18.8.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 300/14

—

võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 2013. aasta tegevust käsitlevat aastaaruannet,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 228,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 43,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsust 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (1),

—

võttes arvesse Euroopa hea halduse tava eeskirja, mille Euroopa Parlament võttis vastu 2001. aasta septembris,

—

võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) avaldatud lobitöö läbipaistvuse ja usaldusväärsuse põhimõtteid,

—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Euroopa Ombudsmani tegevuse kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 220 lõike 2 teist ja kolmandat lauset,

—

võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit (A8-0058/2014),

A.

arvestades, et Euroopa Ombudsmani 2013. aasta tegevust käsitlev aastaaruanne esitati 15. septembril 2014. aastal ametlikult Euroopa Parlamendi presidendile ja ombudsman Emily O’Reilly tutvustas 24. septembril 2014. aastal Brüsselis aruannet petitsioonikomisjonile;

B.

arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 24 on sätestatud põhimõte, et igal liidu kodanikul on õigus pöörduda ombudsmani poole, kelle ametikoht luuakse vastavalt artiklile 228;

C.

arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 228 antakse ombudsmanile volitused võtta vastu kaebusi haldusliku omavoli juhtude kohta liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses, välja arvatud Euroopa Liidu Kohus, kui see tegutseb õigusemõistjana;

D.

arvestades, et põhiõiguste harta artiklis 41 on sätestatud, et „igaühel on õigus sellele, et liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitleksid tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ning mõistliku aja jooksul”;

E.

arvestades, et põhiõiguste harta artiklis 43 on sätestatud, et „igal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on liikmesriigis, on õigus pöörduda Euroopa ombudsmani poole seoses liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses ilmnenud haldusomavoliga, välja arvatud Euroopa Liidu Kohtu tegevus õigusemõistjana”;

F.

arvestades, et selle määratluse kohaselt ei piirdu haldusomavoli nende juhtumitega, mille puhul norm või põhimõte, mida on rikutud, on õiguslikult siduv; arvestades, et hea halduse põhimõtted ulatuvad õigusnormidest kaugemale; arvestades, et esimese Euroopa ombudsmani kohaselt tähendab haldusomavoli seda, et avalik asutus ei tegutse kooskõlas selle asutuse jaoks siduva eeskirja või põhimõttega; arvestades, et seega peavad liidu institutsioonid, organid ja asutused lisaks õiguslike kohustuste täitmisele olema ka teenistusvalmid ning tagama, et kodanikke koheldaks nõuetekohaselt ja nad saaksid täiel määral oma õigusi kasutada;

G.

arvestades, et hea halduse määratlust tuleks laiendada, et see hõlmaks paremat haldust, mida nähakse pideva parandamise protsessina;

H.

arvestades, et Euroopa Ombudsmani põhieesmärk on tagada, et kodanike õigusi austatakse täielikult ning et seoses õigusega heale haldusele järgitakse kõige kõrgemaid standardeid, mida oodatakse ELi institutsioonidelt, organitelt või asutustelt; arvestades, et Euroopa Ombudsmanil on esmatähtis roll aidata ELi institutsioonidel muutuda avatumaks, tõhusamaks ja kodanikusõbralikumaks eesmärgiga suurendada kodanike usaldust liidu vastu;

I.

arvestades, et Euroopa Parlament valis Emily O’Reilly Euroopa ombudsmani ametikohale 3. juulil 2013 toimunud täiskogu istungil ja O’Reilly andis ametivande 30. septembril 2013;

J.

arvestades, et 2013. aastal pöördus Euroopa Ombudsmani poole abi saamiseks 23 245 kodanikku; arvestades, et neist 19 418 kodanikku said nõu ombudsmani veebisaidilt interaktiivse juhendi abil ja 1 407 taotlust olid teabenõuded; arvestades, et 2 420 taotlust registreeriti kaebustena (2012. aastal 2 442); arvestades, et ombudsman võttis 2013. aastal saadud kaebustega seoses 2 354 meedet;

K.

arvestades, et on oluline, et ombudsman annaks kaebuste esitamise viiside kohta üksikasjalikumat teavet, et oleks võimalik võrrelda aastate jooksul elektroonilisel teel ombudsmani interaktiivse veebisaidi kaudu ning väljaspool veebikeskkonda esitatud kaebusi;

L.

arvestades, et 2013. aastal avas ombudsman 350 uurimist (2012. aastal 465), neist 341 kaebuste põhjal ja üheksa omal algatusel;

M.

arvestades, et 2013. aastal lõpetas ombudsman 461 uurimist (2012. aastal 390), millest 441 olid algatatud kaebuste põhjal ja 20 olid omaalgatuslikud uurimised; arvestades, et lõpetatud uurimistest 340 (77,1 %) puhul olid aluseks üksikisikute kaebused ja 101 (22,9 %) puhul ettevõtjate, ühenduste ja muude juriidiliste isikute kaebused;

N.

arvestades, et 2013. aastal lõpetatud uurimised puudutasid teabenõudeid ja juurdepääsu dokumentidele (25,6 %), Euroopa Komisjoni kui aluslepingute täitmise järelevalvajat (19,1 %), institutsioonilisi ja poliitilisi küsimusi (17,6 %), administratsiooni ja personalieeskirju (16,5 %), konkursse ja valikumenetlusi (14,8 %) hankelepingute sõlmimist ja toetuste määramist (9,5 %) ning lepingute täitmist (7,4 %);

O.

arvestades, et ombudsmani 2013. aastal algatatud uurimiste puhul saab välja tuua järgmised kesksed teemad: läbipaistvus ELi institutsioonides, eetikaküsimused, kodanike osalemine ELi otsustusprotsessis, ELi rahastatud projektid ja programmid, põhiõigused ning teeninduskultuur;

P.

arvestades, et läbipaistvuse valdkonnas kõige sagedamini tõstatatud küsimused puudutavad institutsioonide keeldumist seoses juurdepääsu võimaldamisega dokumentidele või teabele, kinniseid koosolekuid ning vähest avatust ELi eksperdirühmade liikmete ametisse nimetamisel; arvestades, et üldsuse juurdepääs dokumentidele on üks Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tagatud õigustest;

Q.

arvestades, et 2013. aastal laekus ombudsmanile arvukalt kaebusi seoses huvide konflikti või nn pöördukse efektiga, kus kõrgel ametikohal olevad isikud siirduvad tööle omavahel tihedalt seotud ametikohtadele avalikus või erasektoris; arvestades, et eetiliselt eeskujulik käitumine peaks olema ELi halduse jaoks ülioluline; arvestades, et seepärast avaldas ombudsman avaliku teenistuse tegevuspõhimõtted ja eetikanormid;

R.

arvestades, et Euroopa Ombudsman teeb tihedat koostööd mitmesuguste võrgustikega, mille hulgas on väljapaistvaim Euroopa ombudsmanide võrgustik, mis hõlmab 94 asutust 35 Euroopa riigis; arvestades, et kaebus, mille lahendamine ei kuulu Euroopa Ombudsmani pädevusse, edastatakse ombudsmanide võrgustiku sellele liikmele, kes on kõige sobilikum antud juhtumit käsitlema; arvestades, et 52,5 % saadud kaebustest edastati ombudsmanide võrgustiku teistele liikmetele;

S.

arvestades, et Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon on Euroopa ombudsmanide võrgustiku täieõiguslik liige; arvestades, et 2013. aastal edastas Euroopa Ombudsman sellele komisjonile 51 juhtumit; arvestades, et 178 juhtumit edastati Euroopa Komisjonile ning 503 juhtumit teistele institutsioonidele ja organitele;

T.

arvestades, et Euroopa Ombudsman teeb koostööd ka teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, sealhulgas ÜROga; arvestades, et Euroopa Ombudsman, Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet ja Euroopa Puuetega Inimeste Foorum moodustavad kokku ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohase ELi raamistiku; arvestades, et selle raamistiku ülesanne on kaitsta, edendada ja jälgida ülalmainitud konventsiooni rakendamist ELi institutsioonide tasandil;

U.

arvestades, et 2013. aasta aruanne ei sisalda täpseid andmeid selle kohta, kui suur kaebuste osakaal kuulus või ei kuulunud Euroopa Ombudsmani pädevusse; arvestades, et on äärmiselt oluline lisada tulevikus kõikidesse aastaaruannetesse konkreetsed arvandmed, et saaks teha aastate lõikes võrdlusi ja hõlpsasti eristada kaebuste vastuvõetavuse või mittevastuvõetavusega seoses ilmnevaid suundumusi; arvestades, et aruande kohaselt ei kuulu sajast tüüpilisest esitatud kaebusest 68 Euroopa Ombudsmani pädevusse ning need edastatakse kas riikide või piirkondade ombudsmanidele, Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjonile või muudele kaebustega tegelevatele institutsioonidele, nagu Euroopa Komisjon, või SOLVITi võrgustikule, nõuandeteenistusele Teie Euroopa Nõuanne või Euroopa tarbijakeskustele; arvestades, et vaja on järelmeetmeid ja teavet seoses muudele institutsioonidele või organitele edastatud kaebustega, tagamaks, et kodanike küsimusi käsitletakse erapooletult, õiglaselt ja mõistliku aja jooksul;

V.

arvestades, et sajast tüüpilisest kaebusest kuulub vaid 32 Euroopa Ombudsmani pädevusse; arvestades, et neist 17 kohta ei algatata uurimist (üheksa loetakse vastuvõetamatuks ja kaheksa on küll vastuvõetavad, kuid neis ei sisaldu piisavalt põhjusi uurimise avamiseks); arvestades, et sajast tüüpilisest kaebusest 15 kohta on põhjust avada uurimine; arvestades, et neist neli lahendatakse uurimise käigus, nelja puhul haldusomavoli ei tuvastata, ühe puhul tuvastatakse haldusomavoli ning kuue puhul leitakse, et need ei anna põhjust uurimise jätkamiseks;

W.

arvestades, et 80 % uurimistest (40 juhtumit), kus tuvastati haldusomavoli esinemine, lõpetati kriitiliste märkuste esitamisega asjaomasele institutsioonile, ning 18 % uurimistest (üheksa juhtumit) lõpetati soovitusettepanekuga, mille asjaomane institutsioon kas täielikult või osaliselt heaks kiitis; arvestades, et ühe juhtumi (2 %) puhul koostas Euroopa Ombudsman dokumendi pealkirjaga „Eriaruanne, milles käsitletakse Euroopa Ombudsmani omaalgatuslikku uurimist OI/5/2012/BEH-MHZ agentuuri Frontex suhtes”; arvestades, et Euroopa Ombudsman esitab keskmiselt ühe eriaruande aastas;

X.

arvestades, et parlamendile esitatud eriaruanne oli koostatud põhjaliku omaalgatusliku uurimise tulemusena, milles käsitleti Frontexi kohustusi seoses Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, ning oli peamiselt ajendatud agentuuri ebarahuldavast vastusest ombudsmani erisoovitustele, mis puudutasid varjupaigataotlejate apellatsioonimehhanismi puudumise heastamist;

Y.

arvestades, et eriaurande näol on tegemist Euroopa Ombudsmani viimase abinõuga ELi institutsioonides, organites või asutustes esinenud haldusomavoli juhtumite käsitlemiseks; arvestades, et ombudsman peaks täiendavalt uurima oma poliitilisi volitusi ning arendama tema kasutada olevaid vahendeid;

Z.

arvestades, et 2012. aastal järgiti ombudsmani ettepanekuid 80 % ulatuses; arvestades, et Euroopa Komisjon, kelle kohta on kõige rohkem Euroopa Ombudsmani uurimisi, järgis ettepanekuid 84 % ulatuses; arvestades, et Euroopa Ombudsman avaldab igal aastal põhjaliku aruande selle kohta, kuidas ELi institutsioonid on ELi halduse parandamist puudutavatele ombudsmani ettepanekutele reageerinud; arvestades, et ombudsmani ettepanekute mittejärgimine 20 % ulatuses on tõsine asjaolu, mis võib veelgi vähendada kodanike usaldust Euroopa Liidu institutsioonide tõhususe vastu;

AA.

arvestades, et Euroopa Komisjon on institutsioon, kelle kohta ombudsmanile laekub kõige rohkem kaebusi; arvestades, et üks 2013. aastal lõpule viidud uurimine käsitles Ühendkuningriigile seoses Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ettenähtud erandklauslit puudutavaid dokumente;

AB.

arvestades, et Euroopa Ombudsmani 2013. aastal lõpetatud uurimiste keskmine kestus oli 13 kuud; arvestades, et 22 % juhtumite puhul lõpetati uurimine kolme kuu jooksul, 37 % puhul 3–12 kuu jooksul, 14 % puhul 12–18 kuu jooksul ja 27 % puhul rohkem kui 18 kuu jooksul;

AC.

arvestades, et Euroopa Ombudsmani 2013. aasta eelarve oli 9 731 371 eurot ja ametikohtade loetelus on 67 ametikohta; arvestades, et eelarve- ja inimressursside hoidmine piisaval tasemel on hädavajalik, et tagada Euroopa Ombudsmani teenuste tõhusus ja kiire reageerimine kodanike kaebustele;

AD.

arvestades, et Emily O’Reilly on esimene naine, kes valiti Euroopa ombudsmani ametikohale;

1.

kiidab Euroopa Ombudsmani 2013. aasta tegevust käsitleva aastaaruande heaks; avaldab tunnustust Emily O’Reillyle, kelle jaoks see oli esimene aastaaruanne ombudsmani ametikohal, ning väljendab heameelt ombudsmani töömeetodi üle hoida positiivseid töösuhteid ja teha koostööd parlamendiga, eriti petitsioonikomisjoniga; märgib, et 2013. aasta oli üleminekuaasta ja et aastaaruanne kajastab suures osas eelmise ombudsmani professor Nikiforos Diamandourose tööd, ning tunnustab tema töö tulemusi;

2.

kohustub taastama Euroopa Parlamendi tava, mille kohaselt uus ombudsman kutsutakse kohe pärast sellele ametikohale valimist täiskogu istungile;

3.

toetab täielikult uue ombudsmani väljendatud lõppeesmärki aidata tugevdada Euroopa tasandi struktuuride ja institutsioonide vastutust ja läbipaistvust, et edendada head haldust iga ELi kodaniku ja elaniku jaoks, ning tõsta liidus demokraatia kvaliteeti; rõhutab Euroopa Ombudsmani tähtsat rolli kodanike murede käsitlemises ning kodanike ja ELi institutsioonide lähendamises;

4.

rõhutab sotsiaalmeedia kui suhtluskanali tähtsust ja soovitab Euroopa Ombudsmanil seda rohkem kasutada, et suurendada avalikkuse teadlikkust ombudsmani tegevusest ja edendada ELi kodanike õigusi; on siiski seisukohal, et Euroopa Ombudsmani teenuste täiendav digitaliseerimine ei tohiks kaasa tuua nende kodanike tõrjumist, kellel ei ole juurdepääsu internetile või kes ei saa internetti kasutada; kutsub ombudsmani üles kõigile ELi kodanikele võrdse juurdepääsu tagamiseks pöörama selliste kodanike vajadustele erilist tähelepanu, et võimaldada neil Euroopa Ombudsmani teenuseid täielikult kasutada;

5.

märgib, et Euroopa Ombudsmani 2013. aasta aruandes on uuendusi ning see on lisaks traditsioonilisele trükiversioonile nüüd kättesaadav ka allalaaditava interaktiivse e-raamatuna; märgib lisaks, et aruanne on jagatud kaheks osaks, millest üks on kergesti loetav teatmetekst, kus esitatakse olulisimad faktid ja arvandmed ombudsmani 2013. aasta töö kohta, teine sisaldab aga põhjalikku aruannet ombudsmani 2013. aastal teostatud olulisemate uurimiste kohta (2);

6.

tunnustab sellist ombudsmani uut lähenemisviisi, mis kiideti heaks, et arvestada tema soovi muuta Euroopa Ombudsmani institutsioon võimalikult juurdepääsetavaks ja kasutajasõbralikuks; soovitab huvitatud pooltel lugeda teostatud uurimiste põhjalikku ülevaadet käsitlevat aruande osa pealkirjaga „Good administration in practice: the European Ombudsman’s decisions in 2013” ning võtta ombudsmani seisukohti ja soovitusi arvesse;

7.

märgib, et 2013. aastal esitati kõige rohkem kaebusi Hispaaniast (416), järgnesid Saksamaa (269), Poola (248) ja Belgia (153); märgib, et kõige rohkem uurimisi avati Belgiast esitatud kaebuste kohta (53), järgnesid Saksamaa (40), Itaalia (39) ja Hispaania (34);

8.

märgib, et ombudsmani lõpetatud uurimiste hulgas oli taas kõige rohkem (64,3 %) läbipaistvuse probleemidega seotud uurimisi ning nende arv oli 2012. aastaga (52,7 %) võrreldes suurenenud; märgib, et kaebuste muudeks tähtsamateks teemadeks olid eetikaküsimused, kodanike osalemine ELi otsustusprotsessis, ELi rahastatud projektid, põhiõigused ja teeninduskultuur;

9.

on seisukohal, et läbipaistvus, avatus, juurdepääs teabele, kodanikuõiguste austamine ja kõrged eetikanormid on äärmiselt olulised kodanike ja elanike usalduse loomiseks ja säilitamiseks seoses Euroopa avaliku teenistusega; rõhutab, et kodanike ja elanike ning institutsioonide vaheline usaldus on praeguses raskes majandusolukorras ülimalt tähtis; nõustub ombudsmani väitega, et läbipaistvus on arenenud demokraatia alus, sest see annab võimaluse jälgida avaliku sektori asutuste tegevust, hinnata nende töö tulemuslikkust ja nõuda neilt aruandmist; nõustub ka väitega, et avatus ja üldsuse juurdepääs dokumentidele on institutsioonilise kontrolli- ja tasakaalusüsteemi oluline osa; tunnustab kodanike õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele;

10.

märgib, et soovitused ja kriitilised märkused ei ole õiguslikult siduvad, kuid rõhutab, et siiski saavad ELi institutsioonid kasutada neid selleks, et probleemid lahendada, tulevikuks õppust võtta ja edaspidi sarnast haldusomavoli vältida; nõuab tungivalt, et kõik liidu institutsioonid, organid ja asutused teeksid ombudsmaniga täiel määral koostööd ja tagaksid tema soovituste täieliku täitmise ning ühtlasi kasutaksid kriitilisi märkusi täielikult ära; tuletab meelde, et põhiõiguste hartas (artikkel 41) nimetatakse õigust heale haldusele Euroopa Liidu kodanike ühe põhiõigusena;

11.

märgib, et valdav osa (64,3 %) Euroopa Ombudsmani eelmisel aastal korraldatud uurimistest puudutas Euroopa Komisjoni; tunnistab, et Euroopa Komisjon on institutsioon, kelle otsused kõige tõenäolisemalt avaldavad otsest mõju kodanikele, kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja ettevõtjatele; mõistab, et seega rakendatakse komisjoni suhtes kõige suuremal määral avalikku kontrolli; märgib siiski murega, et komisjoniga seotud kaebuste osakaal oli suurem kui 2012. aastal, mil see oli 52,7 %; soovitab ombudsmanil selle kasvu põhjusi uurida, et aidata parandada komisjoni haldamist ja suurendada seega kõigi ELi institutsioonide usaldatavust; kutsub komisjoni uut koosseisu üles kiiresti meetmeid võtma, et parandada oma toimimist eesmärgiga vähendada komisjoni vastu esitatavate kaebuste arvu; on seisukohal, et komisjoni osalus sellistes läbipaistmatutes üksustes nagu troika ei aita liidus läbipaistvust ja aruandekohustust suurendada ega ole ka kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega;

12.

märgib murega, et ELi asutusi puudutavate kaebuste osakaal on peaaegu kahekordistunud – 12,5 %-lt 2012. aastal 24 %-ni 2013. aastal; soovitab ombudsmanil välja tuua, kas kasvu põhjuseks oli üldsuse suurenenud teadlikkus kaebuste menetlemise korrast või tulenes see muudest teguritest, näiteks võimalusest, et ELi asutused on ombudsmani varasemate aastate soovitused täitmata jätnud; soovitab ombudsmanil asutustes toimuvat jälgida ja selle kohta aegsasti aru anda; toetab ombudsmani plaane pöörduda eri asutuste poole, et rõhutada hea halduse, hea kaebuste käsitlemise ja hea teeninduskultuuri tähtsust;

13.

märgib rahuloluga, et Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) kohta esitatud kaebuste osakaal vähenes 2013. aastal rohkem kui poole võrra – 16,8 %-lt 2012. aastal 7,1 %-ni 2013. aastal; väljendab rahulolu ka selle üle, et Euroopa Parlamendi vastu esitatud kaebuste osakaal vähenes 2012. aasta 5,2 %-lt 4,3 %-ni 2013. aastal; tunnustab ombudsmani ja EPSO tegevust, mille tulemusena on EPSO vastu esitatud kaebuste hulk vähenenud;

14.

märgib, et 2013. aastal avaldas Euroopa Ombudsman Euroopa hea halduse tava eeskirja uue versiooni; kutsub kõiki institutsioone üles seda eeskirja täies ulatuses järgima ja rakendama; kutsub komisjoni uut koosseisu üles vastu võtma ELi administratsiooni halduskorra siduvaid norme ja põhimõtteid ning eelkõige esitama sellekohase määruse eelnõu; tuletab meelde, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 41 sätestatakse, et „igaühel on õigus sellele, et liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitleksid tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ning mõistliku aja jooksul”;

15.

ergutab kõiki ELi institutsioone, organeid ja asutusi parandama oma toimimist, järgides tõhusamalt hea halduse tava ja hea teeninduskultuuri põhimõtteid kodanike teenindamisel; kutsub neid üles ombudsmani abistama, reageerides kiiresti ombudsmani korraldatud uurimistele, ja tegema temaga tihedamat koostööd, et lühendada kaebuste uurimisprotsesside tähtaegu; toetab ombudsmani jõupingutusi veelgi kiirendada uurimisprotsessi ja vähendada kaebuste menetlemisel vastamiseks kuluvat aega, et teenida oma õigusi kasutavaid kodanikke õigeaegselt ja nõuetekohaselt;

16.

märgib, et 2012. aastal oli ombudsmani soovituste üldine täitmise osakaal 80 %, mis jäi veidi alla 2011. aasta vastavale näitajale (82 %); toetab ombudsmani tema püüetes soovituste täitmise määra suurendada; kutsub eelkõige Euroopa Komisjoni üles tegema kõik võimaliku, et ombudsmani soovitusi suuremas ulatuses järgida; väljendab muret asjaolu pärast, et 20 % soovitusi ei täideta, ning nõuab tungivalt, et liidu institutsioonid, organid ja asutused vastaksid ja reageeriksid ombudsmani kriitilistele märkustele mõistliku aja jooksul ning teeksid kõik vajaliku, et senisest sagedamini viivitamata ombudsmani soovitusi täita ja tema kriitilisi märkusi arvesse võtta; jääb ootama konkreetset teavet, mis esitatakse Euroopa Ombudsmani peatses aastaaruandes soovituste täitmise kohta 2013. aastal;

17.

märgib, et 2013. aastal lõpetatud uurimiste tulemusena tuvastas ombudsman haldusomavoli esinemise 10,8 % juhtudest ja neist 80 % puhul esitas ta asjaomasele institutsioonile kriitilised märkused; märgib, et 18 % haldusomavoli juhtumite puhul kiitis asjaomane institutsioon ombudsmani soovitusettepanekud täielikult või osaliselt heaks;

18.

märgib, et ombudsman esitas Euroopa Parlamendile ühe eriaruande, milles käsitletakse asjaolu, et agentuuril Frontex puudub mehhanism oma tegevusest tulenevate väidetavate põhiõiguste rikkumistega seotud kaebustega tegelemiseks; on veendunud, et petitsioonikomisjon koostab koostöös kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoniga selle eriaruande põhjal raporti;

19.

soovitab ombudsmanil tihendada sidemeid ja koostööd mitmesuguste võrgustikega, eelkõige Euroopa ombudsmanide võrgustiku ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohase raamistikuga; tuletab meelde Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni 2012. aasta aruandes esitatud nõudmist, et Euroopa Parlament asutaks liikmesriikide parlamentide petitsioonikomisjone ühendava võrgustiku, mis võiks olla täienduseks Euroopa ombudsmanide võrgustikule;

20.

tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon on kummagi ülalnimetatud võrgustiku täieõiguslik liige; märgib, et 2013. aastal edastas ombudsman petitsioonikomisjonile 51 kaebust; on seisukohal, et arvestades petitsioonikomisjoni paralleelset ja mõnikord täiendavat tööd ELi õiguse nõuetekohase rakendamise tagamiseks kõigil haldustasanditel, tuleks sellele komisjonile eraldada sarnaselt Euroopa Ombudsmani bürooga rohkem vahendeid;

21.

võtab teadmiseks ombudsmani uue strateegia, mis hõlmab ajavahemikku kuni 2019. aastani („Towards 2019”) ja sisaldab kolme suurt sammast, mille sõnalised tähised on mõju, asjakohasus ja nähtavus; mõistab, et ombudsman kavatseb mõju suurendamiseks teostada süsteemsete probleemide strateegilist uurimist, et ombudsman soovib tõsta oma tähtsust aktiivse osalemisega ELi olulistes aruteludes ning soovib suurendada oma nähtavust, tihendades kontakte sidusrühmadega ja taotledes tähelepanu tähtsate juhtumite käsitlemisel;

22.

nõuab tungivalt, et ombudsman teeks edasisi jõupingutusi suhtluskanalite parandamiseks ja Euroopa kodanike aasta 2013 jooksul tehtud töö jätkamiseks ning tõhustaks ELi kodanike teavitamist, et nad oleksid Euroopa Ombudsmani teenuste ja vastutusvaldkonnaga nõuetekohaselt kursis;

23.

toonitab, kui tähtis on Euroopa kodanikualgatus kui uus vahend kodanike otseseks osalemiseks ELi õigusaktide ettevalmistamise otsustusprotsessis;

24.

hindab positiivselt mitmeid tähtsaid uurimisi, mille ombudsman on algatanud, nagu uurimised Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) üle peetavate läbirääkimiste läbipaistmatuse, ELi institutsioonides rikkumistest teatamise, Euroopa Komisjoni eksperdirühmade läbipaistmatuse, nn pöördukse efekti ja huvide konflikti juhtumite, ühtekuuluvuspoliitika põhiõigustega seonduvate aspektide ning Euroopa kodanikualgatuse kohta; jääb ootama nende uurimiste tulemusi;

25.

kiidab heaks Euroopa Liidu Nõukogu otsuse avaldada ELi läbirääkimisjuhised ELi ja USA vahelisteks käimasolevateks läbirääkimisteks TTIP üle; kiidab heaks ka Euroopa Komisjoni otsuse avaldada rohkem ELi läbiräägitavaid tekste ning võimaldada ulatuslikumat juurdepääsu teistele TTIP üle peetavate läbirääkimistega seotud dokumentidele; leiab, et TTIP üle peetavate läbirääkimiste läbipaistvuse tähelepanelik jälgimine on tugevdanud Euroopa Ombudsmani rolli ELi läbipaistvuse kaitsjana; toetab ombudsmani nõudmist, et Euroopa Liidu institutsioonid rakendaksid läbipaistvat poliitikakäsitust ja korraldaksid TTIPd käsitleva teavituskampaania; kohustub võtma järelmeetmeid seoses TTIP läbipaistvuse teemaliste konsultatsioonide tulemustega ja vaatama muu hulgas läbi selleteemalised petitsioonid, pidades eelkõige silmas TTIP ja muude kaubandusläbirääkimiste võimalikku mõju Euroopa kodanike elule;

26.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja petitsioonikomisjoni raport nõukogule, komisjonile, Euroopa Ombudsmanile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning liikmesriikide ombudsmanidele või samalaadsetele pädevatele organitele.