SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST

1.           Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist (EGF) rahaliste toetuste saamise suhtes kohaldatavad eeskirjad on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruses (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006[1] (edaspidi „EGFi määrus”).

2.           Iirimaa ametiasutused esitasid taotluse EGF/2014/016 IE/Lufthansa Technik, et saada EGFist rahalist toetust seoses töötajate koondamisega Iirimaal paiknevas ettevõttes Lufthansa Technik Airmotive Ireland Ltd (edaspidi ka „LTAI”) ja tema kahe tarnija juures.

3.           Pärast taotluse hindamist otsustas komisjon kooskõlas EGFi määruse kõikide kohaldatavate sätetega, et EGFist rahalise toetuse andmise tingimused on täidetud.

TAOTLUSE KOKKUVÕTE

EGFi taotlus || EGF/2014/016 IE/Lufthansa Technik

Liikmesriik || Iirimaa

Asjaomane piirkond / asjaomased piirkonnad (NUTS 2. tasand) || IE 02 – Lõuna- ja Ida-Iirimaa

Taotluse esitamise kuupäev || 19. september 2014

Taotluse kättesaamise kinnitamise kuupäev || 24. september 2014

Lisateabe nõudmise kuupäev || 3. oktoober 2014

Lisateabe esitamise tähtaeg || 14. november 2014

Hindamise lõpuleviimise tähtaeg || 6. veebruar 2015

Sekkumiskriteerium || EGFi määruse artikli 4 lõige 2

Põhiettevõte || Lufthansa Technik Airmotive Ireland Ltd

Majanduse tegevusala sektor(id) (NACE Rev. 2 osa)[2]: || Osa 33 (masinate ja seadmete remont ja paigaldus)

Tütarettevõtete, tarnijate ja tootmisahela järgmise etapi tootjate arv || 2

Vaatlusperiood (neli kuud): || 1. märts 2014 – 30. juuni 2014

Koondamiste ja tegevuse lõpetamise juhtude arv vaatlusperioodil (a) || 149

Koondamiste ja tegevuse lõpetamise juhtude arv enne või pärast vaatlusperioodi (b): || 275

Koondamisi kokku (a + b): || 424

Sihtrühma kuuluvate toetusesaajate hinnanguline koguarv || 250

Sihtrühma kuuluvate mittetöötavate ja mitteõppivate noorte arv || 200

Individuaalsete teenuste eelarve (eurodes): || 3 922 944

EGFi rakendamise eelarve[3] (eurodes) || 228 320

Kogueelarve (eurodes) || 4 151 264

EGFi toetus eurodes (60 %) || 2 490 758

TAOTLUSE HINDAMINE

Menetlus

4.           Iirimaa ametiasutused esitasid taotluse EGF/2014/016 IE/Lufthansa Technik 19. septembril 2014, st 12 nädala jooksul alates allpool punktides 6–8 sätestatud sekkumiskriteeriumide täitmise kuupäevast. Komisjon kinnitas taotluse kättesaamist 24. septembril 2014, st kahe nädala jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast, ja taotles Iirimaa ametiasutustelt lisateavet 3. oktoobril 2014. Lisateave esitati kuue nädala jooksul alates teabenõude esitamise kuupäevast. Täieliku taotluse saamisest alates arvestatav 12nädalane tähtaeg, mille jooksul komisjon peaks viima lõpule hindamise taotluse vastavuse kohta rahalise toetuse andmise tingimustele, lõpeb 6. veebruaril 2015.

Taotluse rahastamiskõlblikkus

Asjaomased ettevõtted ja toetusesaajad

5.           Taotlus esitati seoses 424 töötaja koondamisega ettevõttes Lufthansa Technik Airmotive Ireland Ltd (põhiettevõte) ja tema kahe tarnija juures. Põhiettevõte tegutseb NACE Rev. 2 osa 33 „Masinate ja seadmete remont ja paigaldus” alla kuuluvas majandussektoris. Asjaomases ettevõttes toimunud koondamised leidsid peamiselt aset NUTS[4] 2 tasandi piirkonnas IE 02 (Lõuna- ja Ida-Iirimaa)

Ettevõtted ja koondatud töötajate arv vaatlusperioodil

Lufthansa Technik Airmotive LTD || 415 || ||

QCafe || 4 || ||

Senaca grupp || 5 || ||

Ettevõtteid kokku: 3 || Koondamisi kokku: || 424

Tegevuse lõpetanud füüsilisest isikust ettevõtjaid kokku: || 0

Toetuse saamise nõuetele vastavaid töötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid kokku: || 424

Sekkumiskriteeriumid

6.           Iirimaa ametiasutused esitasid taotluse EGFi määruse artikli 4 lõike 2 kohase sekkumiskriteeriumi alusel, milles on sätestatud erand artikli 4 lõike 1 punktis a seatud tingimusest, mille kohaselt vaatlusperioodiks oleva nelja kuu jooksul on mõne liikmesriigi ettevõttes koondatud või oma tegevuse lõpetanud vähemalt 500 töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat, kaasa arvatud töötajad, kes on koondatud ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kes on tegevuse lõpetanud nimetatud ettevõtte tarnijate või tootmisahela järgmise etapi tootjate juures. Taotluses on esitatud neljakuuline vaatlusperiood (1. märts – 30. juuni 2014), kuid koondatud töötajate arv on väiksem artikli 4 lõike 1 punkti a kohaldamisel nõutavast künnisest (500 inimest). Iirimaa väidab, et kõnealuse juhtumi puhul on tegemist eriolukorraga, sest koondamistel on tööhõivele ning kohalikule ja piirkondlikule majandusele ulatuslik negatiivne mõju (vt punkte 21–23).

7.           Taotluses on käsitletud

– 148 töötaja koondamist[5] vaatlusperioodiks oleva nelja kuu jooksul ettevõttes Lufthansa Technik Airmotive Ireland Ltd;

– ühe töötaja koondamist sama vaatlusperioodiks oleva nelja kuu jooksul põhiettevõtte ühe tarnija juures.

Koondamiste ja tegevuse lõpetamise juhtude arvutamine

8.           Koondamiste arv määrati kindlaks järgmiselt:

– üks koondatud töötaja, arvestades kuupäevast, mil tööandja teavitas kooskõlas nõukogu direktiivi 98/59/EÜ[6] artikli 3 lõikega 1 pädevat riigiasutust kavandatavast kollektiivsest koondamisest kirjalikult. Iirimaa ametiasutused kinnitasid enne komisjoni hindamise lõppu, et see koondamine on tegelikult toimunud;

– 148 koondatud töötajat, arvestatuna töölepingu tegeliku lõpetamise või lõppemise kuupäevast.

Rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad

9.           Lisaks juba osutatud töötajatele kuuluvad rahastamise nõuetele vastavate toetusesaajate hulka 275 töötajat, kes koondati enne või pärast nelja kuu pikkust vaatlusperioodi. Kõik need töötajad koondati pärast kavandatavate koondamiste üldist väljakuulutamist 15. novembril 2013. On olemas selge põhjuslik seos vaatlusperioodil toimunud sündmusega, mis töökohtade kaotamise põhjustas (koondamised toimusid, sest ettevõte suleti).

10.         Rahastamise nõuetele vastavate toetusesaajate koguarv on seega 424.

Seos koondamiste ja maailmakaubanduses globaliseerumise tagajärjel toimunud suurte struktuurimuutuste vahel

11.         Selleks et näidata seost koondamiste ja maailmakaubanduses globaliseerumise tagajärjel toimunud suurte struktuurimuutuste vahel, väidab Iirimaa, et LTAI sulgemine leidis aset, sest ELi kaupade ja teenuste turul mindi üle uue põlvkonna õhusõidukite ja nende osade tootmise tehnoloogiale. Ülemineku näol oli tegemist õhusõidukite osade tootmistavade üldise muutumisega, mis omakorda mõjutas LTAI ärimudeli aluseks olevaid põhilisi turukarakteristikuid ja mille tulemusena paigutus ümber õhusõidukite tootmine kogu maailmas.

12.         Viimase 20 aasta jooksul on kõige levinumat tüüpi õhusõidukite puhul üle mindud peamiselt metallil, mehaanikal, elektro-mehaanikal, hüdraulikal ja pneumaatikal põhinevatelt tehnilistelt lahendustelt (nt B737-200/300/400/500, MD 80, B747-100/200/300 ja DC10/MD11 tüüpi õhusõidukid) mudelitele, mille konstruktsioonis kasutatakse järjest enam komposiitmaterjale ja metall-komposiitstruktuure, millel on elektrooniline automaatjuhtimissüsteem või mis on täielikult arvutijuhitavad. Samuti on 1960. ja 1970. aastatel levinud mootorimudelid asendunud kõrgtehnoloogilistest materjalidest valmistatud aerodünaamiliste mudelitega.

13.         Tulevikumaailma õhusõidukite hulgas domineerivad tõenäoliselt ühe vahekäigu ja kitsa kerega õhusõidukid, sealhulgas näiteks B737-600/700/800/900 ja A32Fam tüüpi lennukid. Seda tüüpi õhusõidukite osakaal peaks üleilmses õhusõidukipargis eeldatavasti suurenema praeguselt 64 %-lt rohkem kui 70 %-le (lisandub 29 000 õhusõidukit). Kasvav nõudlus kitsa kerega õhusõidukite järele tuleneb peamiselt Aasiast ja Kaug-Idast, kus lennundussektor laieneb, lisaks levib kogu maailmas üha rohkem nõue asendada vanemat tüüpi lennukid kitsa kerega õhusõidukitega[7].

14.         Uue põlvkonna lennukimudelite (näiteks B737 Max ja A320 Neo) saabumisega on ettevõtjad hakanud loobuma vanematest klassikalistest mudelitest ja teatud määral ka uue põlvkonna mudelite vanematest versioonidest. Viimase viie aasta jooksul on loobutud paljudest klassikalistest õhusõidukitüüpidest, millel kasutati just LTAIs peamiselt toodetavat mootoritüüpi.

15.         LTAI traditsiooniline ärimudel koosnes mitmest osast, mis kõik jäid üleilmse õhusõidukipargi profiilimuutuse tagajärjel tugeva surve alla ja millest tingituna vähenes kiiresti nõudlus LTAI tooteportfelli kuuluvate õhusõidukimudelite järele.

16.         LTAI omas hästi toimivat mootorivaruosadega kauplemise süsteemi, mis andis ettevõttele võimaluse kaubelda ja suhelda iseseisvalt materjalitarnijate ja remondiettevõtjate võrgustikuga kogu maailmas, samuti sai ettevõte seeläbi konkurentsieelise lepingute saamisel lennukimootorite remondiga seoses tehtud pakkumismenetluste puhul.

17.         Mootoritehnoloogia ja sellega paralleelselt remonditehnoloogia arendamise järjest kasvavad kulud sundisid aga originaalseadmete tootjaid (kelleks on peamiselt ELi-välised ettevõtted nagu General Electric, Pratt Whitney, Honeywell ja International Aero Engines) sisenema hooldus-, remondi- ja kapitaalremonditeenuste turule suuremal määral, kui nad seda varem olid teinud.

18.         Üleilmse lennuliikluse kasvu taga on industrialiseerimine sellistes riikides nagu India ja Hiina. Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna (APAC) ning Lähis-Ida ambitsioonikad plaanid uute rahvusvaheliste ja kohalike lennujaamade ehitamiseks loovad uusi ärivõimalusi õhusõidukite hooldus-, remondi- ja kapitaalremonditeenuste osutajatele. Arvestades eespool öeldut ning Lääne-Euroopa ja USA lennundusettevõtjate hulgas järjest suurenevat suundumust saata laiakerelised õhusõidukid põhjalikuks hoolduseks Hiinasse, on hooldus-, remondi- ja kapitaalremonditeenuseid osutavad ettevõtted teinud suuri investeeringuid eelkõige Hiinas ning ka APACi ja Lähis-Ida piirkonnas[8].

19.         Olles mõistnud õhusõidukite ja nende osade remondi, hoolduse ja kapitaalremondiga tegelemise uusi väljavaateid väljaspool ELi, on Lufthansa Technik ise viimasel ajal otsinud ja sõlminud strateegilisi sidemeid APACi piirkonna, sealhulgas Hiina ja Filipiinide ettevõtetega. Lufthansa Techniku emaettevõte on samuti otsustanud suunata Airbus A330/340 üleilmse baashooldustegevuse Filipiinidel asuvasse Lufthansa Techniku tütarettevõttesse (edaspidi „LTP”); see tegevus on kooskõlas kavaga viia laiakereliste õhusõidukite baashooldusteenused üle Aasiasse, kus tööjõukulud on väiksemad. LTP töötajate arv on suurenenud 1 800-lt 2 200-le (arvestades Filipiinide mehaanikuid, kes on läbinud väljaõppe Saksamaal)[9].

20.         Lisaks sellele sõlmis Lufthansa Technik 2013. aastal ja 2014. aasta alguses õhusõidukite teenindamise lepingud Malaisias paikneva ettevõttega Air Asia X, varuosade teenuste lepingud ettevõtjaga Go Air ning India ja Sri Lanka lennuettevõtjatega ning mootori hooldusteenuslepingud ettevõttega Pakistan International Airlines (või uuendas neid lepinguid). Samuti on Lufthansa Technik sõlminud muu hulgas pikaajalise varuosade teenuste lepingu Ameerika Ühendriikide ettevõttega UTC Aerospace, kes on mootorite originaalseadmete tootja.

21.         Need väljaspool ELi paiknevad ettevõtted üritavad kindlasti osutada teenust madalama hinnaga kui Lufthansa ELis paiknevad ettevõtted ning see hoogustab veelgi ELi välise lennundussektori kiiret kasvu.

22.         Praeguseks on masinate ja seadmete remondi ja paigaldamise sektoris esitatud EGFi vahendite kasutuselevõtmiseks kaks taotlust (käesolev juhtum kaasa arvatud), teise juhtumi puhul on lähtutud üleilmsest finants- ja majanduskriisist[10].

Koondamisi ja tegevuse lõpetamist põhjustanud sündmused

23.         Ettevõte Lufthansa Technik Airmotive Ireland Ltd (LTAI) juures koondamisi ajendanud sündmuseks on asjaomase ettevõtte sulgemine ja kogu personali töölepingute lõpetamine.

24.         Õhusõidukite hoolduse ja remondiga tegeleva ettevõtte Airmotive Ireland tehase Dublini maakonnas Rathcoole’is asutas 1980. aastal ettevõte Aer Lingus. Lufthansa Technik Airmotive Ireland Limited (LTAI) võttis 1997. aastal üle 60 % aktsiatest ja omandas kogu aktsiapaki 1999. aastal.

25.         Oktoobris 2010 koondas täielikult Lufthansale kuuluv tütarettevõte Shannon Aerospace 100 töökohta, see töökohtade vähendamine oli osa sakslastele kuuluva ettevõtte laiemast restruktureerimiskavast ja selle põhjusena toodi välja jätkusuutmatu kulubaas[11].

26.         15. novembril 2013 teatas ettevõte, et ta tegi ettepaneku koondada 409 töötajat oma Lääne-Dublinis paiknevas tehases. Ettevõte kinnitas, et sellele järgnes LTAI tegevuse põhjalik läbivaatamine, kuna kõnealuse ettevõtte tulud olid vähenenud ja rahvusvahelise turu võimalused kahanenud[12].

27.         Hoolimata LTAI ja Iirimaa tööstuse arendamise ameti (IDA) püüdlustest leida tehasele ostja, koondati ikkagi kokku 415 töötajat ja 2013. aasta detsembris kinnitati, et 2014. aastal tehas suletakse. Koondamised algasid 2013. aasta detsembris ja lõppesid 2014. aasta juunis.

Koondamiste eeldatav mõju kohalikule, piirkondlikule või riigi majandusele ja tööhõivele

28.         Need Lufthansa 415 töötajat elasid Dublini maakonnas (neist 212 Lõuna-Dublini, Fingali, Dublini linna ja Dun Laoghaire-Rathdowni haldusüksustes, 140 Kildare’is, 15 Meathis, 14 Wicklow’s ja 34 muudes ümbritsevates maakondades). Dublinis elavatest töötajatest elasid 60 Rathcoole’i lähedal, näiteks Tallaghtis ja Clondalkinis (Lõuna-Dublin) ja Blanchardstownis (Fingal).

29.         Vastavalt viimasele rahvaloendusele 2011. aastal oli üle 15aastaste elanike koguarv seal 3 608 662 ja töötuteks liigitatud või oma eelmisest töökohast Iirimaal lahkunute arv oli 390 677 (10,83 %). Kuigi Lõuna-Dublini sellekohased näitajad olid vaid pisut kõrgemad (töötuid 11,61 %), kirjeldavad need arvud kohalike elanike ebasoodsat olukorda.

30.         Näiteks Blanchardstown-Tyrrelstown, Tallaght-Killinarden, Clondalkin-Rowlagh ja Tallaght-Fettercairn kuulusid 3 409 valimisringkonnast 25 kõige kõrgema töötuse määraga valimisringkonna hulka, töötuse määrad neis olid vastavalt 24,64 %[13], 23,83 %[14], 22,34 %[15] ja 22,01 %[16]. Nende valimisringkondade muud sotsiaal-majanduslikud näitajad (näiteks madal haridustase, vähesed kutseoskused ja kohaliku omavalitsuse eluasemete suur osakaal) viitavad väga ebasoodsale kohalikule olukorrale ja vaesusele.

31.         Elanikeregistri järgi suurenes töötute arv Dublini piirkonnas 2014. aasta aprillis ja mais 94 529-lt 94 940-le (+0,43 %), üleriigilise 0,05 % kasvuga (388 559-lt 388 764-le) võrreldes[17].

32.         2012. aasta lõpus tegi Iirimaal ligikaudu 59 % tööealisest elanikkonnast vanuses 15–64 palgalist tööd. See näitaja on oluliselt väiksem 69–71 % tööhõive määra eesmärgist, mille Iirimaa on kehtestanud Euroopa 2020. aasta strateegias[18].

Taotluse toetuskõlblikkuse põhjenduseks esitatud eriolukorra kirjeldus

33.         Iirimaa väidab, et ehkki neljakuulise vaatlusperioodi vältel koondati alla 500 töötaja, tuleks esitatud taotlust siiski käsitada EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punkti a kohase taotlusena, sest tegemist on eriolukorraga ja neil koondamistel on ulatuslik mõju tööhõivele ning kohalikule ja piirkondlikule majandusele. Selle kinnituseks on Iirimaa asutused esitanud teavet asjaomase sektori ettevõtetes toimunud rohkete koondamiste kohta. Koondamised algasid 2009. ja 2010. aastal 1 365 koondamisjuhuga hooldus-, remondi- ja kapitaalremonditeenuseid osutava ettevõtte SR Tehnics Dublini lennujaamas asuvas ettevõttes. 2013. aasta novembris teatati koondamistest ettevõtte Lufthansa Technik Airmotive Technik juures Lõuna-Dublinis, neile koondamistele järgnes teade 107 koondamisest ettevõtte Pratt and Whitney (teine Rathcoole’is asuv hooldus-, remondi- ja kapitaalremonditeenuste osutaja) juures. Lisaks teatati 2014. aasta septembris umbes 400 koondamisest Belfastis paikneva lennundusettevõtte Bombardieri juures (Bombardier oleks võinud olla Lufthansa Technikust koondatud töötajate potentsiaalseks töökohaks, sest see asub vaid umbes 120 km kaugusel Dublinist).

34.         Praegu tegutseb Iirimaal kõnealuses sektoris ligikaudu 1 550 töötajat. Andmed näitavad, et selles valdkonnas on tööhõive vähenenud umbes 52 %.

35.         Iirimaa ametiasutused väidavad ka, et selle valdkonna tööjõu oskused on väga spetsiifilised ja neid on raske muudes sektorites kasutada, mis raskendab veelgi töötajatele uue töökoha leidmist. Veelgi enam kehtib see nende töötajate suhtes, kes on vanemad (ligikaudu 20 % Lufthansa Techniku töötajatest) või kes on sama tööandja juures töötanud mitmeid aastaid.

Sihtrühma kuuluvad toetusesaajad ja kavandatud meetmed

Sihtrühma kuuluvad toetusesaajad

36.         Meetmetes osalevate sihtrühma kuuluvate töötajate eeldatav arv on 250. Kõnealused töötajad jagunevad soo, kodakondsuse ja vanuse alusel järgmiselt:

Kategooria || Sihtrühma kuuluvate toetusesaajate arv

Sugu: || mehed: || 220 || (88 %)

|| naised: || 30 || (12 %)

Kodakondsus: || Euroopa Liidu kodanikud: || 246 || (98,4 %)

|| ELi mittekuuluvate riikide kodanikud: || 4 || (1,6 %)

Vanusegrupp: || 15–24aastased: || 12 || (4,8 %)

|| 25–29aastased: || 18 || (7,2 %)

|| 30–54aastased: || 149 || (59,6 %)

|| 55–64aastased: || 70 || (28,0 %)

|| üle 64aastased: || 1 || (0,4 %)

37.         Veel tuleb märkida, et Iirimaa ametiasutused osutavad EGFist kaasrahastatud individuaalseid teenuseid kuni 200 mittetöötavale ja mitteõppivale noorele, kes on taotluse esitamise kuupäeval alla 25aastased, arvestades, et punktis 10 osutatud 424 koondamist on toimunud NUTS 2. tasandi piirkonnas Lõuna- ja Ida-Iirimaal (IE 02), mis on noorte tööhõive algatuse kohaselt rahastamiskõlblik.

Kavandatud meetmete rahastamiskõlblikkus

38.         Koondatud töötajatele ning mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele pakutavad individuaalsed teenused hõlmavad järgmisi tegevusi.

– Nõustamine ja karjääri kavandamine: kõnealust meedet peetakse koondatud töötajate jaoks äärmiselt oluliseks, sest nimetatud isikud võivad tunda end esialgu tööturule naasmise osas desorienteerituna ja ebakindlana. Esialgne nõustamine võib aidata koondatud töötajatel oma olukorda hinnata ja oma väljavaated selgesti paika panna. Edaspidine nõustamine, mis on juba spetsiifilisem, on kasulik töötaja suunamisel tööle tagasi siis, kui koondamisest on veidi aega möödas. Nõustamisteenuste hulgas on personaalse profiili loomine, vajaduste kindlaksmääramine, õpioskuste hindamine, CV koostamine, kutsenõustamine, tööotsimisabi ning muud seonduvad tugi- ja nõustamisteenused. Teenuste osutamisse on kaasatud mitmesugused üksused, sealhulgas sotsiaalkaitseministeerium, haridus- ja koolitusnõukogud, EGFi koordineerimisüksus SOLAS ja vajaduse korral erasektorist palgatud nõustajad, kelle eesmärk on aidata koondatud töötajaid ja pakkuda neile muu hulgas ametliku QQI/FETAC-akrediteeringuga karjääriplaneerimiskursustel osalemise võimalust, mis võib olla hüppelauaks ametlikuma kutsesuunitlusega koolitusel osalemiseks.

– EGFi koolitustoetus: selle meetme eest vastutavad heakskiidetud eraõiguslikud teenuseosutajad, keda haldab SOLAS (EGFi riiklik koordineerimisüksus). EGFi koolitustoetus võimaldab EGFist toetuse saajatele suuremat paindlikkust selles osas, kuidas lisaks riiklike asutuste pakutavatele kursustele üles leida ja välja valida täpselt sobivad ja heakskiidetud koolitus-, täiendõppe- ja kõrghariduse õppekavad (näiteks Iirimaa Lennuameti (IAA) kavandatud lennunduskursused).

– Koolitus ja täiendõppe programmid: neid meetmeid pakuvad peamiselt riiklikud asutused (haridus- ja koolitusnõukogud), kuid ka erasektoris tegutsevad heakskiidetud teenuseosutajad (näiteks tööstussektori juhitud algatuse Skillnets koolitusvõrgustiku programmid (www.skillnets.ie), Fast Track to IT (FIT, www.fit.ie) jne. Need konkreetsed praktikale, töö ja töökogemuse saamisele suunatud ja kogukonnakesksed koolituskavad võidakse koostada konsulteerides sotsiaalkaitseministeeriumi (DSP) ja muude riigiasutustega, kes vastutavad riikliku sekkumise eest.

– Kõrgharidusprogrammid: kõrgharidusprogrammid koosnevad täieliku ja osalise ajaga programmidest ja on suunatud konkreetsetele isikutele, neid programme teostavad riigieelarvest rahastatavad institutsioonid enamasti Dublinis ja selle ümbruskonnas. Kõrgkoolid nagu Institute of Technology Tallaght, Institute of Technology Blanchardstown, Institute of Technology Carlow, Dublin Institute of Technology ja Dublin City University on peamised kõrgharidusasutused, mis teenindavad ühiselt ala, kus elavad asjaomased koondatud töötajad. Algatuse Springboard (www.springboardcourses.ie) vahenditest võidakse pakkuda ka lühiajalisi ümberõppekursusi, mille käigus omandataks puudujäävaid oskusi. EGFi koolitustoetus (QQI/FETAC-akrediteeringu saamiseks) on kättesaadav ka sellistele koondatutele, kes soovivad osa võtta erasektori pakutavatest kõrgharidusprogrammidest (kui riik selliseid programme ei paku või kui tegemist on väga eriliste oskuste omandamisega). Tähelepanu pööratakse kõrgharidust omandada soovijate oskuste põhjalikule hindamisele, samuti selle hindamisele, kas kursus neile isikutele sobib või oleks parem minna ettevalmistuskursusele või valida toetuste hulgast mõni muu alternatiiv.

– Ettevõtte loomise ja füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamise toetused: ettevõtte loomise ja füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamise toetust pakuvad peamiselt asjaomases piirkonnas asuvad kohalikud tööhõiveametid. Toetusesaajatele, kes kaaluvad füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamist ja oma ettevõtte loomist, pakutakse mitmesuguseid toetusi, sest see on tööturule naasmiseks suurepärane võimalus. Sellised toetused sisaldavad sissejuhatava kursuse mooduleid, äriplaani koostamise seminare, juhendamist ja esmast rahalist toetust. Vajaduse korral võidakse pakkuda ka muud ettevõtlusalast koolitust, sel juhul kaasatakse sotsiaalkaitseministeerium või Skillnetsi võrgustik või tehakse koostööd kõrgkoolidega.

– Sissetulekutoetus, sealhulgas EGFi kursustel osalemise kulude katmine (CEC-kava): selle meetme eesmärk on suurendada nõustamise ja koolituse kättesaadavaust ja vastavatel kursustel osalemist. EGFi pakutavatel kursustel osalemise kulude katmine (CEC-kava) hõlmab teatavatele kursustele ligipääsu ja kursustel osalemisega seotud täiendavate kulude osalist hüvitamist. CEC-kava, mida haldab EGFi koordineerimisüksus, aitab hüvitada mõningaid kulusid (sõidu- ja elamiskulud, kursusematerjalide, seadmete vms kulud). Hüvitised võivad vajaduse korral sisaldada haridus- ja koolitusenõukogu koolitustoetust, sotsiaalkaitseministeeriumi pakutavat toetust uuesti õppima asumiseks, haridus- ja kutseharidusministeeriumi õpistipendiume, sotsiaalkaitseministeeriumi pakutavat toetust uuesti tööle asumiseks jne.

Individuaalsed teenused, mida osutatakse mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele, koosnevad samadest valikuvõimalustest kui koondatud töötajate omad, kuid on vajaduse korral kohandatud iga noore jaoks eraldi.

39.         Kirjeldatud kavandatud meetmed on aktiivsed tööturumeetmed, mis on EGFi määruse artikli 7 kohaselt rahastamiskõlblikud. Need meetmed ei asenda passiivseid sotsiaalse kaitse meetmeid.

40.         Iirimaa ametiasutused on esitanud nõutud teabe meetmete kohta, mida asjaomane ettevõte peab võtma riigisiseste õigusaktide või kollektiivlepingute kohaselt. Nad on kinnitanud, et rahaline toetus EGFist ei asenda ühtegi niisugust meedet.

Hinnanguline eelarve

41.         Hinnanguline kogukulu on 4 151 264 eurot, mis sisaldab individuaalsete teenuste kogumaksumust 3 922 944 eurot ning ettevalmistuste, juhtimise, teabe ja reklaami, kontrolli ja aruandlusega seotud kulusid summas 228 320 eurot.

42.         EGFist taotletud rahalise toetuse kogusumma on 2 490 758 eurot (60 % kogukuludest).

Meetmed || Osalejate hinnanguline arv || Hinnanguline kulu osaleja kohta (eurodes) (*) || Hinnanguline kogukulu (eurodes) (**)

Individuaalsed teenused (EGFi määruse artikli 7 lõike 1 punktide a ja c kohased meetmed)

Tööalane nõustamine ja edasise karjääri kavandamise toetamine || 450 || 404 || 181 924

EGFi koolitustoetus || 198 || 2 106 || 416 932

Koolitus ja keskharidusprogrammid || 218 || 4 123 || 898 910

Kõrgharidusprogrammid || 116 || 6 310 || 731 933

Ettevõtte loomise / füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamise toetus || 50 || 6 404 || 320 214

Vahesumma (a): Protsent kogukuludest (a) ja (b): || – || 2 549 913

(65 %)

Toetused ja stiimulid (EGFi määruse artikli 7 lõike 1 punkti b kohased meetmed)

Sissetulekutoetus, sealhulgas kursustel osalemise kulude katmine (CEC-kava) || 358 || 3 835 || 1 373 031

Kokku (b): Protsent kogukuludest (a) ja (b): || – || 1 373 031 (35 %)

EGFi määruse artikli 7 lõike 4 kohased meetmed

1. Ettevalmistav tegevus || – || 3 000

2. Haldamine || – || 144 229

3. Teavitamine ja reklaam || – || 41 713

4. Kontroll ja aruandlus || – || 39 378

Vahesumma (c): Protsent kogukuludest (a + b + c): || – || 228 320

(5,5 %)

Kogukulu (a + b + c): || – || 4 151 264

EGFi panus (60 % kogukuludest) || – || 2 490 758

(*) Kümnendkohtade vältimiseks on hinnangulised kulud ühe töötaja kohta ümardatud. Ümardamine ei mõjuta siiski iga meetme kogumaksumust.

(**) Kümnendkohtade vältimiseks on hinnangulised kulud ühe meetme kohta ümardatud.

43.         Kulutused tabelis esitatud neile meetmetele, mis on EGFi määruse artikli 7 lõike 1 punkti b kohased meetmed, ei ületa 35 % kooskõlastatud individuaalse teenustepaketi kogumaksumusest. Iirimaa ametiasutused kinnitasid, et nende meetmete puhul nõutakse sihtrühma kuuluvate toetusesaajate osalemist tööotsingul või koolitustegevuses.

44.         Iirimaa ametiasutused kinnitasid, et füüsilisest isikust ettevõtjate ja selliste isikute puhul, kes on alustanud tegevust ettevõtjana või kes on ettevõtte üle võtnud, ei ületa investeeringud 15 000 eurot ühe toetusesaaja kohta.

Kulude rahastamiskõlblikkuse periood

45.         Iirimaa ametiasutused hakkasid sihtrühma kuuluvatele toetusesaajatele individuaalseid teenuseid osutama 7. detsembril 2013. Seega on punktis 29 osutatud meetmete võtmiseks vajalikud kulutused EGFi toetuse saamiseks rahastamiskõlblikud alates 7. detsembrist 2013 kuni 19. septembrini 2016, erandiks on kõrgharidusmeetmed, mille puhul antakse rahalist toetust kuni 19. märtsini 2017.

46.         Iirimaa ametiasutused hakkasid EGFi rakendamisega seotud halduskulusid kandma 15. novembril 2013. Ettevalmistuse, halduse, teavitamise ja reklaami, kontrolli ning aruandlusega seotud kulud on seetõttu kõlblikud EGFist rahalist toetust saama alates 15. novembrist 2013 kuni 19. märtsini 2017.

Vastastikune täiendavus liikmesriikide või liidu vahenditest rahastatavate meetmetega

47.         Riiklikud eelfinantseerimise ja kaasfinantseerimise eraldised on pärit Iirimaa riiklikest vahenditest, millest on teenuseid eelnevalt finantseeritud ja millest rahastatakse programmi jätkuvalt ka EGFi toetuse heakskiitmise korral. Kulud kaetakse riikliku koolitusfondi vahenditest, mis kuuluvad haridus- ja kutseharidusministeeriumi ning muude asjaomaste valitsusasutuste heakskiidetud kulude alla.

Menetlused, mida järgitakse sihtrühma kuuluvate toetusesaajate või nende esindajatega või sotsiaalpartnerite ning kohalike ja piirkondlike asutustega konsulteerimisel

48.         Iirimaa ametiasutused on andnud teada, et kooskõlastatud individuaalne teenustepakett on koostatud sihtrühma kuuluvate toetusesaajate ja nende esindajatega ning tööturu osapooltega konsulteerides.

49.         Kui tööhõive-, ettevõtlus- ja innovatsiooniministeerium sai 2013. aasta novembris teate eelseisva kollektiivse koondamise kohta, võttis EGFi korraldusasutus koos Iirimaa tööstuse arendamise ametiga ühendust koondamisi kavandava ettevõtte juhtkonnaga ja pöördus otse ametiühingute (SIPTU (Services Industrial Public and Technical Union), TEEU (Technical Engineering and Electrical Union) ja Unite the Union) poole, et arutada probleemi ja määrata kindlaks koondatud töötajate võimalikud vajadused.

50.         2014. aasta jaanuaris korraldas sotsiaalkaitseministeerium koondatud töötajate hulgas põhjaliku küsitluse, et määrata kindlaks töötajate sihtrühm, nende haridustaust ja koolitustase ning vajadused võimalike individuaalsete teenuste osas, mis aitaksid suurendada väljavaateid tööle naasmiseks.

51.         Edasised kontaktid EGFi korraldusasutusega päädisid 2014. aasta augustis toimunud kohtumisega, kus osalesid nii ametiühingusse kuuluvate kui ka ametiühingusse mittekuuluvate töötajate esindajad ning mille käigus räägiti EGFi menetlustest, andmete kogumisest ja taotluse esitamise käigust. EGFi korraldusasutus viis EGFi koordineerimisüksuse kaudu ja koostöös töötajate esindajatega läbi täiendava uuringu, et rõhutada fondi potentsiaali koondatud töötajate abistamiseks.

52.         Uuringu eesmärk, nagu ka teiste Iirimaal rakendatavate EGFi programmide puhul, oli see, et lisaks EGFi koordineerimisüksuse tegevusele loodaks nõuandefoorum või muu interaktiivne keskkond, kus koondatud töötajad ja asjaomased sidusrühmad saaksid EGFi programmide rakendamise käigus oma arvamusi vahetada.

Juhtimis- ja kontrollisüsteemid

53.         Taotlus sisaldab haldus- ja kontrollisüsteemi kirjeldust, milles on täpsustatud asjaomaste asutuste vastutusalad. Iirimaa on komisjonile teatanud, et rahalist toetust hakkavad haldama töötajad haridus- ja kutseharidusministeeriumist, mis on nimetatud EGFi korraldusasutuseks. Korraldusasutus vaatab läbi vahendusasutuste poolt fondile esitatud nõuded ja teeb nende alusel riigieelarveliste asutuste nimel väljamaksed.

54.         Vahendusasutused vastutavad korraldusasutuselt EGFi antavate toetuste taotlemise eest ja enamikel juhtudel ka väljamaksete eest. Vahendusasutused vastutavad ka selle kontrollimise eest, et rahastamise eesmärk, valdkond ja ulatus oleksid EGFi taotluse tingimustega kooskõlas. Lisaks tagavad nad, et abi saavad avalik-õiguslikud asutused seavad kõigi EGFiga seotud kulude ja nõuete kohta sisse järelevalve ning nõuetekohase kirjendamise ja sisekontrolli korra, mis on nõuetekohaselt dokumenteeritud.

55.         EGFi sertifitseerimisasutus vastutab fondi kaasrahastatud meetmetega seotud kuluaruannete kinnitamise eest. Selle käigus peab sertifitseerimisasutus veenduma, et kõik kulude täpsuse, seaduslikkuse, rahastamiskõlblikkuse ja korrapärasusega seotud nõuded on täidetud. Sertifitseerimisasutus kinnitab ka lõpparuande osana esitatava selgituse kulude põhjendatuse kohta.

56.         Lõpparuandega esitab oma arvamuse ka sõltumatu auditeerimisasutus.

Asjaomase liikmesriigi kohustused

57.         Iirimaa ametiasutused on esitanud kõik järgmiste tingimustega seotud nõutavad tagatised:

– kavandatud meetmetele juurdepääsu võimaldamisel ja nende rakendamisel järgitakse võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid;

– liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud nõuded kollektiivse koondamise kohta on täidetud;

– kavandatud meetmed ei saa toetust liidu muudest fondidest ega rahastamisvahenditest ning välistatud on topeltrahastamine;

– kavandatud meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid;

– EGFi rahaline toetus vastab liidu riigiabi menetlus- ja materiaalõiguse normidele.

MÕJU EELARVELE

Eelarvet käsitlev ettepanek

58.         Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020)[19] artiklis 12 on sätestatud, et EGF ei tohi ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades).

59.         Olles taotlust hinnanud EGFi määruse artikli 13 lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaselt ning arvestades sihtrühmas olevate toetusesaajate arvu, kavandatavaid meetmeid ja hinnangulisi kulusid, teeb komisjon ettepaneku kasutada EGFi vahendeid summas 2 490 758 eurot, mis moodustab 60 % kavandatavate meetmete kogukuludest, et anda taotlusele rahalist toetust.

60.         EGFi vahendite kasutuselevõtmise ettepaneku kohta teevad otsuse Euroopa Parlament ja nõukogu ühiselt, nagu on sätestatud 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta)[20] punktis 13.

Seotud õigusaktid

61.         Komisjon esitab koos EGFi kasutuselevõtmise otsuse ettepanekuga Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku 2 490 758 euro ümberpaigutamiseks asjakohasele eelarvereale.

62.         Komisjon võtab koos EGFi kasutuselevõtmise otsuse ettepanekuga rakendusaktina vastu rahalise toetuse andmise otsuse, mis jõustub päeval, mil Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu otsuse EGFi kasutuselevõtmise ettepaneku kohta.

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (taotlus EGF/2014/016 IE/Lufthansa Technik)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006,[21] eriti selle artikli 15 lõiget 4,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta,[22] eriti selle punkti 13,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)       Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „EGF” või „fond”) on asutatud selleks, et osutada abi töötajatele, kes on koondatud, ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes on lõpetanud oma tegevuse maailma kaubanduses globaliseerumise tõttu toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjel, määruses (EÜ) nr 546/2009[23] käsitletud ülemaailmse finants- ja majanduskriisi jätkumise tõttu või uue üleilmse finants- ja majanduskriisi tõttu, ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda.

(2)       Nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020)[24] artiklis 12 on sätestatud, et EGF ei tohi ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades).

(3)       Iirimaa esitas 19. septembril 2014 taotluse fondi kasutuselevõtmiseks seoses koondamistega[25] Iirimaal asuvas ettevõttes Lufthansa Technik Airmotive Ireland LTD ja tema kahe tarnija juures. Taotlust täiendati vastavalt määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 8 lõikele 3. Taotlus vastab EGFi rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1309/2013 artiklis 13. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku 2 490 758 euro kasutuselevõtmiseks.

(4)       Kooskõlas määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 6 lõikega 2 on Iirimaa teinud otsuse osutada EGFist kaasrahastatud individuaalseid teenuseid ka 200-le mittetöötavale ja mitteõppivale noorele.

(5)       Seetõttu tuleks võtta kasutusele EGFi vahendid ning anda Iirimaa taotluse põhjal rahalist toetust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarvest võetakse EGFi raames kasutusele 2 490 758 eurot kulukohustuste ja maksete assigneeringutena.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

[1]               ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.

[2]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1893/2006, 20. detsember 2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).

[3]               Kooskõlas määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 7 lõikega 4.

[4]               Komisjoni määrus (EL) nr 1046/2012, 8. november 2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS), seoses uueks piirkondlikuks jaotuseks vajalike aegridade edastamisega (ELT L 310, 9.11.2012, lk 34).

[5]               EGFi määruse artikli 3 punkti a tähenduses.

[6]               Nõukogu direktiiv 98/59/EÜ, 20. juuli 1998, kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 225, 12.8.1998, lk 16).

[7]               LTAI personaliosakonna aruanne Iirimaa tööstuse arendamise ametile (IDA), 28. märts 2014.

[8]               http://www.asianaviation.com/articles/415/China-MRO

[9]               http://www.lite.orientaviation.com/orient-aviation-magazine/ground-handling/lht-continues-to-spread-its-wings-in-asia#.VK_FVxtF2Uk

[10]             EGF/2009/021 IE/SR Technics

[11]             http://eurofound.europa.eu/observatories/emcc/erm/factsheets/shannon-aerospace

[12]             http://www.ltai.ie/press-releases-content/-/asset_publisher/3hGk/content/press-release-ltai-wind-up-media/10165

[13]             http://census.cso.ie/sapmap2011/Results.aspx?Geog_Type=ED&Geog_Code=04015&CTY=04

[14]             http://census.cso.ie/sapmap2011/Results.aspx?Geog_Type=ED&Geog_Code=03033&CTY=03

[15]             http://census.cso.ie/sapmap2011/Results.aspx?Geog_Type=ED&Geog_Code=03009&CTY=03

[16]             http://census.cso.ie/sapmap2011/Results.aspx?Geog_Type=ED&Geog_Code=03030&CTY=03

[17]             http://www.cso.ie/en/releasesandpublications/er/lr/liveregistermay2014/#.VK_L0RtF2Uk

[18]             http://ec.europa.eu/europe2020/europe-2020-in-your-country/ireland/national-reform-programme/index_en.htm

[19]             ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

[20]             ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

[21]             ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.

[22]             ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

[23]             ELT L 167, 29.6.2009, lk 26.

[24]             ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

[25]             EGFi määruse artikli 3 punkti a tähenduses.