Soovitus: NÕUKOGU SOOVITUS liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta /* COM/2015/099 final - 2015/
SELETUSKIRI Euroopa Liidu toimimise
lepingus on sätestatud, et liikmesriigid käsitlevad oma majanduspoliitikat ja
edendavad tööhõivet ühise huvi küsimusena ning kooskõlastavad oma tegevust
nõukogus. Lepingu kahes erinevas artiklis nähakse ette, et nõukogu peab vastu
võtma majanduspoliitika üldsuunised (artikkel 121) ja tööhõivesuunised
(artikkel 148), täpsustades, et viimased neist peavad olema esimestega
kooskõlas. Nimetatud õiguslikku alust silmas pidades on tööhõive- ja
majanduspoliitika suunised esitatud kahe eraldiseisva, ent oma põhiolemuselt
üksteisega tihedalt seotud õigusaktina: ·
nõukogu soovitus liikmesriikide ja liidu
majanduspoliitika üldsuuniste kohta − koondsuuniste I osa; ·
nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika
suuniste kohta − koondsuuniste II osa. Need suunised võeti esimest
korda koos (integreeritud meetmepakett) vastu 2010. aastal, et toetada
strateegiat „Euroopa 2020”. Ka otsustati 2010. aastal, et koondsuunised peaksid
suures osas samaks jääma kuni 2014. aastani. Majanduspoliitika üldsuunised
jäävad kehtima pikemaks perioodiks, kuid tööhõivesuunised tuleb koostada igal
aastal. Lisaks liikmesriikide poliitika
kooskõlastamise ulatuse ja suuna määramisele on suunised ka vastavate
valdkondade riigipõhiste soovituste koostamise aluseks. Praeguste koondsuuniste eesmärk
on toetada strateegiat „Euroopa 2020” lähtuvalt uuest majanduspoliitika
suunast, mis põhineb komisjoni 2015. aasta majanduskasvu analüüsi kohaselt
investeeringutel, struktuurireformil ja eelarvepoliitikal. Samal ajal on koondsuuniste
eesmärk toetada arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat kasvu ning majanduspoliitika
koordineerimise Euroopa poolaasta eesmärke. Koondsuunised on järgmised Suunis 1: investeeringute suurendamine Suunis 2: majanduskasvu soodustamine
struktuurireformide rakendamise abil Suunis 3: majanduskasvu ja töökohtade
loomist takistavate tegurite kõrvaldamine ELi tasandil Suunis 4: jätkusuutlik ja
majanduskasvu soodustav riigi rahandus Suunis 5: tööjõunõudluse suurendamine Suunis 6: tööjõupakkumise ja töötajate
oskuste parandamine Suunis 7: tööturu toimimise
parandamine Suunis 8: õigluse tagamine, vaesuse
vastu võitlemine ja võrdsete võimaluste edendamine Soovitus: NÕUKOGU SOOVITUS liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika
üldsuuniste kohta EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise
lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2, võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust võttes arvesse Euroopa Ülemkogu järeldusi ning arvestades järgmist: (1) Liikmesriigid peaksid käsitlema oma
majanduspoliitikat kui ühise huvi küsimust ning kooskõlastama selle nõukogus.
Nõukogu võtab liikmesriikide ja liidu poliitika suunamiseks vastu
tööhõivesuunised ja majanduspoliitika üldsuunised. (2) Kooskõlas aluslepingu sätetega on liit
välja töötanud ja rakendanud poliitika koordineerimise vahendid
eelarvepoliitika jaoks ja makromajandusliku struktuuripoliitika jaoks. Euroopa
poolaasta koondab need mitmesugused vahendid majanduse ja eelarve mitmepoolse
jälgimise üldiseks raamistikuks. Euroopa poolaasta optimeerimine ja tugevdamine
vastavalt komisjoni 2015. aasta majanduskasvu analüüsile aitab veelgi tõhustada
selle toimimist. (3) Finants- ja majanduskriis osutas liidu ja
liikmesriikide majanduse olulistele nõrkustele ja tõi need esile. Kriis tõi
selgelt esile ka liikmesriikide majanduse ja tööturgude tiheda omavahelise
sõltuvuse. Praegu on peamiseks ülesandeks soodustada liidus tugevat,
jätkusuutlikku ja kaasavat kasvu ning töökohtade loomist. Selleks tuleb nii
liidus kui ka liikmesriikide tasandil võtta kooskõlastatud ja ambitsioonikaid
poliitilisi meetmeid kooskõlas aluslepingu sätetega ja liidu
majandusjuhtimisega. Need pakkumist ja nõudlust ühendavad meetmed peaksid
hõlmama investeeringute elavdamist, uut kohustust viia ellu struktuurireforme
ja vastutustundliku eelarvepoliitika jälgimist. (4) Liikmesriigid ja liit peaksid käsitlema ka
kriisi mõju ühiskonnale ja seadma eesmärgiks ehitada üles sidus ühiskond, mis
võimaldab inimestel muutusteks ette valmistuda ja nendega toime tulla, et nad
saaksid ühiskonnas ja majanduses aktiivselt osaleda. Kõigile tuleks tagada
juurdepääs tööturule ja võimalused sellel osaleda; tuleks vähendada vaesust ja
sotsiaalset tõrjutust, tagades eelkõige toimiva tööturu ja sotsiaalhoolekande
süsteemi ning kõrvaldades tööturul osalemise takistused. Samuti peaksid
liikmesriigid tagama, et majanduskasvust saadavad hüved jõuaksid kõigi elanike
ja piirkondadeni. (5) Suunistega kooskõlas olevate meetmete
võtmine on oluline strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamiseks. Suunised
moodustavad Euroopa ja liikmesriikide tasandil integreeritud poliitika, mida
liikmesriigid ja liit peaksid rakendama, et avalduks koordineeritud
struktuurireformide positiivne vastastikune mõju, üldine majanduspoliitika
oleks sobiv ja et Euroopa poliitika annaks ühtlasema panuse strateegia „Euroopa
2020” eesmärkide saavutamisse. (6) Kuna need suunised on adresseeritud
liikmesriikidele ja liidule, tuleks neid rakendada koostöös kõigi liikmesriigi,
piirkondliku ja kohaliku tasandi ametiasutustega, tehes tihedalt koostööd
parlamentide, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna esindajatega. (7) Majanduspoliitika üldsuunistes antakse
liikmesriikidele juhised reformide ellu viimiseks, võttes arvesse vastastikust
sõltuvust. Need on stabiilsuse ja kasvu paktiga kooskõlas. Suunised on aluseks
võimalikele riigipõhistele soovitustele, mida nõukogu võib liikmesriikidele
esitada. ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE: (1) Liikmesriigid ja vajaduse korral liit
peaksid võtma oma majanduspoliitikas arvesse lisas esitatud suuniseid.
Nimetatud suunised on osa koondsuunistest. Brüssel, Nõukogu
nimel eesistuja