EUROOPA KOMISJON
Brüssel,10.2.2016
COM(2015) 401 final/2
CORRIGENDUM
This document corrects document COM(2015)401 final of 19.8.2015
Concerns all language versions.
Correction of identified clerical errors on page 8, section 6, first paragraph.
The text shall read as follows:
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
Euroopa Liidu teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse 2014. aasta aruanne
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
Euroopa Liidu teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse 2014. aasta aruanne
1.Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse aastaaruande taust
Euroopa Liidu (EL) teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse aastaaruanne koostatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 190 kohaselt. Aruande eesmärk on anda ülevaade aruandeaasta jooksul võetud põhimeetmetest.
2.2014. aasta laiem poliitiline taust
2014. aasta oli ELi jaoks suurte poliitiliste muutuste aasta. Valiti uus Euroopa Parlament, novembris astus ametisse komisjoni uus koosseis ja Euroopa Ülemkogu etteotsa asus esimest korda uus president, kes on pärit uuest, pärast 2004. aastat liitunud riigist. Et jätkata liikmesriikide juba tehtud edusamme Euroopa majanduse juhtimisel tagasi tõusuteele, tutvustas komisjoni värskelt valitud president Jean-Claude Juncker tegevuskava töökohtade loomiseks ning majanduskasvu, õigluse ja demokraatlike muutuste tagamiseks. Tegevuskava põhineb kolmel sambal – struktuurireformid, eelarvepoliitika usaldusväärsus ja investeeringud – ning selles sätestatakse kümme selget prioriteeti, et inimesed tööle tagasi aidata ja Euroopa majandust elavdada. Tehti ettepanek uue investeerimiskava kohta, mille eesmärk on kasutada järgmise kolme aasta jooksul 315 miljardi euro ulatuses avalikke ja erainvesteeringuid. Jaanuaris 2015 esitas Euroopa Komisjon ettepaneku Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi määruse kohta, mille nõukogu ja Euroopa Parlament peaksid vastu võtma 2015. aasta suvel. Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi tagatisfondi toetatakse programmist „Horisont 2020”. See võimaldab teha teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas edasisi investeeringuid.
2014. aastal jätkati jõupingutusi eelarve konsolideerimiseks, mis on hakanud enamikus liikmesriikides vilja kandma. 2013. aasta teises kvartalis alanud Euroopa majanduse järkjärguline elavnemine sai 2014. aastal hoogu juurde ning ELi SKP hakkas pärast mõningast möödunudkevadist kahanemist 2014. aasta lõpus taas kasvama, suurenedes aasta arvestuses 1,4 % 1 .
3.„Horisont 2020” projektikonkursside korraldamine
ELi seni mahukaim teadusuuringute ja innovatsiooni programm „Horisont 2020”, mille seitsmeaastase perioodi eelarve ulatub peaaegu 80 miljardi euroni, sai alguse detsembris 2013. Sellele järgnes kohe 2014.–2015. aastaks 15 miljardi euro suuruse eelarvega esimene tööprogramm, mis hõlmas 12 prioriteetset valdkonda. Projektikonkurssidega alustati õigel ajal ja „Horisont 2020” mugavalt kasutatavad IT-süsteemid toimisid algusest peale. Uuele probleemipõhisele käsitusele tugineva lihtsustatud kaheaastase tööprogrammi loomisel võeti arvesse, et sellesse kaasataks strateegilise kavandamise protsessi kaudu ELi poliitilised eesmärgid – see tugevdab lõimitust, sisaldab põhijooni ja uudsust ning loob suuremat mõju ja väärtust. 34 riigis korraldati laiaulatuslik teabekampaania, mille üritustel osales umbes 10 000 inimest. Seejärel leidsid aset riikliku ja piirkondliku taseme teabeüritused.
Esimesed 100 projektikonkurssi lõppesid 1. detsembril 2014 ja nende käigus esitati kokku 37 000 taotlust. 2015. aasta aprilliks oli allkirjastatud üle 3 200 toetuslepingu taotletava kogusummaga 5,4 miljardit eurot. Taotluste keskmine edukuse määr oli 12–14 %.
Euroopa Komisjon jälgis esimeste projektikonkursside elluviimist ja lihtsustamismeetmete tõhusust. Selle järelevalvetegevuse käigus konsulteeriti liikmesriikide, teadlaskonna, tööstuse esindajate ja sidusrühmadega. Kokkuvõte saadud kogemustest on esitatud allpool.
Projektikonkurssidel osalemine
Ulatuslik osalemine esimestel projektikonkurssidel kinnitas „Horisont 2020” probleemipõhise käsituse atraktiivsust ning nõudlust piiriülese koostöö järele teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas. Enamik sidusrühmi, sealhulgas väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, väljendasid selget heameelt esimeste projektikonkursside laiahaardelise teemavaliku üle. 2014. aasta konkursside puhul täheldati suurt osalemist. See tõi aga kaasa eelmise raamprogrammiga võrreldes madalama edukuse määra. Kui ühest küljest pandi rohkem rõhku tipptaseme valimisele, siis teisest küljest võis see programmi atraktiivsust pikema aja jooksul vähendada. Seega on järgmisse tööprogrammi kavandatud meetmed, millega saaks suurt nõudlust ohjata ning säilitada samal ajal ettekirjutusi vältiva probleemipõhise käsitusviisi.
Hoolimata „Horisont 2020” esimestel projektikonkurssidel saadud arvukatest taotlustest ja hindamissüsteemidele avalduvast survest suudeti hoida hindamismenetluses ekspertide valimisel ja koosseisu moodustamisel kõrget taset.
Lihtsustamine
Sidusrühmad hindasid kõrgelt veebipõhist osalejate portaali 2 . See toimib „Horisont 2020” ühtse võrguväravana, mille kaudu saab esitada taotlusi, registreerida osalejate organisatsioone ja eksperte ning teha makseid. „Horisont 2020” uue põlvkonna IT-süsteemid, mis võimaldavad käsitleda taotlusi ja toetusi ilma pikaleveniva paberipõhise kooskõlastusringita (elektroonilised allkirjad), ning äritoimingute lihtsustamine on taotlejate jaoks bürokraatiat vähendanud. Esmase statistika kohaselt on suuremal jaol juhtudest (u 95 %) toetuse määramiseni kuluva aja kohta kehtestatud kaheksa kuu nõue täidetud.
Teadusuuringute ja innovatsioonitsükkel
Erasektori esimestes projektikonkurssides osalemise osakaal ulatus allkirjastatud toetuslepingute poolest 31 %ni ja ELi rahalise toetuse saamise poolest 28 %ni. Seitsmenda raamprogrammi sellekohased määrad on vastavalt 30 % ja 25 %. Erasektori osalemine on eriti suur sammaste puhul, mis on seotud juhtpositsiooniga tööstuses ja ühiskondlike väljakutsetega.
Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd)
„Horisont 2020” on väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks ligitõmbav. Tulemused näitavad, et EL on eraldamas VKEdele 20 % eesmärkide „ühiskondlikud väljakutsed” ja „juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia vallas” kombineeritud eelarvest. Programmi „Horisont 2020” VKEde uus rahastamisvahend juurutati edukalt ja see oli 2014. aastal kõige populaarsem skeem, mille raames laekus üle 8 100 taotluse (1. etapis 6 900 ja 2. etapis 1 200). See paelus uusi tulijaid ning paljulubava uuenduste ja majandusliku potentsiaaliga VKEsid. Näiteks tegutsesid umbes pooled 1. etapi esimestest toetusesaajatest (esimesel vahetähtajal 155 rahastatud projekti) juba Euroopa ja/või maailmaturul.
Sotsiaal- ja humanitaarteadused
„Horisont 2020” on märkimisväärselt suurendanud sotsiaal- ja humanitaarteaduste võimalikke toetusi süsteemse poliitika kaudu, mille eesmärk on kaasata sotsiaal- ja humanitaarteadused kõikidesse programmi osadesse, mis hõlmavad juhtpositsiooni progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia valdkonnas. Sellistes valdkondades nagu ühiskondlikud väljakutsed, juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia valdkonnas, teadus koos ühiskonnaga ja ühiskonna heaks, tipptaseme levitamine ja osaluse laiendamine ning teadustaristu märgiti 2014. ja 2015. aasta projektikonkurssides sotsiaal- ja humanitaarteadustega seonduvaks 37 % teemadest. Lisaks oli sotsiaal- ja humanitaarteadustel tähtis osa ühiskondlike väljakutsete erieesmärgis „Kaasav, innovatiivne ja kaasa mõtlev ühiskond”, kus 80 % teemadest märgiti sotsiaal- ja humanitaarteaduste alla kuuluvaks. Sotsiaal- ja humanitaarteaduste toetusesaajatele eraldati 2014. aastal kokku 212 miljonit eurot: ühiskondlike väljakutsete samba raames 194 miljonit ja tööstuse juhtpositsiooni samba raames 18 miljonit eurot.
Samuti leidis tõendust, et sotsiaal- ja humanitaarteaduste oskusteave oli hindamiskomisjonides hästi esindatud. Sotsiaal- ja humanitaarteaduste alla kuuluvaid teemasid hindama määratud 688 hindajast oli 10 %-l ühe või mitme sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonna taust ning 42 %-l valdkondadevaheline taust, mis hõlmas nii sotsiaal- ja humanitaar- kui ka muid teadusi, või mitme valdkonna taust, mis sisaldas sotsiaal- ja humanitaarteaduste komponenti. Kokku oli 688 hindajast 357-l ehk rohkem kui pooltel eksperditeadmised mingis sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonnas.
Inimressursid ja liikuvus
Marie Skłodowska-Curie meetme 2014. aasta peamine suund oli uuenduslike meetodite edendamine teaduskoolituses ning liikuvuse soodustamine valdkondade ja sektorite vahel ning rahvusvaheliselt.
Marie Skłodowska-Curie meetmest on saanud peamine uuendusliku doktoriõppe edendamise vahend ELis. 2014. aastal rahastati 137 teaduskoolituse võrgustikku kogusummas üle 400 miljoni euro. See hõlmas tööstusvaldkonna doktoriõpet, mille jaoks töötasid teadusettevõtted ja ülikoolid ühiselt välja doktoriõppe kava, mille läbinutest suur osa asub tööle mitteakadeemilises sektoris, ning õppekavasid, mille läbinud saavad ühe ühise või kaks doktorikraadi. Sellest võttis osa 600 ettevõtet. Lisaks eraldati 30 miljonit eurot 12 doktori õppekava kaasrahastamiseks, et suurendada piirkondlike, riiklike ja rahvusvaheliste rahastamisprogrammide finantsvõimendust Euroopas.
Kliimameetmed ja säästev areng
Eesmärk oli investeerida „Horisont 2020” eelarvest vähemalt 35 % kliimameetmetesse ja 60 % ELi säästva arengu edusammudesse. Kuigi praegu kättesaadavad andmed hõlmavad ainult kavandatavat tegevust (nt juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia vallas ning ühiskondlikud väljakutsed), siis säästva arengu edusammude viimase hindamise kohaselt on sinna investeeritud 50 % ja kliimameetmetesse 32 % eelarvest. Elurikkusesse, millele ei ole eesmärki seatud, on raha paigutatud hinnanguliselt 3 %.
Sooline võrdõiguslikkus
2014.–2015. aasta tööprogrammis nimetati sooga seotud probleeme peaaegu kõigis sektorites rohkem kui 100 teema raames. Need teemad märgiti osaleja portaalis taotlejatele juurdepääsu lihtsustamiseks sooga seotuks. Ühe programmis „Horisont 2020” sätestatud soolise võrdõiguslikkuse saavutamise eesmärgi kohaselt tuleb tagada, et hindamiskomisjonides ja eksperdirühmades peab olema vähemalt 40 % naiseksperte. See eesmärk on peaaegu täidetud – esialgsete tulemuste kohaselt olid 35 % hindajatest naised.
Rahvusvaheline koostöö ja kokkulepped
„Horisont 2020” on täiesti avatud rahvusvahelisele osalusele, lisaks on programmi keskmes peamiste rahvusvahelisteks partneriteks olevate riikide ja piirkondadega tehtava koostöö strateegilised valdkonnad. 2014.–2015. aasta tööprogrammi teemadest 20 % märgiti konkreetselt rahvusvahelise koostöö alla kuuluvaks, sihtotstarbeliste meetmete maht varieerus eri osades. Toetust pakuti sellistele rahvusvahelise koostöö juhtalgatustele nagu nakkushaigusteks valmisoleku ülemaailmne teaduskoostöö, krooniliste haiguste ülemaailmne liit, haruldaste haiguste rahvusvaheline teaduskonsortsium 3 ning ELi ja Jaapani koostöö kriitiliste võrgustike ja arvutiplatvormide valdkonnas. Liikudes laiaulatuslikumate ja vähem ettekirjutusi hõlmavate teemade poole, eelistati rahvusvahelise koostöö elavdamisel pigem julgustamist kui rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide kasutamist. Arvestades siiski, et viie suure tärkava majandusega riigi (Brasiilia, Venemaa, India, Hiina ja Mehhiko) asutused ei ole enam „Horisont 2020” kaudu automaatseks rahastamiseks kõlblikud, näitasid esialgsed järeldused rahvusvahelisteks partneriteks olevatest riikidest pärit osalejate arvu üldist vähenemist.
2014. aastal liitusid programmiga „Horisont 2020” assotsieerimislepingu allkirjastamise teel 12 riiki. Norra ja Island liitusid mais 2014. Viis Lääne-Balkani riiki (Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Montenegro ja Serbia), Moldova, Türgi ja Iisrael kirjutasid lepingule alla 2014. aasta suvel. Detsembris 2014 sõlmiti assotsieerimisleping Fääri saartega. Assotsieerimisleping võimaldab lepinguosalistest riikidest pärit teadusasutustel kasutada programmi „Horisont 2020” rahastamisvõimalusi.
5. detsembril 2014 allkirjastati rahvusvaheline leping, mis seob Šveitsi osaga programmist „Horisont 2020”. Šveitsiga sõlmitud lepingu kaudu liidetakse ta „Horisont 2020” tipptasemel teaduse sambaga – mille erieesmärgid on Euroopa Teadusnõukogu, tulevased ja kujunemisjärgus tehnoloogiad, teadustaristu ning Marie Skłodowska-Curie meetmed –, tipptasemel teadustegevuse levitamise ja osaluse laiendamise erieesmärgiga, Euratomi teadus- ja koolitusprogrammiga ning ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte tegevusega aastatel 2014–2020. See assotsieerimisleping kestab eeldatavasti 31. detsembrini 2016. Arvestades praegust seisu ja sõltuvalt sellest, kas Šveits ratifitseerib protokolli, millega laiendatakse isikute vaba liikumist käsitlevat kokkulepet Horvaatiale, järgneb sellele lepingule kas täiemahuline assotsieerimisleping või jääb Šveits kolmanda riigi staatusesse.
Osaluse laiendamine
Programmis „Horisont 2020” sätestatakse erimeetmed tipptasemel teadustegevuse levitamiseks ja osaluse laiendamiseks neis liikmesriikides ja piirkondades, kus teadus- ja innovatsioonialased saavutused on suhteliselt kesised. Programmist „Horisont 2020” rahastatakse järgmisi tegevussuundi: „teadusasutuste koostöö” (tippkeskuste loomine või nende taseme tõstmine), mille kohta tuli 167 rahastamiskõlblikku taotlust kõigist laiendamisega hõlmatud liikmesriikidest; „Euroopa teadusruumi õppetoolid” (et meelitada väljapaistvaid teadureid tööle teadusasutustesse, millel on suur potentsiaal tipptasemel teadustööks), kuhu saabus 85 rahastamiskõlblikku taotlust peaaegu kõigist laiendamisega hõlmatud liikmesriikidest; „mestimine” (kindlaksmääratud teadusvaldkonna tugevdamine olulisel määral, luues sidemed rahvusvaheliselt juhtivate asutustega), mida toetati 2014. aastal alanud ja 2015. aastal lõppeva projektikonkursi kaudu. Samuti toetati Euroopa teaduse ja tehnika alast koostöövõrku, mis on üks vanimaid valitsustevahelise teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonialase koostöö võrgustikke Euroopas. Seitsmeaastaseks perioodiks on nende meetmete eelarve umbes 800 miljonit eurot.
4. Partnerlus tööstusega
Innovatsiooniinvesteeringute pakett 4
2013. aastal esitas Euroopa Komisjon hulga ettepanekuid mitme avaliku ja erasektori partnerluse ning avaliku sektori sisese partnerluse algatuste kohta. Aasta hiljem, mais 2014 võtsid liikmesriigid ametlikult vastu innovatsiooniinvesteeringute paketi.
Sellega luuakse avaliku ja erasektori partnerluse uus põlvkond, mille raames koondatakse kokku üle 22 miljardi euro teadusuuringute ja innovatsiooni investeeringuid. Pakett sisaldab üheksat ühist tehnoloogiaalgatust, millel on omaette teadustegevuse korraldus ja kust eraldatakse avatud konkursside alusel projektidele toetusi. Seitse neist said alguse juba 2014. aasta juulis ja nende hulgas oli neli avaliku sektori sisest partnerlust (artikli 185 kohased algatused). ELi 9 miljardi euro suurune toetus paketile toob kaasa 10 miljardi euro suuruse investeeringu erasektorilt ja 4 miljardit eurot liikmesriikidelt.
Avaliku ja erasektori lepinguline partnerlus
Euroopa Komisjon algatas detsembris 2013 kaheksa avaliku ja erasektori lepingulist partnerlust, millel on Euroopa tööstusharu jaoks strateegiline tähtsus. Vastupidiselt ühistele tehnoloogiaalgatustele ei korraldata avaliku ja erasektori lepingulise partnerluse raames eraldi konkursse, vaid toetused eraldab komisjon „Horisont 2020” tööprogrammi avatud projektikonkursside kaudu. Nende kaheksa avaliku ja erasektori lepingulise partnerluse loomiseks allkirjastasid komisjon ning selleks spetsiaalselt loodud ja enam kui 1 000 Euroopa suurt ja väikest ettevõtjat esindavate tööstusuuringute ja innovatsiooni liitude esimehed lepingupõhise kokkuleppe. Üheksanda avaliku ja erasektori lepingulise partnerlusega hakati pihta oktoobris 2014. Need üheksa avaliku ja erasektori lepingulist partnerlust alustasid komisjoni esialgse eelarvega 6,7 miljardit eurot kogu programmi kestuse ajaks. 2014.–2015. aasta tööprogrammis suurendati tööstuse osalust avaliku ja erasektori lepingulises partnerluses muu hulgas umbes 800 miljoni euro võrra.
5.Euroopa teadusruum
Septembris 2014 tutvustas komisjon oma teist Euroopa teadusruumi eduaruannet, 5 milles antakse üldpilt liikmesriikides ja mõnes assotsieerunud riigis Euroopa teadusruumi elluviimisel tehtud edusammudest. Sellest selgub, et Euroopa teadusruumi partnerlus on osutunud edukaks ja et Euroopa teadusruumi edu kindlustavad neli tingimust on paigas:
järjest rohkem liikmesriike võtab Euroopa teadusruumi toetavaid meetmeid;
Euroopa teadusruumi sidusrühmade platvormi raames jätkavad sidusrühmade organisatsioonid koostööd, et saavutada täielikult toimiv Euroopa teadusruum;
ELi tasandil on kehtestatud poliitikat toetavad meetmed ja Euroopa teadusruum on Euroopa poolaasta osa;
Euroopa teadusruumi järelevalvemehhanismid toimivad ja need annavad üha enam kindlaid andmeid.
Riiklike uurimisprogrammide koordineerimine
Tänu programmile „Horisont 2020” on kasvanud ELi osalemine liikmesriikide programmide kaudu elluviidavates ühiskonkurssides uue rahastamisvahendi ERA-NET kaudu. Samal ajal toetatakse programmist „Horisont 2020” kümmet nõukogu kehtestatud ühise kavandamise algatust. Nende algatustega ühtlustatakse riiklikud programmid ELi hõlmavate strateegiliste teadusuuringute kavadega. Algatused on tähtsad abivahendid, mis tagavad Euroopa teadusruumi lõpuleviimise.
6.Poliitiline raamistik
Euroopa poolaasta
Majanduspoliitikat koordineeriva Euroopa poolaasta raames võeti vastu teadusuuringuid ja innovatsiooni käsitlevad riigipõhised soovitused. 2014. aastal võeti vastu riigipõhised soovitused, mis hõlmasid teadusuuringute ja innovatsiooni tingimuste raamistiku parandamist, avaliku sektori investeeringute seadmist esikohale teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, kõnealuste investeeringute tõhususe suurendamist ning nende investeeringute finantsvõimenduse tugevdamist teadusuuringute ja innovatsiooni suhtes aruka spetsialiseerumise ning avaliku ja erasektori koostöö kaudu.
Teatis „Teadusuuringud ja innovatsioon kui tulevase majanduskasvu allikad” 6
Komisjoni 2014. aasta juuni teatises „Teadusuuringud ja innovatsioon kui tulevase majanduskasvu allikad” kajastatakse tugevat poliitilist narratiivi, mis tähtsustab teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavate investeeringute kvaliteeti Euroopa jaoks. Teatises tehakse ettepanek tõsta esile kolm prioriteeti, millele liikmesriigid peaksid keskenduma: need on strateegia väljatöötamise ja poliitikakujundamise kvaliteet; muu hulgas ressursse ja paremaid rahastamismehhanisme hõlmavate programmide kvaliteet; teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud asutuste kvaliteet.
2015. aasta majanduskasvu analüüsis rõhutatakse vajadust reformide järele, mis parandaksid avaliku sektori teadusuuringute ja innovatsiooni investeeringute kvaliteeti ja tõhusust ning edendaksid keskkonda, mis toetaks tegevust ja investeeringuid teadusuuringute ja innovatsiooni vallas.
Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid
ELi eelarve kontekstis on „Horisont 2020” ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid teadusuuringute ja innovatsiooni investeeringute hoogustamisel olulised vahendid, mis toovad teadusuuringute ja innovatsioonialaste projektide rahastamisel esile võimalused kahe poliitilise raamistiku vahelise sünergia tekkeks. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest eraldatakse perioodil 2014–2020 innovatsioonile selle üldises tähenduses üle 100 miljardi euro ulatuses toetust, sealhulgas 40 miljardit eurot teadusuuringute ja innovatsiooni tuumikvaldkondadele.
Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut
Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi 7 2014.–2020. aasta eelarve on teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” kohaselt 2,38 miljardit eurot. 2014. aastal kasvas Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi teadmis- ja innovaatikakogukondade esimene laine nii eelarve, tegevuse kui ka tulemuste poolest märkimisväärselt. Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi kogukonda laiendati seejärel kahe uue teadmis- ja innovaatikakogukonna loomisega tervislike eluviiside ja aktiivsena vananemise ning toorainete säästva uurimise, kaevandamise, töötlemise, ringlussevõtu ja asendamise valdkonnas.
Rahastamisvahendid
Komisjon ja Euroopa Investeerimispank rakendasid 2014. aasta suvel töösse uue ELi rahastamisvahendi. InnovFin – ELi toetus uuendajatele – aitab väikestel, keskmise suurusega ja suurtel ettevõtjatel ning muudel uuenduslikel äriühingutel kergemini rahastamisvahendeid saada. InnovFin põhineb seitsmenda raamprogrammi raames välja töötatud riskijagamisrahastu edul. InnovFini vahendite abil tehakse kättesaadavaks 24 miljardi euro ulatuses teadusuuringutele ja innovatsioonile mõeldud toetusi. InnovFin hõlmab hulka vahendeid alates tagatistest vahendajatele, kes laenavad väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele raha, kuni ettevõtetele antavate otselaenudeni, millega aidatakse toetada nii kõige väiksemaid kui ka suurimaid teadusuuringute ja innovatsiooni projekte Euroopas ja programmiga „Horisont 2020” liitunud riikides.
Innovatsioon ja ettevõtlus
2014. aastal sai Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamise järelmeetmena alguse tegevuskava „Ettevõtlus 2020”. Selles sätestatakse meetmed Euroopa ettevõtluse (sealhulgas digitaalettevõtluse) toetamiseks, edendamiseks ja jälgimiseks. Tegevuskava osa moodustab algatus „Start up Europe” (Euroopa idufirmade partnerlus), mille eesmärk on arendada ärikeskkonda veebis ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ettevõtjate jaoks, et nende ideed ja äri saaks ELis idaneda ja kasvada. Innovatsiooniradar on 2014. aastal alanud näidisalgatus, mille eesmärk on teha kindlaks seitsmenda raamprogrammi, konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika toetusprogrammi ja „Horisont 2020” projektide suur uuenduspotentsiaal ja peamised uuendajad.
Avatud teadus
Paari viimase aasta jooksul on teadlased hakanud pooldama avatud juurdepääsu teadusteabele, üha enam asutusi kaasab kodanikke teadusuuringutesse ja suurandmete tulek pakub uusi viise teadusuuringute tegemiseks. Juulis 2014 alustas komisjon konsultatsiooni dokumendi Science 2.0 üle, et hinnata sidusrühmade teadlikkust avatud teaduse suundumusest, teha kindlaks Euroopa teaduse ja teadusuuringute süsteemi konkurentsivõime suurendamise võimalik poliitiline mõju ja meetmed. Konsultatsiooni tulemused avaldatakse veebilehel „Sinu hääl Euroopas” 8 .
Avatud juurdepääs on muutuva teadussüsteemi oluline aspekt. Programmi „Horisont 2020” kohaselt on kõigil toetusesaajatel kohustus tagada avatud juurdepääs teaduslikele väljaannetele. Uurimisandmetest rääkides on koostamisel paindlik näidisprojekt, mis käsitleb avatud juurdepääsu kõnealustele andmetele. See põhineb paindlikul kaasamise ja loobumise süsteemil, milles võetakse arvesse vajadust tasakaalustada avatust ja teadusteabe kaitset, turustamist ja intellektuaalomandi õigust, eraelu puutumatuse probleeme, julgeolekut ning andmete haldamise ja säilitamisega seotud küsimusi.
Rahvusvaheline kliimamuutuste töörühm
Valitsustevaheline kliimamuutuste töörühm kohtus 2014. aastal ja avaldas oma viienda hindamisaruande 2. novembril 2014. Aruande järeldustes on tähtsal kohal arvukad kuuendast ja seitsmendast raamprogrammist rahastatud ELi teadusuuringute projektid.
Aruandes „Kliimamuutused 2014: mõjud, kohandumine, haavatavus” 9 jõuti järeldusele, et kliimamuutustele reageerimine tähendab valikute tegemist muutuva maailma ohtude vahel. Aruandest saab eesootavate kliimamuutuste üle peetavate läbirääkimiste abivahend.
Ebola puhang
Ebola puhang Lääne-Aafrikas on üks tõsisemaid rahvusvahelisi tervishoiuga seotud hädaolukordi 2014. aastal. Euroopa Komisjon toetas viivitamata kiireloomulisi teadusuuringuid ebola kohta, kasutades esimest korda (teadusuuringute meetmete jaoks) finantsmääruses sätestatud erandkorda nõuetekohaselt põhjendatud hädaolukorra jaoks ja allkirjastades toetuslepingud vähem kui kahe kuu jooksul alates taotluste saamisest. Programmist „Horisont 2020” eraldati 24,4 miljonit eurot ebola uurimisele kooskõlas Maailma Terviseorganisatsiooni määratud prioriteetidega ja koostöös teiste rahvusvaheliste rahastajatega. Lisaks alustas komisjon koos farmaatsiatööstusega innovatiivsete ravimite algatuse avaliku ja erasektori partnerluse kaudu projektikonkurssi IMI Ebola+. Programmist „Horisont 2020” eraldati 140 miljonit eurot, mida võimendas veelgi 101 miljoni eurot farmaatsiatööstuselt.
7.Teadusuuringute Ühiskeskus
2014. aastal vastas Teadusuuringute Ühiskeskus järjest kasvavale arvule teadusliku toe taotlustele, mille esitasid komisjoni poliitikavaldkondadega tegelevad talitused, kes on seotud ELi prioriteetidega, eelkõige tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” raamistikus. Teadusuuringute Ühiskeskus pakkus otsest teadustuge sellistele teemakohastele poliitikavaldkondadele nagu majandus- ja rahaliit, ühtne turg, innovatsioon, majanduskasv ja töökohtade loomine, vähese CO2-heitega majandus, ressursitõhusus, põllumajandus ja ülemaailmne toiduga kindlustatus, rahvatervis, ohutus ja julgeolek, tuumaohutus ja -julgeolek (Euratomi programm), parem reguleerimine ja mõju hindamine.
8.
Tulemuste levitamine ja kasutamine
Seitsmes raamprogramm
10
Seitsmenda raamprogrammi seitsme aasta jooksul saadi 487 lõppenud projektikonkursi raames ligikaudu 136 000 taotlust – mis hõlmasid üle 601 000 taotleja –, millest 97 % osutusid hindamismenetluse käigus rahastamiskõlblikuks. Üle 25 000 taotluse – mis puudutasid rohkem kui 130 000 osalejat – valiti läbirääkimisteks välja. Kokku taotleti ELi toetusi summas 41,7 miljardit eurot. Taotluste keskmine edukuse määr oli 19 %. Kõigist 2013. aastal toetuslepingu sõlminud osalejatest 18,6 % olid VKEd.
Seitsmenda raamprogrammi projektide raames on alates programmi algusest 2007. aastal siiani avaldatud 32 461 trükist. Patenditaotluste koguarv, mis on võimaliku kasutatava innovatsioonipotentsiaali hea näitaja, ulatus aasta lõpus 1 185ni 11 .
ELi programmide ja projektide mõju ja lisaväärtus 12
ELi toetusel teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnale on üks ülim eesmärk: mõju saavutamine. Teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonda toetades püüdleb EL majandusliku, sotsiaalse ja keskkondliku mõju saavutamise, konkurentsivõimele, majanduskasvule ja töökohtade loomisele kaasaaitamise ning ühiskondlike väljakutsete ületamise poole. EL toetab teadusuuringuid ja innovatsiooni vaid siis, kui see on riiklikust rahastamisest tulemuslikum. Allpool on esitatud mõni näide seitsmendast raamprogrammist rahastatud edukatest projektidest, mis näitavad eraldatud toetuse lisaväärtust Euroopale, konkreetseid tulemusi ja saavutatud mõju.
ELi toetatud Euroopa kliiniliste teadusuuringute infrastruktuuri võrgustiku raames on välja töötatud kliiniliste uuringute Euroopa ühtne ruum. Selle abil liidetakse riiklikud kliiniliste uuringute rajatised üleliidulisse võrgustikku, mis suudab spetsialiseeritud teenuste ja taristu abil pakkuda toetust igas meditsiinivaldkonnas. See on aidanud luua või tugevdada riiklikke taristuid ning parandab tervishoidu ja Euroopa teadusalast ja tööstuslikku konkurentsivõimet.
Euroopa ühiste ühiskondlike väljakutsetega on kõige parem tegeleda ELi tasandil. Projektiga WeSenseIt töötati välja kodanike tegevusel põhinev veevaatluskontseptsioon, kus kodanikud – Ühendkuningriigis näiteks vabatahtlikud üleujutuse jälgijad või Itaalias kodanikukaitse vabatahtlikud – saavad mobiiltelefonide ja sotsiaalmeedia kaudu aktiivselt koguda, hinnata ja edastada teavet veetaseme kohta, luua kulutõhusust ja toimida ülekoormatud kohalike omavalitsuste jaoks varajase hoiatuse süsteemina.
ELi rahastatud teadusprojekti SOLAR-JET raames toodeti ainult veest ja süsinikdioksiidist maailma esimene päikesepõhine reaktiivkütus. See paljutõotav tehnoloogia edendab samal ajal energiajulgeolekut ja võitleb kliimamuutustega, muutes kasvuhoonegaasi kasulikuks vahendiks. Projekt on alles katsetamisjärgus, aga seni on tulemused näidanud potentsiaali toota turvalisel, säästval ja laiendamiskõlblikul viisil lennu- ja diislikütust ning bensiini või isegi plastmassi.
„Horisont 2020” tulemuste levitamine
„Horisont 2020” projektide tulemuste tõhus kasutamine ja levitamine on esmatähtis ning see suurendab uue raamprogrammi lisaväärtust ja mõju maksimaalsel määral. „Horisont 2020” raames on juba alustatud erimeetmetega tulemuste kasutamiseks selliste algatuste kaudu nagu auhinnad, VKEde rahastamise vahend, projektiesitlused ja InnovFini investeerimisvahendid.
9. 2015. aasta väljavaade
Komisjon jätkab tööd strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide elluviimise nimel. Juhtalgatuse „Innovaatiline liit” 13 raames võetud kohustuste täitmisel on märgatavaid edusamme. Eelkõige on saavutatud edasiminek kohustuste täitmiseks kehtestatud meetmete elluviimisel ning saadud eeskuju nende meetmete rakendamise viisist.
2014. aastal algas tööprogrammi 2016.–2017. aasta tsükkel president Junckeri poliitiliste prioriteetide tunnustamisega. „Horisont 2020” tähtsus seisneb 2,2 miljardi euro eraldamises Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi tagatisfondi. 2016.–2017. aasta tööprogrammis võetakse arvesse ka „Horisont 2020” eelmistest projektikonkurssidest saadud kogemusi ja seda, et konkursid tugineksid endiselt probleemipõhiselt seatud teemadele. Tööprogrammi raames tegeletakse tõhusamalt selliste teemadega nagu rahvusvaheline koostöö, sotsiaal- ja humanitaarteadused, sooline mõõde; suurt hulka rahastamisvahendeid kasutatakse senisest paremini innovatsiooni edendamiseks kogu programmi „Horisont 2020” raames.
Viimaks tehakse analüüs „Horisont 2020” tulevaste projektikonkursside kohta tagamaks, et programmil „Horisont 2020” oleks oma eelkäijatega võrreldes veelgi parem teaduslik, sotsiaalne, keskkonna- ja majanduslik mõju.