VOLINIKU EESSÕNA

Hea lugeja!

Mul on hea meel esitleda Teile Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi 2013. ja 2014. aasta tulemuste aruannet. Oma algusajast, 2007. aastast saadik on EGF teinud läbi tohutu arengu. Tänaseks on fondi vahendeid eraldatud mitmesugustes sektorite ja majandustegevuste jaoks, aina rohkem liikmesriike on fondi toetusest kasu saanud.

Ajal, mil riikikke vahendeid kärbitakse ja riikide tööhõivetalitused kogu Euroopas tegutsevad oma võimete piiril, on EGF pakkunud soovitud toetust töötajatele, kes on langenud majanduse globaliseerumise või majanduskriisi tagajärjel massiliste koondamiste ohvriks. Konkreetsetele abivajajatele mõeldud ja hästi suunatud toetused on aidanud koondatutel suunduda tööle uutesse, kasvavatesse majandussektoritesse.

Käesolevas aruandes esitatud tulemused näitavad selgelt EGFi vahendite loodud lisaväärtust ja seda, et EGFi kaudu eraldatud intensiivsem abi, mis tihtipeale on keskendunud uue töö leidmisel just kõige keerulisemas olukorras olevatele koondatutele, on end ära tasunud. Seda näitab toetust saanud koondatute muljetavaldav uue töö leidmise määr, mis on peaaegu 50 %.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt 2013. aasta detsembris vastuvõetud uus EGFi määrus laiendas toetusi nii, et abimeetmetesse saaks kaasata haavatavaid tööjõurühmi, näiteks ajutise töölepinguga töötajaid, füüsilisest isikust ettevõtjaid ja kuni 2017. aasta lõpuni kehtiva erandina ka mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori. Nii toetatakse noortegarantii rakendamist. Õigusraamistikku muudeti sujuvamaks ja seega saab rahastamisvahendeid nüüd kiiremini kasutama hakata. Võib loota, et alates 1. aprillist 2015 on taotluste menetlemine veelgi tõhusam, sest kasutusele võeti Interneti suhtlusplatvorm, mille kaudu liikmesriigid saavad esitada oma EGFi taotlusi elektrooniliselt. Need muudatused tulevad EGFi ülesannete täitmisel kasuks ka tulevikus, väheneb globaliseerumisest tulenevate võimalike lühiajaliste kahjulike mõjude osa, mis asendub pikaajalise majandusliku ja tööhõivealase kasuga ja aitab lõplikult välja astuda majanduskriisi varjust.

Marianne Thyssen

Tööhõive, sotsiaalküsimuste, oskuste ja töötajate liikuvuse volinik

SISUKORD

1.Sissejuhatus

2.EGFi 2013. ja 2014. aasta tegevuse ülevaade

3.EGFi tegevust käsitleva 2012. aasta aruande järelmeetmed

4.EGFi 2013. ja 2014. aasta tegevuse analüüs

4.1.Laekunud taotlused

4.1.1.Laekunud taotlused sektorite lõikes

4.1.2.Laekunud taotlused toetussummade lõikes

4.1.3.Laekunud taotlused abi saavate töötajate arvu lõikes

4.1.4.Laekunud taotlused ühe töötaja kohta taotletud toetussummade lõikes

4.1.5.Laekunud taotlused sekkumiskriteeriumite lõikes

4.2.Määratud toetused

4.2.1.EGFi toetusest rahastatud meetmed

4.2.2.EGFist ja teistest struktuurifondidest, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) rahastatavate meetmete vastastikune täiendavus

4.3.Taotlused, mis ei vasta EGFi rahalise toetuse saamise tingimustele

4.4.EGFi abil saadud tulemused

4.4.1.Kokkuvõte 2013. ja 2014. aastal esitatud tulemustest ja headest tavadest

4.4.2.Kvalitatiivne hinnang

4.5.Programmitöö periood 2014–2020 – uus EGFi määrus

4.6.Finantsaruanne

4.6.1.EGFist saadud toetus

4.6.2.Tehnilise abiga seotud kulud

4.6.3.Rikkumised ja rikkumismenetluste lõpetamine

4.6.4.EGFi toetuste väljamaksmise lõpetamine

4.6.5.Muud hüvitatavad kulud

4.7.Komisjoni võetud tehnilise abi meetmed

4.7.1.Teave ja selle avaldamine

4.7.2.Kohtumised riigiasutuste ja EGFi sidusrühmadega

4.7.3.Teadmistebaasi loomine – EGFi andmebaas ja EGFi taotluste esitamise ja menetlemise standardkord

4.7.4.EGFi järelhindamine 2007–2013 programmitöö perioodil

5.Suundumused

6.Kokkuvõte

1.Sissejuhatus

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „EGF”) loodi, et toetada töötajaid, kes koondati maailma kaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjel. EGF asutati määrusega (EÜ) nr 1927/2006, 1 vahendina, mis aitaks tasakaalustada avatud kaubanduse üldist positiivset pikaajalist mõju majanduskasvule ja tööhõivele ning lühiajalisi negatiivseid ilminguid, mis globaliseerumisega võivad kaasneda, eelkõige kõige haavatavamate ja kehvema kvalifikatsiooniga töötajate tööhõive osas. EGFi vahenditest kaasrahastatakse liikmesriikide võetud aktiivse tööturupoliitika meetmeid, millega aidatakse koondatud töötajatel tööturul ümber orienteeruda ja uut tööd leida. EGF on täiendus siseriiklikele tööturumeetmetele, kui ootamatud kollektiivsed koondamised avaldavad avalikule tööhõivele erakordset survet. See võib pakkuda rohkem individuaalset ja sihipärasemat käsitlust kõige haavatumatele koondatud töötajatele.

Et ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärgedele saaks paremini reageerida, muudeti EGFi käsitlevaid eeskirju määrusega (EÜ) nr 546/2009, 2 ja alates jaanuarist 2014 määrusega (EÜ) nr 1309/2013 3 .

Määruse (EÜ) nr 1309/2013 artiklis 19 on sätestatud, et komisjon esitab iga kahe aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule kvantitatiivse ja kvalitatiivse aruande EGFi eelmise kahe aasta tegevuse kohta. Aruanded peavad põhiliselt keskenduma EGFi saavutatud tulemustele, sealhulgas teave eelkõige järgmise kohta:

esitatud taotlused;

tehtud otsused;

teistest Euroopa Liidu struktuurifondidest, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) rahastatavad meetmed, muu hulgas meetmete vastastikune täiendavus;

eraldatud rahaliste toetuste lõpetatuks tunnistamine.

Aruanded peaksid dokumenteerima ka taotlusi, mis lükati tagasi ebapiisavate rahaliste vahendite või mittekõlblikkuse tõttu. Artikli 19 sõnastusest järeldub, et aruanded uurivad tegevusi, mis on võrdlusperioodil lõpetatud ja mitte ei järgita juhtumeid nende elutsükli ajal (aruande iga osa uurib erinevat juhtumit).

2.EGFi 2013. ja 2014. aasta tegevuse ülevaade

2013. ja 2014. aastal sai komisjon 30 taotlust, milles sooviti EGFilt toetust kokku 109 miljoni euro ulatuses. Täpsemad andmed taotluste kohta on esitatud punktis 4.1 ja tabelis 1.

Eelarvepädev asutus tegi 2013. ja 2014. aastal 28 otsust EGFi rakendamise kohta kogusummas 114,4 eurot EGFi 2013.–2014. aasta eelarvest. Täpsemad andmed määratud toetuste kohta on esitatud punktis 4.2 ning tabelites 2 ja 3.

Komisjonile saadeti 34 lõpparuannet EGFi toetuste rakendamise kohta 2013.–2014. aastal. Tulemusi on kirjeldatud punktis 4.4 ja tabelis 4. 34 eelmistel aastatel antud EGFi toetuse andmine lõpetati võrdlusperioodil (üksikasjalikud andmed punktis 4.6.4 ja lisa tabelis 3).

Täpsemad andmed komisjoni algatusel antud tehnilise abi kohta (EGFi määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 8 lõige 1 ja määruse (EÜ) nr 1309/2013 artikkel 11) on esitatud punktis 4.6.2 ja tabelis 5.

Perioodi 2007–2013 järelhindamine tehti kahes etapis välise teenuseosutaja poolt (punktis 4.7.4), kes seejärel saatis tulenevad aruanded komisjonile.

Komisjon esitas 2011. aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku uue määruse kohta aastateks 2014–2020 4 . Ettepanekut arutati mõlemas institutsioonis ja võeti vastu detsembris 2013, võimaldades liikmesriikidel taotleda EGFi kaasrahastamist uute eeskirjade järgi alates jaanuarist 2014 (lähemalt punktis 4.5).

3.EGFi tegevust käsitleva 2012. aasta aruande järelmeetmed

Alates 1. maist 2009 oli võimalik kasutada ajutist nn kriisierandit, mis võimaldas liikmesriikidel viidata finants- ja majanduskriisile kui EGFile esitatud taotluse põhjusena. Erandi tähtaeg lõppes 31. detsembril 2011, kuna selle pikendamises ei jõutud nõukogus kokkuleppele. Algse EGFi määruse kehtivuse lõpuni jäänud aja jooksul, st 31. detsembrini 2013, ei saanud EGFi toetuse saamiseks esitatud taotlusi enam ülemaailmse finants- ja majanduskriisi mõjuga põhjendada, vaid põhjendusena tuli esitada maailma kaubanduses toimunud. Samuti vähenes kaasrahastamise määr esialgsele tasemele, st 50 %-le kõigist abikõlblikest kuludest.

Uue määruse järgi võib aastatel 2014–2020 finants- ja majanduskriisi taas hakata nimetama EGFi taotluses põhjenduseks. Teine oluline muutus uue määruse järgi on lisatud uued toetuse saajate kategooriad, nagu ajutised ja vahendatud töötajad, füüsilisest isikust ettevõtjad ja – 2017. aasta lõpuni – mittetöötavad ja haridust või kutset mitteomandavad (NEET) noored.

4.EGFi 2013. ja 2014. aasta tegevuse analüüs

4.1.Laekunud taotlused

2013. ja 2014. aastal sai komisjon 30 taotlust, milles sooviti EGFilt toetust 5 (vt tabel 1). Taotlusi esitas 10 liikmesriiki (Belgia, Saksamaa, Iirimaa, Soome, Prantsusmaa, Kreeka, Itaalia, Holland, Poola ja Hispaania). Taotlused, milles sooviti EGFilt saada toetust kokku 108 733 976 eurot, olid suunatud 28 390 töötajale, kes olid koondatud maailma kaubanduse globaliseerumise tõttu või majandus- ja finantskriisi tõttu tekkinud struktuuriliste muutuste tagajärjel. Kõik 10 liikmesriiki olid taotlenud EGFilt rahastamist ka varem.

2013. aasta taotlused olid hõlmatud määrusega (EÜ) nr 546/2009, mis võimaldas 50 %-list kaasrahastamise määra ja „kriisi” kriteeriumi kasutamata jätmist. Teisest küljest olid 2014. aasta taotlused hõlmatud määrusega (EÜ) nr 1309/2013, mis võimaldas 60 % kaasrahastamise määra ning ülemaailmse finants- ja majanduskriisi kasutamist sekkumise kriteeriumina.

Tabel 1. 2013. ja 2014. aastal laekunud taotlused

4.1.1.Laekunud taotlused sektorite lõikes

Vaadeldaval perioodil laekunud 30 taotlust olid seotud paljude sektoritega (24) 6 . EGFile esitati esmakordselt taotlused 10 sektori kohta. Sektorid olid: toiduained, tapamajad, kemikaalid, klaas, arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine, ehted, transport/ladustamine, õhutransport, baarid ja kohvikud, programmi- ja ringhäälinguteenused, masinate ja seadmete remont ja paigaldus ning info ja side.

4.1.2.Laekunud taotlused toetussummade lõikes

Iga EGFi toetust taotlev liikmesriik peab koostama kooskõlastatud meetmete paketi, mis sobib kõige paremini kokku abistatavate töötajate profiilidega, ning otsustama EGFilt taotletava summa suuruse. EGFi määrus sätestab komisjoni kaasrahastamise määra EGFi taotluste puhul 7 . Taotluse hindamisel komisjoni poolt võivad tõusetuda küsimused, mis sunnivad liikmesriiki kavandatud individuaalsete teenuste paketti läbi vaatama, mis mõjutab taotletava toetuse suurust.

2013. ja 2014. aastal ulatusid EGFilt taotletavad summad 115 205 eurost kuni 25 937 813 euroni (keskmine – 3 624 466 eurot).

4.1.3.Laekunud taotlused abi saavate töötajate arvu lõikes

Meetmed, mille kohta esitati EGFile kaasrahastamistaotlused, hõlmasid kokku 28 390 töötajat, mis on umbes 76 % koondatud töötajate koguarvust 37 000, mida 10 liikmesriiki esitatud 30 taotluses olid deklareerinud.

Toetatavate töötajate arv ulatus 50st 3 886ni, kusjuures neli taotlust oli suunatud rohkem kui 1 000 töötajale ja 11 taotlust vähem kui 500 töötajale. Koondatud töötajate arv võib erineda EGFi toetusest abi saavate töötajate arvust, kui liikmesriik on otsustanud suunata EGFi abi teatavale töötajate rühmale, näiteks nendele, kel on eriti suuri probleeme tööturul püsimisega ja/või kellel on abi kõige rohkem vaja. Osa koondatud töötajatest võivad saada abi väljastpoolt EGFi, teised võivad leida uue töö iseseisvalt või otsustada varem pensionile jääda, mis tähendab, et nende jaoks ei taotleta EGFi abi.

4.1.4.Laekunud taotlused ühe töötaja kohta taotletud toetussummade lõikes

Individuaalsed teenuste paketid, mida liikmesriik võib koondatud töötajatele pakkuda, on EGFi määruse tingimuste järgi liikmesriigi otsustada. Seega võib asjaomase töötaja kohta taotletav summa varieeruda olenevalt koondamisjuhtumi tõsidusest, tööturu olukorrast mõjutatud piirkonnas, koondatud töötajate konkreetsest olukorrast, liikmesriigi poolt juba võetud meetmetest ja osutatavate teenuste maksumusest asjaomases liikmesriigis või piirkonnas. See on põhjuseks, miks ühe töötaja kohta 2013. ja 2014. aastal kavandatavad summad varieerusid umbes 1 152 eurost kuni 6 675 euroni, kusjuures keskmiselt taotleti ühe töötaja jaoks 3 352 eurot.

4.1.5.Laekunud taotlused sekkumiskriteeriumite lõikes

Vaadeldaval perioodil tehti 19 taotlust töötajate toetamiseks, kes olid koondatud maailma kaubanduses globaliseerumise tõttu tekkinud oluliste struktuurimuutuste tagajärjel, samas kui 11 taotlust olid töötajate toetamiseks, kes olid koondatud majandus- ja finantskriisi tõttu. Nelja kaubandusega seotud taotlust põhjendati erakorraliste asjaoludega.

4.2.Määratud toetused

2013. ja 2014. aastal tegi eelarvepädev asutus liikmesriikide taotluste alusel 28 otsust EGFi toetuse määramise kohta aktiivsete tööturupoliitika meetmete rahastamiseks. Vt tabelid 2 ja 3 ülevaate kohta määratud toetustest ja töötajate profiilidest. Neist üheksa puudutas 2013. aastal esitatud taotlusi ja 2014. aasta taotlusi 11. Veel kaheksa puudutas 2011. aastal esitatud taotlusi (4) ja 2012. aastal esitatud taotlusi (4). Nelja taotluse korral, mis esitati 2011. aastal, rakendati kriisi tõttu suuremat kaasrahastamise määra 65 %. 13 taotluse, mis esitati 2012. ja 2013. aastal, kaasrahastamise määr oli 50 % ning ülejäänud 11 taotlust, mis esitati 2014. aastal, olid kaasrahastamise määraga 60 %.

28 määratud toetust hõlmasid 27 610 koondatud töötajat 13 liikmesriigis ja ulatusid kogusummas 114 427 463 euroni, mis maksti välja EGFist.

Tabel 2. Andmed 2013.–2014. aastal määratud toetuste kohta

Tabel 3. Andmed 2013. ja 2014. aastal määratud toetuste kohta Töötajate profiil (v.a NEET-noored) 8

4.2.1.EGFi toetusest rahastatud meetmed

Määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 3 ja määruse (EÜ) nr 1309/2013 artiklis 7 on sätestatud, et EGF saab kaasrahastada ainult aktiivse tööturupoliitika meetmeid, mille eesmärk on koondatud töötajate tööturule naasmine. Lisaks on määrustes sätestatud, et EGF võib rahastada liikmesriikides toetuse rakendamiseks võetud ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami- ning kontrollimeetmeid.

2013. ja 2014. aastal heaks kiidetud 28 EGFi toetusega hõlmatud meetmete eesmärk oli aidata 27 610 koondatud töötajal tööturule naasta. Meetmed koosnesid peamiselt järgmisest:

intensiivne individuaalne tööotsimisabi ja taotluste haldamine;

erinevad kutse- ja ümberõppe ning kutseoskuste täiendamise võimalused;

erinevad ajutised rahalised stiimulid/toetused aktiivsete toetusmeetmete kestuse ajaks, kuni töötajad tegelikult tööle naasevad;

mentorlus uue töö algusfaasis;

muud tegevuste liigid, nt ettevõtluse edendamine/firmade loomine ja ühekordsed töö-/värbamisstiimulid.

Toetuspakettide koostamisel võeti liikmesriikides arvesse individuaalsete töötajate tausta, kogemusi, haridustaset ja valmisolekut liikuda ning seda, millised on töötajate võimalused praegu või tulevikus selles piirkonnas tööd saada.

4.2.2.EGFist ja teistest struktuurifondidest, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) rahastatavate meetmete vastastikune täiendavus

EGFi eesmärk on suurendada töötajate tööalast konkurentsivõimet ja tagada koondatud töötajate kiire naasmine tööturule aktiivsete tööturumeetmete abil, täiendades seeläbi ESFi, mis on peamine ELi vahend tööhõive edendamiseks. Kahe rahastamisvahendi vastastikune täiendavus seisneb üldiselt nende suutlikkuses lahendada probleeme kahe erineva nurga alt: kui EGF pakub koondatud töötajatele nende vajadustele vastavat abi konkreetse, Euroopa tasandil toimuva massilise töökaotuse korral, siis ESF toetab strateegilisi pikaajalisi eesmärke (nt inimkapitali suurendamine, toimetulek muutustega) eelnevalt koostatud mitmeaastaste programmide kaudu, mille vahendeid ei saa üldiselt ümber suunata, et tegeleda massilistest koondamistest põhjustatud kriisiolukordadega. EGFi ja ESFi meetmeid kasutatakse mõnikord üksteise täiendamiseks, et pakkuda nii lühi- kui ka pikaajalisi lahendusi. Otsustav kriteerium on olemasolevate vahendite potentsiaal töötajaid tõhusalt aidata, liikmesriikide ülesanne on valida ja kavandada vahendid ja meetmed, mis eesmärkide saavutamiseks kõige paremini sobivad.

EGFi kaasrahastatava kooskõlastatud individuaalsete teenuste pakett peab olema tasakaalus muude meetmetega, mis seda täiendavad. EGFi kaasrahastatavad meetmed võivad minna palju kaugemale kui tavalised koolituskursused ja -meetmed. Praktika on näidanud, et EGF võimaldab liikmesriikidel pakkuda koondatud töötajatele nende vajadustele vastavat ja põhjalikku abi, mida ilma EGFita ei oleks võimalik pakkuda, sealhulgas meetmeid, millele neil tavapäraselt juurdepääsu poleks (nt kesk- või kõrgharidus). EGF võimaldab liikmesriikidel keskenduda rohkem eriti haavatavatele inimestele, nt kehvema kvalifikatsiooniga või sisserändaja taustaga inimesed, või pakkuda teenust rohkemate nõustajatega ja/või toetust pikema ajavahemiku jooksul, kui oleks võimalik ilma EGFita. Kõik see suurendab töötajate väljavaateid olukorra parandamiseks. Erandina võimaldab uus EGFi määrus 2017. aasta lõpuni liikmesriikidel laiendada toetuste määramist, et suure noorte töötusega piirkondades hõlmata mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori (NEET-noori). Eesmärk on toetada nõukogu 2013. aasta aprillis heaks kiidetud noortegarantii 9 rakendamist.

Kõik liikmesriigid peavad looma vajalikud mehhanismid, et vältida ELi rahastamisvahenditest topeltrahastamise ohtu, nagu on nõutud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 6 lõikes 5 ja määruse (EÜ) nr 1309/2013 artikli 9 lõikes 5.

4.3.Taotlused, mis ei vasta EGFi rahalise toetuse saamise tingimustele

Komisjon ega ka eelarvepädevad institutsioonid ei ole tagasi lükanud ühtegi liikmesriikide taotlust EGFist vahendite eraldamiseks.

4.4.EGFi abil saadud tulemused

Peamised EGFi tulemusi kajastava teabe allikad on liikmesriikide poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklile 15 ja määruse (EÜ) nr 1309/2013 artiklile 19 esitatud lõpparuanded. Neile aruannetele lisandub teave, mille liikmesriigid esitavad komisjonile otsesuhtluses ning koosolekutel ja konverentsidel.

2014. aasta lõpuks oli komisjonile laekunud 34 lõpparuannet, milles käsitleti EGFi vahenditega kaasrahastatavaid juhtumeid 13 liikmesriigis 2014. aasta keskpaigaks rakendatud meetmete kohta 10 .

Liikmesriikide poolt 2013. ja 2014. aastal edastatud peamised tulemused ja andmed on kokku võetud käesolevas punktis ja tabelis 4. 34st taotlusest 13 lisati EGFi järelhindamisprotsessi. Järelhindamise eesmärk on mõõta EGFi lisandväärtust ja selle mõju koondatud töötajatele ja tööturgudele (vt punkt 4.7.4).

Kokku sai komisjon 31. detsembriks 2014 lõpparuandeid 91 EGFi juhtumi kohta, mis moodustab 68 % selleks ajaks saadud kõigist taotlustest (134).

Liikmesriikide lõpparuannetes esitatud teabe põhjal võib teha järelduse, et EGFilt saadud vahenditega on liikmesriigid suutnud täiendada meetmeid, mida nad tavapäraselt pakuvad, aitamaks koondatud töötajatel leida uut tööd ja end tööturul uues olukorras sisse seada. EGF võimaldab liikmesriikidel pakkuda kvaliteetsemaid meetmeid koondatud töötajatele ja teha seda kauem, kui oleks võimalik ilma EGFi vahenditeta.

4.4.1.Kokkuvõte 2013. ja 2014. aastal esitatud tulemustest ja headest tavadest

13 liikmesriigi esitatud lõpparuanded näitasid, et EGFi rakendusperioodi lõpus oli 7 656 töötajat ehk 18 848 töötajast 44,9 %, keda toetati EGFi vahendite abil, leidnud uue töö või hakanud füüsilisest isikust ettevõtjaks. See on hea tulemus, eriti arvestades seda, et EGFi vahenditest kaasrahastatavate meetmetega toetatakse tavaliselt töötajaid, kes kuuluvad kergesti tööturul raskustesse sattuvate inimeste hulka. Umbes 6 % jätkasid õpinguid või osalesid koolitustel ning 39,1 % olid töötud või isiklikel põhjustel tööturult eemal. Rohkem teavet tabelis 4.

Sarnaselt 2012. aastaga halvendas tööturule naasmise tulemusi kohaliku ja regionaalse tööturu oluliselt vähenenud vastuvõtuvõime, mis oli põhjustatud ülemaailmsest finants- ja majanduskriisist. Vastava rakendusperioodi lõpus registreeritud tööturule naasmise määr annab pildi töötajate tööhõive olukorrast vaid andmete kogumise hetkel. See ei anna teavet tööhõive liigi ja leitud töö kvaliteedi kohta ning võib juba lühikese aja pärast oluliselt muutuda. Vastavalt mitmelt liikmesriigilt saadud teabele näitab tööturule naasmise määr tõusutendentsi juba mõned kuud pärast lõpparuande esitamist ning suureneb keskmise perioodi jooksul veelgi, eelkõige juhul, kui töötajad saavad ka pärast EGFi perioodi lõppemist endiselt nende vajadustele vastavat abi liikmesriigi oma kulul või ESFi abiga. See tõendab, et EGFi-poolsel kaasrahastamisel võib pikemas perspektiivis olla täiendav kasulik mõju.

4.4.2.Kvalitatiivne hinnang

13 liikmesriigi poolt koondatud töötajate jaoks esitatud toetusmeetmete paketid sisaldasid mitmesuguseid individuaalseid tööotsimismeetmeid, abi töökohavahetusel ja (ümber)õppevõimalusi. Kõige suuremad summad kulutati kahele meetmete kategooriale: koolitus ja ümberõpe (56,5 miljonit eurot ehk 32 % kõigist individuaalsetest teenustest kõigi 34 juhtumi puhul) ja finantssoodustused, mida töötajad said aktiivsetes tööturupoliitika meetmetes osalemise ajal (umbes 68,5 miljonit eurot ehk 38,8 % kõigist individuaalsetest teenustest kõigi 34 juhtumi puhul). Alates EGFi määruse jõustumisest 2013. aastal on toetused olnud maksimaalselt 35 % kogukuludest. Muud sageli kasutatud meetmed olid individuaalne juhendamine ja ettevõtluse edendamine.

Kutseõppe ja koolitusprogrammid olid seotud töötajate vajaduste ja soovidega ning arvestasid ka kohalike või piirkondlike tööturgude nõudlust ja tuleviku seisukohast paljutõotavate sektorite potentsiaali.

2014. aasta mais avaldatud järelhindamise tulemused 11 näitavad, et EGF on mõjutanud heas suunas massilisest koondamisest tulenevate oluliste sotsiaalsete ja tööturuprobleemide lahendamist. EGF andis liikmesriikidele võimaluse tegutseda koondamistest mõjutatud piirkondades otsustavamalt, kui see oleks olnud võimalik ilma EGFi rahastamiseta, seda nii abistatud inimeste arvu ja kvalifikatsioonide ulatust kui ka toetuse kestust ja kvaliteeti silmas pidades. Hindamises juhitakse tähelepanu ka sellele, et EGFi kaudu antud intensiivne ja töötajate vajadustele vastava abi tulemuseks on tavaliselt paremad uue töökoha leidmise võimalused võrreldes standarditud pakettidega, mida pakutakse riigisiseste aktiivse tööturupoliitika meetmete raames. Lisaks koondatud töötajatele mõeldud intensiivsematele abipakettidele on EGF mõnes riigis võimaldanud ka riigiasutustel jõuda töötajateni ja toetada meetmeid, mis muidu oleks olnud võimatu, aidates arendada ümberkorraldamise, aktiivse tööturu ja kutseõppe poliitikat.

Tabel 4. 2013. ja 2014. aastal esitatud lõpparuanded – tulemuste kokkuvõte

4.5.Programmitöö periood 2014–2020 – uus EGFi määrus

Vastavalt EGFi määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklile 20 vaadati määrus 2013. aastal läbi, et valmistuda mitmeaastaseks finantsraamistikuks perioodil 2014–2020. Komisjoni ettepaneku alusel kiitsid nõukogu ja Euroopa Parlament heaks EGFi jätkamise, sest see võimaldab pakkuda ühekordset konkreetset toetust töötajatele, kes on kaotanud töö üleilmastumisest või finants- ja majanduskriisist tulenevate oluliste struktuurimuutuste tõttu. Uus EGFi määrus (määrus (EL) nr 1309/2013) võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt 17. detsembril 2014.

Uus määrus taastab kriisi kriteeriumi, nii et EGFi taotlust on võimalik põhjendada praeguse või tulevase majandus- ja finantskriisiga. See laiendab ka EGFi kohaldamisala, muutes ajutiste lepingutega töötajad ja füüsilistest isikutest ettevõtjad abikõlblikeks. Et toetada noortegarantiid, sisaldab uus määrus erandit, mis kehtib kuni 2017. aasta lõpuni ja võimaldab kaasata mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori piirkondades, mis on vastavalt noorte tööhõive algatusele abikõlblikud 12 . Uus määrus piirab ka artikli 7 lõike b kohased meetmed (nt toetused ja stiimulid) kuni 35 %-ni kogukuludest, samas on ettevõtlustoetuste ülempiiriks seatud 15 000 eurot töötaja kohta. Uus määrus kehtestab ka tähtajad, mis on mõeldud selleks, et lühendada aega, mis kulub taotluse esitamisest kuni Euroopa Parlamendi ja nõukogu fondi kasutuselevõtu otsuse tegemiseni.

4.6.Finantsaruanne

4.6.1.EGFist saadud toetus

2013. ja 2014. aastal kiitis eelarvepädev asutus heaks 28 toetust EGFilt kogusummas 114 427 463 eurot (vt tabel 2 eespool). Need toetused tulid 2013. ja 2014. aasta eelarvetest; neli viimast toetust kiitis eelarvepädev asutus heaks detsembris 2014 ning maksti välja 2015. aasta alguses.

17. mail 2006. aastal vastuvõetud institutsioonidevahelise kokkuleppe artiklis 28 13 on sätestatud EGFile kuni 2013. aasta lõpuni eraldatud eelarve raamistik, selle kohaselt ei tohi EGF kulukohustuste assigneeringutena ületada iga-aastast maksimaalset summat (500 miljonit eurot). Selle summa võib eraldada varust, mis on tekkinud eelmise aasta kulude üldise ülemmäära ja/või kahe eelmise aasta jooksul tühistatud kulukohustuste assigneeringute raames, võtmata seejuures arvesse finantsraamistiku rubriigiga 1B seotud assigneeringuid. 500 miljonit eurot tehti kättesaadavaks EGFi reservi eelarvereal 2013. aastal. 2014.–2020. aastaks on nõukogu määruse (EL; Euratom) nr 1311/2013 14 artiklis 12 sätestatud iga-aastane maksimaalne summa (2014–2020) ja selle kohaselt on lubatud kasutada EGFi vahendeid aastas maksimaalselt kuni 150 miljoni euro (2011. aasta hindades) ulatuses. 2014. aastal tähendas see, et EGFi reservi eelarvereal tehti kättesaadavaks kulukohustuste assigneeringud summas 159 181 000 eurot. Mõlemal aastal määratud toetuste kulukohustuste assigneeringud kanti reservist üle EGFi eelarvereale pärast seda, kui eelarvepädev asutus oli kõik taotlused heaks kiitnud.

Maksekohustuste assigneeringute osas kanti nii 2013. kui ka 2014. aasta alguses EGFi eelarvereale üle 50 000 000 euro. 2013. aastal piisas sellest toetusteks summas 35 748 557 eurot. 2014. aastal vajati lisaeraldisi heaks kiidetud EGFi taotlustele, mis kokku moodustasid 78 678 907 eurot. Need tulid tagasisaadud summadest pärast liikmesriikide teatatud alakulutamist.

4.6.2.Tehnilise abiga seotud kulud

Määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 8 lõike 1 kohaselt võib komisjoni algatusel EGFi määruse rakendamiseks vajalike ettevalmistus-, järelevalve-, teabemeetmete ning teadmistebaasi, haldus- ja tehnilise toe loomise, auditi-, kontrolli- ja hindamismeetmete rahastamiseks kasutada maksimaalselt 0,35 % konkreetsel aastal kättesaadavatest fondi vahenditest (1,75 miljonit eurot 2013. aastal). Määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 11 lõige 1 seab komisjoni algatusel osutatavale tehnilisele abile ülempiiri 0,5 % vähendatud kogusummast (umbes 0,75 miljonit eurot 2014. aastal). Eelarvepädev asutus kinnitas komisjoni tehnilise abi osutamise ettepanekud 2013. ja 2014. aastaks vastavalt summas 750 000 eurot 15 ja 330 000 eurot 16 .

Tabel 5. Tehnilise abiga seotud kulud 2013. ja 2014. aastal

Kirjeldus	Eelarvestatud 2013 (eurodes)	Tegelik 2013 (eurodes)	Eelarvestatud 2014	Tegelik 2014 (eurodes)	Märkus
Teavitamine (nt EGFi kodulehe ajakohastamine kõigis ELi keeltes, trükised ja audiovisuaaltegevus)	80 000	28 000	20 000	6 364	Rahaliste vahendite hilinemine tegi tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste peadirektoraadile tegevuses osalemise raskeks
Tehniline ja haldusabi: - EGFi kontaktisikute eksperdirühma kaks koosolekut - EGFi rakendamise kaks seminari	70 000 120 000	40 752 81 522	70 000 120 000	140 149	Kontaktisikute kohtumiste kombineerimine seminaridega vähendas kulusid. 2014. aastal peeti ainult üks seminar.
Andmete kogumise seire ja EGFi statistiline ülevaade	0	0	20 000	0	Komisjoni tehtud töö
Teadmistebaasi loomine: EGFi taotluste esitamise ja menetlemise standardkord; EGFi juhtumite fakte ja arvnäitajaid sisaldava EGFi andmebaasi loomine ja ratsionaliseerimine	80 000	79 739	100 000	100 000	EGFi lõimimine ühise fondide haldamise süsteemiga (SFC)
Hindamine	400 000	326 611	0	0	2013. aastal oli töövõtja pakkumine eelarvestatust väiksem. Järgmine hindamine on 2015. aastal
Kokku	750 000	556 624	330 000	246 513

4.6.3.Rikkumised ja rikkumismenetluste lõpetamine

2014. ja 2013. aastal ei teatatud komisjonile ühestki EGFi määruse sätete rikkumisest, samuti ei lõpetatud 2013. ja 2014. aastal ühtegi EGFiga seotud rikkumismenetlust.

4.6.4.EGFi toetuste väljamaksmise lõpetamine

EGFi toetuste väljamaksmise lõpetamise menetlused 2013. ja 2014. aastal on sätestatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 15 lõikes 2 ja määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 15 lõikes 2. 34 toetust, mida rakendati aastatel 2009–2013, lõpetati 2013. ja 2014. aastal. Juhtumid on loetletud lisa tabelis 3.

EGFi juhtum on lõpetatud, kui komisjon on heaks kiitnud lõpparuande, kõik tasumata tagasimaksed on tehtud ja liikmesriik või komisjon ei pea võtma edasisi meetmeid peale kohustuse säilitada kõiki tõendavaid dokumente veel kolm aastat, kui seda nõuab komisjon või Euroopa Kontrollikoda (määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 21 lõige 5).

Keskmine eelarve täitmise määr rikkumismenetluste lõpetamisel oli 49,8 %, kusjuures erinevused olid väga suured alates nullist kuni eelarve täieliku täitmiseni. Komisjonile nende 34 juhtumi pealt tagasi makstud kasutamata summad kokku moodustasid umbes 67,1 miljonit eurot (50,2 % nendele juhtumitele eraldatud EGFi toetustest).

On mitmeid põhjuseid, miks liikmesriigid kogu eraldatud toetussummasid ei kasutanud. Kuigi liikmesriikidel soovitatakse alati esitada kooskõlastatud individuaalsete teenuste paketi realistlik eelarveprojekt, võib kavandamisel täpsust ja teavet vajaka jääda. Esialgsel arvutamisel võis olla lisatud liiga suur varu, mis osutus hiljem tarbetuks. Kavandatud meetmes osaleda soovivate töötajate arv võis planeerimisetapis olla ülehinnatud. Mõni töötaja võis eelistada odavamaid meetmeid kulukamate asemel või lühiajalisi meetmeid pikaajaliste asemel, mõni töötaja võis leida uue töökoha varem, kui esialgu prognoositud. Lisaks võisid rahaliste vahendite vähese kasutamise põhjuseks olla viivitused meetmete käivitamisel ja asjaolu, et individuaalsete teenuste paketi rakendamisel ei kasutatud võimalust summasid erinevate eelarveartiklite vahel ümber paigutada.

Komisjon on teinud väga palju tööd, et aidata liikmesriike, andes korrapäraselt teavet ja juhiseid toetuste optimaalse haldamise kohta ja korraldades asjakohaseid seminare. Sellegipoolest on sissenõudmise määrad rakendamise lõpus püsinud kangekaelselt kõrged. See tähendab, et esialgu kõrge sissenõudmismäär (esimeste juhtumite puhul üle 60 %) vähenes märgatavalt (50,2 %-ni), kuid seda on vaja veelgi langetada.

Meetmete kulude eelarvestamise ja töötajate osalemismäära ennustamise täpsus pikendatud 24-kuuse perioodi jooksul loodetavasti kogemuste lisandudes paraneb. Me näeme edasiminekut ka selles, kuidas ajastatakse EGFi rahastamisvahendite jõudmine mõjutatud piirkonda, milline on erinevate koordineerimis- ja rakendusstruktuuride võimekus ning teabevahetuse kvaliteet liikmesriikide ja piirkondliku/kohaliku tasandi vahel. Liikmesriigid kasutavad paremini ära võimalust neile eraldatud eelarveid läbi vaadata ning kulutusi erinevate meetmete ja/või kuluartiklite vahel ümber paigutada. Lõpetuseks teevad ELi institutsioonid suuri jõupingutusi otsustamismenetluse ja EGFi toetuste maksmise kiirendamiseks, et meetmete rakendamiseks ettenähtud aega ja vahendeid optimaalselt kasutada. Uus EGFi määrus kehtestab väga ranged tähtajad EGFi taotluste hindamisele ja heakskiitmisse, nii et rahalised vahendid vabanevad varem. Kokkuleppel komisjoniga võivad liikmesriigid ka eelarve uuesti koostada ning võtta rakendusperioodil kasutusele uusi abikõlblikke meetmeid.

4.6.5.Muud hüvitatavad kulud

Muid hüvitatavaid kulusid 2013. ja 2014. aastal ei olnud.

4.7.Komisjoni võetud tehnilise abi meetmed

4.7.1.Teave ja selle avaldamine

Veebisait

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 9 lõikele 2 ja määruse (EÜ) nr 1309/2013 artikli 12 lõikele 2 on komisjonile tehtud ülesandeks luua ja käigus hoida veebilehte, mis on kättesaadav kõikides ühenduse keeltes ja millel antakse teavet EGFi kohta, juhiseid taotluste esitamiseks ning ajakohastatud teavet vastuvõetud ja tagasilükatud taotluste kohta, rõhutades eelarvepädeva asutuse rolli.

Komisjoni EGFi veebisaiti 17 ajakohastati vastavalt nõuetele olulise teabega 2013. ja 2014. aastal. Veebilehel registreeriti 72 418 lehekülje vaatamist 2013. aastal ja 38 753 vaatamist 2014. aastal ning sellel oli 52 968 külastajat 2013. aastal ja 28 994 külastajat 2014. aastal 18 .

4.7.2.Kohtumised riigiasutuste ja EGFi sidusrühmadega

Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fondi kontaktisikutest koosneva eksperdirühma (EGFi esindajad liikmesriikides) 11., 12., 13. ja 14. koosolekud toimusid vastavalt 2013. ja 2014. aasta oktoobris Brüsselis. Igal koosolekul pühendati osa koosolekust sellele, et arutada komisjoni ettepanekut võtta vastu EGFi määrus mitmeaastase finantsraamistiku perioodiks 2014–2020, Euroopa Parlamendi ja nõukoguga ettepaneku üle peetavaid läbirääkimisi ning edasise rakendamisega seotud küsimusi. Liikmeid teavitati ka EGFi järelhindamisest perioodil 2007–2013 ja muudest päevakorralistest küsimustest.

2013. ja 2014. aastal korraldatud kahel koostöövõrgustikele pühendatud seminaridel keskenduti uuele EGFi määrusele ja selle mõjule taotlejatele. Mõlemal üritusel olid liikmesriikide EGFi taotluste rakendamisega seotud esindajad ulatuslikult esindatud.

4.7.3.Teadmistebaasi loomine – EGFi andmebaas ja EGFi taotluste esitamise ja menetlemise standardkord

Et EGFi toetuste statistikaks vajalikke arvandmeid registreerida, täiustas komisjon 2013. ja 2014. aastal EGFi andmebaasi ja kohendas mitut andmevormi lihtsustamaks teabe sisestamist andmebaasi. See on liikmesriikidele hõlbustanud taotluste ettevalmistamist ja esitamist komisjonile, et analüüsida, liita ja võrrelda EGFi juhtumitega seotud fakte ja näitajaid. Ettevalmistused uue elektroonilise rakendusvormi arendamiseks algasid kavakohaselt novembris 2013. Selles võetakse arvesse 2011. aastal välisekspertide poolt tehtud ettevalmistusi, mida rahastati 2011. aasta tehnilise abi eelarvest.

2014. aastal lihtsustas komisjon asju veegi, lisades EGFi komisjoni ja liikmesriikide IT-kommunikatsioonisüsteemi (Shared fund management common system, SFC). Tulevikus kasutavad liikmesriigid seda süsteemi, et esitada taotlusi elektrooniliselt juhendatud taotlemisprotsessis. Selle tulemus peaks olema korrektsemad ja täielikumad taotlused ning komisjonil on lihtsam valmistada oma ettepanek ja teatada EGFi tulemustest. See täiustatud kord peaks veelgi vähendama aega, mis jääb liikmesriigi taotluse esitamise ja komisjoni esitatud ettepaneku vastuvõtmise vahele Euroopa Parlamendis ja nõukogus.

4.7.4.EGFi järelhindamine 2007–2013 programmitöö perioodil

Järelhindamise esimeses etapis hinnati 33 juhtumit (vastavalt määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 17 lõike 1 punktile b). Need juhtumid valiti välja seetõttu, et komisjon oli nende rakendamise lõpparuanded 20. septembriks 2012 kätte saanud. Teine osa EGFi juhtumeid (25 juhtumit) analüüsiti järelhindamise lõppetapis. Nendel juhtumitel olid lõpparuanded laekunud 2013. aasta detsembri lõpuks. Järelhindamise esimese etapi tulemused esitati 2014. aasta mais ning teise etapi tulemused esitati komisjonile 2015. aasta mais. Lisa tabelist 4 leiab loetelu juhtumitest, mida uuriti järelhindamise mõlemas faasis.

5.Suundumused

EGFi sagedama kasutamise tulemusena on suurenenud kättesaadavate andmete hulk, mille alusel taotlustes esinevaid suundumusi kindlaks teha ning mida fondi tegevusest ülevaate saamiseks kasutada. Alljärgnevatel graafikutel esitatud joonised ja lisa sisaldavad andmeid 134 taotluse kohta, mille liikmesriigid esitasid 2007. aastast kuni 2014. aastani 19 . Siiani on taotletud kokku 561,1 miljonit eurot 122 121 töötaja nimel (see on liikmesriikide hinnanguline toetatud töötajate arv).

Graafik 1.
Saadud taotluste arv, 2007–2014

2009. aastal EGFi määrusesse tehtud muudatused, sh kriisi kriteeriumi lisamine, mõjutasid oluliselt Euroopa Komisjonile esitatud taotluste arvu: 2009. aasta maikuust (kui EGFi muudetud määrust hakati kohaldama) kuni 2011. aasta lõpuni suurenes taotluste arv oluliselt. Ajavahemikul 2007–2014 esitati 76 taotlust seoses kriisiga ja 58 taotlust seoses kaubanduse olukorra muutumisega. 82 % alates 2009. aasta maist kuni 2011. aasta lõpuni esitatud taotlustest olid seotud ülemaailmse finants- ja majanduskriisiga.

Lisa 2. tabeli järgi on EGFile kõige rohkem rahastamistaotlusi esitanud liikmesriigiks Hispaania (20 taotlust), talle järgnevad Madalmaad (16 taotlust), Itaalia (12 taotlust) ja Taani (10 taotlust). 31. detsembri 2014 seisuga ei olnud EGFi toetust taotlenud kaheksa liikmesriiki: Eesti, Küpros, Läti, Luksemburg, Ungari, Slovakkia, Ühendkuningriik ja Horvaatia (kes ühines ELiga 1. juulil 2013).

Graafik 2.
EGFilt taotletud summad liikmesriikide lõikes, 2007–2014

(mln eurot)

Ajavahemikul 2007–2014 taotlesid 20 liikmesriiki EGFilt toetust kogusummas 561,1 miljonit eurot (vt ka lisas esitatud ülevaatlikku tabelit). Kõige suuremat kaasrahastatavat summat taotles EGFilt Prantsusmaa (84,6 miljonit eurot / 7 taotlust), talle järgnes Iirimaa (67,3 miljonit eurot / 9 taotlust), Taani (63,7 miljonit eurot / 10 taotlust) ja Itaalia (62,5 miljonit eurot / 12 taotlust).

Graafik 3.
Toetatavate töötajate arv liikmesriikide lõikes, 2007–2014

Prantsusmaa on liikmesriik, kes on taotlenud EGFi abi kõige suurema arvu koondatud töötajate jaoks (15 454 töötajat / 7 taotlust), järgnevad Hispaania (14 863 töötajat / 20 taotlust), Itaalia (13 367 / 12 taotlust) ja Saksamaa (11 957 töötajat / 9 taotlust). Ülejäänud 13 liikmesriigis jääb koondatud töötajate arv pisut üle 1 800 (Poola) ja veidi üle 11 000 (Iirimaa) vahele. Ülejäänud kolmes taotluse esitanud liikmesriigis on taotlusega hõlmatud töötajaid alla 1 000.

Graafik 4.
Taotluste arv sektorite kaupa (NACE Rev. 2), 2007–2014

Alates 2007. aastast kuni 2014. aastani on EGF saanud taotlusi koondatud töötajatele 45 sektoris (vt ka lisas esitatud ülevaadet). Enamik sektorid olid seotud tootmisega, kuid esindatud olid ka ehitus ja teenused. Kõige rohkem taotlusi esitati neljas tootmissektoris: autondus (20 taotlust ehk 15 % kõigist taotlustest), sellele järgnesid masinaehitus (13 taotlust ehk 10 % kõigist taotlustest), tekstiilitööstus (11 taotlust ehk 8 % kõigist taotlustest) ja trükitööstus (9 taotlust ehk 7 % kõigist taotlustest).

Umbes 6 % taotlustest (8 taotlust) oli seotud töötajatega, kes koondati ehitussektoris, mis hõlmas hoonete ehitamist, eriehitustöid ning arhitekti- ja inseneriteenused. Kui lisada nendega seotud tööstusharude, nagu ehitusmaterjalide, ehituspuusepa-/tisleritoodete ja keraamikast toodete tootmisega seotud taotlused, tõuseks sektori osatähtsus 10 %-ni (13 taotlust). Rohkem kui pooltel juhtudel oli tegemist sektoritega (45 sektorist 28), kust esitati EGFile vaid üks taotlus.

Graafik 5.
Toetatud töötajate arv sektorite kaupa (NACE Rev. 2), 2007–2014

Asjaomase 20 liikmesriigi 134 taotlust olid suunatud kokku 122 121 koondatud töötajale. Asjaomased sektorid olid ülekaalukalt autondus, kus on peaaegu 29 000 toetatavat töötajat (kokku 23,0 % esitatud taotlustest), järgnevad mobiiltelefonitööstus peaaegu 12 000 toetatava töötajaga ehk 9,4 % esitatud taotlustest), tekstiilitööstus (veidi üle 11 500 toetatava töötajaga ehk 9,2 % kõigist esitatud taotlustest) ning masinaehitus (peaaegu 10 000 toetatava töötajaga ehk 8,0 % esitatud taotlustest).

Graafik 6.
Keskmine EGFilt taotletud summa toetust saava töötaja kohta liikmesriikide lõikes, 2007–2014

eurodes

Graafikul 6 on näidatud EGFi keskmist toetussummat toetust saava töötaja kohta liikmesriikide lõikes. Keskmine toetus 122 121 toetatud töötaja kohta 20 liikmesriigis oli 4 060 eurot. EGFi toetus ühe töötaja kohta oli suurim Austrias ja Taanis vastavalt ligikaudu 14 000 ja 10 000 eurot. Seevastu Leedu, Sloveenia ja Tšehhi Vabariigi puhul taotleti ühe töötaja kohta toetust vähem kui 1 000 eurot.

6.Kokkuvõte

Siiani näitavad suundumused, et aina enam on sektoreid, milles esitatakse taotlusi EGFi toetuse saamiseks, kusjuures käesoleval aruandlusperioodil lisandus kümme uut sektorit. Liikmesriigid on omandanud kogemusi, et valida sobivaimad meetmed, korraldada tõhusamalt töö kaotanud töötajate toetamist ning kasutada EGFi vahendeid uute tegutsemisviiside katsetamiseks. Lisaks kasutavad nad üha enam võimalust jagada projektide rakendusperioodil vahendeid meetmete vahel ümber, et olemasolevad summad täielikult ära kasutada.

Kuna nõukogus ei saavutatud kvalifitseeritud häälteenamust, siis fondi ajutist kriisiga seotud erandit pärast 2011. aasta lõppu ei pikendatud. See piiras ELi võimalusi toetada 2012. ja 2013. aastal töötajaid, kuigi paljusid neid mõjutas majandus- ja finantskriis endiselt suurel määral.

Seega jätkasid 2012. aastast kuni 2013. aasta lõpuni liikmesriigid maailma kaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjel koondatud töötajate toetamist. Uues EGFi määruses (määrus (EL) nr 1309/2013) võeti siiski uuesti kasutusele majandus- ja finantskriisi kriteerium. Uues määruses laiendati ka abikõlblike töötajate kategooriaid, hõlmates füüsilisest isikust ettevõtjad ja ajutiste lepingutega töötajad ning – erandina kuni 2017. aasta lõpuni – mittetöötavad ja haridust või kutset mitteomandavad (NEET) noored. Need muutused laiendavad EGFi toetuse kohaldamisala. Uus lihtsam vastuvõtmise ajajoon tähendab, et töötajate abistamise meetmeid rakendatakse kiiremini.

EGFi kogu potentsiaali kasutamine koos muude olemasolevate vahenditega ning konsulteerides oluliste sidusrühmadega võimaldab aidata EGFi toetuse kõlblikke töötajaid individuaalselt ja vastavalt nende vajadustele. Seega paranevad keskmises ja pikemas perspektiivis nende võimalused järk-järgult kriisist taastuval tööturul.

(1) Määrus (EÜ) nr 1927/2006, 20. detsember 2006, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta. ELT L 406, 30.12.2006, lk 1. Parandus kõikides keeltes ELT L 48, 22.2.2008, lk 82, ainult inglise keeles ELT L 202, 31.7.2008, lk 74.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrus (EÜ) nr 546/2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta. ELT L 167, 29.6.2009.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1309/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006, (ELT L 347, 20.12.2013, lk 855).

(4) KOM(2011) 608 (lõplik), 6.10.2011.

(5) Üks taotlus, EGF/2012/009 BE/Carsid, tühistati ja esitati läbivaadatult 2. aprillil 2013 uuesti.

(6) Autondus (3), baasmetallid (3), masinad ja seadmed (2), jaemüük (2), mobiiltelefonid (1), ehitusmaterjalid (1), tekstiilitööstus (1), ehituspuusepa ja tisleritoodete valmistamine (1), õhutransport (1), toiduained (1), hoonete ehitus (1), baarid ja kohvikud (1), metallitööstus (1), tapamajad (1), ehted (1), laevaehitus (1), kodumasinad (1), info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (1), masinate ja seadmete remont ning paigaldus (1), programmi- ja ringhäälinguteenused (1), kemikaalid (1), klaas (1), arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine (1) ning transport/ladustamine (1).

(7) Maksimaalne kaasrahastamise määr 2013. aastal esitatud taotlustele oli 50 %, samas 2014. aastal esitatud taotlustel oli see 60 %.

(8) Täiendav ettepanek, EGF/2012/004 ES/Grupo Santana võeti võrdlusperioodil vastu, kuid kuna ES võttis taotluse hiljem tagasi, siis arvati see aruandlusest välja.

(9) Nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitus noortegarantii loomise kohta. EGFi toetatavate NEETide arv ei tohi olla suurem suunatud toetuse saajate arvust.

(10) Lõpparuanded tuleb esitada kuue kuu jooksul pärast rakendusperioodi lõppu.

(11) Euroopa Komisjon: Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi järelhindamine (esimene etapp).

(12) COM(2013) 144: komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Noorte tööhõive algatus, 12.03.2013.

(13) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

(14) Nõukogu määrus (EL, Euratom), 2. detsember 2013, nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).

(15) ELT L 209, 3.8.2013, lk 16.

(16) ELT L 292, 8.10.2014, lk 14.

(17) http://ec.europa.eu/egf — kättesaadav 23 ELi keeles, sealhulgas iiri keeles.

(18) 2014. aastal kustutati mäluseadmetest osa liiklusest nn küpsiste seaduse tõttu. Lehe külastajaid, kes ei vasta küsimusele küpsiste kasutamise kohta või ei nõustu nende kasutamisega, ei loeta külastajateks.

(19) Kui arvestada ka 15 taotlust, mille liikmesriigid esitasid ja hiljem tagasi võtsid, siis oleks see arv 149. Tagasivõetud taotlusi statistikas ei kajastata.