SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Majandus- ja finantskriisi tagajärjel on investeeringute tase ELis võrreldes haripunktiga 2007. aastal vähenenud ligikaudu 15 %. Praegune tase on oluliselt allpool taset, mida varasemad suundumused eeldaksid, ja prognoosid näitavad, et meetmete puudumisel suureneksid investeeringud järgmistel aastatel üksnes osaliselt. See pärsib majanduse elavnemist, töökohtade loomist, pikaajalist majanduskasvu ja konkurentsivõimet. Selline investeeringute nappus ohustab strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide täitmist. Seepärast tõi Euroopa Komisjoni president komisjonile aastateks 2014–2019 esitatud poliitikasuunistes selle küsimuse esile olulise poliitilise väljakutsena, nagu ka Euroopa Ülemkogu 18. detsembril 2014 (EUCO 237/14) ja G20 juhid 15.–16. novembri 2014. aasta tippkohtumisel.

Üldine majanduslik ebakindlus, avaliku ja erasektori kõrge võlatase ELi majanduse teatavates osades ja selle mõju krediidiriskile piiravad manööverdamisruumi. Samas on olemas märkimisväärsed säästud ja hea finantslikviidsus. Hiljuti Euroopa Komisjoni, Euroopa Investeerimispanga ja ELi liikmesriikide poolt ühiselt läbiviidud uuringud kinnitavad, et märkimisväärne arv elujõulisi investeerimisprojekte jääb rahastamata.

Sellega seoses pani komisjon oma 26. novembri 2014. aasta teatises „Investeerimiskava Euroopa jaoks” ette ELi tasandil algatuse selle probleemi lahendamiseks. Kava tugineb kolmele üksteist tugevdavale suunale. Esiteks kaasatakse järgmise kolme aasta jooksul vähemalt 315 miljardit eurot täiendavaid investeeringuid, maksimeerides avaliku sektori vahendite mõju ja edendades erainvesteeringuid. Teiseks sihtotstarbelised algatused, millega tagatakse selle lisainvesteeringu vastavus reaalmajanduse vajadustele. Kolmandaks meetmed regulatiivse prognoositavuse parandamiseks ja investeerimistõkete kõrvaldamiseks, et muuta Euroopa atraktiivsemaks ja võimendada seeläbi investeerimiskava mõju.

Käesoleva ettepanekuga kehtestatakse ELi õiguskorra raames õigusraamistik ja nähakse ette eelarvelised eraldised investeerimiskava kahe esimese suuna jaoks. Kavandatud määruse vastuvõtmise järel rakendavad komisjon ja Euroopa Investeerimispank (EIP) seda ühiselt strateegiliste partneritena ja selge eesmärgiga kaasata sidusrühmi kõigil tasanditel. Investeerimiskava kolmanda suuna puhul, mis käsitleb regulatiivset keskkonda ja investeerimistõkete kõrvaldamist, on komisjon 16. detsembril 2014 vastu võetud töökavas (COM(2014) 910) näinud ette esimesed meetmed. Samuti teeb komisjon kõnealustes küsimustes koostööd teiste ELi institutsioonidega ja liikmesriikidega Euroopa poolaasta raames.

Võttes arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate olulist rolli ELi majanduses, eelkõige töökohtade loomisel, on nemad käesoleva ettepaneku kohasest toetusest suurimad kasusaajad.

Kõnealuste mehhanismide ülesehitus ja omadused põhinevad olemasolevatel kogemustel, mis on saadud ELi ja EIP grupi uudsete rahastamisvahendite ühisel kasutamisel.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJUHINNANGU TULEMUSED

President Juncker esitas 26. novembril Euroopa Parlamendile investeerimiskava. Euroopa Ülemkogu kiitis investeerimiskava heaks 18. detsembril 2014. Samuti kutsus Euroopa Ülemkogu liidu seadusandjaid üles leppima juuniks kokku vajalikus õigustekstis, nii et uusi investeeringuid saaks aktiveerida alates 2015. aasta keskpaigast.

Käesoleva ettepaneku aluseks olevaid õiguslikke, majanduslikke ja finantspõhimõtteid on põhjalikult arutatud Euroopa Investeerimispanga grupiga ning mitteametlikult arutatud avaliku ja erasektori esindajatega. Erasektori sidusrühmad on eelkõige rõhutanud rangete kvaliteedikriteeriumide ja selliste projektide sõltumatu valiku olulisust, mida võib kavaga toetada. Konkreetselt soovitati, et projektid peaksid: 1) olema algatuse toetusel majanduslikult elujõulised, 2) olema piisavalt küpsed, et neid saaks hinnata üldisel või kohalikul tasandil, 3) andma Euroopa lisandväärtust ja olema kooskõlas ELi poliitikaprioriteetidega (nt kliima- ja energiapakett 2030. aastaks, strateegia „Euroopa 2020” ja muud pikaajalised ELi strateegilised prioriteedid). Projektid ei tohiks olla piiratud piiriüleste projektidega (nt TEN-T ja TEN-E projektid).

Lisaks sai komisjon olulist teavet osalemisel eritöökonnas, mis käsitleb investeerimist ELi. Töökonna üldeesmärk oli anda ülevaade peamistest investeerimissuundumustest ja -vajadustest; analüüsida investeerimise peamisi takistusi ja kitsaskohti; pakkuda välja praktilisi lahendusi kõnealuste takistuste ja kitsaskohtade kõrvaldamiseks; teha kindlaks ELi lisandväärtusega strateegilised investeeringud, mida saaks teha lühiajalises perspektiivis; anda soovitusi usaldusväärse ja läbipaistva projektide registri väljatöötamiseks keskpikaks kuni pikaajaliseks perioodiks. Seda tööd on käesolevas ettepanekus arvesse võetud.

Töökonna lõpparuanne on kättesaadav järgmisel veebilehel:

http://ec.europa.eu/priorities/jobs-growth-investment/plan/docs/special-task-force-report-on-investment-in-the-eu_en.pdf

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 172, 173, artikli 175 lõige 3 ja artikli 182 lõige 1. Käesolevas ettepanekus nähakse ette õigusraamistik, mida on vaja teatise „Investeerimiskava Euroopa jaoks” kahe esimese suuna rakendamiseks.

Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele ei suuda liikmesriigid kavandatava meetme eesmärke piisavalt saavutada ja seepärast on need paremini saavutatavad ELi tasandil. Kuna liikmesriikide fiskaalvõimekus meetmete võtmiseks on erinev, on meetme ulatuse ja toime tõttu on taotletavaid eesmärke parem saavutada liidu tasandil. ELi tasandil tegutsemine tagaks uudsete rahastamisvahendite kasutamisel mastaabisäästu, edendades erainvesteeringuid kogu ELis ja kasutades ära Euroopa institutsioonide asjatundlikkust ja teadmisi. Mitmekordistav mõju ja mõju kohapeal oleksid seega palju suuremad, kui oleks saavutatud üheainsa liikmesriigi või liikmesriikide rühma investeeringute puhul. Liidu ühtne turg ja asjaolu, et puudub projektide riigi- või sektoripõhine jaotus, suurendavad atraktiivsust investorite jaoks ja vähendavad koguriski. Ettepanek ei lähe seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

3.1.      Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse loomine (artiklid 1–3)

Artikliga 1 antakse komisjonile õigus sõlmida EIPga leping Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (edaspidi „EFSI”) loomise kohta, et EIP riskivõtmisvõime suurendamise teel toetada investeeringuid liidus ja tagada parem juurdepääs rahastamisele kuni 3 000 töötajaga äriühingutele, keskendudes eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Ettepaneku artikliga 2 nähakse ette, et ELi tagatis eraldatakse EFSI kaudu EIP rahastatavatele investeerimistehingutele.

EFSI-le antava ELi tagatise kasutamine toimub vastavalt kindlaksmääratud juhtimisstruktuurile. EFSI-l on juhtorgan (artikkel 3), kes määrab kindlaks strateegilise suuna, strateegilise varade jaotuse ning tegevuspõhimõtted ja -korra, sealhulgas selliste projektide investeerimispoliitika, mida EFSI võib toetada, ja EFSI riskiprofiili. Sõltumatutest ekspertidest koosnev investeeringute komitee vastutab võimalike tehingute analüüsi ja tehingutele antava toetuse heakskiitmise eest, sõltumata asjaomase projekti geograafilisest asukohast.

Juhtorgani liikmed nimetatakse ametisse riskivõtmisvõimesse panustajate poolt, kelle hääleõigus on proportsionaalne panuse suurusega. Kui EFSI panustajad on üksnes liit ja EIP, jaotatakse juhtorgani liikmete ja häälte arv vastavalt raha või tagatise vormis antud panuse suurusele ning kõik otsused tehakse ühehäälselt.

Kui muud isikud ühinevad EFSI lepinguga, jaotatakse juhtorgani liikmete ja häälte arv vastavalt panustajate poolt raha või tagatise vormis antud panuse suurusele. Komisjoni ja EIP liikmete ja häälte arv arvutatakse vastavalt ümber. Juhtorgan püüab teha otsuseid ühehäälselt. Kui juhtorgan ei suuda ühehäälselt jõuda otsusele eesistuja seatud tähtajaks, teeb juhtorgan otsuse lihthäälteenamusega. Juhtorgani otsust ei võeta vastu juhul, kui komisjon või EIP hääletab selle vastu.

Investeeringute komitee liikmete hulka kuuluvad kuus sõltumatut turueksperti ja tegevdirektor. Tegevdirektorit abistab tegevdirektori asetäitja. Tegevdirektor valmistab ette ja juhatab investeeringute komitee kohtumisi. Mõlema organi otsused tehakse lihthäälteenamusega, kuid juhtorganis püütakse jõuda konsensusele. Projektid valitakse välja objektiivsel alusel ilma mis tahes eelnevalt kindlaks määratud sektoripõhise või geograafilise eelistuseta, et maksimeerida tagatisfondi lisandväärtust. EFSI-l on ka võimalus rahastada koos liikmesriikidega ja erainvestorite investeerimisplatvormidega riiklikul, piirkondlikul või sektori tasemel.

Lisaks EFSI loomist, tegevust ja juhtimist käsitlevatele erisätetele nähakse EFSI lepinguga ette ka Euroopa investeerimisnõustamise keskuse loomine (artikli 2 lõige 2). Tuginedes olemasolevatele EIP ja komisjoni nõustamisteenustele annab Euroopa investeerimisnõustamise keskus nõuandvat toetust investeerimisprojektide kindlakstegemiseks, ettevalmistamiseks ja arendamiseks ning tegutseb ühtse projektide rahastamise tehnilise nõustamise (sealhulgas õigusküsimustes) keskusena liidus. See hõlmab toetust tehnilise abi kasutamiseks projekti koostamisel, uudsete rahastamisvahendite kasutamiseks ning avaliku ja erasektori partnerluse kasutamiseks.

3.2.      ELi tagatise andmine ja ELi tagatisfondi loomine (artiklid 4–8)

Ettepaneku artikliga 4 nähakse ette algne ELi tagatis 16 miljardit eurot EIP rahastamis- ja investeerimistehinguteks. Vastavalt artiklile 5 peavad need tehingud toetama taristu arendamist või investeeringuid haridusse, tervishoidu, teadusuuringutesse, arendustegevusse, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiasse ning innovatsiooni või taastuvenergia ja energiatõhususe edendamist või taristuprojekte keskkonna, loodusvarade, linnaarenduse ja sotsiaalvaldkonnas või VKEsid ja keskmise turukapitalisatsiooniga äriühinguid, sealhulgas võimaldades käibekapitali riski rahastamist. Toetust saab anda otse EIP või Euroopa Investeerimisfondi kaudu. Need institutsioonid pakuvad kõrge finantsriskitaluvusvõimega rahastamist (omakapital, kvaasiomakapital jne), võimaldades erasektori investoritel kaasinvesteerida.

Selleks et tagada ELi eelarve nõuetekohane täitmine isegi juhul, kui tagatis realiseeritakse, nähakse artikliga 8 ette tagatisfond. Kogemused seoses EFSI toetatavate investeeringute laadiga osutavad, et liidu eelarvest tehtavate maksete ja liidu tagatiskohustuste kogumahu vaheline asjakohane suhe oleks 50 %. Tavatingimustes rahastatakse kõnealune sihttase 50 % ELi eelarvest, summadest, mida liit saab investeeringutest, summadest, mis on sisse nõutud lepingulised kohustused täitmata jätnud võlgnikelt, ja tagatisfondi investeeritud vahenditest saadud tulust. Algetapis rahastatakse 8 miljardit eurot siiski üksnes liidu eelarvest tehtavate maksetega. Alates 2016. aastast tehakse eelarvest järk-järgult sissemakseid tagatisfondi ja fondi maht peaks jõudma 8 miljardi euroni aastaks 2020. ELi tagatise realiseerimise korral on siiski asjakohane võtta sihttaseme arvutamisel arvesse ka tagatisfondi alternatiivseid allikaid, et piirata võimalikku mõju ELi eelarvele. Selline arvutamisel arvessevõtmine on piiratud realiseeritud ELi tagatise summaga.

Maksimaalse kulutõhususe tagamiseks tehakse komisjonile ülesandeks kõnealuste vahendite investeerimine. Lisaks antakse komisjonile õigus delegeeritud õigusaktidega muuta pärast 2018. aastat fondi sihtsummat 10 %. See peaks võimaldama komisjonil võtta arvesse saadud praktilisi kogemusi ja hoida ära eelarvevahendite põhjendamatu väljavoolu, tagades samas pideva kaitse.

Väljaarvatud omakapitali võimaliku vähenemise korral, mil EIP võib otsustada viivitamata tagatise realiseerida, tuleks tagatist realiseerida üksnes kord aastas pärast olemasolevatest tehingutest tuleneva tulu ja kahju tasaarvestamist.

Tagatise realiseerimise korral vähendataks tagatise mahtu allapoole algset 16 miljardit eurot. Liidu tulevased tulud EFSI tegevusest tuleks siiski eraldada ELi tagatise taastamiseks algses summas.

3.3.      Euroopa investeerimisprojektide registri loomine (artikkel 9)

Nagu sidusrühmad on sageli märkinud, on ELi investeeringute mahtu piiravaks teguriks puudulikud teadmised olemasolevate ja tulevaste investeerimisprojektide kohta ELis. Lisaks EFSI tegevusele nähakse ettepanekuga ette Euroopa investeerimisprojektide registri loomine, mis peaks tagama, et teave võimalike projektide kohta on läbipaistev ja investoritele kättesaadav.

3.4.      EFSI tehingutega seotud aruandlus ja aruandekohustus ning EFSI tehingute hindamine ja läbivaatamine (artiklid 10–12)

Võttes arvesse, et EIP kasutab ELi tagatist, on asjakohane, et EIP annab komisjonile, Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt aru ELi tagatisega kaetud tehingute kohta.

Artikliga 12 on ette nähtud, et EIP ja komisjon teostavad korrapäraselt hindamisi, et tagada EFSI, ELi tagatise ja tagatisfondi nõuetekohane kasutamine. Selles kontekstis on eriti oluline aruandekohustus Euroopa Parlamendi ees.

3.5.      Üldsätted (artiklid 13–17)

EIP kasutatava ELi tagatise puhul on asjakohane kohaldada mitmeid üldeeskirju. Artikliga 13 nähakse ette teave, mis tuleb avalikustada ELi tagatisega seotud tegevuse kohta. Artiklid 14 ja 15 käsitlevad vastavalt kontrollikoja ja Euroopa Pettustevastase Ameti pädevust ning artikliga 16 jäetakse välja teatavat liiki tegevused. Artikliga 17 antakse komisjonile õigus võtta asjaomases korras vastu delegeeritud õigusakte.

3.6.      Muutmine (artiklid 18-19)

Artiklitega 18 ja 19 nähakse ette tegevusassigneeringute ümberjaotamine programmist Horisont 2020 (määrus (EL) nr 1291/2013) ja Euroopa ühendamise rahastust (määrus (EL) nr 1316/2013).

4.           MÕJU EELARVELE

EFSI-le antava ELi tagatise maht on 16 miljardit eurot ja see on täielikult kättesaadav alates käesoleva määruse jõustumisest. Selleks et tagada ELi eelarve nõuetekohane täitmine hoolimata tagatise võimalikust realiseerimisest, luuakse tagatisfond ja tehakse sinna 2020. aastaks eraldisi 50 % ELi tagatiskohustuste kogumahust. Tagatisfondi tehakse makseid 500 miljardit eurot 2016. aastal, 1 miljard eurot 2017. aastal ja 2 miljardit eurot 2018. aastal. 2019. ja 2020. aastal tehtavad maksed mahus 2,25 miljardit eurot sõltuvad sellest, kas tagatisfondi sihtsumma hoitakse pärast 2018. aastat muutumatuna tasemel 50 %. Kulukohustuste assigneeringute maht on 1,35 miljardit eurot 2015. aastal, 2,03 miljardit eurot 2016. aastal, 2,641 miljardit eurot 2017. aastal ja 1,979 miljardit eurot 2018. aastal. Tagatisfondi järk-järguline rahastamine ei tohiks kujutada ohtu ELi eelarvele esimestel aastatel, kuna tagatise võimalik realiseerimine seoses saadud kahjuga toimub alles pikema aja jooksul.

Nagu EIP praeguse tegevuse puhul, nõutakse kasusaajatelt EFSI raames tehtud EIP tehingute kulude katmist. EIP poolne tagatise kasutamine ja tagatisfondi vahendite investeerimine peaks tagama positiivse netotulu. EFSI tulud jaotatakse proportsionaalselt riskivõtmisvõimesse panustajate vahel. Tagatisfondi üleliigseid vahendeid võib kasutada ELi tagatise taastamiseks algses mahus.

Kahe meetmega kaasnevad EIP-le kulud, mida ei saa kasusaajad katta.

1.           Käesoleva ettepaneku artikli 2 lõike 2 kohaselt loodud Euroopa investeerimisnõustamise keskust rahastatakse peamiselt olemasolevate ELi programmide (Euroopa ühendamise rahastu, programmi „Horisont 2020” jne) jaoks ette nähtud EIP tehnilise abi rahastamispaketist. Täiendav rahastamine kuni 20 miljonit eurot aastas (10 miljonit eurot 2015. aastal) võib olla vajalik ja see nähakse eelarves ette vastavalt käesolevale ettepanekule lisatud finantsselgitusele. Samuti kaetakse projektide registri mis tahes võimalikud kulud.

2.           EIP-l tekivad halduskulud EIFi kaudu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rahastamise suurendamisel. Praegused prognoosid instrumentide liigi ja uute tehingute allkirjastamise kiiruse kohta osutavad, et makstavate tasude maht on kokku ligikaudu 105 miljonit eurot, millest ligikaudu 48 miljonit eurot 2020. aastani. Võttes arvesse võimalust tasumist edasi lükata kuni ajani, mil selleks saaks kasutada saadud tulu, ei ole kõnealuseid makseid eelarves veel ette nähtud, vaid neid on kirjeldatud finantsselgituse lisas.

EIP kulud, mida ei ole kasusaajatelt tagasi saadud ega ELi antud tagatise tasustamisest maha arvatud, võib katta ELi tagatisega kumulatiivse piirmäärani, mis vastab 1 %-le antud tagatise summast.

Käesoleva ettepanekuga ette nähtud tegevusassigneeringuid rahastatakse täielikult mitmeaastase finantsraamistiku alusel (2014–2020). 6 miljardit eurot jaotatakse ümber rubriigis 1A, 2,11 miljardit eurot rahastatakse mittesihtotstarbelise varu (sealhulgas kulukohustuste koguvaru) kasutamise teel. Kuigi toetuste rahastamist Euroopa ühendamise rahastu ja programmi „Horisont 2020” raames vähendatakse, tagab EFSI mitmekordistav mõju investeeringute märkimisväärse suurenemise kõnealuse kahe olemasoleva programmiga hõlmatud poliitikavaldkondades.

5.           TÄIENDAV TEAVE

Käesoleva ettepaneku rahastamispakett ei näe sõnaselgelt ette liikmesriikide või muude kolmandate isikute panust mis tahes loodavatesse struktuuridesse. Artikli 1 lõikega 2 siiski sõnaselgelt lubatakse kõnealustel huvitatud isikutel ühineda EFSI lepinguga kapitalisissemaksete tegemise teel fondi.

Komisjon on märkinud, et juhul, kui liikmesriik otsustab anda panuse EFSI, võtab komisjon riigi rahanduse hindamisel vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 126 ja määrusele (EÜ) nr 1467/1997 sellise panuse suhtes positiivse seisukoha. Komisjoni 13. jaanuari 2015. aasta teatises („Stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivate nõuete paindlikum kasutamine”) on esitatud sellise stsenaariumi korral kohaldatavad erisätted.

2015/0009 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 172 ja 173, artikli 175 lõiget 3 ja artikli 182 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee arvamusi,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)       Majandus- ja finantskriisi tõttu on investeeringute maht liidus vähenenud. Pärast jõudmist haripunkti 2007. aastal on investeeringute maht vähenenud ligikaudu 15 %. Eelkõige on investeeringute nappus liidus tingitud turu ebakindlusest majanduslike väljavaadete osas ja liikmesriikide eelarvepiirangutest. Investeeringute nappus pärsib majanduse elavnemist, töökohtade loomist, kasvuväljavaateid pikaajalises perspektiivis ja konkurentsivõimet.

(2)       Investeeringute nappusest tingitud nõiaringist väljumiseks tuleb võtta laiaulatuslikke meetmeid. Struktuurireformid ja eelarvepoliitiline vastutus on investeeringute edendamiseks vajalikud eeltingimused. Koos investeeringute rahastamise uue hooga võivad kõnealused eeltingimused luua positiivse mõjuringi, kus investeerimisprojektid aitavad toetada tööhõivet ja nõudlust ning tagavad kasvupotentsiaali jätkusuutliku suurenemise.

(3)       G20 on ülemaailmse taristualgatuse raames tunnistanud investeeringute olulisust nõudluse edendamisel ning majanduskasvu ja tootlikkuse suurendamisel ning on kohustunud looma tingimused investeeringute soodustamiseks.

(4)       Majandus- ja finantskriisi ajal on liit võtnud meetmeid majanduskasvu soodustamiseks, eelkõige aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” algatuste kaudu. Ka Euroopa Investeerimispank (edaspidi „EIP”) on suurendanud oma rolli investeeringute soodustamisel ja edendamisel liidus, osaliselt kapitali suurendamise teel 2013. aasta jaanuaris. Tuleb võtta täiendavaid meetmeid, et tagada liidu investeerimisvajaduste rahuldamine ning turupõhise likviidsuse tõhus kasutamine ja suunamine elujõuliste investeerimisprojektide rahastamiseks.

(5)       Ametisseastuv Euroopa Komisjoni president esitas 15. juulil 2014 Euroopa Parlamendile Euroopa Komisjoni poliitikasuunised. Kõnealustes poliitkasuunistes kutsuti üles kaasama „järgmise kolme aasta jooksul avaliku ja erasektori investeeringuteks reaalmajandusse juurde kuni 300 miljardit eurot”, et soodustada investeeringuid töökohtade loomiseks.

(6)       Komisjon esitas 26. novembril 2014 teatise „Investeerimiskava Euroopa jaoks”,[1] mille kohaselt luuakse Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (edaspidi „EFSI”), läbipaistev Euroopa tasandi investeerimisprojektide register ja Euroopa investeerimisnõustamise keskus ning nähakse ette ambitsioonikas kava, et kõrvaldada takistused investeerimisel ja kujundada välja ühtne turg.

(7)       18. detsembri 2014. aasta Euroopa Ülemkogu järeldas, et „investeeringute suurendamine ja turutõrke käsitlemine Euroopas on suur poliitiline väljakutse” ja et „uus fookus investeeringutel, koos liikmesriikide pühendumusega intensiivistada struktuurireforme ja püüelda majanduskasvu soodustava eelarve konsolideerimise suunas, loob aluse majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks Euroopas” ning kutsus üles „looma EIP grupis Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi eesmärgiga mobiliseerida ajavahemikus 2015–2017 uusi investeeringuid summas 315 miljardit eurot”.

(8)       EFSI on osa terviklikust lähenemisviisist, et lahendada avaliku ja erasektori investeeringute ebakindlusega seotud probleeme. Strateegia rajaneb kolmel alusel: mobiliseerida rahalised vahendid investeeringuteks, tagada investeeringute jõudmine reaalmajandusse ja parandada investeerimiskeskkonda liidus.

(9)       Tuleks parandada investeerimiskeskkonda liidus, kõrvaldades takistused investeerimisel, tugevdades ühtset turgu ja edendades regulatiivset prognoositavust. Nii EFSI tegevus kui ka investeeringud kogu Euroopas tervikuna peaksid sellest täiendavast tööst kasu saama.

(10)     EFSI eesmärk peaks olema aidata lahendada probleeme, mis on seotud rahastamisega ja tootlike investeeringute rakendamisega liidus ning tagada parem juurdepääs rahastamisele. Kavakohaselt peaksid paremast juurdepääsust rahastamisele saama eelkõige kasu väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad. Samuti on asjakohane laiendada paremast juurdepääsust rahastamisele saadavat kasu keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, st kuni 3 000 töötajaga äriühingutele. Euroopa praeguste investeerimisraskuste ületamine peaks aitama tugevdada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust.

(11)     EFSI peaks toetama strateegilisi investeeringuid, millel on suur majanduslik lisandväärtus ja mis aitavad saavutada liidu poliitikaeesmärke.

(12)     Paljud väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ning keskmise turukapitalisatsiooniga äriühingud kogu liidus vajavad abi turupõhise rahastamise ligitõmbamisel, eelkõige suurema riskiga investeeringute puhul. EFSI peaks aitama kõnealustel ettevõtjatel lahendada kapitalipuudusega seotud probleeme, võimaldades EIP-l ja Euroopa Investeerimisfondil (edaspidi „EIF”) teha otseseid ja kaudseid kapitalisüste, samuti anda tagatisi kõrgekvaliteedilistele laenude väärtpaberistamistele ning muudele toodetele, mille puhul järgitakse EFSI eesmärke.

(13)     EFSI tuleks luua EIP raames, et saada kasu EIP kogemustest ja tõendatud tulemustest ning tagada tehingute positiivne mõju võimalikult kiiresti. EFSI tegevus väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning keskmise turukapitalisatsiooniga äriühingute rahastamisel peaks toimuma Euroopa Investeerimisfondi (EIF) kaudu, et saada kasu EIFi kogemustest selles valdkonnas.

(14)     EFSI peaks keskenduma projektidele, millel on suur ühiskondlik ja majanduslik väärtus. Eelkõige peaks EFSI keskenduma projektidele, mis edendavad töökohtade loomist, pikaajalist majanduskasvu ja konkurentsivõimet. EFSI peaks toetama väga erinevaid finantstooteid, sealhulgas omakapitali, võlga või tagatisi, et paremini vastata konkreetse projekti vajadustele. Selline lai tootevalik peaks võimaldama EFSI-l kohaneda turu vajadustega, edendades samas erainvesteeringuid projektidesse. EFSI ei tohiks asendada turupõhist rahastamist, vaid peaks soodustama erasektori poolset rahastamist, kõrvaldades turutõrked, et tagada avaliku sektori rahaliste vahendite kõige tõhusam ja strateegilisem kasutamine. Riigiabi põhimõtete järgimise nõue peaks aitama kaasa sellisele tõhusale ja strateegilisele kasutamisele.

(15)     Selleks et täiendada olemasolevaid tehinguid, peaks EFSI keskenduma projektidele, mille riski ja tootluse profiil on kõrgem kui olemasolevatel EIP ja liidu instrumentidel. EFSI peaks rahastama projekte kogu liidus, sealhulgas riikides, mida finantskriis kõige rohkem mõjutas. EFSId tuleks kasutada ainult juhul, kui ei ole võimalik rahastada mõistlikel tingimustel muudest allikatest.

(16)     EFSI peaks keskenduma investeeringutele, mis eeldatavalt on majanduslikult ja tehniliselt elujõulised ja millega võib kaasneda asjakohane risk, kuid mis samas peavad vastama teatavatele EFSI rahastamise nõuetele.

(17)     Otsuseid EFSI toetuse kasutamise kohta taristu ja keskmise turukapitalisatsiooniga äriühingute suurte projektide puhul peaks tegema investeeringute komitee. Investeeringute komiteesse peaksid kuuluma sõltumatud eksperdid, kellel on teadmisi ja kogemusi investeerimisprojektide valdkonnas. Investeeringute komitee peaks andma aru EFSI juhtorganile, kes peaks teostama järelevalvet EFSI eesmärkide saavutamise üle. Selleks et tõhusalt ära kasutada EIFi kogemusi, peaks EFSI toetama EIFi rahastamist, et EIF saaks võtta ette individuaalseid projekte väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning keskmise turukapitalisatsiooniga äriühingute valdkonnas.

(18)     Selleks et EFSI saaks toetada investeeringuid, peaks liit andma tagatise summas 16 000 000 000 eurot. Portfellipõhise andmise korral peaks sõltuvalt instrumendi liigist (nt võlg, omakapital või tagatised) kohaldama tagatise ulatuse suhtes ülempiiri, mida kajastatakse protsendina olemasolevate kohustuste portfelli mahust. Prognoositakse, et tagatise kombineerimisel EIP eraldatava 5 000 000 000 euroga peaks EFSI toetus võimaldama teha täiendavaid EIP ja EIFi investeeringuid 60 800 000 000 eurot. Need EFSI toetatavad 60 800 000 000 eurot peaksid võimaldama teha aastatel 2015–2017 investeeringuid liidus kokku 315 000 000 000 eurot. Tagatised, mis on seotud projektidega, mis on viidud lõpule ilma tagatist realiseerimata, on kättesaadavad uute tehingute toetamiseks.

(19)     EFSI vahendite täiendavaks suurendamiseks peaks selles osalemine olema olemasolevate panustajate nõusolekul avatud kolmandatele isikutele, sealhulgas liikmesriikidele, riiklikele tugipankadele või liikmesriikide omandis olevatele või kontrollitavatele avalik-õiguslikele asutustele, erasektori üksustele ja liiduvälistele üksustele. Kolmandad isikud võivad otseselt panustada EFSI ja võtta osa EFSI juhtimisstruktuurist.

(20)     Projektide tasandil võivad kolmandad isikud kaasrahastada EFSIga projektipõhiselt või investeerimisplatvormide kaudu, mis on seotud teatavate geograafiliste piirkondadega või valdkondlike sektoritega.

(21)     Tingimusel et täidetud on kõik asjaomased abikõlblikkuse kriteeriumid, võivad liikmesriigid kasutada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde, et panustada selliste toetuskõlblike projektide rahastamisse, mida toetatakse ELi tagatisega. Kõnealuse lähenemisviisi paindlikkus peaks võimaldama maksimaalselt tõmmata ligi investoreid EFSI investeeringute valdkondades.

(22)     Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule peaksid EFSI toetatavad taristu- ja projektiinvesteeringud olema kooskõlas riigiabi eeskirjadega. Sellega seoses teatas komisjon, et määrab kindlaks riigiabi hindamise põhimõtted, millele projekt peab EFSI toetuse saamiseks vastama. Komisjon on teatanud, et juhul, kui projekt vastab kõnealustele kriteeriumidele ja saab EFSI toetust, hinnatakse mis tahes riiklikku täiendavat toetust riigiabi lihtsustatud ja kiirendatud hindamismenetluse raames, mille puhul kontrollib komisjon täiendavalt üksnes avaliku sektori toetuse proportsionaalsust (ülemäärase hüvitamise puudumine). Samuti on komisjon teatanud, et annab täiendavaid suuniseid põhimõtete kohta, et tagada avaliku sektori vahendite tõhus kasutamine.

(23)     Võttes arvesse kiireloomuliste meetmete vajadust liidus, võivad EIP ja EIF rahastada 2015. aastal enne käesoleva määruse jõustumist täiendavaid projekte, mis jäävad väljapoole nende tavapärast profiili. Selleks et käesoleva määrusega ette nähtud meetmetest saadav kasu oleks võimalikult suur, peaks olema võimalik hõlmata sellised täiendavad projektid ELi tagatisega juhul, kui need vastavad käesolevas määruses sätestatud sisulistele kriteeriumidele.

(24)     EFSI toetatavaid EIP rahastamis- ja investeerimistehinguid tuleb jätkuvalt teha EIP kehtestatud eeskirjade ja korra, sh asjakohaste kontrollimeetmete ja maksudest kõrvalehoidumise vältimiseks võetud meetmete kohaselt, kooskõlas kontrollikoja ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) asjaomaste eeskirjade ja menetlustega, sealhulgas Euroopa Komisjoni, Euroopa Kontrollikoja ja Euroopa Investeerimispanga vahelise kolmepoolse lepinguga.

(25)     EIP peaks korrapäraselt hindama EFSI toetatavaid tegevusi, et hinnata nende asjakohasust, tulemusi ja mõju ning teha kindlaks aspektid, millega saab tulevast tegevusi tõhustada. Sellised hindamised peaksid toetama vastutust ja jätkusuutlikkuse analüüsi.

(26)     Paralleelselt EFSI kaudu tehtavate rahastamistehingutega tuleks luua Euroopa investeerimisnõustamise keskus. Euroopa investeerimisnõustamise keskus peaks andma olulist tuge projektide arendamiseks ja ettevalmistamiseks kogu liidus, kasutades ära komisjoni, EIP, riiklike tugipankade ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide juhtimisorganite teadmisi. See peaks olema ühtne kontaktpunkt küsimustes, mis on seotud investeeringute tehnilise abiga liidus.

(27)     EIP-le antava ELi tagatisega seotud riskide katmiseks tuleks luua tagatisfond. Tagatisfond tuleks luua järk-järguliste maksetega liidu eelarvest. Lisaks tuleks tagatisfondi täiendada ka selliste projektide tuludest ja tagasimaksetest, mis on saanud EFSI toetust, ja summadest, mis on sisse nõutud lepingulised kohustused täitmata jätnud võlgnikelt, kui tagatisfond on juba EIP-le tagatise välja maksnud.

(28)     Tagatisfond peaks tagama liidu eelarvele likviidsuspuhvri EFSI eesmärkide saavutamisel saadud kahjude katteks. Kogemused seoses EFSI toetatavate investeeringute laadiga osutavad, et liidu eelarvest tehtavate maksete ja liidu tagatiskohustuste kogumahu vaheline asjakohane suhe oleks 50 %.

(29)     Liidu eelarvest antava panuse osaliseks rahastamiseks tuleks vähendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013[2] ette nähtud teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi „Horisont 2020” ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1316/2013[3] ette nähtud Euroopa ühendamise rahastu rahastamispaketti. EFSI ei dubleeri kõnealuste programmide eesmärki. Mõlema programmi vähendamine tagatisfondi rahastamiseks peaks siiski tagama suuremad investeeringud nende vastavate volituste alla kuuluvates valdkondades, kui oleks võimalik teha olemasolevate programmide raames. EFSI peaks suutma võimendada ELi tagatist, et mitmekordistada finantsmõju teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiataristu valdkonnas võrreldes sellega, kui vahendeid oleks kasutatud toetustena programmi „Horisont 2020” ja Euroopa ühendamise rahastu raames. Seepärast oleks asjakohane suunata osa kõnealuste programmide jaoks kavandatud rahastamisest ümber EFSI tarbeks.

(30)     Võttes arvesse nende ülesehituse laadi, ei ole ELi tagatis EIP-le ega tagatisfond „rahastamisvahendid” Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 966/2012 tähenduses[4].

(31)     Liidus on märkimisväärne arv potentsiaalselt elujõulisi projekte, mida ei ole rahastatud selliste projektidega seotud ebakindluse ja läbipaistmatuse tõttu. Sageli on see tingitud sellest, et erainvestorid ei ole projektidest teadlikud või neil ei ole piisavalt teavet investeerimisriskide hindamiseks. Komisjon ja EIP peaksid liikmesriikide toel edendama investeerimiseks sobivate praeguste ja tulevaste investeerimisprojektide läbipaistva registri loomist liidus. Projektide register peaks tagama, et teave investeerimisprojektide kohta avalikustatakse korrapäraselt ja struktureeritud viisil, et tagada investoritele usaldusväärne teave investeerimisotsuste tegemiseks.

(32)     Liikmesriigid on ka riiklikul tasandil alustanud projektide registrite loomist ja edendamist riikliku tähtsusega projektide jaoks. Komisjoni ja EIP koostatav teave peaks sisaldama viiteid asjaomastele riiklikele projektiregistritele.

(33)     Kuigi projektide registri raames kindlaks tehtud projekte võib EIP kasutada EFSI toetatavate projektide kindlakstegemiseks ja väljavalimiseks, peaks projektide registril olema laiem kohaldamisala projektide kindlakstegemisel kogu liidus. See kohaldamisala võib hõlmata projekte, mida võib täielikult rahastada erasektori poolt või muude Euroopa või riikliku tasandi instrumentide abil. EFSI peaks suutma toetada rahastamist ja investeeringuid projektide registrisse kantud projektidesse, kuid ei tohiks olla automaatset seost registrisse kandmise ja EFSI toetusele juurdepääsu vahel ning EFSI-l peaks olema kaalutlusõigus selliste projektide valikul ja toetamisel, mis ei ole registrisse kantud.

(34)     Selleks et tagada aruandekohustus Euroopa kodanike ees, peaks EIP korrapäraselt esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruandeid EFSI edusammude ja mõju kohta.

(35)     Selleks et tagada ELi tagatiskohustuste asjakohane ulatus ja ELi tagatise pidev kättesaadavus, tuleks komisjonile anda õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 290 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, millega kohandatakse liidu üldeelarvest makstavaid summasid ja vastavalt muudetakse I lisa. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(36)     Kuna käeoleva määruse eesmärke, nimelt toetada investeeringuid liidus ja tagada parem juurdepääs rahastamisele kuni 3 000 töötajaga äriühingutele, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, sest liikmesriikide fiskaalvõimekus meetmete võtmiseks on erinev, ning on neid meetme ulatuse ja toime tõttu parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond

Artikkel 1 Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond

1.           Komisjon sõlmib Euroopa Investeerimispangaga (edaspidi „EIP”) lepingu Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (edaspidi „EFSI”) asutamise kohta.

EFSI eesmärk on EIP riskivõtmisvõime suurendamise teel toetada investeeringuid liidus ja tagada parem juurdepääs rahastamisele kuni 3 000 töötajaga äriühingutele, keskendudes eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.

2.           EFSI leping on ühinemiseks avatud liikmesriikidele. Olemasolevate panustajate nõusolekul on EFSI leping avatud ühinemiseks ka muudele kolmandatele isikutele, sealhulgas riiklikele tugipankadele või liikmesriikide omandis olevatele või kontrollitavatele avalik-õiguslikele asutustele ning erasektori üksustele.

Artikkel 2 EFSI lepingu tingimused

1.           EFSI leping sisaldab eelkõige järgmist:

(a) sätted, mille kohaselt luuakse EFSI eraldiseisva, selgelt eristatava ja läbipaistva tagatissüsteemina ning EIP hallatava eraldi kontona;

(b) EIP poolt EFSI kaudu antava rahalise toetuse summa ja tingimused;

(c) EIP poolt EFSI kaudu Euroopa Investeerimisfondile (edaspidi „EIF”) antava rahastamise tingimused;

(d) EFSI juhtimiskord vastavalt artiklile 3, ilma et see piiraks Euroopa Investeerimispanga põhikirja kohaldamist;

(e) üksikasjalikud eeskirjad ELi tagatise andmise kohta vastavalt artiklile 7, sealhulgas eri liiki instrumentide portfellide tagatise ülempiir, ELi tagatise realiseerimine, mis väljaarvatud omakapitali võimaliku vähenemise korral toimub üksnes kord aastas pärast tehingutest tuleneva tulu ja kahju tasaarvestamist, ja tasu ELi tagatise eest ning nõue, mille kohaselt jaotatakse riski võtmise eest saadud tasu panustajate vahel proportsionaalselt nende vastava riski osakaaluga;

(f) nõuete sissenõudmist käsitlevad sätted ja menetlused;

(g) ELi tagatise kasutamist reguleerivad nõuded, sealhulgas teatavad tähtajad ja peamised tulemusnäitajad;

(h) sätted Euroopa investeerimisnõustamise keskuse rahastamise kohta vastavalt lõike 2 kolmandale lõigule;

(i) sätted selle kohta, mil viisil võivad kolmandad isikud kaasrahastada EFSI toetatavaid EIP rahastamis- ja investeerimistehinguid;

(j) ELi tagatise ulatust käsitlevad sätted.

EFSI lepinguga nähakse ette EFSI toetusega tehingute ja EIP muude tehingute selge eristamine.

EFSI lepinguga nähakse ette, et EIFi poolt läbiviidavaid EFSI tegevusi juhivad EIFi juhtorganid.

EFSI lepinguga nähakse ette, et liidule ettenähtud tasu EFSI toetatud tehingutest eraldatakse pärast ELi tagatise realiseerimisest tulenevate maksete ning lõike 2 ja artikli 5 lõike 3 kohast kulude mahaarvamist.

2.           EFSI lepinguga nähakse ette Euroopa investeerimisnõustamise keskuse loomine EIP raames. Euroopa investeerimisnõustamise keskuse eesmärk on tuginedes olemasolevatele EIP ja komisjoni nõustamisteenustele anda nõuandvat toetust investeerimisprojektide kindlakstegemiseks, ettevalmistamiseks ja arendamiseks ning tegutseda ühtse projektide rahastamise tehnilise nõustamise keskusena liidus. See hõlmab toetust tehnilise abi kasutamiseks projekti koostamisel, uudsete rahastamisvahendite kasutamiseks, avaliku ja erasektori partnerluse kasutamiseks ning vajaduse korral nõuandeid ELi õiguse asjaomastes küsimustes.

Selle eesmärgi täitmiseks kasutab Euroopa investeerimisnõustamise keskus EIP, komisjoni, riiklike tugipankade ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide juhtimisorganite teadmisi.

Euroopa investeerimisnõustamise keskust rahastab osaliselt liit summas kuni 20 000 000 eurot aastas ajavahemikul kuni 31. detsembrini 2020 lisateenuste eest, mida Euroopa investeerimisnõustamise keskus osutab lisaks olemasolevale EIP tehnilisele abile. Pärast 2020. aastat on liidu rahaline panus otseselt seotud tulevaste mitmeaastaste finantsraamistike sätetega.

3.           Liikmesriigid, kes saavad EFSI lepingu osalisteks, peavad suutma anda oma panuse, eelkõige raha või EIP-le vastuvõetava tagatise vormis. Muud kolmandad osalised peavad suutma anda oma panuse üksnes rahas.

Artikkel 3 EFSI juhtimine

1.           EFSI lepinguga nähakse ette, et EFSId juhib juhtorgan, kes määrab kindlaks strateegilise suuna, strateegilise varade jaotuse ning tegevuspõhimõtted ja -korra, sealhulgas selliste projektide investeerimispoliitika, mida EFSI võib toetada, ja EFSI riskiprofiili kooskõlas artikli 5 lõikes 2 sätestatud eesmärkidega. Juhtorgan valib ühe oma liikmetest eesistujaks.

2.           Kui EFSI panustajad on üksnes liit ja EIP, jaotatakse juhtorgani liikmete ja häälte arv vastavalt raha või tagatise vormis antud panuse suurusele.

Juhtorgan teeb otsuseid ühehäälselt.

3.           Kui muud isikud ühinevad EFSI lepinguga vastavalt artikli 1 lõikele 2, jaotatakse juhtorgani liikmete ja häälte arv vastavalt panustajate poolt raha või tagatise vormis antud panuse suurusele. Komisjoni ja EIP liikmete ja häälte arv vastavalt lõikele 2 arvutatakse vastavalt ümber.

Juhtorgan püüab teha otsuseid ühehäälselt. Kui juhtorgan ei suuda jõuda ühehäälsele otsusele eesistuja seatud tähtajaks, teeb juhtorgan otsuse lihthäälteenamusega.

Juhtorgani otsust ei võeta vastu juhul, kui komisjon või EIP hääletab selle vastu.

4.           EFSI lepinguga nähakse ette, et EFSI-l on tegevdirektor, kes vastutab EFSI igapäevase juhtimise ja lõikes 5 osutatud investeeringute komitee kohtumiste ettevalmistamise ja juhatamise eest. Tegevdirektorit abistab tegevdirektori asetäitja.

Tegevdirektor esitab igas kvartalis juhtorganile EFSI tegevusaruande.

Tegevdirektor ja tegevdirektori asetäitja nimetatakse ametisse juhtorgani poolt komisjoni ja EIP ühisettepaneku alusel kolmeaastaseks ametiajaks, mida võib pikendada.

5.           EFSI lepinguga nähakse ette, et EFSI-l on investeeringute komitee, kes vastutab võimalike tehingute analüüsimise eest kooskõlas EFSI investeerimispoliitikaga ja ELi tagatise vormis toetuse andmise heakskiitmise eest tehingutele kooskõlas artikliga 5, olenemata nende geograafilisest asukohast.

Investeeringute komiteesse kuuluvad kuus sõltumatut eksperti ja tegevdirektor. Sõltumatutel ekspertidel on suured asjakohased kogemused projektide rahastamise valdkonnas ja nad nimetab ametisse juhtorgan kolmeaastaseks ametiajaks, mida võib pikendada.

Investeeringute komitee otsused tehakse lihthäälteenamusega.

II PEATÜKK – ELi tagatis ja ELi tagatisfond

Artikkel 4 ELi tagatis

Liit annab EIP-le liidus tehtavateks rahastamis- ja investeerimistehinguks tagatise, mis on reguleeritud käesoleva määrusega (ELi tagatis). ELi tagatis antakse nõudmisel tagatisena artiklis 6 osutatud instrumentide suhtes.

Artikkel 5 ELi tagatise kasutamise nõuded

1.           ELi tagatise andmiseks peab jõustuma EFSI leping.

2.           ELi tagatis antakse EIP rahastamis- ja investeerimistehingutele, mille on heaks kiitnud artikli 3 lõikes 5 osutatud investeeringute komitee, või Euroopa Investeerimisfondi rahastamiseks, et teha EIP rahastamis- ja investeerimistehinguid vastavalt artikli 7 lõikele 2. Asjaomased tehingud on kooskõlas liidu poliitikaga ja toetavad mis tahes järgmist üldeesmärki:

(a) taristu arendamine, sealhulgas transpordivaldkonnas, eelkõige tööstuskeskustes, energiavaldkonnas, eelkõige energiaühendus, ja digitaalse taristu valdkonnas;

(b) investeeringud haridusse ja koolitusse, tervishoidu, teadus- ja arendustegevusse, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiasse ning innovatsiooni;

(c) taastuvenergia ning energia- ja ressursitõhususe edendamine;

(d) taristuprojektid keskkonna, loodusvarade, linnaarenduse ja sotsiaalvaldkonnas;

(e) rahalise toetuse andmine artikli 1 lõikes 1 osutatud äriühingutele, sealhulgas käibekapitali riski rahastamine.

Lisaks antakse ELi tagatis EIP kaudu selliste sihtotstarbeliste investeerimisplatvormide ja riiklike tugipankade toetuseks, kes investeerivad tehingutesse, mis vastavad käesoleva määruse nõuetele. Sel juhul määrab juhtorgan kindlaks aktsepteeritavate investeerimisplatvormidega seotud põhimõtted.

3.           Vastavalt Euroopa Investeerimispanga põhikirja artiklile 17 nõuab EIP rahastamistehingute kasusaajatelt tasu, et katta EFSIga seotud kulusid. Ilma et see piiraks lõigete 2 ja 3 kohaldamist, ei kaeta liidu eelarvest EIP halduskulusid ega muid tasusid rahastamis- ja investeerimistehingute eest, mida EIP teeb käesoleva määruse alusel.

             EIP võib vastavalt artikli 2 lõike 1 punktile e ELi tagatise realiseerida kumulatiivse piirmäärani, mis vastab 1 %-le ELi võetud tagatiskohustustest kokku, et katta kulusid, mille tasumist on rahastamistehingutest kasusaajatelt nõutud, kuid mida ei ole tasutud.

             EIP tasusid, mis kaasnevad juhul, kui EIP annab EFSI nimel EIFile rahastamist, mis on kaetud ELi tagatisega vastavalt artikli 7 lõikele 2, võib katta liidu eelarvest.

4.           Tingimusel et täidetud on asjaomased abikõlblikkuse kriteeriumid, võivad liikmesriigid kasutada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde, et toetada selliste toetuskõlblike projektide rahastamist, millesse EIP ELi tagatise toetusel investeerib.

Artikkel 6 Aktsepteeritavad instrumendid

Artikli 5 kõike 2 kohaldamisel kasutab EIP ELi tagatist instrumentide riski katmiseks reeglina portfellipõhiselt.

Katmiseks aktsepteeritavad individuaalsed instrumendid või portfellid võivad koosneda järgmistest instrumentidest:

(a) EIP laenud, tagatised, edasitagatised, kapitalituru instrumendid, mis tahes muud liiki rahastamis- või krediidikvaliteedi parandamise instrumendid, omakapitali- või kvaasiomakapitali osalused. Neid instrumente antakse, omandatakse või emiteeritakse, et toetada liidus tehtavaid tehinguid, sealhulgas piiriüleseid tehingud liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel, kooskõlas käesoleva määrusega ja juhul, kui EIP poolset rahastamist on antud allkirjastatud lepingu alusel, mis ei ole aegunud ja mida ei ole tühistatud;

(b) EIP poolne EIFi rahastamine, mis võimaldab EIFil anda laene, tagatisi ja edasitagatisi, kasutada mis tahes muud liiki krediidikvaliteedi parandamise instrumente, kapitalituru instrumente ning omandada omakapitali- või kvaasiomakapitali osalusi. Neid instrumente antakse, omandatakse või emiteeritakse liidus tehtavate tehingute toetuseks kooskõlas käesoleva määrusega ja juhul, kui EIFi poolset rahastamist on antud allkirjastatud lepingu alusel, mis ei ole aegunud ja mida ei ole tühistatud.

Artikkel 7 ELi tagatise ulatus ja tingimused

1.           ELi tagatis EIP-le on 16 000 000 000 eurot, millest kuni 2 500 000 000 eurot võib eraldada EIP poolseks EIFi rahastamiseks vastavalt lõikele 2. Ilma et see piiraks artikli 8 lõike 9 kohaldamist, ei tohi liidu poolt tagatise alusel EIP-le tehtavad maksed kokku ületada tagatise summat.

2.           Artiklis 6 osutatud teatavat liiki instrumentide portfelli tagatise ulatus sõltub kõnealuse portfelli riskist. ELi tagatist võib anda esimese järjekoha kahju tagatisena portfellipõhiselt või täieliku tagatisena. ELi tagatis võidakse anda võrdsetel alustel muude panustajatega.

Kui EIP rahastab EIP rahastamis- ja investeerimistehingute tegemiseks EIFi, nähakse ELi tagatisega EIP poolsele rahastamisele ette täielik tagatis, tingimusel et EIP tagab samas summas rahastamise ilma ELi tagatiseta. ELi tagatisega kaetud summa ei ületa 2 500 000 000 eurot.

3.           Kui EIP realiseerib ELi tagatise vastavalt EFSI lepingule, maksab liit nõudmise korral vastavalt kõnealuse lepingu tingimustele.

4.           Kui liit teeb ELi tagatise alusel mis tahes makse, jätkab EIP makstud summadega seotud nõuete sissenõudmist ja maksab liidule sissenõutud summadest tagasi.

Artikkel 8 ELi tagatisfond

1.           Luuakse ELi tagatisfond (edaspidi „tagatisfond”), millest võidakse maksta EIP-le ELi tagatise realiseerimise korral.

2.           Tagatisfondi rahastatakse:

(a) liidu üldeelarvest tehtavate maksetega;

(b) tagatisfondi investeeritud vahenditest saadud tulust;

(c) summadest, mis on sisse nõutud lepingulised kohustused täitmata jätnud võlgnikelt vastavalt EFSI lepingus sätestatud sissenõudmismenetlusele, nagu on ette nähtud artikli 2 lõike 1 punktiga f;

(d) mis tahes muude maksetega, mida liit on saanud vastavalt EFSI lepingule.

3.           Lõike 2 punktide c ja d kohast tagatisfondi rahastamist käsitletakse sihtotstarbelise sisetuluna vastavalt määruse (EL) nr 966/2012 artikli 21 lõikele 4.

4.           Lõike 2 kohaselt tagatisfondile eraldatud rahalisi vahendeid haldab otseselt komisjon ja neid investeeritakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt, järgides asjakohaseid usaldatavusnõudeid.

5.           Lõike 2 kohast tagatisfondi rahastamist kasutatakse selleks, et saavutada asjakohane tase kajastamaks ELi tagatiskohustusi kokku (sihtsumma). Sihtsumma on 50 % liidu tagatiskohustuste kogumahust.

Sihtsumma rahastatakse algselt lõike 2 punktis a osutatud vahendite järk-järguliste maksetega. Kui tagatisfondi algse moodustamise ajal tagatis realiseeritakse, kasutatakse lõike 2 punktide b, c ja d kohast tagatisfondi rahastamist ka sihtsumma rahastamiseks kuni summas, mis võrdub realiseeritud tagatise summaga.

6.           Komisjon vaatab 31. detsembriks 2018 ja seejärel igal aastal läbi tagatisfondi taseme asjakohasuse, võttes arvesse tagatise realiseerimisest tulenevat rahaliste vahendite mis tahes vähenemist ning artikli 10 lõike 3 kohaselt esitatud EIP hinnangut.

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 17 vastu delegeeritud õigusakte, millega korrigeeritakse lõikes 5 sätestatud sihtsummat kuni 10 %, et paremini kajastada ELi tagatise realiseerimise võimalikku riski.

7.           Pärast sihtsumma korrigeerimist aastal n või hinnangut tagatisfondi taseme asjakohasuse kohta vastavalt lõikes 6 osutatud läbivaatamisele:

(a) kantakse mis tahes ülejääk ühe tehinguga aasta n+1 Euroopa Liidu üldeelarve tulude eelarvestuse erirubriiki;

(b) tehakse tagatisfondi mis tahes täiendamine iga-aastaste osamaksetena kuni kolme aasta jooksul alates aastast n+1.

8.           Alates 1. jaanuarist 2019 esitab komisjon juhul, kui tagatise realiseerimise tulemusel langeb tagatisfondi tase allapoole 50 % sihtsummast, aruande erakorraliste meetmete kohta, mida võib olla vaja fondi täiendamiseks.

9.           Pärast ELi tagatise realiseerimist kasutatakse sihtsummat ületavat lõike 2 punktide b, c ja d kohast tagatisfondi rahastamist ELi tagatise taastamiseks kuni algse summani.

III PEATÜKK – Euroopa investeerimisprojektide register

Artikkel 9 Euroopa investeerimisprojektide register

1.           Komisjon ja EIP edendavad liikmesriikide toel läbipaistva praeguste ja võimalike tulevaste investeerimisprojektide registri loomist liidus. Register ei mõjuta lõplike projektide valimist toetuseks vastavalt artikli 3 lõikele 5.

2.           Komisjon ja EIP koostavad, ajakohastavad ja levitavad korrapäraselt ja struktureeritud viisil teavet praeguste ja tulevaste investeeringute kohta, mis märkimisväärselt aitavad saavutada ELi poliitikaeesmärke.

3.           Liikmesriigid koostavad, ajakohastavad ja levitavad korrapäraselt ja struktureeritud viisil teavet nende territooriumil tehtavate praeguste ja tulevaste investeerimisprojektide kohta.

IV PEATÜKK – Aruandlus, aruandekohustus ja hindamine

Artikkel 10 Aruandlus ja raamatupidamisarvestus

1.           EIP annab kord poolaastas, vajaduse korral koos EIFiga, komisjonile aru käesoleva määruse kohaste EIP rahastamis- ja investeerimistehingute kohta. Aruandes hinnatakse vastavust artikli 2 lõike 1 punkti g kohaselt kehtestatud ELi tagatise kasutamise nõuetele ja peamistele tulemusnäitajatele. Aruanne sisaldab ka statistilisi, finants- ja raamatupidamisandmeid iga EIP rahastamis- ja investeerimistehingu kohta ning agregeeritult.

2.           EIP annab kord aastas, vajaduse korral koos EIFiga, Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru EIP rahastamis- ja investeerimistehingute kohta. See aruanne avalikustatakse ja see hõlmab järgmist:

(a) hinnang EIP rahastamis- ja investeerimistehingute kohta tehingu, sektori, riigi ja piirkonna tasandil ning nende tehingute käesolevale määrusele vastavuse kohta koos hinnanguga EIP rahastamis- ja investeerimistehingute jaotuse kohta artikli 5 lõikes 2 esitatud eesmärkide lõikes;

(b) koondhinnang EIP rahastamis- ja investeerimistehingute lisandväärtuse, erasektori vahendite kaasamise ning hinnanguliste ja tegelike väljundite, tulemuste ja mõju kohta;

(c) koondhinnang EIP rahastamis- ja investeerimistehingutest kasusaajatele üle kantud rahalise kasu kohta;

(d) hinnang EIP rahastamis- ja investeerimistehingute kvaliteedi kohta;

(e) üksikasjalik teave ELi tagatise kasutamise kohta;

(f) EFSI finantsaruanded.

3.           Komisjoni raamatupidamisarvestuse eesmärgil ning ELi tagatisega kaetud riskide ja tagatisfondi valitsemise kohta aru andmise eesmärgil esitab EIP, vajaduse korral koostöös EIFiga, komisjonile igal aastal järgmise teabe:

(a)  EIP ja EIFi riskihinnangu ja reitingualane teave seoses EIP rahastamis- ja investeerimistehingutega;

(b) ELi olemasolevad finantskohustused seoses EIP rahastamis- ja investeerimistehingute jaoks antud tagatistega eraldi iga tehingu lõikes;

(c) EIP rahastamis- ja investeerimistehingutest tulenev kogukasum või -kahjum vastavalt artikli 2 lõike 1 punkti e kohaselt EFSI lepinguga ette nähtud portfellide lõikes.

4.           EIP esitab komisjonile taotluse korral mis tahes täiendava teabe, mida on vaja komisjoni kohustuste täitmiseks seoses käesoleva määrusega.

5.           EIP, ja vajaduse korral EIF, esitab lõigetes 1–4 osutatud teabe enda kulul.

6.           Komisjon saadab iga aasta 30. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale tagatisfondi eelmise kalendriaasta finants- ja juhtimisaruande.

Artikkel 11 Aruandekohustus

1.           Euroopa Parlamendi taotluse korral osaleb tegevdirektor Euroopa Parlamendis kuulamisel, mis käsitleb EFSI tulemusi.

2.           Tegevdirektor vastab Euroopa Parlamendi poolt EFSI-le esitatud küsimustele kas suuliselt või kirjalikult, kuid igal juhul viie nädala jooksul alates küsimuse saamisest.

3.           Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab komisjon Euroopa Parlamendile aruande käesoleva määruse rakendamise kohta.

Artikkel 12 Hindamine ja läbivaatamine

1.           EIP hindab EFSI toimimist hiljemalt [PO-l lisada kuupäev: 18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist]. EIP esitab oma hinnangu Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

Komisjon hindab hiljemalt [PO-l lisada kuupäev: 18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] ELi tagatise kasutamist ja tagatisfondi toimimist, sealhulgas tagatisfondi rahastamise kasutamist vastavalt artikli 8 lõikele 9. Komisjon esitab kõnealuse hinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

2.           30. juuniks 2018 ja pärast seda iga kolme aasta järel:

(a) EIP avaldab põhjaliku aruande EFSI toimimise kohta;

(b) komisjon avaldab põhjaliku aruande ELi tagatise kasutamise ja tagatisfondi toimimise kohta.

3.           EIP, vajaduse korral koostöös EIFiga, aitab kaasa ja esitab vajaliku teabe vastavalt lõike 1 ja 2 kohase komisjoni hindamise ja aruande jaoks.

4.           EIP ja EIF esitavad Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile korrapäraselt kõik oma sõltumatud hindamisaruanded, milles hinnatakse EIP ja EIFi käesoleva määruse kohaste konkreetsete tegevustega saavutatud praktilisi tulemusi.

5.           Komisjon esitab hiljemalt [PO-l lisada kuupäev: kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta, lisades sellele mis tahes asjakohased ettepanekud.

V PEATÜKK – Üldsätted

Artikkel 13 Läbipaistvus ja teabe avalikustamine

EIP teeb kooskõlas oma läbipaistvuse põhimõtetega, mis käsitlevad dokumentidele ja teabele juurdepääsu, oma veebisaidil avalikkusele kättesaadavaks teabe kõigi EIP rahastamis- ja investeerimistehingute kohta ning selle kohta, kuidas need tehingud aitavad kaasa artikli 5 lõikes 2 osutatud üldeesmärkide saavutamisele.

Artikkel 14 Kontrollikoja poolne auditeerimine

Kontrollikoda auditeerib ELi tagatist ja selle alusel liidu üldeelarvest tehtud makseid ja liidu üldeelarvesse laekunud maksete sissenõudmisi.

Artikkel 15 Pettusevastased meetmed

1.           Kui EIP-il on ELi tagatisega hõlmatud tehingute ettevalmistamise, rakendamise või lõpetamise mis tahes etapis põhjust kahtlustada võimalikku pettust, korruptsiooni, rahapesu või muud ebaseaduslikku tegevust, mis võib kahjustada liidu finantshuve, teatab ta sellest viivitamatult OLAFile ning esitab kogu vajaliku teabe.

2.           OLAF võib läbi viia juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013([5]), nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 2185/96([6]) ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95([7]) sätetele ja menetlustele, et kaitsta liidu finantshuve eesmärgiga teha kindlaks, kas ELi tagatisega toetatud mis tahes tehingutega seoses on esinenud pettust, korruptsiooni, rahapesu või toimunud mis tahes muud ebaseaduslikku tegevust, mis mõjutab liidu finantshuve. OLAF võib edastada juurdluste käigus saadud teabe asjaomase liikmesriigi pädevatele asutustele.

Kui selline ebaseaduslik tegevus on tõendatud, võtab EIP sissenõudmiseks meetmeid seoses oma tehingutega, mida on toetatud ELi tagatisega.

3.           Käesoleva määruse kohaselt toetatavate tehingutega seoses allkirjastatud rahastamislepingud sisaldavad klausleid, mis võimaldavad pettuse, korruptsiooni või muu ebaseadusliku tegevuse korral kooskõlas EFSI lepingu, EIP põhimõtete ja kohaldatavate regulatiivsete nõuetega jätta EIP rahastamis- ja investeerimistehingutest välja või vajaduse korral võtta asjakohaseid sissenõudmismeetmeid. Otsus, kas kasutada EIP rahastamis- ja investeerimistehingutest väljajätmist, tehakse kooskõlas asjaomase rahastamis- või investeerimislepinguga.

Artikkel 16 Välja jäetud tegevused ja koostööd mittetegevad jurisdiktsioonid

1.           EIP ei toeta oma rahastamis- ja investeerimistehingutes ühtegi ebaseaduslikul eesmärgil toimuvat tegevust, sealhulgas rahapesu, terrorismi rahastamise, maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise, korruptsiooni ning liidu finantshuve kahjustava pettuse eesmärgil toimuvat tegevust. Eelkõige ei osale EIP üheski rahastamis- ega investeerimistehingus vahendi kaudu, mis asub koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis, vastavalt EIP poliitikale nõrgalt reguleeritud ja koostööst keelduvate jurisdiktsioonide suhtes, mis põhineb liidu, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni või rahapesuvastase töökonna põhimõtetel.

2.           EIP kohaldab oma rahastamis- ja investeerimistehingutes liidu õiguses finantssüsteemide rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks kasutamise vältimiseks sätestatud põhimõtteid ja standardeid, sealhulgas nõuet võtta asjakohasel juhul mõistlikke meetmeid, et teha kindlaks tulusaavad omanikud.

Artikkel 17 Delegeeritud volituste rakendamine

1.           Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.           Artikli 8 lõikes 6 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kolmeks aastaks alates käesoleva määruse jõustumisest. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt 9 kuud enne kolmeaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.           Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 8 lõikes 6 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.           Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.           Artikli 8 lõike 6 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist esitanud selle kohta vastuväiteid või kui mõlemad institutsioonid on enne selle tähtaja möödumist teatanud komisjonile, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

VI PEATÜKK – Muutmine

Artikkel 18 Määruse (EL) nr 1291/2013 muutmine

Määrust (EL) nr 1291/2013 muudetakse järgmiselt.

1)         Artikli 6 lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmistega:

„1.       Rahastamispakett programmi „Horisont 2020” rakendamiseks on 74 328,3 miljonit eurot jooksevhindades, millest kuni 71 966,9 miljonit eurot eraldatakse ELi toimimise lepingu XIX jaotise kohase tegevuse jaoks.

Euroopa Parlament ja nõukogu kinnitavad iga-aastased assigneeringud mitmeaastase finantsraamistiku piires.

2.         ELi toimimise lepingu XIX jaotise kohase tegevuse jaoks ette nähtud summa jaotatakse käesoleva määruse artikli 5 lõikes 2 nimetatud prioriteetide vahel järgmiselt:

a) tipptasemel teadus: 23 897,0 miljonit eurot jooksevhindades;

b) juhtpositsioon tööstuses: 16 430,5 miljonit eurot jooksevhindades;

c) ühiskondlikud väljakutsed: 28 560,7 miljonit eurot jooksevhindades.

Maksimaalne kogusumma, mille liit eraldab programmist „Horisont 2020” artikli 5 lõikes 3 sätestatud erieesmärkidele ja Teadusuuringute Ühiskeskuse otsestele meetmetele väljaspool tuumaenergiavaldkonda, on järgmine:

i) tipptaseme levitamine ja osaluse laiendamine: 782,3 miljonit eurot jooksevhindades;

ii) teadus koos ühiskonnaga ja ühiskonna heaks: 443,8 miljonit eurot jooksevhindades;

iii) Teadusuuringute Ühiskeskuse otsesed meetmed väljaspool tuumaenergiavaldkonda: 1 852,6 miljonit eurot jooksevhindades.

Artikli 5 lõigetes 2 ja 3 sätestatud prioriteetidele ja erieesmärkidele eraldatud vahendite soovituslik jaotus on kindlaks määratud II lisas.

3.         Programmist „Horisont 2020” eraldatakse EITile kuni 2 361,4 miljonit eurot jooksevhindades, nagu on sätestatud II lisas.”

2)         II lisa asendatakse käesoleva määruse I lisaga.

Artikkel 19 Määruse (EL) nr 1316/2013 muutmine

Määruse (EL) nr 1316/2013 artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.       Euroopa ühendamise rahastu rakendamise rahastamispakett aastateks 2014–2020 on 29 942 259 000 (*) eurot (jooksevhindades). See summa jaotatakse järgnevalt:

a) transpordisektor: 23 550 582 000 eurot, millest 11 305 500 000 eurot paigutatakse ümber Ühtekuuluvusfondist, mida kasutatakse kooskõlas käesoleva määrusega üksnes Ühtekuuluvusfondist abi saamise tingimustele vastavates liikmesriikides;

b) telekommunikatsioonisektor: 1 041 602 000 eurot;

c) energiasektor: 5 350 075 000 eurot.

Need summad ei piira nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 1311/2013 (*) sätestatud paindlikkusmehhanismi kohaldamist.

Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).

VII PEATÜKK – Ülemineku- ja lõppsätted

Artikkel 20 Üleminekusäte

Rahastamis- ja investeerimistehingud, mille EIP või EIF allkirjastavad ajavahemikul 1. jaanuarist 2015 kuni EFSI lepingu sõlmimiseni, võib EIP või EIF esitada komisjonile ELi tagatisega katmiseks.

Komisjon hindab neid tehinguid ning juhul, kui need vastavad artiklis 5 ja EFSI lepingus sätestatud sisulistele nõuetele, otsustab, et ELi tagatise kate laieneb nendele.

Artikkel 21 Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourgis,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

              1.1.    Ettepaneku/algatuse nimetus

              1.2.    Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

              1.3.    Ettepaneku/algatuse liik

              1.4.    Eesmärgid

              1.5.    Ettepaneku/algatuse põhjendus

              1.6.    Meetme kestus ja finantsmõju

              1.7.    Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.           HALDUSMEETMED

              2.1.    Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

              2.2.    Haldus- ja kontrollisüsteemid

              2.3.    Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

              3.1.    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

              3.2.    Hinnanguline mõju kuludele

              3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

              3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

              3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

              3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

              3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

              3.3.    Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.        Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013

1.2.        Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile[8]

Poliitikavaldkond: Majandus- ja rahandusküsimused

Tegevusala vastavalt tegevuspõhise eelarvestamise struktuurile: Finantstehingud ja rahastamisvahendid

Üksikasjalik ülevaade tegevusaladest vastavalt tegevuspõhise eelarvestamise struktuurile on esitatud osas 3.2.

Poliitikavaldkond: Liikuvus ja transport

Poliitikavaldkond: Sidevõrgud, edastatav sisu ja sidetehnoloogia

Poliitikavaldkond: Energeetika

1.3.        Ettepaneku/algatuse liik

X Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[9]

¨ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

X Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4.        Eesmärgid

1.4.1.     Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Majanduskasvu tugevdavate investeeringute toetamine kooskõlas liidu eelarveprioriteetidega, eelkõige järgmistes valdkondades:

1)       strateegiline taristu (investeeringud digitaal- ja energiavaldkonda kooskõlas ELi poliitikaga);

2)       transporditaristu tööstuskeskustes, haridus, teadustegevus ja innovatsioon;

3)       investeeringud, mis soodustavad töökohtade loomist, eelkõige VKEde rahastamise ja noorte tööhõivet käsitlevate meetmete kaudu.

1.4.2.     Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

Erieesmärk nr 1

Euroopa Investeerimispanga (EIP) rahastamis- ja investeerimistehingute arvu ja mahu suurendamine prioriteetsetes valdkondades.

Erieesmärk nr 2

Euroopa Investeerimisfondi (EIF) poolt väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele antava rahastamise mahu suurendamine.

Erieesmärk nr 3

Euroopa investeerimisnõustamise keskuse loomine.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile:

Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat: Finantstehingud ja rahastamisvahendid

1.4.3.     Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

Algatus peaks võimaldama Euroopa Investeerimispangal ja Euroopa Investeerimisfondil teostada punktis 1.4.1. osutatud rahastamis- ja investeerimistehinguid suuremas rahastamismahus ning EIP puhul riskantsemate, kuid majanduslikult siiski tasuvate projektide kaudu.

Mitmekordistav mõju peaks saavutatama ELi tagatise andmisega EIP-le nii, et algatuse raames antava 1 euro suuruse ELi tagatise tulemusena investeeritakse projektidesse 15 eurot.

Seega peaks algatus aitama koondada projektide jaoks rahastamist kuni 2020. aastani mahus vähemalt 315 miljardit eurot. See peaks aitama suurendada liidus investeeringute üldmahtu ning seega potentsiaalset ja tegelikku majanduskasvu ja tööhõivet.

1.4.4.     Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Eesmärk on suurendada investeeringuid strateegilistesse valdkondadesse, nagu on loetletud punktis 1.4.1.

Seoses sellega kasutatakse järgmisi näitajaid:

- algatuse raames EIP/EIFi rahastust saanud projektide/VKEde arv;

- saavutatud keskmine mitmekordistav mõju. Oodatav mitmekordistav mõju on ligikaudu 15, võttes aluseks ELi tagatise kasutamise ja nendesse projektidesse tehtud koguinvesteeringute suhte, mis on algatuse raames vastavalt tehingute tingimustele toetust saanud;

- toetatud projektide jaoks kaasatud rahastamise kogumaht.

Tulemusi jälgitakse EIP aruannete ja turu-uuringute põhjal.

1.5.        Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.     Euroopa Liidu meetme lisandväärtus

Algatus pakub mastaabisäästu uuenduslike rahastamisvahendite kasutamisel, edendades erainvesteeringuid kogu ELis ning kasutades selleks ära Euroopa institutsioonide asjatundlikkust ja teadmisi. Geograafiliste piirangute puudumine liidus suurendab toetatud projektide kogumi puhul atraktiivsust ja vähendab riske võrreldes sellega, mis oleks võimalik üksiku liikmesriigi puhul.

1.5.2.     Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Komisjonil on väärtuslikud kogemused uuenduslike rahastamisvahenditega, eelkõige tänu projektivõlakirjade algatuse katseetapile ning olemasolevate ELi-EIP finantsinstrumentide (nt COSME, Horisont 2020 ja projektivõlakirjade algatuse kohaselt väljatöötatud instrumendid) kasutamisele.

1.5.3.     Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Algatus on täielikult kooskõlas rubriigi 1a olemasolevate programmidega, eelkõige Euroopa ühendamise rahastu, programmi „Horisont 2020” ja COSMEga.

Koostoime saavutamiseks kasutatakse ära komisjoni olemasolevaid eksperditeadmisi rahastamisvahendite haldamise valdkonnas ja kogemust, mis on saadud olemasolevate ELi-EIP rahastamisvahendite valdkonnas.

1.6.        Meetme kestus ja finantsmõju

¨ Piiratud kestusega ettepanek/algatus

– ¨  Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

– ¨  Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

X Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

– rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.        Kavandatud eelarve täitmise viisid[10]

X Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

– X oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

– ¨  rakendusametite kaudu

¨ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

¨ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– ¨ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

– ¨ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende esindajatele (täpsustada);

– ¨Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

– ¨ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 nimetatud asutustele;

– ¨ avalik-õiguslikele asutustele;

– ¨ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

– ¨ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

– ¨ isikutele, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

– Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkused:

Tagatisfondi puhul nähakse ette otsene eelarve täitmine komisjoni poolt.

2.           HALDUSMEETMED

2.1.        Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

Ettepaneku artikli 10 kohaselt annab EIP kord poolaastas, vajaduse korral koos EIFiga, komisjonile aru EIP rahastamis- ja investeerimistehingute kohta. Lisaks annab EIP kord aastas, vajaduse korral koos EIFiga, Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru EIP rahastamis- ja investeerimistehingute kohta. Iga aasta 30. juuniks peab komisjon saatma Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale tagatisfondi eelmise aasta finants- ja juhtimisaruande.

Vastavalt ettepaneku artiklile 12 hindab EIP Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) toimimist ning esitab oma hinnangu Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. Lisaks hindab komisjon ELi tagatise kasutamist ja tagatisfondi toimimist ning esitab selle hinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Põhjalik aruanne EFSI toimimise kohta tuleb esitata 30. juuniks 2018 ja pärast seda iga kolme aasta järel; samuti tuleb esitada põhjalik aruanne ELi tagatise kasutamise ja tagatisfondi toimimise kohta.

2.1.1.     Haldus- ja kontrollisüsteemid

Ettepaneku artikliga 14 nähakse ette, et kontrollikoda auditeerib ELi tagatist ja selle alusel liidu üldeelarvest tehtud makseid ja liidu üldeelarvesse laekunud maksete sissenõudmisi.

EIP teeb rahastamis- ja investeerimistehinguid enda eeskirjade ja korra kohaselt, rakendades ka asjakohaseid auditi-, kontrolli- ja järelevalvemeetmeid. Vastavalt EIP põhikirjale vastutab EIP tehingute ja raamatupidamisarvestuse korrektsuse kontrollimise eest EIP auditikomisjon, keda toetavad välisaudiitorid. EIP raamatupidamise aastaaruande kinnitab igal aastal EIP juhatajate nõukogu.

Lisaks sellele kinnitab EIP direktorite nõukogu, kus komisjoni esindab üks direktor liikmena ja üks direktor asendusliikmena, iga EIP rahastamis- ja investeerimistehingu ning jälgib, et EIP juhtimine toimuks vastavalt põhikirjale ja kooskõlas juhatajate nõukogu kehtestatud üldjuhistega.

Praeguses, 2003. aasta oktoobris sõlmitud komisjoni, kontrollikoja ja EIP kolmepoolses lepingus on sätestatud üksikasjalikud eeskirjad, mille kohaselt teostab liidu tagatisega kaetud EIP finantstehingute kohta auditeid kontrollikoda.

2.1.2.     Välja selgitatud ohud

Liidu tagatisega kaetud EIP rahastamis- ja investeerimistehingutega kaasneb märkimisväärne finantsrisk. On teatav tõenäosus, et tagatis realiseeritakse. Siiski prognoositakse, et tagatisfond pakub liidu eelarvele vajalikku kaitset. Projektide endi rakendamisel võib esineda viivitusi ja ülekulusid.

Isegi konservatiivsete eelduste korral võib algatuse kulutõhusust vähendada ebapiisav rahastamisvahendite kasutuselevõtt turul ja aja jooksul turutingimuste muutumine, mis omakorda vähendab eeldatavat mitmekordistavat mõju.

Ettepaneku artikli 8 lõike 4 kohaselt tuleb tagatisfondi vahendid investeerida. Nende investeeringutega kaasneb investeerimisrisk (nt turu- ja krediidirisk) ja mõningane operatsioonirisk.

2.1.3.     Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta

EFSI juhib juhtorgan, kes määrab kindlaks strateegilise suuna, strateegilise varade jaotuse ning tegevuspõhimõtted ja -korra, sealhulgas selliste projektide investeerimispoliitika, mida EFSI võib toetada, ja EFSI riskiprofiili.

Otsuseid EFSI toetuse kasutamise kohta taristu ja keskmise turukapitalisatsiooniga äriühingute suuremate projektide puhul teeb investeeringute komitee. Investeeringute komitee peaks koosnema sõltumatutest ekspertidest, kellel on teadmised ja kogemused investeerimisprojektide valdkonnas, ning see on vastutav juhtorgani ees, kes teostab järelevalvet EFSI eesmärkide täitmise üle.

On ka tegevdirektor, kes vastutab EFSI igapäevase juhtimise ja investeeringute komitee kohtumiste ettevalmistamise eest. Tegevdirektor on vahetult aruandekohustuslik juhtorgani ees ja esitab igas kvartalis juhtorganile EFSI tegevusaruande. Tegevdirektori nimetab ametisse juhtorgan komisjoni ja EIP ühisettepaneku alusel kolmeaastaseks ametiajaks, mida võib pikendada.

Komisjon haldab tagatisfondi varasid vastavalt määrusele ning oma kehtivatele sise-eeskirjadele ja menetlustele.

2.2.        Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Ettepaneku artiklis 15 täpsustatakse Euroopa Pettusevastase Ameti (OLAF) pädevus teostada juurdlusi käesoleva algatuse kohaselt toetatavate tehingute suhtes. Kooskõlas EIP juhatajate nõukogu 27. juuli 2004. aasta otsusega, mis käsitleb EIP koostööd OLAFiga, on EIP kehtestanud konkreetsed eeskirjad OLAFiga koostööks seoses võimalike pettuse, korruptsiooni ja mis tahes muude liidu finantshuve kahjustavate ebaseaduslike tegevuste juhtumitega.

Lisaks sellele kohaldatakse EIP eeskirju ja menetlusi. Siia alla kuuluvad eelkõige EIP sisemised uurimismenetlused, mille EIP halduskomitee kiitis heaks 2013. aasta märtsis. Lisaks võttis EIP 2013. aasta septembris vastu Euroopa Investeerimispanga tegevuses keelatud käitumise ennetamise ja tõkestamise poliitika (EIP pettusevastane poliitika).

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.        Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

· Olemasolevate eelarveridade puhul vt osa 3.2.

· Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

|| Liigendatud/liigendamata[11] || EFTA riigid[12] || Kandidaatriigid[13] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

1 a || 01.0404 – Tagatis Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) jaoks || Liigendatud || EI || EI || EI || EI

1 a || 01.0405 – Maksed EFSI tagatisfondi || Liigendatud || EI || EI || EI || EI

1 a || 01.0406 – Euroopa investeerimisnõustamise keskus || Liigendatud || EI || EI || EI || EI

3.2.        Hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi rahastamise allikad || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || Kokku

EUROOPA ÜHENDAMISE RAHASTU, millest || 790 || 770 || 770 || 970 || || || 3 300

06.020101 – Kitsaskohtade kõrvaldamine, raudtee koostalitlusvõime tõhustamine, puuduvate ühenduste rajamine ja piiriüleste lõikude parendamine 06.020102 – Säästvate ja tõhusate transpordisüsteemide tagamine 06.020103 – Transpordiliikide optimaalne integreerimine ja ühendamine ning transpordi koostalitlusvõime suurendamine || 560,3 34,9 104,8 || 520,3 32,4 97,3 || 480,3 29,9 89,8 || 600,3 37,4 112,3 || || || 2 161,2 134,6 404,2

09.0303 – Üleeuroopaliste digiteenuste taristute koosvõime, säästva kasutuselevõtu, toimimise ja ajakohastamise ning Euroopa tasandil koordineerimise edendamine || || || 50 || 50 || || || 100

32.020101 – Energiasiseturu tõhusam integreerimine ning elektri- ja gaasivõrkude piiriülese koostalitlusvõime suurendamine 32.020102 - Liidu energiavarustuskindluse suurendamine 32.020103 - Säästva arengu ja keskkonnakaitse edendamine || 30 30 30 || 40 40 40 || 40 40 40 || 56,7 56,6 56,7 || || || 166,7 166,6 166,7

„HORISONT 2020”, millest || 70 || 860 || 871 || 479 || 150 || 270 || 2 700

02.040201 – Juhtpositsioon kosmoses 02.040203 – Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) innovatiivsuse suurendamine 02.040301 – Ressursitõhusa ja kliimamuutustele vastupidava majanduse ning tooraine jätkusuutliku varu tagamine 02.040302 – Turvalise Euroopa ühiskonna edendamine || 11 1,8 3,7 7,5 || 29,9 2,1 7,0 25 || 27,9 6,1 7 25 || 11,6 6,5 17,5 10,4 || || || 80,4 16,5 35,2 67,9

05.090301 – Ohutu ja kvaliteetse toidu ning muude biotoorainetel põhinevate toodetega varustatuse tagamine || || 30 || 37 || 33 || || || 100

06.030301 – Euroopa ressursitõhusa, keskkonnasäästliku, ohutu ja sujuva transpordisüsteemi väljaarendamine || || 37 || 37 || 26 || || || 100

08.020101 – Eesliiniuuringute tugevdamine Euroopa Teadusnõukogu (ERC) kaudu 08.020103 – Euroopa teadustaristu (sh e-taristu) tõhustamine 08.020201 - Juhtpositsioon nanotehnoloogia, kõrgtehnoloogiliste materjalide, lasertehnoloogia, biotehnoloogia ning kõrgtehnoloogilise tootmise ja töötlemise valdkonnas 08.020203 – Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) innovatiivsuse suurendamine 08.020301 – Elukestva tervise ja heaolu parandamine 08.020302 - Piisava ohutu, tervisliku ja kvaliteetse toidu ja muude biotoorainel põhinevate toodetega varustamise tagamine 08.020303 - Üleminek usaldusväärsele, säästvale ja konkurentsivõimelisele energiasüsteemile 08.020304 - Ressursitõhusa, keskkonnasäästliku, ohutu ja sujuva Euroopa transpordisüsteemi loomine 08.020305 - Ressursitõhusa ja kliimamuutustele vastupidava majanduse ning tooraine jätkusuutliku varu tagamine 08.020306 – Kaasava, innovatiivse ja turvalise Euroopa ühiskonna edendamine 08.0204 – Tipptasemel teadmiste levitamine ja osalemise laiendamine 08.0206 – Teadus ühiskonna osalusel ja ühiskonna heaks || || 91,3 17,7 38,3 3,4 51,3 8,5 30,9 12,5 28,1 10,7 9,3 5,1 || 91,0 17,6 38,5 3,4 43,3 10,7 31,2 17,6 27,9 10,6 10,1 5,1 || 14,2 3,9 10,0 0,8 11,9 3,3 6,5 4,2 5,8 2,3 2,0 1,1 || 0,5 8,8 32,6 1,7 26,8 12,6 14,7 26,9 13,0 5,3 4,6 2,6 || 24,2 15,4 49,6 3,0 47,6 18,2 25,9 41,4 22,8 9,3 8,1 4,5 || 221,2 63,3 169,1 12,3 180,9 53,2 109,1 102,4 97,7 38,3 34,2 18,4

09.040101 – Teadusuuringute tugevdamine tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate valdkonnas 09.040102 – Euroopa teadustaristu (sh e-taristu) tõhustamine 09.040201 – Juhtpositsioon info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas 09.040301 – Elukestva tervise ja heaolu parandamine 09.040302 – Kaasava, innovatiivse ja turvalise Euroopa ühiskonna edendamine 09.040303 – Turvalise Euroopa ühiskonna edendamine || || 35 15,9 120,3 19,2 6,1 7,4 || 45,4 15,3 114,8 15,5 5,8 7,1 || 37,4 10,4 71,7 13,6 3,9 4,9 || || || 117,9 41,6 306,8 48,3 15,9 19,5

10.0201 – Raamprogramm „Horisont 2020” — Kliendikeskne teaduslik ja tehniline tugi liidu poliitikavaldkondadele || 11 || 12 || 13 || 14 || || || 50

15.030101 - Marie Skłodowska-Curie meetmed — uute oskuste ja teadmiste loomine, arendamine ja siire ning innovatsioon 15.0305 - Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut – teadmiste kolmnurga kõrghariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni harude lõimimine || 25 || 30 136 || 60 107 || 70 22 || -30 30 || -30 30 || 100 350

32.040301 – Üleminek usaldusväärsele, säästvale ja konkurentsivõimelisele energiasüsteemile || 10 || 40 || 40 || 60 || || || 150

ITERi ÜMBERPLANEERIMINE AASTATEL 2015–2020 08.040102 – ITERi rajatiste ehitamine, käitamine ja kasutamine — ITERi arendamise Euroopa ühisettevõte — Fusion for Energy (F4E) || 490 || || || -70 || -150 || -270 || -

Mittesihtotstarbeliste kulude varu (sh kulukohustuste assigneeringute üldine varu) || || 400 || 1 000 || 600 || || || 2 000

EFSI tagatisfondi tehtavate maksete rahastamisallikad kokku || 1 350 || 2 030 || 2 641 || 1 979 || || || 8 000

Euroopa investeerimisnõustamise keskuse rahastamine – 08.040102 – ITERi rajatiste ehitamine, käitamine ja kasutamine — ITERi arendamise Euroopa ühisettevõte — Fusion for Energy (F4E) || 10 || || || -10 || || || -

Euroopa investeerimisnõustamise keskuse rahastamine – Mittesihtotstarbeliste kulude varu || || 20 || 20 || 30 || 20 || 20 || 110

PANUS EFSI KOKKU || 1 360 || 2 050 || 2 661 || 1 999 || 20 || 20 || 8 110

3.2.1.     Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 1 A || Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat || || || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU

Ÿ Tegevusassigneeringud || || || || || || ||

01.0405 || Kulukohustused || (1) || 1 350 || 2 030 || 2 641 || 1 979 || 0 || 0 || 8 000

Maksed || (2) || 0 || 500 || 1 000 || 2 000 || 2 250 || 2 250 || 8 000

01.0406 || Kulukohustused || (1a) || 10 || 20 || 20 || 20 || 20 || 20 || 110

Maksed || (2a) || 10 || 20 || 20 || 20 || 20 || 20 || 110

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[14] || || || || || || ||

Eelarverida nr || || (3) || || || || || || ||

Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a +3 || 1 360 || 2 050 || 2 661 || 1 999 || 20 || 20 || 8 110

Maksed || =2+2a +3 || 10 || 520 || 1 020 || 2 020 || 2 270 || 2 270 || 8 110

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || 1 360 || 2 050 || 2 661 || 1 999 || 20 || 20 || 8 110

Maksed || (5) || 10 || 520 || 1 020 || 2 020 || 2 270 || 2 270 || 8 110

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 1A assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =4+ 6 || 1 360 || 2 050 || 2 661 || 1 999 || 20 || 20 || 8 110*

Maksed || =5+ 6 || 10 || 520 || 1 020 || 2 020 || 2 270 || 2 270 || 8 110*

*NB: Vaja võib olla täiendavaid assigneeringuid, nagu on täpsustatud käesoleva finantsselgituse lisas

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || || || || || || ||

Maksed || (5) || || || || || || ||

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–4 assigneeringud KOKKU (võrdlussumma) || Kulukohustused || =4+ 6 || || || || || || ||

Maksed || =5+ 6 || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 5 || „Halduskulud”

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU

Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat ||

Ÿ Personalikulud || 0,264 || 0,528 || 0,792 || 0,924 || 0,924 || 1,056 || 4,488

Ÿ Muud halduskulud || 0,36 || 0,725 || 0,495 || 0,615 || 0,4 || 0,42 || 3,015

Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat KOKKU || || 0,624 || 1,253 || 1,287 || 1,539 || 1,324 || 1,476 || 7,503

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 0,624 || 1,253 || 1,287 || 1,539 || 1,324 || 1,476 || 7,503

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 1 360,624 || 2 051,253 || 2 662,287 || 2 000,539 || 21,324 || 21,476 || 8 117,503

Maksed || 10,624 || 521,253 || 1 021,287 || 2 021,539 || 2 271,324 || 2 271,476 || 8 117,503

3.2.2.     Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

– X Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustage eesmärgid ja väljundid ò || || || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU ||

||

Väljundi liik[15] || Väljundi keskmine kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku ||

Erieesmärgid nr 1: EIP rahastamis- ja investeerimistehingute arvu ja mahu suurendamine prioriteetsetes valdkondades ja nr 2: EIFi poolt väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele antava rahastamise mahu suurendamine ||

|| || || || 1 350 || || 2 030 || || 2 641 || || 1 979 || || || || || || 8 000 ||

nr 3: Euroopa investeerimisnõustamise keskuse loomine ||

|| || || || 10 || || 20 || || 20 || || 20 || || 20 || || 20 || || 110 ||

KULUD KOKKU || || 1 360 || || 2 050 || || 2 661 || || 1 999 || || 20 || || 20 || || 8 110 ||

3.2.3.     Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.  Ülevaade

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

– X  Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || ||

Personalikulud || 0,264 || 0,528 || 0,792 || 0,924 || 0,924 || 1,056 || 4,488

Muud halduskulud || 0,36 || 0,725 || 0,495 || 0,615 || 0,4 || 0,42 || 3,015

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || 0,624 || 1,253 || 1,287 || 1,539 || 1,324 || 1,476 || 7,503

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud[16] || || || || || || ||

Personalikulud || || || || || || ||

Muud halduskulud || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || || || || || || ||

KOKKU || 0,624 || 1,253 || 1,287 || 1,539 || 1,324 || 1,476 || 7,503

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.2.  Hinnanguline personalivajadus

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

– X  Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

|| || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020

|| Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) || || ||

|| XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || 2 || 4 || 6 || 7 || 7 || 8

|| XX 01 01 02 (delegatsioonides) || || || || || ||

|| XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || ||

|| 10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || ||

Ÿ Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad) [17] ||

|| XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud) || || || || || ||

|| XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditud tööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || || || || || ||

|| XX 01 04 aa [18] || - peakorteris || || || || || ||

|| - delegatsioonides || || || || || ||

|| XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, renditud tööjõud ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || || || ||

|| 10 01 05 02 (lepingulised töötajad, renditud tööjõud ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || || ||

|| Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || ||

|| KOKKU || 2 || 4 || 6 || 7 || 7 || 8

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad || · Varahaldus: portfelli valitsemine, kvantitatiivne analüüs, sh abistamine seoses riski käsitleva analüütilise tööga; · eelarve otsese täitmisega seotud tugifunktsioon, eelkõige riskijuhtimise ja middle-office'i maksete tegemise funktsioonid; · tagatiste haldamine, aruandlus ja järelmeetmete võtmine (projektide register); · finantsaruandlus/raamatupidamisarvestus ja aruandlusega seotud tegevus.

Koosseisuvälised töötajad ||

3.2.4.     Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– X  Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– ¨  Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele.

[…]

– ¨  Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist.

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

[…]

3.2.5.     Kolmandate isikute rahaline osalus

– X Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

– ¨ Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || Kokku

Täpsustage kaasrahastav asutus || || || || || || || ||

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU || || || || || || || ||

3.3.        Hinnanguline mõju tuludele

– X  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

– ¨  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

– ¨         omavahenditele

– ¨         mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju[19]

Aasta || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

Artikkel …. || || || || || || || ||

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

[…]

Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod.

[…]

Lisa järgmise dokumendi juurde:

Finantsselgitus

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi

Ettepaneku artikli 8 lõike 2 kohaselt tuleb tagatisfondis ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondis olevatest vahenditest saadav tulu eraldada tagatisfondi.

Järgmised maksekohustused täidetakse kõnealuseid tulusid kasutades. Siiski juhul, kui need vahendid ei ole piisavad nende kohustuste täitmiseks, täidetakse need kohustused liidu eelarvest. Seepärast võivad need kohustused lisanduda maksete ja kulukohustuste assigneeringutele, nagu on osutatud käesolevas finantsselgituses

Miljonites eurodes

|| 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || Kokku

Suurenenud toetus Euroopa Investeerimisfondilt (EIF)

|| 11,5 || 3,6 || 5,7 || 6,8 || 9,0 || 11,7 || 48,3*

*NB: Haldustasud, mida EIP, tegutsedes ELi tagatise alusel, maksab EIFile. Pärast 2020. aastat on eeldatavad täiendavad kulud ligikaudu 57 miljonit eurot. Arvud põhinevad oletustel, mis käsitlevad EIFi tootevalikut ja mis on tehtud käesoleva dokumendi koostamise ajal, kuid neid oletusi võidakse hiljem oluliselt muuta.

[1]               Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Investeerimispangale „Investeerimiskava Euroopa jaoks”, COM(2014) 903 final.

[2]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1291/2013, 11. detsember 2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).

[3]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1316/2013, 11. detsember 2013, millega luuakse Euroopa Ühendamise Rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010 (ELT L 348, 20.12.2013, lk 129).

[4]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

[5]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, 11. september 2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

[6]               Nõukogu määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, 11. november 1996, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

[7]               Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95, 18. detsember 1995, Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

[8]               ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[9]               Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

[10]             Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

[11]             Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[12]             EFTA – Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[13]             Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[14]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[15]             Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

[16]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[17]             Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditud tööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

[18]             Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

[19]             Traditsiooniliste omavahendite (põllumajandussaaduste tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, s.t brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

I lisa

II lisa

Eelarve jaotus

Programmi „Horisont 2020” vahendite soovituslik jaotus on järgmine:

|| Miljonit eurot jooksevhindades

I Tipptasemel teadus, millest: || 23 897,0

   1. Euroopa Teadusnõukogu || 12 873,6

   2. Tulevased ja kujunemisjärgus tehnoloogiad || 2 578,1

   3. Marie Skłodowska-Curie meetmed || 6 062,3

   4. Euroopa teadusuuringute infrastruktuurid || 2 383,1

II Juhtpositsioon tööstuses, millest: || 16 430,5

   1. Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia vallas (*), (****) || 13 000,7

   2. Riskikapitali kättesaadavus (**) || 2 842,3

   3. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate innovatsioonitegevus (***) || 587,4

III Ühiskondlikud väljakutsed, millest (****) || 28 560,7

   1. Tervishoid, demograafilised muutused ja heaolu || 7 242,6

   2. Toiduga kindlustatus, säästev põllumajandus ja metsandus, mere-, merendus- ja siseveeuuringud ning biomajandus || 3 698,2

   3. Turvaline, puhas ja tõhus energia || 5 672,1

   4. Nutikas, keskkonnahoidlik ja integreeritud transport || 6 137,0

   5. Kliimameetmed, keskkond, ressursitõhusus ja toorained || 2 948,3

   6. Euroopa muutuvas maailmas: kaasav, innovatiivne ja kaasa mõtlev ühiskond || 1 255,2

   7. Turvaline ühiskond – Euroopa ja tema kodanike vabaduse ja turvalisuse kaitsmine || 1 607,3

IV Tipptaseme levitamine ja osaluse laiendamine || 782,3

V Teadus koos ühiskonnaga ja ühiskonna heaks || 443,8

VI Teadusuuringute Ühiskeskuse otsesed meetmed väljaspool tuumaenergiavaldkonda || 1 852,6

VII Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) || 2 361,4

KOKKU || 74 328,3

(*) Sealhulgas 7 404 miljonit eurot info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale, millest 1 539 miljonit eurot fotoonika ning mikro- ja nanoelektroonikale, 3 716 miljonit eurot nanotehnoloogiale, kõrgtehnoloogilistele materjalidele ning kõrgtehnoloogilisele tootmisele ja töötlemisele, 498 miljonit eurot biotehnoloogiale ja 1 399 miljonit eurot kosmosevaldkonnale. Selle tulemusena on 5 753 miljonit eurot ette nähtud progressi võimaldavate tehnoloogiate rahastamiseks.

(**) Ligikaudu 959 miljonit eurot sellest summast on ette nähtud energiatehnoloogia strateegilise kava (SET-kava) projektide rakendamiseks. Ligikaudu üks kolmandik sellest võib minna VKEdele.

(***) Eesmärgi raames anda erieesmärgi „Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia vallas” ja prioriteedi „Ühiskondlikud väljakutsed” jaoks ette nähtud toetuste kogueelarvest vähemalt 20 % VKEdele, eraldatakse esialgu VKEde vahendile vähemalt 5 % nende toetuste kogueelarvest. VKEde vahendile eraldatakse programmi „Horisont 2020” kestuse jooksul keskmiselt vähemalt 7 % erieesmärgi „Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia vallas” ja prioriteedi „Ühiskondlikud väljakutsed” jaoks ette nähtud toetuste kogueelarvest.

(****) Innovatsiooni kiirtee katsemeetmeid rahastatakse erieesmärkidest „Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia vallas” ja prioriteedi „Ühiskondlikud väljakutsed” asjaomastest erieesmärkidest. Algatatakse piisav arv projekte, et võimaldada katsemeetmete täielikku hindamist. ”