EUROOPA KOMISJON

Brüssel,14.12.2015

COM(2015) 639 final

LISA

II LISA: Riikide ülevaade

järgmise dokumendi juurde:

Komisjoni teatis

Investeerimine töökohtade loomisse ja majanduskasvu elavdamisse: Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide panuse maksimeerimine

II LISA. RIIKIDE ÜLEVAADE

SISUKORD

Austria    

BelgiA    6

BulgaAria    8

HORVAAtia    11

KÜPROS    

TŠEHHI VABARIIK    

TAANI    20

EESTI    23

SOOME    26

PRANTSUSMAA    

SAKSAMAA    32

KREEKA    35

UNGARI    

IIRIMAA    41

ItaALIA    44

LÄTI    47

Leedu    50

Luksemburg    53

Malta    55

madalmaad    58

Poola    61

Portugal    64

Rumeenia    67

Slovakkia    

Sloveenia    73

hispaania    76

rootsi    79

ühendkuningriik    81

1. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid Austrias

Majanduslikud ja sotsiaalsed ülesanded seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega

Austria, kus kriisiaegsele kasvu aeglustumisele järgnes rahuldavate tulemustega majandusareng, näib nüüd jõudvat aeglasema kasvu etappi. Selles olukorras võib innovatsiooni, tööturu, hariduse, CO2-heite vähendamise ja ressursitõhususe eesmärke olla raskem saavutada. Austrial esineb konkreetseid puudusi teadusasutustelt VKEdele vahendatavate uuenduste ja tehnosiirde valdkonnas ning erasektori investeeringutes teadus- ja arendustegevusse. Riik peab parandama haridus- ja töövõimaluste pakkumist teadus- ja tehnoloogiavaldkonnas. Üldisemalt tuleb aidata suurendada eakate, naiste, noorte ja rändetaustaga inimeste tööalast konkurentsivõimet. Veel peab Austria suurendama oma ressursitõhusust, et tulla toime CO2-heite suurenemisega, põllumajanduses kasutatava suure nitraadikogusega ja metsandusvaldkonna vähese elurikkusega. Euroopa poolaasta raames antud poliitilistes soovitustes käsitleti mõnda neist probleemidest. Need kuuluvad Austria laiaulatuslikumate ülesannete hulka, mis on seotud pensioniea, pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse, tööturu, hariduse ja kvalifikatsiooniga. 

Prioriteedid ja tulemused

Innovatsiooni, teadusuuringuid ja tehnoloogiaarendust edendades aidatakse Austrial Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu saavutada oma eesmärk saada innovatsiooniliidriks ning strateegia „Euroopa 2020” kõrgelennuline siht kulutada 3,76 % SKPst teadus- ja arendustegevusele. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetatakse Austria piirkondlike tugevate valdkondade teadustaristut ja -suutlikkust ning riigi rolli olulistes Euroopa projektides, näiteks Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumis ja Euroopa teadustaristu strateegiafoorumil. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi „VKEd”) teadus- ja arendustegevusse investeeritakse 248 miljonit eurot, et suurendada juhtivate tehnoloogiaettevõtete arvu ja muuta ettevõtjad üldiselt uuendusmeelsemaks.

792 miljonit eurot kulub VKEde konkurentsivõime suurendamisele eeskätt põllumajandus-, tööstus-, teenuste ja vesiviljelussektoris. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide abil plaanitakse suurendada idufirmade arvu 3 % aastas, eriti uuenduslikes ja teadmistepõhistes sektorites, ning toetatakse VKEde arvu kavandatavat kasvu 5 % aastas. Osaga rahastusest aidatakse Austrial saavutada eesmärke, mille kohaselt peab kas täiustatud või uus lairibataristu muutuma 2030. aastaks kättesaadavaks umbes 2,3 miljonile maapiirkondade elanikule, ning investeeritakse 20 000 põllumajandusettevõtte ümberkorraldamisse ja ajakohastamisse 2023. aastaks, lisaks viiakse ellu ligi 650 koostööprojekti.

Peale selle läheb 231 miljonit eurot kõikide majandussektorite CO2-heite vähendamisele. Selleks toetatakse taastuvenergia kasutamist ettevõtetes (10 %-lt 12–13 %-le), aidates neil suurendada oma ressursitõhusust 5 % aastas ning rahastades kohalikke ja piirkondlikke CO2-heite vähendamise strateegiaid. 1,27 miljardit eurot kulutatakse kliimamuutustega kohanemisele, riskiennetusele ja -juhtimisele maapiirkondades ning veel 1,28 miljardit eurot investeeritakse keskkonna säilitamisse ja kaitsmisse ning maapiirkondade ressursitõhususe edendamisse. Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (edaspidi „EAFRD”) kaudu aidatakse Austrial taastada, säilitada ja tugevdada oma elurikkust ning suure kaitseväärtusega põllumajandus- ja metsandussüsteeme. Austria soovib hõlmata oma põllumajandusmaast üle 83 % halduslepingutega, millega toetatakse elurikkust/maastikke, ja 78 % halduslepingutega, millega parandatakse mullaharimist. 75 % riigi põllumajandusmaast saab kasu säästva veemajanduse arendamiseks antavast EAFRD toetusest. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (edaspidi „EMKF”) rahastatakse kalanduse ja vesiviljeluse säästvamaks muutmist, veeökosüsteemide ja veeorganismide elurikkuse parandamist ning vesiviljeluse iga-aastase toodangu suurendamist 2023. aastaks 5 000 tonni võrra.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest kulutatakse 123 miljonit eurot jätkusuutliku ja kvaliteetse tööhõive edendamiseks ning töötajate liikuvuse toetamiseks. Eelkõige soodustatakse terviklikku säästvat arengut valitud linna- ja maapiirkondades ning suurendatakse vanemaealiste töötajate, naiste ja noorte (eriti rändetaustaga inimeste) ning muude sotsiaalse tõrjutuse ohuga sotsiaalsete rühmade tööalast konkurentsivõimet. 553 miljonit eurot kulub selleks, et edendada sotsiaalset kaasatust ning võidelda vaesuse ja diskrimineerimise vastu. Sel viisil plaanitakse toetada eelkõige noori ja rändetaustaga sotsiaalseid rühmi (sh romasid). Kaasavat majanduskasvu toetatakse seega 19 % ulatuses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eraldisest. 243 miljonit eurot investeeritakse oskuste omandamist ja elukestvat õpet toetavasse haridusse, koolitusse ja kutseõppesse, et parandada eeskätt ebasoodsas olukorras olevate noorte haridustulemusi ning toetada elukestvat õpet ja kutseõpet põllumajandus- ja metsandussektoris. 2023. aastaks on koolitust saanud eeldatavasti ligi 610 000 inimest.

Rahastamis- ja territoriaalsete vahendite kasutamine

Austria kavatseb eraldada 3 miljonit eurot, et rahastada omakapitaliinvesteeringut Ülem-Austrias Linzis paikneva kõrgtehnoloogiafondi kaudu, mis pakub riskikapitali alles alustavatele noortele tehnoloogiapõhistele ja juba laienevatele ettevõtjatele. Ehkki võrreldes aastatega 2007–2013 on investeeringuid rahalistesse vahenditesse märgatavalt vähem, õnnestub Austrial täita oma vajadused olemasolevate riiklike vahenditega ning seega ei teki puudujääki, mille peaks katma Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest.

Viini ja Ülem-Austria linnade integreeritud säästva arengu tarbeks kulutatakse 27,2 miljonit eurot (5 % Euroopa Regionaalarengu Fondist, edaspidi „ERF”). Viinis kaasrahastatakse vastutustundliku jõgede modelleerimise keskust, millega toetatakse ELi Doonau piirkonna strateegia elluviimist. Tirooli liidumaa saab 5,5 miljonit eurot, et osaleda oma seitsme allpiirkonnaga kogukonna juhitud kohaliku arengu katseprojektis. Maapiirkondade kohalikud partnerluslepped peaksid looma eeldatavasti 800 töökohta.

Põhiteave

2. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhusat ja tulemuslikku kasutamist toetavad eeltingimused

Austria on täitnud kõik Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhusat ja tulemuslikku kasutamist toetavad kohaldatavad eeltingimused. Enne programmide vastuvõtmist veendus komisjon, et Austria on kehtestanud teadusuuringute ja innovatsiooni toetamist reguleerivad tingimused, eriti aga selles, et riiklikul ja piirkondlikul tasandil on olemas aruka spetsialiseerumise strateegia. 

3. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide haldamine

Austria rahastamist Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest koordineerivad Austria riigikantselei ja Austria ruumilise planeerimise konverents. Riik on kahandanud struktuuri- ja investeerimisfondide programmide arvu 13-lt (aastatel 2007–2013) neljale, mis on lihtsustanud programmide elluviimist. Üheksa piirkondliku ERFi programmi asemel on nüüd üks, mis hõlmab kogu Austriat, ja kahest Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi „ESF”) programmist jäeti alles üks. Ka korraldusasutuste arvu vähendati üheteistkümnelt kahele. ERFi vahendusasutuste arvu kahandati 36-lt 16-le ja nii ERFi auditeerimis- kui ka sertifitseerimisasutuste haldussuutlikkus on suurenenud. Kuna üks oluline vahendusasutus lõpetab ESFi vahenditega seotud kulutuste tekitamise, jälgib komisjon Austria ESFi vahendite kasutussuutlikkust ja püüab leida kinnitust, et uued seire- ja kontrollisüsteemid on usaldusväärsed. 

4. Toetusesaajate jaoks tehtavad lihtsustused

Et vähendada toetusesaajate halduskoormust veelgi, vaatab Austria üle ERFi ja ESFiga seotud rahastamiskõlblikkuse eeskirjad ja eelarvega seotud õigusaktide sätted, et need oleksid ühtsemad ja järjepidevamad. Samuti loob Austria uued veebipõhised haldussüsteemid, mis hõlmavad taotlemist ja aruandlust, ning kaalub asjakohastel juhtudel riiklikes ja piirkondlikes rahastamiskõlblikkuse eeskirjades lihtsustatud kuluvõimaluste, kindlasummaliste maksete ja ühikuhindade standardiseeritud astmike kehtestamist. 

1. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid Belgias

Majanduslikud ja sotsiaalsed ülesanded seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega

Pärast mitmeaastast majandusseisakut on Belgia majandus hakanud taas kasvama, muutunud konkurentsivõimelisemaks ja parandanud oma eelarveraamistikku. Eeldatavasti stabiliseerub valitsemissektori kasvav võlg 2016. aastal umbes 107 % tasemel SKPst. Sellegipoolest peab Belgia kindlustama riigi rahanduse jätkusuutlikkuse, viima ellu struktuurireformid, tõstma tööhõive määra ja jätkama konkurentsivõime suurendamist. 

Kui võrrelda Belgia tulemusi strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide ja Euroopa poolaasta raames antud poliitiliste soovitustega, ilmneb vajadus täiustada tööjõuturu toimimist, vähendades eeskätt töötamissoovi pärssivaid tegureid, lihtsustades teatavate sihtrühmade juurdepääsu tööturule ning võttes tähelepanu alla oskuste nappuse ja sobimatuse. Samuti peab Belgia tagama, et palganäitajate liikumine on tootlikkusega kooskõlas. Kui Belgia keskendub selgemalt ajakohastamisele, innovatsioonile, teadus- ja arendustegevusele, saab ta parandada veelgi oma tulemusi nende konkurentsivõime aspektide puhul, mis ei ole seotud kuludega. Et Belgia saavutaks kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise 2020. aasta eesmärgid, tuleb tal suurendada säästvate ja mitmeliigiliste transpordivahendite kasutamist. Lisaks saab Belgia suurendada üldist majanduslikku tasuvust, vähendada riigi sõltuvust impordist, tugevdada oma maksebilansi positsiooni, leevendada oma majanduse haavatavust väliste hinnašokkide suhtes ja kahandada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, kui ta soodustab taastuvenergia tootmist ja energiatõhusust.

Belgias on tõsine ja üha kasvav liiklusummikute probleem ning riigi valitsus ega kohalikud omavalitsused ei ole selle kõrvaldamiseks käegakatsutavaid meetmeid veel võtnud.

Prioriteedid ja tulemused

Aastatel 2014–2020 eraldab Belgia Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetuse peamiste valdkondlike eesmärkide jaoks, mis on kooskõlas strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega. 

Kõikidest Belgias kulutatavatest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditest umbes 28 %ga aidatakse edendada uuendusmeelset ettevõtluskeskkonda. See omakorda muudab VKEd konkurentsivõimelisemaks, suurendab innovatsiooni ja teadustöö tulemusi ning edendab e-majanduse arengut. Sel eesmärgil keskendub Belgia ettevõtjate, teadus- ja arenduskeskuste ning kõrgharidusasutuste koostoime arendamisele. Umbes 8 000 Belgia ettevõtjat saab toetust tootlikeks investeeringuteks ja ligi 1 000 ettevõtjat hakkab tegema koostööd teadusasutustega. Samal ajal ajakohastatakse ja korraldatakse ümber umbes 45 % põllumajanduslikest majapidamistest, et suurendada nende konkurentsivõimet.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde kasutatakse selleks, et aidata Belgial jõuda 2020. aastaks tööhõive määrani 73,2 % (võrreldes 2014. aasta 67,3 %ga). 1,1 miljardit eurot investeeritakse inimkapitali kasvu edendamisse ja tööjõus osalemise määra tõstmisse, tõhustades haridust kõikidel tasemetel, edendades sotsiaalset kaasatust ning abistades kõige haavatavamaid ühiskonnarühmi (eelkõige noori ja pikaajalisi töötuid) töö leidmisel. Eesmärk on aidata umbes 460 000 inimesel leida töö, asutada oma ettevõte, minna tagasi õppima või käia koolitustel.

Energia ja kliimamuutuste valdkonnas aidatakse 657 miljoni euro suuruse eraldisega kaasa loodusvarade säästvale ja tõhusale kasutamisele ning tagatakse vähese CO2-heitega majandusele ülemineku toetamiseks vajalikud vahendid, eriti energiatõhususse tehtavate investeeringute abil. Aastatel 2014–2020 investeeritakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest umbes 114 miljonit eurot hoonete (ettevõtluspinnad, üldkasutatavad ja elamuhooned) energiatõhususe suurendamiseks ning toetatakse kaugkütte ja tõhusa koostootmise arendamist. Tänu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetatavatele projektidele aidatakse Belgias vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid umbes 11 000 tonni CO2-ekvivalendi võrra ja luuakse 11 MW suurune taastuvenergia lisatootmisvõimsus. Üleminekuks energiatõhusale ja väiksema CO2-heitega transpordisektorile eraldatakse umbes 64 miljonit eurot. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest kalandusele eraldatavate vahendite abil keskendutakse ka edaspidi kalanduse ja vesiviljeluse säästvamaks muutmisele, mereökosüsteemide ja veeorganismide elurikkuse parandamisele ning juhupüügi vähendamisele. Põllumajandusvaldkonnas peaksid Belgia põllumajanduse kiire tänapäevastumisega kaasnema säästvad põllumajandustavad, maa ökomajandamine ja investeeringud uude tehnoloogiasse. Mahepõllumajanduse arendamise toetus on määratud rohkem kui 85 000 hektarile maale, samal ajal kui põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetmed võetakse kasutusele rohkem kui 160 000 hektari maa kaitseks.

Rahastamis- ja territoriaalsete vahendite kasutamine

Belgia eraldab rahastamisvahenditesse umbes 98 miljonit eurot, millega toetatakse peamiselt VKEsid ja energiatõhusust. Vahendid on ette nähtud vaid Valloonia ja Brüsseli, mitte Flandria piirkonna jaoks. Belgia peaks uurima lähemalt, kuidas kasutada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde koos olemasolevate riiklike ja piirkondlike vahenditega.

Eesmärk on hõlmata kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiatega laias laastus 70 % Flandria maaelanikest ja ühe kolmandiku Valloonia maaelanikest.

Flandria (Limburg, Kempen ja Lääne-Flandria) jaoks on ette nähtud kolm integreeritud territoriaalset investeeringut. Pealinna Brüsseli piirkonna programmid on aga täiesti linnakesksed. Limburgi ja Kempeni integreeritud territoriaalsete investeeringute eesmärk on lahendada tööstuslike muutustega seotud probleeme.

Põhiteave

2. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhusat ja tulemuslikku kasutamist toetavad eeltingimused

Valloonia ja pealinna Brüsseli piirkonnas ei ole aruka spetsialiseerumise strateegiat käsitlev eeltingimus veel täielikult täidetud ning sellekohased tegevuskavad on koostatud. Pealinna Brüsseli piirkonnal on oma ERFi programmi raames olemas üks energiaküsimustega seotud tegevuskava.

3. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide haldamine

Perioodil 2014–2020 on Valloonia otsustanud jätkata tavaga, mille kohaselt tal on ühised ERFi ja ESFi seirekomisjonid. EAFRD seirekomisjonid tegutsevad eraldi. 

4. Toetusesaajate jaoks tehtavad lihtsustused

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide korraldusasutused kavandavad praegu lihtsustatud kulude laialdasemat kasutamist. Tänu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi „IKT”) jõudsamale kasutamisele on toetusesaajate ja riigiasutuste halduskoormus tuntavalt leevenenud. 

1. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid Bulgaarias

Majanduslikud ja sotsiaalsed ülesanded seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega

Bulgaaria majandusnäitajad on jäänud pärast kriisi tagasihoidlikuks. Pärast majandusaktiivsuse langust 2009. aastal on aastane majanduskasv kõikunud 1 % lähedal. Pikaajalist jätkusuutlikku kasvu pidurdavad sellised struktuursed kitsaskohad nagu oskuste sobimatus tööturul, tööealise elanikkonna pidev kahanemine, ELi väikseim tööviljakus ja tootmise suurim energiamahukus ning vee ja muude loodusvarade ebatõhus majandamine. Avalikud teenused on haldus- ja kohtureformide vähese edu tõttu ebatõhusad ja kehva kvaliteediga. Seetõttu keskenduti Euroopa poolaasta raames antud soovitustes tööturule, sotsiaalsele kaasatusele, hariduse kvaliteedile, uuendusmeelsele ettevõtluskeskkonnale, energiatõhususele ja haldussuutlikkuse suurendamisele. Need prioriteedid kajastuvad Bulgaaria 2014.–2020. aasta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmides ning vahenditest rahastatakse kõiki 11 valdkondlikku eesmärki.

Prioriteedid ja tulemused

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide abil aidatakse kaasa tööhõive määra tõstmisele, kvaliteetse inimkapitali tagamisele parema hariduse kaudu, kvalifikatsiooni ja oskuste, tervise ja tervishoiu parandamisele, pöörates sealjuures erilist tähelepanu noortele, vanemaealistele inimestele ja ebasoodsas olukorras olevatele elanikerühmadele, näiteks romadele. Bulgaaria on seadnud eesmärgiks tõsta 20–64aastaste inimeste tööhõive määra 2013. aasta 63,5 %-lt 2020. aastaks 76 %-le, vanemaealiste inimeste puhul (55–64 aasta vanused) on see eesmärk 53 %. Samal ajal püütakse noorte töötuse määr langetada 2020. aastaks 7 %-le. Et soodustada ebasoodsamates tingimustes olevate inimeste ja elanikkonna haavatavama osa sotsiaalset kaasatust, kavatseb Bulgaaria vähendada vaesuses elavate inimeste arvu 2020. aastaks 260 000 võrra. Lisaks tagatakse mitme tuhande lapse, sealhulgas puudega laste parem juurdepääs tervishoiuteenustele.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toel loodetakse parandada umbes 100 000 inimese kvalifikatsiooni, võimaldatakse 28 000 tööotsijal leida töö, rahastatakse töö- ja koolitusmeetmeid, et aidata 17 000 noort, ning pakutakse 160 000 inimesele elukestvat õpet. Haridusvaldkonnas saavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetust umbes 1 500 kooli ning umbes 160 000 õpilasele antakse võimalus arendada oma teadmisi ja oskusi. Ligi 30 000 üliõpilast saavad stipendiumi ning tuhandetele keskkooli ja gümnaasiumi õpilastele pakutakse karjäärinõustamist ja väljaõpet tegelikus töökeskkonnas.

Et parandada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide abil Bulgaaria ettevõtluskeskkonda, tugevdatakse VKEde teadmistepõhist konkurentsivõimet. 2020. aastaks peaksid Bulgaaria teadus- ja arendustegevuse kulud moodustama 1,5 % SKPst. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest eraldatava 528 miljoni euroga toetatakse ettevõtjate innovatsiooni ja uuenduslike idufirmade loomist ning parandatakse innovatsiooni- ja teadustaristut.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saadava rahaga tugevdatakse 3 500 põllumajandus- ja 120 metsandusettevõtte konkurentsivõimet ja keskkonnahoidlikkust, luues töökohti nii põllumajanduslikes majapidamistes kui ka põllumajandussektoriga mitteseotud maapiirkondades. Üle 4 000 väikepõllumajandustootja saab toetust oma majapidamise arendamiseks ja 1 630 noorele põllumajandustootjale antakse starditoetust. Kalandussektoris toetatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest investeeringuid ja innovatsiooni, mis vähendavad püügitegevuse kahjulikku mõju merekeskkonnale, ning abistatakse vesiviljelus- ja töötlemissektori VKEsid.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide investeeringute abil peaks Bulgaaria kodumajapidamiste, tööstuse, teenuste ja transpordi energiatõhusus suurenema 25 %. 2020. aastaks peaks taastuvate energiaallikate osakaal Bulgaaria kogu energia lõpptarbimisest moodustama 16 %. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide investeeringud hõlmavad ka veemajandust ja jäätmekäitlust, loodusvarade säilitamist, elurikkust ja kliimamuutustega seotud riskiennetust.

Bulgaaria transporditaristu ajakohastamiseks eraldatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest 1,6 miljardit eurot, et tõhustada ühendust piirkondade vahel ja naaberriikidega, parandada juurdepääsu ning soodustada kaubavahetust ja turismi: ehitatakse üleeuroopalisse transpordivõrku kuuluvad 190 km pikkune raudteelõik ja 62 km pikkune kiirteelõik, samuti 8 km pikkune Sofia metrooliin. Viimane suurendab 2023. aastaks metroosõitude arvu 80 miljonilt 105 miljonile aastas.

Hea valitsemistava arendamine on Bulgaaria üks peamisi ülesandeid. Haldus- ja kohtuasutuste personali tuleb nõuetekohaselt hallata ja arendada. Seetõttu kasutatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid selliste valdkondade arendamiseks nagu e-haldus ja e-õiguskeskkond ning kodanikele ja ettevõtjatele kvaliteetsete teenuste pakkumiseks. 2020. aastaks peaks haldusteenuste pakkumisele kuluv aeg võrreldes 2013. aastaga olema lühenenud 50 % ning kriminaal- ja tsiviilmenetluste keskmine kestus 10 %.

Rahastamis- ja territoriaalsete vahendite kasutamine

ERFi, Ühtekuuluvusfondi ja ESFi eelarvest on rahastamisvahenditeks ette nähtud 612 miljonit eurot, mida on 70 % rohkem kui aastatel 2007–2013. Kõige suurem osa toetusest kulub energiatõhususele, jäätmekäitlus- ja veesektorile, VKEdele, linnade arengule ja turismile. Bulgaaria on ühinenud ka VKEde algatusega, andes selleks 102 miljonit eurot.

Veel kasutatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde selleks, et aidata kaasa kogukonna juhitud kohalikule arengule maapiirkondades ja kalapüügist sõltuvates piirkondades, luues 600 töökohta. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide abil täiustatud taristust saab kasu üks kolmandik Bulgaaria maaelanikest.

Põhiteave

2. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhusat ja tulemuslikku kasutamist toetavad eeltingimused

Täitmata on veel kolm EMKFi-põhist eeltingimust ja seitse üheteistkümnest valdkonnapõhisest eeltingimusest, peamiselt aruka spetsialiseerumise, vee, transpordi, tervishoiu ja digitaalse arengu valdkonnas. Samuti on täitmata väga oluline üldine riigihanke eeltingimus. Siiski on Bulgaaria kehtestanud tegevuskavad, mille kohaselt täidetakse kõik eeltingimused hiljemalt 2016. aasta lõpuks.

3. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide haldamine

Bulgaarias vastutab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmitöö, programmide haldamise, seire ja kontrollimise eest peaministri asetäitja, kes on vastutav ELi vahendite haldamise ja ministrite nõukogu keskkoordineerimisüksuse eest. Peaministri asetäitja koordineerib kõikidest ELi fondide eest vastutavatest ministritest koosneva ELi vahendite haldamise koordineerimisnõukogu tööd ja on selle esimees.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide erinevad programmid sisaldavad meetmeid, millega suurendatakse koordineerimise, juhtimise, rakendamise, maksete tegemise ja kontrollimise eest vastutavate asutuste haldussuutlikkust. Ka projektide toetusesaajad, näiteks kohalikud omavalitsused, kohtuasutused ja transpordisektori institutsioonid, saavad abi oma haldussuutlikkuse parandamiseks. Eksperditeadmisi jagavad rahvusvahelised finantsasutused, nagu Euroopa Investeerimispank, Maailmapank ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank.

4. Toetusesaajate jaoks tehtavad lihtsustused

Bulgaaria ametiasutused teevad tööd projektide toetusesaajate halduskoormuse vähendamise nimel, digiteerides võimaluse korral toetusesaaja ja korraldusasutuste vahelise teabevahetuse. See hõlmab projektitaotluste ja -aruannete elektroonilist esitamist ning haldusmenetluste lihtsustamist ja tõhustamist. Näiteks standarditakse taotlus- ja aruandlusvormid, kehtestatakse eeskirjad lihtsustatud kulude esitamise kohta aruannetes ning kooskõlastatakse eri auditeerimis- ja kontrolliasutuste kontrollitoimingud.     

1. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid Horvaatias

Majanduslikud ja sotsiaalsed ülesanded seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega

Pikaleveninud majanduslanguse tõttu on Horvaatia reaalne SKP langenud umbes 12,5 %, samal ajal on aga töötuse määr kahekordistunud, kerkides 2008. aasta 8,6 %-lt 2014. aastal 17,3 %-le. Viimastel aastatel on ilmnenud vajadus struktuursete muudatuste järele, eeskätt selleks, et tulla toime eelarve tasakaalustamatusega, reformida tööturgu, arendada välja jätkusuutlikud sotsiaal- ja tervisekaitsesüsteemid, parandada ettevõtluskeskkonda ning reformida riigihaldust ja kohtute tööd. Euroopa poolaasta raames on riigi ametiasutused ellu viinud hulga reforme. Suur osa Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest aastateks 2014–2020 eraldatavast 10,676 miljardist eurost on ette nähtud reformide elluviimiseks ja strateegia „Euroopa 2020” riiklike eesmärkide saavutamiseks.

Prioriteedid ja tulemused

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu elavdatakse Horvaatia teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, muutes riigi majanduse uuenduslikumaks ja konkurentsivõimelisemaks ning aidates riigil täita oma kohustust investeerida 2020. aastaks teadus- ja arendustegevusse 1,4 % SKPst (võrreldes 2012. aasta 0,75 %ga). Samuti plaanib Horvaatia kasvatada VKEde lisaväärtust 2023. aastaks 50 %.

Horvaatia tööjõus osalemise määr on ELi üks madalamaid ja see hõlmab eelkõige noori, vähese kvalifikatsiooniga inimesi, vanemaealisi töötajaid ja naisi. Horvaatia riiklik eesmärk on saavutada 2020. aastaks tööhõivemäär 65,2 % (2012. aastal 55,4 %), pöörates erilist tähelepanu mittetöötavate ja mitteõppivate noorte tööalase konkurentsivõime suurendamisele. Selleks hakatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toel lahendama probleemi töötajate oskuste sobimatusega: reformitakse kolmanda taseme haridust ja avalikke tööturuasutusi, toetatakse kutseharidust ja -koolitust ning elukestvat õpet. Fondide abil toetatakse ka füüsilisest isikust ettevõtjate tegevust ja vähendatakse pikaajalist töötust.

Horvaatia kasutab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid majanduskasvu hoogustamiseks vajaliku taristu ehitamiseks: keskendutakse peamiste võrgustike (üleeuroopaline transpordivõrk) ja jätkusuutliku linnatranspordi väljaarendamisele ning piirkondade liikumisvõimaluste parandamisele. Lisaks püüdleb Horvaatia selle poole, et 2023. aastaks kataks lairibataristu 53 % leibkondadest (võrreldes 2013. aasta 33 %ga).

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatakse ka ELi keskkonnaõigustiku elluviimist: eesmärk on parandada 2023. aastaks miljoni elaniku veevarustus- ja reoveepuhastusteenust. Fondide abil vähendatakse ka prügilatesse ladestatavate olmejäätmete osakaalu 2012. aasta 83 %-lt 35 %-le, rakendatakse 40 % Horvaatia Natura 2000 haldusraamistikust ja muudetakse õhukvaliteeti käsitlev teave kättesaadavaks kõigile linnapiirkondade elanikele. Üle 160 miljoni euro Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest investeeritakse taastuvenergia tootmisse ning renoveeritud üldkasutatavate hoonete aastane keskmine kütte- ja jahutusenergia nõudlus peaks 2023. aastaks jääma 50 kWh/m2 piiresse (2013. aastal 250 kWh/m2).

Horvaatia seisab silmitsi sotsiaalsete raskustega, mis väljenduvad suures vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses. Riigi eesmärk on vähendada vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste arvu 2020. aastaks 150 000 võrra. Selle saavutamiseks tehakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest investeeringuid haavatavate elanikerühmade sotsiaalse ja tööturule lõimumise edendamisse, parandatakse juurdepääsu tervishoiuteenustele ja kvaliteetsetele sotsiaalteenustele (toetades muu hulgas üleminekut institutsioonilistelt teenustelt kogukonnapõhistele teenustele), ennetatakse diskrimineerimist ja võideldakse selle vastu, arendatakse sotsiaalset ettevõtlust ning viiakse ellu linnade taaselustamise projekte.

Viimaks toetatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest riigi rahanduse parema ja usaldusväärse juhtimise, ebavajalike menetluste vähendamise, e-riigi arendamise ning korruptsioonivastase võitluse kaudu Horvaatia avaliku halduse riiklikku reformi. Lisaks jätkatakse sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonnaga peetavat mõttevahetust ning suurendatakse kohtuasutuste tõhusust, kiirendades õiguslikke menetlusi ja tagades nende erapooletuse.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide abil suurendatakse Horvaatia toiduainetööstuse, vesiviljelus- ja kalandussektori konkurentsivõimet ning keskkonnahoidlikkust. Fondide toel korraldatakse ümber ja ajakohastatakse rohkem kui 1 800 põllumajandusettevõtet, antakse vähemalt 1 000 noorele põllumajandustootjale starditoetust, et parandada maapiirkondade põlvkonnavahetust, ning soodustatakse elurikkust edendavaid halduslepinguid rohkem kui 101 000 hektaril põllumajandusmaal. Samuti on Horvaatia sihiks võtnud tasakaalustatud piirkondliku arengu ja maapiirkondade majanduslanguse vähendamise, sealhulgas alternatiivse majandustegevuse arendamise abil. Lisaks arendatakse ja mitmekesistatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toel rannikupiirkondade kohalikku majandust, tugevdatakse riigi arengupotentsiaali mere- ja merendussektoris, suurendatakse kalanduse ja vesiviljeluse säästlikkust ning tõhustatakse ökosüsteeme ja veeorganismide elurikkust. Vesiviljeluse tootmismahtu on seejuures kavas suurendada 400 %.

Rahastamis- ja territoriaalsete vahendite kasutamine

Horvaatia kavatseb eraldada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest üle 440 miljoni euro rahastamisvahenditele, toetades VKEsid, teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, energiatõhusust, linnatransporti, füüsilisest isikust ettevõtjate tegevust ja sotsiaalset ettevõtlust. Võttes arvesse, et eelmisel programmitöö perioodil Horvaatial rahastamisvahendeid ei olnud, on see kõrgelennuline eesmärk. Riik peaks täpsemalt uurima, kuidas kasutada rahastamisvahendeid IKT, linnaarengu ja transporditaristu toetamiseks.

Horvaatia paigutab vähemalt 400 miljonit eurot integreeritud territoriaalsetesse investeeringutesse, mida kasutatakse linnade säästva arengu ning kogukonna juhitud kohaliku arengu jaoks maa-, kalastus- ja merepiirkondades. Programmi LEADER raames ellu viidavad kohaliku arengu strateegiad hõlmavad 2014.–2020. aasta programmitöö perioodil 1,5 miljonit maapiirkondade elanikku.

Põhiteave

2. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhusat ja tulemuslikku kasutamist toetavad eeltingimused

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhusat ja tulemuslikku kasutamist toetavate eeltingimuste täitmiseks peab Horvaatia enne 2016. aasta lõppu vastu võtma hulga strateegiaid ja investeerimiskavasid. Ta kavatseb muu hulgas vastu võtta aruka spetsialiseerumise strateegia, lairiba- ja digitaalteenuste strateegiad, looduskatastroofiriskide ohjamise strateegia, veehinna kujundamise strateegia, vesikonna majandamise kava, jäätmekavad ja jäätmetekke vältimise kavad, ühtse transpordistrateegia, haiglavõrgu üldkava, kutseharidus- ja -koolitussüsteemi arendamise programmi ning avaliku halduse arengu strateegia. Kaks EMKFi-põhist eeltingimust, mis on seotud kontrolli rakendamise haldussuutlikkusega ja püügivõimsuse aruandega, on täidetud vaid osaliselt. Nende täitmist reguleerivad tegevuskavad tuleks ellu viia 31. detsembriks 2016.

3. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide haldamine

Nelja riikliku programmi ja Euroopa territoriaalse koostöö programmide elluviimist koordineerib riiklik (valitsuse) koordineerimiskomisjon. Võttes arvesse Horvaatia jaoks eraldatavate Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite mahu järsku kasvu ajavahemikul 2014–2020, tuleb hüppeliselt suurendada nii haldus- ja kontrollisüsteemide kui ka toetusesaajate tehnilist ja haldussuutlikkust.

4. Toetusesaajate jaoks tehtavad lihtsustused

Arendatakse välja erinevad vahendid, sealhulgas toetusesaajate portaal, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde käsitleva teabe kooskõlastatud mehhanism, ning lihtsam projektide taotlemise ja valimise menetlus. Samuti plaanib Horvaatia kasutada lihtsustatud kuluvõimalusi. 

1. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid Küprosel

Majanduslikud ja sotsiaalsed ülesanded seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega

Küprosele 10 miljardi suuruse finantspaketi (mis koosneb 9 miljardi euro ulatuses Euroopa stabiilsusmehhanismi ja 1 miljardi euro ulatuses Rahvusvahelise Valuutafondi (edaspidi „IMF”) vahenditest) andmise tingimuseks on tema osalemine majanduse kohandamise programmis aastatel 2013–2016.

Küprose ikka veel keerukates majandusoludes on mõne strateegia „Euroopa 2020” riikliku eesmärgi täitmine seiskunud. Näiteks lahknevad riigi praegune tööhõive ja vaesuse määr väga suurel määral riiklikest eesmärkidest. Ehkki kaks strateegia „Euroopa 2020” haridusnäitajat paranesid 2014. aastal ja mõlemad on kooskõlas riiklike eesmärkidega, on Küprosel hiljuti kooli lõpetanute tööhõive määr ELi madalaim (2013. aastal 64,9 % võrreldes ELi keskmisega 80,7 %). Küprose SKP osakaal, mis kulub teadus- ja arendustegevusele, jääb riiklikust eesmärgist veidi allapoole. Strateegia „Euroopa 2020” kliimanäitajatega püsitakse kursil: 2013. aasta energiatõhususe näitaja ületas iga-aastase vahe-eesmärgi ja taastuvate energiaallikate näitaja oli rahuldav. Siiski on Küprose keskkonnatulemused väga kehvad, eriti tahkete jäätmete käitlemisel, kus ringlusse võetavate jäätmete hulk on väike.

Prioriteedid ja tulemused

Perioodil 2014–2020 kavandatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmidest abi kolme prioriteedi jaoks: 1) konkurentsivõime, 2) tööhõive ja sotsiaalne kaasatus ning 3) loodusvarade säästev kasutamine ja kaitse.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide abiga mitmekesistatakse majanduse struktuuri ja suurendatakse selle konkurentsivõimet. Selleks seatakse tugevam rõhk äriuuendustele ja soodustatakse ettevõtjate ja teadusasutuste koostööd aruka spetsialiseerumise strateegias kindlaks määratud valdkondades. Edendatakse ettevõtlust ja VKEde konkurentsivõimet, eelkõige turismisektoris, toiduainetööstuses ja vesiviljelussektoris (toodang suureneb 46 %). Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest loodetakse toetada rohkem kui 600 VKEd ja luua 1 200 töökohta, samal ajal kui teadus- ja arendustegevusele kulutatav SKP osakaal peaks suurenema 2012. aasta 0,47 %-lt 2020. aastal 0,5 %-le, võimendades ka erainvesteeringuid. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetatakse samuti kalandussektori investeeringuid, mis vähendavad püügitegevuse kahjulikku mõju merekeskkonnale ning pakuvad tuge vesiviljelus- ja töötlemissektoris tegutsevatele VKEdele. Küprose ootuste kohaselt peaksid investeeringud IKTsse hoogustama e-haldust ja digitaalset ettevõtlust ning suurendama IKT kasutamist VKEde hulgas. Samuti eeldab riik, et kiire lairibaühendus jõuab 50 % kodumajapidamisteni; IKTd kasutavate kodanike ja VKEde arv peaks suurenema vastavalt 10 % ja 6 %.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest tehakse investeeringuid tööhõivesse ja sotsiaalsesse ühtekuuluvusse, et aidata suurendada töövõimalusi. Sealjuures keskendutakse haavatavatele rühmadele, näiteks töötutele, pikaajalistele töötutele ja eriti noortele inimestele. Viimase rühma toetamiseks kasutatakse ka noorte tööhõive algatust. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide sekkumismeetmetega on plaanis toetada rohkem kui 14 000 töötut inimest, kellest enamik (9 000) on noored. Neist 5 800 saab toetust tööhõive algatuse kaudu ja ülejäänud ESFi kaudu. Tänu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetusele peaksid tööjõus osalemise ja tööhõive määr eeldatavasti tõusma, et täita 2020. aastaks seatud eesmärki 75–77 % (2014. aasta näitaja oli 67,3 %). Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide abil kavatsetakse tugevdada ka avalikku haldust. Lisaks suurendatakse fondide abil sotsiaalset kaasatust, aidates haavatavatel inimesel tööturul osaleda ja toetades 180 sotsiaalse ettevõtte loomist. See aitab Küprosel saavutada oma eesmärgi vähendada vaesust 2020. aastaks 19,3 %-le (2013. aastal 27,8 %). Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide abil loodetakse edendada ka elukestvat õpet ning kutseharidust ja -koolitust oskuste pakkumise ja tööturu vajaduste sobitamise teel.

Fondide toel võimaldatakse Küprosel üle minna vähese CO2-heitega ja ressursitõhusale majandusele ning selleks edendatakse energiatõhusust (2020. aasta eesmärk on 14,3 % võrreldes 2011. aasta 12,3 %ga) ja taastuvenergia tarbimist (2020. aastal 13 % võrreldes 2011. aasta 7,7 %ga). Lisaks aidatakse parandada umbes 3 500 kodumajapidamise energiatarbimist, et tõsta nende energiatõhususe klassi.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide investeeringute abil täidetakse Küprose tungiv vajadus vastata ELi nõuetele tahkete ja vedelate olmejäätmete käitluse kohta. Küproselt oodatakse ringlussevõtu suurenemist 50 %-le ning 2 300 leibkonna (inimekvivalendi tähenduses) jaoks muutub reovee puhastamine tõhusamaks. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid kasutatakse ka selleks, et lõpetada investeeringud Küprose üleeuroopalisse transpordivõrku kuuluvasse sadamasse ja selle ühendusteedesse. Selle tulemusena kasvab kaubaveomaht eeldatavasti 300 000 TEU-lt 1 miljonile TEU-le. Linnatranspordi täiustamine peaks kahekordistama ühissõidukeid kasutavate inimeste arvu, eriti Nikosias.

EAFRD toetusest tehakse investeeringuid loodusvarade säästva majandamise ja kasutamise edendamisse, elurikkuse säilitamisse, kliimamuutustega kohanemisse ja töökohtade loomisse maapiirkondades. EMKFi toetuste varal keskendutakse mere bioloogiliste ressursside kaitsmisele ja taastamisele.

Rahastamis- ja territoriaalsete vahendite kasutamine

Küpros on teatanud, et VKEde toetamise eesmärgil eraldatakse rahastamisvahendite jaoks 15 miljonit eurot. Alustatud on eelhindamist, et hinnata omakapitali-, laenu- ja tagatisskeemide ulatust VKEde toetamisel, IKTs, energeetikasektoris ning keskkonna- ja transpordiinvesteeringutes.

Küpros on eraldanud suure summa (20 % ERFi vahenditest, st umbes 60,2 miljonit eurot) linnade säästvaks arenguks. Eesmärk on edendada integreeritud meetmeid, mille abil tulla toime riigi nelja suurema linna majanduslike, keskkonnaalaste ja sotsiaalsete probleemidega. See summa on ELi õigusaktide kohasest 5 % miinimumnõudest märksa suurem. Integreeritud territoriaalseid investeeringuid ei tehta. Teisalt edendatakse EAFRD ja EMKFi programmide kaudu kogukonna juhitud kohalikku arengut.

Põhiteave

2. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhusat ja tulemuslikku kasutamist toetavad eeltingimused

Püügivõimsuse aruannetega seotud EMKFi-põhine eeltingimus on osaliselt täidetud ja tegevuskava on koostatud. Üheteistkümnest valdkondlikust eeltingimusest viis on täitmata. Kõige olulisemad on eeltingimused, mis hõlmavad lairibavõrku, veehinna kujundamist ja vesikonna majandamiskavasid, sealhulgas jäätmete ringlussevõttu ja taaskasutamist. Tegevuskavad on välja töötatud ja tingimuste täitmise tähtpäevad on kindlaks määratud. Üldine statistikat ja näitajaid käsitlev eeltingimus ei ole samuti täidetud, kuid koostatud on tegevuskava selle täitmiseks 2015. aasta detsembriks.

3. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide haldamine

Küprose programmide arv jääb 2007.–2013. aasta programmitöö perioodiga võrreldes samaks. Nii ERFi/Ühtekuuluvusfondi kui ka ESFi programmide koordineerimise tagamiseks on riik loonud ühtse korraldusasutuse (Euroopa programmide, koordineerimise ja arengu peadirektoraat) ja ühise seirekomisjoni ning kõikide programmide puhul kasutatakse ühtset infosüsteemi.

4. Toetusesaajate jaoks tehtavad lihtsustused

Küprose asutused plaanivad kasutada rohkem lihtsustatud kulumeetodeid ja ajakohastada eriotstarbelist infosüsteemi. Samuti kavatsevad nad parandada elektrooniliste vormide kasutamist ja riiklike haldusasutuste koostalitlusvõimet automaatse väljastamise puhul ning vähendada vajalike dokumentide ja sertifikaatide arvu. 

1. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid Tšehhi Vabariigis

Majanduslikud ja sotsiaalsed ülesanded seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega

Praegused makromajanduslikud suundumused on positiivsed: pärast kahe aasta pikkust langust asus Tšehhi majandus 2014. aastal taas tõusuteele. Siiski tekitavad negatiivsed demograafilised suundumused pika aja jooksul ilmselt suuremaid pensioni- ja tervishoiukulutusi. Tšehhi majandust mõjutab praegu rühm mõõdukaid uuendajaid ja see liigub eeldatavasti mööda lisaväärtusahelat ülespoole. Töötus on vähenenud, kuid tööturgu iseloomustab teatud rühmade vähene osalemine ning lõhe oskuste pakkumise ja nõudluse vahel.

Strateegia „Euroopa 2020” Tšehhi eesmärkide analüüsi kohaselt on riikliku ja piirkondliku tasandi vahel suured käärid teadusuuringute ja innovatsiooni kulutuste suurendamisel (eriti erasektori investeeringute puhul), energiatõhususe parandamisel, kolmanda taseme hariduse reformimisel, korruptsioonivastases võitluses ning avaliku hanke eeskirjade nõuetekohasel rakendamisel. Euroopa poolaasta raames antud poliitilistes soovitustes on tehtud ettepanekud luua avalike lepingute keskregister, viia nõuetekohaselt ellu korruptsioonivastane kava, võtta vastu kõrgharidusreform ja suurendada ebasoodsas olukorras olevate (eriti roma) laste osalemist hariduse omandamisel.

Prioriteedid ja tulemused

Perioodil 2014–2020 muudetakse Tšehhi majandus Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toel konkurentsivõimelisemaks ja uuenduslikumaks. Sel otstarbel investeeritakse teadusuuringutesse, tehnoloogiaarendusse ja innovatsiooni 2,5 miljardit eurot. Riik on pärast Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest tehtud suuremaid eraldisi üle saamas oma teadus- ja arendustegevuse investeeringutega seotud mahajäämusest ning suurendab eeldatavasti 2020. aastaks teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaalu 2,97 %-le SKPst. Investeeringutega edendatakse teadusuuringute ja innovatsiooni struktuuri ja võimalusi ning parandatakse teadusuuringute sektori, ettevõtjate ja kolmanda taseme haridusasutuste vahelist koostööd.

Vähese CO2-heitega majandusele üleminekuks kasutatakse peamise rahastusallikana üle 2 miljardi euro (1,4 % SKPst). Tšehhi tööstus on oma energia- ja ressursimahukuse poolest (peamiselt kivisöe tõttu) ELis esimeste hulgas. Selles valdkonnas kavatsetakse peamised edusammud saavutada taastuvenergia tootmise suurendamisega (83 MW võrra) ja kasvuhoonegaaside koguse vähendamisega (920 000 tonni CO2 võrra aastas).

Keskkonnakaitseks ja ressursside tõhusaks kasutamiseks antakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest 2,8 miljardit eurot. Selle investeeringu tulemusena paraneb vee kvaliteet (parema veevarustuse saab näiteks veel 150 000 inimest), jäätmekäitlus (näiteks suureneb jäätmete ringlussevõtu võimsus 700 000 tonni aastas), õhu kvaliteet, elurikkus, 400 000 hektaril maal hakatakse tegelema mahepõllumajandusega ning 870 000 hektaril maal aidatakse põllumajandustootjatel täita põllumajanduse keskkonna- ja kliimavaldkonna kohustusi. EMKFi abil muudetakse Tšehhi kalapüük ja vesiviljelus säästvamaks, kasutades tõhusamaid ja keskkonnahoidlikumaid tootmismeetodeid.

Transpordisektoris toetatakse 6,2 miljardi euroga säästvat transporti ja aidatakse kõrvaldada peamiste võrgutaristute kitsaskohti. Selle toetuse abil eemaldatakse ka puudujäägid üleeuroopalises transpordivõrgus ja parandatakse raudteevõrgu koostalitlusvõimet: 140 km raudteeliine taastatakse või ajakohastatakse, mis tähendab suurt üleminekut säästvale liikuvusele. Taristu täiustamine muudab riigi piirkonnad paremini juurdepääsetavamaks ja selle tulemusena kasutab linnades üha rohkem inimesi ühissõidukeid. Kõrgepingevõrkude ajakohastamiseks ja turvalisuse parandamiseks on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest ette nähtud 200 miljonit eurot.

Jätkusuutliku ja kvaliteetse tööhõive edendamiseks ja töötajate liikuvuse toetamiseks eraldatakse peaaegu 1,4 miljardit eurot, sealjuures kuulub eriline tähelepanu ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele, näiteks vähese kvalifikatsiooniga, vanemaealised või noored inimesed (toetatakse 585 000 inimest, kellest 230 000 peaks saama uue kvalifikatsiooni). Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raha kulutatakse ka sotsiaalsele kaasatusele ja haridusele, millest kummalegi määratakse 2 miljardit eurot, et abistada raskustes ja ebasoodsas olukorras olevaid inimesi, parandada sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kvaliteeti ning investeerida haridusse. Avalike teenuste valdkonnas luuakse 30 uut liikuvat tervishoiuteenuste üksust ja 83 tervishoiuasutust, haridust toetatakse kõikidel selle tasemetel ning hõlbustatakse võrdset juurdepääsu kvaliteetsele eel-, alg- ja keskharidusele. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raha kasutatakse ka ülikoolide arendamiseks, parandades nende personalijuhtimist ja lihtsustades juurdepääsu kolmanda taseme haridusele (uute bakalaureuseastme õppekavade järgi hakkab õppima 869 üliõpilast).

Umbes 180 miljonit eurot kulub selleks, et suurendada avaliku halduse ja kohtusüsteemi tõhusust ja läbipaistvust, vähendada halduskoormust, parandada avaliku halduse töötajate oskusi ning tõhustada personalijuhtimist.

Rahastamis- ja territoriaalsete vahendite kasutamine

Ühtekuuluvuspoliitika programmidest kavatsetakse rahastamisvahenditena anda umbes 763 miljon eurot. See on üle kahe korra rohkem kui eelmisel programmitöö perioodil. Peamised sekkumisvaldkonnad on VKEde toetamine, transporditaristu, investeeringud energiatõhususse ja väiksemal määral ka ressursitõhususse.

Õiguslik nõue, mille kohaselt tuleb 5 % ERFi rahast kulutada linnade säästvaks arenguks, täidetakse investeeringutega programmist „Kasvukeskus Praha” ja seitsme integreeritud territoriaalse investeeringuga suurimates suurlinnapiirkondades. Kokku kulub integreeritud territoriaalseteks investeeringuteks 1 miljard eurot ERFist ja 223 miljonit eurot Ühtekuuluvusfondist.

Kogukonna juhitud kohalik areng on maapiirkondade arengu jaoks eriti tähtis ja selleks kasutatakse mitmest fondist rahastamist. Vahendeid eraldatakse ERFist (418 miljonit eurot), EAFRDst (115 miljonit eurot) ja ESFist (64 miljonit eurot) ning neid kasutavad integreeritud ja mitut sektorit hõlmavate kohaliku arengu strateegiate kaudu kohalikud kogukonnad, kes on koondunud umbes 160 kohalikuks algatusrühmaks ja hõlmavad 55 % elanikkonnast.

Põhiteave

2. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhusat ja tulemuslikku kasutamist toetavad eeltingimused

Teatud investeerimisvaldkondade (nt teadus- ja arendustegevus, IKT) strateegilised raamistikud ei ole lõpule viidud. Vastu on võetud tegevuskavad 11 valdkonnapõhise ja kolme üldise eeltingimuse kohta.

3. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide haldamine

Tšehhi on sujundanud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide haldamise viisi ja muutnud selle tsentraliseeritumaks, vähendades programmide arvu (kaheksa ühtekuuluvuspoliitika programmi võrreldes 17ga aastatel 2007–2013) ja vahendusasutuste hulka. Riiklik koordineerimisasutus on regionaalarengu ministeerium. Lisaks tagatakse fondidevaheline kooskõla seirekomisjonide, koordineeritud projektikonkursside ja töörühmade abil. Haldussuutlikkust aitab suurendada 2014. aasta avaliku teenistuse seadus.

4. Toetusesaajate jaoks tehtavad lihtsustused

Tšehhi on seadnud eesmärgiks leevendada toetusesaajate ja avaliku halduse asutuste halduskoormust. Selleks kahandatakse programmide ja vahendusasutuste arvu, luuakse kogu rakendusstruktuurile uus seiresüsteem ja kehtestatakse kõikidele programmidele ühtne metodoloogiline keskkond. Ulatuslikumalt leiavad kasutust rahastamisvahendid ja sellised võimalused nagu ettemaksed ja lihtsustatud kulud. 

1. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid Taanis

Majanduslikud ja sotsiaalsed ülesanded seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega

Taani majandust tabas finantskriis suhteliselt raskelt, tuues kaasa töötute arvu märgatava suurenemise, eriti noorte ja Taani päritoluta inimeste hulgas. Ehkki Taanis on soodne ettevõtluskeskkond, kasvavad vaid vähesed VKEd, osaliselt seetõttu, et innovatsiooni ei õnnestu piisavalt hästi kasumiks pöörata, et ettevõtlusoskuste areng valmistab pettumust ja et primaarsektor vajab rohkem jätkusuutlikku tootmist võimaldavat innovatsiooni. Taanis püsivad teatud probleemid töötajate oskustega. Nendeks on kutseõppes osalevate inimeste ja haridust omandavate rändetaustaga inimeste (eriti meeste) osakaalu vähenemine ning endiselt kõrge koolist väljalangemise määr. Neid probleeme käsitleti ühes Euroopa poolaasta raames 2014. aastal Taanile antud poliitilises soovituses.

Üldiselt on Taani keskkonnategevuse tulemuslikkus hea, ehkki näib, et riik ei suuda kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamisega sammu pidada. Elupaikadele ja veekogudele avalduv koormus on peamiselt maa ja kalavarude mahuka kasutamise, toitainete uhtumise jms tõttu ikka veel suur.

Taani on rikas riik, kus on võrreldes teiste liikmesriikidega suhteliselt väikesed sisemised sotsiaal-majanduslikud erinevused, ja sealsed peamised probleemid lahendatakse riiklike süsteemide abil. Kuna Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eraldised Taanile on tagasihoidlikud, keskendutakse programmides eeskätt eespool nimetatud probleemidele.

Prioriteedid ja tulemused

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest eraldatava 300 miljoni euroga muudetakse tööstus-, teenindus-, põllumajandus-, vesiviljelus- ja kalandussektori VKEd uuendusmeelsemaks ja aidatakse neil innovatsiooni paremini kasumiks pöörata. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest tehakse investeeringuid ka ettevõtete konkurentsivõime suurendamiseks klastrite ja koostöövõrgustike toetamise kaudu. Lisaks peaks ettevõtjate konkurentsivõimet ja kasvu edendama suur osa keskkonna ja kliimaga seotud investeeringuid. Taani kasutab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde ka selleks, et arendada kindlaks tehtud võimalikke kasvuvaldkondi nii üksikettevõtetes kui ka piirkondlike aruka spetsialiseerumise strateegiate raames. Eeldatavasti ühineb koostöövõrgustikega, sealhulgas teadusasutustega, umbes 3 200 ettevõtjat ja üle 4 000 ettevõtja võtab kasutusele uuenduslikud lahendused või tooted.

Taani kulutab 270 miljonit eurot Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eraldisest ka sotsiaalsesse kaasatusse, et aidata tööturul tõrjutuid ja suurendada tööalast konkurentsivõimet. Selleks võimaldatakse suuremal hulgal inimestel lõpetada kutse- ja kõrgharidusõpe (tööturult enam eemale jäänute abistamiseks on olemas riiklikud fondid). Sel viisil kasutatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde Euroopa poolaasta raames antud soovituste täitmiseks. Kokku luuakse umbes 5 500 töökohta ja koolitusse tehtavad investeeringud parandavad eeldatavasti 52 000 inimese töövõimalusi.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahast üle 635 miljoni euro investeerib Taani keskkonna- ja kliimavaldkonda. Riigi keskkonnainvesteeringute tegemisel keskendutakse loodusvarade kaitsmisele ja säilitamisele, veekvaliteedi parandamisele, elurikkuse suurendamisele ning põllumajandusmaa ja kalavarude (sh vesiviljelussektoris) keskkonnahoidliku ja säästva kasutamise arendamise edendamisele kooskõlas uue ühise kalanduspoliitikaga. Kalandussektoris aidatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toel näiteks vähendada 2023. aastaks juhupüüki 5 000 tonni ja suurendada vesiviljeluse mahetoodangut 3 000 tonni. Põllumajandusvaldkonnas antakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetust ka maastike ja elurikkuse säilitamiseks vähemalt 3 400 km² suurusel alal (või rohkem kui 10 %-l riigi põllumajandusmaast). Kõigist Taani keskkonna- ja kliimaalastest investeeringutest paigutatakse 91 miljonit eurot üleminekusse vähese CO2-heitega majandusele, tänu millele vähenevad kasvuhoonegaaside heitkogused 51 000 tonni ja energiatarbimine 905 000 GJ. See aitab Taanil saavutada strateegia „Euroopa 2020” kohase eesmärgi vähendada kasvuhoonegaase 20 % võrra. Ressursitõhususe parandamine on osa Taani strateegiast suurendada ettevõtjate konkurentsivõimet, milleks kasutatavad vahendid aitavad kaasa ka üleminekule vähese CO2-heitega majandusele. Taani kavatseb kliimamuutuste vastastele meetmetele kulutada kokku umbes 577 miljonit eurot (46 % Taani kogu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eraldisest).

Rahastamis- ja territoriaalsete vahendite kasutamine

Ajavahemikul 2007–2013 eraldas Taani rahastamisvahendite jaoks 28 miljonit eurot. Ajavahemikuks 2014–2020 võimaldab Taani kasutada piirkondadel rahastamisvahendite eraldisi investeeringuteks äritegevuse arendamisse ning ettevõtete energia- ja ressursitõhususe parandamisse.

Taani kasutab ERFi eraldisest 5 % linnade säästvaks arenguks, keskendudes äritegevuse arendamisele uuenduste ning energia- ja ressursitõhususe kaudu. Need linnade arendamise meetmed seotakse ulatuslikumate strateegiatega, mille eesmärk on tulla toime teatavate linnapiirkondade sotsiaalsete, majanduslike, demograafiliste, keskkondlike ja/või kliimaalaste probleemidega.

Programmi LEADER meetodi abil toetatakse kokku 26 kohalikku algatusrühma, kes tegutsevad nii maa- kui ka rannikupiirkondades. Need rühmad töötavad selle kallal, et hoogustada olemasolevat turismitegevust, arendada väikeettevõtteid, luua teenuseid ja toetada säästvat püügitegevust. Selle tulemusena luuakse töökohti ja parandatakse kohalike elanike elutingimusi.

Põhiteave

2. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhusat ja tulemuslikku kasutamist toetavad eeltingimused

Taani on täitnud kõik Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetustega seotud eeltingimused.

3. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide haldamine

ERFi ja ESFi programme viiakse ellu kuue piirkondliku kasvufoorumi kaudu ja korraldusasutuseks on Taani ettevõtlusamet. Programme haldavad samad korraldusasutused piirkondlikul tasandil. Nii EAFRD kui ka EMKFi vahendeid haldab Taani põllumajandus- ja kalandusamet ning programmi LEADER meetmete elluviimine on delegeeritud Taani ettevõtlusametile, mis tagab fondidevahelise tugeva kooskõla. Lisaks käivad kahe riikliku korraldusasutuse esindajad üksteise seirekomisjonides (vastavalt ERF/ESF ja EAFRD/EMKF). Peale selle plaanivad kaks korraldusasutust korraldada rakendamise tõhususe suurendamiseks kahe fondirühma koordineerimisalaseid kokkusaamisi. Kuigi nii ESFi kui ka enim puudust kannatavate isikute Euroopa abifondi eesmärgid hõlmavad sotsiaalset kaasatust, on ESF seotud rohkem tööturuga. Kahe fondi kattumist välditakse üksteise eesmärkide selge eristamise abil ja sellega, et korraldusasutused on esindatud üksteise seirekomisjonides.

4. Toetusesaajate jaoks tehtavad lihtsustused

Võimalikele toetusesaajatele antakse fondide haldamisele elektrooniline juurdepääs (kooskõlas e-ühtekuuluvuse algatusega). Nendele, kes ei pääse e-ühtekuuluvuse süsteemile vahetult ligi, võimaldatakse endiselt juurdepääsu muude vahendite kaudu. Taani kavandab ka lihtsustatud kuluvõimaluste ulatuslikumat kasutamist. 

1. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid Eestis

Majanduslikud ja sotsiaalsed ülesanded seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega

Eesti on majanduskriisiga toimetulemisel üles näidanud märgatavat paindlikkust. Eelduste kohaselt jõuab reaalne SKP oma kriisieelsele tasemele 2016. aastal. Ehkki majandus tervikuna on tõusuteel, on püsima jäänud tõsised struktuursed probleemid. Need tuleb lahendada, et muuta Eesti majandus teadmistepõhisemaks, uuendusmeelsemaks, kaasavamaks ja jätkusuutlikumaks.

Avaliku sektori rahastuse koordineerimine teadusuuringute ja innovatsiooni vallas näib olevat puudulik ning see peaks keskenduma väikesele arvule aruka spetsialiseerumise valdkondadele. Kõrgharidussüsteemi on endiselt vaja äri- ja teadusasutuste vajadustele kohandada. Innovatsioonivõimekus on väike ja teadusasutustega teevad koostööd üksikud ettevõtjad.

Kahanev tööjõud ja väike tööviljakus tekitavad keskmises kuni pikas ajaplaanis probleeme. Kaugeleulatuva töövõimereformi rakendamisega alustati Eestis alles hiljuti. Lastehoiuasutuste puudus muudab vanemate töölenaasmise keeruliseks. Kohalikul tasandil on avalike teenuste kättesaadavus ja kvaliteet erinev. Eesti peab rohkem pingutama, et suurendada kutsehariduse, -koolituse ja -praktika ligitõmbavust. Samuti peab Eesti edendama ettevõtlust ja töökohtade loomist kogu riigis, et vältida majandusarengu lõhe suurenemist.

Eesti ressursimahukus on endiselt väga suur. Tõenäoliselt ei saavuta riik 2020. aasta energiatõhususe eesmärki. Suurendada tuleb pingutusi elamu- ja tööstussektori energiatõhususe suurendamise nimel. Samuti peaks Eesti võtma kasutusele säästvamad transpordiliigid.

Neid probleeme on käsitletud Euroopa poolaasta raames antud poliitilistes soovitustes.

Prioriteedid ja tulemused

Eesti kavatseb Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest antava toetusega suurendada erasektori teadus- ja arendustegevuse kulutusi 2012. aasta 1,26 %-lt 2023. aastaks 2 %-le SKPst. Teadus- ja arendustegevuse toetusprogrammid kooskõlastatakse Eesti aruka spetsialiseerumise raamistikuga. Veel kasutab Eesti Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide investeeringuid VKEde konkurentsivõime tugevdamiseks ning kavatseb suurendada eksportivate ettevõtjate arvu 15 700ni (võrreldes 2012. aasta 11 281ga). Maaelu arengu rahastamist juhitakse paremini, et saavutada maapiirkondade majanduses positiivseid muutusi. Väikeste põllumajanduslike majapidamiste arendamiseks ja noorte põllumajandustootjate abistamiseks põllumajandusettevõttega alustamisel on ette nähtud erikord. Eesti soodustab lühikeste tarneahelate loomist ning investeerib põllumajandustoodete töötlemisse ja turustamisse. Samuti kasutab Eesti Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetust digitaalmajanduse taganttõukamiseks, seades eesmärgiks pakkuda 60 %-l riigi territooriumist lairibaühendust kiirusega vähemalt 100 Mbit/s (2012. aastal 3,6 %).

Eesti investeerib tööhõivesse, et tõsta selle määr 76 %-le (2013. aastal 73,3 %). Selle saavutamiseks kavatseb riik reformida näiteks töövõime hindamist. Samuti on eesmärk hoida väljaspool Tallinna ja Tartut loodava SKP osakaal 30 % juures. Haridusvaldkonnas plaanitakse kergitada praktika lõpetanute määr 75 %-le (2013. aastal 50 %). See võrdub umbes 8 000 inimesega. Peale selle pakutakse noortele ja tööealistele inimestele üle 350 000 seansi karjäärinõustamist. Sotsiaalse kaasatuse rahastamise abil vähendatakse lastehoiuasutuste ja lasteaedade ootejärjekorras olevate laste arvu 2012. aasta 4 430-lt 300-le. Noorsootööteenistused abistavad umbes 200 000 osalist. Optimeeritakse olemasolevat tervishoiutaristut ning tõhustatakse haiguste ennetamist ja esmatasandi arstiabi. Haldussuutlikkuse arendamise rahastamist kasutatakse selleks, et tõsta avalike teenuste kvaliteediga rahulolu määra 85 %-le (2012. aastal 67 %).

Transporditoetust rakendatakse üleeuroopalise transpordivõrgu ning keskkonnahoidlike ja vähese CO2-heitega transpordisüsteemide arendamiseks. Näiteks kavatseb Eesti suurendada rongireisijate arvu 2013. aasta 4,2 miljonilt 8,4 miljonile aastas. Tänu vähese CO2-heitega majandusse tehtavatele investeeringutele loodetakse tõsta 40 000 kodu energiasäästu 45 %-le. Keskkonna ja kliimamuutustega kohanemisega seotud fondide abil plaanib Eesti täita olulisi veesektoriga seotud liidu õigustiku nõudeid ning tagada vastupanuvõime suurõnnetuste puhul. Fondide raha kasutatakse ka elurikkuse säilitamiseks poollooduslike elupaikade hooldamise (2,6 % põllumajandusmaast) ja mahepõllumajanduse (14 % põllumajandusmaast) toetamise kaudu. Rohkem kui 70 % kasutatava põllumajanduspiirkonna kohta sõlmitakse elurikkuse ja mullaharimise parandamise lepingud. Põllumajanduses ja mahajäetud turbatootmisaladel pööratakse tähelepanu veekaitsele. Eesti kalandus- ja vesiviljelussektor muudetakse säästvamaks, parandatakse mereökosüsteeme ja veeorganismide elurikkust ning juhupüüki loodetakse vähendada 21 tonni võrra.

Rahastamis- ja territoriaalsete vahendite kasutamine

Eesti suurendab rahastamisvahendite jaoks tehtavaid eraldisi eelmise perioodiga võrreldes umbes 50 % ehk 215,5 miljoni euroni. VKEde ning teadusuuringute ja innovatsiooni toetamiseks kasutatakse laenu-, tagatis- ja omakapitali vahendeid. Eelhindamise kohaselt ei saa Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastamisvahenditega rahastada energiatõhususe ja keskkonnataristu valdkondi.

5 % ERFi eraldisest määratakse linnade säästva arengu integreeritud meetmetele. Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiaid viib maapiirkondades ellu kokku 34 kohalikku algatusrühma, neist kaheksa kalandussektoris.

Põhiteave

2. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhusat ja tulemuslikku kasutamist toetavad eeltingimused

29st kohaldatavast eeltingimusest oli partnerluslepingu vastuvõtmise ajaks täitmata 15. Hiljem teatas Eesti, et on lõplikult rakendanud tegevuskavad, mille abil täidetakse neist 11. Ülejäänud nelja eeltingimuse täitmine on kavandatud 2016. aastasse. Need hõlmavad riskiennetust ja -juhtimist, muid transpordiliike, aktiivset kaasamist ning statistilisi süsteeme ja tulemusnäitajaid.

3. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide haldamine

Perioodil 2014–2020 on Eestil ainult üks mitut fondi hõlmav ühtekuuluvuspoliitika programm, eelmisel perioodil oli neid kolm. Korraldusasutusena, sertifitseerimisasutusena (selle ülesanded liideti korraldusasutuse ülesannetega) ja auditeerimisasutusena tegutseb rahandusministeerium. Esimese astme vahendusasutuste ülesandeid täidavad viis muud ministeeriumi, teise astme vahendusasutustena tegutseb 13 keskasutust või muud organisatsiooni (uueks perioodiks lisati kaks).

EAFRD ja EMKFi rakendamise süsteeme eriti ei muudetud. Valitsuse tasandil kooskõlastatakse kõik rahastamisallikad riigi eelarvestrateegia kaudu.

4. Toetusesaajate jaoks tehtavad lihtsustused

Toetusesaajate halduskoormuse vähendamiseks muudeti mitut seadust ja suunist. Andmevahetus taotlejate ja toetusesaajatega muudetakse täiesti elektrooniliseks, võimaluse korral hüvitatakse kulud lihtsustatud kuluvõimaluste alusel ning toetusi ja rahastamisvahendeid on võimalik kombineerida. 

1. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid Soomes

Majanduslikud ja sotsiaalsed ülesanded seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega

Soome majanduse peamised ülesanded on kasvu ja konkurentsivõime taastamine ning töökohtade loomine. Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse osatähtsus on langusteel, mis muudab riigi teadus- ja arendustegevusalaste kulutuste eesmärgi (4 % SKPst) saavutamise üha raskemaks. Tööstuslikul ümberkorraldamisel tekkinud kehvade ekspordinäitajatega kaasnevad ohud, mille kõrvaldamisega tuleb tegeleda. Soomel on endiselt raskusi teadus- ja arendustegevuse investeeringute eduka ülekandmisega eksporti. Riik peaks idufirmasid rohkem rahastama ja pakkuma neile rohkem abi äritegevuseks välismaal. Lisaks on vananevat rahvastikku ja tööealise elanikkonna kahanemist arvestades oluline, et tööturg kasutaks ära kogu tööjõu potentsiaali. Töötuse määr oli 2014. aastal 8,7 % ja see tõuseb, eriti noorte inimeste ja vanemaealiste töötajate hulgas. Veel üks probleem on Soome riigi rahanduse tasakaalu halvenemine ja demograafilistest suundumustest tingitud oht selle pikaajalisele jätkusuutlikkusele.

Nende probleemide lahendamist on käsitletud Euroopa poolaasta raames antud poliitilistes soovitustes.

Prioriteedid ja tulemused

VKEde konkurentsivõime parandamiseks investeerib Soome 644 miljonit eurot ettevõtlusstruktuuride mitmekesistamisse ning kasvavate, uuendusmeelsete ja rahvusvaheliselt laienevate ettevõtjate arvu suurendamisse. Seepärast keskendutakse meetmete võtmisel idufirmadele ja uue äritegevuse arendamisele. EAFRD toel investeeritakse põllumajandusettevõtetesse, toiduainete töötlemisse ja põllumajanduslike majapidamiste tegevuse mitmekesistamisse. Investeerimistoetusteks antakse üle 1 miljardi euro. Toetatakse umbes 15 000 põllumajanduslikku majapidamist.

Teadusuuringutesse ja innovatsiooni investeeritava 398 miljoni euro kasutamisel keskendutakse eeskätt kasvavate ettevõtete ja idufirmade uuendustegevuse hoogustamisele valitud aruka spetsialiseerumise valdkondades. Soome püüab parandada oma võimet rakendada teadus- ja innovatsioonitulemusi kaubanduslikes toodetes ja teenustes. Peale selle kavatseb Soome suurendada nii eelnimetatud investeeringu kui ka EAFRDst koostööle ja innovatsioonile ette nähtud rahastuse toel oma teadusuuringute ja innovatsiooni kulutuste osakaalu 2020. aastaks 4,0 %-le SKPst (2013. aastal 3,31 %).

Soome eraldab vähese CO2-heitega majandusele üleminekuks 219 miljonit eurot. See aitab saavutada eesmärki suurendada taastuvenergia kasutamise osakaalu 2011. aasta 33 %-lt 2020. aastaks 38 %-le. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetatakse põhiliselt vähese CO2-heitega sektorite teadus- ja innovatsioonitegevust, uue tehnoloogia kasutuselevõttu ning vähese CO2-heitega toodete, teenuste ja tootmismeetodite arendamist ja turustamist.

Et kaitsta keskkonda ja edendada energiatõhusust, muudetakse EMKFi abil kalandus ja vesiviljelus säästvamaks, parandatakse mereökosüsteeme ja veeorganismide elurikkust. EAFRDst on eraldatud 1,6 miljardit eurot põllumajandus-, keskkonna- ja kliimameetmetele. Selle eesmärk on vähendada põllumajandustegevuse kahjulikku mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele ning õhule, soodustades keskkonnahoidlike tavade kasutamist ja kandes hoolt kasvutingimuste eest. Veemajanduse parandamist reguleerivad lepingud hakkavad eeldatavasti hõlmama üle 81 % põllumajandusmaast. Looduslike piirangutega põllumajanduspiirkondadele on eraldatud 1,8 miljardit eurot, et suurendada põllumajanduslikku elurikkust.

Tööhõivesse ja töötuse vähendamisse investeeritakse 347 miljonit eurot. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toel pööratakse erilist tähelepanu noortele ja vähem soodsa tööturupositsiooniga inimestele eesmärgiga aidata umbes 40 000 töötut. Rahastust kasutatakse tööelu pikendamiseks, tööjõu nõudluse ja pakkumise tasakaalustamiseks ning töötajate liikuvuse suurendamiseks. Mitmekesistamise hõlbustamise ning maapiirkondade väikeettevõtete loomise ja arendamise toetamine võib luua umbes 6 000 töökohta.

Haridust ja koolitust toetatakse 199 miljoni euroga. Sellekohaste meetmete keskmes on kvalifitseeritud töötajate arvu suurendamine, noorte ja kutseõppeasutuse lõpetamata jätnud inimeste erialaoskuste süvendamine, õppeasutusest tööle suundumise vahelise üleminekuaja jooksul pakutavate teenuste tõhustamine ja kõigile võrdne haridus. Maapiirkondades pakutakse teadmussiiret üle 20 000 inimese (enamjaolt põllumajandustootjate) koolitamise kaudu.

Sotsiaalse kaasatuse rahastamisega ESFist (248 miljonit eurot) aidatakse võidelda vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ja kõrvalejäämise vastu. Toetust pakutakse rohkem kui 15 000 inimesele, peamiselt tööturult kõrvale jäänutele.

Rahastamis- ja territoriaalsete vahendite kasutamine

Soome kavatseb eraldada rahastamisvahenditele umbes 1,5 miljonit eurot omakapitaliinvesteeringuteks Ahvenamaa rakenduskava raames. Võrreldes perioodiga 2007–2013 on vahendeid märgatavalt vähem. Soome uurib võimalusi rahastamisvahendite ulatuslikumaks kasutamiseks.

ERFi eraldisest umbes 5 % on ette nähtud kuue suurema linna (Helsingi, Espoo, Vantaa, Oulu, Tampere ja Turu) säästvaks arenguks integreeritud territoriaalse investeeringu vahendi abil. Integreeritud territoriaalse investeeringu strateegia peamine eesmärk on tugevdada Soome konkurentsivõimet, kasutades suurimaid linnu innovatsiooni arengu- ja katsekeskkonnana.

Soome kaheksa kohalikku kalandusvaldkonna algatusrühma jätkavad kogukonna juhitud eduka kohaliku arengu elluviimist. Rühmad moodustati eelmisel programmitöö perioodil, kuid need rakendavad uusi kohaliku arengu strateegiaid vastavalt kohalikele vajadustele.

Põhiteave

2. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhusat ja tulemuslikku kasutamist toetavad eeltingimused

Ahvenamaal oli rakenduskava vastuvõtmise hetkeks täitmata kolm eeltingimust: piirkondlik arukas spetsialiseerumisstrateegia, elukestva õppe strateegia ja kutsehariduse strateegia. Need eeltingimused täideti kokkulepitud tegevuskavade kohaselt 30. juuniks 2015.

3. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide haldamine

Võrreldes aastatega 2007–2013 vähendas Soome perioodil 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika programme seitsmelt kahele. Piirkondade haldusreform (vahendusasutuste vähendamine) on praegu pooleli. Koordineerimine saavutatakse eri fondide esindamisega programmide seirekomisjonides ja piirkondlike koostööstruktuuride kaudu. ERFi ja ESFi meetmeid kasutatakse nüüd ühe programmi raames, mis hõlmab mitut fondi. Ahvenamaal on ERFi, ESFi ja EAFRD programmidel ühine seirekomisjon.

4. Toetusesaajate jaoks tehtavad lihtsustused

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide korraldusasutused teevad ettevalmistusi toetusesaajate halduskoormuse vähendamiseks. See hõlmab ülesannete koondamist (näiteks vahendusasutuste arvu vähendamist) ja lihtsustatud kuluvõimaluste sagedasemat kasutamist. 

1. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid Prantsusmaal

Majanduslikud ja sotsiaalsed ülesanded seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega

Prantsusmaal on mitu vaieldamatut eelist (näiteks dünaamiline demograafia, rikas loodus- ja kultuuripärand, suur taastuvenergiasektori potentsiaal ja transpordivõrgustiku kõrge tase), kuid ta peab lahendama kaks tähtsat ülesannet.

Esiteks kahaneb järk-järgult Prantsusmaa majanduse konkurentsivõime. Selle on osaliselt põhjustanud suutmatus juhtida majandust teadmistepõhisemate sektorite poole ning teisendada teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon turustatavateks toodeteks ja teenusteks. Teiseks on töötuse määr olnud viimased kolmkümmend aastat kõrge. 2013. aastal oli see üle 10 %, alla 25aastaste noorte töötuse tase küündis Mandri-Prantsusmaal 23,5 %ni ja ülemeredepartemangudes ületas see 50 %. Peale selle ei ole strateegia „Euroopa 2020” energia ning teadus- ja arendustegevuse kulutuste eesmärke veel saavutatud ning rohkem tuleb ära teha vaesuse ja haridussüsteemist varakult lahkumise probleemi lahendamiseks.

Prioriteedid ja tulemused

Perioodil 2014–2020 kasutatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide täitmiseks. Kuna kättesaadavaid vahendeid on võrreldes Prantsusmaa majanduse mahuga vähe, suunatakse investeeringud mõne peamise valdkondliku eesmärgi saavutamisse, mis on kooskõlas Euroopa poolaasta raames antud poliitiliste soovitustega. Nende eesmärkide hulka kuuluvad teadusuuringud ja innovatsioon, VKEde konkurentsivõime suurendamine ning ebasoodsamas olukorras olevate inimrühmade parem juurdepääs kutseõppele ja tööturule.

Teadusuuringutesse ja innovatsiooni investeeritakse 3 miljardit eurot (11 % Prantsusmaale ette nähtud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kogueelarvest). Fondide abil hoogustatakse teadus- ja arendustegevuse teadmussiiret teadusasutuste ja ettevõtjate vahel, tõhustatakse ettevõtjate teadusuuringuid ja innovatsiooni ning kujundatakse välja uuendusmeelne ettevõtluskeskkond. Üle 660 ettevõtja saab toetust uute toodete väljaarendamiseks ja turuletoomiseks 10 .

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toel aidatakse kaasa ka piirkondadevaheliste erinevuste vähendamisele teadus- ja arendustegevuses – 2014. aastal oli 75 % teadus- ja arendustegevusest koondunud ainult nelja piirkonda ja väga kiire lairibaühenduse kättesaadavus on üks Euroopa kehvemaid.

Umbes 5 miljardit eurot (19 % Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eelarvest) kasutatakse VKEde toetamiseks (sh põllumajandus-, kalandus- ja vesiviljelussektoris), andes ettevõtjatele parema juurdepääsu rahastamisele, teenustele ja turgudele ning võimaldades neil toota suure väärtusega kaupu ja teenuseid. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide abil toetatakse ka uute VKEde loomist ja olemasolevate ettevõtete laiendamist. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saab toetust üle 160 000 ettevõtja.

Umbes 6 miljardit eurot (23 % Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eelarvest) kasutatakse selleks, et parandada tööalast konkurentsivõimet ja aidata tööturult enim eemale jäänutel tööd leida. Erilise tähelepanu all on sealjuures noorte lõimimine, pakutavate koolituste parandamine kujunemisjärgus sektorites ning parem juurdepääs kutseõppele. Prantsusmaa soovib noorte tööhõive algatuse kaudu aidata 2023. aastaks 234 000 töötut noort. Samuti kavatseb riik pakkuda koolitusi, mis aitaks 310 000 inimesel leida töö ja annaks 90 000 inimesele (neist 36 000 naisele) julguse asutada oma ettevõte. Samuti peaks tõrjutuse ohus olevate inimeste toetamine andma lõimimisvõimaluse 180 000 inimesele. Sel viisil eeldatakse, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid aitavad Prantsusmaal saavutada 2020. aastaks 75 % töötuse määra (2014. aastal 69,8 %).

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide 5,5 miljardi euro suuruse eraldise abil (21 % kogu eelarvest) tehakse vähese CO2-heitega majandusele ülemineku toetamiseks vajalikke investeeringuid, sealjuures energiatõhususse (tööstus, transport ja ehitised), taastuvenergia kasutamise arendamisse ja keskkonnahoidlikusse linnatransporti. Sellest eelarvest kaetakse ka investeeringud, mille eesmärk on parandada riskiennetust ja -juhtimist (sealhulgas maa- ja rannikupiirkondades). Kliimamuutuste mõju aitab Prantsusmaa ära hoida ja leevendada kokku umbes 3 miljardi euro abil, mis antakse ERFist, ESFist ja EMKFist. Kasvuhoonegaaside heitkogused vähenevad hinnanguliselt umbes 19 miljonit tonni CO2-ekvivalenti aastas 11 .Viimaks määratakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest Natura 2000 võrgustiku toimimise parandamiseks, elurikkuse kaitsmiseks ning ökoloogilise jätkusuutlikkuse taastamiseks üle 4 miljardi euro (15 %). Kaitsestaatuse parandamist toetatakse rohkem kui 465 000 hektaril asuvates elupaikades. Et kaitsta keskkonda ja edendada ressursitõhusust kooskõlas ühise kalanduspoliitikaga, muudetakse kalandus ja vesiviljelus EMKFi toel säästlikumaks, parandatakse mereökosüsteeme ja veeorganismide elurikkust. Juhupüüki kahandatakse 2023. aastaks 12 000 tonni võrra ja vesiviljeluse mahetoodangut suurendatakse 282 tonni võrra.

Rahastamis- ja territoriaalsete vahendite kasutamine

Osa rahast, s.o 698 miljonit eurot, mis on ette nähtud eelkõige VKEdele ja energiatõhususele, antakse rahastamisvahendite kaudu. Laenude, riski- või omakapitali hinnanguline maht kasvab võrreldes ajavahemikuga 2007–2013 eeldatavasti üle kolme korra. Uurida tuleks rahastamisvahendite edasisi kasutusvõimalusi IKT ja ressursitõhususe toetamiseks.

Linnade arengu lihtsustamiseks kulutatakse umbes 10 % ERFi eraldisest linnade säästva arengu integreeritud meetmetele. 70 % kogu linnade eelarvest kasutatakse linnade arengu meetmete elluviimiseks integreeritud territoriaalsete investeeringute abil. Kogukonna juhitud kohaliku arengu käsituse kohaselt toetatakse EARDFist endiselt maapiirkondade alt-üles-arengustrateegiaid (iga linnade arengu programmi puhul saavutatakse programmi LEADER 5 %line osakaal).

Põhiteave

2. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhusat ja tulemuslikku kasutamist toetavad eeltingimused

Prantsusmaa partnerluslepingu vastuvõtmise ajal olid riiklikul tasandil täidetud kõik eeltingimused peale ühe (jäätmekäitlus). Programmi tasandil on mitu tegevuskava, mis on seotud muu hulgas aruka spetsialiseerumise strateegia lõpuleviimisega ning asjaomaste näitajate määratlemise ja arvulise hindamisega.

3. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide haldamine

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamiseks on kasutusele võetud uus juhtimismudel ning programmide (kogu ERFi ning osa EARDFi ja ESFi programmide) elluviimise enamiku aspektide eest vastutavad piirkondlikud nõukogud. See on tekitanud keerulise struktuuri, kus 71 programmi (v.a ETK) ja ülesanded on jagunenud riikliku ja piirkondliku tasandi vahel.

4. Toetusesaajate jaoks tehtavad lihtsustused

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide korraldusasutused teevad praegu ettevalmistusi, et vähendada toetusesaajate ja nende töötajate halduskoormust. See hõlmab ühekordsete maksete sagedasemat kasutamist, lihtsustatud kuluvõimaluste rakendamist kulude hüvitamisel, menetluste sujundamist (nt elektrooniline fondihaldus ehk e-ühtekuuluvus), programmisiseste ja programmidevaheliste meetmete ühtlustamise tagamist ning ELi lisaväärtuse nähtavuse suurendamist (esindades näiteks kõiki fonde ühtse piirkondliku seirekomisjoni kaudu ühiselt). 

1. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid Saksamaal

Majanduslikud ja sotsiaalsed ülesanded seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega

Hoolimata soodsatest makromajanduslikest muutustest on Saksamaal keskmises kuni pikas perspektiivis ees mitu suurt ülesannet. Demograafilised suundumused on negatiivsed – prognooside kohaselt väheneb tööealine elanikkond 2030. aastaks 11,4 %, s.o aastas keskmiselt 0,8 %. Kuigi naiste osalemine tööturul on tõusuteel, on see endiselt võrdlemisi väike (2014. aastal 55,6 % täistööajale taandatuna). Idufirmadel on raskusi riskikapitali saamisega ning eri sektorites ja piirkondades on oskustest vajaka. Töötuse määr on mõnes piirkonnas endiselt suhteliselt kõrge. Ehkki pikaajaline töötus vähenes aastatel 2008–2014, mõjutab see siiski 1 miljonit inimest.

Strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide analüüs näitab suuri piirkondliku tasandi puudujääke teadusuuringute ja innovatsiooni kulude suurendamisel, eriti erainvesteeringute puhul, ning energiatõhususe eesmärkide saavutamisel. Peale selle on sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevate inimeste haridustulemused paranenud üsna vähe. Saksamaa on endiselt üks riikidest, kus õpisaavutused määrab suuresti ära sotsiaal-majanduslik taust.

Prioriteedid ja tulemused

Perioodil 2014–2020 aidatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu otseselt saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärke. Samal ajal keskendutakse peamistele valdkondlikele eesmärkidele kooskõlas Euroopa poolaasta raames antud poliitiliste soovitustega. Need eesmärgid hõlmavad teadusuuringute, innovatsiooni ja konkurentsivõime tugevdamist, energiatõhusust, kvalifitseeritud tööjõu tagamist ning meetmete võtmist ebasoodsamas olukorras olevate inimrühmade heaks.

Fondide abil suurendatakse majanduse uuendussuutlikkust ja konkurentsivõimet ning tugevdatakse teadusuuringute, innovatsiooni ja tööstuspoliitika vahelisi sidemeid. Tänu teadus- ja arendustegevusele tehtavate kulutuste aktiivsele edendamisele toob fondide rahastus kaasa 883 miljoni euro väärtuses erainvesteeringuid, mis täiendavad innovatsiooni rahastamist riiklikest vahenditest. Näiteks prognoositakse, et Tüüringi erasektoris teadus- ja arendustegevusele tehtud kulutused kasvavad 1,03 %-lt (2011. aastal) 2 %-le SKPst (2023. aastal). Peale selle hakkab eeldatavasti umbes 4 miljonit maapiirkondade elanikku kasutama täiustatud või uut lairibataristut.

VKEde, põllumajanduse, kalanduse ja vesiviljeluse toetamiseks ette nähtud 4 miljardi euroga soodustatakse erasektori investeeringute suurendamist, umbes 45 000 töökoha loomist ja tootlikkuse suurenemist. Eeldatakse, et 2023. aastaks kasvab vesiviljelustoodang 4 700 tonni võrra ja ringlusveega süsteemide toodang 4 300 tonni võrra. Rohkem kui 13 000 põllumajanduslikku majapidamist peaksid saama toetust ümberkorraldusteks ja ajakohastamiseks. Lisaks antakse toetust 1 031 ühistule.

Tänu fondide vahenditele parandatakse inimeste tööalast konkurentsivõimet. ESFi kasutatakse inimeste ümberõppe ja tööturule sisenemise toetamiseks. Hinnanguliselt koolitatakse 108 000 pikaajalist töötut ja 314 000 inimest eelkõige ebasoodsas olukorras olevatest elanikerühmadest saab võimaluse osaleda elukestvas õppes, mille eesmärk on vähendada lõhesid õpisaavutustes. EAFRD abil toetatakse hinnanguliselt kokku veel 80 000 põllumajandus- ja metsandusvaldkonnas töötava inimese, muude maaharijate ja majanduses osalejate elukestvat ja kutseõpet.

Energia ja kliimamuutuste valdkonna eesmärkide täitmiseks eraldati Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest kolm miljardit eurot, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkogused (mis kahanevad eeldatavasti 2,2 miljonit tonni CO2-ekvivalenti aastas) ja üldkasutatavate hoonete primaarenergia tarbimist (233 000 MWh võrra aastas).

Kuna kliimamuutuste tõttu on äärmuslikud ilmastikuolud sagenenud, on mitmes Saksamaa piirkonnas esimesele kohale seatud riskiennetus – üleujutuste eest kaitsmise meetmetest peaks kasu saama umbes 157 000 inimest.

Et kaitsta keskkonda ja edendada energiatõhusust ning saavutada kooskõla uue ühise kalanduspoliitikaga, muudetakse EMKFi abil kalapüük ja vesiviljelus säästvamaks, parandatakse mereökosüsteeme ja veeorganismide elurikkust. Prognooside kohaselt väheneb juhupüük 2023. aastaks 80 tonni ja mahepõllumajanduslik vesiviljelustootmine suureneb 220 tonni. EAFRDst toetatakse elurikkuse ning suure kaitseväärtusega põllumajandus- ja metsandussüsteemide taastamist, säilitamist ja tugevdamist: elurikkust/maastikuelemente toetavad halduslepingud hakkavad hõlmama 16 % põllumajandusmaast. EAFRDst antav säästva veemajandamise arendamise toetus toob kasu 7 %-le põllumajandusmaast. ERFi kasutatakse linnapiirkondade keskkonnaprobleemide lahendamiseks, sealjuures kultuuripärandisse investeerimiseks.

Rahastamis- ja territoriaalsete vahendite kasutamine

Osa vahenditest (1,2 miljardit eurot), mis on ette nähtud eelkõige innovatsiooni ja konkurentsivõime, VKEde, energiatõhususe, füüsilisest isikust ettevõtjate tegevuse, ettevõtluse ja ettevõtete asutamise rahastamiseks, antakse rahastamisvahendite abil. Laenude, riski- või omakapitali maht kasvab võrreldes ajavahemikuga 2007–2013 eeldatavasti 18 %. Uurida tuleks rahastamisvahendite kasutusvõimalusi VKEde toetamiseks.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmidega tagatakse territoriaalsete vahendite tõhus kasutamine. Linnadega seotud integreeritud lähenemisviisi lihtsustamiseks kulutatakse linnade säästva arengu integreeritud meetmete tarbeks umbes 10 % ERFi eraldisest. Baden-Württembergis ja Schleswig-Holsteinis tehakse integreeritud territoriaalseid investeeringuid. Kohalikke partnerlusleppeid edendatakse kogukonna juhitud kohaliku arengu abil (mitme fondi meetod). Programmi LEADER abil luuakse eeldatavasti üle 1 500 töökoha.

Põhiteave

2. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhusat ja tulemuslikku kasutamist toetavad eeltingimused

Kõik riigi tasandi üldised eeltingimused on täidetud. Programmi tasandil on Saksamaa föderaalse struktuuri kohaselt esitatud üksikasjalikud hinnangud. Üksikute liidumaade tasandil on ainult mõni tingimus täitmata. Enamik neist on seotud piirkondlike aruka spetsialiseerumise strateegiate koostamisega ja need tuleb ellu viia kooskõlas kokkulepitud tegevuskavadega.

3. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide haldamine

Et saada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest suurimat kasu, rakendatakse mitut muud ELi (programm „Horisont 2020”) ja riiklikku poliitikavahendit. Kuuel liidumaal moodustatakse ühised seirekomisjonid (ERFi/ESFi või ERFi/ESFi/EAFRD jaoks).

4. Toetusesaajate jaoks tehtavad lihtsustused

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide korraldusasutused teevad ettevalmistusi, et vähendada toetusesaajate ja asutuste halduskoormust. See hõlmab teatud ülesannete koondamist (näiteks vahendusasutuste arvu vähendamist), ühekordsete maksete sagedasemat kasutamist, menetluste sujundamist (sh elektrooniline fondihaldus ehk e-ühtekuuluvus), programmisiseste ja -vaheliste meetmete ühtlustamist ning ELi lisaväärtuse nähtavuse suurendamist (esindades näiteks kõiki fonde ühiselt). 

1. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid Kreekas

Majanduslikud ja sotsiaalsed ülesanded seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega

Pärast majanduskriisi oli Kreeka majandus kuus aastat langusteel ja selle SKP oli 2013. aastaks vähenenud ligi 25 %. Töötuse määr oli 2015. aasta teises kvartalis 25,2 % ja noorte sellekohane näitaja on üks ELi kõrgeimaid (üle 50 %). Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste osakaal kogu elanikkonnas kerkis 2009. aasta 27,6 %-lt 2014. aastaks 36 %-le. Kreeka SKP tagasihoidlik kasv 2014. aastal (0,8 %) oli alla ELi keskmise, mis näitab suuri probleeme konkurentsivõimega ja struktuurimuutuste puudumist. Kreeka ettevõtted ei ole konkurentsivõimelised, sest tootlikkus on väike ning suure lisaväärtusega tegevusele ja uuendustele ei ole õnnestunud spetsialiseeruda. Probleemiks on veel institutsioonilised piirangud, ettevõtete arendamist pärssivad tegurid ning maa- ja kalastusest sõltuvate piirkondade ettevõtluse loidus.

Prioriteedid ja tulemused

Vaja on uut kasvumudelit. Umbes 25 % Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditest on eraldatud peamise strateegilise ülesande jaoks, milleks on konkurentsivõime ja väljapoole suunatud ettevõtluse edendamine muu hulgas sellistes sektorites nagu turism, põllumajandus ja vesiviljelus (tootmiskasv 26,3 %), tootmine, ettevõtjatele mõeldud teenused ning logistika. Edu aluseks on iga piirkonna konkurentsieelisele keskenduvad aruka spetsialiseerumise strateegiad. Peamine ülesanne on suurendada erasektori investeeringuid teadusuuringutesse ja tehnoloogiaarendusse; eeldatakse, et programmitöö perioodi lõpuks kasvavad teadus- ja arendustegevuse kulud 2011. aasta 0,67 %-lt 1,2 %-le SKPst ja ettevõtluskulude osakaal suureneb 2011. aasta 0,18 %-lt 0,4 %-le SKPst.

Kriisi järel on rahastamise juhteesmärgid jätkusuutliku ja kvaliteetse tööhõive ning sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse vähendamine. Tähelepanu alla võetakse tööturu struktuursete probleemide lahendamine, Kreeka haridus- ja koolitussüsteemi tõhususe ja tööturule siirdumise parandamine ning aktiivse kaasamise edendamine. Töö- ja koolitusvaldkonna investeeringute sihtrühm (toetusesaajaid on vastavalt 91 500 ja 58 000) on peamiselt töötud ja pikaajalised töötud vanuses 30–44 aastat ning noored. Toetust antakse umbes 134 000 noorele vanuses 15–29 aastat, enamasti noorte tööhõive algatuse kaudu. Lastehooldusteenuste kättesaadavuse parandamisega hakatakse igal aastal soodustama umbes 70 000 naise aktiivset kaasamist ja töövõimaluste parandamist. Paremad tervishoiu- ja e-tervise teenused parandavad 3,2 miljoni kodaniku tervishoidu.

Majanduskasvu üks peamisi edasiviivaid jõude on keskkonna kaitsmine ja üleminek keskkonnahoidlikule majandusele. Taastuvenergia ja energiatõhususe edendamine on prioriteet, mille abil kavatsetakse hoogustada keskkonnasäästlikku ettevõtlust. Taastuvenergia allikate kasutamise osakaal elektrienergia kogulõpptarbimises suureneb 2013. aasta 13,83 %-lt 2020. aastaks eelduste kohaselt 20 %-le. Primaarenergia tarbimine peaks vähenema 2020. aastaks 2,85 miljoni naftaekvivalenttonni võrra võrreldes 2005. aastaga ning kasvuhoonegaaside heitkogused peaksid ELi heitkogustega kauplemise süsteemi mittekuuluvates sektorites kahanema 4 % võrreldes 2005. aastaga. Keskkonda ja kliimavaldkonda tehtavad investeeringud moodustavad eeldatavasti umbes 1,5 miljardit eurot ja need aitavad luua 16 000 töökohta.

Et parandada keskkonna kvaliteeti, asetatakse rõhk tõhusale jäätmekäitlusele, ringlussevõtu edendamisele, jäätmete kasutamisele ressursina, veevarude kaitsmisele ja mõistlikule majandamisele ning mere bioloogiliste ressursside kaitsmisele ja taastamisele. Eelduste kohaselt suurendatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide abil taaskasutatavate olmejäätmete osakaalu 18 %-lt (2011. aastal) 68 %-le (2020. aastal), ringlussevõetavate jäätmete ringlussevõtu osakaal peaks suurenema 30 %-lt (2011. aastal) 54 %-le (2020. aastal) ja prügilasse saadetavate olmejäätmete osa peaks kahanema 82 %-lt (2011. aastal) 32 %-le (2020. aastal).

Transpordisektoris on peamine eesmärk arendada edasi riiklikku transpordisüsteemi ja edendada kombineeritud vedu (kaubavedu rohkem kui üht liiki transpordivahenditega), et Kreekast saaks peavärav Euroopasse ning Balkanimaade ja Vahemere maade transpordisõlm. Raudteevõrgustikuga seotud prioriteedid on edusammude tegemine üleeuroopalise transpordivõrgu peamise põhja-lõunasuunalise raudtee integreerimisel, et tagada koostalitlusvõime ja kohanduste tegemine, sobitumaks Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemiga. Sama tähtsal kohal on raudteeühendus üleeuroopalise transpordivõrgu peamiste sadamate ja kaubaveokeskustega, et edendada kombineeritud vedu ja kaubaveosüsteemi ajakohastamist. Maanteeveo puhul pööratakse tähelepanu üleeuroopalise transpordivõrgu peamiste teede valmimisele ja ulatusliku üleeuroopalise transpordivõrgu arendamisele.

Jätkusuutliku arengu eelduseks on institutsioonilise suutlikkuse ning riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste tõhususe parandamine. Muu hulgas aitab see 2014.–2020. aasta partnerluslepingu tõhusalt ja tulemuslikult ellu viia. Selle eesmärgi puhul keskendutakse keskvalitsuse, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste organisatsioonilise, institutsioonilise ja toimimissuutlikkuse tugevdamisele, avaliku sektori personali arendamisele ning kohtuasutuste tõhususe ja kvaliteedi parandamisele.

Rahastamis- ja territoriaalsete vahendite kasutamine

Umbes 300 miljonit eurot võidakse anda rahastamisvahendite kaudu. Suurem osa toetusest läheb VKEdele ning väiksem osa energeetika- ja keskkonnasektorisse. Kreeka kavatseb kasutada kättesaadavaid territoriaalseid vahendeid. Linnaametid pürgivad linnade säästva arengu poole integreeritud territoriaalsete investeeringute abil. Kohalikku partnerlust edendatakse maapiirkondades ja kalapüügist sõltuvates piirkondades kogukonna juhitud kohaliku arengu abil.

Põhiteave

2. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhusat ja tulemuslikku kasutamist toetavad eeltingimused

Aastate 2014–2020 rakenduskavade vastuvõtmise hetkeks oli täitmata mitu eeltingimust, sealhulgas kolm EMKFi-põhist eeltingimust. Tegevuskavad on välja töötatud ning mitmes investeerimisvaldkonnas (näiteks IKT, teadusuuringud ja innovatsioon, aruka spetsialiseerumise strateegia ning tahked jäätmed) on kehtestatud iseseisva ajutise katkestamise klausel. See tähendab, et rahastust ei saa aktiveerida enne, kui asjaomased meetmed on lõpule viidud.

3. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide haldamine

Seadusega, millega vähendatakse vahendusasutuste arvu ja delegeerimist ning kehtestatakse meetmed süsteemi lihtsustamiseks ja rakendamise kiirendamiseks, on kasutusele võetud uus juhtimisstruktuur. Selle eesmärk on tugevdada ka rakendusasutuste haldussuutlikkust. Programmide kavandamist, fondide programmitööd ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide koordineerimist on tõhustatud, kasutusele on võetud pettusevastased meetmed ja kehtestatud sujuvad üleminekusätted. Hiljuti kokku lepitud õigusaktide muudatuste toel suurendatakse ELi kaasrahastust Kreeka programmides ja sellega pakutakse Kreekale lisalikviidsust, et viia lõpule perioodi 2007–2013 projektid ja alustada sujuvalt perioodi 2014–2020.

4. Toetusesaajate jaoks tehtavad lihtsustused

Nüüdsest peab toetusesaaja esitama rahastamistaotluse ja kuluaruanded interneti teel. Pakkumisdokumentide ja teenuste hanke eelkontrolliks on kehtestatud kohustuslik elektrooniline menetlus. ESFi meetmete teatavate kategooriate puhul on kasutusele võetud lihtsustatud kulud. Projekti heakskiitmisel nõutakse nüüd väiksemat hulka ministrite allkirju. Kiirendatud on kaasrahastatavate projektide keskkondlike tingimuste heakskiitmise menetlust. Täiustatud on õigusakte ja arheoloogiliste lubade andmist sundvõõrandamiseks. Lõpuks võeti 2014. aasta detsembris vastu riiklik seadus, mis võimaldab läbi vaadata kõik Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide projektide elluviimisega seotud menetlused ja neid lihtsustada. 

1. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid Ungaris

Majanduslikud ja sotsiaalsed ülesanded seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega

Ehkki Ungarit tabas majandus- ja finantskriis raskelt, on riigi majandus hakanud alates 2014. aastast taastuma. Siiski on strateegia „Euroopa 2020” riiklike eesmärkide saavutamises suuri puudusi. Uuendustegevus ja VKEde konkurentsivõime on kesine. Teadusuuringutele ja innovatsioonile tehtavaid kulutusi tuleb suurendada, kasutada tuleb rohkem taastuvenergiat ning energia- ja ressursitõhusust on vaja parandada. Ungari heitleb väikese tööhõivega ja vaesusega, mis mõjutab mõnda ebasoodsas olukorras olevat piirkonda ja elanikerühma ebaproportsionaalsel määral. Piirkonniti ja allpiirkonniti püsivad suured erinevused ning maapiirkonnad on samuti arengus maha jäänud. Neid probleeme käsitleti Euroopa poolaasta raames antud poliitilistes soovitustes.

Prioriteedid ja tulemused

60 % kõikidest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditest on mõeldud majandusarengule ja töökohtade loomisele. Fondidest eraldatava rahaga tõhustatakse ettevõtjate uuendustegevust ja konkurentsivõimet, et suurendada nende lisaväärtust ja lihtsustada lõimumist rahvusvahelise väärtusahelaga, muu hulgas rahastuse parema kättesaadavuse kaudu. 2,2 miljardi euro suuruse toetuse najal suurenevad ettevõtjate kulutused teadus- ja arendustegevusele eeldatavasti 0,56 %-lt 0,71 %-le SKPst. Ungari kavatseb teadmusbaasi avardamise eesmärgil suurendada teadusasutustega koostööd tegevate uuendusmeelsete ettevõtjate osakaalu 20 % võrreldes 2010. aastaga. 2,9 miljardit eurot kasutatakse selleks, et aidata suurendada VKEde puhastulu 25 % ja puhast eksporditulu 30 %. Sealjuures parandatakse majandustaristu kvaliteeti ja kättesaadavust ning suurendatakse otseselt tootmisvõimsust. Märkimisväärset toetust antakse põllumajandus-, kalandus- ja toiduainesektori ajakohastamiseks, põllumajandustootjate koostöö soodustamiseks, noorte põllumajandustootjate ja lühikeste tarneahelate toetamiseks. Eeldatavasti suureneb vesiviljeluse kogutoodang 42 %.

Tööturu tugevdamisse panustatakse 3,3 miljardit eurot. Aktiivse tööturupoliitika meetmetega aidatakse eeldatavasti vähemalt 150 000 ebasoodsas olukorras oleval tööotsijal naasta avatud tööturule. Veel 150 000 mittetöötavat ja mitteõppivat noort peaksid saama tööhõiveametitelt individuaalteenuseid. Lapsehoiuteenuste kvaliteeti ja kättesaadavust parandatakse vähemalt 18 000 lasteaiakoha loomise teel. Investeeringutega aidatakse kogukonna juhitud maaturismi potentsiaali ära kasutada ja suurendada töö saamise võimalusi tööjõumahukates sektorites, näiteks põllumajanduses.

IKT arendamise toetamise meetmeteks kasutatakse 689 miljonit eurot, mille abil vähendatakse linna- ja maapiirkondade erinevust, suurendades lairibaühenduse levi ja ühendades lairibavõrku veel miljon kodumajapidamist, ning parandatakse ettevõtete tõhusust.

Kolme miljardi euroga toetatakse üleminekut vähese CO2-heitega majandusele. Ettevõtete, elamute ja üldkasutatavate hoonete energiatõhusus peaks paranema ning taastuvenergia allikatest toodetava energia osakaal peaks jõudma 2020. aastal riikliku eesmärgini 14,65 %. Veel aitavad need meetmed vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Kliimamuutustega kohanemise ja riskiennetuse edendamiseks on eraldatud üle 1 miljardi euro. Lisaks saab üleujutuste eest kaitsmise meetmetest kasu üle miljoni elaniku ja parem veemajandamine leevendab kliimamuutuste kahjulikku mõju. Tänu investeeringutele paranevad suurõnnetuste puhul vastupanuvõime ja suurõnnetuste tagajärgedega toimetuleku süsteemid. Keskkonnakaitset ja ressursitõhusust toetatakse fondidest peaaegu 3,4 miljardi euroga. Toetust saab ka reovee puhastamine, et tagada suurema hulga elanike juurdepääs paremale reoveekäitlusele. Fondide vahendeid kasutatakse ka kindlustamaks, et kogu joogivesi on piisava kvaliteediga. Jäätmete taaskasutus ja ringlussevõtt paraneb samuti märgatavalt. Sekkumismeetmete abil tugevdatakse looduskaitset ja kahjustatud ökosüsteemide taastamist, täiustatakse põllumajandus- ja metsandustavasid ning tõhustatakse ökoloogilist lähenemist pinna- ja põhjaveele. Eeldatavasti meelitab loodus- ja kultuuripärandiga paikade säilitamine ja arendamine neisse paikadesse üle 1,6 miljoni külastaja aastas. Lisaks on toetus ette nähtud 100-le keskkonnateenuseid pakkuvale vesiviljeluskasvandusele.

Transpordivaldkonnale eraldatava 3,3 miljoni euro eest ehitatakse üle 230 km uusi üleeuroopalise transpordivõrgu maanteid, taastatakse või ajakohastatakse rohkem kui 275 km raudteeliine, rajatakse või parandatakse 50 km siseveeteid, ehitatakse või ajakohastatakse üle 130 km trammi- ja metrooliine ning linnalähiraudtee liine ja üleeuroopalise transpordivõrguga ühendatakse 48 km vastrajatud maanteid ja 96 km taastatud ja ajakohastatud maanteid.

Sotsiaalse kaasatuse valdkonnas aidatakse peaaegu 2,4 miljardi euroga vähendada ja ennetada eeskätt laste vaesust, tagades parema juurdepääsu kvaliteetsetele avalikele teenustele ja parematele elutingimustele eelkõige ebasoodsas olukorras olevates piirkondades. Fondidest antakse toetust ka tervishoiu- ja sotsiaalteenuste sektoris toimuvaks üleminekuks institutsiooniliselt hoolekandelt kogukonnapõhisele hoolekandestruktuurile. Aktiivse kaasamise meetmetes osaleb umbes 70 000 inimest ja üle 300 000 inimese saab kasu parematest tervishoiuteenustest. Haridusvaldkonna 1,7 miljardi euro suuruse eraldise abil keskendutakse haridussüsteemist varakult lahkuvate noorte osakaalu vähendamisele 10 %ni, koolisüsteemi ebavõrdsuse kahandamisele, tagades kõigile võrdse juurdepääsu tavaharidusele, sealhulgas roma õpilastele, ning rohkem kui 150 000 õpilase formaal- ja informaalõppe kvaliteedi parandamisele. Muude meetmete eesmärk on suurendada ebasoodsas olukorras olevate inimeste osalemist kolmanda astme hariduses ja täiustada duaalset kutseõpet. Enam kui 600 miljonit eurot läheb avaliku halduse ja avalike teenuste, sealhulgas korruptsioonivastaste meetmete tõhustamisele ning e-halduse lahenduste laialdasemale kasutamisele.

Rahastamis- ja territoriaalsete vahendite kasutamine

Võrreldes ajavahemikuga 2007–2013 suurendab Ungari 2,3 miljardi euro suuruse summaga peaaegu kolm korda oma eraldisi rahastamisvahenditele. Rahastamisvahendeid hakatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni, energia, IKT ning sotsiaalmajanduse valdkonnas ulatuslikumalt kasutama. Kasutatakse suurt hulka integreeritud territoriaalse arengu rahastamisvahendeid. Linnade integreeritud säästva arengu meetmete jaoks on eraldatud üle 1 miljardi euro. Maa- ja linnapiirkondade kohalikke algatusi edendatakse kogukonna juhitud kohaliku arengu abil.

Põhiteave

2. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhusat ja tulemuslikku kasutamist toetavad eeltingimused

Teatud investeerimisvaldkondi käsitlevad strateegilised raamistikud on lõpetamata ja need tuleb ellu viia kooskõlas kokkulepitud ja hoolikalt jälgitavate tegevuskavadega. Üks peamistest täitmata eeltingimustest hõlmab avalikke hankeid.

3. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide haldamine

Perioodil 2014–2020 iseloomustab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamist jõuline keskne koordineerimine. Viis ühtekuuluvuspoliitika programmi hõlmavad mitut fondi, ühendades ERFi, Ühtekuuluvusfondi ja ESFi vahendite kasutamise. Programmidevahelise kooskõla hõlbustamiseks ja järjepidevuse tagamiseks luuakse üksikprogrammide seirekomisjonide kõrvale partnerluslepingu tasandi seirekomisjon.

4. Toetusesaajate jaoks tehtavad lihtsustused

Ungari kavandab toetusesaajate halduskoormuse vähendamiseks mitut meedet, näiteks ELi toetust haldava IT-süsteemi ühendamist avaliku sektori sertifitseeritud andmebaasidega, konkursikutsete iga-aastast planeerimist, lihtsustatud kuluvõimaluste kasutamist, teatud ülesannete koondamist (et pakkuda universaalteenust) ja suuniste lihtsustamist. 

1. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid Iirimaal

Majanduslikud ja sotsiaalsed ülesanded seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega

Kuigi Iirimaa on endiselt programmijärgse järelevalve all, osaleb ta täielikult Euroopa poolaasta protsessis. Hoolimata riigi majandusväljavaate märgatavast paranemisest esineb lähemat tähelepanu nõudvaid probleeme: suur võlakoormus, finantssektoris püsivad raskused (sealhulgas seoses panganduse kasumlikkusega) ja pikaajaline töötus. Makromajandusliku keskkonna paranemine on VKEdele hästi mõjunud ja võimaldab neil pärast pikaajalist pingelist aega oma äri stabiliseerida. Vaoshoitud laenunõudlus näitab paranemise märke. VKEde laenutaotlusi lükkavad pangad vähem tõenäoliselt tagasi, kuid intressimäärad on euroala keskmisest kõrgemad. Endiselt valmistab suuri probleeme noorte töötus. Iirimaal on vajaka digitaalsetest oskustest, sest 42 % tööjõust on väikese või puuduva digitaalse kirjaoskusega. Uute oskuste omandamine või olemasolevate oskuste täiendamine panevad haridus- ja koolitussüsteemi proovile ning ebasoodsamas olukorras elanikerühmadel on raske pääseda ligi kolmanda taseme haridusele.

Strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide analüüs näitab saavutustes teatavaid puudusi. 20–64 aasta vanuste tööhõive määr tõusis 2015. aasta teises kvartalis 68,6 %ni (strateegia „Euroopa 2020” eesmärk on 75 %) ning teadus- ja arendustegevuse investeeringud ulatusid 2 %ni SKPst (strateegia „Euroopa 2020” eesmärk on 3 %). Eeldatakse, et Iirimaa ei saavuta kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärki, mille kohaselt peaksid heitkogused 2020. aastal olema 2 % väiksemad kui 2005. aastal. Olemasolevast poliitika-, turu- ja eelarveraamistikust ei näi piisavat, et Iirimaa suudaks jõuda tasahaaval 2020. aasta taastuvenergia eesmärgini. Haridussüsteemist varakult lahkumise ja kolmandas haridustasemes osalemise suundumused on viimastel aastatel olnud järjepidevalt positiivsed ja Iirimaa näitajad on ELi keskmisest paremad.

Prioriteedid ja tulemused

Perioodil 2014–2020 aidatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditega saavutada otseselt strateegia „Euroopa 2020” eesmärke. Tähelepanu keskmes on peamised valdkondlikud eesmärgid, mis on kooskõlas Euroopa poolaasta raames antud poliitiliste soovitustega.

186,9 miljoni euroga edendatakse äriinvesteeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni ning arendatakse ettevõtjate, teadus- ja arenduskeskuste ja kõrgharidussektori vahelisi seoseid ja koostoimet. Lõuna- ja idapiirkonnas kavatsetakse luua umbes 690 uurimistööga seotud ametikohta uurimiskeskustesse, kes töötavad partnerluses 143 ettevõttega. Tänu rakendusuuringute arengu edenemisele kasvab rahastatavate strateegiliste uurimiskeskustega seotud ettevõtjate arv eeldatavasti 529-lt 713-le. Bordeeri, Midlandi ja Westerni piirkonnas peaks strateegiliste uurimiskeskustega seotud ettevõtjate arv suurenema 103-lt 159-le.

Järgmise põlvkonna lairibaühenduse laiendamisse investeeritakse 75 miljonit eurot, et katta sellega kogu territooriumil kõik linnad ja külad, kus ühendus puudub.

283,8 miljoni euro suurune investeering toetab põllumajandus-, kalandus- ja vesiviljelussektori VKEde suutlikkust, et need saaksid piirkondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel turul kasvada ning uuendustega tegeleda. Investeeritakse ka põllumajandussektori uuenduslike tavade taseme tõstmisse ning teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja kohapealsete parimate tavade vaheliste seoste tugevdamisse. Lõuna- ja idapiirkonnas luuakse 14 aruka spetsialiseerumise sihtvaldkonna VKEdes hinnanguliselt 17 000 uut töökohta. Borderi, Midlandi ja Westerni piirkonnas luuakse Enterprise Irelandi klientideks olevates VKEdes 4 500 töökohta.

Vähese CO2-heitega majandusele üleminekut toetatakse kõikides valdkondades 433,5 miljoni euroga. Need investeeringud kuluvad CO2-tõhusate põllumajanduslike tavade toetamisele ja Iiri kodumajapidamiste keskmise energiatõhususe suurendamisele.

Kliimamuutustega kohanemise, riskiennetuse ja -juhtimise edendamisse paigutatakse 704,8 miljonit eurot. Seejuures keskendutakse tõhusamate tootmismeetodite juurutamisele kalandus- ja põllumajandussektoris, vähesaastavate tehnoloogiate ja tavade sagedasemale kasutamisele, mullaerosiooni takistamisele, puhvertsoonide loomisele kaldavööndis, energiatõhususele ning taastuvenergia suuremale kasutamisele ja tootmisele.

Keskkonna säilitamisse ja kaitsmisse ning ressursitõhususe edendamisse investeeritakse 838,3 miljardit eurot. Investeeringute keskmes on toitainete kasutamise tavade tõhustamine põllumajanduses, elurikkuse ja mereökosüsteemide säilitamine ja hoidmine, veekvaliteedi parandamine, säästva kalapüügi ja vesiviljeluse edendamine (2023. aastaks vähendatakse juhupüüki 10 000 tonni ja vesiviljeluse mahetoodangut suurendatakse 3 000 tonni) ning Borderi, Midlandi ja Westerni ning lõuna- ja idapiirkonna valitud linnapiirkondade majanduslike ja füüsiliste tingimuste parandamine.

Jätkusuutliku ja kvaliteetse tööhõive edendamist ning töötajate liikuvust toetatakse 307,3 miljoni euro suuruse investeeringuga. See aitab eeldatavasti tagada, et peaaegu 140 000 töötut, sealhulgas pikaajalised ja noored töötud, leiavad töö, asuvad õppima või osalevad koolitusel. Investeeringute abil püütakse suurendada ka rannikuäärsete kogukondade töövõimalusi.

350,8 miljonit eurot investeeritakse sotsiaalse kaasatuse edendamisse ning vaesuse ja diskrimineerimise vastu võitlemisse. See aitab tagada, et tööga hõivamata inimesed saavad teise võimaluse hariduse omandamiseks ja koolitusteks ning et üha rohkematel täiskasvanutel oleks võimalik osaleda kirja-, arvutus- ja keeleoskuse õppeprogrammides. 2023. aastaks on tööalase konkurentsivõime parandamise programmist osa võtnud eeldatavasti üle 70 000 ebasoodsa taustaga inimese. Põllumajandussektoris luuakse teadmussiirde töörühmad, eriti keskkonna- ja avalike hüvede pakkumise tagamiseks.

Rahastamis- ja territoriaalsete vahendite kasutamine

Iirimaa kaalub rahastamisvahendite kasutamist, et aidata lahendada hinna kõikumise probleemi põllumajanduses. Samuti tuleks uurida, millises ulatuses saab kasutada rahastamisvahendeid sotsiaalelamute energiatõhususe suurendamiseks.

Iirimaa kavatseb kasutada kättesaadavaid territoriaalseid vahendeid. EAFRDst rahastatava programmi LEADER täitmiseks kasutatakse kogukonna juhitud kohalikku arengut ja EMKFist rahastatakse kalandusvaldkonna kohalike algatusrühmade tööd. LEADERi jaoks eraldatakse EAFRDst umbes 7 % ulatuses vahendeid (153 miljonit eurot). Iirimaa ei kavatse integreeritud territoriaalset investeeringut kasutada. Linnade säästvasse arengusse investeeritakse 40 miljonit eurot. Rakendustegevuses võetakse arvesse Atlandi ookeani vesikonna strateegiat.

Põhiteave

2. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhusat ja tulemuslikku kasutamist toetavad eeltingimused

Kõik riikliku ja piirkondliku tasandi üldised eeltingimused on täidetud.

3. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide haldamine

Et saada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest suurimat kasu, rakendatakse mitut muud ELi (programm „Horisont 2020”) ja riiklikku poliitikavahendit. Iirimaa on kehtestanud mehhanismid, millega tagatakse kooskõla Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning teiste ELi ja riiklike vahendite vahel.

4. Toetusesaajate jaoks tehtavad lihtsustused

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide korraldusasutused teevad ettevalmistusi, et vähendada tõhusalt toetusesaajate ja asutuste halduskoormust. See hõlmab ühekordsete maksete ulatuslikumat kasutamist ja lihtsustatud kuluvõimalusi. 

1. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid Itaalias

Majanduslikud ja sotsiaalsed ülesanded seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega

Pärast sügavat ja pikaajalist majanduslangust, mis muutus majandusliku suutlikkuse mahajäämuseks võrreldes ülejäänud ELiga, on Itaalia majandus hakanud paranema, ehkki väga loiult. Töötus on noorte ja naiste hulgas ning Lõuna-Itaalias kriitiliselt suur. Majanduskriis on halvendanud pikaajalist sotsiaal-majanduslikku lõhet ühelt poolt Põhja- ja Kesk-Itaalia ning teiselt poolt Lõuna-Itaalia vahel, mis on juba harjumuspäraselt peamine Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetusesaaja. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toel püütakse täita mitu Euroopa poolaasta raames antud poliitilist soovitust, eelkõige hariduse ja tööturu, sadamate ja logistika, avaliku halduse ja kohtusüsteemi ning fondide haldamise valdkonnas. 

Peamised prioriteedid ja tulemused

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid kasutatakse 74 riikliku, mitut piirkonda hõlmava ja piirkondliku programmi kaudu. Need kätkevad väga erinevaid sotsiaal-, majandus- ja haldusolusid ja -probleeme, nõudes vahendite kasutamiseks väga mitmekesiseid strateegiaid. Fondide prioriteedid on uuendusmeelse ärikeskkonna loomine, tõhusa taristu ehitamine, loodusvarade majandamine, tööturul osalemise suurendamine, sotsiaalse kaasatuse edendamine, hariduse täiustamine, haldusvõimekuse ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmide haldamise tõhustamine eelkõige vähem arenenud piirkondades. 

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest kulub peaaegu 3,8 miljardit eurot teadusuuringutele ja innovatsioonile, millega aidatakse Itaalial saavutada oma strateegia „Euroopa 2020” eesmärk eraldada 1,53 % SKPst teadusuuringutele ja innovatsioonile (praegune näitaja on 1,26 %). Teadusuuringute ja innovatsiooni kulutuste ning lisaks põllumajandus-, kalandus- ja vesiviljelussektori VKEdele ette nähtud rohkem kui 7,8 miljardi euro abil antakse Itaalia üldisele konkurentsivõimele tugev ja kooskõlastatud tõuge. Konkurentsivõimelisust hoogustatakse ka ülikiirele lairibaühendusele ja IT-teenustele mõeldud 2 miljardi euroga, mille abil saab Itaalia täita digitaalarengu tegevuskava eesmärgid. Rohkem kui 2,7 miljardit eurot on ette nähtud riigi vähem arenenud piirkondade raudtee ja veetaristu ajakohastamiseks, et tagada seeläbi tõeline üleminek säästvale liikuvusele. Peale selle investeeritakse ligi 4 miljardit eurot, et edendada Itaalia üleminekut vähese CO2-heitega majandusele. Nii aidatakse riigil saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärk vähendada primaarenergia tarbimist 20 %.

Esmatähtsal kohal on investeerimine inimkapitali ja inimeste abistamine tööturule sisenemisel, sealjuures pööratakse erilist tähelepanu noorte töötuse vähendamisele: Itaalia kasutab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditest üle 4,7 miljardi euro, et tõsta töötuse määr strateegia „Euroopa 2020” eesmärgi kohasele 67–69 % tasemele. Selle juurde kuulub kohandatud teenuste pakkumine 560 000 mittetöötavale ja mitteõppivale noorele 2014. ja 2015. aastal. 4 miljardit eurot kulutatakse vaesust ja sotsiaalset tõrjutust vähendavatele algatustele, milles osaleb hinnanguliselt 2,2 miljonit inimest. Veel 4 miljardit eurot läheb hariduse kohandamiseks tööturu vajadustele ja haridussüsteemist varakult lahkumise vähendamiseks 2020. aastaks 16 %-le. Sellest saavad kasu üle 2,8 miljoni kooli- ja üliõpilase.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest aidatakse maapiirkondi, edendades põllumajandussektori ja toiduainetööstuse konkurentsivõimet, loodusvarade säästlikku kasutamist, elurikkust ja kliimameetmeid. Suur eraldis tehakse ka digitaalarengu tegevuskava eesmärkide saavutamiseks.

Veel toetatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide abil sinise majanduse kasvuvõimalusi, eriti ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia raames. EMKFi fondidest rahastatakse uue ühise kalanduspoliitika elluviimist, sealjuures keskendutakse kalanduse ja vesiviljelusega seotud majandustegevuse suurema keskkonnasäästlikkuse saavutamisele. EMKFi toel suurendatakse kalanduse puhaskasumit 30 % ja vesiviljeluse mahetoodangut kaks korda.

Rahastamis- ja territoriaalsed vahendid

Umbes 2,187 miljonit antakse rahastamisvahendite kaudu, eriti VKEde ja innovatsiooni jaoks ning väiksemal määral energiatõhususe, tööhõive ja tööturu tarbeks. See summa, mida täiendavad eelmisel programmitöö perioodil kasutamata jäänud vahendid, on kooskõlas eri programmide investeerimisstrateegiatega ja ajavahemikul 2007–2013 ilmnenud kasutussuutlikkusega. Praegu toimuva eelhindamise tulemuste raames uuritakse uusi võimalusi, kuidas laiendada rahastamisvahenditele eraldatavate vahendite kasutamise ulatust ja/või suurendada nende mahtu.

Itaalia linnaarengu strateegia hõlmab keskselt hallatavat komponenti, mis koosneb riigi 14 suurlinnaala koondavast riiklikust programmist. Sellega täiendatakse piirkondlike programmide linnaarengu strateegiaid enamasti spetsiaalsete tegevusvaldkondade abil ja mõnel juhul integreeritud territoriaalsete investeeringute kaudu. Nn sisealade jaoks on loodud spetsiifiline territoriaalstrateegia, mida viiakse ellu piirkondlike programmide kaudu. Sisealad on peamiselt maapiirkonnad, mille määratlemisel kasutatakse selliseid kriteeriume nagu demograafia, rahvastiku väljaränne ja teenuste tase. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastataval programmi LEADER lähenemisviisil on maapiirkondade kogukondade ja majanduse territoriaalses arengus edaspidi oluline osa.

Põhiteave

2. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhusat ja tulemuslikku kasutamist toetavad eeltingimused

Itaaliale kehtivad nii riiklikud kui ka piirkondlikud eeltingimused. Need tulenevad riigi põhiseaduslikust korrast ja seetõttu on pädevus jaotatud riiklike ja piirkondlike ametiasutuste vahel (kuigi praegu seda reformitakse). Itaalia ei ole täitnud kolme üldist, kahte EMKFi-põhist ja kümmet valdkondlikku eeltingimust. Eriti tähtsad on üldised tingimused (avaliku hanke, keskkonna ja riigiabi valdkonnas), sest endiselt põhjustavad nende valdkondade õigusaktid ja tavad tõsist eeskirjade eiramist, mis muudab fondide tõhusa kasutamise keeruliseks. Valdkondlike tingimuste puhul nõutakse tegevuskavasid sellistes valdkondades nagu aruka spetsialiseerumise strateegiad, IT, transport, energiatõhusus ja aktiivne kaasamine. 

3. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide haldamine

Fondide haldamisel esinevad väga nõrgad kohad haldussuutlikkuses on pidevalt pärssinud nende tõhusust. Eriti kehtib see Lõuna-Itaalia vähem arenenud piirkondade kohta, nagu seda on alates 2011. aastast märgitud viies järjestikuses Euroopa poolaasta raames antud poliitikasoovituses. Seda arvesse võttes peavad ELi kaasrahastatud programmidega kaasas käima haldussuutlikkuse tugevdamise kavad. Need töötatakse välja selleks, et fondide eest vastutavatel asutustel oleks neile usaldatud vahendite haldamiseks vajaminevad alusstruktuurid ja põhioskused. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmide abil kõrvaldatakse puudused, mis on seotud avaliku hankega, riigiabiga ning pettuse ja korruptsiooni vastase võitlusega; need valdkonnad on fondide nõuetekohase haldamise tagamise seisukohast üliolulised. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmide hulgas on ka riiklik programm, mis on mõeldud täielikult avaliku halduse üldiseks parandamiseks.

4. Toetusesaajate jaoks tehtavad lihtsustused

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide korraldusasutused töötavad praegu välja võimalusi, millega vähendada toetusesaajate ja avaliku halduse asutuste halduskoormust. Need hõlmavad lihtsustatud kuluvõimaluste sagedasemat kasutamist ja sihtotstarbelise infosüsteemi tõhustamist.

1. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid Lätis

Majanduslikud ja sotsiaalsed ülesanded seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega

Läti majandus hakkas 2011. aastal uuesti kasvama. Tööturu olukord paranes ja tööhõive määr 70,7 % on (2014. aastal) üle ELi keskmise. Pikaajaline töötus, noorte töötus ning mittetöötavate ja mitteõppivate noorte osakaal on kahanenud alla ELi keskmise. Lätis rakendatakse noorte tööhõive algatust.

Ebapiisavad riiklikud vahendid teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks ning killustatud teadusuuringute ja innovatsioonisüsteem põhjustab kehvi teadusväljundeid ja halvendab konkurentsivõimet. Läti vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr on kõrge ning ühiskonnas on suur ebavõrdsus. Rohkem tuleb ära teha selleks, et muuta kutseharidus noorte jaoks ligitõmbavaks. Parandamist vajavad tervishoiusüsteemi kvaliteet ja kättesaadavus ning transpordi, ehitiste ja küttesüsteemide energiatõhusus. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide investeeringutega toetatakse Euroopa poolaasta raames nende valdkondade kohta antud poliitiliste soovituste täitmist.

Prioriteedid ja tulemused

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide abil toetatakse teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust ja innovatsiooni, et riik saavutaks riikliku eesmärgi, mille kohaselt tuleks teadusuuringutesse ja tehnoloogiaarendusse investeerida 1,5 % SKPst (2012. aastal 0,66 %). Selleks suurendatakse innovaatiliste VKEde osakaalu 40 %-le (2010. aastal 29,9 %), tegeletakse innovatsioonisüsteemi kitsaskohtadega ning lihtsustatakse äri-, teadus- ja haridusvaldkonna vahelist koostööd, mis parandab uuenduspotentsiaali.

Infoühiskonna kasvu edendamiseks tagatakse kiire lairibaühendus vähemalt 80 %-le kodumajapidamistest ning arendatakse e-teenuseid. Maapiirkondades hakatakse pakkuma vähemalt 30 Mbit/s kiirusega lairibaühendust, et vähendada digitaalset lõhet.

VKEdesse (sealhulgas kalandus- ja põllumajandussektoris) investeeritava 762 miljoni abil püütakse suurendada VKEde konkurentsivõimet ja uuendusmeelsust uute ettevõtete loomise toetamise, erasektori investeeringute edendamise ja vähemalt 1 800 töökoha loomise kaudu. Peamised toetatavad valdkonnad on VKEde ekspordivõime, juurdepääs rahastusele, töötajate oskuste sobitamine tööturu nõudlusega, konkurentsivõime parandamine ja uute ettevõtete abistamine. Ligi 4,5 % põllumajandustootjatest saab toetust oma kodumajapidamiste ajakohastamiseks ja ümberkorraldamiseks ning suurema rahastusega innustatakse rohkem noori põllumajandustootjaid selles sektoris töötama. Toetatakse ka vesiviljelussektori konkurentsivõimet ja tootlikkust. Sel viisil kolmekordistatakse eeldatavasti toodangut ja tugevdatakse toiduainetega varustamist ja tööhõivet. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide investeeringutega suurendatakse avaliku halduse institutsioonilist suutlikkust ja kohtuasutuste tõhusust.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide abil toetatakse kõikides sektorites üleminekut vähese CO2-heitega majandusele, aidates Lätil saavutada strateegia „Euroopa 2020” riiklik eesmärk, mille kohaselt peaks taastuvenergia allikate kasutamise osakaal suurenema 40 %-le (2012. aastal 35,8 %). Fondide vahendite toel võetakse tähelepanu keskmesse hoonete ja äriruumide energiatõhusus, taastuvenergia allikate kasutamine kaugküttes ning vähese CO2-heitega transport.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest eraldatakse raha loodusvarade säästvaks kasutamiseks ja kliimamuutustega kohanemiseks. Investeeringutega leevendatakse kliimamuutuste põhjustatavaid ohte peamiselt rannikuala erosiooni vähendamise ja üleujutuste ennetamise abil. Võetakse meetmeid, et suurendada ringlussevõetavate jäätmete hulka 423 120 tonni võrra aastas ja rekonstrueerida kvaliteedinõuetele mittevastavad kanalisatsiooni- ja reoveepuhastusvõrgud. Reoveekäitluse keskvõrguga ühendatakse kokku 1,3 miljonit elanikku. Kaasrahastamise alla kuuluvad põllumajandus- ja metsaökosüsteemide säilitamine ja parandamine ning keskkonnateenuseid pakkuv vesiviljelus. Toetatakse ühise kalanduspoliitika eesmärki kaitsta mere bioloogilisi ressursse.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde kasutatakse säästva ja tõhusa transporditaristu arendamiseks. Prioriteediks on üleeuroopalise transpordivõrgu raudtee- ja maanteetaristu, mis ühendab linnapiirkondi üleeuroopalise transpordivõrguga, ning piirkondlike teede rekonstrueerimine. Selleks taastatakse või ajakohastatakse 998 km raudteid ja 574 km maanteid (millest 345 km kuulub üleeuroopalisse transpordivõrku).

Tööhõive elavdamise ja töötajate liikuvuse edendamise meetmed võimaldavad leida töö 22 950 inimesel, kes on praegu töötud. Rohkem kui 11 000 mittetöötavat ja mitteõppivat noort saavad tööpakkumise või võimaluse jätkata haridusteed, osaleda õpipoisiõppes või praktikal.

Fondidest investeeritakse haridusse, oskustesse ja elukestvasse õppesse. Kõrgharidusreformi raames asutatakse riiklik akrediteerimisasutus, akrediteeritakse 80 uut õppekava, võetakse 20 kõrgharidusasutuses kasutusele tulemuspõhine juhtimine ning ajakohastatakse õpikeskkonda. Kutsehariduse ja -koolituse täiustamiseks avardatakse töölõppimise võimalusi. Selle tulemusena saab 70–80 % õppijatest toetust, et omandada amet või muu kvalifikatsioon. Parandatakse umbes 4 500 kutseharidus- ja -koolitustöötaja kvalifikatsiooni ning ajakohastatakse 70–80 % asjaomastest asutustest. Põllumajandustootjad ja põllumajandus-/metsandusettevõtete omanikud saavad koolitust, mille eesmärk on süvendada nende teadmisi tõhusast tootmisest ja kliimasäästlikust ressursside haldamisest. Edendatakse koostööd teadlastega.

Sotsiaalseks kaasamiseks ja vaesuse vastaseks võitluseks mõeldud meetmete abil aidatakse ligi 4 000 ebasoodsas olukorras töötul leida endale töö. Toetatakse laste ja vaimse puudega täiskasvanute hoolduse üleminekut kogukonnapõhisele hoolekandestruktuurile ning kogu Läti elanikkonna paremat juurdepääsu tervishoiuteenustele.

Rahastamis- ja territoriaalsete vahendite kasutamine

Ettevõtete toetamiseks ja energiatõhususe meetmete rahastamiseks antakse rahastamisvahendeid 185 miljoni euro väärtuses. Laenu, tagatis- ja omakapitali vahendeid kasutatakse peamiselt VKEde ja hoonete energiatõhususe suurendamiseks.

Linnade säästvat arengut edendatakse integreeritud territoriaalse investeeringu abil. Kohalikke partnerluslepinguid rakendatakse aktiivsemalt tänu kogukonna juhitud kohalikule arengule, osana sellest rahastatakse 34 kohaliku algatusrühma hallatavaid projekte, mis katavad kogu Läti territooriumi.

Kalanduse jaoks olulistel territooriumidel viiakse mitmest fondist rahastamise abil ellu kalanduspiirkondade säästvale arengule keskenduvaid meetmeid.

Põhiteave

2. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhusat ja tulemuslikku kasutamist toetavad eeltingimused

Partnerluslepingu ja programmi vastuvõtmise ajaks olid täitmata väga olulised eeltingimused, mis hõlmasid aruka spetsialiseerumise teadus- ja innovatsioonistrateegia strateegiliste raamistike arendamist, haridussüsteemist varakult lahkumise vähendamist ning keskkonnapoliitika täiustamist. Kokkuleppe kohaselt täidetakse tegevuskavad 2016. aasta lõpuks. Me soovitame lisada, et kõik taristu rahastamist käsitlevad otsused peaksid põhinema tervishoiusektori vajaduste kindlakstegemisel (nagu see on teistes riikides, näiteks Rumeenias või Poolas).

3. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide haldamine

Lepingute sõlmimiseks on loodud ühine amet ning ESFi, ERFi ja Ühtekuuluvusfondi ühise seirekomisjoni tööd toetatakse valdkondlike allkomisjonide loomisega. EAFRD ja EMKFi seirekomisjonide tööd juhib põllumajandusministeerium.

4. Toetusesaajate jaoks tehtavad lihtsustused

Toetusesaajad saavad kasu institutsioonilise struktuuri lihtsustumisest, ühtlustatud standarditest, e-halduse suuremast kasutamisest, elektroonilisest hankesüsteemist ja lihtsustatud kuluvõimaluste ulatuslikumast kasutamisest. 

1. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid Leedus

Majanduslikud ja sotsiaalsed ülesanded seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega

Leedu näitas pärast kriisi tohutut konkurentsivõime taastamise võimet. See on hoogustanud viimaste aastate kindlat kasvu. Et kindlustada pikemaajaline jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv, peab riik lahendama mitu probleemi.

Neist esimene puudutab riigi suutlikkust liikuda mööda lisaväärtusahelat ülespoole. Leedu tööturu toimimist pidurdavad inimkapitali ja oskuste pakkumisega seotud piirangud. Tööealine elanikkond kahaneb kiiresti ning tööjõus osalemise määr on endiselt küllalt madal. On suur oht, et oskuste nappus võib aja jooksul süveneda. Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste osakaal on ikka veel märkimisväärne ja ebavõrdsus kasvab. Erasektori investeeringud eeskätt teadusuuringutesse ja innovatsiooni on väikesed ja see võib pidurdada pikaajalist majanduskasvu. Leedu peab jätkama energiavarustuse kindluse parandamist ja oma energiaturu konkurentsivõime suurendamist. Leedu energiamahukus on suur ja seetõttu on see üks ELi väikseima energiatõhususega riike. Strateegia „Euroopa 2020” riiklike eesmärkide analüüsi kohaselt on suuri vajakajäämisi teadusuuringute ja innovatsiooni kulutuste suurendamises, tööalase konkurentsivõime parandamises ning energiaeesmärkide saavutamises. Neid puudusi on käsitletud Euroopa poolaasta raames antud asjaomastes poliitilistes soovitustes.

Prioriteedid ja tulemused

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide abil hakatakse suurendama majanduse innovaatilisust ja konkurentsivõimet ning tihendama sidet teadusuuringute, innovatsiooni ja tööstuspoliitika vahel. Ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuse kulud elaniku kohta ulatuvad 2023. aastaks eelduste kohaselt 60,7 euroni (2011. aastal 24,1 eurot). Selleks tugevdatakse ettevõtete teadus- ja innovatsioonisüsteeme ning hoogustatakse teadus- ja arendustegevuse teadmussiiret teadusasutuste ja ettevõtjate vahel.

VKEde, põllumajandus-, vesiviljelus- ja kalandusettevõtete toetuseks eraldatava 1,2 miljardi euroga aidatakse suurendada ettevõtete arvu 1 000 inimese kohta 2013. aasta 39-lt 2023. aastaks 48-le ning kasvatada tootlikkust ja lisaväärtust 17 726 euroni töötaja kohta aastas (2013. aastal 12 432 eurot). Samuti aidatakse ajakohastada ja parandada ligi 8 000 väikese ja keskmise suurusega põllumajandusliku majapidamise majanduslikke näitajaid ning rahastada üle 1 100 noore põllumajandustootja stardiabi kulusid. Veel soovitakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide abil parandada ettevõtluskeskkonda, hõlbustades ettevõtte asutamist, edendades VKEde juurdepääsu rahastamisvahenditele ja pakkudes vajaduspõhiseid äriteenuseid.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toel saab võidelda töötusega, parandada hariduse ja koolituse kvaliteeti ning tagada paremini tööturu nõudluse täitmine. Selleks parandatakse aktiivse tööjõu kvalifikatsiooni ja oskusi ning ennetatakse haridussüsteemist varakult lahkumist. Kokku 55 000 töötut võtab osa meetmetest, mille eesmärk on aidata neil naasta avatud tööturule. ESFi kaudu aidatakse luua uutes ettevõtetes 1 800 töökohta ja toetatakse 5 000 puudega inimese osalemist ametialase suutlikkuse taastamise programmides. Selle tulemusena tõuseb tööealise elanikkonna (vanuses 20–64 aastat) tööhõivemäär 2023. aastaks eeldatavasti 72,8 %-le (2013. aastal 69,9 %). Kuna kõrghariduse omandanute osakaal on juba heal tasemel ja haridussüsteemist varakult lahkumise määr on alanenud, kasutatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid hariduse kvaliteedi ja selle tööturuga sobivuse parandamiseks ning oskuste pakkumise paremaks kohandamiseks nõudlusega. Fondide abil suurendatakse täiskasvanute osalemist elukestvas õppes 2013. aasta 5,7 %-lt 2017. aastal 8 %-le. Põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime parandamiseks saab koolitust üle 60 000 inimese.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde kasutatakse ka vaesuse vähendamiseks ja sotsiaalne kaasatuse suurendamiseks. Eeskätt soodustatakse selle investeeringuga tööturult enim eemale jäänute töölenaasmist, vanemaealiste töötajate suuremat osalemist tööturul, sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamist. Meetmete abil väheneb vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste arv 2020. aastaks 100 000 võrra.

Energia ja kliimamuutuste valdkonnale eraldatakse 1,4 miljardit eurot. Rahastatavate meetmete abil vähendatakse kasvuhoonegaaside heitkoguseid 600 000 tonni CO2-ekvivalenti aastas. 2023. aastaks väheneb teenindussektori ja kodumajapidamiste energia lõpptarbimine eeldatavasti 7,56 GWh ning tööstuse energiamahukus peaks kahanema 1,778 euroni/MWh (2012. aastal 2,592 eurot/MWh). Energiataristusse tehtavate investeeringutega tugevdatakse lõimimist ELi energia siseturuga.

Transpordivaldkonnale eraldatav 1 miljardi euro suurune investeering laiendab üleeuroopalist transpordivõrku ja parandab selle kättesaadavust. Selle eraldise abil on võimalik ehitada või taastada 300 km maanteid ja 70 km raudteid, vähendada õnnetuste arvu ja parandada ühendust eri transpordiliikide vahel.

0,9 miljardit eurot eraldatakse keskkonnameetmetele ja ressursitõhususe suurendamisele. Prügilatesse ladestatavate olmejäätmete osakaal väheneb järsult (2011. aasta 78 %-lt 2023. aastal 35 %-le). Fondide vahendeid kasutatakse selleks, et toetada keskkonnahoidlikke ja kliimasäästlikke maa majandamise tavasid, sealhulgas mahepõllumajandust, 11 %l põllumajandusmaast, ning säästva metsanduse laienemist, aidates sel viisil elurikkust kaitsta. Kalanduses ja vesiviljeluses võetakse kasutusele rohkem säästvaid meetodeid, parandades kooskõlas uue ühise kalanduspoliitikaga mereökosüsteeme ja veeorganismide elurikkust. Juhupüüki vähendatakse 43 tonni võrra ja mahevesiviljeluse toodang ulatub 2023. aastaks 2 000 tonnini.

Rahastamis- ja territoriaalsete vahendite kasutamine

Eelduste kohaselt antakse rahastamisvahendite kaudu üle 700 miljoni euro, mis on seotud eelkõige energiatõhususega, VKEdega ja füüsilisest isikust ettevõtjate tegevusega. Võrreldes aastatega 2007–2013 on see summa rohkem kui 50 % võrra suurem.

Kehtestatud programmidega tagatakse, et kättesaadavatest territoriaalsetest vahenditest saadakse maksimaalset kasu. Linnade ametiasutused vastutavad 210 miljoni euro suuruse investeeringu haldamise eest, mis eraldatakse peamiselt linnade säästva arengu ning majandusliku ja sotsiaalse taaselustamise jaoks. Kohalikke partnerlusleppeid tugevdatakse umbes 100 miljoni euro väärtuses kohaliku arengu strateegiate elluviimise kaudu kõikides maa- ja rannikupiirkondades ning mõnes linnapiirkonnas.

Põhiteave

2. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhusat ja tulemuslikku kasutamist toetavad eeltingimused

Kooskõlas kokkulepitud tegevuskavadega võttis Leedu vastu strateegiad ja muud vajalikud põhimõtted ning täitis kõik eeltingimused.

3. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide haldamine

ERF, ESF ja Ühtekuuluvusfond on osa ühest programmist, mida haldab rahandusministeerium. EAFRD-l ja EMKFil on eraldiseisvad programmid, kuid mõlemat juhib põllumajandusministeerium. Korraldusasutused on üksteise seirekomisjonide liikmed, millega tagatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vaheline tihe koordineerimistöö. Et saada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest suurimat kasu, rakendatakse mitut muud ELi (näiteks programmi „Horisont 2020”) ja riiklikku poliitikavahendit.

4. Toetusesaajate jaoks tehtavad lihtsustused

Leedu kavatseb hõlbustada kõikide Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud menetlusi, et saada rohkem kasu lihtsustatud kuluvõimalustest ning täiustada toetusesaajatele kättesaadavaid IT-süsteeme (näiteks luues ühtse juurdepääsupunkti, parandades teabe kvaliteeti ja pakkudes elektroonilisi vorme). 

1. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid Luksemburgis

Majanduslikud ja sotsiaalsed ülesanded seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega

Ehkki Luksemburgi üldised majandusolud on soodsad, ei ole majanduskasv veel kriisieelsele tasemele naasnud. Peamised probleemsed valdkonnad on rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus, tööviljakus ja kulupõhine konkurents (mis on hiljuti pidurdunud), tööhõive ning sotsiaalne ühtekuuluvus. Samuti tuleb kõvasti pingutada vähese CO2-heitega ja ressursitõhusa majanduse arendamise nimel, sh energeetikasektorit mõjutava poliitika abil.

Selle sektori kasvujõud ja tugevad küljed on võimaldanud riigi rahandust ohtu seadmata luua jõukas heaoluriik ja seda hoida. Samal ajal on majandus muutunud sellest sektorist väga sõltuvaks. Seega on Luksemburgi jaoks ülioluline majandust mitmekesistada ja leida muid kasvuallikaid.

Luksemburgi tööturg toimib hästi ja kõrghariduse omandanute osakaal on suur. Vanemaealiste, naiste ja madala kvalifikatsiooniga noorte tööhõivemäär on siiski suhteliselt madal (noorte töötuse määr on 21,2 %). Ühise maksustamissüsteemi ja sotsiaalhüvitiste süsteemi ülesehituse tõttu võivad tekkida töötamissoovi pärssivad tegurid. Samuti tuleb märkida, et suurenemas on vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate laste, üksikvanemaga leibkondade ja rändajate osakaal, kuigi väga madalalt tasemelt. Luksemburgi kutsehariduse ja -koolituse tugevdamises saavutatud edu on olnud väike ning teise taseme hariduse üldreformiga seoses ei ole edasiminekut toimunud.

Viimaste prognooside kohaselt ei suuda Luksemburg saavutada strateegia „Euroopa 2020” kohast eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Põllumajandustegevusest tulenev saaste mõjutab suurel määral vee kvaliteeti. Riik ei tohiks jätta tähelepanuta vajadust parandada maheväetamisvõtteid, et muuta need keskkonna jaoks vähem kahjulikuks ja tõhusamaks. Kuna Luksemburg on võtnud endale veel kohustuse peatada elurikkuse vähenemine 2020. aastaks, on selle eesmärgi saavutamiseks vaja kiiresti meetmeid võtta.

Prioriteedid ja tulemused

Võttes arvesse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide suhteliselt tagasihoidlikku eraldist, tuleb programmides tingimata keskenduda eespool nimetatud probleemide konkreetsetele aspektidele. Majanduse suuremaks mitmekesistamiseks on väga tähtis investeerida rohkem teadus- ja arendustegevusse. Sel eesmärgil tugevdatakse koostööd riikliku uurimiskeskuse ja Luksemburgi ülikooli vahel, et suurendada teadustegevuses osalevate VKEde arvu 300 võrra. Põllumajandusvaldkonnas võetavate meetmete abil suurendatakse konkurentsivõimet ettevõtluse edendamise, ettevõtete ümberkorraldamise lihtsustamise ja sektori taaselustamise kaudu. EAFRDst antav 30 miljoni euro suurune eraldis peaks toetama umbes 21 % põllumajanduslike majapidamiste investeeringuid hoonete ajakohastamisse, ettevõtete ümberkorraldamisse ja uuenduslikesse võtetesse ning 7 % põllumajandustootjatest saab kasu EAFRD kaudu toetatavast noorte põllumajandustootjate majandustegevuse kavast.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toel tegeletakse ka töötuse ja sotsiaalse tõrjutusega. Fondide vahenditest toetatakse meetmeid, millega parandatakse noorte ja tööotsijate (sealhulgas rändetaustaga) kvalifikatsiooni ja oskusi ning tagatakse tööturu nõudluse ja pakkumise parem kokkulangevus. Fondide abil laiendatakse ja täiustatakse noortegarantiid ning tagatakse võrdne juurdepääs elukestvale õppele. Sealjuures rahastatakse ESFist meetmeid, mille eesmärk on pakkuda 15 000 inimesele koolitust, võimalust parandada oma kvalifikatsiooni ja saada abi töö leidmisel.

Keskkonnakaitse ja ressursitõhususega seotud meetmete jaoks on ette nähtud 62 miljoni euro suurune eelarve. Seda kasutatakse põllumajandustegevusest mõjutatud ökosüsteemide taastamiseks, hoidmiseks ja tugevdamiseks mõeldud meetmete rahastamiseks. Kasutatavast põllumajandusmaast 90 % hõlmavate halduslepingute kohaselt tuleb kasutada majandamistavasid, mis toetavad elurikkust ja kaitsevad looduslikke alasid. Peale selle nõutakse 28 % kasutatavast põllumajandusmaast hõlmavates halduslepingutes vee kvaliteeti parandavate majandamistavade kasutamist. Lisaks toetatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest üleminekut vähese CO2-heitega ja ressursitõhusale majandusele, eeskätt investeeringutega energiatõhususse, taastuvenergiasse ja säästlikumatele transpordiliikidele üleminekusse linnades. 2020. aastaks peab hoonete energiatarbimine vähenema hinnanguliselt 20 %. Peale selle eeldatakse, et 2020. aastaks kasvab taastuvenergia allikate kasutamine 2014. aasta 2,9 %-lt 11 %-le ja kasvuhoonegaaside heitkogused vähenevad 15 000 tonni CO2-ekvivalenti aastas.

Rahastamis- ja territoriaalsete vahendite kasutamine

Luksemburg ei kavatse rahastuse väikese mahu tõttu rahastamisvahendeid kasutada.

Kohalike algatusrühmade väljatöötatud strateegiatest saab kasu 30 % maaelanikest. Integreeritud territoriaalsed investeerimisprogrammid (millele eraldatakse 6 % ERFi vahenditest) sisaldavad meetmeid linnade säästvaks arenguks.

Põhiteave

2. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhusat ja tulemuslikku kasutamist toetavad eeltingimused

Aruka spetsialiseerumise strateegiat käsitlevad eeltingimused ei ole täielikult täidetud. Luksemburgi valitsus ei ole veel aruka spetsialiseerumise teadus- ja innovatsioonistrateegiat vastu võtnud.

3. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide haldamine

Asutatud on nõuandekomisjon, mis koondab kõiki Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide korraldusasutusi. Komisjoni eesmärk on kooskõlastada iga fondi strateegiate ja prioriteetide väljatöötamine, tagada, et programmid täiendavad üksteist, koostada partnerluslepinguid ja pidada nende üle läbirääkimisi.

4. Toetusesaajate jaoks tehtavad lihtsustused

Parandatakse teabevahetussüsteeme ja kasutatakse rohkem IKTd. Geograafiline infosüsteem ja Geo-Portali veebisait, kus kasutajad pääsevad eri loodus- või veekaitsealade asukohtade andmetele otse ligi, muudetakse veelgi ulatuslikumaks, sest sinna lisatakse teave kõikide pinnavormide ja struktuurielementide kohta. See 2015. aastaks kavandatav täiendus peaks tooma toetusesaajatele palju kasu. 

1. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid Maltal

Majanduslikud ja sotsiaalsed ülesanded seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega

Malta majandus- ja tööturunäitajad olid kriisi ajal head. Aastatel 2011–2014 oli SKP reaalkasv aastas keskmiselt üle 2,7 % ja selle taga oli suur sisenõudlus, turism ning kaupade ja teenuste eksport. Keerukast väliskeskkonnast hoolimata säilitas Malta positiivse kaubandusbilansi, suurendas tööhõivet ja saavutas madala töötuse määra (2014. aastal alla 6 %). Tootmissektori välist konkurentsivõimet piiravad mitu tegurit, sealhulgas struktuursed probleemid ettevõtluskeskkonnas, vähesed teadusuuringud ja innovatsioon, suur sõltuvus välistest energiaallikatest ning väliskeskkonna haavatavus. Need probleemid ohustavad tõsiselt ka pikaaegset jätkusuutlikkust ja elukvaliteeti. Malta head majandusnäitajad ei vasta sotsiaalse ühtekuuluvuse tasemele. Tööjõus osalemine on endiselt väike, mis annab märku majanduse kasutamata potentsiaalist ning vajadusest kohandada haridus- ja koolitussüsteem paremini tööturu vajadustega. Neid probleeme on käsitletud Euroopa poolaasta raames antud poliitilistes soovitustes ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite eraldamisel pööratakse neile erilist tähelepanu.

Prioriteedid ja tulemused

Et tugevdada konkurentsivõimet innovatsiooni ja soodsa ärikeskkonna loomise abil, on Malta võtnud eesmärgiks a) suurendada teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni suutlikkust investeeringute kaudu avalikku taristusse ja teadusasutustesse b) elavdada ettevõtete investeeringuid ning edendada ettevõtete, teadusuuringute ja hariduse vahelisi sidemeid, c) tugevdada ja arendada uusi IKT-tooteid ja -rakendusi, et muu hulgas suurendada avalike teenuste tõhusust. Selles poliitikavaldkonnas loetakse eriti olulisteks eesmärkideks ettevõtluse edendamist, ettevõtjate konkurentsivõime parandamist ja ettevõtete kasvu soodustamist. Toetusest saavad teiste hulgas kasu ka põllumajandus- ja kalandussektori ettevõtted. EMKFi abil püütakse eelkõige parandada kalandus- ja vesiviljelussektori ressursitõhusust ja majanduslikku jätkusuutlikkust. Selle eelisvaldkonna jaoks eraldatakse kuni 190 miljonit eurot, s.o 23 % kõikidest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eraldistest Maltale.

Fondide vahenditega aidatakse kaasa strateegia „Euroopa 2020” eesmärgi saavutamisele, mille kohaselt kavatsetakse teadusuuringute ja innovatsiooni investeeringute osakaalu SKPst suurendada 0,72 %-lt 2 %-le. Muud selles valdkonnas oodatavad tulemused hõlmavad teadus- ja innovatsioonitegevuse hoogustamist aruka spetsialiseerumise strateegias kindlaksmääratud valdkondades, sealhulgas põllumajandussektoris, ettevõtjatele ja kodanikele mõeldud e-halduse teenuste kvaliteedi parandamist ja tõhususe suurendamist, ettevõtete halduskoormuse vähendamist ning VKEde loodava konkurentsivõime ja tööhõive üldist suurendamist, sealhulgas põllumajandus- ja kalandus-/vesiviljelussektoris.

Et arendada välja keskkonnasäästlik ja ressursitõhus majandus ning seda hoida, püüab Malta toetada avaliku ja erasektori investeeringuid taastuvenergiasse ja energiatõhususse, samuti investeeringuid põllumajandusse, vee- ja jäätmesektorisse. Samuti võetakse meetmeid, et hoida loodusvarasid, säilitada ja kaitsta loodus- ja kultuuripärandit, taastada elurikkus, parandada linnakeskkonda ning toetada mitmeliigilisi ja vähese CO2-heitega transpordisüsteeme ja -taristut. Nende meetmete abil peaks Malta suutma täita ELi õigustiku nõudeid. Selle eelisvaldkonna jaoks eraldatakse 51 % Malta saadud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditest. Need rahastatavad meetmed aitavad riigil saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid vähendada kasvuhoonegaase, hoogustada taastuvenergia kasutamist (10 %ni kogu energiatarbimisest) ja suurendada energiatõhusust. Muud selles valdkonnas oodatavad tulemused hõlmavad pinnase ja vee kvaliteedi paranemist, sealhulgas põllumajandussektoris, jäätmete suuremat ringlussevõttu ja säästvamat jäätmekäitlust, elurikkuse, loodus- ja kultuuripärandi ning linnakeskkonna paremat kaitsmist ning transpordisektori tõhususe ja säästvuse paranemist.

Et luua inimkapitali investeeringute kaudu töövõimalusi ning parandada tervist ja heaolu, seab Malta eesmärgiks toetada jätkusuutlikku ja kvaliteetset tööhõivet, kutseharidust ja -koolitust, tagada sotsiaalne kaasatus, võidelda vaesuse ja diskrimineerimise vastu, suurendada valitsus- ja kohtuasutuste suutlikkust. Euroopa struktuuri ja investeerimisfondidest toetatakse üle 5 700 inimese töölesaamist, rohkem kui 24 000 inimese hariduse omandamist ja koolitusel käimist ning enam kui 8 500 inimese osalemist sotsiaalse kaasatuse projektides. Nende meetmetega aidatakse riigil saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärke (suurendada tööhõivet 70 %-le ja kõrghariduse omandanute osakaalu 33 %-le, vähendada haridussüsteemist varakult lahkumist 33,5 %-lt 10 %-le ning vabastada ligi 6 560 inimest vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohust).

Rahastamis- ja territoriaalsete vahendite kasutamine

Eraldised rahastamisvahenditele enam kui kolmekordistuvad võrreldes ajavahemikuga 2007–2013, ulatudes 34 miljoni euroni. Malta toetab VKEde algatust 15 miljoni euroga.

5,2 % ERFi vahenditest kulutatakse linnade säästvaks arenguks (keskendudes eelkõige riigi omandisse kuuluvate kultuuriliste ja ajalooliste varade säilitamisele), et parandada töövõimalusi Valletta linna Lõunasadama piirkonna ühiskondlikult vähem soodsas olukorras olevatel aladel ning toetada linna- ja maapiirkondade muude vähem soodsas olukorras olevate kogukondade majanduslikku ja sotsiaalset taastamist.

Põhiteave

2. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhusat ja tulemuslikku kasutamist toetavad eeltingimused

Üheteistkümnest valdkondlikust eeltingimusest viis on veel täitmata, neist kolm on ERFi ja Ühtekuuluvusfondi programmide täitmiseks väga olulised. Need hõlmavad 1) aruka spetsialiseerumise strateegia arendamist, 2) kulude tagasiteenimise põhimõtte rakendamist veesektoris ja 3) transpordivaldkonna ulatusliku üldkava väljatöötamist, et lisada sellesse töövalmis projektide esitamise süsteem. Viis ESFi programmi jaoks kohaldatavat valdkondlikku eeltingimust olid täitmata, aga tegevuskavas lepiti kokku ja nüüd on need täidetud. Statistilise süsteemi eeltingimust käsitlevat tegevuskava viiakse praegu ellu. Püügimahu aruandlust käsitlev EMKFi-põhine eeltingimus on osaliselt täidetud (tegevuskava on olemas). EAFRD-põhised eeltingimused on täitmata riskiennetuse ja -juhtimise, energia- ja veetõhususe ning IKT kasutamise ja kvaliteedi vallas.

3. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide haldamine

Kolme ERFi, Ühtekuuluvusfondi ja ESFi rahastatud programmi viib ellu üks korraldusasutus, milleks on Euroopa asjade ja valimisprogrammide rakendamise ministeeriumi planeerimise ja prioriteetide kooskõlastamise osakond. EAFRDst ja EMKFist rahastatud programme juhib sama ministeerium. Selline tsentraliseeritud juhtimissüsteem lihtsustab märgatavalt eri programmide kooskõlastamist.

4. Toetusesaajate jaoks tehtavad lihtsustused

Võimalikud taotlejad ja toetusesaajad võivad saada nõu ühise infotoe kaudu, mida haldavad ühiselt Euroopa asjade ja valimisprogrammide rakendamise ministeeriumi planeerimise ja prioriteetide kooskõlastamise osakond ning fondide ja programmide osakond. Juba programmitöö perioodil 2007–2013 toiminud infotoe pakutavaid teenuseid laiendatakse, et need hõlmaksid kõiki Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde. Eesmärk on pakkuda võimalikele taotlejatele, toetusesaajatele ja üldsusele otsest võimalust vahetada korraldusasutustega (e-posti teel või muul viisil) teavet ja anda neile võimalus esitada küsimusi nii üldistel kui ka konkreetsetel teemadel. 

1. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid Madalmaades

Majanduslikud ja sotsiaalsed ülesanded seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega

Hoolimata majanduse taastumisest on Madalmaadel endiselt mitu suurt lahendamist vajavad ülesannet. Teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavate investeeringute, taastuvenergia allikate kasutamise, energiasäästumeetmete rakendamise, tööjõus osalemise määra ja sotsiaalse kaasamisega seotud strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamiseks tuleb käia veel tükk maad. Seega tuleb praegused jõupingutused vähemalt säilitada, kui mitte neid tugevdada. Mitut neist probleemidest käsitleti ka Euroopa poolaasta raames antud poliitilistes soovitustes. Kuna Madalmaad saavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest suhteliselt tagasihoidliku eraldise, püütakse programmide abil kiirendada peamiselt riigi püüdlusi strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisel.

Prioriteedid ja tulemused

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide abil tugevdatakse Madalmaade uuenduspotentsiaali, investeerides meetmetesse, mis julgustavad ettevõtteid tegema investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni. Nende hulka kuuluvad strateegiad, millega arendada ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste vahelisi sidemeid, ning meetmed, mille abil toetada avatud innovatsiooni aruka spetsialiseerumise kaudu. Esmajoones tihendatakse koostööd piirkondlikes aruka spetsialiseerumise strateegiates kindlaks määratud valdkondade vahel. Sellele poliitikavaldkonnale on eraldatud umbes 355 miljonit eurot ja meetmed peaksid aitama suurendada VKEde teadusuuringute ja innovatsiooni mahtu ning hoogustada uuenduste kasutuselevõttu nendes. Meetmete eesmärk on toetada 2 900 ettevõtet ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide investeering peaks omakorda kaasa tooma veel 305 miljoni euro väärtuses erainvesteeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni. Peale selle eraldatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest 163 miljonit eurot meetmeteks, millega suurendatakse 2 800 põllumajandus-, kalandus- ja vesiviljelusvaldkonna VKE konkurentsivõimet.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest investeeritakse 462 miljonit eurot aktiivse kaasamise edendamisse ning jätkusuutliku ja kvaliteetse tööhõive loomisse. Suurim osa sellest summast eraldatakse tööturule tagasitoomise meetmeteks, millega aidatakse tõrjutud rühmadel naasta tööturule, samuti koolituseks, ümberõppeks ja individuaalseks nõustamiseks. Ülejäänud osa kasutatakse meetmete jaoks, mis on seotud tööjõu aktiivse ja tervisliku vananemisega ning töökeskkonna ja -tingimuste kohandamisega, et lasta inimestel kauem töötada. Eelduste kohaselt leiab umbes 27 500 inimest tänu nendele meetmetele töö või omandab hariduse, millega kaasneb kvalifikatsioon. Peale selle on osa kogusummast mõeldud põllumajandussektoris töötavate inimeste koolituse rahastamiseks, et parandada uuenduste kasutuselevõttu.

Keskkonnapoliitika jaoks eraldatud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid kasutatakse peamiselt põllumajandus-, kalandus- ja vesiviljelussektorit toetavate meetmete rahastamiseks. Põllumajandussektori keskkonnasäästlikkuse parandamiseks ning kliimamuutustega kohanemise toetamiseks paigutatakse umbes 358 miljonit eurot meetmetesse, mille abil taastatakse, säilitatakse ja tugevdatakse põllumajandustegevusest mõjutatud ökosüsteeme. 5,9 % kasutatava põllumajandusmaa halduslepingutega nõutakse majandamistavasid, mis toetavad elurikkust ja kaitsevad looduslikke alasid. Veel 5,9 % põllumajandusmaast katvate lepingutega eeldatakse majandamistavasid, mis aitavad arendada säästvat veemajandamist. Samuti aidatakse fondide vahenditest 15 miljoni euroga ennetada ohtusid põllumajandussektoris, julgustades veel 1 500 põllumajandusettevõtet sõlmima ilmastikukindlustuse lepinguid. 76 miljonit eurot investeeritakse innovatsiooni, et muuta kalandus ja vesiviljelus säästvamaks ning parandada mereökosüsteeme ja veeorganismide elurikkust. Nii aidatakse kaitsta keskkonda, edendada energiatõhusust ning eeskätt vähendada juhupüüki 25 % võrra.

Madalmaad kasutavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde ka selleks, et toetada üleminekut ressursitõhusale ja vähese CO2-heitega majandusele. Taastuvenergia ja energiatõhususega otseselt seotud meetmetesse investeeritakse 121 miljonit eurot. Rahastatavad meetmed hõlmavad vähese CO2-heitega uuendusliku tehnoloogia prototüüpide arendamist ja esitlemist ning selle tehnoloogia katsetamist, et võimaldada selle ulatuslikumat kasutuselevõttu tulevikus. Eelduste kohaselt läheb umbes 535 miljonit eurot ehk 31 % Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest Madalmaadele eraldatud vahenditest kliimamuutuste vastase võitluse meetmete rahastamiseks.

Rahastamis- ja territoriaalsete vahendite kasutamine

Laenude, tagatiste, aktsiafondide ja teiste selliste rahastamisvahendite loomiseks kasutatavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendid suurenevad eeldatavasti 63 miljoni euroni võrreldes 30 miljoni euroga programmitöö perioodil 2007–2013. See raha juhitakse investeeringuteks meetmetesse, millega suurendatakse ettevõtete teadusuuringute ja innovatsiooni mahtu ning parandatakse hoonete energiatõhusust.

Fondidest paigutatakse 110 miljonit eurot nelja suurema linna – Amsterdami, Rotterdami, Haagi ja Utrechti – säästvasse arengusse. Investeeringutega rahastatakse meetmeid, millega püütakse tulla toime praeguse tööturu pakkumise ja nõudluse lõhega, ning need seotakse laiemate strateegiatega, mille abil lahendatakse mõnes linnapiirkonnas esinevad sotsiaalsed, majanduslikud, demograafilised ja keskkonnaprobleemid. Peale selle tugevdatakse kohalikke partnerlusleppeid kogukonna juhitud kohaliku arengu abil. Esmajoones investeeritakse 42 miljonit eurot kohaliku arengu strateegiatesse, et hoogustada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku mitmekesistamist. Need strateegiad mõjutavad eeldatavasti 65 % maaelanikest.

Põhiteave

2. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhusat ja tulemuslikku kasutamist toetavad eeltingimused

Madalmaad on täitnud peaaegu kõik Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetusega seotud eeltingimused. Kaks eeltingimust on veel osaliselt täitmata: 1) valdkondlik eeltingimus, mis hõlmab energia lõpptarbimise tõhususe kulutõhusa parandamise edendamist ja kulutõhusat investeerimist energiatõhususse hoonete ehitamisel ja renoveerimisel, ning 2) üldine eeltingimus statistiliste süsteemide ja tulemusnäitajate kohta. Nende eeltingimuste täitmiseks ette nähtud tegevuskavades on jõutud kokkuleppele.

3. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide haldamine

Kehtestatud programmide arv ei ole võrreldes programmitöö perioodiga 2007–2013 muutunud. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatud projektide täitmise rakendussüsteem on üldiselt stabiilne ja usaldusväärne. Madalmaad on loonud süsteemid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatavate meetmete seire ja hindamise kooskõlastamise jaoks. Välja on töötatud mehhanismid, et tagada tihe koordineerimine programmi „Horisont 2020” ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahel.

4. Toetusesaajate jaoks tehtavad lihtsustused

Madalmaad vähendavad toetusesaajate halduskoormust, kasutades selliseid lihtsustatud kuluvõimalusi nagu kindlad tööjõukulude määrad. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide elektroonilise haldamise ning toetusesaajate ja korraldusasutuste vahelise elektroonilise teabevahetuse parandamine peaksid menetlust toetusesaajate jaoks samuti lihtsustama. Madalmaade ametiasutused uurivad praegu lisavõimalusi, kuidas lihtsustada olemasolevat süsteemi toetusesaajate jaoks veelgi. 

1. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid Poolas

Majanduslikud ja sotsiaalsed ülesanded seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega

Ehkki Poola on majanduskriisiga hästi toime tulnud, esineb seal veel mitu suurt lahendamist vajavat probleemi. Neist esimene on seotud riigi suutlikkusega liikuda mööda lisaväärtusahelat ülespoole. Poola tööturgu õõnestab madal osalusmäär ning oskuste pakkumise ja nõudluse lõhe. Kasvu pidurdavad ka transpordi-, energia- ja IKT-võrkude kitsaskohad ning kohtuotsuste täideviimise vähene tõhusus ja tulemuslikkus. Poola on strateegia „Euroopa 2020” peamistest eesmärkidest mõne saavutamisel maha jäämas. Need puudutavad teadusuuringute ja innovatsioonikulude suurendamist, tööhõive elavdamist ning energiaeesmärkide saavutamist. Neid probleeme on käsitletud Euroopa poolaasta raames antud poliitilistes soovitustes. Suur osa vahenditest (kaks kolmandikku riigile antud ESFi eraldisest ning 45 % ERFist ja Ühtekuuluvusfondi vahenditest) läheb nendesse valdkondadesse.

Prioriteedid ja tulemused

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest eraldatava raha abil aidatakse parandada majanduse uuendusmeelsust ja konkurentsivõimet ning tugevdada teadustegevuse, innovatsiooni ja tööstuspoliitika vahelist sidet. 8,4 miljardi euro suuruse investeeringuga loodetakse suurendada teadus- ja arendustegevusele tehtavaid era- ja avaliku sektori kulutusi 0,9 %-lt 1,7 %-le SKPst. Neljandik nendest muutustest tuleb otseselt Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide arvelt. Meetmetega innustatakse erasektorit tegema teadusuuringutele ja innovatsioonile aktiivselt kulutusi, nii et nende osakaal kerkib 0,3 %-lt 0,8 %-le SKPst. Rahastamistingimustega tagatakse, et innovatsioonile antav toetus juhitakse valdkondadesse ja vahenditesse, kus see toob kõige rohkem kasu.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest VKEde ning põllumajandus- ja kalandusettevõtete toetamiseks eraldatud 10,8 miljardi euroga soovitakse suurendada erasektori investeeringute määra (12,3 %-lt 13,4 %-le) ning suurendada tootlikkust ja lisaväärtust. Vahendeid kasutatakse ka ettevõtluskeskkonna parandamiseks ettevõtjatele vajaduspõhiste teenuste ja tõhusama halduse pakkumise rahastamise kaudu.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide abil rahastatakse meetmeid, millega parandada inimeste, eriti naiste, noorte ja vanemaealiste töötajate tööalast konkurentsivõimet. Aktiivsesse tööturupoliitikasse investeeritava 5,7 miljardi euroga aidatakse tõsta tööhõivemäära naiste puhul 62,3 %-le (57,6 %-lt) ja meeste puhul 79,8 %-le (72,1 %-lt). Inimkapitali arendamisega seotud ESFi rahastatud meetmetest peaks Poolas kasu saama rohkem kui 8 miljonit inimest. Loodetakse, et selline poliitika aitab riigil saavutada strateegia „Euroopa 2020” tööhõive-eesmärgi. Maapiirkondade tööhõive määr peaks tõusma umbes 4 % võrra. Fondide toel parandatakse ka lapsehoiuteenuse kättesaadavust. Seda teenust pakutakse 3–4aastastest lastest 76 %-le võrreldes 2012. aasta 59,3 %ga (14 % sellest muutusest tuleneb Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatavatest meetmetest).

Kuna kõrghariduse omandanute osakaalu suurendamisel ja haridussüsteemist varakult lahkumise vähendamisel on saavutatud suuri edusamme, keskendutakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite abil meetmetele, mis aitavad kohandada haridust paremini tööturu vajadustega ning reguleerida oskuste pakkumist ja nõudlust. Eesmärk on suurendada täiskasvanute osalemist elukestvas õppes 4,3 %-lt 6,4 %-le (sellest oodatavast muutusest 27 % võib kanda Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide arvele). Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toel panustatakse ka vaesuse vähendamise ja sotsiaalse kaasatuse meetmetesse, sealjuures on eesmärk vähendada vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste osakaalu 26,7 %-lt 20,9 %-le.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatakse energia ja kliimamuutuste eesmärkide täitmist. 9,2 miljardi euroga tagatakse 40 % kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgi saavutamiseks vajalikest investeeringutest. Osa sellele valdkonnale ettenähtud fondide vahenditest investeeritakse taastuvenergia allikatest energia tootmisse ja kogu energiaahela energiatõhususse, et saavutada üks kümnendik eeldatavast muudatusest, mille kohaselt suureneb taastuvenergia osakaal 11 %-lt 15 %-le ja primaarenergia tarbimine väheneb 14 naftaekvivalenttonni võrra võrreldes 2005. aastaga.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest lairibainternetiga seotud strateegiatesse paigutatava 1 miljardi euro abil kiirendatakse lairibaühenduse leviala laiendamist ning vähendatakse linna- ja maapiirkondade erinevust. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide abi, mille toel suureneb vähemalt 30 Mbit/s ühenduse leviala 49 %-lt 100 %-le (mis ületab digitaalarengu tegevuskava eesmärki), hinnatakse 16 %-le.

Transpordipoliitikale eraldatud 23,8 miljardi euroga viiakse lõpule üleeuroopaline transpordivõrk ja suurendatakse riigi transpordivõimaluste kättesaadavust (ühendvedude kasutamisvõimaluste näitaja tõuseb eeldatavasti 0,34-lt 0,37-le). Selle eraldise abil ehitatakse rohkem kui 800 km uusi kiirteid ja ajakohastatakse üle 500 km raudteid. Raudtee jaoks ette nähtud 10 miljardi euro suurune investeering parandab Poola konkurentsivõimet, lühendades piirkondlike keskuste vahelist keskmist sõiduaega 5,5 tunnilt 3,7 tunnile. Jäätmekäitluse ja veemajanduse parandamiseks eraldatakse 8,5 miljardit eurot. Prügilasse saatmata jäävate jäätmete osakaal kõigist jäätmetest suureneb 20 %-lt 49 %-le ja poole sellest tõusust tagavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendid. 2020. aastaks on kanalisatsioonisüsteemiga ühendatud 73 % elanikkonnast (2012. aastal 68 %), Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide osa selles muudatuses on 93 %.

Rahastamis- ja territoriaalsete vahendite kasutamine

Suurt osa Poolale määratud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eraldisest (3,8 miljardit eurot) kasutatakse rahastamisvahenditeks, mis on mõeldud peamiselt innovatsioonile, konkurentsivõimele, VKEdele ja energiatõhususele.

Programmides kasutatakse ära olemasolevad territoriaalsed vahendid. Linnavalitsuste hallata on 2,4 miljardit eurot, mis on eraldatud linnade säästvasse arengusse ning majanduslikku ja sotsiaalsesse taaselustamisse Kohalikke partnerlusleppeid tugevdatakse kogukonna juhitud kohaliku arengu abil.

Põhiteave

2. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhusat ja tulemuslikku kasutamist toetavad eeltingimused

Mõni tegevuskavades nimetatud strateegiline raamistik ei ole veel valminud. Need raamistikud võivad ka toetada Euroopa poolaasta raames antud asjaomaste poliitiliste soovituste täitmist. Kui kaasata ettevõtjaid sagedamini poliitika kujundamisse, võimaldab arukas spetsialiseerumine vahendeid koondada ja parandada toetuse eesmärgipärasust. Tervishoiuvajaduste kindlakstegemine ja kooskõlastussüsteemi väljaarendamine on investeeringute tõhususe suurendamiseks hädatarvilik. Jäätmekäitluse ja piirkondliku transpordi üldkavad aitavad üksikuid projekte paremini ellu viia.

3. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide haldamine

Sihtmeetmeid kasutatakse selleks, et arendada raudteesektori haldussuutlikkust, rakendada avaliku hanke ja keskkonnaõigust, hallata riigiabi andmist ning parandada pettusevastase tegevuse tõhusust. Mitut fondi hõlmavate piirkondlike programmide loomise ja territoriaalsete vahendite laiaulatuslikuma kasutamise kaudu on fondide vahendite rakendamine rohkem hajutatud. Investeerimispõhimõtete kooskõlastamisel on kõige tähtsam osa partnerluslepingu koordineerimise komisjonil. Tema kehtestab strateegilised suunised ning riigi ja piirkonna tasandi saavutusi võrreldakse strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega.

4. Toetusesaajate jaoks tehtavad lihtsustused

Poola on võtnud kohustuse suurendada rahastamisvahendite, ettemaksete ja lihtsustatud kulude kasutamist. Projektikonkursside kavandamine kord aastas loob rohkem kindlust ja aitab lihtsustada projektide kavandamist. Finantsjuhtimist peaks hõlbustama kõikide programmide puhul kehtiva maksetaotluste standardvormi loomine. 

1. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid Portugalis

Majanduslikud ja sotsiaalsed ülesanded seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega

2014. aasta juunis lõpetati Portugalis edukalt kolmeaastane makromajanduslik kohandamisprogramm ja riigile hakati taas kohaldama korrapärast ELi majandusjärelevalvet. 2014. aasta juulis anti Portugalile kaheksa riigipõhist soovitust. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide sekkumise seisukohalt on neist kõige tähtsamad seotud tööturu ja sotsiaalse kaasamisega, hariduse, koolituse ja teadmussiirdega, finantssektoriga (sh VKEde juurdepääs rahastusele), võrgutööstusega (energia ja transport), avaliku halduse ajakohastamisega (eelkõige kohtusüsteemi tõhususe ja tulemuslikkuse suurendamine), sealhulgas halduskoormuse vähendamisega, ettevõtluskeskkonnaga ja reformide hindamisega.

Prioriteedid ja tulemused

Perioodil 2014–2020 põhineb Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetus neljal peamisel valdkonnal (konkurentsivõime ja rahvusvahelistumine, sotsiaalne kaasamine ja tööhõive, inimkapital, ressursside säästev ja tõhus kasutamine) ning kahel valdkonnaülesel mõõtmel (mis on seotud avaliku halduse reformiga ja piirkondliku tasandi integreeritud sekkumisega).

Fondide abil parandatakse ettevõtlust ja äriuuendusi – osaliselt e-majanduse arendamise teel ning VKEde jaoks vahendite ja uusimate äriteenuste kättesaadavuse edendamise kaudu – ning suurendatakse majanduslikku konkurentsivõimet, edendades kaubeldavate kaupade tootmist ja teenuste pakkumist. Sellega seoses eeldatakse, et toetatavate ettevõtjate arv ulatub ligi 24 000ni, millest umbes 2 000 peaksid olema uued ettevõtjad.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetusel peaks teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal jõudma 2,7–3,3 %ni SKPst (2013. aastal 1,5 %) ning see hõlmab teadus- ja arendustegevuse hoogsamat teadmussiiret teadusasutuste ja ettevõtjate vahel, ettevõtete teadus- ja innovatsioonisüsteemide tugevdamist ning uuendusmeelse ettevõtluskeskkonna arendamist.

Võetakse meetmeid, et tulla toime töötusega (tööturule juurdepääsu lihtsustavatest meetmetest võtab eeldatavasti osa üle 80 000 tööotsija ja tööturult eemale jäänud inimese ning noorte tööhõive algatusest saab kasu ligi 211 400 noort), parandada hariduse ja koolituse kvaliteeti ning vastata paremini tööturu nõudlusele, tõstes aktiivse tööjõu kvalifikatsiooni- ja oskuste taset ning vähendades haridussüsteemist varakult lahkumist. 20–64aastaste inimeste tööhõive määr tõuseb eeldatavasti 75 %-le (2013. aastal 65,4 %), kolmanda taseme või sellega võrdväärse haridusega 30–34aastaste inimeste osakaal peaks kerkima 40 %-le (2013. aastal 30 %) ning haridussüsteemist varakult lahkumise määr peaks langema 10 %-le (2013. aastal 18,9 %). Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide abil vähendatakse ka vaesust teenuste kättesaadavuse parandamise ja sotsiaalmajanduse toetamise kaudu, aidates sel viisil kärpida vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste arvu 200 000 võrra.

Vähese CO2-heitega ja ressursitõhusale majandusele üleminekut toetatakse fondidest energiatõhususe ja loodusvarade majandamise edendamise teel. Eeldatavasti suurendab see taastuvenergia allikate osakaalu kogu energia lõpptarbimisest 31 %-le (2013. aastal 24,6 %), vähendab heitkogustega kauplemise süsteemi mittekuuluvate kasvuhoonegaaside heite suurenemist +1 %ni võrreldes 2005. aastaga (2013. aastal –12 % 26 ) ning parandab primaarenergia tarbimise energiatõhusust 20 % võrreldes 2005. aastaga (2013. aastal 24,6 %). Säästvamad kalastustavad parandavad mereökosüsteeme ja veeorganismide elurikkust, vähendavad juhupüüki 10 % ja suurendavad vesiviljeluse toodangut (25 000 tonni võrra).

Samuti aitab rahastamine ajakohastada avalikku haldust suutlikkuse suurendamise ja inimressursi arengusse ja e-haldusse investeerimise varal.

Põllumajanduses ja maaelu arendamisel edendatakse fondide toel teadmussiiret, innovatsiooni põllumajandus- ja metsandusvaldkonnas (ligi 3 % kogu toetusest), ressursitõhusust ning üleminekut vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele põllumajandus-, toiduainete ja metsandusvaldkonnas (22 % kogu EAFRD toetusest). Põllumajanduse ja kalandusega seotud VKEde toetamine soodustab jätkusuutlikku majanduskasvu ning toetab rannikuäärsete kogukondade meremajandust ja tööturge.

Rahastamis- ja territoriaalsete vahendite kasutamine

Ühtekuuluvuspoliitika programmide raames rahastamisvahendite kaudu saadava raha kasutamine peaks eelduste kohaselt võrreldes eelmise programmitöö perioodiga enam kui neljakordistuma, küündides üle 2,6 miljardi euro. Sedalaadi sekkumismeetme ulatust laiendatakse VKEde konkurentsivõime toetamiselt ja linnade taaselustamiselt energiatõhususele ja taastuvenergiale, veemajandusele, füüsilisest isikust ettevõtjate ja mikroettevõtjate toetamisele ning investeerimisturu tugevdamisele sotsiaalse innovatsiooni ja ettevõtluse abil.

Portugali mandriosa piirkondlikud programmid võimaldavad kasutada integreeritud territoriaalseid investeeringuid, mida arendatakse arengu ja territoriaalse ühtekuuluvuse paktide abil, ning kogukonna juhitud kohalikku arengut lõimitud ja mitut sektorit hõlmavate kohaliku arengu strateegiate kaudu, mille kavandavad ja viivad ellu kohalikud algatusrühmad ja kalandusvaldkonna kohalikud algatusrühmad. Lissaboni ja Porto integreeritud territoriaalsete investeeringute abil rahastatakse linnade säästva arengu integreeritud meetmeid, mida täiendatakse mandriosa piirkondlike programmide konkreetsete suundade abil.

Põhiteave

2. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhusat ja tulemuslikku kasutamist toetavad eeltingimused

Üheteistkümnest valdkondlikust eeltingimusest on seitse täitmata ja neist kolme loetakse väga oluliseks. Kõige raskem on olukord praegu kehtivate õigusaktidega, mis takistavad hoonete energiatõhususe direktiivi nõuetekohast ülevõtmist. Muud täitmata eeltingimused hõlmavad veehinna kujundamise meetodeid ja transporti ning nende puhul on nõutav realistlik ja töövalmis projektide esitamise süsteem. Kokkulepitud tegevuskavade täitmist jälgitakse hoolikalt.

3. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide haldamine

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahelist kooskõla edendatakse neljas peamises valdkonnas: infosüsteemide lõimimine, korrapärase seire ja aruandluse mehhanismid, üldine hindamissüsteem ning seire- ja hindamisvõrgustik, ühtse juurdepääsuportaali loomine.

Kaheksa ühtekuuluvuspoliitika programmi hõlmavad mitut fondi, ühendades ERFi/Ühtekuuluvusfondi ja ESFi vahendite kasutamise. Seoses programmidega „Horisont 2020” ja COSME ning Euroopa ühendamise rahastuga rahastatakse lisameetmeid, teadlikkuse suurendamist ning võimalike toetusesaajate teavitamist ja koolitamist, et innustada riiklikke üksusi neis programmides osalema.

4. Toetusesaajate jaoks tehtavad lihtsustused

Portugali ametiasutused kavatsevad võtta kõikide fondide jaoks vastu lihtsamate eeskirjade ja menetlustega riiklikud õigusaktid, kasutada rohkem lihtsustatud kulumeetodeid ning tõhustada sihtotstarbelist infosüsteemi (ühtne juurdepääsupunkt, parem teave toetusesaajatele, elektroonilised vormid), pidades silmas, et toetusesaajate jaoks tehtavad lihtsustused on programmitöö perioodi 2014–2020 juhtimismudeli peamine tõukejõud. 

1. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid Rumeenias

Majanduslikud ja sotsiaalsed ülesanded seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega

Rumeenia arenev turumajandus on ostujõu pariteedi alusel 13. kohal ELis. Vaid 9,8 % riigi tootmisettevõtjatest tegutseb kõrg-/kesk-kõrgtehnoloogilises sektoris. Kõrgete hindade ja intressimäärade tõttu tekitab eeskätt VKEdele probleeme vahendite kättesaadavus. Teadus- ja arendustegevusele tehtavate valitsemissektori kulutuste osakaal SKP suhtes on ELi madalaim ning ettevõttesiseselt uuendusi loovate VKEde arv väheneb võrreldes ELi keskmisega. Veebipõhised avalikud teenused on võrdlemisi lihtsa ülesehitusega ja hoonete energiatõhususe normid on leebed. Jäätmete ringlussevõtu ja prügilasse saatmise määr on ELi eesmärkidest veel kaugel ning joogivee ja asulareovee direktiivide rakendamine on ajakavast maha jäänud. Muud suured probleemid, mida käsitleti Euroopa poolaasta raames antud poliitilistes soovitustes ja mis on olulised Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide sekkumismeetmete seisukohalt, on seotud transpordi ja energia, tööturu, sotsiaalse kaasamise, vaesuse vähendamise, tervishoiuteenuste kättesaadavuse, haavatavate elanikerühmade (eriti romad), hariduse ja koolituse, haldussuutlikkuse ja kohtusüsteemiga.

Prioriteedid ja tulemused

Rumeenia partnerluslepingu ja programmide üle peetavatel läbirääkimistel on seatud selgemad investeerimisprioriteedid, suurendatud teadusuuringutele ja innovatsioonile mõeldud summat, lähenetud transpordiinvesteeringutele tasakaalustatult ning sobitatud eesmärgid paremini 2020. aasta riiklike eesmärkidega ja Euroopa poolaasta raames antud poliitiliste soovitustega.

Üle 1 miljardi euro ulatuva investeeringuga suurendatakse konkurentsivõimet, tugevdades sidet teadusuuringute, innovatsiooni, aruka spetsialiseerumise valdkondade ja konkurentsivõimeliste sektorite vahel ning hoogustades tehnosiiret. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite mõjul suureneb eeldatavasti võimekus osaleda ELi tasandi teadustöös ning teadustegevusse tehtavate erasektori kulutuste osakaal kasvab 14 % võrra (osakaaluna SKPst). Programmidega toetatavate investeeringute eesmärk on kahekordistada koostöö ulatust uuendusmeelsete VKEde, teadusorganisatsioonide ja tehnosiirdekeskuste vahel. 0,53 miljardi euro suuruse investeeringuga IKTsse aitavad fondid kasvatada IT-sektori lisaväärtust (SKP suhtes) kaks korda ja kergitada e-halduse süsteemide kasutajate osakaalu 35 %-le elanikkonnast. VKEsid, põllumajandusettevõtteid ja -ühistuid, kalandus- ja vesiviljelusettevõtteid toetatakse 3,12 miljardi euroga, millega soodustatakse ajakohastamist, suuremat tootlikkust, kõrgemat püsimajäämise määra ning põllumajanduse ümberkorraldamist. Hinnangute kohaselt kasvab vesiviljelustoodangu maht ligi 260 %. Energia, kliimamuutuste ja ressursitõhususe valdkonna investeeringuteks eraldatakse 10,9 miljardit eurot, sellest 4,9 miljardit eurot keskkonna säilitamiseks ja kaitsmiseks. Ootuste kohaselt peaksid investeeringud vähendama energiatarbimist elamuhoonete puhul poole võrra ja tänavavalgustuse puhul kolmandiku võrra ning edendama kliimat säästvat linnaliikuvust. Lisaks aitavad investeeringud muuta riigi puhtamaks ja ressursitõhusamaks, vähendades poole võrra prügilasse ladestatavate jäätmete hulka, suurendades reovee kogumist, kahandades niisutamiseks vajalikku vee- ja energiatarbimist ning toetades keskkonda ja kliimat säästvaid maa majandamise tavasid.

6,13 miljardi euro suurune investeering üleeuroopalisse transpordivõrku ja transpordivõimaluste kättesaadavusse aitab ajakohastada 400 km raudteed, ehitada 325 km uusi maanteid, 9 km uusi metrooliine ning lühendada keskmist sõiduaega maanteel (42 %) ja raudteel (55 %). Peale selle investeeritakse piirkondlike teede võrku 0,9 miljardit eurot.

Tööjõus osalemise suurendamiseks ettenähtud investeeringut (2,2 miljardit eurot) kasutatakse tööhõive määra kergitamiseks 70 %-le, keskendudes mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele ning muudele haavatavatele elanikerühmadele. Samuti toetatakse maapiirkondade majanduse mitmekesistamist. 3,4 miljardi euroga edendatakse sotsiaalset kaasatust ning vaesuse ja diskrimineerimise vastast võitlust, et ebasoodsas olukorras inimesed (sh romad) pääseksid tööturule ning saaksid parandada oma tervislikku ja sotsiaalset seisundit. Erilist tähelepanu pööratakse kättesaadavate tervishoiu- ja kogukondlike sotsiaalteenuste pakkumisele ning laste ja puuetega inimeste hooldamise vormide muutmisele.

1,65 miljardit eurot on kasutada selleks, et vähendada koolist väljalangemist 11,3 %-le ja suurendada kõrghariduse omandajate osakaalu 26,7 %-le. Ette nähakse ka haridustaristu ajakohastamise toetamine. Kokku peaks inimkapitali tehtavad investeeringud jõudma vähemalt 3,5 miljoni inimeseni.

Fondidest eraldatava 0,8 miljardi euroga aidatakse edendada avalike asutuste institutsioonilist suutlikkust, sellest 0,55 miljardi euroga toetatakse avaliku halduse reformi ja kohtuasutuste tõhususe suurendamist.

Rahastamis- ja territoriaalsete vahendite kasutamine

Suur osa 517 miljoni euro suurusest investeeringust (mis on peaaegu neli korda suurem kui aastatel 2007–2013) antakse rahastamisvahendite kaudu (sh Euroopa Investeerimispanga elluviidav VKEde algatus). Nende eesmärk on toetada VKEsid, põllumajandusettevõtteid ja energiatõhusust, pakkudes neile alg- või kasvuetapis omakapitali, laenu või tagatist.

Programmide kaudu toetatakse 1,18 miljardi euro abil linnade säästvat arengut, üleminekut vähese CO2-heitega majandusele, keskkonnakaitset, vähem soodsas olukorras olevate kogukondade elutingimuste paremaks muutmist ning haridus- ja koolitustaristu parandamist. Fondidest tehakse 1 miljardi euro suurune integreeritud territoriaalne investeering Doonau deltas, mis on eriliste keskkondlike ja sotsiaal-majanduslike raskustega piirkond, ning soodustatakse 880 miljoni euroga kogukonna juhitud kohalikku arengut linna-, maa- ja kalapüügist sõltuvates piirkondades.

Põhiteave

2. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhusat ja tulemuslikku kasutamist toetavad eeltingimused

Mõne investeerimisvaldkonna strateegiadokumendid ei ole veel valminud või neid ei rakendata täielikult. Transpordi üldkava, tervishoiutaristu vajaduste kindlakstegemise ja jäätmekavade põhjal juhitakse taristuinvesteeringuid, samal ajal toob hea ettevõtluse vaimus toimuv avastamisprotsess teadustegevuse ettevõtjatele lähemale ja hoogustab uuendusi. Euroopa poolaasta poliitilisi soovitusi täidetakse poliitikadokumentide abil, kus käsitletakse sotsiaalset kaasatust, võitlust vaesuse ja haridussüsteemist varakult lahkumise vastu, avaliku halduse koondamist ning avalike hangete õigusaktide ja menetluste täiustamist. Kolm EMKFi-põhist eeltingimust on hinnangu kohaselt täitmata. Tegevuskavasid järgides tuleks tingimused täita hiljemalt 2016. aastaks.

3. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide haldamine

Euroopa fondide ministeerium juhib Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud tegevuse kooskõlastamise mehhanismi, mis koosneb partnerluslepingu juhtkomisjonist, valdkondlikest juhtkomisjonidest ja töörühmadest ning kus osalevad valdkondlikud ministeeriumid, asutused ja sidusrühmad. Riiklikul tasandil juhivad programme kolm ministeeriumi. Haldussuutlikkuse parandamise meetmed hõlmavad avalike investeerimisotsuste parandamist, läbipaistvust, eetikat ja usaldusväärsust ning personalihaldust.

4. Toetusesaajate jaoks tehtavad lihtsustused

Rumeenia on võtnud kohustuse muuta taotlejate jaoks ettenähtud juhised lihtsamaks, täiustada avalikke hankeid käsitlevaid õigusakte ja hõlbustada hankemenetlust eraõiguslike toetusesaajate jaoks, kasutada lihtsustatud kuluvõimalusi, hõlbustada ehituslubade saamise menetlust ning lihtsustada ja ratsionaliseerida haldusmenetlusi. Partnerluslepingu koordineerimismehhanismi raames on lihtsustamine ühe töörühma alaline ülesanne. 

1. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid Slovakkias

Majanduslikud ja sotsiaalsed ülesanded seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega

Ehkki Slovakkia on majanduskriisiga hästi toime tulnud, ootavad täitmist suured ülesanded. Riik peab kasvatama oma majanduslikku suutlikkust. Slovakkia on üks kõige kõrgema pikaajalise ja noorte töötuse määraga liikmesriike. Romad on tõrjutud, nende elutingimused on ebarahuldavad ning nad ei ole kuigi hästi tavaharidussüsteemi ja tööturule lõimunud. Kasvupotentsiaali pärsivad kehv transporditaristu ja ebatõhus energiaturg. Teadus- ja arendustegevuse maht on endiselt üks väikseimaid ELis. Samuti on mitu Slovakkia ettevõtluskeskkonna kvaliteedinäitajat suhteliselt madalal tasemel. Neid probleeme on käsitletud Euroopa poolaasta raames antud poliitilistes soovitustes.

Prioriteedid ja tulemused

Fondide rahaga parandatakse ettevõtjate uuendustegevust ja konkurentsivõimet, suurendatakse teadusuuringute ja innovatsioonisüsteemi suutlikkust ning edendatakse teadusorganisatsioonide, kõrgharidus- ja ettevõtlussektori vahelist koostööd. 1,8 miljardi euro väärtuses investeeringuga suurendatakse era- ja avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulutusi 0,8 %-lt 1,2 %-le SKPst. Fondide vahenditega innustatakse erasektorit tegema teadusuuringutele ja innovatsioonile aktiivselt kulutusi, nii et nende osakaal kerkib 0,3 %-lt 0,8 %-le SKPst. Investeeringutingimused tagavad innovatsioonivahendite parema eesmärgipärasuse.

VKEde ning põllumajandus- ja kalandusettevõtete toetamiseks ette nähtud 915 miljoni euroga suurendatakse ettevõtlussektori tootlikkust ja lisaväärtust. Ettevõtluskeskkonna parandamiseks pakutakse ettevõtjatele vajaduspõhiseid teenuseid ja meetmeid, mis lihtsustavad uute ideede majanduslikku kasutamist ja toetavad idufirmasid. Põllumajandusliku toiduainetööstuse konkurentsivõime suurendamiseks ette nähtud investeeringutega toetatakse 1 250 põllumajanduslikku majapidamist ja 400 toitlustusettevõtet. EMKFi abil muudetakse kalandus- ja vesiviljelussektor säästvamaks.

737 miljoni euroga rahastatakse algatusi, millega täiustatakse kõikide tasandite haridus- ja koolitussüsteeme ning tagatakse, et õpilased saavad õiged oskused. Peamised investeerimisvaldkonnad, mis hõlmavad üle 100 000 õpilase ja üliõpilase, on kvaliteetne alusharidus ja lapsehoid, paremad õpitulemused, kaasav haridus ja kutseharidus.

Tööhõive ja sotsiaalse kaasamise edendamisega aidatakse raskustes ja ebasoodsas olukorras olevatest elanikerühmadest pärit inimestel saada teistega võrdväärsed võimalused töö leidmiseks ja hoidmiseks ning ühiskonda lõimumiseks. Umbes 250 000 töötu, eeskätt madala kvalifikatsiooniga inimeste ja pikaajaliste töötute tööturuväljavaated peaksid paranema ning suurt rõhku pannakse noorte töötuse vastu võitlemisele. Toetatakse 150 kohalikku omavalitsusust, kus asuvad kõige vähem soodsas olukorras olevate romade kogukonnad.

Avaliku halduse tõhususse, selle kohtusüsteemi ja õiguskaitsesse investeeritakse 278 miljonit eurot, et vähendada õigus- ja halduskoormust ning edendada rangemaid läbipaistvuse, usaldusväärsuse ja vastutuse nõudeid.

Vähese CO2-heitega majandusse tehtava üle 1 miljardi euro suuruse investeeringu keskmes on üldkasutatavate ja elamuhoonete ning ettevõtete energiatõhususe suurendamine, tõhusama kaugkütte edendamine ja vähem CO2-heidet tekitava arengu tegevuskavade väljatöötamine. Üldkasutatavate hoonete energia lõpptarbimine peaks vähenema 279 miljonit kWh aastas. Investeeringut kasutatakse ka selleks, et suurendada taastuvenergia allikate osakaalu energia lõpptarbimises 10,4 %-lt 15,5 %-le.

805 miljoni euro suurune investeering IKTsse kiirendab lairibaühenduse ja järgmise põlvkonna võrkude levitamist, et saavutada 30 Mbit/s kiirusega ühenduse 100 % leviala kooskõlas digitaalarengu tegevuskava eesmärgiga, parandab kodanikele ja ettevõtjatele pakutavaid teenuseid ning avaliku halduse tõhusust.

Tänu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide 3,7 miljardi euro suurusele investeeringule viiakse lõpule üleeuroopaline transpordivõrk ja suurendatakse transpordivõimaluste kättesaadavust. Investeeringu abil ehitatakse 100 km maanteid ja ajakohastatakse 125 km raudteid. Fondide toel ajakohastatakse ka valitud linnade ühistransport ja parandatakse siseveenavigatsiooni tingimusi, sealhulgas ajakohastatakse Bratislava sadam. Peaaegu 1,5 miljardi euro investeerimisega aidatakse ehitada keskkonnataristu, kaitsta keskkonda ja edendada ressursitõhusust. Rohkem kui 200 000 inimesele pakutakse reovee paremat puhastamist ja üle 12 000 inimese saab kasu üleujutuste eest kaitsvatest meetmetest. Loodusvarade säästva kasutamise ja Slovakkia küllusliku elurikkuse kaitsmise tagamiseks tehtavate jõupingutuste keskmes on 1,2 miljoni hektari põllumajandusmaa kasutamata jätmise ärahoidmine. Keskkonda ja kliimat säästvaid maa majandamise tavasid toetatakse 21 %-l põllumajandusmaast.

Rahastamis- ja territoriaalsete vahendite kasutamine

Rahastamisvahendite kasutamine hoogustub kavakohaselt üle viie korra võrreldes eelmise programmitöö perioodi algse eraldisega ning ulatub umbes 455 miljoni euroni. Suurem osa toetusest läheb VKEdele, energiatõhususele ning keskkonna- ja transporditaristule. Uurida tuleks, millises ulatuses saaks vahendeid kasutada ka teadusuuringutes ja innovatsioonis ning IKTs, sealhulgas lairibataristu jaoks.

Eriprogrammidega tagatakse territoriaalsete vahendite tegelik kasutuselevõtmine. Integreeritud territoriaalsete investeeringute kaudu eraldatakse 890 miljonit eurot peamiselt selleks, et parandada tõhusate ja kvaliteetsete avalike teenuste kättesaadavust ning turvalist ja keskkonnahoidlikku piirkondlikku transporti. Samuti investeeritakse linnade säästvasse arengusse ligi 368 miljonit eurot. Kohalikke partnerlusleppeid edendatakse kogukonna juhitud kohaliku arengu abil. 200 miljonit eurot avaliku sektori kulutusi loob umbes 1 500 töökohta, toetades kohaliku arengu strateegiate kohaste maapiirkondade VKEsid.

Põhiteave

2. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhusat ja tulemuslikku kasutamist toetavad eeltingimused

Teatud investeerimisvaldkondi (näiteks teadustöö) käsitlevad strateegilised raamistikud ei ole lõpetatud ja need tuleb ellu viia kooskõlas kokkulepitud tegevuskavadega. Vastu on võetud tegevuskavad, et soodustada Euroopa poolaasta raames antud poliitiliste soovituste täitmist. Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” meetmete elluviimise seire mehhanism aitab toetada ettevõtluse edendamist. Projektide tõhusama elluviimise aluseks on jäätmekavad ja piirkondlikud transpordi üldkavad.

3. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide haldamine

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud tegevuse kooskõlastamine on valitsuse keskkoordineerimisüksuse ülesanne. Töö sujundamiseks on rakendamises osalevate asutuste arvu vähendatud. Haldussuutlikkuse analüüsis tehti kindlaks valdkonnad (eeskätt avalikud hanked, keskkonnaõigus ja pettusevastase võitluse meetmed), mida tuleb edasi arendada ning mille kvaliteeti ja tõhusust parandada.

4. Toetusesaajate jaoks tehtavad lihtsustused

Slovakkia on võtnud kohustuse lihtsustada ja ühtlustada meetmete valimist, hõlbustada projektide kuludest aruandmist, tagada nõustamis- ja teabeteenust pakkuvate üksuste ühtne võrgustik ning ajakohastada olemasolevaid infosüsteeme kooskõlas e-ühtekuuluvuse põhimõtetega, et vähendada toetusesaajate halduskoormust.

1. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid Sloveenias

Majanduslikud ja sotsiaalsed ülesanded seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega

Pärast üle 9 %-list üldist langust aastatel 2008–2013 kasvas reaalne SKP 2014. aastal hinnangute kohaselt 3,0 %. Investeerimiskulude taastamist on tagant tõuganud peamiselt taristu ehitamine, mida kaasrahastatakse ELi fondidest, ent erasektori investeeringud on jäänud tagasihoidlikuks. Reaalne SKP tõuseb eelduste kohaselt aastatel 2015–2016 keskmiselt 2,2 %. Töötuse määr on endiselt alla ELi keskmise ja see langeb eeldatavasti veelgi. Sellegipoolest valitsevad tööturul ikka veel struktuursed probleemid, mis seisnevad pikaajalises töötuses ning madala kvalifikatsiooniga ja vanemaealiste töötajate väikeses tööhõives.

Prioriteedid ja tulemused

Sloveenia majanduse innovaatilisuse ja konkurentsivõime parandamiseks toetatakse teadusuuringute ja innovatsiooni taristut ning võimet saavutada tipptase. Üle 485 miljoni euro suuruse investeeringu abil suurendatakse era- ja avaliku sektori teadus- ja arendustegevusele tehtavaid kogukulutusi SKP suhtes umbes 2,6 %-lt (2012. aastal) 3 %-le (2020. aastal). Lisaks suureneb innovaatiliste ettevõtjate osakaal 2023. aastaks hinnanguliselt 8,5 %. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide üle 72 miljoni euro suurune investeering suurendab lairibaühenduse leviala ja aitab kaasa tasakaalustatumale piirkondlikule arengule, võimaldades veel rohkem kui 20 000 kodumajapidamisel liituda uue lairibavõrguga, mille kiirus on vähemalt 100 Mbit/s.

VKEde (sh põllumajandus-, kalandus- ja vesiviljelussektoris) toetamiseks ettenähtud 774 miljoni euroga aidatakse parandada ettevõtlust, suurendada tootlikkust ja ettevõtete lisaväärtust. Fondide eesmärk on parandada veelgi ärikeskkonda, tugevdades ettevõtetele pakutavaid teenuseid ja lihtsustades juurdepääsu rahastusele. 1 000 töökoha eeldatava loomisega toetatakse umbes 7 500 ettevõtet. Põllumajanduses saab tehnoloogiasse, kliimamuutustega kohanemisse, loomade heaolusse ning vee- ja energiatõhususse tehtavatest investeeringutest loodetavasti kasu 3,4 % majapidamistest. Veel 3,5 % neist saab toetust meetmetest, mis on ette nähtud noorte põllumajandustootjate ja struktuuriliste muutuste jaoks.

Energia ja kliimamuutuste eesmärkide saavutamiseks investeeritakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest eraldatavad 281 miljonit eurot kasvuhoonegaaside vähendamisse, energiatõhususe suurendamisse ja taastuvenergia allikate kasutamisse. Üldkasutatavate hoonete primaarenergia aastane tarbimine peaks vähenema 23 GWh aastas ja taastuvenergia allikate osakaal kogu energia lõpptarbimisest kerkib 2020. aastaks vähemalt 25 %-le. Võttes arvesse kliimamuutuste tõttu tekkivate looduskatastroofide sagenemist, kulutatakse riskiennetusele ja -juhtimisele 289 miljonit eurot ning üleujutuste eest kaitsvatest toetusmeetmetest saab kasu umbes 38 000 inimest.

Lisaks investeeritakse keskkonnakaitsesse ning ressursside tõhusasse ja säästvasse kasutamisse peaaegu 615 miljonit eurot. Fondide abil parandatakse veesektori taristut, muudetakse kalastus ja vesiviljelus säästvamaks, hoitakse elurikkust ja mereökosüsteeme ning parandatakse linnakeskkonda. Tänu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide sekkumismeetmele hakkab veel 120 000 inimest saama kasu tõhusamast veevarustusest ning 100 000 inimest reovee paremast puhastamisest. Paljudes põllumajanduse keskkonna- ja kliimaalastes lepingutes keskendutakse veemajanduse parandamisele umbes 25 %-l põllumajandusmaast ning mullaerosiooni ärahoidmisele ja mullaharimise parandamisele rohkem kui 27 %-l põllumajandusmaast.

Fondide rohkem kui 262 miljoni euro suuruse investeeringuga aidatakse kõrvaldada üleeuroopalise transpordivõrgu kitsaskohad ning suurendada transporditaristu säästvust ja kvaliteeti. Eelkõige pööratakse tähelepanu raudteetaristu konkurentsivõime parandamisele (25 km ajakohastatud raudteeliine üleeuroopalises transpordivõrgus) ning piirkondliku liikuvuse suurendamisele (parem juurdepääsetavus ja lühem sõiduaeg).

Jätkusuutliku ja kvaliteetse tööhõive toetamiseks on ette nähtud üle 370 miljoni euro algatusteks, millest saavad kasu ligi 49 000 osalejat, eriti pikaajalised töötud, madala kvalifikatsiooniga inimesed, vanemaealised töötajad ja noored. Samuti edendatakse fondide toel aktiivset ja tervislikku vananemist. 239 miljoni euro suurune lisainvesteering oskuste omandamist ja elukestvat õpet toetavasse haridusse, koolitusse ja kutseõppesse võimaldab ligi 43 000 osalisel omandada uus pädevus ja/või parandada oma haridustaset ning rohkem kui 59 000 inimest saavad osa võtta spetsialiseerumise/ümberkvalifitseerumise programmidest. Investeeringute abil jätkatakse tegelemist oskuste tööturule mittevastavuse probleemiga ja tagatakse IKT ulatuslikum kasutamine.

Vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimisega toimetulekuks edendatakse sotsiaalset kaasatust, sotsiaalset ettevõtlust ja sobivat taristut ning pakutakse haavatavatele elanikele kättesaadavaid ja kvaliteetseid teenuseid. 262 miljoni euro suuruse investeeringuga kaasatakse ennetavatesse programmidesse 19 000 haavatavatest sihtrühmadest pärit inimest.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditest (62 miljonit eurot) toetatakse investeeringuid avaliku sektori institutsioonilise suutlikkuse suurendamisse, haldusasutuste tõhususse ning avalikesse teenustesse riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, et rakendada reforme, paremaid eeskirju ja head valitsemistava. Sealjuures toetatakse kohtusüsteemi tõhususe ja kvaliteedi parandamist.

Rahastamis- ja territoriaalsete vahendite kasutamine

Võrreldes eelmise programmitöö perioodiga suurendab Sloveenia oma eraldisi rahastamisvahenditesse enam kui neli korda, mis moodustab ligi 449 miljonit eurot. Suurem osa toetusest kulub VKEde rahastamisvajadusele, eriti seoses teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga, ning (vähemal määral) energiatõhususele.

ERFi 107 miljoni euro suurust investeeringut kasutavad linnavalitsused integreeritud territoriaalsete investeeringute kaudu. Integreeritud territoriaalsete investeeringute kavandatud prioriteedid on linnade taaselustamine, säästev linnaliikuvus ja energiatõhusus. Kohalikke partnerlusleppeid edendatakse kogukonna juhitud kohaliku arengu abil, mis hõlmab 66 % maapiirkondade elanikest. EMKFist investeeritakse kohalike kalastuskogukondade arengusse ja töövõimalustesse ning tõhustatakse kalapüügi- ja vesiviljelusvaldkonna keskkonnaressursse.

Põhiteave

2. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhusat ja tulemuslikku kasutamist toetavad eeltingimused

Lõpule on viimata teatud investeerimisvaldkondade eeltingimused/strateegiad, eriti tervishoiu, transpordi ja aruka spetsialiseerumise valdkonnas, sh püügimahu aruandlust käsitlev EMKFi-põhine eeltingimus. Need tuleb ellu viia kooskõlas kokkulepitud tegevuskavadega. Need kavad hõlmavad ka horisontaalseid küsimusi, nagu avaliku hanke ja keskkonnaalased õigusaktid, ning toetavad Euroopa poolaasta raames antud poliitiliste soovituste täitmist.

3. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide haldamine

Aastatel 2014–2020 on Sloveenia ühtekuuluvuspoliitika rakendamiseks ette nähtud ainult üks mitut fondi hõlmav programm. Kõikide fondidega seotud tegevus kooskõlastatakse partnerluslepingu tasandil. Riigi haldusasutuste suutlikkuse suurendamiseks kasutatakse tehnilist abi.

4. Toetusesaajate jaoks tehtavad lihtsustused

Iga-aastased rakendamise tegevuskavad lihtsustavad projektide sujundamist. Võimaluse korral nähakse ette lihtsustatud kuluvõimaluste kasutamine. 

1. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid Hispaanias

Majanduslikud ja sotsiaalsed ülesanded

Ilmsiks on tulnud Hispaania traditsioonilise kasvumudeli (mis põhineb ehitusel, turismil ja muul väikese lisaväärtuse ja stagneerunud tootlikkusega tegevusel) puudused. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide abiga tuleb toetada üleminekut teadmistepõhisemale, uuendusmeelsemale ja vähem ressursimahukale arengumudelile ning vähendada samal ajal ebavõrdsust, mis on kriisi tõttu suurenenud. Peamised ülesanded on eelarve konsolideerimise raames tootlikkuse ja konkurentsivõime tugevdamine ning tööhõive edendamine, eriti noorte jaoks. Olgugi et 2012. aasta juunis alanud ELi finantsabiprogramm lõppes 2014. aasta jaanuaris rahuldavate tulemustega, on VKEde juurdepääs laenudele endiselt piiratud.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide abil tegeletakse mitme Euroopa poolaasta raames antud poliitilise soovitusega, näiteks investeeritakse inimkapitali, aidatakse (eriti noortel) inimestel tööturule siseneda, lihtsustatakse VKEde juurdepääsu rahalistele vahenditele ning viiakse ellu uut riiklikku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegiat. Suur osa fondide vahenditest (75 % ESFist ja üle 30 % ERFist) koonduvad nendesse valdkondadesse.

Peamised prioriteedid ja tulemused

Tööjõus osalemise ja tööviljakuse suurendamine; hariduse, koolituse ja sotsiaalse kaasatuse põhimõtete parandamine, kusjuures erilist tähelepanu pööratakse noortele ja haavatavatele rühmadele. Kõige tähtsamal kohal on investeerimine inimkapitali ja inimeste abistamine tööturule sisenemisel, võttes eelkõige arvesse noorte töökohti. Haridus- ja koolitussüsteemi (sealhulgas kutseharidust) parandatakse, et noored õpiksid õigeid oskusi. Raskustes ja ebasoodsas olukorras olevatest rühmadest pärit inimestele pakutakse rohkem võimalusi. Rohkem kui 10,8 miljardi euro suuruse rahastuse toel loodetakse aidata tõsta tööhõive määra (hinnanguliselt 2012. aasta 59,3 %-lt 2020. aastal 74 %-le), vähendada haridussüsteemist varakult lahkumist (hinnanguliselt 2012. aasta 24,9 %-lt 2020. aastal peaaegu 15 % eesmärgini) ja kahandada vaesuse või tõrjutuse ohus olevate inimeste arvu 1,5 miljoni võrra.

Suurema lisaväärtusega tegevust tagava tõhusa süsteemi vastuvõtmise toetamine, millega tugevdatakse (muu hulgas põllumajandus- ja kalandussektori) VKEde konkurentsivõimet. VKEde toetamine hõlmab meetmeid, millega edendatakse ettevõtlust ja idufirmasid ning suurendatakse ettevõtjate konkurentsivõimet ja suutlikkust osaleda suure lisaväärtusega tegevuses (sealjuures IKT abil) lõppeesmärgiga jõuda sagedamini rahvusvahelistele turgudele. Prioriteet on rahastusele juurdepääsu lihtsustamine. Majandustegevuse toetamiseks ratsionaliseeritakse vähem arenenud ja üleminekupiirkondade transpordisüsteemi. Üle 9,4 miljardi euro eraldatakse selleks, et tagada kogu elanikkonna juurdepääs 30 Mbit/s kiirusega internetiühendusele (2013. aastal 59 %) ja suurendada eksportivate ettevõtjate arvu märkimisväärselt. Hinnangute kohaselt asub primaarsektorisse tööle 15 000 noort ja 5 % põllumajandusettevõtetest korraldatakse ümber ja ajakohastatakse.

Uuendusmeelse ettevõtluskeskkonna edendamine ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni hoogustamine. Tähelepanu alla võetakse rakenduslik teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon ja IKT, sealhulgas avaliku ja erasektori partnerluslepped ja tehnosiire, eriti VKEde heaks. Kõikidele teadus- ja arendustegevuse taristusse ja projektidesse tehtavatele investeeringutele kohaldatakse nelja järgmist kumulatiivset tingimust: i) need tuleb kanda vastavasse teadusuuringute ja innovatsiooni aruka spetsialiseerumise strateegiasse, ii) need peavad viima tipptasemeni, iii) neil peab olema tõestatud konkurentsieelis ning iv) neil peab olema positiivne sotsiaal-majanduslik mõju. Olulisteks valdkondadeks on inimkapitali arendamine hariduse ja koolituse, sealhulgas kõrghariduse kaudu, koostöö tegemine ettevõtjatega ja erasektori investeeringute suurendamine. Peaaegu 5,7 miljardi euro suuruse rahastuse abil eeldatakse, et erasektori kaasrahastatava teadus- ja arendustegevuse osakaal suureneb 45,6 %-lt (2012. aastal) 60 %-le (2020. aastal), mille tulemusena võtab uuendusliku tehnoloogia kasutustele 25 % Hispaania üle 10 töötajaga ettevõtetest (võrreldes 13,22 %ga aastatel 2010–2012). E-õiguskeskkonna arendamist toetades aidatakse investeeringutega kaasa kohtuasutuste tõhususe suurendamisele.

Loodusvarade tõhusam kasutamine, muu hulgas sinise majanduse potentsiaali arendamine. Ei toetata mitte üksnes energiatõhusust ja taastuvenergiat, vaid ka säästlikku linnatransporti ja sihtotstarbelisi keskkonnainvesteeringuid. Edendatakse säästvat kalandust ja vesiviljelust ning parandatakse mereökosüsteeme ja veeorganismide elurikkust. Rohkem kui 10,4 miljardi euro suuruse rahastuse toel väheneb eeldatavasti järsult hoonete ja ettevõtete energiatarbimine. Samuti hinnatakse, et 14 % põllumajandus- ja metsapiirkondadest hakkavad hõlmama elurikkust toetavad halduslepingud.

Rahastamis- ja territoriaalsete vahendite kasutamine

Hispaania kavatseb eraldada rahastamisvahenditele peaaegu 1,5 miljardit eurot, mida on eelmise perioodiga võrreldes märgatavalt rohkem. Sellest 800 miljonit eurot antakse VKEde algatuse kaudu. Siiski tuleks uurida rahastamisvahendite ulatuslikumat kasutamist IKT, keskkonna- ja transporditaristu ning energiatõhususe edasisteks investeeringuteks, eriti piirkondades, kus rahastamisvahendite kasutamise viisi ei ole veel kavandatud.

Üle 970 miljoni euro investeeritakse linnade säästva arengu integreeritud meetmetesse, mis hõlmavad mitut valdkondlikku eesmärki ja mis on lisatud asjaomastesse linnastrateegiatesse. Integreeritud territoriaalseid investeeringuid kasutatakse vähemalt viiel juhul 31 . Rohkem kui 900 miljonit eurot antakse kogukonna juhitud kohaliku arengu kaudu 32 .

Põhiteave

2. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhusat ja tulemuslikku kasutamist toetavad eeltingimused

Täitmata on veel mõned valdkondlikud eeltingimused, peamiselt vee, jäätmete, transpordi ja tööhõive valdkonnas. Siiski on kehtestatud sobivad tegevuskavad.

3. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide haldamine

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde kooskõlastatakse eristruktuuride (koordineerimis-, hindamis- ja seirekomisjonid) ja valdkondlike võrgustike (side, teadusuuringud ja innovatsioon, linnad, keskkond, võrdsed võimalused, sotsiaalne kaasamine, maapiirkondade küsimused ja kalandus) kaudu.

Rakendussüsteemi on lihtsustatud vahendusasutuste vähendamise, riiklike ja piirkondlike vahendusasutuste ning eri ERFi programmide kulutuste üksteisest eraldamise ning sagedasema e-halduse kasutamise teel.

4. Toetusesaajate jaoks tehtavad lihtsustused

Edaspidi hoogustatakse märgatavalt kindlate määrade ja lihtsustatud kuluvõimaluste kasutamist, nagu seda on õigusaktides lubatud. 

1. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid Rootsis

Majanduslikud ja sotsiaalsed ülesanded seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega

Rootsi SKPd ja tööhõivet on elavdanud suurenev sisenõudlus. Kodumajapidamiste tarbimine on suurenenud ja seda on toetanud madalad intressimäärad, suurem kasutatav tulu ja ekspansiivne eelarvepoliitika. Valitsemissektori tarbimiskulud kasvavad sisserändajate lõimimisele, haridusele ja eakate hooldamisele tehtavate kulutuste suurenemise tõttu. Euroopa poolaasta raames antud poliitiliste soovituste täitmisel on Rootsi vähe edasi liikunud. Hoolimata suhteliselt tagasihoidlikust majandustegevusest on tööhõive kasvanud viimastel aastatel eriti jõuliselt. See taastus finantskriisist kiiresti ja on juba naasnud kriisieelsele tasemele, nii et selle määr on ELis üks kõrgemaid. Sellegipoolest on töötus tööjõu kasvu tõttu püsinud mitu aastat 8 % juures. Rootsi tööturu jätkuv ülesanne on lõimida suur arv majanduslikult ja sotsiaalselt haavatavaid inimesi. Analüüs näitab, et Rootsi on väga heal positsioonil, sest ta on saavutanud juba suurema osa strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidest ja seab eesmärke, mis ulatuvad nendest isegi kaugemale.

Prioriteedid ja tulemused

Rootsi on otsustanud keskenduda järgmistele prioriteetidele, mis on tihedalt seotud aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega: 1) toetada konkurentsivõimet, teadmisi ja uuendusmeelsust; 2) suurendada jätkusuutlikuks majanduskasvuks vajalikku ressursside säästvat ja tõhusat kasutamist; 3) suurendada tööhõivet, tööalast konkurentsivõimet ja parandada juurdepääsu tööturule.

Teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni toetatakse 330 miljoni euro suuruse investeeringuga, mis tagab Rootsile uuendusvaldkonnas juhtiva koha. Programmide abil luuakse tugev teadustegevuse ja innovatsiooni keskkond, et tihendada teadusasutuste ja tööstuse vastastikust suhtlemist, suurendada ettevõtete võimet viia oma tooted turule ja hoogustada veelgi innovatsiooni. Rootsi kasutab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde selleks, et viia aruka spetsialiseerumise strateegiad ellu kõigis kaheksas piirkonnas, kaasates üle 5 600 ettevõtja, kes teevad oma pädevusvaldkonnas teadusasutustega koostööd ning saavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetust uute toodete turuleviimiseks. Vähese CO2-heitega majandusele üleminekut kõigis Rootsi sektorites toetatakse 200 miljoni euroga.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidel on Rootsis oluline osa VKEde konkurentsivõime suurendamisel – kõikidesse sektoritesse, sh põllumajandusse ja kalandusse, investeeritakse 500 miljonit eurot. Peale selle kulub 250 miljonit eurot IKT kättesaadavuse ja kasutamise täiustamisse, peamiselt riigi põhjaosas.

Fondide toel pööratakse tähelepanu ka tööalase konkurentsivõime suurendamisele eriti töötute noorte ja sisserändajate, kuid ka tööga hõivatud isikute hulgas, et vältida (pikaajaliselt) töötuks jäämist. Tööalast konkurentsivõimet ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning töökohtade loomist toetatakse 818 miljoni euroga, sealhulgas 44 miljonit eurot pärineb noorte tööhõive algatusest. Hinnangute kohaselt avaldab see otsest mõju vähemalt 300 000 kodaniku ametialasele ja sotsiaalsele elule. Abi antakse hinnanguliselt vähemalt 40 000 töötule noorele kogu Rootsis ja noorte tööhõive algatuse raames pakutakse teenuseid veel 20 000 noorele.

Keskkonna vallas keskendutakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide abil ökosüsteemide taastamisele, hoidmisele ja tõhustamisele, eriti põllumajanduses, kalanduses ja metsanduses. Üle 28 % põllumajandusmaast hakkavad hõlmama lepingud elurikkuse kohta ja umbes 33 % lepingud parema veemajandamise kohta. Kalandusvaldkonnas toetatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditest peamiselt läbivaadatud ühise kalanduspoliitika (sealhulgas tagasiheitmise keelu) rakendamist ja muid merekeskkonna kaitsmiseks ja taastamiseks võetavaid meetmeid. Reageerides maapiirkondade uuendusvajadusele, rakendab Rootsi Euroopa innovatsioonipartnerlust, mille abil saab edastada teadustöö tulemusi põllumajandustootjatele ja maapiirkondade ettevõtetele, ning kavatseb luua umbes 170 000 kohta koolituskursustel. Veel loodab Rootsi luua fondide toel 3 400 maapiirkonna töökohta väljaspool põllumajandussektorit ning edendada juurdepääsu teenustele ja taristule kuni 43 % maapiirkondade elanike jaoks.

Rahastamis- ja territoriaalsete vahendite kasutamine

Programmitöö perioodil 2014–2020 kasutatakse rahastamisvahendeid rohkem ja see kergitab ERFi eraldise 133 miljonile eurole, mis kujutab endast 80 % tõusu võrreldes aastatega 2007–2013. Kavas on kolme liiki rahastamisvahendid: kaheksa piirkondlikku riskikapitalifondi VKEde toetamiseks, fondide fond, millega toetatakse erariskikapitalifonde kogu riigis, ja riiklik keskkonnafond, et edendada üleminekut vähese CO2-heitega majandusele. Rootsi kasutab ERFi eraldist ainult omakapitalivahendite jaoks VKEde üldisel abistamisel ja energiasektori toetamisel.

Programmidega tagatakse territoriaalsete vahendite kasutuselevõtmine. Kolm ERFi programmi hõlmavad linnade säästva arengu strateegiate elluviimist ja ühe puhul kasutatakse integreeritud piirkondlike investeeringute käsitlust. Fondidest investeeritakse kohalikku arengusse ja üle 50 % maaelanikest saab abi kohaliku arengu strateegiatest, mille viivad ellu 50 kohalikku algatusrühma kogu riigis. Maa-, linna- ja keskmise asustusega piirkondade kohalikke partnerlusleppeid ning maa- ja linnapiirkondade vahelisi sidemeid edendatakse sihtotstarbelise riikliku mitut fondi hõlmava programmiga, mis ühendab ERFi ja ESFi ning on ette nähtud eranditult kogukonna juhitud kohalikuks arenguks.

Põhiteave

2. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhusat ja tulemuslikku kasutamist toetavad eeltingimused

Rootsi on täitnud kõik asjaomased eeltingimused peale ühe, mis käsitleb energiatõhusust, ja lisaks ühe üldise eeltingimuse statistiliste süsteemide ja tulemusnäitajate kohta seoses kogukonna juhitud kohaliku arengu rakenduskavaga.

3. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide haldamine

Kõikide Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud tegevuse peamine kooskõlastusorgan on „Fondsamordningsgruppen” (fondide koordineerimise rühm), kelle ülesanne on tagada vajalik koostöö piirkondliku ja majandusliku kasvu ameti, Rootsi ESFi nõukogu ja Rootsi põllumajandusameti vahel, kes on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide haldamise eest vastutavad riiklikud ametiasutused.

4. Toetusesaajate jaoks tehtavad lihtsustused

Korraldusasutused on astunud juba suure sammu lihtsustamise poole, võimaldades toetusesaajatel projekte elektrooniliselt hallata. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamist hakatakse täiesti elektrooniliselt haldama 2016. aastal. ESFi puhul kasutatakse toetusesaajate jaoks uut lihtsustatud kuluvõimalust, mille aluseks on komisjonis 9. juulil 2015 vastu võetud delegeeritud õigusakt. 

1. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid Ühendkuningriigis

Majanduslikud ja sotsiaalsed ülesanded seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega

Ühendkuningriigi majandus kasvas 2014. aastal 2,8 %, mis oli parim näitaja alates 2006. aastast. 2015. aastal peaks kasv olema prognooside kohaselt 2,5 %. Tööhõive määr on praegu kõrgeimal täheldatud tasemel (73,5 %). Töötuse määr (5,5 %) on peaaegu seitsme aasta madalaim ja jätkab langemist.

Ühendkuningriigi tööturu olukord on üldiselt hea, kuid tööviljakuse kasv on loid. Põhioskuste tase on madalam kui võrreldavates riikides ning Ühendkuningriigi tööturgu iseloomustab ka vaeghõive, teatud rühmade väike töötundide arv ja üleminekute vähesus. Laste vaesuse ja väikese sissetulekuga majapidamistega on seotud probleemid, mida võivad suurendada varasemate tulumaksusoodustuste muudatused, samuti võivad need mõjutada tööjõus osalemise ajendeid.

Üks Ühendkuningriigi probleeme on väike tootlikkus. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide abiga saab tegeleda mitme tootlikkust mõjutava teguriga, suurendades kapitalimahukust ning investeerides teadus- ja arendustegevusse (arukas majanduskasv), haridusse ja oskustesse (kaasav majanduskasv). Ühendkuningriik on juba eraldanud arvestatavaid riiklikke vahendeid strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamiseks, võttes arvesse talle Euroopa poolaasta raames antud asjaomaseid poliitilisi soovitusi. Kuigi Ühendkuningriik on võtnud kohustuse täita laiemaid poliitikaeesmärke, ei ole ta ühinenud strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega, sealhulgas nendega, mis on seotud tööhõive määra, teadus- ja arendustegevuse kulutuste tasemega, haridussüsteemist varakult lahkumisega ja kõrgharidusse kaasamisega.

Prioriteedid ja tulemused

Aastatel 2014–2020 aidatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide abil strateegia „Euroopa 2020” täitmisele otseselt kaasa rohkem kui 16 miljoni euroga. Eeldatakse, et tänu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide 1,6 miljardi euro suurusele eraldisele meelitatakse rohkem (127,5 miljoni euro väärtuses) erainvesteeringuid innovatsiooni ja teadusuuringutesse.

IKT taristu parandamiseks investeeritakse 266 miljonit eurot, et ületada selged turutõrked ja esitada kavandatavaid algatusi eesmärgiga tõsta kohalikku kasvumäära ja parandada kasvu kvaliteeti ning laiendada IKT kasutuselevõtmist ettevõtetes.

VKEsid toetatakse 2,4 miljardi euro suuruse investeeringuga, et kõrvaldada kasvu takistavad tõkked vahendite kättesaadavuse, ärinõustamise, tarneahela arendamise ja valdkondliku toetuse kaudu (sh põllumajandus-, kalandus- ja vesiviljelussektorile). Kõige tähtsam ülesanne on parandada vahendite kättesaadavust, liiati kui võtta arvesse, et mitmes Ühendkuningriigi osas on investeerimisfondidest vajaka.

1,4 miljardi euroga aidatakse luua vähese CO2-heitega keskkonnatehnika, kaupade ja teenuste turgu (toetades näiteks uuendusi, tehes tööd tarneahelate ja rahastamisvahenditega ning soodustades transpordiliikide muutmist), edendada energiatõhususe suurendamist (muu hulgas ettevõtetes ja tööstusprotsessides), ning parandada energiatarbimist umbes 15 500 kodumajapidamises. Investeeringuga toodetakse 45 158 MW rohkem taastuvenergiat, toetatakse vähese CO2-heitega erilahendusi (näiteks arukad linnad ja säästvad liikuvusvõimalused), vähese CO2-heitega ja keskkonnahoidlikke ühistranspordisüsteeme ning kasutatakse ära mere energiavarude potentsiaal.

Umbes 4,5 miljardi euroga aidatakse kaasa kliimamuutuste poliitika ning säästliku maakasutuse ja majandamise prioriteetide saavutamisele. Seda tehakse sihtotstarbeliste põllumajandus-, keskkonna- ja kliimameetmete kaudu ning üleujutuste ja rannikuala erosiooniga seotud riskide juhtimise teel. Fondide abil kiirendatakse kalandus- ja vesiviljeluspiirkondade säästvat arengut. Samuti parandatakse mereökosüsteeme ja veeorganismide elurikkust. Hinnanguliselt vähendatakse fondide toel kasvuhoonegaase 554 048 tonni CO2-ekvivalenti aastas.

Üleeuroopalise transpordivõrgu toimimise parandamist vähem arenenud piirkondades toetatakse rohkem kui 360 miljoni euroga.

ESFi osakaal Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondides on 45,9 % (5 148 691 817 eurot). Noorte tööhõive algatus on kättesaadav Sise-Londonis, Merseyside’is, Tees Valleys ja Durhamis, Lääne-Midlandsis, Edela-Šotimaal, Kingston upon Hullis, Thurrocki linnas, Notthinghamis ja Leicesteris.

Ühendkuningriigi rakenduskavade prioriteedid on vähendada tööturule sisenemist, tööl püsimist või tööalaste edusammude tegemist takistavaid tegureid, sealjuures pakkudes koolitusi oskuste arendamiseks ja muud tuge ning pöörates erilist tähelepanu töötuse ja hõivatuse vahelisele üleminekule. Eeskätt keskendutakse ebasoodsas olukorras olevatele inimestele ja noortele. Ühendkuningriik eraldab 1,1 miljonit eurot kogu ESFi 5,1 miljoni suurusest toetusest sotsiaalsele kaasatusele, võideldes vaesuse ja diskrimineerimisega.

Peamised eeldatavad tulemused hõlmavad uuenduslike ettevõtjate osakaalu suurenemist (sealhulgas tänu tihedamale koostööle VKEde ja teadusasutuste vahel ning British Business Banki kavandatavatele kaasamismeetmetele), paremat juurdepääsu ülikiirele lairibaühendusele ja selle kasutamise sagenemist kooskõlas ELi digitaalarengu tegevuskavaga, vähese CO2-heitega majandusele ülemineku toetamist, säästliku maamajanduse paranemist põllumajanduses ja metsanduses, noorte ja pikaajaliste töötute passiivsuse vähenemist ning koolitustaseme ja oskuste paranemist.

Rahastamis- ja territoriaalsete vahendite kasutamine

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde kasutatakse selleks, et parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele, suurendades olemasolevate vahendite pakkumist turutõrgete korral ning luues tugiteenuseid. Konkreetseid ettepanekuid rahastamisvahendite võimalikuks kasutamiseks ei ole veel kinnitatud, sest eelhindamine on alles pooleli. Siiski viitab praegune olukord sellele, et Ühendkuningriik suurendab eraldisi rahastamisvahenditele 50 % võrra võrreldes aastatega 2007–2013, mis tähendab, et need ulatuvad üle 1 miljardi euro. Suuremat osa kasutatakse VKEde toetamiseks ning innovatsiooni ja energeetika valdkonnas. Peale selle saab programmide puhul uurida võimalusi, kuidas kasutada rahastamisvahendeid lairibaühenduse pakkumiseks ja keskkonnataristu jaoks.

Territoriaalsete probleemide puhul tuleb silmas pidada eeskätt seda, et vähemalt 5,4 % ERFi vahenditest investeeritakse linnade säästva arengu meetmetesse Inglismaa linnades ja linnakeskustes. Programmi LEADER jaoks määratakse Ühendkuningriigis vähemalt 5 % maaelu arengu programmide jaoks ettenähtud EAFRD toetuse kogusummast. Inglismaa kogukonna juhitud kohaliku arengu toetamiseks määratakse ERFist 48,5 miljonit eurot ja ESFist 58,3 miljonit eurot. Integreeritud territoriaalsed investeeringud leiavad kasutamist linnade säästvas arengus ning integreeritud lähenemise kohase investeerimisvahendina Cornwalli ja Scilly saarte vähem arenenud piirkondades. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamiseks annab väärtuslikku inspiratsiooni ka Atlandi ookeani vesikonna strateegia.

Põhiteave

2. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhusat ja tulemuslikku kasutamist toetavad eeltingimused

Ühendkuningriigi halduse detsentraliseeritud ülesehituse tõttu on üldiste ja valdkondlike eeltingimuste üksikasjalik hinnang esitatud programmi tasandil. Kõik üldised ja valdkondlikud eeltingimused on täidetud.

3. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide haldamine

Et saada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest suurimat kasu, rakendatakse mitut muud ELi (näiteks programmi „Horisont 2020”) ja riiklikku poliitikavahendit. Ühendkuningriik on kasutusele võtnud mehhanismid, millega tagatakse kooskõla Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning teiste ELi ja riiklike vahendite vahel.

4. Toetusesaajate jaoks tehtavad lihtsustused

Korraldusasutused töötavad välja meetmeid, mille hulka kuulub ühekordsete maksete ja lihtsustatud kuluvõimaluste ulatuslikum kasutamine, et kindlustada toetusesaajate ja haldusasutuste halduskoormuse tõhus vähendamine.

(1)

Kõigi ELi vahendite summa Euroopa territoriaalse koostöö (edaspidi „ETK”) programmide jaoks, milles Austria osaleb.

(2)

 Kõigi ELi vahendite summa ETK programmide jaoks, milles Belgia osaleb.

(3)

Kõigi ELi vahendite summa ETK programmide jaoks, milles Bulgaaria osaleb.

(4)

Kõigi ELi vahendite summa ETK programmide jaoks, milles Horvaatia osaleb.

(5)

 Kõigi ELi vahendite summa ETK programmide jaoks, milles Küpros osaleb.

(6)

Kõigi ELi vahendite summa ETK programmide jaoks, milles Tšehhi osaleb.

(7)

Kõigi ELi vahendite summa ETK programmide jaoks, milles Taani osaleb.

(8)

 Kõigi ELi vahendite summa ETK programmide jaoks, milles Eesti osaleb.

(9)

 Kõigi ELi vahendite summa ETK programmide jaoks, milles Soome osaleb.

(10)

 Selle tulemuse saamiseks liidetakse kokku sellele näitajale väärtust andvate programmide asjaomased ühised väljundnäitajad.

(11)

Selle tulemuse saamiseks liidetakse kokku sellele näitajale väärtust andvate programmide asjaomased ühised väljundnäitajad.

(12)

Euroopa Sotsiaalfond, noorte tööhõive algatus ja tehniline abi.

(13)

Kõigi ELi vahendite summa ETK programmide jaoks, milles Prantsusmaa osaleb.

(14)

Kõigi ELi vahendite summa ETK programmide jaoks, milles Saksamaa osaleb.

(15)

Kõigi ELi vahendite summa ETK programmide jaoks, milles Kreeka osaleb.

(16)

Kõigi ELi vahendite summa ETK programmide jaoks, milles Ungari osaleb.

(17)

Kõigi ELi vahendite summa ETK programmide jaoks, milles Iirimaa osaleb.

(18)

Sealhulgas 14 670 000 eurot, mis vastab ülekandele esimesest sambast (piirmäär).

(19)

Kõigi ELi vahendite summa ETK programmide jaoks, milles Itaalia osaleb.

(20)

Kõigi ELi vahendite summa ETK programmide jaoks, milles Läti osaleb.

(21)

Kõigi ELi vahendite summa ETK programmide jaoks, milles Leedu osaleb.

(22)

Kõigi ELi vahendite summa ETK programmide jaoks, milles Luksemburg osaleb.

(23)

Kõigi ELi vahendite summa ETK programmide jaoks, milles Malta osaleb.

(24)

Kõigi ELi vahendite summa ETK programmide jaoks, milles Madalmaad osalevad.

(25)

 Kõigi ELi vahendite summa ETK programmide jaoks, milles Poola osaleb.

(26)

 2012. aasta andmed.

(27)

Kõigi ELi vahendite summa ETK programmide jaoks, milles Portugal osaleb.

(28)

Kõigi ELi vahendite summa ETK programmide jaoks, milles Rumeenia osaleb.

(29)

Kõigi ELi vahendite summa ETK programmide jaoks, milles Slovakkia osaleb.

(30)

Kõigi ELi vahendite summa ETK programmide jaoks, milles Sloveenia osaleb.

(31)

Blue ITI (Atlandi piirkonna strateegia), Mar Menor (Murcia), Cádiz, Extremadura, Teruel.

(32)

 Peamiselt maa- ja rannikupiirkondades, kuid teatud tingimustel ka mõnes väga koormatud linnapiirkonnas.

(33)

 Kõigi ELi vahendite summa ETK programmide jaoks, milles Hispaania osaleb.

(34)

Kõigi ELi vahendite summa ETK programmide jaoks, milles Rootsi osaleb.

(35)

Kõigi ELi vahendite summa ETK programmide jaoks, milles Ühendkuningriik osaleb.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,14.12.2015

COM(2015) 639 final

LISAD

III LISA. Täiendavuse üldine hindamine (ühissätete määruse artikkel 95)
IV LISA. Partnerluslepingute ja -programmide esitamise ja vastuvõtmise ajastus

järgmise dokumendi juurde:

Komisjoni teatis

Investeerimine töökohtade loomisse ja majanduskasvu elavdamisse: Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide panuse maksimeerimine

III lisa. Täiendavuse üldine hindamine (ühissätete määruse artikkel 95)

Täiendavus on ühtekuuluvuspoliitika aluspõhimõte. See tähendab, et fondidest (ERF, ESF, Ühtekuuluvusfond) täiendatakse, aga ei asendata liikmesriigi avaliku sektori või võrdväärseid struktuurseid kulutusi.

Täiendavuse kontrollimist on uuel programmitöö perioodil (2014–2020) märkimisväärselt lihtsustatud, kasutades selleks kõige olulisemaid avaliku sektori investeeringute näitajaid.

Kõnealune põhimõte on nüüd täielikult kooskõlas ELi majanduse juhtimisega, kuna selle kontrollimisel võetakse aluseks liikmesriikide esitatud stabiilsus- ja lähenemisprogrammides sisalduv teave.

Komisjon kontrollib täiendavuse põhimõttele vastavust liikmesriikides, kus vähem arenenud piirkondade elanikkond moodustab vähemalt 15 % kogurahvastikust. Vastavust kontrollitakse ainult 14 liikmesriigis, neist üheteistkümnes riiklikul tasandil (Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Eesti, Läti, Leedu, Ungari, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia ja Horvaatia) ja kolmes piirkondlikul tasandil (Itaalia, Kreeka ja Sloveenia).

Komisjoni poolt vastu võetud iga-aastases majanduskasvu analüüsis on korduvalt nõutud avaliku sektori kulutuste struktuuri parandamist, et see soodustaks majanduskasvu. Selle eesmärgi saavutamise seisukohalt on täiendavuse põhimõte väga oluline, kuna sellega tagatakse, et investeeritakse ka teatav summa riiklikest rahastamisvahenditest.

Liikmesriigid on sätestanud oma eesmärgid terveks programmitöö perioodiks (2014–2020) vastavates partnerluslepingutes.

Ajavahemikul 2014–2016 kogutakse täiendavuse nõude abil ligikaudu 45 miljardit eurot, mis moodustab umbes 2,8 % asjaomaste liikmesriikide ja piirkondade keskmisest SKPst.

Tähelepanekute järgi on kõrgeimad eesmärgid seadnud Rumeenia, Bulgaaria ja Poola, samas kui Kreeka, Itaalia ja Portugali võetud kohustused on madalaimad võrreldes nende vastava SKPga 1 .

IV LISA. Partnerluslepingute ja -programmide esitamise ja vastuvõtmise ajastus

(1)

Kreekas, Itaalias ja Sloveenias osutab seatud eesmärk valitsemissektori kapitali kogumahutusele põhivarasse vähem arenenud piirkondades, kuna nendes riikides kontrollitakse täiendavust piirkondlikul tasandil (kapitali kogumahutus põhivarasse vähem arenenud piirkondades / riigi SKP).