SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Tavaliselt viiakse investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamine läbi kaubandusarbitraaži eeskirjade alusel, mis ei taga läbipaistvust. Suurem läbipaistvus investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamisel on oluline, sest selle eesmärk on tagada üldsuse maksimaalne juurdepääs dokumentidele ja kohtuistungitele ning võimaldada huvitatud kolmandatel isikutel esitada avaldusi. See on oluline, kuna investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamine võib hõlmata ka avaliku poliitikaga seonduvaid või riigi rahandust mõjutavaid küsimusi.

Komisjon on alates 2010. aastast keskendunud investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise läbipaistvuse parandamisele[1]. Seda nõudis Euroopa Parlament selgesõnaliselt oma resolutsioonis Euroopa tulevase investeerimispoliitika kohta[2]. Samaaegselt ELi lepingute suurema läbipaistvuse tagamisega on komisjonil olnud tähtis roll selles, et ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjon (UNCITRAL) töötaks välja üleilmsed läbipaistvuseeskirjad, mis käsitlevad investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamist, ning ka mehhanismid täiustatud läbipaistvuseeskirjade kohaldamiseks 3 000 olemasoleva investeerimislepingu suhtes. Praegune ettepanek täidab 2010. aastal seatud poliitikaeesmärke ning Euroopa Parlamendi 2011. aasta taotlust, samuti näitab see komisjoni pühendumust muuta ja täiustada investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise süsteemi tervikuna ning on selge tõend ELi ühise rahvusvahelise investeerimispoliitika kasust – tõenäoliselt ei oleks sellist tulemust ilma ELi ühise rahvusvahelise investeerimispoliitikata saavutatud.

UNCITRAL võttis 10. juulil 2013 vastu investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise läbipaistvust käsitlevad eeskirjad (edaspidi „läbipaistvuseeskirjad”), mille ÜRO Peaassamblee kiitis omakorda heaks 16. detsembril 2013[3]. Eeskirjade kohaselt tuleb kõik dokumendid (kohtu otsused ja poolte avaldused) avalikustada, kohtuistungid peavad olema üldsusele avatud ning huvitatud isikutel (kodanikuühiskond) peab olema võimalik esitada kohtule avaldusi. Ette on nähtud ka asjakohased kaitsemeetmed konfidentsiaalse teabe käsitlemiseks, kuid need ei ületa samalaadseid kaitsemeetmeid liikmesriigi kohtutes. Euroopa Liit kasutab neid eeskirju investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise läbipaistvussätete alusena kõigi läbirääkimisel olevate lepingute puhul ning on lisanud need või samaväärsed sätted laiaulatuslike majandus- ja kaubanduslepingute eelnõudesse Kanada ja Singapuriga, ning arendanud neid sätteid veelgi edasi.

Eeskirjad jõustusid 1. aprillil 2014. Eeskirju kohaldatakse automaatselt selliste investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise suhtes, mis on tekkinud pärast 1. aprilli 2014 sõlmitud lepingute alusel, milles on osutatud UNCITRALi vahekohtumenetluse eeskirjadele. Läbipaistvuseeskirju ei kohaldata aga enne nimetatud kuupäeva sõlmitud lepingute suhtes. Arvestades enne 1. aprilli 2014 sõlmitud investeerimislepingute väga suurt arvu, on oluline tagada läbipaistvuseeskirjade kohaldamine ka nende lepingute suhtes. Euroopa Liit osaleb ühes sellises lepingus (energiaharta leping) ning Euroopa Liidu liikmesriigid osalevad ligikaudu 1 400 sellises lepingus, mis on sõlmitud kolmandate riikidega.

Seepärast on liit koos teiste UNCITRALi liikmetega kutsunud üles pidama läbirääkimisi mitmepoolse konventsiooni üle, mis hõlbustaks UNCITRALi läbipaistvuseeskirjade kohaldamist olemasolevate investeerimislepingute suhtes. 10. veebruaril 2014 andis nõukogu komisjonile volituse pidada sellise konventsiooni üle (edaspidi „konventsioon”) läbirääkimisi UNCITRALi egiidi all ning liit, mida esindab komisjon, on konventsiooni käsitlevatel läbirääkimistel aktiivselt osalenud. Läbirääkimised lõppesid 9. juulil 2014 ning ÜRO Peaassamblee võttis konventsiooni vastu 10. detsembril 2014[4]. Konventsioon on allakirjutamiseks avatud 17. märtsil 2015 Port Louis's (Mauritius) ning seejärel ÜRO peakorteris New Yorgis.

Konventsiooni kohaldatakse enne 1. aprilli 2014 sõlmitud investeerimislepingute suhtes ja selles nähakse ette mehhanism, mis lubab riikidel ja piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonidel leppida omavahel kokku UNCITRALi läbipaistvuseeskirjade kohaldamises vaidluste suhtes, mis on seotud investeerimislepingutega, milles nad osalevad. See võimaldab liidul ja liikmesriikidel konventsioonist kinni pidada ning kohaldada läbipaistvuseeskirju olemasolevate investeerimislepingute suhtes. Konventsioonile allakirjutamisega võib Euroopa Liit saada konventsiooni osaliseks seoses energiaharta lepinguga ja liikmesriigid saada konventsiooni osaliseks seoses oma kehtivate lepingutega. Konventsioonis nähakse ette negatiivse loetelu põhimõte, nt läbipaistvuseeskirju kohaldatakse, välja arvatud juhul, kui allakirjutanu loetleb konkreetsed lepingud, mille suhtes konventsiooni ei kohaldata, tehes artikli 3 kohase reservatsiooni.

Seoses energiaharta lepinguga saaks Euroopa Liit konventsiooni osaliseks, et laiendada läbipaistvuseeskirjade kohaldamist energiaharta lepingust tulenevate investori ja riigi vaheliste vaidluste suhtes, milles liit on kostja ning ELi mittekuuluv riik, mis ei ole välistanud konventsiooni kohaldamist energiaharta lepingust tulenevate vaidluste suhtes, on hageja.

Võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 207 ja artikleid 63–66 koostoimes artikli 3 lõikega 2, kuulub rahvusvaheliste lepingute sõlmimine välisinvesteeringute valdkonnas liidu ainupädevusse alates Lissaboni lepingu jõustumisest. Komisjoni seisukoht on, et liidu ainupädevus võtta vastu õiguslikult siduvaid õigusakte välisinvesteeringute valdkonnas hõlmab kõiki välisinvesteeringutega seotud küsimusi (välismaised otseinvesteeringud ja portfelliinvesteeringud), sealhulgas investeeringuvaidlusi käsitlevaid küsimusi.

Seepärast jäävad 12. detsembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1219/2012[5] artikli 3 alusel jõusse need kahepoolsed investeerimislepingud, mille liikmesriigid sõlmisid kolmandate riikidega enne 1. detsembrit 2009, kuid need kahepoolsed investeerimislepingud, millele liikmesriigid ja kolmandad riigid kirjutasid alla või mille sõlmisid pärast 1. detsembrit 2009, tuleb heaks kiita vastavalt määruse (EL) nr 1219/2012 artiklile 11 või artiklile 12. Käesolevale konventsioonile allakirjutamine ja selle sõlmimine jääb samuti Euroopa Liidu ainupädevusse ning kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 2 lõikega 1 võivad liikmesriigid selles valdkonnas võtta vastu õiguslikult siduvaid akte vaid juhul, kui liit on neid selleks volitanud. Seetõttu peaks liit andma liikmesriikidele õiguse saada konventsiooni osaliseks, et liikmesriigid saaksid kohaldada läbipaistvuseeskirju ka nende kahepoolsete investeerimislepingute suhtes, mille nad on sõlminud kolmandate riikidega enne 1. aprilli 2014, ning mis jäävad jõusse vastavalt määruse (EL) nr 1219/2012 artiklile 3. See õigus peaks liikmesriikidel olema ka siis, kui nad on energiaharta lepingu alusel kostjad kohtuasjades, mille on algatanud väljastpoolt ELi pärit investorid[6]. Arvestades investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise läbipaistvuse suurendamise eesmärki on komisjon seisukohal, et liikmesriigid peaksid läbipaistvuseeskirjade kohaldamise ette nägema kõigi eespool nimetatud lepingute suhtes, st ratifitseerima konventsiooni, jätmata selle kohaldamisalast välja konkreetseid lepinguid.

Viimaseks tuleb märkida, et komisjon kavatseb rahastada veebilehekülge, kus tehakse kättesaadavaks kõik läbipaistvuseeskirjadega seotud dokumendid.

Komisjon esitab käesolevaga ettepaneku nõukogu otsuse kohta, mis käsitleb konventsiooni sõlmimist Euroopa Liidu poolt ja liikmesriikidele õiguse andmist konventsiooniga eraldi ühineda.

2.           KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE

UNCITRALi konventsioon (lepingul põhinevate investori ja riigi vaheliste vahekohtumenetluste läbipaistvuse kohta) võimaldab laiendada UNCITRALi läbipaistvuseeskirjade kohaldamist. Vaatlejad ja kodanikuühiskonna liikmed osalesid konventsiooni üle peetavatel läbirääkimistel. Neil oli võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 6, esitab komisjon nõukogule ettepaneku võtta vastu otsus ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjoni konventsiooni (lepingul põhinevate investori ja riigi vaheliste vahekohtumenetluste läbipaistvuse kohta) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta.

Võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 2 lõiget 1, sisaldab käesolev ettepanek ka volituse andmist liikmesriikidele sõlmida ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjoni konventsioon lepingul põhinevate investori ja riigi vahekohtumenetluste läbipaistvuse kohta.

4.           MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta eelarvet.

2015/0012 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

ÜRO konventsiooni (lepingul põhinevate investori ja riigi vaheliste vahekohtumenetluste läbipaistvuse kohta) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)       Lissaboni lepingu jõustumise järel kuuluvad välismaised otseinvesteeringud ühise kaubanduspoliitika valdkonda kuuluvate küsimuste hulka. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artikli 3 lõike 1 punktile e on ühine kaubanduspoliitika Euroopa Liidu ainupädevuses. Järelikult võib selles valdkonnas õiguslikult siduvaid akte menetleda ja vastu võtta ainult liit. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 2 lõikele 1 võivad liikmesriigid seda teha ainult liidu volitusel.

(2)       Lisaks on ELi toimimise lepingu kolmanda osa IV jaotise 4. peatükis sätestatud ühised eeskirjad kapitali liikumise kohta liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel, hõlmates ka investeeringutega seotud kapitali liikumist. Välisinvesteeringuid käsitlevad rahvusvahelised lepingud, mille liikmesriigid on sõlminud kolmandate riikidega, võivad neid eeskirju mõjutada.

(3)       Kooskõlas nõukogu [kuupäev] otsusega [XXX] kirjutati [kuupäev] alla ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjoni konventsioonile (lepingul põhinevate investori ja riigi vaheliste vahekohtumenetluste läbipaistvuse kohta), eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(4)       Läbipaistvuseeskirju on soovitav kohaldada investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise suhtes võimalikult suures ulatuses. Euroopa Liidu puhul tuleks läbipaistvuseeskirju kohaldada energiaharta lepingu suhtes. Liikmesriikidel on soovitav konventsioon sõlmida ja seda kohaldada kolmandate riikidega sõlmitud olemasolevate kahepoolsete investeerimislepingute suhtes.

(5)       Leping tuleks Euroopa Liidu nimel heaks kiita, liikmesriikidele tuleks anda õigus konventsioon sõlmida ja seda kohaldada kolmandate riikidega sõlmitud olemasolevate kahepoolsete investeerimislepingute suhtes, samuti energiaharta lepinguga seonduvate vaidluste lahendamiseks kolmandatest riikidest pärit investoritega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjoni egiidi all välja töötatud konventsioon (lepingul põhinevate investori ja riigi vaheliste vahekohtumenetluste läbipaistvuse kohta) kiidetakse liidu nimel heaks. Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Liikmesriikidele antakse õigus sõlmida konventsioon seoses kahepoolsete investeerimislepingutega, mille liikmesriigid on sõlminud kolmandate riikidega ning mis on lubatud 12. detsembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1219/2012 alusel, ning samuti seoses energiaharta lepingu võimaliku kohaldamisega liikmesriikide ja kolmandatest riikidest pärit investorite vahelistes vaidlustes, nagu see on ette nähtud energiaharta lepingu[7] raames.

Artikkel 3

Nõukogu eesistuja nimetab isiku, kes on volitatud lepingu artiklis 7 ettenähtud heakskiitmiskirja Euroopa Liidu nimel hoiule andma, et väljendada Euroopa Liidu nõusolekut end lepinguga siduda.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub [kuupäev].

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

[1]               Komisjoni teatis „Euroopa kõikehõlmava rahvusvahelise investeerimispoliitika poole” (KOM(2010) 343 (lõplik)); komisjoni ülesanded seoses läbipaistvusega vt teatise lk 10.

[2]               Aruanne Euroopa tulevase rahvusvahelise investeerimispoliitika kohta (A7-0070/2011), punkt 31.

[3]               Resolutsioon, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 16. detsembril 2013 toimunud 68. istungjärgul.

[4]               Resolutsioon A/RES/69/116.

[5]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1219/2012, 12. detsember 2012 , millega kehtestatakse üleminekukord liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste kahepoolsete investeerimislepingute jaoks (ELT L 351, 20.12.2012, lk 40).

[6]               Vt Euroopa ühenduste avaldus energiaharta sekretariaadile vastavalt energiaharta lepingu artikli 26 lõike 3 punkti b alapunktile ii (ELT L 69, 9.3.98, lk 115).

[7]               Vt Euroopa ühenduste avaldus energiaharta sekretariaadile vastavalt energiaharta lepingu artikli 26 lõike 3 punkti b alapunktile ii (ELT L 69, 9.3.98, lk 115).

LISA

Konventsioon lepingul põhinevate investori ja riigi vaheliste vaidluste vahekohtumenetluste läbipaistvuse kohta

Preambul

Käesoleva konventsiooni osalised,

tunnistades vahekohtumenetluste väärtust rahvusvahelistes suhetes tekkivate vaidluste lahendamise meetodina ning vahekohtumenetluste ulatuslikku ja laialdast kasutamist investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamisel,

samuti tunnistades vajadust läbipaistvussätete järele lepingul põhinevate investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamiseks, et võtta arvesse selliste vahekohtumenetlustega kaasnevat avalikku huvi,

uskudes, et ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjoni 11. juulil 2013 vastu võetud läbipaistvuseeskirjad, mida kohaldatakse lepingul põhinevate investori ja riigi vaheliste vahekohtumenetluste suhtes (edaspidi „UNCITRALi läbipaistvuseeskirjad”), ning mis jõustusid 1. aprillil 2014, aitaksid märkimisväärselt kaasa ühtlustatud õigusraamistiku loomisele, et tagada rahvusvaheliste investeerimisvaidluste aus ja tõhus lahendamine,

võttes arvesse juba olemasolevaid arvukaid lepinguid, millega tagatakse investeeringute või investorite kaitse, ning UNCITRALi läbipaistvuseeskirjade kohaldamise edendamise praktilist tähtsust juba sõlmitud investeerimislepingute alusel peetavate vahekohtumenetluste puhul,

võttes samuti arvesse UNCITRALi läbipaistvuseeskirjade artikli 1 lõikeid 2 ja 9,

on kokku leppinud järgmises:

Kohaldamisala

Artikkel 1

1.           Käesolevat konventsiooni kohaldatakse investori ja riigi või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni vaheliste vahekohtumenetluste suhtes, mis põhinevad enne 1. aprilli 2014 sõlmitud investeerimislepingul („investori ja riigi vaheline vahekohtumenetlus”).

2.           Termini „investeerimisleping” all mõistetakse mis tahes kahe- või mitmepoolset lepingut, sealhulgas mis tahes lepingut, millele tavaliselt osutatakse kui vabakaubanduslepingule, majandusintegratsiooni lepingule, kaubanduse ja investeerimise raamlepingule või koostöölepingule, või kahepoolset investeerimislepingut, mis sisaldab sätteid investeeringute või investorite kaitse kohta ning investorite õiguse kohta pöörduda asjaomase investeerimislepingu lepinguosaliste vastu vahekohtusse.

UNCITRALi läbipaistvuseeskirjade kohaldamine

Artikkel 2

Kahe- või mitmepoolne kohaldamine

1.           Olenemata sellest, kas menetlus on algatatud UNCITRALi vahekohtumenetluse eeskirjade alusel või mitte, kohaldatakse UNCITRALi läbipaistvuseeskirju mis tahes investori ja riigi vaheliste vahekohtumenetluste suhtes, milles kostjana esineb osaline, kes ei ole teinud asjakohast reservatsiooni artikli 3 lõike 1 punkti a või b kohaselt, ning hagejana esineb riik ehk osaline, kes ei ole teinud asjakohast reservatsiooni artikli 3 lõike 1 punkti a kohaselt.

Kohaldamise ühepoolne pakkumine

2.           Kui UNCITRALi läbipaistvuseeskirju ei kohaldata lõike 1 kohaselt, kohaldatakse UNCITRALi läbipaistvuseeskirju investori ja riigi vaheliste vahekohtumenetluste suhtes vaatamata sellele, kas menetlus algatati UNCITRALi vahekohtumenetluse eeskirjade alusel või mitte, kui menetluses esineb kostjana osaline, kes ei ole teinud artikli 3 lõike 1 kohast reservatsiooni investori ja riigi vahelise vahekohtumenetluse suhtes, ning hageja nõustub UNCITRALi läbipaistvuseeskirjade kohaldamisega.

UNCITRALi läbipaistvuseeskirjade kehtiv versioon

3.           Kui UNCITRALi läbipaistvuseeskirju kohaldatakse lõike 1 või 2 kohaselt, kohaldatakse eeskirjade kõige uuemat versiooni, kui kostja ei ole teinud artikli 3 lõike 2 kohast reservatsiooni.

UNCITRALi läbipaistvuseeskirjade artikli 1 lõige 7

4.           UNCITRALi läbipaistvuseeskirjade artikli 1 lõike 7 viimast lauset ei kohaldata lõike 1 kohaste investori ja riigi vaheliste vahekohtumenetluste suhtes.

Enamsoodustusrežiimi põhimõte investeerimislepingus

5.           Konventsiooni osalised lepivad kokku, et hageja ei saa enamsoodustusrežiimi põhimõtet kasutada, et taotleda käesoleva konventsiooni raames UNCITRALi läbipaistvuseeskirjade kohaldamist või nende kohaldamist vältida.

Reservatsioonid

Artikkel 3

1.           Osaline võib deklareerida, et

(a)     ta ei kohalda käesolevat konventsiooni investori ja riigi vaheliste vahekohtumenetluste suhtes mõne konkreetse investeerimislepingu puhul, esitades investeerimislepingu pealkirja ja selle osaliste nimed;

(b)     artikli 2 lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata investori ja riigi vaheliste vahekohtumenetluste suhtes, milles kasutatakse muid vahekohtumenetluste eeskirju või muid kui UNCITRALi vahekohtueeskirjades ette nähtud menetlusi ning milles osaline esineb kostjana;

(c)     artikli 2 lõiget 2 ei kohaldata investori ja riigi vaheliste vahekohtumenetluste suhtes, milles osaline esineb kostjana.

2.           Kui UNCITRALi läbipaistvuseeskirju muudetakse, võib osaline kuue kuu jooksul alates asjaomase muudatuse vastuvõtmisest deklareerida, et ta ei kohalda eeskirjade muudetud versiooni.

3.           Osalised võivad kirjas teha mitu reservatsiooni. Sellises kirjas sisalduv deklaratsioon, mis on esitatud kas:

(a)     konkreetse investeerimislepingu kohta vastavalt lõike 1 punktile a;

(b)     konkreetsete vahekohtu eeskirjade või konkreetse menetluse kohta vastavalt lõike 1 punktile b;

(c)     vastavalt lõike 1 punktile c või

(d)     vastavalt lõikele 2;

kujutab endast eraldi reservatsiooni lepingust taganemiseks artikli 4 lõike 6 alusel.

4.           Lubatud on vaid need reservatsioonid, millele on käesolevas artiklis selgesõnaline luba antud.

Reservatsioonide sõnastamine

Artikkel 4

1.           Lepinguosaline võib reservatsioone teha igal ajal, välja arvatud artikli 3 lõike 2 kohane erand.

2.           Allakirjutamise ajal tehtud reservatsioonid kinnitatakse ratifitseerimisel, vastvõtmisel või heakskiitmisel. Sellised reservatsioonid jõustuvad asjaomase osalise suhtes samal ajal käesoleva konventsiooni jõustumisega.

3.           Käesoleva konventsiooni ratifitseerimise, vastuvõtmise või heakskiitmise või sellega ühinemise ajal tehtud reservatsioonid jõustuvad asjaomase osalise suhtes samal ajal käesoleva konventsiooni jõustumisega.

4.           Välja arvatud osalise artikli 3 lõike 2 kohaselt tehtud reservatsioon, mis jõustub kohe pärast hoiuleandmist, jõustub pärast konventsiooni jõustumist hoiuleantud reservatsioon asjaomase osalise suhtes 12 kuud pärast selle hoiuleandmise kuupäeva.

5.           Reservatsioonid ja nende kinnitused antakse hoiule hoiulevõtjale.

6.           Iga osaline, kes teeb reservatsiooni käesoleva konventsiooni kohaselt, võib selle igal ajal tagasi võtta. Sellised tagasivõetud reservatsioonid antakse hoiule hoiulevõtjale ning need jõustuvad kohe pärast hoiuleandmist.

Kohaldamine investori ja riigi vaheliste vahekohtumenetluste suhtes

Artikkel 5

Käesolevat konventsiooni ja mis tahes reservatsiooni või reservatsiooni tagasivõtmist kohaldatakse ainult selliste investori ja riigi vaheliste vahekohtumenetluste suhtes, mis on algatatud pärast konventsiooni, reservatsiooni või reservatsiooni tagasivõtmise jõustumise kuupäeva iga asjaomase osalise suhtes.

Hoiulevõtja

Artikkel 6

Käesoleva konventsiooni hoiulevõtja on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär.

Allakirjutamine, ratifitseerimine, vastuvõtmine, heakskiitmine, ühinemine

Artikkel 7

1.           Käesolev konventsioon on allakirjutamiseks avatud Port Louis's (Mauritius) 17. märtsil 2015 ning seejärel ÜRO peakorteris New Yorgis igale (a) riigile või (b) piirkondlikule majandusintegratsiooni organisatsioonile, mis koosneb riikidest ning on investeerimislepingu osaline.

2.           Allakirjutanud peavad käesoleva konventsiooni ratifitseerima, vastu võtma või heaks kiitma.

3.           Käesolev konventsioon on avatud ühinemiseks kõikidele lõikes 1 viidatud riikidele või piirkondlikele majandusintegratsiooni organisatsioonidele, mis ei kuulu allakirjutanute hulka, alates konventsiooni allakirjutamiseks avamise kuupäevast.

4.           Ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjad antakse hoiule hoiulevõtjale.

Piirkondlike majandusintegratsiooni organisatsioonide osalemine

Artikkel 8

1.           Ratifitseerimis-, heakskiitmis-, vastuvõtmis- või ühinemiskirja hoiuleandmisel teavitab piirkondlik majandusintegratsiooni organisatsioon hoiulevõtjat konkreetsest investeerimislepingust, milles ta on osaline, nimetades selle pealkirja ja lepinguosalised.

2.           Kui lepinguosaliste arv on käesolevas konventsioonis piisav, ei loeta osaliseks piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni lisaks selle liikmesriikidele, mis juba on lepinguosalised.

Jõustumine

Artikkel 9

1.           Käesolev konventsioon jõustub kuus kuud pärast kolmanda ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmist.

2.           Kui liikmesriik või piirkondlik majandusintegratsiooni organisatsioon konventsiooni ratifitseerib, võtab vastu, kiidab heaks või ühineb sellega pärast kolmanda ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmist, jõustub käesolev konventsioon asjaomase liikmesriigi või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni suhtes kuus kuud pärast seda kuupäeva, kui ta andis hoiule oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja.

Muutmine

Artikkel 10

1.           Iga lepinguosaline võib teha ettepaneku käesoleva konventsiooni muutmiseks, esitades selle Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile. Peasekretär edastab muudatusettepanekud konventsiooni osalistele, küsides neilt ühtlasi, kas nad toetavad osaliste konverentsi kokkukutsumist, et neid ettepanekuid arutada ja need hääletusele panna. Kui nelja kuu jooksul pärast peasekretäri pöördumist on vähemalt üks kolmandik lepinguosalistest konverentsi poolt, kutsub peasekretär konverentsi kokku Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni egiidi all.

2.           Osaliste konverents teeb kõik selleks, et saavutada iga muudatuse puhul konsensus. Kui konsensuse saavutamiseks on tehtud kõik jõupingutused, kuid konsensuseni ei ole jõutud, saab viimase abinõuna muudatuse vastuvõtmiseks kasutada konverentsil osalevate ja hääletavate konventsiooniosaliste kahekolmandikulist häälteenamust.

3.           Vastuvõetud muudatuse esitab ÜRO peasekretär kõikidele lepinguosalistele ratifitseerimiseks, vastuvõtmiseks või heakskiitmiseks.

4.           Vastuvõetud muudatus jõustub kuus kuud pärast kolmanda ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmise kuupäeva. Kui muudatus jõustub, on see siduv nendele lepinguosalistele, kes on väljendanud nõusolekut olla sellega seotud.

5.           Kui riik või piirkondlik majandusintegratsiooni organisatsioon ratifitseerib, võtab vastu või kiidab heaks juba jõustunud muudatuse, jõustub muudatus selle liikmesriigi või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni suhtes kuus kuud pärast ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmise kuupäeva.

6.           Iga riiki või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni, mis saab konventsiooni osaliseks pärast muudatuse jõustumist, käsitletakse muudetud konventsiooni osalistena.

Konventsiooni denonsseerimine

Artikkel 11

1.           Osaline võib konventsiooni denonsseerida igal ajal, edastades hoiulevõtjale ametliku teatise. Denonsseerimine jõustub12 kuud pärast seda, kui hoiulevõtja on teatise saanud.

2.           Konventsiooni kohaldatakse edasi investori ja riigi vaheliste vahekohtumenetluste suhtes, mis on alustatud enne denonsseerimise jõustumist.

KOOSTATUD ühes eksemplaris, mille araabia-, hiina-, inglis-, prantsus-, vene- ja hispaaniakeelne tekst on võrdselt autentsed.

SELLE KINNITUSEKS on asjaomaste valitsuste täievolilised esindajad käesolevale konventsioonile alla kirjutanud.