SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Uue komisjoni prioriteet on anda uut hoogu töökohtade, majanduskasvu ja investeeringute edendamisele. Oma 2015. aasta tööprogrammis lubas komisjon astuda samme, et edendada integratsiooni ja konkurentsivõimet tööturul, ning võtta muu hulgas meetmeid, et toetada liikmesriike noorte tööturule aitamisel. Käesolev ettepanek noorte tööhõive algatuse kohta annab tunnistust soovist tegeleda selle prioriteediga viivitamata.

Noorte tööhõive algatus võeti vastu pärast 2013. aasta veebruaris toimunud Euroopa Ülemkogul esitatud kõrgetasemelist poliitilist üleskutset, et vähendada noorte enneolematult kõrget töötuse taset teatavates Euroopa Liidu piirkondades, kus olukord oli eriti keeruline. 2013. aasta veebruaris toimunud ülemkogu kohtumisel ja selle järeldustes rõhutati, et noorte tööhõive edendamist tuleb pidada esmatähtsaks. Euroopa Ülemkogul tehti ettepanek toetada ELi eelarvest liikmesriikide jõupingutusi, mille eesmärk on peatada noorte töötuse kasv. Noorte tööhõive algatuse eesmärk on pakkuda noorte tööhõive edendamiseks täiendavaid rahalisi vahendeid piirkondadele, kus noori töötuid on eriti arvukalt, ning rakendada sealhulgas nõukogu soovitusi noortegarantii loomise kohta. Noorte tööhõive algatuse raames antava toetuse sihtrühm on mittetöötavad ja mitteõppivad noored ning erinevalt Euroopa Sotsiaalfondi toetusest, ei saa algatuse raames toetada süsteeme ja struktuure. Noorte tööhõive algatus on osa Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) programmitööst ja võib hõlmata spetsiaalset rakenduskava või olla seotud prioriteetse suuna või selle ühe osaga või mitme prioriteetse suunaga.

Kuna noorte tööpuuduse olukord vajas kiiresti lahendamist, tegi komisjon ettepaneku rakendada erisätteid, mille kohaselt seotaks kõik noorte tööhõive algatusele eraldatud vahendid kulukohustustega juba 2014–2020 programmitöö perioodi esimese kahe aasta jooksul, et kiirendada noorsoomeetmete võtmist, tagada meetmete ulatuslik rakendamine ja saavutada kiireid tulemusi. Seetõttu peavad noorte tööhõive algatuse raames võetud meetmed olema põhimõtteliselt rakendatud 2018. aasta lõpuks, mitte aastaks 2023 nagu muude meetmete puhul, mida toetatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest (ESI fondid), sh Euroopa Sotsiaalfondist. Lisaks otsustati, et noorte tööhõive algatuse raames on abikõlblikud alates 1. septembrist 2013 tehtud kulutused ning noorte tööhõive algatuse sihtotstarbeliste eraldiste puhul ei ole riiklik kaasfinantseerimine vajalik. Reguleerivas raamistikus aastateks 2014–2020 on ka muid sätteid, mille eesmärk on kiirendada noorte tööhõive algatuse rakendamist. 

Noorte tööhõive algatuse lühem rakendusperiood tähendab, et algatuse edu Euroopa 7 miljoni töötu ja mitteõppiva noore olukorra lahendamisel sõltub olulisel määral sellest, kui kiiresti suudetakse algatust esimesel aastal kohapeal rakendada. Mis tahes viivitused noorte tööhõive algatuse rakendamisel võivad seada ohtu liikmesriikide tegevuse ja meetmed noorte töötuse vähendamiseks.

Euroopa Sotsiaalfondi määruse ja noorte tööhõive algatuse vastuvõtmisest on möödunud aasta, kuid paraku ei vasta tulemused esialgsetele ootustele. Noorte tööhõive algatuse vahendite kulukohustustega sidumine perioodi alguses ning algatuse muud erimeetmed ei ole taganud algatuse rahaliste vahendite kiiret kasutuselevõtmist. Peamiste põhjustena tuuakse esile asjaolu, et läbirääkimised asjaomaste rakenduskavade üle alles käivad ja liikmesriigid alles töötavad välja sobivat rakendamiskorda, ametiasutuste võimekus projektikonkursside algatamiseks ja taotluste kiireks menetlemiseks on piiratud ning eelmaksed ei ole piisavad vajalike meetmete käivitamiseks. Liikmesriigid on selle küsimuse tõstatanud poliitilisel tasandil. Mitu liikmesriiki on teatanud erinevatel tasanditel, sealhulgas tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu koosolekutel ning kahepoolsetel kohtumistel komisjoniga, et neil on suuri raskusi meetmete rakendamise käivitamisel, sest toetusesaajatele eelmaksete tegemiseks puuduvad piisavad vahendid. Euroopa Parlament omalt poolt väljendas muret noorte tööhõive algatuse aeglase käivitamise suhtes. Olukord on eriti terav kõrgeima noorte tööpuuduse määraga liikmesriikides, sest need seisavad ühtlasi silmitsi ka suuremate eelarvepiirangute ja alarahastusega.

Noorte tööhõive algatuse 34st rakenduskavast on komisjon vastu võtnud juba 28 ning lõpetanud läbirääkimised veel nelja programmi osas, mis ootavad vastuvõtmist. Lisaks sellele võttis nõukogu 2014. aastal vastu mitu riigipõhist soovitust, milles kutsuti liikmesriike üles suurendama jõupingutusi noorte töötuse vähendamiseks. Liikmesriigid on taganud haldussuutlikkuse ja kehtestanud käesolevaks perioodiks programmi rakendamise korra, komisjon on toetanud seda protsessi tehniliste suunistega. Käesoleva ettepanekuga soovib komisjon astuda viivitamata samme seoses liikmesriikide poolt tõstatatud küsimusega eelrahastamise kohta.

Ühissätete määruse kohaselt praegu kehtiv esialgsete eelmaksete määr on osutunud ebapiisavaks, et korvata puuduvaid rahalisi vahendeid. Võttes arvesse noorte tööhõive algatusega seotud poliitilist tahet, on vaja toetada jõupingutusi, mis tagaksid noorte vastuvõetamatult suure töötuse määra viivitamatu ja kiire vähendamise Euroopa Liidus. Kohe pärast rakenduskava vastuvõtmist makstava esialgse eelmakse määr on praegu 1 % liidu toetusest kõnealusele rakenduskavale (finantsabi saavate liikmesriikide puhul on osutatud määr 1,5 %). Lisaks võib liikmesriigile vahemakseid teha ainult vastavalt kuludele, mille toetusesaajad on juba teinud ja mis on liikmesriigi poolt sertifitseeritud. Vahemaksed on ette nähtud toetusesaajate kantud kulude hüvitamiseks. Seetõttu ei piisa vahemaksetest, et toetusesaajatele ettemakseid teha.

Kirjeldatud olukord ning vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate noorte arvu suurenemine eeldab selliste täiendavate meetmete võtmist, mis arvestaksid noorte tööhõive algatuse eripärasid. Noorte tööhõive algatuse võimalikult kiiret rakendamist peab toetama mehhanismidega, mis suudaksid ka tegelikult tagada toimingute kiire rahastamise programmitöö perioodi esimeste aastate jooksul. Noorte tööhõive algatuse rakenduskavade elluviimisega seotud esialgsed eelmaksed peavad eelkõige olema piisavad, et katta toetusesaajate poolt toimingute käivitamiseks ja rakendamiseks tehtavaid kulutusi. Vastupidiselt muudele programmidele, mille eelarve täitmine toimub koostöös liikmesriikidega, toetatakse noorte tööhõive algatust sihtotstarbelise eraldisega, mida rahastatakse ELi eelarvest. Noorte tööhõive algatuse jaoks ettenähtud sihtotstarbeline eraldis on seega ainus rahastamisallikas koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames ning eraldise suhtes ei kohaldata riikliku kaasrahastamise nõuet. Käesoleva ettepaneku kohaselt on kavas suurendada 2015. aastal noorte tööhõive algatuse sihtotstarbelisest eraldisest makstavate esialgsete eelmaksete summat kuni ligikaudu 1 miljardi euroni. Käesoleva ettepanekuga ei muudeta ESFist noorte tööhõive algatuse rakenduskavadele tehtavate esialgsete eelmaksete summat, samuti ei muudeta 2016. aastal noorte tööhõive algatuse sihtotstarbelise eraldise raames ette nähtud esialgsete eelmaksete summat. Lisaks ei mõjuta ettepanek ka muudest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest kaasrahastatavatele programmidele tehtavaid esialgseid eelmakseid.

Noorte tööhõive algatuse sihtotstarbelisest eraldisest tehtavate esialgsete eelmaksete suurendamist noorte tööhõive algatusest toetust saavatele rakenduskavadele (sõltumata programmitöö vormist) peetakse piisavaks ja noorte tööhõive algatuse suhtes kohaldatavate erieeskirjadega täielikult kooskõlas olevaks. Lisaks on käesoleva ettepaneku eesmärk ühtlustada noorte tööhõive algatuse ja ühtekuuluvuspoliitika programmide eelmaksed ning võimaldada seega teha noorte tööhõive algatuse raames eelmakseid samas ulatuses nagu tavaliselt muude programmide puhul. Seega on ettepaneku eesmärk tagada võrdne kohtlemine noorte tööhõive algatuse ja ühtekuuluvuspoliitika vahendite kasutamisel.

Lisaks tohivad liikmesriigid vastavalt ühissätete määruse artikli 81 lõikele 2 teha esialgseid eelmakseid üksnes toetusesaajatele, kes rakendavad noorte tööhõive algatuse raames toetatavaid programme, ning eelmaksed tuleb korraldusasutusele kättesaadavaks teha viivitamata. Selleks et täiendavad eelmaksed tagaksid noorte tööhõive algatuse viivitamatu rakendamise, nähakse nende rakenduskavade puhul käesoleva ettepanekuga ette, et kui 12 kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ei ole komisjonile laekunud vahemaksete taotlusi, kus noorte tööhõive algatusest antav liidu rahaline toetus moodustaks vähemalt 50 % kogu täiendava eelrahastamise summast, tuleb täiendavad eelmaksed komisjonile tagasi maksta.

Käesolev ettepanek on kooskõlas Euroopa Liidu võetud poliitilise kohustusega anda viivitamatut toetust noorte integreerimiseks tööturule.

Oluline on ka see, et käesoleva ettepanekuga, mille kohaselt suurendatakse ettemakseid liikmesriikidele, ei muudeta juba kokku lepitud üldiste riiklike eraldiste summasid. Ettepaneku kohaselt tuleks eraldised, mis on ELi eelarves noorte tööhõive algatuse jaoks juba ette nähtud, üksnes varem välja maksta. Seega võimaldatakse liikmesriikidel käesoleva ettepanekuga kasutada rahastamisvahendit paindlikumalt ja täielikumalt, mis hõlbustab selle rakendamist ja kasutamist, et võtta meetmeid, mis toetavad Euroopa noorte integreerimist tööturule luues näiteks töö-, õpipoisiõppe- ja praktikakohti.  

Kui käesolevat ettepanekut ei võeta vastu, jätkub noorte tööhõive algatuse rakendamine väga suurte viivitustega, mis on vastuolus Euroopa Ülemkogu üleskutsega võtta kiireloomulisi meetmeid. Hõlpsasti kättesaadavate vahendite puudumine takistab tõsiselt oluliste ja vajalike poliitikameetmete võtmist noorte integreerimiseks tööturule.

Sellega seoses on vaja programmitöö perioodi alguses eraldada kiiresti rohkem vahendeid noorte tööhõive algatuse raames toetatavate toimingute jaoks. Seetõttu on vaja suurendada noorte tööhõive algatuse sihtotstarbelise eraldise esialgseid eelmakseid, mis võimaldaks kiirendada noorte tööhõive algatuse rakendamist. Eelmaksete kavandatav määr võimaldaks saada parimaid tulemusi, ületamata noorte tööhõive algatuse jaoks ette nähtud eelarvet.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJUHINNANGU TULEMUSED

Väliste sidusrühmadega ei ole konsulteeritud.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Tehakse ettepanek lisada määrusele (EL) nr 1304/2013 artikkel 22a noorte tööhõive algatuse raames toetust saavatele rakenduskavadele antavate täiendavate esialgsete eelmaksete kohta.

4.           MÕJU EELARVELE

Kavandatud muudatus ei too kaasa muutusi määruse (EL) nr 1311/2013 I lisas sätestatud mitmeaastase finantsraamistiku kulukohustuste ja maksete iga-aastaste ülemmäärade osas. Ettepanek ei mõjuta eelarvet programmitöö perioodil 2014–2020.

Noorte tööhõive algatuse kulukohustuste assigneeringute jaotus aastate kaupa jääb muutumatuks.

2015. aastal noorte tööhõive algatuse esialgseteks eelmakseteks vajalike maksete assigneeringute kasv kaetakse täielikult 2015. aasta eelarves ESFi ja noorte tööhõive algatuse tarbeks ette nähtud vahenditest. Seega ei põhjusta kavandatud muudatus aastate 2014–2020 eest maksmata nõuete võimalikku kuhjumist.

2015/0026 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi, et suurendada noorte tööhõive algatuse raames toetust saavatele rakenduskavadele makstavate esialgsete eelmaksete summat

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 164,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[1],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[2],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)       Võttes arvesse noorte töötuse püsivalt kõrget taset Euroopa Liidus, on loodud noorte tööhõive algatus, et toetada enim mõjutatud piirkondade mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori. Et saavutada kiireid tulemusi noorte töötuse vastu võitlemisel, on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1303/2013[3] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1304/2013[4] sätestatud võimalus noorte tööhõive algatusele eraldatud vahendite kiiremaks kaasamiseks, muu hulgas nähakse ette kõikide vahendite kohustustega sidumine programmitöö perioodi kahe esimese aasta jooksul, võimalus võtta vastu noorte tööhõive algatuse rakenduskavad enne partnerluslepingu esitamist komisjonile ning noorte tööhõive algatuse raames tehtud kulutuste rahastamiskõlblikkus alates 1. septembrist 2013.

(2)       Riikide piiratud eelarvevõimalused ja rahastamisvahendite vähesus programmitöö perioodi algetapis on põhjustanud noorte tööhõive algatuse rakendamisel olulisi viivitusi. Määrusega (EL) nr 1303/2013 on kehtestatud esialgsete eelmaksete summade piirmäärad, et tagada liikmesriikidele vahendid toetuse maksmiseks toetusesaajatele kohe rakenduskavade elluviimise algusest peale. Noorte tööhõive algatuse raames osutusid need summad ebapiisavateks, et tagada toetusesaajatele meetmete rakendamiseks vajalike maksete tegemine. 

(3)       Selleks, et leevendada liikmesriikide eelarvepiiranguid programmitöö perioodi algetapis, võttes arvesse kiireloomulist vajadust vähendada noorte töötust ja arvestades noorte tööhõive algatuse eripära, oleks otstarbekas kehtestada määrust (EL) nr 1303/2013 täiendavad sätted, et suurendada noorte tööhõive algatuse raames toetust saavatele rakenduskavadele 2015. aastal ette nähtud esialgsete eelmaksete määra. Selleks et tagada, et liikmesriikidel oleks piisavalt vahendeid noorte töötuse vähendamisele suunatud toimingute rakendamise eest vastutavatele toetusesaajatele maksete tegemiseks, tuleks 2015. aastal eraldada noorte tööhõive algatuse sihtotstarbelisest eraldisest täiendav summa esialgsete eelmaksete tegemiseks noorte tööhõive algatuse raames toetust saavatele rakenduskavadele, et täiendada vastavalt määrusele (EL) nr 1303/2013 makstud eelmakseid. 

(4)       Selleks et tagada, et täiendavaid esialgseid eelmakseid kasutataks noorte tööhõive algatuse koheseks rakendamiseks, tuleks ette näha, et kõnealune summa makstakse komisjonile tagasi, kui 12 kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist komisjonile esitatud vahemaksete taotlustes ei ole noorte tööhõive algatuse raames antav liidu rahaline toetus piisaval tasemel.

(5)       Et käesolevas määruses sätestatud meetmeid oleks võimalik viivitamata kohaldada, peaks määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(6)       Määrust (EL) nr 1304/2013 tuleks seega vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrusele (EL) nr 1304/2013 lisatakse artikkel 22a:

„Artikkel 22a

Täiendavad eelmaksed noorte tööhõive algatuse raames toetust saavate rakenduskavade jaoks

1.           Lisaks määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 134 lõike 1 punkti b kohasele esialgsete eelmaksete summale eraldatakse 2015. aastal noorte tööhõive algatuse sihtotstarbelisest eraldisest täiendav summa esialgsete eelmaksete jaoks kõikidele noorte tööhõive algatuse raames toetust saavatele rakenduskavadele, olenemata sellest, millist artiklis 18 sätestatud programmitöö korraldust järgitakse, et suurendada kõnealusest eraldisest tehtavate esialgsete eelmaksete määra 30 %ni.

2.           Lõike 1 kohaselt makstavate täiendavate eelmaksete arvutamisel arvutatakse summast maha noorte rakenduskavale kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 134 lõike 1 punktiga b noorte tööhõive algatuse sihtotstarbelisest eraldisest makstud summad.

3.           Kui 12 kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ei esita liikmesriigid komisjonile vahemaksete taotlusi, mille kohaselt noorte tööhõive algatuse raames antav liidu rahaline toetus moodustab vähemalt 50 % kogu täiendava eelrahastamise summast, peavad liikmesriigid neile lõike 1 kohaselt makstud täiendavad eelmaksed komisjonile tagasi maksma. Kõnealune tagasimakse ei mõjuta noorte tööhõive algatuse sihtotstarbelisest eraldisest asjaomasele rakenduskavale makstava toetuse summat.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                                                     Nõukogu nimel

president                                                                                  eesistuja

FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

              1.1.    Ettepaneku/algatuse nimetus

              1.2.    Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

              1.3.    Ettepaneku/algatuse liik

              1.4.    Eesmärgid

              1.5.    Ettepaneku/algatuse põhjendus

              1.6.    Meetme kestus ja finantsmõju

              1.7.    Kavandatud eelarve täitmise viisid

2.           HALDUSMEETMED

              2.1.    Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

              2.2.    Haldus- ja kontrollisüsteemid

              2.3.    Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

              3.1.    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub:

              3.2.    Hinnanguline mõju kuludele

              3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

              3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

              3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

              3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

              3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

              3.3.    Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.        Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi, et suurendada noorte tööhõive algatuse raames toetust saavatele rakenduskavadele makstavate esialgsete eelmaksete summat

1.2.        Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile[5]

4 Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus

040264 Noorte tööhõive algatus

1.3.        Ettepaneku/algatuse liik

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[6]

x Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

¨ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4.        Eesmärgid

1.4.1.     Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Ei kohaldata

1.4.2.     Erieesmärgid ning asjaomased tegevusvaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

Erieesmärk nr

Ei kohaldata

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

Ei kohaldata

1.4.3.     Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

Ei kohaldata

1.4.4.     Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Ei kohaldata

1.5.        Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.     Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Ei kohaldata

1.5.2.     Euroopa Liidu meetme lisandväärtus

Ei kohaldata

1.5.3.     Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Ei kohaldata

1.5.4.     Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Ei kohaldata

1.6.        Meetme kestus ja finantsmõju

¨ Piiratud kestusega ettepanek/algatus

– x Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 1.1.2015–31.12.2023

– x Finantsmõju 2015. aastal

¨ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

– rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.        Kavandatud eelarve täitmise viisid[7]

¨ Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

– ¨ komisjoni talituste, sealhulgas tema töötajate kaudu liidu delegatsioonides;

– ¨  rakendusametite kaudu

x Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

¨ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on usaldatud:

– ¨ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

– ¨ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende esindajatele (täpsustada);

– ¨ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

– ¨ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 nimetatud asutustele;

– ¨ avalik-õiguslikele asutustele;

– ¨ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

– ¨ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

– ¨ isikutele, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

– Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkused

Ei kohaldata

2.           HALDUSMEETMED

2.1.        Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

Ei kohaldata

2.2.        Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1.     Välja selgitatud ohud

Ei kohaldata

2.2.2.     Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta

Ei kohaldata

2.2.3.     Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos

Ei kohaldata

2.3.        Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Ei kohaldata

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.        Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub:

· Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Nr [Nimetus ………………………………..] || Liigendatud/liigendamata[8] || EFTA riigid[9] || Kandidaatriigid[10] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

1 Arukas ja kaasav majanduskasv || 04.0264 [Noorte tööhõive algatus] || Liigendatud || EI || EI || EI || EI

· Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Väljundi liik || Rahaline osalus

Nr [Nimetus ………………………………..] || Liigendatud /liigendamata || EFTA riigid || Kandidaatriigid || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

|| [XX.YY.YY.YY] || || JAH/EI || JAH/EI || JAH/EI || JAH/EI

3.2.        Hinnanguline mõju kuludele

Kavandatud muudatus ei too kaasa muutusi määruse (EL) nr 1311/2013 I lisas sätestatud mitmeaastase finantsraamistiku kulukohustuste ja maksete iga-aastaste ülemmäärade osas.

Noorte tööhõive algatuse kulukohustuste assigneeringute jaotus aastate kaupa jääb muutumatuks.

2015. aastal noorte tööhõive algatuse esialgseteks eelmakseteks vajalike maksete assigneeringute kasv kaetakse jaotise 4 (Tööhõive, sotsiaalküsimused ja kaasamine) assigneeringutest, mis on 2015. aasta eelarvega ette nähtud ESFi ja noorte tööhõive algatuse tarbeks.

3.2.1.     Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Nr 1 || Arukas ja kaasav majanduskasv

Peadirektoraat: EMPL || || || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018[11] || 2019 || 2020 || KOKKU

Ÿ Tegevusassigneeringud || || || || || || || ||

04.0264 [Noorte tööhõive algatus] || Kulukohustused || (1) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Maksed || (2) || 0 || 930 000 || 0 || 0 || –930 000 || 0 || 0 || 0

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[12] || || || || || || || ||

Ei kohaldata || || (3) || || || || || || || ||

Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a +3 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Maksed || =2+2a +3 || 0 || 930 000 || 0 || 0 || –930 000 || 0 || 0 || 0

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Maksed || (5) || 0 || 930 000 || 0 || 0 || –930 000 || 0 || 0 || 0

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 1 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =4+ 6 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Maksed || =5+ 6 || 0 || 930 000 || 0 || 0 || –930 000 || 0 || 0 || 0

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || || || || || || || ||

Maksed || (5) || || || || || || || ||

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–4 assigneeringud KOKKU (võrdlussumma) || Kulukohustused || =4+ 6 || || || || || || || ||

Maksed || =5+ 6 || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 5 || „Halduskulud”

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU

Peadirektoraat: <…….> ||

Ÿ Personalikulud || || || || || || || ||

Ÿ Muud halduskulud || || || || || || || ||

<….> peadirektoraat KOKKU || Assigneeringud || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || || || || || || || ||

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta N[13] || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || || || || || || || ||

Maksed || || || || || || || ||

3.2.2.     Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

– x Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustage eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik[14] || Väljundi keskmine kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 1[15] || || || || || || || || || || || || || || || ||

– Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

– Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

– Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Erieesmärk nr 1 kokku || || || || || || || || || || || || || || || ||

ERIEESMÄRK nr 2 || || || || || || || || || || || || || || || ||

– Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Erieesmärk nr 2 kokku || || || || || || || || || || || || || || || ||

KULUD KOKKU || || || || || || || || || || || || || || || ||

3.2.3.     Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.  Ülevaade

– x Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

– ¨  Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta N [16] || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || || ||

Personalikulud || || || || || || || ||

Muud halduskulud || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5[17] välja jäävad kulud || || || || || || || ||

Personalikulud || || || || || || || ||

Muud halduskulud || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || || || || || || || ||

KOKKU || || || || || || || ||

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.2.  Hinnanguline personalivajadus

– x Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

– ¨  Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtustäistööaja ekvivalentides

|| || Aasta  N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

|| Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) || ||

|| XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || || || || || || ||

|| XX 01 01 02 (delegatsioonides) || || || || || || ||

|| XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || || ||

|| 10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || || ||

Ÿ Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[18] ||

|| XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) || || || || || || ||

|| XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || || || || || || ||

|| XX 01 04 yy [19] || – peakorteris || || || || || || ||

|| – delegatsioonides || || || || || || ||

|| XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

|| 10 01 05 02 (lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

|| Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || || ||

|| KOKKU || || || || || || ||

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad ||

Koosseisuvälised töötajad ||

3.2.4.     Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– x Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– ¨  Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele.

– ¨  Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist.

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

3.2.5.     Kolmandate isikute rahaline osalus

– Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

– Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || Kokku

Täpsustage kaasrahastav asutus || || || || || || || ||

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU || || || || || || || ||

3.3.        Hinnanguline mõju tuludele

– x Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

– ¨  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

– ¨         omavahenditele

– ¨         mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju[20]

Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

Artikkel … || || || || || || || ||

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutusmeetod.

[1]               ELT C ..., ..., lk …

[2]               ELT C ..., ..., lk …

[3]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

[4]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 470).

[5]               ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[6]               Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

[7]               Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

[8]               Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[9]               EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[10]             Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[11]             Kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 136 peavad eelmaksed olema tõendatud (raamatupidamisarvestusest välja kantud) koos noorte tööhõive algatuse deklareeritud kuludega 31. detsembriks 2018.

[12]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[13]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[14]             Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

[15]             Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele. „Erieesmärk/eesmärgid ...”

[16]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[17]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[18]             AC = lepingulised töötajad, AL = kohalikud töötajad END = riikide lähetatud töötajad, INT = renditud tööjõud, JED = noored eksperdid delegatsioonides.

[19]             Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B...A read).

[20]             Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud, suhkrumaks) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.