutuse äritegevust; NFE-le ei kohaldata seda erandit peale kuupäeva, mil on möödunud 24 kuud NFE asutamisest;

f) NFE ei olnud viimase viie aasta jooksul finantsasutus ja on likvideerimas oma varasid või ümber korraldamas oma tegevust kavatsusega jätkata või taasalustada äritegevust, mis ei kujuta endast finantsasutuse äritegevust;

g) NFE tegeleb peamiselt rahastamis- või riskimaandustehingutega seotud ettevõtete jaoks või koos seotud ettevõtetega, mis ei ole finantsasutused, ning ei osuta rahastamis- ega riskide maandamise teenuseid ühelegi ettevõttele, mis ei ole seotud ettevõte, tingimusel, et mis tahes selliste seotud ettevõtete grupi peamine äritegevus ei kujuta endast finantsasutuse äritegevust, või

h) NFE vastab kõigile alljärgnevatele nõuetele:

i. ta on asutatud ja tegutseb oma residentsusjurisdiktsioonis (liikmesriik, Šveits või muu jurisdiktsioon) eranditult usulisel, heategevuslikul, teaduslikul, kunstilisel, kultuurilisel, sportlikul või hariduslikul eesmärgil, või on asutatud ja tegutseb oma residentsusjurisdiktsioonis (liikmesriik, Šveits või muu jurisdiktsioon) ja on kutseorganisatsioon, ettevõtete organisatsioon, kaubanduskoda, tööorganisatsioon, põllumajandus- või aiandusorganisatsioon, ühiskondlik organisatsioon või organisatsioon, mis tegutseb eranditult sotsiaalse heaolu edendamise nimel;

ii. ta on oma residentsusjurisdiktsioonis (liikmesriik, Šveits või muu jurisdiktsioon) tulumaksust vabastatud;

iii. tal puuduvad osanikud või liikmed, kellel on omandi või tulusaamisega seotud huvi selle tulude või varade vastu;

iv. NFE residentsusjurisdiktsiooni (liikmesriik, Šveitsi või muu jurisdiktsioon) kohaldatavad õigusaktid või NFE asutamisdokumendid ei võimalda NFE tulude või varade jaotamist või nende kasutamist füüsilise isiku või mitteheategevusliku ettevõtte kasuks, välja arvatud NFE heategevuslikuks tegevuseks või mõistliku tasu maksmiseks saadud teenuste eest või õiglase turuhinna maksmiseks NFE ostetud vara eest, ning

v. NFE residentsusjurisdiktsiooni (liikmesriik, Šveits või muu jurisdiktsioon) kohaldatavate õigusaktide või NFE asutamisdokumentide kohaselt on nõutav, et NFE likvideerimise või lõpetamise korral jagatakse kõik selle varad valitsusüksusele või muule mittetulundusühendusele või antakse pärijate puudumisel üle NFE residentsusjurisdiktsiooni (liikmesriik, Šveits või muu jurisdiktsioon) valitsusele või selle poliitilisele allüksusele.

E. Muu

1. „Konto omanik” – isik, kelle kontot haldav finantsasutus on finantskonto omanikuna nimetanud või tuvastanud. Isikut, kes ei ole finantsasutus, kuid kes hoiab finantskontot teise isiku kasuks või nimel kui agent, hoidmisühing, volitatu, allkirjaõiguslik isik, investeerimisnõustaja või vahendaja, ei loeta käesolevas lisas konto omanikuks, vaid selle omanikuks loetakse eespool nimetatud teist isikut. Rahalise väärtusega kindlustuslepingu või annuiteedilepingu puhul on konto omanik isik, kellel on juurdepääsuõigus rahalisele väärtusele või kellel on õigus muuta lepingust kasu saavat isikut. Kui ühelgi isikul ei ole juurdepääsuõigust rahalisele väärtusele või õigust muuta lepingust kasu saavat isikut, siis on konto omanikuks mis tahes isik, keda on lepingus omanikuna nimetatud, ja mis tahes isik, kellel on õigus väljamaksetele lepingutingimuste alusel. Rahalise väärtusega kindlustuslepingu või annuiteedilepingu tähtaja saabumisel käsitatakse konto omanikuna iga isikut, kellel on lepingu kohaselt õigus väljamaksele.

2. „Rahapesuvastased meetmed ja põhimõte „tunne oma klienti”” – aruandekohustusliku finantsasutuse hoolsusmeetmed, mida ta on kohustatud võtma oma klientide suhtes sellele aruandekohustuslikule finantsasutusele kehtivate rahapesuvastaste või muude sarnaste nõuete alusel.

3. „Ettevõte” – juriidiline isik või muu õiguslik moodustis, näiteks äriühing, partnerlus, trust või fond.

4. Ettevõte on teise ettevõtte „seotud ettevõte”, kui üks ettevõte kontrollib teist ettevõtet või nimetatud kaks ettevõtet alluvad ühisele kontrollile. Sel eesmärgil tähendab kontroll otsest või kaudset omandiõigust rohkem kui 50 %-le ettevõtte väärtusest ja hääleõigusest ettevõttes. Liikmesriik või Šveits võib ettevõtte määratleda kui „seotud ettevõtte”, kui a) üks ettevõte kontrollib teist ettevõtet; b) nimetatud kaks ettevõtet alluvad ühisele kontrollile, või c) nimetatud kaks ettevõtet on punkti A alapunkti 6 alapunktis b kirjeldatud investeerimisettevõtted, neil on ühine juhatus ning selline juhatus täidab selliste investeerimisettevõtete hoolsusmeetmeid. Sel eesmärgil tähendab kontroll otsest või kaudset omandiõigust rohkem kui 50 %-le ettevõtte väärtusest ja hääleõigusest ettevõttes.

Enne [XXXX] alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumist teatavad liikmesriigid Šveitsile või Šveits Euroopa Komisjonile, kas nad on käesolevas punktis sätestatud võimalust kasutanud. Euroopa Komisjon võib kooskõlastada teate edastamist liikmesriikidelt Šveitsile ja Euroopa Komisjon edastab Šveitsi teated kõikidele liikmesriikidele. Kõik edasised muudatused seoses kõnealuse võimaluse kasutamisega liikmesriigi või Šveitsi poolt edastatakse samal viisil.

5. „Maksukohustuslase identifitseerimisnumber” – maksukohustuslase identifitseerimisnumber või selle toimiv ekvivalent, kui maksukohustuslase identifitseerimisnumber puudub.

6. „Dokumentaalsed tõendid” – mis tahes järgmistest dokumentidest:

a) residentsuse tõend, mille on välja andnud väljamakse saaja väidetava residentsuse liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni volitatud valitsusasutus (näiteks liikmesriigi või Šveitsi asutus või kohalik omavalitsus);

b) füüsilise isiku puhul kehtiv isikutunnistus, mille on välja andnud volitatud valitsusasutus (näiteks valitsus või selle allasutus või kohalik omavalitsus) ning millel on toodud isiku nimi ja mida tavaliselt kasutatakse isiku tuvastamiseks;

c) ettevõtte puhul mis tahes ametlik dokument, mille on välja andnud volitatud valitsusasutus (näiteks liikmesriigi või Šveitsi valitsus või selle allasutus või kohalik omavalitsus) ning millel on esitatud ettevõtte nimi ja selle peakontori aadress liikmesriigis või muus jurisdiktsioonis, mille resident ta väidab end olevat, või liikmesriik, Šveits või muu jurisdiktsioon, kus ettevõte on asutatud või moodustatud;

d) auditeeritud raamatupidamise aastaaruanne, kolmanda isiku krediidiaruanne, pankrotiavaldus või väärtpaberituru järelevalveasutuse aruanne.

Seoses ettevõtte olemasoleva kontoga võivad liikmesriigi või Šveitsi aruandekohustuslikud finantsasutused lubada kasutada dokumentaalse tõendina konto omaniku kohta aruandekohustusliku finantsasutuse andmebaasides olevat mis tahes liigitust, mis tehti kindlaks majandusharude standarditud kodeerimissüsteemi põhjal, mida kohaldas aruandekohustuslik finantsinstitutsioon kooskõlas oma tavapäraste äritavadega rahapesuvastaste meetmete ja põhimõtte „tunne oma klienti” rakendamiseks või muudel regulatiivsetel eesmärkidel (v.a maksustamise eesmärgid) ja mida aruandekohustuslik finantsinstitutsioon tegi enne kuupäeva, mida kasutati finantskonto liigitamisel olemasolevaks kontoks, tingimusel et aruandekohustuslik finantsinstitutsioon ei tea või tal ei ole alust arvata, et selline liigitamine ei ole õige või usaldusväärne. „Tööstusharude standarditud kodeerimissüsteem” – kodeerimissüsteem, mida kasutatakse ettevõtete liigitamiseks äritegevuse liigi järgi muul kui maksustamise eesmärgil.

Enne [XXXX] alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumist teatavad liikmesriigid Šveitsile või Šveits Euroopa Komisjonile, kas nad on käesolevas punktis sätestatud võimalust kasutanud. Euroopa Komisjon võib kooskõlastada teate edastamist liikmesriikidelt Šveitsile ja Euroopa Komisjon edastab Šveitsi teated kõikidele liikmesriikidele. Kõik edasised muudatused seoses kõnealuse võimaluse kasutamisega liikmesriigi või Šveitsi poolt edastatakse samal viisil.

IX jagu: Tulemuslik rakendamine

Igas liikmesriigis ja Šveitsis peavad kehtima eeskirjad ja haldusmenetlused, et tagada eespool sätestatud aruandlusmenetluste ja hoolsusmeetmete tõhus rakendamine ja täitmine, sealhulgas:

1. eeskirjad, mis hoiavad ära mis tahes finantsasutustel, isikutel või vahendajatel sellise praktika kasutuselevõtmise, mis on mõeldud aruandlusmenetlustest ja hoolsusmeetmetest kõrvalehoidumiseks;

2. eeskirjad, mille kohaselt aruandekohustuslikud finantsasutused peavad säilitama teabe tehtud toimingute ja kasutatud tõendite kohta eespool kirjeldatud menetluste täitmisel ning piisavad meetmed säilitatud andmete leidmiseks;

3. haldusmenetlused selleks, et kontrollida, kas aruandekohustuslik finantsasutus kohaldab aruandlusmenetlusi ja hoolsusmeetmeid; haldusmenetlused järelmeetmete võtmiseks aruandekohustusliku finantsasutuse suhtes, kui teatatakse dokumenteerimata kontodest;

4. haldusmenetlused, millega tagada, et siseriikliku õiguse kohaselt mittearuandekohustuslike finantsasutustena määratletud ettevõtete ja väljaarvatud kontodena määratletud kontode kasutamine maksudest kõrvalehoidumiseks, on jätkuvalt vähetõenäoline, ning

5. tõhusad sätted nõuete mittetäitmise käsitlemiseks.

II LISA

Täiendavad aruandlus- ja hoolsusmeetmete eeskirjad finantskontode teabe kohta

1. Asjaolude muutumine

„Asjaolude muutumine” hõlmab mis tahes muutusi, mille tulemusel lisatakse isiku staatusega seotud teave või teave, mis on muudmoodi sellise isiku staatusega vastuolus. Lisaks hõlmab asjaolude muutumine konto omaniku kontoga seotud mis tahes teabe muutumist või lisandumist (sh konto omaniku lisandumine, asendumine või muu muutumine) või mis tahes sellise kontoga seotud kontoga seotud teabe muutumist või lisandumist (kohaldades I lisa VII jao punkti C alapunktides 1–3 kirjeldatud kontode liitmise eeskirju), kui selline teabe muutumine või lisandumine mõjutab konto omaniku staatust.

Kui aruandekohustuslik finantsasutus on kasutanud I lisa III jao punkti B alapunktis 1 kirjeldatud elukoha aadressi tingimust ja muutuvad asjaolud, mille tõttu aruandekohustuslik finantsasutus saab teada või saab aluse teada, et algsed dokumentaalsed tõendid (või muud samaväärsed dokumendid) ei ole õiged või usaldusväärsed, siis peab aruandekohustuslik finantsinstitutsioon hiljemalt asjaomase kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi viimasel päeval või 90 kalendripäeva jooksul pärast sellise asjaolude muutumise märkamist või avastamist saama konto omaniku kinnituse ja uued dokumentaalsed tõendid, et määrata kindlaks konto omaniku maksuresidentsus(ed). Kui aruandekohustuslik finantsasutus ei saa konto omaniku kinnitust ja uusi dokumentaalseid tõendeid selleks kuupäevaks, peab aruandekohustuslik finantsasutus kohaldama I lisa III jao punkti B alapunktides 2–6 kirjeldatud elektroonilise andmete otsingu menetlust.

2. Isiku kinnitus seoses ettevõtte uute kontodega

Ettevõtte uute kontode osas võib aruandekohustuslik finantsasutus selleks, et teha kindlaks, kas passiivset NFEd kontrolliv isik on avaldatav isik, tugineda ainult kas konto omaniku või kontrolliva isiku kinnitusele.

3. Finantsasutuse residentsus

Finantsasutus on liikmesriigi, Šveitsi või muu osaleva jurisdiktsiooni „resident”, kui ta allub selle liikmesriigi, Šveitsi või muu osaleva jurisdiktsiooni jurisdiktsioonile (st osalev jurisdiktsioon saab kohaldada meetmeid finantsasutuse aruandluskohustuse täitmise tagamiseks). Üldiselt, kui finantsasutus on liikmesriigi, Šveitsi või muu osaleva jurisdiktsiooni maksuresident, on ta selle liikmesriigi, Šveitsi või muu osaleva jurisdiktsiooni jurisdiktsiooni all ja on seega liikmesriigi finantsasutus, Šveitsi finantsasutus või muu osaleva jurisdiktsiooni finantsasutus. Finantsasutusest trusti puhul (sõltumata sellest, kas ta on liikmesriigi, Šveitsi või muu osaleva jurisdiktsiooni maksuresident või mitte) loetakse, et trust on liikmesriigi, Šveitsi või muu osaleva jurisdiktsiooni jurisdiktsiooni all, kui üks või mitu selle haldajatest on selle liikmesriigi, Šveitsi või muu osaleva jurisdiktsiooni residendid, välja arvatud juhul, kui trust edastab kogu teabe trusti peetavate avaldatavate selliste kontode kohta, mille puhul tuleb käesoleva lepingu või mõne muu ülemaailmset standardit kohaldava lepingu kohaselt esitada aruanne teisele osalevale jurisdiktsioonile (liikmesriik, Šveits või muu osalev jurisdiktsioon), sest ta on selle teise osaleva jurisdiktsiooni maksuresident. Kui aga finantsasutusel (välja arvatud trust) ei ole maksuresidentsust (näiteks sellepärast, et teda loetakse maksustamise seisukohast läbipaistvaks või ta asub jurisdiktsioonis, kus puudub tulumaks), siis loetakse teda liikmesriigi, Šveitsi või muu osaleva jurisdiktsiooni jurisdiktsiooni all olevaks ja ta on seega kõnealuse liikmesriigi, Šveitsi või muu osaleva jurisdiktsiooni finantsasutus, kui:

a) ta on asutatud liikmesriigi, Šveitsi või muu osaleva jurisdiktsiooni õigusaktide kohaselt;

b) tema juhtimise koht (sh tegeliku juhtimise koht) on kõnealuses liikmesriigis, Šveitsis või muus osalevas jurisdiktsioonis või

c) ta allub liikmesriigi, Šveitsi või muu osaleva jurisdiktsiooni finantsjärelevalvele.

Kui finantsasutus (välja arvatud trust) on kahe või enama osaleva jurisdiktsiooni (liikmesriik, Šveits või muu osalev jurisdiktsioon) resident, kohaldatakse sellise finantsasutuse suhtes selle osaleva jurisdiktsiooni aruandluskohustust ja hoolsusmeetmete võtmise kohustust, kus ta hoiab oma finantskontot (finantskontosid).

4. Konto pidamine

Üldiselt loetakse, et kontot pidavad finantsasutused on järgmised:

a) hoidmiskontot peab finantsasutus, kes peab kontol olevaid varasid (sh finantsasutus, kes hoiab enda nimel sellises asutuses kontot omava konto omaniku vara);

b) hoiusekonto puhul finantsasutus, kes peab tegema kontoga seoses makseid (välja arvatud finantsasutuse esindaja, sõltumata sellest, kas selline esindaja on finantsasutus);

c) finantsasutuses mis tahes osaluse või võlanõude hoidmise puhul, mis kujutab endast finantskontot, peab seda selline finantsasutus;

d) rahalise väärtusega kindlustuslepingu või annuiteedilepingu puhul peab seda finantsasutus, kellel on kohustus teha lepinguga seoses makseid.

5. Passiivsetest NFEdest trustid

Ettevõtet, nagu täis- või osaühingut, piiratud vastutusega ühingut või sarnast õiguslikku moodustist, millel ei ole maksuresidentsust, loetakse I lisa VIII punkti D alapunkti 3 kohaselt selle jurisdiktsiooni residendiks, kus asub ettevõttetegeliku juhtimise koht. Sel eesmärgil loetakse juriidilist isikut või õiguslikku moodustist „sarnaseks” täis- või usaldusühingu või piiratud vastutusega ühinguga, kui seda ei loeta avaldatavas jurisdiktsioonis selle jurisdiktsiooni maksualaste õigusaktide kohaselt maksustatavaks ettevõtteks. Siiski ei või passiivsest NFEst trusti topeltaruandluse vältimiseks (arvestades mõiste „kontrollivad isikud” laia ulatust trustide puhul) lugeda sarnaseks õiguslikuks moodustiseks.

6. Ettevõtte peakontori aadress

Üks I lisa VIII jao punkti E alapunkti 6 alapunktis c kirjeldatud nõuetest on see, et ettevõtte puhul on ametlikul dokumendil esitatud kas ettevõtte peakontori aadress liikmesriigis, Šveitsis või muus jurisdiktsioonis, mille resident ta väidab end olevat, või liikmesriik, Šveits või muu jurisdiktsioon, kus ettevõte on asutatud või moodustatud. Ettevõtte peakontori aadress on üldjuhul koht, kus asub selle tegeliku juhtimise koht. Selle finantsasutuse aadress, kus ettevõttel on konto, postkontori postkast, või aadress, mida kasutatakse üksnes posti saatmise eesmärgil, ei ole ettevõtte peakontori aadress, kui see aadress ei ole ainus ettevõtte kasutatav aadress ja on ettevõtte asutamisdokumentides ettevõtte registreeritud aadress. Lisaks ei ole ettevõtte peakontori aadressiks aadress, mis on esitatud postisaadetiste kinnipidamise korralduse puhul.

III LISA

LEPINGUOSALISTE PÄDEVATE ASUTUSTE LOETELU

Käesoleva lepingu kohaselt on pädevad asutused järgmised:

a) Šveits – Le chef du Département fédéral des finances ou son représentant autorisé / Der Vorsteher oder die Vorsteherin des Eidgenössischen Finanzdepartements oder die zu seiner oder ihrer Vertretung bevollmächtigte Person / Il capo del Dipartimento federale delle finanze o la persona autorizzata a rappresentarlo,

b) Belgia Kuningriik – De Minister van Financiën/Le Ministre des Finances või volitatud esindaja,

c) Bulgaaria Vabariik – Изпълнителният директор на Националната агенция за приходите või volitatud esindaja,

d) Tšehhi Vabariik – Ministr financí või volitatud esindaja,

e) Taani Kuningriik – Skatteministeren või volitatud esindaja,

f) Saksamaa Liitvabariik – Der Bundesminister der Finanzen või volitatud esindaja,

g) Eesti Vabariik – Rahandusminister või volitatud esindaja,

h) Kreeka Vabariik – Ο Υπουργός Οικονομίας και Οικονομικών või volitatud esindaja,

i) Hispaania Kuningriik – El Ministro de Economía y Hacienda või volitatud esindaja,

j) Prantsuse Vabariik – Le Ministre chargé du budget või volitatud esindaja,

k) Horvaatia Vabariik – Ministar financija või volitatud esindaja,

l) Iirimaa – The Revenue Commissioners või nende volitatud esindaja

m) Itaalia Vabariik – Il Capo del Dipartimento per le Politiche Fiscali või volitatud esindaja,

n) Küprose Vabariik – Υπουργός Οικονομικών või volitatud esindaja,

o) Läti Vabariik – Finanšu ministrs või volitatud esindaja,

p) Leedu Vabariik – Finansų ministras või volitatud esindaja,

q) Luksemburgi Suurhertsogiriik – Le Ministre des Finances või volitatud esindaja,

r) Ungari Vabariik – A pénzügyminiszter või volitatud esindaja,

s) Malta Vabariik – Il-Ministru responsabbli għall-Finanzi või volitatud esindaja,

t) Madalmaade Kuningriik – De Minister van Financiën või volitatud esindaja,

u) Austria Vabariik – Der Bundesminister für Finanzen või volitatud esindaja,

v) Poola Vabariik – Minister Finansów või volitatud esindaja,

w) Portugali Vabariik – O Ministro das Finanças või volitatud esindaja,

x) Rumeenia – Președintele Agenției Naționale de Administrare Fiscală või volitatud esindaja,

y) Sloveenia Vabariik – Minister za finance või volitatud esindaja,

z) Slovaki Vabariik – Minister financií või volitatud esindaja,

aa) Soome Vabariik – Valtiovarainministeriö/Finansministeriet või volitatud esindaja,

ab) Rootsi Kuningriik – Chefen för Finansdepartementet või volitatud esindaja,

ac) Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik ning Euroopa territooriumid, mille välissuhete eest vastutab Ühendkuningriik – the Commissioners of Inland Revenue või nende volitatud esindajad ja Gibraltari pädev asutus, kelle Ühendkuningriik määrab vastavalt kokkulepetele, milles käsitletakse Gibraltari asutusi seoses Euroopa Liidu ja Euroopa Ühenduse dokumentide ja nendega seotud lepingutega, millest liikmesriike ja Euroopa Liidu institutsioone teavitati 19. aprillil 2000, Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär edastab Šveitsile vastava dokumendi koopia ning seda kohaldatakse käesoleva lepingu suhtes.

[1] Seoses Šveitsiga hõlmab mõiste „aktsiaselts või osaühing” järgmist:

- société anonyme/Aktiengesellschaft/società anonima,

- société à responsabilité limitée/Gesellschaft mit beschränkter Haftung/società a responsabilità limitata,

- société en commandite par actions/Kommanditaktiengesellschaft/società in accomandita per azioni.”

Artikkel 3

Jõustumine ja kohaldamine

1. Käesolev muutmisprotokoll nõuab ratifitseerimist või heakskiitmist lepinguosaliste poolt nende oma menetluse kohaselt. Lepinguosalised teavitavad teineteist nende menetluste lõpuleviimisest. Muutmisprotokoll jõustub jaanuarikuu esimesel päeval pärast viimase teatise saatmist.

2. Käesoleva muutmisprotokolliga ette nähtud teabevahetust kohaldatakse alates muutmisprotokolli jõustumise kuupäevast esitatud selliste taotluste suhtes, mis hõlmavad teavet, mis on seotud eelarveaastatega, mis algasid muutmisprotokolli jõustumise aasta 1. jaanuaril või pärast seda. Lepingu artikkel 10 enne selle muutmist käesoleva muutmisprotokolliga, on jätkuvalt kohaldatav, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse lepingu artiklit 5, mida on muudetud käesoleva muutmisprotokolliga.

3. Käesoleva muutmisprotokolli jõustumine ei mõjuta füüsiliste isikute nõudeid vastavalt lepingu artiklile 9 enne selle muutmist käesoleva muutmisprotokolliga.

4. Šveits koostab käesoleva lepingu (enne selle muutmist käesoleva muutmisprotokolliga) kohaldamise perioodi lõpuks lõpliku aruande ja teeb liikmesriikidele lõppmakse ning annab aru teabe kohta, mille ta sai Šveitsis asutatud intressi maksjatelt lepingu artikli 2 (enne selle muutmist käesoleva muutmisprotokolliga) kohaselt seoses lepingu viimase kohaldamisaastaga (enne selle muutmist käesoleva muutmisprotokolliga) või vajaduse korral, mis tahes eelneva aastaga.

Artikkel 4

Lepingule on lisatud protokoll, mille sisu on järgmine:

„Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise finantskontosid käsitlevat automaatset teabevahetust hõlmava rahvusvahelise maksukuulekuse parandamise lepingu protokoll

Seoses käesoleva muutmisprotokolli allakirjutamisega Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel on täievolilised esindajad kokku leppinud järgmistes sätetes, mis moodustavad lepingu, nagu seda on muudetud käesoleva protokolliga, lahutamatu osa:

1.     Ollakse arusaamisel, et teabevahetust käesoleva lepingu artikli 5 kohaselt saab taotlust esitav riik (liikmesriik või Šveits) taotleda üksnes juhul, kui ta on kasutanud juba kõiki oma sisese maksumenetluse kättesaadavaid teabeallikaid.

2.     Ollakse arusaamisel, et taotluse esitanud riigi (liikmesriik või Šveits) pädev ametiasutus esitab käesoleva lepingu artikli 5 kohast teabetaotlust tehes taotluse saanud riigi (vastavalt Šveits või liikmesriik) pädevale asutusele järgmise teabe:

i)      kontrollitava või uurimisaluse isiku andmed;

ii)     ajavahemik, mille kohta andmeid taotletakse;

iii)    selgitus soovitava teabe kohta, sealhulgas selle kohta, mis laadi teavet ja millisel kujul taotluse esitanud riik taotluse saanud riigilt soovib;

iv)    maksueesmärk, mille kohta teavet otsitakse;

v)     kui see on teada, isiku nimi ja aadress, kelle valduses arvatakse olevat nõutav teave;

3.     Ollakse arusaamisel, et „eeldatava asjakohasuse” eesmärk on sätestada teabe vahetamine käesoleva lepingu artikli 5 alusel nii ulatuslikult kui võimalik ning samas selgitada, et liikmesriikidel ja Šveitsil ei ole vabadust teha sihipäratuid päringuid või taotleda teavet, mis tõenäoliselt ei ole seotud konkreetse maksumaksja maksuasjadega. Kui lõige 2 sisaldab olulisi menetlusnõudeid, mille eesmärk on tagada, et ei teostata sihipäratuid päringuid, siis lõike 2 punkte i-v ei saa siiski tõlgendada nii, et see takistaks tõhusat teabevahetust. „Eeldatava asjakohasuse” standardit on võimalik täita nii ühe maksumaksja (kas nimeliselt või muul viisil identifitseeritud) kui ka mitme maksumaksja (kas nimeliselt või muul viisil identifitseeritud) puhul.

4.     Ollakse arusaamisel, et leping ei hõlma teabevahetust omal algatusel.

5.     Ollakse arusaamisel, et käesoleva lepingu artikli 5 kohase teabevahetuse korral kohaldatakse jätkuvalt menetluseeskirju seoses maksumaksjate õigustega, mis on sätestatud taotluse saanud riigis (liikmesriik või Šveits). Lisaks ollakse seisukohal, et nende sätete eesmärk on tagada maksumaksjale õiglane menetlus ning mitte takistada ega põhjendamatult edasi lükata teabe vahetamise protsessi.”

Artikkel 5

Keeled

Käesolev muutmisprotokoll koostatakse kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik keeleversioonid on võrdselt autentsed.

 

Ajakohastatakse kõikides keeltes

SELLE KINNITUSEKS on nimetatud täievolilised esindajad käesolevale aktile alla kirjutanud.

Ajakohastatakse kõikides keeltes

 [XXXX], [XX] [XXXX] aastal [XXXX].

Ajakohastatakse kõikides keeltes

Euroopa Liidu nimel

Für die Schweizerische Eidgenossenschaft

Pour la Confédération suisse

Per la Confederazione svizzera

Lepinguosaliste deklaratsioonid:

Lepinguosaliste ühisdeklaratsioon muutmisprotokolli jõustumise kohta

Lepinguosalised eeldavad, et Šveitsi põhiseaduse ja Euroopa Liidu õiguse nõuded rahvusvaheliste lepingute sõlmimiseks täidetakse õigeaegselt, et muutmisprotokoll saaks jõustuda 2017. aasta jaanuari esimesel päeval. Nad võtavad kõik meetmed selle eesmärgi saavutamiseks.

Lepinguosaliste ühisdeklaratsioon lepingu ja selle lisade kohta

Lepinguosalised lepivad kokku, et seoses lepingu ja lisade rakendamisega tuleks kasutada OECD poolt välja töötatud pädeva asutuse näidislepingu ja ühise aruandlusstandardi kommentaare näidete või tõlgenduste allikana, et tagada ühetaoline kohaldamine.

Lepinguosaliste ühisdeklaratsioon lepingu artikli 5 kohta

Lepinguosalised lepivad kokku, et artikli 5 (teabevahetus taotluse alusel) rakendamisel tuleks tõlgenduse allikana kasutada OECD tulu ja kapitali maksustamise näidislepingu artikli 26 kommentaare.

Lepinguosaliste ühisdeklaratsioon lepingu I lisa III jao punkti A kohta

Lepinguosalised lepivad kokku, et nad analüüsivad lepingu I lisa III jao punkti A praktilist tähtsust, milles on sätestatud, et rahalise väärtusega kindlustuslepingut või annuiteedilepingut ei pea läbi vaatama, tuvastama ega selle kohta aru andma, kui seadus tõhusalt takistab aruandekohustuslikul finantsasutusel selliste lepingute müümist avaldatava jurisdiktsiooni residentidele.

Lepinguosalised on ühisel arusaamal, et I lisa III jao punkti A kohaselt on aruandekohustuslikul finantsasutusel seadusega tõhusalt takistatud rahalise väärtusega kindlustuslepingute või annuiteedilepingute müümine avaldatava jurisdiktsiooni residentidele üksnes juhul, kui osaleva jurisdiktsiooni (liikmesriik või Šveits) residendist aruandekohustuslike finantsasutuse suhtes kohaldatava ELi ja liikmesriikide õiguse või Šveitsi õigusega mitte ainult ei takistata seadusega aruandekohustuslikul finantsasutusel rahalise väärtusega kindlustuslepingute või annuiteedilepingute müümist avaldatavas jurisdiktsioonis (vastavalt liikmesriik või Šveits), vaid nende seadustega takistatakse tõhusalt aruandekohustuslikul finantsasutusel rahalise väärtusega kindlustuslepingute või annuiteedilepingute müümist kõnealuse avaldatava jurisdiktsiooni residentidele mis tahes muus olukorras.

Sellega seoses peab iga liikmesriik teatama Euroopa Komisjonile, kes omakorda teavitab Šveitsi, kui kohaldatavate ELi ja siseriiklike õigusaktide kohaselt takistatakse seadusega Šveitsi aruandekohustuslikel finantsasutustel kõnealuse liikmesriigi residentidele selliste lepingute müümist. Samamoodi teatab Šveits Euroopa Komisjonile, kes omakorda teavitab liikmesriike, kui Šveitsi õiguse kohaselt takistatakse seadusega ühe või mitme liikmesriigi aruandekohustuslikel finantsasutustel Šveitsi residentidele selliste lepingute müümist . Kõnealused teated tehakse enne muutmisprotokolli jõustumist, nähes ette õigusliku olukorra alates jõustumisest. Sellise teate puudumise korral loetakse, et aruandekohustuslikul finantsasutusel ei ole seadusega tõhusalt takistatud rahalise väärtusega kindlustuslepingute või annuiteedilepingute müümine kõnealuse avaldatava jurisdiktsiooni residentidele. Juhul kui aruandekohustusliku finantsasutuse jurisdiktsiooni seadused samuti ei takista tõhusalt aruandekohustuslikul finantsasutusel rahalise väärtusega kindlustuslepingute või annuiteedilepingute müümist avaldatava jurisdiktsiooni residentidele, ei kohaldata I lisa III jao punkti A asjaomaste aruandekohustuslike finantsasutuste ja lepingute suhtes.

Šveitsi deklaratsioon lepingu artikli 5 kohta

Šveitsi delegatsioon teatas Euroopa Komisjonile, et Šveits ei vaheta teavet sellise taotluse alusel, mis on koostatud ebaseaduslikult saadud andmete alusel. Euroopa Komisjon võttis Šveitsi seisukoha teadmiseks.