EUROOPA KOMISJON

Brüssel,6.8.2015

COM(2015) 391 final

KOMISJONI ARUANNE

määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) kohaldamise kohta 2014. aastal

ELi institutsioonide dokumentidele üldsuse juurdepääsu õiguse tõhus rakendamine on üks paljudest viisidest, millega EL püüab suurendada läbipaistvust ja vastutust oma kodanike ees.

President Junckeri poliitilised suunised komisjonile hõlmavad tõsist pühendumist läbipaistvuse suurendamisele. See pühendumine on väljendunud praktikas mitmel moel.

2014. aasta novembris, oma ametiaja esimesel kuul, püüdis komisjon läbipaistvust suurendada, kohustudes avaldama teavet selle kohta, kellega komisjoni poliitilised liidrid ja kõrgemad ametnikud kohtuvad. Samuti antakse suurem juurdepääs Ameerika Ühendriikidega peetavate Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse läbirääkimiste dokumentidele.

Komisjoni uus koosseis otsustas ka, et volinikud, kabinetiliikmed ja peadirektorid peaksid kohtuma vaid nende huvirühmade esindajatega, kes on liitunud läbipaistvusregistriga – registriga, mis heidab valgust isikutele, kes püüavad mõjutada poliitika kujundamist ELi institutsioonides, küsimustele, mida need isikud jälgivad, ning inim- ja finantsressurssidele, mida nad kasutavad. Ühtlasi on komisjon teada andnud oma kavatsusest esitada ettepanek Euroopa Parlamenti, Euroopa Komisjoni ja nõukogu hõlmava kohustusliku institutsioonidevahelise läbipaistvusregistri kohta.

2015. aasta mais tutvustas komisjoni uus koosseis oma parema õigusloome tegevuskava. Selle tervikliku, kogu poliitikatsüklit hõlmava paketiga suurendatakse veelgi ELi otsustusprotsessi avatust ja läbipaistvust, parandatakse eelnõude ja muudatuste tõhusama mõjuhindamise kaudu uute õigusaktide kvaliteeti ning edendatakse olemasolevate ELi õigusaktide pidevat ja järjekindlat läbivaatamist, et ELi poliitika saavutaks oma eesmärgid võimalikult tõhusal ja tulemuslikul viisil. Sellist läbipaistvat lähenemisviisi kohaldatakse delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide vormis ka teiseste õigusaktide suhtes.

Käesolevas aruandes keskendutakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 15 lõikes 3 ja määruses (EÜ) nr 1049/2001 sätestatud õigusele pääseda ligi dokumentidele. Sellel õigusel põhineb komisjoni lähenemisviis läbipaistvusele ja sellest õigusest lähtudes avaldab komisjon oma veebisaidil ennetavalt rikkalikult teavet. Käesolevas aruandes, mis on koostatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) 1 artikli 17 lõikele 1, esitatakse teavet selle kohta, kuidas komisjon neid eeskirju kohaldab, sealhulgas andmed juurdepääsutaotluste arvu ja dokumentide avalikustamise määra kohta. Aruanne käsitleb 2014. aastat 2 ja põhineb lisas kokku võetud statistilistel andmetel.

Statistilised andmed kajastavad taotluste, mitte taotletud dokumentide arvu. Tegelikult võib taotlus hõlmata ühte dokumenti või tervet toimikut, mis käsitleb konkreetset menetlust ja sisaldab suurt hulka dokumente. Arvesse ei ole võetud taotlusi, mis esitati juurdepääsuks dokumentidele, mis olid taotlemise ajal üldsusele kättesaadavad.

Dokumentidele juurdepääsu õiguse olulisus komisjoni läbipaistvuspoliitikas saab nende statistiliste andmete põhjal kohe ilmseks, sest esmaste taotluste alusel avalikustati täielikult või osaliselt 88 % taotletud dokumentidest ja kordustaotluste alusel anti laiem, täiendav juurdepääs 43 %le taotletud dokumentidest.

1.Registrid ja veebisaidid

1.1.Komisjoni dokumendiregistrisse kanti 2014. aastal 19 755 uut dokumenti (vt lisatud tabel 1).

1.2.2014. aastal hõlmas komisjoni avalik dokumendiregister järgmisi dokumente: COM, SEC, C, JOIN, SWD, OJ ja PV seeria. 2014. aastal ei koostanud ega saanud komisjon nimetatud liikidesse kuuluvaid tundliku sisuga dokumente 3 .

1.3.Järgmises tabelis on esitatud 2014. aasta statistilised andmed EUROPA serveris asuva veebisaidi „Juurdepääs dokumentidele” külastatavuse kohta 4 .

	Üksikkülastajate arv	Külastused	Külastatud lehekülgede arv
Kokku	28 244	32 998	44 991
Igakuine keskmine	2 354	2 750	3 749

2.Määruse kohane koostöö teiste institutsioonidega

Kolm institutsiooni (Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon) pidasid haldustasandil korrapäraselt ühendust, et vahetada kogemusi, arendada parimaid tavasid ja tagada määruse järjepidev kohaldamine.

3.Juurdepääsutaotluste analüüs

3.1.2014. aastal esmaste taotluste arv veidi vähenes (6 227 taotlust 2014. aastal võrreldes 2013. aastal esitatud 6 525 taotlusega). Määruse (EÜ) nr 1049/2001 alusel esitatud vastuste arv oli 2014. aastal 5 637 võrreldes 5 906 vastusega 2013. aastal (vt lisatud tabel 2).

3.2.Kordustaotluste arv suurenes märkimisväärselt, nimelt 27 % (300 uut kordustaotlust 2014. aastal võrreldes 236 uue kordustaotlusega 2013. aastal). 2014. aastal lõpetati 327 juhtumi käsitlemine, 2013. aastal oli vastav arv 252. Seega oli kasv koguni 30 % (vt lisatud tabel 5).

3.3.2014. aastal, nagu ka 2013. aastal, sai kõige rohkem esmaseid taotlusi peasekretariaat (11,6 % 5 kõikidest taotlustest). Konkurentsi peadirektoraadi valduses olevaid dokumente käsitlevate esmaste taotluste arv suurenes 5,1 %st 7,6 %ni, ning seega oli see peadirektoraat esmaste taotluste arvu poolest teisel kohal, samal ajal kui kolmanda koha hõivanud tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi valduses olevaid dokumente käsitlevate taotluste arv vähenes 8,3 %st 7,2 %ni. Veel kuus peadirektoraati sai taotlusi sellisel hulgal, mis moodustab taotluste koguarvust enam kui 5 % (põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat, ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat, keskkonna peadirektoraat, siseturu ja teenuste peadirektoraat, maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat ning kaubanduse peadirektoraat). Ülejäänud peadirektoraatidele laekunud taotlused moodustavad taotluste koguarvust alla 5 % (vt lisatud tabel 10).

3.4.Järjekordselt osutusid kõige aktiivsemaks esmaste taotlejate kategooriaks akadeemilised ringkonnad, kelle taotlused moodustasid 19,8 % esmastest taotlustest (võrreldes 22,1 %ga 2013. aastal). Erinevalt 2013. aastast järgnesid neile advokaadibürood 18,3 %ga taotluste koguarvust ja alles seejärel kodanikuühiskond (huvide esindajad, valitsusvälised organisatsioonid) 16 %ga taotluste koguarvust (võrreldes vastavalt 14,5 %ga ja 16,6 %ga 2013. aastal). Teiste Euroopa institutsioonide taotluste arv kasvas märkimisväärselt: 2013. aastal oli see 8,8 %, 2014. aastal 12,8 %. 18,8 % taotluste puhul ei märkinud taotlejad oma ühiskondlik-ametialast kategooriat, mis tähendab võrreldes 2013. aastaga (25,3 %) suurt langust (vt lisatud tabel 8).

3.5.Samuti on eelmiste aastatega sarnane esmaste taotluste geograafiline jaotus. Kõige enam taotlusi esitati endiselt Belgiast (29,3 %). Kui Belgia ja Saksamaa (11,9 %) kõrvale jätta, siis ühestki teisest liikmesriigist esitatud taotluste arv ei ületanud 10 % taotluste koguarvust. Kõnealusele kahele riigile järgnevad Itaalia, Prantsusmaa, Ühendkuningriik ja Hispaania (vt lisatud tabel 9).

4.Erandite kohaldamine juurdepääsuõiguse suhtes

4.1.Võrreldes eelneva aastaga vähenes 2014. aastal täielikult rahuldamata esmaste taotluste osakaal (2014. aastal 11,9 %, 2013. aastal 14,5 %). Täielik juurdepääs võimaldati endiselt peaaegu kolmel juhul neljast (72,8 % võrreldes 73,4 %ga 2013. aastal), samal ajal kasvas eelneva aastaga võrreldes veidi ka osaliselt rahuldatud taotluste hulk, ulatudes 15,4 %ni (võrreldes 10,7 %ga 2013. aastal) (vt lisatud tabel 3).

4.2.Nende juhtumite arv, mille puhul komisjon otsustas pärast kordustaotluse saamist avalikustada täielikult dokumendid, millele oli juurdepääs eelnevalt keelatud, vähenes veidi (18,8 % võrreldes 20,1 %ga 2013. aastal). Nende juhtumite arv, mille puhul keeldumist täielikult kinnitati, jäi peaaegu samaks (56,6 % 2014. aastal võrreldes 56,1 %ga 2013. aastal). Nende juhtumite arv, kus pärast kordustaotlust võimaldati dokumentidele laiem juurdepääs, suurenes veidi (24,6 % 2014. aastal võrreldes 23,8 %ga 2013. aastal) (vt lisatud tabel 6).

4.3.Kontrollimiste, uurimise ja audiitorkontrolli kaitse kasutamine esmase taotluse (täielikust või osalisest) rahuldamisest keeldumise peamise põhjendusena kõikide kasutatud erandite seas sagenes võrreldes eelneva aastaga mõnevõrra (25 % võrreldes 23,6 %ga 2013. aastal). See oli kõige sagedamini kohaldatav erand, edestades erandit, mille eesmärk on kaitsta komisjoni otsustamisprotsessi; seda erandit kasutati harvem kui 2013. aastal (22,1 % 2014. aastal võrreldes 27,1 %ga 2013. aastal) (vt lisatud tabel 4).

4.4.Eraelu puutumatuse ja isikupuutumatuse kaitsel kui peamisel keeldumise põhjusel põhinevate esmaste otsuste osakaal suurenes märkimisväärselt, 16,3 %st 2013. aastal 21 %ni 2014. aastal. Ärihuvide kaitsega seotud erandi kohaldamine vähenes (14,9 % 2014. aastal võrreldes 16,1 %ga 2013. aastal), samal ajal kui rahvusvaheliste suhete kaitsel põhineva erandi kohaldamise sagedus suurenes (7,3 % 2014. aastal võrreldes 6,2 %ga 2013. aastal) (vt lisatud tabel 4).

4.5.Nagu varasematelgi aastatel, põhjendati keeldumise kinnitamist kõige sagedamini kontrollimiste, uurimise ja audiitorkontrolli kaitsega, ehkki seda põhjendust kasutati mõnevõrra vähem (33 % 2014. aastal võrreldes 36,9 %ga 2013. aastal). Eraelu puutumatuse ja isikupuutumatuse kaitsega seotud erandi kohaldamine sagenes (18,1 % 2014. aastal võrreldes 16,1 %ga 2013. aastal), nagu suurenes ka ärihuvide kaitsel põhineva erandi kohaldamise sagedus (16 % 2014. aastal võrreldes 12 %ga 2013. aastal) (vt lisatud tabel 7).

4.6.Komisjoni otsustamisprotsessi kaitsele tuginevate otsuste osakaal vähenes 16,1 %st 2013. aastal 14,5 %ni 2014. aastal. Ehkki sisekasutuseks mõeldud arvamuste kaitsmine juhtudel, kus otsus oli juba vastu võetud, vähenes (5,5 %st 2013. aastal 3,2 %ni 2014. aastal), ei läinud see nii pooleliolevate otsustamisprotsesside puhul (11,4 % 2014. aastal võrreldes 10,6 %ga 2013. aastal). Kohtumenetluse ja õigusnõustamise kaitset kasutati põhjendusena sagedamini kui eelneval aastal (10,3 % 2014. aastal võrreldes 6,9 %ga 2013. aastal), samal ajal kui finants-, raha- või majanduspoliitika kaitsel põhineva erandi kohaldamise sagedus vähenes 7,4 %st 2013. aastal 4,6 %ni 2014. aastal.

5.Euroopa Ombudsmanile esitatud kaebused

5.1.2014. aastal lõpetas ombudsman 20 komisjoni peale esitatud ja dokumentidele juurdepääsu taotluste läbivaatamisega seotud kaebuse uurimise 6 .

8 kaebust, mille uurimise ombudsman lõpetas kriitilise ja/või muu märkusega:

1743/2013/TN

1869/2013/AN

2275/2013/ANA

216/2009/TN

636/2012/DK

1076/2012/DK

1392/2012/DK

257/2013/OV

12 kaebust, mille ombudsman lõpetas ilma edasise uurimiseta

2011/2232

705/2012/BEH

145/2013/ANA

407/2013/ANA

2290/2013/MMN

2406/2013/EIS

176/2014/EIS

854/2014/SID

1034/2014/EIS

1144/2014/BEH

1145/2014/FOR

1629/2014/CK

5.2.Aasta jooksul algatas ombudsman 30 uut uurimist, kus kaebuse pea- või kõrvalteema oli juurdepääs dokumentidele.

6.Kohtulik läbivaatamine

6.1.Nagu eelnevad aastad, oli ka 2014. aasta uue kohtupraktika kujundamise seisukohast väga oluline.

6.2.Euroopa Kohus langetas otsuse apellatsioonkaebuse kohta kahes järgmises kohtuasjas:

C-365/12 P: Euroopa Komisjon vs. EnBW Energie Baden-Württemberg AG ( http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=160883&pageIndex=0&doclang=ET&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=364447 )

C-127/13 P: Guido Strack vs. Euroopa Komisjon ( http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?docid=159344&mode=req&pageIndex=1&dir=&occ=first&part=1&text=&doclang=ET&cid=364763 )

6.3.Üldkohus tegi kaheksa dokumentidele juurdepääsu õigusega seotud kohtuotsust:

T-181/10: Reagens SpA vs. Euroopa Komisjon ( http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=161566&pageIndex=0&doclang=ET&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=365084 )

T-447/11: Lian Catinis vs. Euroopa Komisjon ( http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=162588&pageIndex=0&doclang=et&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=365011 )

T-516/11: MasterCard, Inc., MasterCard International, Inc. ja MasterCard Europe vs. Euroopa Komisjon ( http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?docid=158833&mode=req&pageIndex=1&dir=&occ=first&part=1&text=&doclang=ET&cid=365325 )

T-669/11: Darius Nicolai Spirlea ja Mihaela Spirlea vs. Euroopa Komisjon ( http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=159482&pageIndex=0&doclang=ET&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=365393 )

T-306/12: Darius Nicolai Spirlea ja Mihaela Spirlea vs. Euroopa Komisjon ( http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=159472&pageIndex=0&doclang=ET&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=365451 )

T-534/11: Schenker AG vs. Euroopa Komisjon ( http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=160027&pageIndex=0&doclang=ET&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=365564 )

T-476/12: Saint-Gobain Glass Deutschland GmbH vs. Euroopa Komisjon ( http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=162032&pageIndex=0&doclang=et&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=365610 )

T-304/13 P: Chris van der Aat jt vs. Euroopa Komisjon ( http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=162187&pageIndex=0&doclang=ET&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=365693 )

6.4.Ühel juhul lükkas kohus hagi tagasi, sest see oli ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu:

T-603/11: Ecologistas en Acción-CODA vs. Euroopa Komisjon ( http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?docid=153216&mode=req&pageIndex=1&dir=&occ=first&part=1&text=&doclang=ET&cid=365757 )

6.5.Euroopa Kohus otsustas järgmist juhtumit mitte menetleda:

T-511/10: Evropaïki Dynamiki vs. komisjon ( http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=82281&pageIndex=0&doclang=ET&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=365870 )

6.6.Üldkohtule esitati üheksa uut hagi otsuste peale, mis komisjon tegi vastavalt määrusele (EÜ) nr 1049/2001:

T-128/14: Daimler vs. komisjon ( http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=152473&pageIndex=0&doclang=ET&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=366122 )

T-239/14: Monard vs. komisjon ( http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=154810&pageIndex=0&doclang=ET&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=366208 )

T-363/14: Secolux vs. komisjon ( http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=156103&pageIndex=0&doclang=ET&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=366258 )

T-424/14: ClientEarth vs. komisjon ( http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=157459&pageIndex=0&doclang=ET&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=366342 )

T-425/14: ClientEarth vs. komisjon ( http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=157460&pageIndex=0&doclang=ET&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=366416 )

T-498/14: Deutsche Umwelthilfe vs. komisjon ( http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=157953&pageIndex=0&doclang=ET&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=366482 )

T-755/14: Herbert Smith Freehills vs. komisjon ( http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=161783&pageIndex=0&doclang=ET&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=366553 )

T-796/14: Philip Morris vs. komisjon ( http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=162349&pageIndex=0&doclang=ET&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=366652 )

T-800/14: Philip Morris vs. komisjon ( http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=162360&pageIndex=0&doclang=ET&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=366717 )

6.7.Kui 2013. aastal esitati Euroopa Kohtule viis uut apellatsioonkaebust, siis 2014. aastal esitati Üldkohtu otsuse peale vaid üks selline uus kaebus:

C-562/14 P: Rootsi vs. komisjon ( http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=161659&pageIndex=0&doclang=ET&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=366774 )

7.Järeldused

Komisjoni uus koosseis eesotsas president Junckeriga on võtnud endale kohustuse suurendada läbipaistvust. Selle kohustuse täitmiseks avaldatakse teavet selle kohta, kellega komisjoni poliitilised liidrid ja kõrgemad ametnikud kohtuvad, võimaldatakse laiem ligipääs Ameerika Ühendriikidega peetavate Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse läbirääkimiste dokumentidele, vaadatakse läbi läbipaistvusregister ja võetakse vastu parema õigusloome tegevuskava.

Seoses õigusega pääseda ligi dokumentidele avaldab komisjoni uus koosseis ulatuslikult teavet ja dokumente oma seadusandliku ja muu kui seadusandliku tegevuse kohta. Õigus pääseda taotluse korral ligi dokumentidele, millest tehakse vaid teatavaid piiratud erandeid, on sätestatud aluslepingutes, ja see on oluline vahend, mille kaudu komisjon täidab endale võetud kohustust suurendada läbipaistvust. Komisjoni eesmärk on vastata sellistele taotlustele õigeaegselt ja võimalikult ressursitõhusalt.

Kui dokumentidele juurdepääsemiseks esitatud esmaste taotluste hulk 2014. aastal veidi vähenes (6 525 taotlusest 2013. aastal 6 227 taotluseni 2014. aastal), siis kordustaotluste arv suurenes seitsmendat aastat järjest – registreeriti märkimisväärne 27 % suurune kasv (236 taotlusest 2013. aastal 300 taotluseni 2014. aastal). See näitab, et kodanikud kasutavad üha enam oma seaduslikku õigust kaevata komisjoni esmane otsus edasi.

Komisjon on endiselt asutus, kes käsitleb kõige rohkem esmaseid ja kordustaotlusi vastavalt määrusele (EÜ) nr 1049/2001. Komisjon käsitleb enam kui kaks korda rohkem taotlusi kui nõukogu ja Euroopa Parlament kokku.

Juurdepääsutaotluste arv ja dokumentide avalikustamise kõrge määr näitavad, et Euroopa kodanikud kasutavad oma dokumentidele juurdepääsu õigust aktiivselt ja et selle tulemusel on võimaldatud – lisaks nendele arvukatele dokumentidele, mis on komisjoni veebisaidil juba kättesaadavad – juurdepääs suurele hulgale dokumentidele.

(1) EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

(2) Käesolevas aruandes esitatud statistiliste andmete aluseks on GESTDEMi rakenduse arvnäitajad seisuga 23. aprill 2015.

(3) Tundliku sisuga dokumendid on määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamisel dokumendid, mis on liigitatud kui „très secret/top secret”, „secret” või „confidentiel” (vt määruse artikli 9 lõige 1).

(4) http://ec.europa.eu/transparency/access_documents/index_en.htm .

(5) Aruande kirjeldavas osas esitatud protsendimäärad on ümardatud kuni lähima komakohani.

(6) Iga juhtumi üksikasjad leiab aadressilt http://www.ombudsman.europa.eu/en/cases/home.faces.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,6.8.2015

COM(2015) 391 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI ARUANNE

määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) kohaldamise kohta 2014. aastal

LISA 1

Määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamisega seotud statistilised andmed

1.Registrisse kantud dokumentide arv

	COM	SEC	C	JOIN	SWD	OJ	PV	Kokku
2014	1 649	1 438	15 996	89	377	118	88	19 755

esmased taotlused

2.Saadud ja läbivaadatud taotlused

	2010	2011	2012	2013	2014
Registreeritud taotlused	6 361	6 477	6 014	6 525	6 227
Antud vastused 2	7 148	7 075	6 334	7 659	7 156
Määruse (EÜ) nr 1049/2001 alusel antud vastused 3	6 127	6 055	5 274	5 906	5 637

3.Tulemus

	2010		2011		2012		2013		2014
	Arv	%	Arv	%	Arv	%	Arv	%	Arv	%
Täieliku juurdepääsu võimaldamine	5 034	82,16	4 856	80,20	3 928	74,48	4 400	73,43	4 096	72,77
Osalise juurdepääsu võimaldamine	329	5,37	462	7,62	454	8,61	640	10,68	866	15,36
Juurdepääsu andmisest keeldumine	764	12,47	737	12,18	892	16,91	866	14,45	668	11,87
Kokku	6 127	100	6 055	100	5 274	100	5 906	100	5 630	100

4.Keeldumiste jaotus kohaldatud erandi järgi (%)

	2010	2011	2012	2013	2014
4.1.a. esimene taane – avaliku julgeoleku kaitse	1,94	2,40	1,34	1,53	1,52
4.1.a. teine taane – kaitsepoliitilised ja sõjalised küsimused	0,14	0,39	0,11	0,26	0,00
4.1.a. kolmas taane – rahvusvaheliste suhete kaitse	9,83	12,02	3,58	6,19	7,27
4.1.a. neljas taane – finants-, raha- või majanduspoliitika kaitse	2,15	1,88	1,40	1,66	1,57
4.1.b. eraelu puutumatuse ja isikupuutumatuse kaitse	9,76	8,90	14,65	16,26	21,00
4.2. esimene taane – ärihuvide kaitse	11,84	16,83	16,94	16,14	14,92
4.2. teine taane – kohtumenetluse ja õigusnõustamise kaitse	7,32	6,76	9,84	5,42	4,94
4.2. kolmas taane – kontrollimiste, uurimise ja audiitorkontrolli eesmärgi kaitse	26,63	21,90	25,32	23,60	25,01
4.3. esimene lõik – otsustamisprotsess, kui otsust ei ole veel vastu võetud	16,80	17,15	20,23	20,60	15,95
4.3. teine lõik – otsustamisprotsess, kui otsus on juba vastu võetud: aruteludel ja eelkonsultatsioonidel esitatud arvamused, mis on mõeldud sisekasutuseks	9,62	8,58	4,92	6,51	6,19
4.5. liikmesriigi / kolmandast isikust autori keeldumine 4	3,94	3,18	1,67	1,85	1,63
Kokku	100	100	100	100	100

Kordustaotlused

5.Saadud ja läbivaadatud taotlused

	2010	2011	2012	2013	2014
Registreeritud taotlused	181	165	229	236	300
Antud vastused	152	162	202	252	327
Määruse (EÜ) nr 1049/2001 alusel antud vastused 5	122	144	160	189	272

6.Tulemus

	2010		2011		2012		2013		2014
	Arv	%	Arv	%	Arv	%	Arv	%	Arv	%
Esmase vastuse kinnitamine – juurdepääsu andmisest keeldumine	61	50	61	42,36	91	56,88	106	56,08	154	56,62
Osaline muutmine – osalise juurdepääsu võimaldamine	42	34,43	62	43,05	39	24,38	45	23,81	67	24,63
Täielik muutmine – täieliku juurdepääsu võimaldamine	19	15,57	21	14,58	30	18,75	38	20,11	51	18,75
Kokku	122	100	144	100	160	100	189	100	272	100

7.Keeldumiste jaotus kohaldatud erandi järgi (%)

	2010	2011	2012	2013	2014
4.1.a. esimene taane – avaliku julgeoleku kaitse	2,67	1,33	1,31	0,92	0
4.1.a. teine taane – kaitsepoliitilised ja sõjalised küsimused	0,00	2,00	0,65	3,69	2,84
4.1.a. kolmas taane – rahvusvaheliste suhete kaitse	6,67	4,67	7,19	0	0,71
4.1.a. neljas taane – finants-, raha- või majanduspoliitika kaitse	3,33	3,34	0,00	7,37	4,61
4.1.b. eraelu puutumatuse ja isikupuutumatuse kaitse	9,33	20,67	10,46	16,13	18,09
4.2. esimene taane – ärihuvide kaitse	16,67	14,66	11,76	11,98	15,96
4.2. teine taane – kohtumenetluse ja õigusnõustamise kaitse	10	1,33	7,84	6,91	10,28
4.2. kolmas taane – kontrollimiste, uurimise ja audiitorkontrolli eesmärgi kaitse	32	32,68	45,10	36,87	32,98
4.3. esimene lõik – otsustamisprotsess, kui otsust ei ole veel vastu võetud	11,33	15,33	6,54	10,60	11,35
4.3. teine lõik – otsustamisprotsess, kui otsus on juba vastu võetud: aruteludel ja eelkonsultatsioonidel esitatud arvamused, mis on mõeldud sisekasutuseks	8	4	9,15	5,53	3,19
Kokku	100	100	100	100	100

Esmaste taotluste jaotus

8.Taotlejate ühiskondlik-ametialase kategooria järgi (%)

	2010	2011	2012	2013	2014
Teadusringkonnad	21,29	23,24	22,70	22,08	19,80
Juristid	10,24	10,69	13,58	14,46	18,30
Kodanikuühiskond (huvirühmad, ettevõtjad, valitsusvälised organisatsioonid jne)	9,85	8,18	10,32	16,62	16,04
Riigiasutused (v.a ELi institutsioonid)	7,33	13,56	7,12	8,24	8,23
Teised ELi institutsioonid	3,77	8,32	7,64	8,76	12,80
Ajakirjanikud	2,02	3,35	4,81	4,58	6,00
Määratlemata	45,5	32,68	33,83	25,26	18,83
Kokku	100	100	100	100	100

9.Geograafilise päritolu järgi (%)

	2010	2011	2012	2013	2014
Austria			1,78	1,73	1,48
Belgia	17,95	21,42	21,85	24,23	29,30
Bulgaaria	0,69	0,93	0,70	0,54	1,08
Eesti	0,09	0,19	0,17	0,11	0,16
Hispaania	6,86	7,16	5,70	6,54	6,24
Horvaatia	–	–	–	0,14	0,24
Iirimaa	1,49	1,02	1,50	0,84	1,31
Itaalia	8,85	12,37	7,54	5,91	8,02
Kreeka	1,22	1,10	1,73	1,67	1,24
Küpros	0,20	0,25	0,08	0,17	0,11
Leedu	0,31	0,42	0,30	0,78	0,34
Luksemburg	1,99	2,12	1,79	1,50	1,48
Läti	0,13	0,15	0,17	0,12	0,36
Madalmaad	4,43	4,18	4,62	3,80	3,61
Malta	0,22	0,12	0,17	0,20	0,26
Poola	2,76	2,68	2,79	3,95	2,65
Portugal	1,16	1,15	1,11	0,98	1,40
Prantsusmaa	9,05	8,90	7,53	7,27	7,97
Rootsi	2,18	1,81	2,16	2,19	1,42
Rumeenia	1,11	0,87	0,91	0,67	0,65
Saksamaa	16,62	12,27	14,04	12,96	11,94
Slovakkia	0,56	0,56	0,81	0,35	0,65
Sloveenia	0,52	0,31	0,22	0,29	0,39
Soome	0,81	1,57	0,55	0,64	1,10
Taani	2,02	2,11	1,58	3,12	1,68
Tšehhi	4,23	0,93	2,01	1,39	1,00
Ungari	0,89	0,96	0,63	0,86	0,63
Ühendkuningriik	7,24	8,59	10,17	7,64	7,41
ELi välised Euroopa riigid	0,50	0,40	0,37	1,81	1,81
Põhja-Ameerika	0,11	0,23	0,88	0,28	0,94
Austraalia ja Uus-Meremaa	0,09	0,03	0,03	0,02	0,00
Aafrika	0,05	0,02	0	0,08	0,24
Lõuna-Ameerika	0,05	0,02	0,03	0,03	0,03
Aasia	0,04	0,06	0,05	0,26	0,39
Määratlemata	3,49	3,73	6,03	6,96	2,47
Kokku	100	100	100	100	100

10.Valdkonna järgi (%)

Peadirektoraat / talitus 6	2010	2011	2012	2013	2014
AGRI – põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat	3,15	2,62	3,44	3,05	5,02
BEPA – Euroopa poliitika nõustajate büroo 7	0,03	0,11	0	0,06	0,15
BUDG – eelarve peadirektoraat	1,24	1,02	0,81	0,72	0,74
CLIMA – kliimameetmete peadirektoraat	1,21	2,22	2,86	2,53	1,71
COMM – teabevahetuse peadirektoraat	0,74	1,26	0,65	0,55	0,60
COMP – konkurentsi peadirektoraat	9,07	6,99	6,81	5,13	7,55
CONNECT – sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat 8	1,79	1,98	1,74	2,07	1,55
DEVCO – arengu ja koostöö peadirektoraat EuropeAid (endised DEV + AIDCO)	2,77	3,30	4,67	2,89	3,99
DGT – kirjaliku tõlke peadirektoraat	0,36	0,14	0,20	0,14	0,05
DIGIT – informaatika peadirektoraat	0,09	0,09	0,12	0,05	0,06
EAC – hariduse ja kultuuri peadirektoraat	1,13	1,05	1,13	2,13	0,84
ECFIN – majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat	2,32	1,57	1,11	1,53	1,44
ECHO – humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraat	0,28	0,33	0,18	0,23	0,18
ELARG – laienemise peadirektoraat 9	1,47	1,04	0,95	0,93	0,97
EMPL – tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat	2,74	1,64	3,47	2,51	2,61
ENER – energeetika peadirektoraat	2,91	5,86	5.15	4.78	3.20
ENTR – ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat 10	4,48	4,84	4,55	5,02	5,02
ENV – keskkonna peadirektoraat 11	4,86	6,37	6,61	5,07	5,29
EPSO – Euroopa Personalivaliku Amet	0,14	0,23	0,23	0,18	0,23
ESTAT – Eurostat	0,31	0,20	0,20	0,28	0,36
FPIS – välispoliitika vahendite talitus 12	–	–	0,13	0,46	0,90
HOME − siseasjade peadirektoraat	1,63	4,74	3,14	2,07	2,82
HR − personali- ja turvalisusküsimuste peadirektoraat + OIB + OIL – infrastruktuuri- ja logistikaametid Brüsselis ja Luxembourgis + PMO – individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet	2,29	2,34	2,98	2,23	2,45
IAS – siseauditi talitus	0,09	0,05	0,02	0,17	0,03
JUST – õigusküsimuste peadirektoraat	6,75	2,54	3,72	4,21	3,60
MARE – merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat	0,66	0,95	0,66	1,01	1,07
MARKT – siseturu ja teenuste peadirektoraat 13	6,14	5,72	5,02	4,30	5,05
MOVE – liikuvuse ja transpordi peadirektoraat	3,13	3,02	2,66	4,15	3,47
OP – Väljaannete Talitus	0,19	0,37	0,12	0,11	0,10
RELEX – välissuhete peadirektoraat	3,29	2,39	-	-	-
REGIO – regionaalpoliitika peadirektoraat	3,06	2,29	3,41	2,20	4,13
RTD – teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat + JRC – Teadusuuringute Ühiskeskus	1,82	1,27	1,61	1,95	2
SANCO – tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat 14	5,44	6,96	7,28	8,26	7,21
SCIC – suulise tõlke peadirektoraat	0,08	0	0,02	0,02	0

SG – peasekretariaat	11,64	10,12	12,10	13,88	11,57
SJ – õigustalitus	2,68	2,76	4,37	3,75	3
TAXUD – maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat	5,30	7,80	4,92	6,01	5,57
TRADE – kaubanduse peadirektoraat	3,06	3,47	2,48	4,73	5,08
Kokku	100	100	100	100	100

(1) Näitajad seisuga 23. aprill 2015.

(2) Üks taotlus võib käsitleda mitut dokumenti ja seega võidakse sellele anda mitu erinevat vastust.

(3) See kategooria ei hõlma vastuseid, mis ei kuulu määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamisalasse, näiteks määruse (EÜ) nr 45/2001 alusel antud vastuseid.

(4) Alates 2014. aasta aruandest seda kategooriat enam ei kasutata, sest see ei kujuta endast erandit määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 tähenduses. Kättesaadavad töötlemata andmed ei võimaldanud aga kõiki juhtusid määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 erandite järgi jaotada..

(5) See kategooria ei hõlma vastuseid, mis ei kuulu määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamisalasse.

(6) OLAF ei registreeri oma dokumentidele juurdepääsu taotlusi samas süsteemis.

(7) 1. jaanuaril 2015 sai Euroopa poliitika nõustajate büroost (BEPA) Euroopa Poliitilise Strateegia Keskus (EPSC).

(8) Sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat (CONNECT) oli varem infoühiskonna ja meedia peadirektoraat (INFSO) (kuni 1. juulini 2012).

(9) 1. jaanuaril 2015 sai laienemise peadirektoraadist (ELARG) naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraat (NEAR).

(10) 1. jaanuaril 2015 sai ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadist (ENTR) siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat (GROW).

(11) Keskkonna peadirektoraat jagati 2010. aastal keskkonna peadirektoraadiks (ENV) ja kliimameetmete peadirektoraadiks (CLIMA).

(12) Pärast Euroopa välisteenistuse (EEAS) loomist säilitab komisjon vaid välispoliitika vahendite talituse (FPIS) dokumente.

(13) 1. jaanuaril 2015 sai siseturu ja teenuste peadirektoraadist (MARKT) finantsstabiilsuse, finantsteenuste ja kapitaliturgude liidu peadirektoraat (FISMA).

(14) 1. jaanuaril 2015 sai tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadist (SANCO) tervise ja toiduohutuse peadirektoraat (SANTE).