Brüssel,6.1.2016

COM(2015) 685 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Muudetud rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) 19 mõju krediidiasutuste ja investeerimisühingute omavahendite volatiilsusele


1.Sissejuhatus

Määruse (EL) nr 575/2013 (edaspidi „kapitalinõuete määrus”) artikli 36 lõike 1 punkti e kohaselt arvavad krediidiasutused ja investeerimisühingud esimese taseme põhiomavahendite kirjetest maha krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis oleva kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara.

Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi 19 „Hüvitised töötajatele” (edaspidi „IAS 19”) 1 läbivaatamine on toonud kaasa muutused kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara hindamises. Kapitalinõuete määruse artikli 519 kohaselt tuleb komisjonil koostada Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruanne selle kohta, kas muudetud IAS 19, koostoimes pensioni netovara mahaarvamisega, nagu see on sätestatud artikli 36 lõike 1 punktis e, põhjustaks krediidiasutuste ja investeerimisühingute omavahendite soovimatu volatiilsuse.

Komisjonil on palutud võtta arvesse aruannet, mille EBA on koostanud sellel teemal vastavalt mandaadile, mis on sätestatud samas artiklis. Kui asjakohane, siis lisatakse komisjoni aruandele seadusandlik ettepanek kehtestada omavahendite arvutamise eesmärgil kord kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi netovara või -kohustuste kohandamiseks.

EBA esitas oma aruande pealkirjaga „On the impact on the volatility of own funds of the revised IAS 19 and the deduction of defined pension assets from own funds under Article 519 of the Capital Requirements Regulation (CRR)” (edaspidi „EBA aruanne”) 2 24. juunil 2014.

Käesoleva komisjoni aruandega täidetakse juriidilist kohustust hinnata mõju, mis kaasneb väga spetsiifiliste muudatustega krediidiasutuste ja investeerimisühingute esimese taseme põhiomavahendite arvutamises seoses kapitalinõuete määruse vastuvõtmise ja uue IAS 19-ga.

2.Põhiküsimused

2.1.Kapitalinõuete määruse kohane käsitlus praegu

Kapitalinõuete määruse artiklis 36 on sätestatud, et pangad peavad esimese taseme põhiomavahendite kirjetest arvama maha kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara. Sellise käsitluse põhjuseks on argument, et usaldatavuse seisukohast on selle vara kahjumikatmisvõime küsitav. Kui pank pankrotistuks või tema suhtes peaks algatama kriisilahenduse, ei saaks seda vara kasutada kahjude katmiseks.

Tuleks märkida, et kapitalinõuete määruse artiklis 41 on kehtestatud sellest üldisest mahaarvamisest erand seoses kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi varaga, mida krediidiasutus või investeerimisühing saab piiramatult kasutada, tingimusel et tal on selleks järelevalveasutuse luba.

2.2.IAS 19 läbivaatamisest tulenevad muudatused

IAS 19 läbivaatamine on toonud kaasa muutused kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara hindamises. EBA on teinud kindlaks vaid kaks IAS 19 läbivaatamisega seotud aspekti, mis võivad mõjutada omavahendite arvutamist.

1.Kindlustusmatemaatiliste kasumite ja kahjumite kohene kajastamine: IAS 19 eelmise versiooni kohaselt ei tulnud kindlustusmatemaatilise eelduse muutusi võtta arvesse kohe, kui need jäid teatud koridori 3 („koridori”-meetod) ja neid võis jaotada mitmele perioodile, samas kui läbivaadatud IAS 19 kohaselt tuleb need kajastada kohe.

2.Kõigi möödunud tööalase teenistuse kulutuste kohene kajastamine: möödunud tööalase teenistuse kulutused näitavad eelnevate perioodide kindlaksmääratud hüvitiste kohustuse nüüdisväärtuse muutust, mis tuleneb plaani muutmisest või piiramisest. Eelmise IAS 19 kohaselt kajastati garanteeritud möödunud tööalase teenistuse kulutusi kasumiaruandes kohe, samal ajal kui garanteerimata teenistuse kulutusi kajastati keskmise üleandmisperioodi jooksul lineaarselt.

Sellega seoses tuleks märkida, et Euroopa Pangandusjärelevalve eelkäijaks olnud Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee esitas oma märkused 4 IAS 19 eelmise versiooni kohta, väljendades muret seoses „koridori”-meetodiga, ning tegi ettepaneku selle kaotamiseks, tingimusel et kohaldatakse üleminekusätteid. IAS 19-ga kaotati kindlustusmatemaatiliste kasumite ja kahjumite puhul „koridori”-meetodi kasutamine, kapitalinõuete määrusega nähti aga ette üleminekusätted, et leevendada selle mõju omavahenditele.

2.3.Kapitalinõuete määruse kohased üleminekumeetmed

Kapitalinõuete määruses on sätestatud järgmised üleminekumeetmed, et pehmendada IAS 19 muudatustest ja üldiselt kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara mahaarvamisest tulenevat mõju:

1.kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara mahaarvamise üldine järkjärguline kohaldamine ajavahemikul 2014–2017 kapitalinõuete määruse artikli 469 lõike 1 punkti a ja artikli 478 kohaselt;

2.IAS 19 muudatuste mõju spetsiifiline järkjärguline kohaldamine ajavahemikul 2014–2018 kapitalinõuete määruse artikli 473 kohaselt;

3.riikliku tasandi filtrite kasutamise järkjärguline lõpetamine ajavahemikul 2014–2018 kapitalinõuete määruse artikli 481 kohaselt.

3.Hinnang volatiilsusele, mis võib tekkida tulenevalt IAS 19 läbivaatamisest

EBA esitatud aruande põhjal hinnatakse IAS 19 läbivaatamise mõju koosmõjus kapitalimääruse artikli 36 lõike 1 punkti e kohase kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara mahaarvamisega järgmiselt 5 :

3.1.Kasumi või kahjumi tasaarvestamisest tulenev mõju

Omavahendite volatiilsust ei teki, kui krediidiasutus või investeerimisühing kannab kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi netovara oma bilanssi ja olemas on sama suur tasaarvestav kasum või kahjum. Ainult juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing kajastab kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi netovara ilma vastava kasumi või kahjumita, võib kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi netovara mahaarvamine tuua kaasa omavahendite volatiilsuse.

3.2.Muudetud IAS 19 esmase kohaldamise mõju

Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara mahaarvamine omavahenditest on pärast esmast kohaldamist enamikus krediidiasutustes ja investeerimisühingutes kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi netovara madala taseme 6 tõttu piiratud nii eelmise kui ka muudetud IAS 19 puhul. Lisaks on negatiivne mõju enamiku krediidiasutuste ja investeerimisühingute esimese taseme põhiomavahenditele piiratud ka seetõttu, et kajastamata kindlustusmatemaatilise kahjumi tase võrreldes kapitalipositsiooniga on madal. Mõju võib olla oluline vaid väheste 7 krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks, kelle kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara on suur. Omavahendite vähenemise võib tuua kaasa eelkõige märkimisväärse kajastamata kindlustusmatemaatilise kahjumi olemasolu.

3.3.Üldine hinnang piiratud volatiilsusele, mis kaasneb muudetud IAS 19-ga 8

EBA aruande põhjal võib järeldada, et raamatupidamise ja usaldatavusnõuete muudatused põhjustavad keskmiselt omavahendite piiratud volatiilsust. Mõne krediidiasutuse või investeerimisühingu ja mõne riigi puhul võib mõju omavahendite volatiilsusele olla suurem, olenevalt kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi suurusest ja tulemustest võrreldes krediidiasutuse või investeerimisühingu kapitalipositsiooniga.

Lisaks võib kindlustusmatemaatiliste eelduste muudatusi käsitada kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara arvestusliku väärtuse ning krediidiasutuse või investeerimisühingu „tegeliku” riskipositsiooni ja tehingu aluseks olevatele majanduslike kaalutluste vastavuse parandamisena.

Lõpuks saab muudetud IAS 19 esmase kohaldamise mõju omavahenditele leevendada kapitalinõuete määruse artiklis 473 või 481 sätestatud üleminekusätetega. Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara mahaarvamisega seotud nõuete üldist kohaldamist saab kehtestada järk-järgult, tingimusel et kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 469 lõike 1 punkti a koosmõjus kapitalinõuete määruse artikliga 478.

4.Kokkuvõte

Võttes arvesse EBA aruannet, leiab komisjon, et IAS 19 muutmisest tulenev võimalik täiendav omavahendite volatiilsus on piiratud ja käesolevas aruandes esitatud argumente silmas pidades põhjendatud. Lisaks on esmase kohaldamisega seotud mõju asjakohaste üleminekusätetega leevendatud. Seepärast leiab komisjon, et IAS 19, koostoimes kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara artikli 36 lõike 1 punkti e kohase mahaarvamisega ja pensioni netokohustuste muutustega, ei põhjusta krediidiasutuste ja investeerimisühingute omavahendite soovimatut volatiilsust. Sellest johtuvalt on komisjon seisukohal, et kapitalinõuete määruse praegune käsitlus on asjakohane, ja ta ei esita koos käesoleva aruandega seadusandliku akti ettepanekut.

(1)

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 475/2012, 5. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga (IAS) 1 ja rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga (IAS)19.

(2)

EBA (2014) Report. On the impact on the volatility of own funds of the revised IAS 19 and the deduction of defined pension assets from own funds under Article 519 of the Capital Requirements Regulation (CRR). Aruandes tehakse kindlaks raamatupidamislikud ja regulatiivsed muutused, mis tulenevad IAS 19 läbivaatamisest, ja analüüsitakse, kas need muutused võivad mõjutada omavahendeid. See hõlmab nende muudatuste poolt omavahendite volatiilsusele avaldatava mõju kvantitatiivset hindamist teatava ajavahemiku jooksul, eeldades, et kapitalinõuete direktiivi IV paketti / kapitalinõuete määrust kohaldatakse ja muudetud IAS 19 nõudeid järgitakse täies ulatuses. Kvalitatiivses ja kvantitatiivses teabes ELi ja liikmesriikide krediidiasutustest ja investeerimisühingutest koosneva valimi kohta tuuakse välja raamatupidamise ja usaldatavusnõuetega seotud muudatuste peamine mõju ja ulatus ning see, milliseid krediidiasutusi ja investeerimisühinguid need peamiselt mõjutavad. Aruandes vaadeldakse ka teisi muutujaid, mis võivad otse mõjutada kindlaksmääratud hüvitisega pensionifonde ja omavahendite volatiilsust. Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) aruanne on kättesaadav aadressil https://www.eba.europa.eu/documents/10180/534414/EBA+Report+on+the+impact+on+the+volatility+of+own+funds+from+defined+pension+plans.pdf

(3)

Vt komisjoni määruse (EÜ) nr 1126/2008 lisa, IAS 19 „Hüvitised töötajatele”, paragrahv 95.

(4)

CEBS Comment Letter on IASB ED/2010/3 Defined Benefit Plans – Proposed Amendments to IAS 19, 6. september 2010.

(5)

EBA võttis oma analüüsis aluseks valimi, mis koosnes 57-st Euroopa krediidiasutusest või investeerimisühingust 20 EMP riigis ja mida ta kasutas riskinäitajate kogumi analüüsis.

(6)

Vt EBA aruande lk 25: „Kõikide krediidiasutuste ja investeerimisühingute, välja arvatud kolme (38 krediidiasutust või investeerimisühingut) kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara netotase oli eelmise IAS 19 raames madal või olematu igal vaatlusalusel aastal (kuni 0,2 % riskiga kaalutud varast) ja kajastamata kindlustusmatemaatilise kasumi tase madal või olematu igal vaatlusalusel aastal (kuni 0,4 % riskiga kaalutud varast).”

(7)

EBA aruande kohaselt ei mõjuta see ühtegi neist kolmest krediidiasutusest või investeerimisühingust, keda valimi raames analüüsiti ja kelle kindlaksmääratud hüvitiste vara oli eelmise IAS 19 raames suhteliselt suur, sest neil oli suur kajastamata kindlustusmatemaatiline kahjum, mida tuleks viivitamata kajastada kindlaksmääratud hüvitiste vara suhtes.

(8)

Kvantitatiivsete andmete kohta täieliku ülevaate saamiseks palutakse lugejal tutvuda EBA aruandega, eelkõige lk 23 ja lk 31 asuvate tabelitega, kus kvantitatiivsed andmed on kokkuvõtvalt esitatud.