SELETUSKIRI

1.           POLIITILINE JA ÕIGUSLIK TAUST

Nõukogu määruses (EÜ) nr 539/2001[1] loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab liikmesriikide välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud. Määrust (EÜ) nr 539/2001 kohaldavad kõik liikmesriigid peale Iirimaa ja Ühendkuningriigi.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 509/2014[2]muudeti määrust (EÜ) nr 539/2001, kandes 19 riiki üle II lisasse, kus loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikud on viisanõudest vabastatud. Kõnealused 19 riiki on: Araabia Ühendemiraadid, Belau, Colombia, Dominica, Grenada, Ida-Timor, Kiribati, Marshalli Saared, Mikroneesia, Nauru, Peruu, Saalomoni Saared, Saint Lucia, Saint Vincent ja Grenadiinid, Samoa, Tonga, Trinidad ja Tobago, Tuvalu ning Vanuatu. II lisas on lisatud igale nimetatud riigile osutavale viitele joonealune märkus, milles täpsustatakse, et „vabastust viisanõudest kohaldatakse Euroopa Liiduga sõlmitava viisavabaduslepingu jõustumise kuupäevast”.

Määrus (EL) nr 509/2014 võeti vastu 20. mail 2014 ja see jõustus 9. juunil 2014. Juulis 2014 esitas komisjon nõukogule soovituse anda talle volitused alustada läbirääkimisi viisavabaduslepingu sõlmimiseks järgmise 17 riigiga: Araabia Ühendemiraadid, Belau, Dominica, Grenada, Ida-Timor, Kiribati, Marshalli Saared, Mikroneesia, Nauru, Saalomoni Saared, Saint Lucia, Saint Vincent ja Grenadiinid, Samoa, Tonga, Trinidad ja Tobago, Tuvalu ning Vanuatu[3]. 9. oktoobril 2014 esitas nõukogu komisjonile läbirääkimisjuhised.

Kooskõlas määruse (EL) nr 509/2014 põhjendusega 5 ja vastuvõtmise ajal esitatud ühisdeklaratsiooniga kohaldatakse Colombia ja Peruu suhtes erimenetlust, mille kohaselt tuleb täiendavalt hinnata, kas nad vastavad asjakohastele kriteeriumidele, enne kui komisjon saab esitada nõukogule soovitused võtta vastu otsused anda volitused alustada kõnealuse kahe riigiga läbirääkimisi viisavabaduslepingu sõlmimiseks. Kõnealused riigid ei olnud seetõttu lisatud eespool nimetatud soovitusse, mis nõukogule esitati.

Läbirääkimisi viisavabaduslepingu sõlmimiseks Vanuatuga alustati 19. novembril 2014 Brüsselis. Kõnealusel kohtumisel vaadati läbi kogu lepingu eelnõu tekst ja jõuti kokkuleppele kõikides eelnõu aspektides. Pärast mitut järgnenud mitteametlikku mõttevahetust parafeerisid pealäbirääkijad lepingu 4. detsembril 2014.

Liikmesriikidele teatati sellest nõukogu viisatöörühma 21. novembri 2014. aasta koosolekul.

Liidu poolt on lepingu õiguslik alus Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artikli 77 lõike 2 punkt a koostoimes artikliga 218.

[…] allkirjastas […] käsitleva lepingu liidu nimel. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a andis Euroopa Parlament nõusoleku lepingu sõlmimiseks [...].

2.           LÄBIRÄÄKIMISTE TULEMUS

Komisjon on seisukohal, et nõukogu läbirääkimisjuhistes seatud eesmärgid on saavutatud ja viisavabaduslepingu eelnõu on Euroopa Liidule vastuvõetav.

Lepingu eelnõu lõpliku sisu võib kokku võtta järgmiselt:

Eesmärk

Lepinguga nähakse Euroopa Liidu ja Vanuatu kodanikele ette võimalus reisida viisavabalt teise lepinguosalise territooriumile kuni 90 päevaks mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul.

Kõikide ELi kodanike võrdse kohtlemise tagamiseks on lepingusse lisatud säte, mille kohaselt Vanuatu võib lepingu peatada või lõpetada ainult kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide suhtes ning liit võib omakorda lepingu peatada või lõpetada ainult kõigi oma liikmesriikide nimel.

Ühendkuningriigi ja Iirimaa eriseisundit on kajastatud otsuse preambulis.

Reguleerimisala

Viisanõudest on vabastatud kõik isikud (tava-, diplomaatilise, teenistus- või ametipassi ning eripassi kasutajad), kes reisivad kõikidel muudel eesmärkidel peale tasustatava töö tegemise. Viimasesse reisijate kategooriasse kuuluvate teise lepinguosalise kodanike suhtes on igal liikmesriigil ning samuti Vanuatul õigus kehtestada kooskõlas kohaldatavate liidu või riiklike õigusaktidega viisanõue. Ühtlase rakendamise tagamiseks on lepingule lisatud ühisdeklaratsioon, milles tõlgendatakse tasustatava töö tegemise eesmärgil reisivate isikute kategooriat.

Viibimise kestus

Lepinguga nähakse Euroopa Liidu ja Vanuatu kodanikele ette võimalus reisida viisavabalt teise lepinguosalise territooriumile kuni 90 päevaks mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul. Lepingule on lisatud ühisdeklaratsioon, milles tõlgendatakse kõnealust 90-päevast ajavahemikku.

Lepingus võetakse arvesse nende liikmesriikide olukorda, kes veel ei kohalda Schengeni acquis’d täies ulatuses. Kuni kõnealused liikmesriigid ei ole sisepiirideta Schengeni ala osa, nähakse Vanuatu kodanikele viisavabaduslepinguga ette õigus viibida lisaks kogu Schengeni ala kohta arvestatud ajavahemikule kuni 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul iga kõnealuse liikmesriigi (Bulgaaria, Horvaatia, Küpros ja Rumeenia) territooriumil.

Territoriaalne kohaldamisala

Leping sisaldab territoriaalse kohaldatavusega seotud sätteid: Prantsusmaa ja Madalmaade puhul annab viisanõudest loobumine Vanuatu kodanikele õiguse viibida kõnealuste liikmesriikide Euroopas paikneval territooriumil.

Deklaratsioonid

Lepingule on lisatud järgmised ühisdeklaratsioonid:

– ühisdeklaratsioon viisavabaduslepingu sisu ja tagajärgi käsitleva ning muu asjakohase teabe, näiteks territooriumile sisenemise tingimuste laialdase levitamise kohta, ning

– ühisdeklaratsioon, mis käsitleb Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteini seost Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega.

3.           JÄRELDUSED

Eespool esitatut silmas pidades teeb komisjon nõukogule ettepaneku kiita pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist heaks Euroopa Liidu ja Vanuatu vaheline lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlev leping.

2015/0052 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu ja Vanuatu Vabariigi vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõike 2 punkti a koostoimes artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)       Komisjon on pidanud Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi Vanuatu Vabariigiga (edaspidi „Vanuatu”) sõlmitava lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu (edaspidi „leping”) üle.

(2)       Kõnealune leping allkirjastati kooskõlas nõukogu [...] otsusega …/…/EL Euroopa Liidu nimel … 2015 ja seda on nimetatud kuupäevast alates ajutiselt kohaldatud, eeldusel et leping hiljem sõlmitakse.

(3)       Leping tuleks heaks kiita.

(4)       Lepinguga luuakse lepingu haldamise ühiskomitee, kes võtab vastu oma töökorra. Sellisel juhul on asjakohane näha ette liidu seisukoha esitamiseks lihtsustatud kord.

(5)       Kooskõlas protokolliga Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes ning Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis'd käsitleva protokolliga, mis on lisatud Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule, ei kohaldata käesolevat lepingut ei Ühendkuningriigi ega Iirimaa suhtes,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Vanuatu vaheline lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlev leping kiidetakse liidu nimel heaks.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja esitab lepingu artikli 8 lõikes 1 sätestatud teate[4].

Artikkel 3

Lepingu artikliga 6 moodustatud ekspertide ühiskomitees esindab liitu komisjon, keda abistavad liikmesriikide eksperdid.

Artikkel 4

Komisjon esitab ekspertide ühiskomitees liidu seisukoha lepingu artikli 6 lõike 4 kohase töökorra vastuvõtmise kohta pärast nõupidamist nõukogu määratud erikomiteega.

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

[1]               Nõukogu määrus (EÜ) nr 539/2001, 15. märts 2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1).

[2]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 509/2014, 15. mai 2014, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (ELT L 149, 20.5.2014, lk 67).

[3]               COM(2014) 467, 17.7.2014.

[4]               Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

Euroopa Liidu ja Vanuatu Vabariigi

vaheline lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlev

LEPING

EUROOPA LIIT, edaspidi „liit”, ja

VANUATU VABARIIK, edaspidi „Vanuatu”, ja koos liiduga „lepinguosalised”,

PIDADES SILMAS lepinguosaliste sõbralike suhete edendamist ja soovides hõlbustada oma kodanike reisimist, tagades neile viisavaba riiki sisenemise ja lühiajalise riigis viibimise õiguse,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 509/2014 (millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud), millega kantakse muu hulgas 19 kolmandat riiki, sealhulgas Vanuatu, nende kolmandate riikide nimekirja, kelle kodanikud on lühiajalisel viibimisel Euroopa Liidu (EL) liikmesriikides viisanõudest vabastatud,

PIDADES SILMAS määruse (EL) nr 509/2014 artiklit 1, milles sätestatakse, et kõnealuse 19 riigi suhtes kohaldatakse viisanõudest vabastamist alates Euroopa Liiduga sõlmitava viisavabaduslepingu jõustumise kuupäevast,

SOOVIDES kindlustada võrdse kohtlemise kõigile ELi kodanikele,

VÕTTES ARVESSE, et käesolev leping ei hõlma isikuid, kes soovivad lühiajalise viibimise jooksul teha tasustatavat tööd, ning seetõttu kohaldatakse kõnealuste isikute suhtes ka edaspidi asjakohaseid liidu õigusnorme ja liikmesriikide õigusakte ning asjakohaseid Vanuatu õigusakte, mis käsitlevad viisanõude kehtestamist või viisanõudest vabastamist ja tööturule juurdepääsu,

VÕTTES ARVESSE protokolli Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes ning Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis'd käsitlevat protokolli, mis on lisatud Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule, ning kinnitades, et käesolevat lepingut ei kohaldata Ühendkuningriigi ega Iirimaa suhtes,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva lepinguga nähakse Euroopa Liidu ja Vanuatu kodanikele ette võimalus reisida viisavabalt teise lepinguosalise territooriumile kuni 90 päevaks mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „liikmesriik” – Euroopa Liidu liikmesriik, välja arvatud Ühendkuningriik ja Iirimaa;

b) „Euroopa Liidu kodanik” – punktis a määratletud liikmesriigi kodanik;

c) „Vanuatu kodanik” – isik, kellel on Vanuatu kodakondsus;

d) „Schengeni ala” – sisepiirideta ala, mis hõlmab selliste punktis a määratletud liikmesriikide territooriumi, kes kohaldavad täielikult Schengeni acquis’d.

Artikkel 3

Reguleerimisala

1. Euroopa Liidu kodanikud, kellel on liikmesriigi väljastatud kehtiv tava-, diplomaatiline, teenistus-, ameti- või eripass, võivad siseneda viisavabalt Vanuatu territooriumile ja viibida seal viisavabalt artikli 4 lõikes 1 kindlaks määratud ajavahemikul.

Vanuatu kodanikud, kellel on Vanuatu väljastatud kehtiv tava-, diplomaatiline, teenistus-, ameti- või eripass, võivad siseneda viisavabalt liikmesriikide territooriumile ja viibida seal viisavabalt artikli 4 lõikes 2 kindlaks määratud ajavahemikul.

2. Lõiget 1 ei kohaldada nende isikute suhtes, kes reisivad tasustatava töö tegemise eesmärgil.

Kõnealuse isikute kategooria puhul võib iga liikmesriik vastavalt määruse (EÜ) nr 539/2001 artikli 4 lõikele 3 kehtestada Vanuatu kodanike suhtes viisanõude või nad viisanõudest vabastada.

Kõnealuse isikute kategooria puhul võib Vanuatu iga liikmesriigi kodanike suhtes kehtestada viisanõude või viisanõudest loobuda kooskõlas siseriikliku õigusega.

3. Käesoleva lepinguga ette nähtud viisanõudest loobumise kohaldamine ei piira lepinguosaliste selliste õigusaktide kohaldamist, milles käsitletakse riiki sisenemise ja seal lühiajalise viibimise tingimusi. Liikmesriikidel ja Vanuatul on õigus keelata isikutel nende territooriumile siseneda ja seal lühiajaliselt viibida, kui üks või mitu kõnealust tingimust on täitmata.

4. Viisanõudest loobumist kohaldatakse sõltumata sellest, missuguse transpordivahendiga reisijad lepinguosaliste piiri ületavad.

5. Käesolevas lepingus käsitlemata küsimuste suhtes kohaldatakse liidu õigust ning liikmesriikide ja Vanuatu siseriiklikku õigust.

Artikkel 4

Viibimise kestus

1. Euroopa Liidu kodanikud võivad viibida Vanuatu territooriumil kuni 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul.

2. Vanuatu kodanikud võivad viibida Schengeni acquis'd täielikult kohaldavate liikmesriikide territooriumil kuni 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul. Kõnealuse ajavahemiku arvutamisel ei võeta arvesse viibimist sellises liikmesriigis, kes veel ei kohalda täielikult Schengeni acquis’d.

Vanuatu kodanikud võivad viibida kuni 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul iga sellise liikmesriigi territooriumil, kes veel ei kohalda täielikult Schengeni acquis’d; sellisel juhul ei võeta viibimise kestuse arvutamisel arvesse Schengeni acquis'd täielikult kohaldavate liikmesriikide territooriumil viibimise kestust.

3. Käesoleva lepinguga ei piirata Vanuatu ja liikmesriikide võimalust lubada kooskõlas siseriikliku ja liidu õigusega viibida oma territooriumil kauem kui 90 päeva.

Artikkel 5

Territoriaalne kohaldatavus

1. Käesoleva lepingu sätteid kohaldatakse Prantsuse Vabariigi puhul ainult Prantsuse Vabariigi Euroopas paikneva territooriumi suhtes.

2. Käesoleva lepingu sätteid kohaldatakse Madalmaade Kuningriigi puhul ainult Madalmaade Kuningriigi Euroopas paikneva territooriumi suhtes.

Artikkel 6

Lepingu haldamise ühiskomitee

1. Lepinguosalised moodustavad ekspertide ühiskomitee (edaspidi „komitee”), mis koosneb Euroopa Liidu esindajatest ja Vanuatu esindajatest. Liitu esindab Euroopa Komisjon.

2. Komitee ülesanded on muu hulgas järgmised:

a) teostada järelevalvet käesoleva lepingu rakendamise üle;

b) esitada ettepanekuid käesoleva lepingu muutmiseks või täiendamiseks;

c) lahendada käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamise üle tekkivaid vaidlusi.

3. Komitee tuleb vajaduse korral kokku ühe lepinguosalise taotlusel.

4. Komitee kehtestab oma töökorra.

Artikkel 7

Seos käesoleva lepingu ning liikmesriikide ja Vanuatu vaheliste olemasolevate kahepoolsete viisanõudest loobumist käsitlevate lepingute vahel

Käesolev leping on ülimuslik liikmesriikide ja Vanuatu vahel sõlmitud selliste kahepoolsete lepingute või kokkulepete suhtes, mis hõlmavad käesoleva lepingu reguleerimisalasse jäävaid küsimusi.

Artikkel 8

Lõppsätted

1. Lepinguosalised ratifitseerivad või kiidavad käesoleva lepingu heaks vastavalt oma riigis kehtivatele menetlustele ning leping jõustub teise kuu esimesel päeval pärast kuupäeva, mil lepinguosalised on teineteisele teatanud, et eespool osutatud menetlused on lõpule viidud.

2. Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks, välja arvatud juhul, kui see lõpetatakse lõike 5 kohaselt.

3. Käesolevat lepingut võib muuta lepinguosaliste kirjalikul kokkuleppel. Muudatused jõustuvad pärast seda, kui lepinguosalised on teineteisele teatanud selleks vajalike sisemenetluste lõpuleviimisest.

4. Lepinguosalised võivad lepingu täitmise täielikult või osaliselt peatada eelkõige avaliku korra, riigi julgeoleku või rahvatervise kaitse huvides, samuti ebaseadusliku sisserände tõttu või juhul, kui üks lepinguosaline kehtestab uuesti viisanõude. Lepingu täitmise peatamise otsusest teatatakse teisele lepinguosalisele hiljemalt kaks kuud enne selle jõustumist. Käesoleva lepingu täitmise peatanud lepinguosaline teatab viivitamata teisele lepinguosalisele, kui käesoleva lepingu täitmise peatamise põhjused on kõrvaldatud.

5. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada, teatades sellest kirjalikult teisele lepinguosalisele. Käesolev leping kaotab kehtivuse 90 päeva pärast teatamise kuupäeva.

6. Vanuatu võib käesoleva lepingu täitmise peatada või lepingu lõpetada ainult kõigi liikmesriikide suhtes korraga.

7. Liit võib käesoleva lepingu täitmise peatada või lepingu lõpetada ainult kõigi oma liikmesriikide nimel.

Koostatud Brüsselis kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

ÜHISDEKLARATSIOON ISLANDI, NORRA, ŠVEITSI JA LIECHTENSTEINI KOHTA

Lepinguosalised võtavad arvesse Euroopa Liidu ning Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteini vahelisi tihedaid suhteid, mis tulenevad eelkõige 18. mai 1999. aasta ja 26. oktoobri 2004. aasta lepingutest, mis käsitlevad nende riikide ühinemist Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega.

Seepärast on soovitav, et ühelt poolt Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteini ning teiselt poolt Vanuatu ametiasutused sõlmiksid viivitamatult lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlevad kahepoolsed lepingud käesoleva lepingu tingimustega samasugustel tingimustel.

ÜHISDEKLARATSIOON, MILLES TÕLGENDATAKSE KÄESOLEVA LEPINGU ARTIKLI 3 LÕIKES 2 KÄSITLETAVAT TASUSTATAVA TÖÖ EESMÄRGIL REISIVATE ISIKUTE KATEGOORIAT

Lepinguosalised lepivad ühtse tõlgenduse tagamiseks kokku, et käesoleva lepingu kohaldamisel hõlmab tasustatavat tööd tegevate isikute kategooria selliseid isikuid, kes sisenevad teise lepinguosalise territooriumile tasustatava töö tegemise / tulutoova tegevusega tegelemise eesmärgil töövõtja või teenuse osutajana.

Kõnealune kategooria ei hõlma:

— äritegevusega tegelevaid isikuid, s.t isikuid, kes reisivad ärikohtumise eesmärgil (ega tööta teise lepinguosalise territooriumil),

— sportlasi ja kunstnikke, kes tegutsevad riigis ajutiselt,

— ajakirjanikke, kelle on saatnud nende elukohariigi meedia, ning

— äriühingusiseseid praktikante.

Käesoleva deklaratsiooni rakendamise üle teostab lepingu artiklis 6 sätestatud vastutuse raames järelevalvet ühiskomitee, kes võib teha muudatusettepanekuid, kui ta peab seda lepinguosaliste kogemuste põhjal vajalikuks.

ÜHISDEKLARATSIOON, MILLES TÕLGENDATAKSE KÄESOLEVA LEPINGU ARTIKLIS 4 SÄTESTATUD 90-PÄEVAST VIIBIMISE KESTUST MIS TAHES 180-PÄEVASE AJAVAHEMIKU JOOKSUL

Lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva lepingu artiklis 4 sätestatud kuni 90-päevane kestus mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul tähendab kas üht katkematut külastust või mitut järjestikust külastust, mille kestus ei ületa 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul.

Väljend „mis tahes” osutab sellele, et kohaldatakse liikuvat 180-päevast võrdlusperioodi, võttes arvesse kõik liikmesriikide territooriumil viibimise päevad viimase 180-päevase ajavahemiku jooksul, et kontrollida, kas nõue, mille kohaselt on liikmesriikide territooriumil lubatud viibida 90 päeva 180-päevase ajavahemiku jooksul, on jätkuvalt täidetud. See tähendab muu hulgas, et kui liikmesriikide territooriumil ei ole viibitud katkematu 90-päevase ajavahemiku jooksul, on lubatud uus kuni 90-päevane viibimine.

ÜHISDEKLARATSIOON KODANIKE VIISAVABADUSLEPINGUST TEAVITAMISE KOHTA

Teadvustades läbipaistvuse olulisust Euroopa Liidu ja Vanuatu kodanike jaoks, kohustuvad lepinguosalised tagama viisavabaduslepingu sisu ja tagajärgi käsitleva ning muu asjakohase teabe, näiteks territooriumile sisenemise tingimuste laialdase levitamise.