15.1.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 13/83

Raportöör:

Emmanuelle BUTAUD-STUBBS

Kaasraportöör:

Nicola KONSTANTINOU

1.1.

Arvestades kultuuri- ja loomemajanduse osakaalu Euroopa Liidu SKPs, kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles töötama välja selle majandusharu mitmeaastase arengustrateegia.

1.2.

Komitee on nimelt seisukohal, et need majandusharud, mis aitavad kaasa Euroopa Liidu väljapaistvusele rahvusvahelisel tasandil, tuleb integreerida Euroopa Komisjoni käimasolevatesse aruteludesse seoses 2015. aasta sügisel oodatava teatisega uue kaubanduspoliitikat käsitleva strateegia kohta.

1.3.

Pidades silmas tööturu arengut teatud liikmesriikides, tuleb asjakohasemalt arvesse võtta ebatüüpilises töösuhtes olevate isikute vajadusi töötingimuste, töötervishoiu ja tööohutuse alal. Komitee pooldab kollektiivläbirääkimiste intensiivistamist iseäranis meedia- ja kultuurisektoris kooskõlas riigi tavadega.

1.4.

Erilist tähelepanu väärivad ka mitu muud teemat: kohanemine turu uute vajadustega, sektori töötajate liikuvuse suurendamine, koolitus- ja haridusvahendite ja -poliitika parandamine ning ühisrahastamise arendamine (ühisrahastamise (crowdfunding) platvormid).

1.5.

ELi väärtuste edendamise ülesanne – inimväärikuse, vabaduse, demokraatia, võrdsete õiguste, vähemuste kaitse jne austamine – tasuks anda osaliselt loomeinimestele, kes suudavad rakenduste, videote, mängude, koomiksite jne abil noori kõige paremini ligi tõmmata.

1.6.

Selle majandussektori jaoks, kus kõik ei suuda väärtuselt tulu teenida, on väga oluliseks küsimuseks selle immateriaalse vara – kliendibaas, tuntus ja maine, kaubamärgid, oskusteave –, mis on püsiv ja tulevase tulu allikas, rahaline väärtustamine.

2.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on toetanud kultuuri- ja loomemajanduse arengut enam kui 11 aastat. Ammu enne seda, kui Euroopa Komisjon töötas 2012. aastal välja teatise „Kultuuri- ja loomesektori edendamine ELi majanduskasvu ja töökohtade heaks” (1), võeti ajavahemikul 2004–2014 vastu mitu arvamust (2).

2.2.

Kultuuri- ja loomemajandusel on Euroopa ühiskonnas strateegiline positsioon, mis võimaldab sellel sektoril edendada arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu (strateegia „Euroopa 2020”) ulatuses, milles see on näidanud (3), et üks kultuuri- ja loomemajanduse omadusi seisneb selle uuendusvõimes, mis on intensiivsem kui teistes majandussektorites.

2.3.

Samuti tuleb rõhutada erilist rolli, mida kultuuri- ja loomemajandus täidab Euroopa ühiskonnas pluralismi ja kultuurilise mitmekesisuse ning Euroopa identiteedi edendamisel (4).

2.4.

2015. aasta jaanuaris otsustas komitee juhatus kinnitada kultuuri- ja loomemajandust käsitleva uue omaalgatusliku arvamuse väljatöötamise, kuna see sektor kujutab endast ülemaailmses konkurentsis Euroopa jaoks eelist. Näiteks töötavad Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Korea välja tõhusad pehme jõu strateegiad, et levitada oma kultuuri ja elustiili ning toetada oma kultuurilise sisuga kaupu ja teenuseid arendavate, tootvate ja levitavate ettevõtete majanduslikku arengut.

2.5.

Millised on peamised tegurid, mis selgitavad, miks tunneb komitee taas kord huvi selle majandusharu arengu vastu?

2.5.1.

Esiteks suureneb järjest selle kaalukus Euroopa majanduses. Arvestades erinevaid olemasolevaid määratlusi ja kõige värskemat kättesaadavat statistikat, kuulub kultuuri- ja loomemajandus Euroopa majanduse kõige dünaamilisemate sektorite hulka. Konsultatsiooniettevõtte TERA Consultants ajavahemikku 2008–2011 hõlmavas uuringus (5) märgitakse, et nende sektorite panus Euroopa SKPsse jääb vahemikku 4,4 % (ainult puhtalt loomemajandus ehk „core industries”) kuni 6,8 % (lisades puhtalt loomemajandusest tugevasti sõltuvad sektorid ehk „non-core industries”). Nende panus tööhõivesse on vastavalt 8,3 miljonit töökohta ehk 3,8 % ELi kogu tööealisest elanikkonnast puhtalt loomemajanduse korral („core industries”) ja 14 miljonit töökohta, kui lisada kõik tugevalt sõltuvad sektorid („non-core industries”), ehk 6,5 % ELi kogu tööealisest elanikkonnast. Seega on tegemist ELi suuruselt kolmanda tööandjaga ehitus- ja joogisektori järel.

2.5.2.

Valitsemissektori võla ulatuslikkuse tõttu on riigid ja organisatsioonid vähendanud toetusi kultuuri- ja muusikaühendustele, teatritele, kinodele, orkestritele. Riiklikult rahastatav suuremahuline meedia, nagu raadio või televisioon, on mitmes liikmesriigis raskustes, samuti ajakirjandus, mille majandusmudel on digitaalse revolutsiooni tõttu kriisis.

2.5.3.

2013. aasta juunis avati Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse läbirääkimised ja peetud on juba üheksa läbirääkimisvooru. Kultuurivaldkonna erandlikkust on tunnustatud algusest peale ja komitee toetab seisukohta, mille avaldas Euroopa Parlament, kes nõuab oma 23. mai 2013. aasta resolutsioonis ELi kaubandus- ja investeerimisläbirääkimiste kohta Ameerika Ühendriikidega (6), et „läbirääkimisvolitustes oleks selgelt osutatud kultuurilise ja audiovisuaalse sisuga (mh ka veebi teel osutatavate) teenuste väljajätmisele”.

2.5.4.

Äsja jõustus programm „Loov Euroopa”, mille kohta komitee on juba arvamust avaldanud (7), ja sellele programmile on ajavahemikuks 2014–2020 eraldatud 1,46 miljardi euro suurune eelarve.

3.1.1.

Kriisi tõttu on nõrgenenud mitu märgilise tähendusega Euroopa kultuuri- ja loomesektorit:

3.1.2.

Eurostati statistilised andmed 2009.–2013. aasta kohta kinnitavad tööhõive vähenemist sellistes valdkondades nagu kirjastamine Prantsusmaal (146 000 töötajat 2009. aastal ja 112 000 töötajat 2013. aastal) või programmeerimis- ja filmimistegevuse vähenemist Poolas (25 000 töötajat 2009. aastal ja 19 600 töötajat 2013. aastal).

3.1.3.

Samas on Dublinis asuva Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi aruande („Arts, Entertainement and Recreation: working conditions and job quality”) (8) kohaselt tööhõive kunsti, meelelahutuse ja vaba aja sektoris aastatel 2010–2012 veidi suurenenud: + 2 %. Mõnes liikmesriigis on töötajate osakaal nendes sektorites tublisti üle Euroopa keskmise (1,6 % tööealisest elanikkonnast): Ühendkuningriigis ja Eestis 2,6 %, Rootsis 2,5 % (14 % ettevõtetest ja 8 % SKPst) ning Lätis 2,3 %.

3.2.1.

Loomemajanduse ettevõtete vajadus rahastamisvahendite järele on seletatav nende raskustega luua tulumudeleid, mis võimaldaksid neil väärtuselt tulu teenida. VKEde juhendamine selliste äri- ja tulumudelite väljatöötamisel, mis võimaldavad korraga väärtust nii luua kui ka sellelt tulu teenida, muudaks nad riiklikest toetustest vähem sõltuvaks.

3.2.2.

Komitee on varem väljendanud kahtlusi seoses VKEde ja teiste ettevõtjate rahastamisele juurdepääsu lihtsustamiseks välja töötatud finantssüsteemiga. Tähelepanu on juhitud Euroopa Investeerimisfondi eksperditeadmiste puudulikkusele kultuuri valdkonnas (9). Nüüd vastutab see organ valdkonna 121 miljoni euro suuruse tagatise kasutuselevõtu eest.

3.2.3.

Programmi „Loov Euroopa” kohaselt peab see tagatis tekitama 5,7 % finantsvõimenduse, mille tulemusena muutub hankemenetluse jaoks kättesaadavaks umbes 700 miljonit eurot ning on võimalik valida tagatismehhanismi haldussuutlikkuse tugevdamise eest vastutavad asutused.

3.2.4.

Samuti oleks kasulik mitmekesistada rahastamisviise. Ühisrahastamine, sh selle piiriülene mõõde võimaldab lihtsamat juurdepääsu projektide rahastamisele ja vähendab riski investorite jaoks (La Tribune, 11. veebruar 2014).

3.2.5.

Üldisemalt seisneb küsimus kõigi immateriaalsete varade finantshindamises. Euroopa Komisjon tunnistab, kui oluline on immateriaalne vara, kuid ei paku välja ühtegi ühist meetodit kõnealuse immateriaalse vara finantshindamiseks.

3.2.6.

Kohapealsete asutuste vähesus: programmi „Loov Euroopa” büroosid on igas liikmesriigis 1–4 ja need asuvad kas pealinnas või suurlinnas. See võrgustik on kahtlemata ebapiisava tihedusega, et kindlustada programmi edendamine kõigis suuresti kultuuri- ja loomemajandusele keskendunud piirkondades.

3.3.1.

Praegu on arutlusel autoriõigust käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/29/EÜ (10) reform, eelkõige 19. mai 2010. aasta teatise „Euroopa digitaalne tegevuskava” (COM(2010) 245 final) alusel, kusjuures vaagida tuleb järgmisi tundlikke küsimusi.

3.3.2.

Teine tundlik teema puudutab autorite ja kunstnike/esitajate tasu seoses nende teoste või esituste internetis kasutamisest saadava tuluga.

3.3.3.

Komitee rõhutab vajadust tasakaalustatud korra järele, mis võimaldab õiget ja õiglast tasu kõigile õiguste omajatele, sealhulgas sisu loojatele, esinejatele ja tootjatele.

3.3.4.

Samuti on oluline aidata kultuuri- ja loomemajanduse VKEdel, väga väikestel ja mikroettevõtjatel kaitsta oma intellektuaalomandi õigusi (11), iseäranis moe- ja disainisektoris.

3.3.5.

Samuti kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles olema järjepidev, vaadates läbi ka e-kaubandust käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/31/EÜ (12), et suurendada kõigi sidusrühmade (ettevõtjad/õiguste omajad, veebimajutuse pakkujad, otsingumootorite pakkujad, makselahenduste pakkujad jne) vastutust võitluses piraatlusega.

4.1.1.

Komitee rõhutab, et tegelikult on kohapealne tasand see, kes kas seab sisse koostöö vormid või jätab selle tegemata. Tuleb rõhutada olulist rolli, mida täidavad kultuurilised ja loomingulised klastrid, hästi ligipääsetavad ja tasuta kohtumispaigad, mille on kättesaadavaks teinud linnad ja piirkonnad, nagu viidati mitmes sõnavõtus (Valloonia, Rhône-Alpes) 15. juunil 2015 toimunud arutelul. Euroopa võrgustiku eksperdid hindavad oma aruandes kultuuri- ja loomemajanduse vastupidavuse kohta (13), et „kultuuri- ja loomemajanduse edendamiseks ette nähtud riiklikul poliitikal näib olevat olulisem mõju riigi tasandist allpool oleval tasandil”.

4.1.2.

Algatuse „Loov Euroopa” rakendamise iga-aastases programmis kavandatakse eraldada programmi „Loov Euroopa” büroodele 4,9 miljonit eurot. Neid büroosid on vähe ja need asuvad pealinnades või suurlinnades, mis ei ole ilmtingimata parim asukoht osalejate asukoha aspektist.

4.2.1.

Vastavalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 2014. aasta mai aruandele töösuhete kohta meedia- ja kultuurisektoris (14) tegutseb:

4.2.2.

Enamikus neist ametialadest, eriti meedia ja kultuuri valdkonnas, on nn ebatüüpiline tööhõive viimastel kümnenditel kasvanud, kusjuures suurenenud on osalise tööajaga ja tähtajaliste töölepingute, renditöö, füüsilisest isikust ettevõtjana ja majanduslikult sõltuvas töösuhtes töötamise levik.

4.2.3.

Komitee toetab kokkulepitud seisukohti, mille ILO 2014. aasta mais vastu võttis (15), kinnitades, et „põhiõiguste põhimõtted töökohal peavad kehtima kõigi meedia- ja kultuurisektori töötajate suhtes, sõltumata sellest, milline on nende töösuhe”. Komitee nendib, et meedia- ja kultuurisektori teatud töötajatel ei ole piisavat sotsiaalkaitset (töötu-, pensioni- ja sotsiaalkindlustus jne) ning mõnikord võib allhanke kasvav kasutamine ja kultuuri- ja loomemajanduse ebatüüpilises töösuhtes töötajate väga erinev seisund suurendada ohutus- ja terviseriske.

4.2.4.

Komitee toetab intensiivsemaid kollektiivläbirääkimisi nendes eriharudes töötingimuste parandamiseks.

4.2.5.

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles esitama liikuvust käsitleva ambitsioonika õigusaktide paketi, mis võimaldaks asjakohaselt lahendada kultuuri- ja loomemajanduse töötajate ELi-sisese liikuvuse probleemid ja lihtsustada viisade saamist kolmandate riikidega toimuva vahetuse raames.

4.3.1.

Komitee on juba juhtinud tähelepanu vajadusele suurendada teadmisi loomemajanduse kohta kooliharidus- ja kutsekoolitusprogrammide raames kooskõlas loomingulise käsitöönduse rahvusvahelises harta sisuga (16).

4.3.2.

Tuleb rõhutada avalik-õigusliku televisiooni ja raadio olulist rolli esimese vektorina hariduselt kultuurile ning saadete kõrgetasemelises kirjanduslikus, ajaloolises või kunstilises sisus.

4.3.3.

Komitee on ka seisukohal, et ärimudelite kiirete muutuste ajal, mis on seotud eelkõige tarbijate harjumuste muutumisega, tuleks kultuuri- ja loomemajanduse erialaõppes pakkuda majandus-, juhtimis- ja strateegiakoolitusi. Kultuuri- ja loomemajanduse valdkonna juhtidel ja ettevõtjatel peab olema juurdepääs sellistele koolitustele ka kutsealases täiendusõppes.

4.3.4.

Komitee on mitmes arvamuses rõhutanud koolituse tähtsust haruldaste käsitööoskuste edasiandmisel. Üha rohkemates liikmesriikides muutub aga aina ilmsemaks kasvav lõhe hariduse sisu ja turu vajaduste vahel, mistõttu mõned kodanikuühiskonna osalejad on hakanud aktiivselt tegutsema koolituse valdkonnas, luues eraõppeasutusi või pakkudes avaliku ja erasektori partnerluse raames lühikoolitusi (4 nädalat), mis on väga praktilised ja keskenduvad ühele elukutsele, tänu millele on diplomiga ja ilma diplomita noored lühikese aja jooksul tööks valmis.

4.3.5.

2014. aasta novembris alustas tööd Euroopa audivisuaalsektori ja etenduskunstide pädevusnõukogu. Komitee on huvitatud selle tööst, mis peaks kaasa tooma vajaduste parema prognoosimise põhikoolituse ja täiendusõppe valdkonnas.

4.3.6.

Komitee peab sellega seoses oluliseks, et sotsiaalpartnerid ja Euroopa pädevusnõukogu oleksid tihedalt seotud ESCO (17) (oskuste, pädevuste, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa klassifikaator) tegevusega.

4.3.7.

Komitee soovib suuremat sünergiat programmi Erasmus+ teadmusühenduse ja programmi „Loov Euroopa” vahel.

4.4.1.

Komitee nõuab, et selle sektori kõiki aspekte – tööhõive, pädevused, koolitus, intellektuaalomand jne – võetaks sektori kaalukuse tõttu majanduses arvesse. Käimasolevatesse kahepoolsetesse ja mitmepoolsetesse läbirääkimistesse tuleb lisada välismõõde. Nende loomingulise ja kultuurilise sisuga kaupade ja teenuste tähtsus moodustab üha suurema osa ELi ekspordist. ECCIA andmete kohaselt moodustavad luksuskaubad Euroopa 2013. aasta koguekspordist umbes 17 %.

4.4.2.

Selle majandusharu sisuliste erisuste arvessevõtmine tähendab suurema tähelepanu pööramist intellektuaalomandi õigustele ja e-kaubanduse reguleerimisele.

4.5.1.

ELi väärtused väärivad atraktiivsetes vormides edendamist ja levitamist sotsiaalvõrgustikes.

4.5.2.

Videokunstnike, graafikadisainerite, kunstnike, muusikute jne projektikonkurss võimaldaks töötada välja pildilise ja elava sisu ning seda noorte hulgas virtuaalselt levitada.

4.6.1.

See eesmärk luua ja arendada sünergiaid kultuuri- ja loomemajanduse eri sektorite vahel on osa Euroopa Komisjoni kontseptuaalsest raamistikust programmis „Loov Euroopa” (18).

4.6.2.

Väga julgustavaid konkreetseid kogemusi on saadud näiteks kokakunsti, turismi ja digitaalvaldkonna vahel, kunsti ja luksuskaupade, kultuuri ja turismi vahel.

4.6.3.

Need viljastavad nn risttolmlemise kogemused kultuuri- ja loomemajanduse sees ning kultuuri- ja loomemajanduse ja teiste sektorite vahel ei ole sageli ülekantavad tööstuslikesse mastaapidesse, sest need põhineva iga sektori eripärade mõistmisel.

4.6.4.

Lisaks võimaldavad vastastikuse rikastamise tavad, mis arenevad välja kultuuri- ja loomemajanduse valdkonnas tänu tehnoloogilistele edusammudele (3D-printimine, digitrükk), stimuleerida loomingule ja innovatsioonile keskendunud erialaprofiilide, tulevaste töökohtade kandjate arengut.

4.7.1.

EL on maailma osa, kus 363 mälestisega 981st UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirja kantud kultuurilisest ja looduslikust mälestisest on kultuuri tihedus kõige suurem. On selgunud, et India, Hiina, Jaapani või Ameerika turistide voolu peamine põhjus on selle pärandi rikkus (19). Julgustada tuleks igasugust viisapoliitika parandamist liikmesriikide ja asjaomaste kolmandate riikide kindlaks määratud julgeolekunõuete raames.

4.7.2.

Siiski on paljude kultuurimälestiste poolest rikaste liikmesriikide – Kreeka (17), Prantsusmaa (39), Itaalia (47) või Hispaania (44) – kõrge võlataseme tõttu teatatud raskustest seoses selle kultuuripärandi kaitse ja hooldamisega. Kuivõrd Euroopa kultuuriline ja arhitektuurne rikkus kujutab endast tohutut eelist, mis võimaldab edasi arendada kultuuriturismi, palutakse Euroopa Komisjoni koostada ülevaade Euroopa Liidus asuvate UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud mälestiste praegusest olukorrast.

4.8.1.

Komitee on seda juba palunud (20). Regioonide Komitee toetab teda selles ja palub luua Euroopa loovuse foorumi (21). See foorum „tooks kokku avalik-õiguslikud, eraõiguslikud ja vabatahtlike rühmad, et analüüsida, kuidas Euroopa saab leida loovaid lahendusi pakilistele kohalikele ja Euroopa probleemidele”.