EUROOPA KOMISJON

Brüssel,8.5.2015

COM(2015) 200 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Viies eduaruanne viisanõude kaotamise tegevuskava rakendamise kohta Ukrainas

{SWD(2015) 104 final}

I. SISSEJUHATUS

Euroopa Liit alustas Ukrainaga viisanõude kaotamise dialoogi juunis 2010. 22. novembril 2010 esitas Euroopa Komisjon Ukraina valitsusele viisanõude kaotamise tegevuskava (VLAP). Selles sätestati kriteeriumid, mida Ukraina peab täitma veel enne, kui biomeetrilisi passe omavad Ukraina kodanikud võivad viisavabalt siseneda Schengeni alale, et seal lühiajaliselt viibida.

Pärast komisjoni neljandat aruannet (27. mai 2014) 1 ja selle heakskiitmist nõukogus (23. juuni 2014) on Ukraina jõudnud ametlikult tegevuskava teise etappi, mille käigus hinnatakse õigus- ja poliitikaraamistiku rakendamise olukorda. Kooskõlas viisanõude kaotamise tegevuskavas sätestatud metoodikaga viis komisjon läbi kohapealsed hindamised, milles osalesid ka liikmesriikide eksperdid.

Komisjoni eestvedamisel toimusid ajavahemikul september 2014 – märts 2015 kõigi nelja teemarühma hindamismissioonid, millel osalesid ELi liikmesriikide eksperdid, Euroopa välisteenistus ja Ukrainas asuva ELi delegatsiooni töötajad.

Käesolev aruanne on esimene eduaruanne viisanõude kaotamise tegevuskava teise etapi rakendamise kohta Ukrainas. Selles vaadeldakse, kui tõhusalt ja jätkusuutlikult on Ukraina valitsus suutnud täita esimese etapi sihttasemeid. Aruande juurde kuulub ka komisjoni talituste töödokument, 2 milles käsitletakse käesolevas aruandes kirjeldatud arengusuundumusi. Kooskõlas viisanõude kaotamise tegevuskava metoodikaga esitab komisjon faktilise analüüsi ja statistika komisjoni talituste töödokumendi lisas, võttes arvesse viisanõude kaotamise eeldatavat mõju rändele ja julgeolekule. Kättesaadavatest andmetest ja teabest selguvad rände ja julgeoleku valdkondade tulevased peamised suundumused, millest on näha, et EL on atraktiivne sihtkoht Ukrainast pärit rändajatele, ning et tähelepanu tuleb pöörata julgeolekualastele probleemidele.

2. VIISANÕUDE KAOTAMISE TEGEVUSKAVA NELJA TEEMARÜHMA MEETMETE HINDAMINE

2.1. Teemarühm 1. Dokumentide turvalisus, sealhulgas biomeetria

Oluline samm astuti 12. jaanuaril 2015, kui anti välja biomeetrilised tavapassid, mis vastavad Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni nõuetele. Märkimisväärselt on parandatud rahvusvaheliste passide taotlemis-, isikustamis- ja väljastamisprotsessi usaldusväärsust ja turvalisust ning selles valdkonnas on tehtud suuri edusamme. Sama kehtib siseriiklike passide ja muude algdokumentide kohta. Interpoli andmebaasi edastatakse kiiresti ja süstemaatiliselt teavet kadunud ja varastatud passide kohta, mistõttu võib selle sihttaseme lugeda saavutatuks.

Dokumendi salastatuse sihttase on peaaegu saavutatud. Ukraina ametiasutustel soovitatakse:

Tagada, et piiriületuspunktidel oleks varustus teise astme piirikontrolli tegemiseks, mille raames kasutatakse sõrmejälgi.

Seoses taotlemisprotsessiga ja taotleja isiku isikusamasuse tuvastamisega tuleb niipea kui võimalik omavahel siduda endise riigi migratsiooniameti andmebaas ja ühendatud riiklik rahvastikuregister, et anda välja biomeetrilisi passe. Asjaomasele andmebaasile peab juurde pääsema automaatse lingi kaudu, et kontrollida taotlejat käsitlevaid karistusregistri andmeid.

Viia tõhusalt ellu meetmed, et tegeleda nimemuutmise võimalike kõrvalmõjudega.

2.2. Teemarühm 2. Integreeritud piirihaldus, rände haldamine ja varjupaigaküsimused

2.2.1 Integreeritud piirihaldus

Ukraina ametiasutused seisavad praegu silmitsi suure humanitaar- ja finantsprobleemiga, sest riigi ressursid suunatakse idapiiri julgeoleku tagamiseks. Selles kontekstis on tähtis tagada tõhus kontroll Krimmi/Sevastoopoli halduspiiril ja Ida-Ukraina kontaktliinil. Kui välja arvata olukord idapiiril, on piirihalduse tase üldiselt hea 3 .

Integreeritud piirihalduse sihttase on peaaegu saavutatud. Ukraina ametiasutustel soovitatakse:

Tagada juurdepääs Interpoli andmebaasidele piiriületuspunktides.

Parandada piirikontrolli tõhusust ühispatrullide kasutamise kaudu piirivalves ja naaberriikidega piirikontrollialase koostöö väljaarendamise kaudu piiriületuspunktides.

Viia ellu integreeritud piirihalduse strateegiad ja tegevuskavad, sealhulgas parandada asutustevahelist koostööd ja andmete vahetamist õiguskaitseasutuste vahel ning levitada kesksel tasandil välja töötatud ja heakskiidetud riskianalüüsi metoodikat.

2.2.2 Rände haldamine

Õiguslik raamistik on paigas. Kuid olukord Ida-Ukrainas ja eelarvepiirangud mõjutavad rändepoliitika elluviimist praktikas. Riigi migratsiooniameti, piirivalve ja tööbüroode vaheline suhtlus ja koostöö toimib hästi. Kooskõlas Ukraina ministrite kabineti 5. aprilli 2014. aasta määrusega vähendati riigi migratsiooniameti töötajate arvu. Ümberkorraldamise tulemusena loodi ebaseadusliku rände vastu võitlemise üksus. Ebaseaduslike rändajate avastamine riigi territooriumil ei ole paraku riigi migratsiooniameti ebapiisavate ressursside tõttu rahuldaval tasemel. Ukraina on sõlminud tagasivõtulepingud Vene Föderatsiooni, Gruusia, Usbekistani, Turkmenistani, Moldova Vabariigi ja teiste riikidega. 2014. aasta septembri seisuga oli Ukraina sõlminud kokku 17 tagasivõtulepingut.

Rände juhtimise sihttase on peaaegu saavutatud. Ukraina ametiasutustel soovitatakse:

Võtta võimalikult kiiresti vastu rahvusvahelist töörännet käsitlev õigusakt; sellega reguleeritaks taasintegreerimise küsimusi õiguslikul tasandil. Kohe pärast selle õigusakti vastuvõtmist tuleks koostada vastutust, pädevaid ametiasutusi, meetmeid ja ülesandeid käsitlev uus kava.

Suurendada riigi migratsiooniameti suutlikkust rände avastamiseks riigi territooriumil.

Tõhustada riigi migratsiooniameti töötajate keeleõpet.

Lõplikult vormistada 2014. aasta rände profiilid, luua analüüsi kontaktkeskus ja rändeprotsesside jälgimise andmebaas.

2.2.3 Varjupaigaküsimused

Varjupaika käsitlevad õigusaktid on muutunud paremaks, kuid olemasolevaid õigusakte ja nende rakendamist tuleb siiski veel muuta, et saavutada kokkulepitud sihttasemed. Tingimused vastuvõtukeskustes on head, kuid teatavaid aspekte tuleks parandada. Jõupingutusi on tehtud seoses rahvusvahelise kaitse saajate integreerimisega, kuid siiski võiks veel parandada juurdepääsu tööhõivele, aga ka sotsiaalabi taset. Riigi migratsiooniameti kesk- ja piirkondliku tasandi koostöö on hea, kuid ruumi on veel varjupaigamenetluse lihtsustamiseks ja suurema tõhususe saavutamiseks piirkondlikul tasandil.

Varjupaiga pakkumise sihttase on osaliselt saavutatud ja väljavaated edasisteks edusammudeks on head. Ukraina ametiasutustel soovitatakse:

Jätkata esmase õigusabi osutamist rahvusvahelist kaitset taotlevatele isikutele ja valmistuda tasuta teisese õigusabi osutamiseks, alustades sellega võimalikult kiiresti või hiljemalt 1. jaanuaril 2017.

Luua välismaalaste andmebaasis pagulaste allsüsteem ja suurendada päritoluriigi teabe kasutamise tõhusust. Selleks võiks taas luua päritoluriigi üksuse või määrata ametnikud, kes looksid ajakohase ja objektiivse päritoluriigi andmebaasi ning haldaksid seda.

Täpsustada rahvusvahelist kaitset taotlevate isikute kinnipidamise õiguslikke aluseid ja tagada selliste juhtumite prioriteetne käsitlemine.

Kehtestada eeskirjad, mis käsitlevad selliste välismaalaste staatust, õigusi ja kohustusi, keda ei saa tagasi saata, kuid kellel ei ole õigust ka rahvusvahelisele kaitsele.

Eraldada piisavalt vahendeid rahvusvahelist kaitset taotlevaid ja rahvusvahelist kaitset saavaid isikuid majutavate ajutiste majutuskeskuste tingimuste jätkusuutlikuks parandamiseks. Eelkõige tuleks avada ajutine majutuskeskus Jagotinis (Kiievi oblast), samuti tuleks jätkata Odessa vastuvõtukeskuse remonditöid. Toidule eraldatav rahasumma on liiga väike – inimese kohta päevas 12 Ukraina grivnat (alla 1 euro). Seda summat tuleks suurendada.

Tõhustada vastuvõtukeskuste töötajate koolitust, sealhulgas keeleõpet ja kohtunike koolitamist.

2.3. Teemarühm 3. Avalik kord ja julgeolek

2.3.1. Organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja korruptsiooni tõkestamine ning nende vastu võitlemine

2.3.1.1. Organiseeritud kuritegevuse tõkestamine ja selle vastu võitlemine

Ukraina on alustanud siseministeeriumi laiaulatuslikku reformimist, mille käigus on korraldatud ümber organiseeritud kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise eest vastutavate ametite töö. Veebruaris 2015 võttis parlament vastu sisekaitse eest vastutavate organite reformi käsitleva seaduse. Selle tulemusena likvideeriti GUBOZ, mis oli organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise peamine üksus. Reformi tulemusena säilitasid teabeministeerium ja julgeolekuteenistus operatiiv- ja kohtueelse uurimise volitused eesmärgiga võidelda organiseeritud kuritegevuse vastu. Reformiga luuakse organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks täiendav üksus – riiklik juurdlusbüroo.

Eeltoodu põhjal võib öelda, et asjaomane sihttase on osaliselt saavutatud ja väljavaated edasisteks edusammudeks on head. Ukraina ametiasutustel soovitatakse:

Täpsustada üldist visiooni ja reformiprotsessi suunda ning liita olemasolevad tegevuskavad kokku üheks hästistruktureeritud terviklikuks tegevuskavaks, mis võimaldab edusamme jälgida.

Kehtestada nii õiguskaitseasutuste kui ka prokuratuuri jaoks kriminaalõigusel põhinev lähenemisviis, mis aitaks kindlaks määrata prioriteete ja jaotada nende prioriteetide alusel ressursse.

Astuda samme uurimismenetluse reformimiseks, et luua uurimise ja süüdistuse esitamise protsessi eri etappide jaoks selge vastutusahel.

Oluliselt vähendada luure- ja vastuluureteenistuse praeguseid kohtueelseid uurimisvolitusi.

Tagada kohtunike ja prokuratuuri spetsialiseerumine organiseeritud kuritegevuse juhtumite lahendamisele.

Tagada spetsiaalse tunnistajakaitseüksuse tegevuse tõhusus vastavalt rahvusvahelistele standarditele.

2.3.1.2. Inimkaubandus

Praegune õigusraamistik on lai ja näeb ette võimalused reageerida inimkaubanduse probleemidele kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. Raamistik võimaldab välja selgitada ohvrid, uurida juhtumeid ning anda inimkaubitsejaid kohtu alla. Ametlikult väljaselgitatud ohvrite arv on vähenenud ning see on vastuolus rahvusvaheliste hinnangutega jõudsalt edeneva Ukraina seksitööstuse kohta. Ukrainas korraldatakse kõigis sektorites järjest rohkem koolitusi ja teadlikkuse suurendamise programme.

Inimkaubanduse tõkestamise sihttase on osaliselt saavutatud ja väljavaated edasisteks edusammudeks on head. Ukraina ametiasutustel soovitatakse:

Hinnata seksuaalse ärakasutamise valdkonnas tuvastatud ohvrite arvu vähenemise põhjusi ja kaaluda ennetavama lähenemisviisi kasutamist seksitööstuse suhtes.

Jälgida inimkaubanduses levivaid võimalikke uusi trende, eeskätt praeguse konflikti kontekstis (riigisisene inimkaubitsemine, lastega kaubitsemine).

Parandada ohvrite, sealhulgas välismaalasest ohvrite kindlakstegemise protsessi, jälgides keeldumiste suurt arvu ja vaadates selle läbi.

Jätkata ametnike süstemaatilist koolitamist ohvrite kindlakstegemisega seonduvate ülesannete ja vastutuse valdkonnas.

Tagada inimkaubanduse vastu võitlemise meetmete, eriti ohvritele abi osutamise rahastamise läbipaistvus.

Rakendada nii olemasoleva kui ka alates 2016. aastast kehtima hakkava tegevuskava jälgimis- ja hindamissüsteemi. Selle raames tuleks ette näha ka valitsusväliste organisatsioonide selge roll ning piisavad vahendid nende tõhusaks osalemiseks.

Valitsusväliste organisatsioonide staatust tuleks riikliku suunamismehhanismi raames ametlikult tunnustada; sama kehtib mehhanismide kohta, mis tagaksid selliste organisatsioonide juurdepääsu rahastamisele.

2.3.1.3. Korruptsiooni ennetamine ja selle vastu võitlemine

Seni on korruptsioonivastases võitluses tehtud edusamme peamiselt seadusandlikul tasandil, aga tehtud on ka ettevalmistusi uue institutsioonilise struktuuri loomiseks. Oktoobris 2014 võeti vastu korruptsioonivastane pakett ja riiklik strateegia ajavahemikuks 2014–2017, millega loodi alus ennetamistegevust hõlmava uue institutsioonilise raamistiku jaoks. Veebruaris 2015 juhiti tähelepanu riikliku korruptsioonivastase büroo seaduse teatavatele puudujääkidele, sealhulgas töötajate palkade tagatistele ja korruptsioonivastasele võitlusele spetsialiseerunud prokuratuuri käsitlevale raamistikule. Sõltumatu komisjon korraldas büroo juhtkonna töölevõtmiseks avatud konkursi, mis jõudis lõpule 16. aprillil 2015, kui president nimetas ametisse büroo direktori. Ettevõtete keskregistrit täiendatakse tegelikult kasu saavate omanike andmetega. Edusamme on ette näidata ka erandite vähendamisel riigihangete puhul. Kuid rakendamisel on vähe prioriseerimist ja sidusust, mis põhjustab killustatud lähenemisviisi ka üldistele protsessidele. Lisaks jätkab komisjon selle jälgimist, et korruptsioonivastased kaitsemehhanismid toimiksid erastamiste, riigile kuuluvate / riigi poolt kontrollitavate ettevõtete ja suurte riigihangete puhul; võetakse vastu õigusaktid, mis peegeldavad GRECO soovitusi erakondade ja valimiskampaaniate rahastamise kohta, võetakse järelmeetmeid Veneetsia komisjoni soovituste suhtes ja nähakse ette realistlik ajakava kohtunike ja prokuröride ametiseisundi korrastamiseks, nagu selle on ette näinud Ukraina ametiasutused.

Korruptsioonivastase võitluse sihttase on ainult osaliselt saavutatud. Ukraina ametiasutustel soovitatakse:

Tagada kõrgetasemeline korruptsioonivastane kooskõlastusmehhanism korruptsioonivastase strateegia elluviimiseks ja ühtse lähenemisviisi tagamiseks poliitilisel tasandil.

Luua täielikult toimiv sõltumatu riiklik korruptsioonivastane büroo, korruptsioonivastasele võitlusele spetsialiseerunud prokuratuur ja korruptsiooni ennetamise riiklik amet koos selgete suunistega asutustevaheliseks koostööks.

Kehtestada menetlused, et tagada: kõigi varadeklaratsioonide õigeaegne avaldamine; varade ja riigiametnike huvide konfliktide tõhus kontroll; kesksete elektrooniliste andmebaaside täielik toimivus ja täpsus, sealhulgas varadeklaratsioonide ja tegelikult kasu saavate omanike puhul; ühine veebiportaal, milles avalikustatakse avaliku sektori kulutused.

Luua riiklik kriminaaltulu jälitamise talitus ja seada sisse tõhus asutustevaheline koostöö, et tagada kriminaaltulu jälitamisega seonduvad andmed.

Jätkata kohtunike ja parlamendiliikmetega seonduvaid immuniteedireforme.

2.3.1.4. Rahapesu ja terrorismi rahastamine

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning nende vastu võitlemise õigus- ja poliitiline raamistik on olemas ning see on kooskõlas Euroopa ja rahvusvaheliste standarditega. 14. oktoobril 2014 võttis Ukraina Parlament vastu kuritegelikul teel saadud tulu (rahapesu) või terrorismi, aga ka massihävitusrelvade leviku rahastamise ennetamist ja nende vastu võitlemist käsitleva õigusakti, mis jõustus 7. veebruaril 2015. Õigusaktiga liigub Ukraina suure sammu edasi rahapesuvastase töökonna rahapesu käsitlevate 2012. aasta soovituste, aga ka neljanda rahapesuvastase direktiivi täitmise suunas.

Rahapesuga seonduv sihttase on peaaegu saavutatud. Ukraina ametiasutustel soovitatakse:

Tagada, et Ukraina Keskpank jätkab meetmete võtmist selliste pankade vastu, kes ei avalikusta lõplikke tegelikke kasusaajaid.

Tagada tõhus klientide kindlakstegemine juriidiliste isikute või volitatud kauplejate pakutavate eri teenuste (nt webmoney teenused) korral.

Luua rahapesu ja terrorismi rahastamise uurimisele spetsialiseerunud üksus.

Kooskõlastatud koolituskava kehtestamine võib aidata parandada uurimiste kvaliteeti.

2.3.1.5. Uimastid

Riiklikku uimastitevastast strateegiat ja sellega seotud tegevuskava rakendatakse ajavahemiku 2015–2020 teise tegevuskava kaudu. 25. märtsil 2015 kiideti valitsuse otsusega heaks tervishoiuministeeriumit ja riigi ravimiametit käsitlevad määrused. Nende määrustega kaotati riigi ravimiamet ning uimastipoliitika viidi tervishoiuministeeriumi haldusalasse. Vastastikuse mõistmise memorandum Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskusega kehtib alates 2010. aastast ning seda rakendatakse täielikult.

Eespool öeldut arvesse võttes saab väita, et uimastitevastane sihttase on peaaegu saavutatud. Ukraina ametiasutustel soovitatakse:

Täpsustada tegevuskava kokkulepitud tähtaegade ja eesmärkidega ja valmistada ette kavandatavate meetmete mõju hindamine.

Kaaluda uimastiküsimusi käsitlevate õigussätete koondamist ühte õigusakti, nt uimastiseadustikku.

Tagada piisavad meetmed kuritegelikust tegevusest saadud tulu tuvastamiseks ja arestimiseks.

2.3.2.    Õigusalane koostöö kriminaalasjades

Ukraina õigusraamistik hõlmab täielikult ajaomaseid koostöövaldkondi, nt vastastikune abi, väljaandmine, süüdimõistetud isikute üleviimine, kriminaalmenetluste üleandmine ja välismaal tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine. Ukraina osaleb kriminaalasjades tehtavat juriidilist koostööd käsitlevas 73 rahvusvahelises lepingus, millest kahepoolseid lepinguid on 50 ja mitmepoolseid 23. Koostöölepingu eelnõu sõlmimine Eurojustiga viibis, sest andmekaitset käsitlevate Ukraina õigusaktide muudatusi alles menetleti. Vajalikud sätted jõustusid 2014. aastal, millega kõrvaldati takistused edasistelt menetlustelt. Lähiajal kirjutatakse lepingule alla.

Eespool öeldut arvesse võttes ja Eurojustiga koostöölepingu sõlmimise korral on kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö eesmärk täidetud.

2.3.3.    Õiguskaitsealane koostöö

Eri õiguskaitseasutuste vahelist koostööd reformitakse põhjalikult. Prioriteet on hiljuti käivitatud patrullpolitsei reform, mis on vajalik kodanike usalduse taastamiseks ja korruptsiooni tajumise vähendamiseks. Ukraina õiguskaitseasutused teevad teabe vahetamisel koostööd Interpoliga. Operatiivteabe vahetamist võimaldav kokkulepe sõlmiti Europoliga 19. märtsil 2015.

Õiguskaitseasutuste koostöö sihttase on peaaegu saavutatud. Ukraina ametiasutustel soovitatakse:

Parandada ametitevahelist koostööd sellise platvormi kaudu, mis võimaldab omavahel ühendada kõik riigis olemasolevad õiguskaitsesüsteemid.

Kiirendada käimasolevat menetlust operatiivkoostöö kokkuleppe sõlmimiseks Europoliga, lähtudes Europoli turvalise teabevahetusvõrgu nõuetest.

Kaaluda riikliku ohtude hinnangu koostamist, lähtudes Europoli raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude hinnangu struktuurist ja metoodikast.

2.3.4.    Andmekaitse

Ukraina rakendab rahuldavalt isikuandmete kaitse seadust ja tagab sõltumatu andmekaitseteenistuse tõhusa toimimise. Andmekaitseteenistus loodi ombudsmani büroo osana ning seda tuleb veelgi tugevdada, et ta oleks võimeline oma ülesandeid täielikult täitma.

Isikuandmete kaitse sihttase on peaaegu saavutatud. Ukraina ametiasutustel soovitatakse:

Veelgi tugevdada andmekaitseteenistust.

2.4. Teemarühm 4. Välissuhted ja põhiõigused

Vaatamata enneolematutele välis- ja siseprobleemidele, millega riik silmitsi seisab, on Ukraina suutnud tõhusalt rakendada välissuhete ja põhiõigustega seonduvaid nõudeid.

2.4.1 Liikumisvabadus Ukrainas

Ukraina ametiasutused on saavutanud edu selle tagamisel, et Ukraina kodanike ja riigis seaduslikult viibivate välismaalaste või kodakondsuseta isikute vaba liikumist Ukrainas ei saa põhjendamatult piirata. Ametiasutused rakendavad vaba liikumist käsitlevat õigusraamistikku ja on astunud samme raamistiku sätete laiendamiseks, nähes ette nende kohaldamise ka nende kodanike suhtes, kes elavad territooriumidel, mille üle Ukraina ametiasutustel puudub kontroll. Välismaalaste registreerimisnõudeid käsitlev teave on avalik ja internetis kättesaadav.

Liikumisvabaduse sihttase on peaaegu saavutatud. Ukraina ametiasutustel soovitatakse:

Tagada, et HIVi nakatumist / AIDSi haigestumist ei kasutataks vaba liikumise või elukoha valiku piiranguna, kui selline isik taotleb sisserändeluba.

Tagada, et meetmed, mis on võetud seoses liikumisega territooriumidele ja territooriumidelt, mis ei ole Ukraina ametiasutuste kontrolli all, tugineksid selgetele õiguslikele kriteeriumidele ja ei tekitaks kodanikele põhjendamatut halduskoormust.

2.4.2 Reisi- ja isikut tõendavate dokumentide väljastamise tingimused ja menetluseeskirjad

Ukraina ametiasutused on teinud edusamme selle tagamisel, et Ukraina kodanikel oleks tõhus juurdepääs isikut tõendavatele ja reisidokumentidele. Kõigi Ukraina kodanike suhtes rakendatakse isikut tõendavatele ja reisidokumentidele juurdepääsu reguleerivat õigusraamistikku.

Sihttase on saavutatud.

2.4.3 Kodanike õigused, sealhulgas vähemuste kaitse

Mittediskrimineerimise küsimuses on loodud võrdõiguslikkust edendav asutus, mida juhib parlamendi inimõiguste volinik. Tihedas koostöös kodanikuühiskonnaga juhib asutus diskrimineerimise tõkestamise ja selle vastu võitlemise seaduse rakendamist ja teeb selle üle ennetavat järelevalvet, sealhulgas Ukrainas diskrimineerimise tõkestamise ja selle vastu võitlemise strateegia (aastateks 2014–2017) kaudu. Selles valdkonnas on olemas ka väljakujunenud kohtupraktika. Diskrimineerimisvastase seaduse mõningaid aspekte tuleb täpsustada. Võrdõiguslikkust edendavale asutusele eraldatud vahendid aga ei peegelda selle ulatuslikumaid ülesandeid ja seadusandlikku mõju. Diskrimineerimisvastaseid ja teadlikkuse suurendamise kampaaniaid korraldavad peamiselt valitsusvälised organisatsioonid, kelle rahastajateks on sageli rahvusvahelised organisatsioonid. Rahvusvähemuste hulka kuuluvate isikute kaitset käsitleva õigusraamistiku kohaldamine Ukrainas on mõistlikul tasemel.

Sihttase on osaliselt saavutatud ja väljavaated edasisteks edusammudeks on head. Ukraina ametiasutustel soovitatakse:

Tagada teiseste õigusaktide või kohtupraktika kaudu, et diskrimineerimisvastast seadust (erandid, karistused, hüvitis, kohaldamisala jne) tõlgendatakse ja rakendatakse kooskõlas rahvusvaheliste ja Euroopa standarditega.

Toetada diskrimineerimisvastaseid strateegiaid, nähes ette piisava eelarve ja inimressursid strateegiate jätkusuutlikuks elluviimiseks; tagada võrdõiguslikkust edendavale asutusele piisav eelarve ja inimressursid.

Muuta tööseadustikku, et selgesõnaliselt keelustada diskrimineerimine seksuaalse sättumuse alusel.

Hoogustada diskrimineerimisvastast teadlikkust suurendavate kampaaniate korraldamist.

Võtta vastu valitsuse strateegia diskrimineerimise ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks.

Näha ette süsteemsem ja alalisem lähenemisviis õiguskaitseasutuste ametnike, prokuröride ja kohtunike koolitamisele diskrimineerimisvastaste õigusaktide ja poliitika valdkonnas, sealhulgas tugevamate sidemete kaudu rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Pidada alalist ja tulemuslikku dialoogi rahvusvähemusse kuuluvate isikute ja muude sidusrühmadega, et leevendada Ida-Ukraina konflikti, majanduskriisi ja natsionalismiilmingutega kaasnevaid võimalikke hirmusid.

3. ÜLDHINNANG JA JÄRGMISED ETAPID

Komisjon on hinnanud Ukraina viisanõude kaotamise tegevuskava teise etapi sihttasemete saavutamist kooskõlas kehtestatud metoodikaga. EL on jälginud Ukraina edasiminekut viisanõude kaotamise tegevuskavaga seotud valdkondades ELi ja Ukraina ühise viisarežiimi lihtsustamise komisjoni, ELi ja Ukraina tagasivõtmise ühiskomitee ning ELi ja Ukraina õiguse, vabaduse ja turvalisuse küsimuste allkomisjoni ja inimõiguste alase dialoogi kaudu. Igas nimetatud valdkonnas toimub ELi ja Ukraina vahel kõrgetasemeline dialoog ja koostöö.

Arvestades erakorralisi asjaolusid ning riigisiseseid ja -väliseid probleeme, on Ukraina edusammud viisanõude kaotamise tegevuskava kõigis neljas teemarühmas tähelepanuväärsed. Ukraina valitsuse märkimisväärsete jõupingutuste tulemusena on viisanõude kaotamise tegevuskava seatud riiklikuks prioriteediks – see on aidanud saavutada tugeva õigusraamistiku ja praegu töötatakse institutsioonilise raamistiku loomise nimel. Jõupingutused kõrgemal tasandil selle nimel, et kõik tasandid tunnustaksid prioriteete, peavad siiski jätkuma, sest nii saab reforme tõhusalt ellu viia.

Arvestades viimastel kuudel tehtud märkimisväärseid edusamme, on komisjon valmis lühendama järgmise aruandeni jäävat ajavahemikku, tingimusel et võrreldes sihttasemete ja hetkeseisuga jätkub kiire areng, nagu seda on kirjeldatud põhjalikumalt käesolevas aruandes ja komisjoni talituste töödokumendis.

Sellele vaatamata on vaja jätkusuutlikke jõupingutusi, mille tegemisel arvestatakse käesolevas aruandes esitatud soovitustega. Väga tähtis on ka korraldada jätkuvalt sihtotstarbelisi teavituskampaaniaid, mille eesmärk on selgitada viisavaba reisimisega kaasnevaid õigusi ja kohustusi ning ELi tööturule pääsemist reguleerivaid eeskirju.

Käesolevas aruandes nõutavate meetmete rakendamine võimaldab Ukrainal lõplikult täita viisanõude kaotamise tegevuskava teise etapi sihttasemed. Komisjon teeb ka edaspidi järelevalvet ja kõik endast oleneva, et toetada Ukrainat viisanõude kaotamise tegevuskava rakendamisel ja esitab 2015. aasta lõpuks aruande edusammude kohta.

(1)

COM(2014) 336 (final).

(2)

COM(2015) 104 (final).

(3)

Kuigi arvesse on võetud eriolukorda piiri teatavatel osadel, ei ole olukorda idapiiril hinnatud.