2015. AASTA ÜLDEELARVE PARANDUSEELARVE PROJEKT NR 4

LISATUD ETTEPANEKULE VÕTTA KASUTUSELE EUROOPA LIIDU SOLIDAARSUSFOND RUMEENIA, BULGAARIA JA ITAALIA TOETUSEKS

Võttes arvesse:

– Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 314, koostoimes Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga, eriti selle artikliga 106a,

– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju,[1] eriti selle artiklit 41,

– nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020,[2] eriti selle artiklit 10,

– Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarvet, mis võeti vastu 17. detsembril 2014,[3]

– paranduseelarve projekti nr 1/2015,[4] mis võeti vastu 13. jaanuaril 2015,

– paranduseelarve projekti nr 2/2015,[5] mis võeti vastu 20. jaanuaril 2015,

– paranduseelarve projekti nr 3/2015,[6] mis võeti vastu [15. aprillil 2015],

esitab Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2015. aasta eelarve paranduseelarve projekti nr 4.

TULUDE JA KULUDE EELARVESTUSE MUUDATUSED EELARVEJAGUDE KAUPA

Tulude ja kulude eelarvestuses eelarvejagude kaupa tehtavad muudatused on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/budget/www/index-et.htm). Teadmiseks on lisatud nende muudatuste ingliskeelne versioon, mis moodustab eelarve lisa.

SISUKORD

1.       Sissejuhatus. 3

2.       Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine.. 3

2.1     Kevadised üleujutused Rumeenias. 3

2.2     Suvised üleujutused Rumeenias. 4

2.3     Suvised üleujutused Bulgaarias. 5

2.4     Sügisesed üleujutused Itaalias. 6

3.       Rahastamine.. 7

4.       Koondtabel mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa.. 9

1.           Sissejuhatus

2015. aasta paranduseelarve projekti (PEP) nr 4 sisuks on Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine 66 505 850 euro ulatuses kulukohustuste ja maksete assigneeringutena. Kasutuselevõtmine on seotud kahe üleujutusega Rumeenias, ühega Bulgaarias ja ühega Itaalias.

2.           Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine

2014. aasta teisel poolel laekus komisjonile veel neli taotlust saada toetust ELi Solidaarsusfondist seoses looduskatastroofidega Rumeenias (üleujutused kevadel ja suvel), Bulgaarias (üleujutused suvel) ja Itaalias (üleujutused sügisel).

Komisjoni talitused  on kõik neli taotlust põhjalikult läbi vaadanud kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 2012/2002 (Euroopa Liidu Solidaarsusfondi loomise kohta)[7] (edaspidi „määrus”), eriti selle artiklitega 2, 3 ja 4.

Allpool on esitatud kokkuvõte hinnangute kõige olulisematest osadest.

2.1       Kevadised üleujutused Rumeenias

(1) 2014. aasta aprillis ja mais kannatasid  suured alad Rumeenias laiaulatuslike üleujutuste all, mis tekitasid kahjustusi riiklikule ja erataristule, kodudele ja põllumajandusele.

(2) Üleujutus on looduskatastroof ja kuulub seega solidaarsusfondi peamisse kohaldamisalasse.

(3) Komisjon sai Rumeenia taotluse 9. juulil 2014 kaheteistkümnenädalase tähtaja jooksul alates esimeste kahjustuste registreerimisest 19. aprillil 2014.

(4) Rumeenia ei taotlenud ettemaksu.

(5) Taotlus käsitles määruse artikli 2 lõike 4 kohast „naabruses paikneva riigi” looduskatastroofi. Nimetatud sätte kohaselt võib solidaarsusfondist erandkorras toetust anda ka riigile,  kes on kannatanud naaberriigis toimunud suure looduskatastroofina käsitatava looduskatastroofi tagajärjel, isegi kui tema puhul ei käsitata seda suure või piirkondliku looduskatastroofina. Rumeenia väitis, et teda tabas alates 14. maist 2014 sama looduskatastroof mis Serbiat ja mille komisjon oli eelnevalt suureks looduskatastroofiks tunnistanud.

(6) Siiski jõuti komisjoni hinnangus meteoroloogilistele tingimustele järeldusele, et Rumeenia ametiasutuste esitatud teave ei võimaldanud panna kogu väidetavat kahju (millest osa oli tekkinud juba 19. aprillil) sama looduskatastroofi süüks, mis tabas Serbiat. Seepärast palus komisjon Rumeenial vaadata oma taotlus läbi ja muuta seda, jättes välja enne 14. maid tekkinud kahju. Komisjon sai Rumeenia muudetud taotluse kätte 29. septembril 2014.

(7) Läbivaadatud taotluses hindavad Rumeenia ametiasutused looduskatastroofist tekkinud otseste kahjude kogusummaks 167,927 miljonit eurot. Kõnealune summa moodustab 0,13 % Rumeenia kogurahvatulust ehk 21,43 % solidaarsusfondi vahendite kasutuselevõtmiseks Rumeenia suhtes 2014. aastal kohaldatud suure looduskatastroofi künnisest, mis oli 783,738 miljonit eurot (s.o 0,6 % kogurahvatulust 2012. aasta andmete alusel). Kuna kogukahju jäi allapoole suure looduskatastroofi künnist ja kuna  määruse artikli 2 lõikes 3 sätestatud piirkondliku looduskatastroofi künnis jäi saavutamata, hinnati looduskatastroofi artikli 2 lõike 4 kohase naabruses paikneva riigi looduskatastroofina.

(8) Looduskatastroof tabas 30 Rumeenia maakonda 42st, mis viis elanike evakueerimiseni ja  põhjustas suurt kahju erinevatele majandusharudele. Eriti suurt kahju tekitati üleujutusevastase kaitse, transpordi, veevarustus-/reoveekäitlus-, energeetika ja sidetaristule. Põllumajandusvaldkonnas hävines tammide purunemise tagajärjel  haritud maadel põllukultuure  ja uppus kariloomi, metsanduses said kahjustada juurdepääsuteed ja puukoolid; üle ujutati elamuid ja koole, haiglaid ning muid avalikke hooneid ja kultuuriväärtuseid.

(9) Rumeenia ametiasutused on arvestanud vastavalt Euroopa Solidaarsusfondi määruse artikli 3 lõikele 2 hädaolukorras vajalike meetmete maksumuseks 145,527 miljonit eurot, mis on jaotatud meetmeliikide kaupa. Suurim osa hädaolukorras vajalike meetmete kuludest (üle 95 miljoni euro) on seotud taastustöödega transpordi valdkonnas. Sellele järgnevad üleujutusevastase kaitse taristu kindlustamisega seotud kulud (44 miljonit eurot).

(10) Mõjutatud piirkondi võib 2014.–2020. aasta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetada kui „vähem arenenud piirkondi”. Rumeenia ametiasutused ei ole komisjonile teatanud kavatsusest paigutada struktuuri- ja investeerimisfondide programmidele ettenähtud vahendeid ümber taastamistöödeks.

(11) Mis puutub kõnealusest looduskatastroofi liigist lähtuva ohu ennetamist ja ohjamist käsitlevate liidu õigusaktide rakendamisse, siis käib Rumeenias praegu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiivi 2007/60/EÜ (üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta; edaspidi „üleujutuste direktiiv”) rakendamine. Direktiivi rakendamise teise faasina on Rumeenia alates 2014. aasta märtsist koostanud üleujutusohu ja -riski kaarte piirkondade kohta, mida käsitatakse suure  üleujutusohuga piirkondadena.

(12) Taotluse esitamise kuupäevaks ei olnud Rumeenia suhtes algatatud ühtegi rikkumismenetlust seoses kõnealust looduskatastroofi liiki käsitlevate liidu õigusaktidega.

(13) Rumeenia ametiasutused teatasid, et abikõlblikel kuludel ei ole kindlustuskatet.

2.2       Suvised üleujutused Rumeenias

(1) 2014. aasta juuli lõpust augusti keskpaigani tabasid Rumeenia edelaosa tugevad vihmasajud, mis põhjustasid üleujutusi ja maalihkeid, mis omakorda tekitasid kahju riiklikele ja erataristutele, ettevõtjaile ja põllumajandusele, samuti kultuuripärandile ja kodudele.

(2) Üleujutus on looduskatastroof ja kuulub seega solidaarsusfondi peamisse kohaldamisalasse.

(3) Komisjon sai Rumeenia taotluse 3. oktoobril 2014 kaheteistkümnenädalase tähtaja jooksul alates esimeste kahjustuste registreerimisest 28. juulil 2014. Täiendav teave, k.a läbivaadatud kahjusummad esitati 13. jaanuaril 2015.

(4) Rumeenia ei taotlenud ettemaksu.

(5) Rumeenia ametiasutused hindavad looduskatastroofist tekkinud otseste kahjude kogusummaks 171,911 miljonit eurot. See summa moodustab 0,13 % Rumeenia kogurahvatulust ehk 21,9 %  solidaarsusfondi vahendite kasutuselevõtmiseks Rumeenia suhtes 2014. aastal kohaldatud suure looduskatastroofi künnisest, mis on 783,738 miljonit eurot (s.o 0,6 % kogurahvatulust 2012. aasta andmete alusel).

(6) Kuna kogu otsene kahju oli väiksem solidaarsusfondi kasutuselevõtu künnisest katastroofi korral, käsitletakse taotlust erakorralise piirkondliku katastroofi kriteeriumi alusel, mis on sätestatud määruse artikli 2 lõikes 3, kus määratletakse „piirkondlik looduskatastroof” looduskatastroofina, mis põhjustab abikõlbliku riigi NUTS 2. tasandi piirkonnas otsest kahju, mis on suurem kui 1,5 % kõnealuse piirkonna SKPst. Rumeenia taotlus on seotud üksiku NUTS 2. tasandi piirkonna – Edela-Olteniaga. Teatatud otsene kahju 171,911 miljonit eurot on 1,64 % selle piirkonna SKPst (10 480 miljonit eurot 2011. aasta andmetel) ja ületab määruse artikli 2 lõikes 3 sätestatud 1,5 % künnist. Seepärast on Rumeenia taotlus kõlblik solidaarsusfondist abi saamiseks.

(7) Katastroof mõjutas rohkem kui 126 000 elanikku viies Edela-Oltenia piirkonna maakonnas. See kahjustas tugevasti riiklikke taristuid (purustatud kaitsevallid ja tammid, kannatada saanud maanteed, sillad, veekäitlusrajatised ja reoveesüsteemid) ning hävitas põllumajandustoodangut (viljapõllud, juurviljad ja viinamarjaistandused). Rumeenia väitel kannatasid kahju 2 300 kodu, 20 kooli, 9 lasteaeda ja 11 kirikut.

(8) Rumeenia ametiasutused on arvestanud vastavalt Euroopa Solidaarsusfondi määruse artikli 3 lõikele 2 hädaolukorras vajalike meetmete maksumuseks 93 955 miljonit eurot, mis on jaotatud meetmeliikide kaupa. Suurimad kulud — rohkem kui 59 miljonit eurot — on seotud transporditaristu taastamisega, teisel kohal umbes 26 miljoni euroga on üleujutusevastase kaitse taristu kindlustamine.

(9) Edela-Olteniat võib 2014.–2020. aasta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetada kui „vähem arenenud piirkonda”. Rumeenia ametiasutused ei ole komisjonile teatanud kavatsusest paigutada struktuuri- ja investeerimisfondide programmidele ettenähtud vahendeid ümber taastamistöödeks.

(10) Mis puutub kõnealusest looduskatastroofi liigist lähtuva ohu ennetamist ja ohjamist käsitlevate liidu õigusaktide rakendamisse, siis käib Rumeenias praegu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiivi 2007/60/EÜ (üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta; edaspidi „üleujutuste direktiiv”) rakendamine. Direktiivi rakendamise teise faasina on Rumeenia koostanud alates 2014. aasta märtsist üleujutusohu ja -riski kaarte piirkondade kohta, mida käsitatakse suure üleujutusohuga piirkondadena.

(11) Taotluse esitamise kuupäevaks ei olnud Rumeenia suhtes algatatud ühtegi rikkumismenetlust seoses kõnealust looduskatastroofi liiki käsitlevate liidu õigusaktidega.

(12) Rumeenia ametiasutused teatasid, et abikõlblikel kuludel ei ole kindlustuskatet.

2.3       Suvised üleujutused Bulgaarias

(1) Sarnaselt Rumeeniale sai 2014. aasta juuli lõpust augusti alguseni tugevate vihmasadude tõttu kannatada ka Bulgaaria, kus kannatada said riiklik ja erataristu, ettevõtjad, inimeste kodud ja vara ning põllumajandussektor.

(2) Üleujutus on looduskatastroof ja kuulub seega solidaarsusfondi peamisse kohaldamisalasse.

(3) Komisjon sai Bulgaaria taotluse 23. oktoobril 2014 kaheteistkümnenädalase tähtaja jooksul alates esimeste kahjustuste registreerimisest 31. juulil 2014. Bulgaaria ametiasutused esitasid ajakohastatud teabe 12. novembril 2014.

(4) Bulgaaria ei taotlenud ettemaksu.

(5) Bulgaaria ametiasutused hindavad looduskatastroofist tekkinud otseste kahjude kogusummaks 79,344 miljonit eurot. Kõnealune summa moodustas 0,20 % Bulgaaria kogurahvatulust ehk 34,1 % solidaarsusfondi vahendite kasutuselevõtmiseks Bulgaaria suhtes 2014. aastal kohaldatud suure looduskatastroofi künnise, mis oli 232,502 miljonit eurot (s.o 0,6 % kogurahvatulust 2012. aasta andmete alusel).

(6) Kuna kogu otsene kahju oli väiksem solidaarsusfondi kasutuselevõtu künnisest katastroofi korral, käsitletakse taotlust erakorralise piirkondliku katastroofi kriteeriumi alusel, mis on sätestatud määruse artikli 2 lõikes 3, kus määratletakse „piirkondlik looduskatastroof” looduskatastroofina, mis põhjustab abikõlbliku riigi NUTS 2. tasandi piirkonnas otsest kahju, mis on suurem kui 1,5 % kõnealuse piirkonna SKPst. Bulgaaria taotlus on seotud üksiku NUTS 2. tasandi piirkonnaga riigi loodeosas, mis on üks ELi vaesemaid. Teatatud otsene kahju 79,344 miljonit eurot on 2,9 % selle piirkonna SKPst (2 732 miljonit eurot 2011. aasta andmetel) ja ületab seega määruse artikli 2 lõikes 3 sätestatud 1,5 % künnist. Seepärast on Bulgaaria taotlus kõlblik solidaarsusfondilt abi saamiseks.

(7) Suurimaid kahjustusi said katastroofis Mizia linn ja Krushovitsa küla. Üle ujutati maanteed, tänavad ja põllumajandusmaad, umbes 700 kodu ja avalikku hoonet. 2. augustil kuulutas Mizia linnapea välja hädaolukorra ja rohkem kui 800 inimest tuli evakueerida. Katkes maantee- ja transpordiühendus Mizia ja ümbruskonna küladega. Suurt kahju  kandis riiklik taristu energeetika-, transpordi- ja haridussektoris, samuti kultuuripärand ja looduskaitsealad.

(8) Bulgaaria ametiasutused on arvestanud vastavalt Euroopa Solidaarsusfondi määruse artikli 3 lõikele 2 hädaolukorras vajalike meetmete maksumuseks 69,108 miljonit eurot, mis on jaotatud meetmeliikide kaupa. Suurima osa moodustavad transpordi taristu taastamisega seotud kulud (30 miljonit eurot). Veel umbes 19 miljonit eurot on vaja taastamistöödeks veevarustuse/reoveekäitluse sektoris.

(9) Kahju kandnud loodepiirkond kuulub 2014.–2020. aasta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vähemarenenud piirkondade kategooriasse. Bulgaaria ametiasutused ei ole komisjonile teatanud kavatsusest paigutada struktuuri- ja investeerimisfondide programmidele ettenähtud vahendeid Bulgaarias ümber taastamistöödeks.

(10) Mis puutub kõnealusest looduskatastroofi liigist lähtuva ohu ennetamist ja ohjamist käsitlevate liidu õigusaktide rakendamisse, siis käib Bulgaarias praegu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiivi 2007/60/EÜ (üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta; edaspidi „üleujutuste direktiiv”) rakendamine. Bulgaaria veeseaduse järgi on teostatud iga jõesängi esialgne üleujutusriski hindamine võimaliku märkimisväärse üleujutusohuga piirkondades.

(11) Taotluse esitamise kuupäevaks ei olnud Bulgaaria suhtes algatatud ühtegi rikkumismenetlust seoses kõnealust looduskatastroofi liiki käsitlevate liidu õigusaktidega.

(12) Bulgaaria ametiasutused teatasid, et abikõlblikel kuludel ei ole kindlustuskatet.

2.4       Sügisesed üleujutused Itaalias

(1) 2014. aasta 9. oktoobrist 18. novembrini kannatasid ulatuslikud piirkonnad Loode-Itaalias korduvate tugevate vihmahoogude käes, millele järgnesid üleujutused ja maalihked, mis tekitasid suurt kahju riiklikule ja erataristule, ettevõtjatele, inimeste kodudele ja varale ning põllumajandussektorile.

(2) Üleujutus on looduskatastroof ja kuulub seega solidaarsusfondi peamisse kohaldamisalasse.

(3) Komisjon sai Itaalia taotluse 23. detsembril 2014 kaheteistkümnenädalase tähtaja jooksul alates esimeste kahjustuste registreerimisest 9. oktoobril 2014. Itaalia ametiasutused ajakohastasid oma taotlust 3. veebruaril 2015.

(4) Itaalia ei taotlenud ettemaksu.

(5) Taotluses kirjeldatud sündmused toimusid peaaegu kuue nädala jooksul erinevates kohtades viies Itaalia piirkonnas (Emilia-Romagnas, Liguurias, Lombardias, Piemontes ja Toskaanas). Komisjoni hinnang taotlusele ja selles esitatud argumentidele kinnitas aga, et kõigi nende sündmuste põhjuseks saab pidada üht ja sama meteoroloogilist tingimust. Neid sündmusi võib seepärast käsitada ühe ja sama looduskatastroofina nõukogu määruse (EÜ) nr 2012/2002 tähenduses ja see kuulub solidaarsusfondi kohaldamisalasse.

(6) Itaalia ametiasutused hindasid looduskatastroofist tekkinud otseste kahjude kogusummaks 2 241,052 miljonit eurot. Kõnealune summa moodustab 70,4 % solidaarsusfondi vahendite kasutuselevõtmiseks Itaalia suhtes 2014. aastal kohaldatud suure looduskatastroofi künnise, mis oli 3 184 miljonit eurot (s.o 3 miljardit eurot 2011. aasta hindades).

(7) Kuna kogu otsene kahju oli madalam solidaarsusfondi kasutuselevõtu künnisest katastroofi korral, käsitletakse taotlust erakorralise piirkondliku katastroofi kriteeriumi alusel, mis on sätestatud määruse artikli 2 lõikes 3, kus määratletakse „piirkondlik looduskatastroof” looduskatastroofina, mis põhjustab abikõlbliku riigi NUTS 2. tasandi piirkonnas otsest kahju, mis on suurem kui 1,5 % kõnealuse piirkonna SKPst. Kui kannatada saab mitu NUTS 2. tasandi piirkonda, nagu käesoleval juhul, siis kohaldatakse künnist nende piirkondade keskmise SKP suhtes, mida on kaalutud iga piirkonna kogukahjuga. Itaalia ametiasutuste esitatud andmete alusel moodustasid kahjud viies mõjutatud piirkonnas 1,84 % piirkondade kaalutud SKPst ja ületasid seega määruse artikli 2 lõikes 3 sätestatud 1,5 % künnist. Seepärast on Itaalia taotlus kõlblik solidaarsusfondilt abi saamiseks.

(8) Katastroofi tagajärjed olid viies mõjutatud piirkonnas sõltuvalt kohalikest tingimustest erinevad. Nende hulgas olid arvukad maalihked ja mudavoolud, jõekallaste purunemine, sildade ja muu taristu üleujutamine. Mõnel juhul oli sademehulk hinnanguliselt sajandi, kui mitte mitme sajandi suurim. Katastroofis hukkus 11 inimest ja umbes 3000 inimest tuli evakueerida. Suurt kahju kannatasid keskkond, riiklik taristu (maanteed, veevarustus, reoveekäitlus, gaasivarustus, elektrivarustus), põllumajandus, samuti majandus- ja tootmissektorid, sest üleujutused tabasid peamiselt suure asustustihedusega linnapiirkondi (kõige suurema kannatajana Genova). Umbes 42 % kahjust tekitati Liguurias, kes oli ka kõige suurem kahju kannataja. Emilia-Romagnale langes 21 % kogukahjust, Piemontele 17 %, Lombardiale 12 % ja Toskaanale 8 %.

(9) Itaalia ametiasutused on arvestanud vastavalt Euroopa Solidaarsusfondi määruse artikli 3 lõikele 2 hädaolukorras vajalike meetmete maksumuseks 434,314 miljonit eurot, mis on jaotatud meetmeliikide kaupa. Suurim osa hädaolukorras vajalike meetmete kuludest (250 miljoni euro) on seotud  energeetika-, veevarustuse/reoveekäitluse, telekommunikatsiooni-, transpordi-, tervishoiu- ja hariduse valdkonna taristu ja rajatiste taastustöödega. Sellele järgnevad kulud üleujutusevastase kaitse taristu kindlustamisele ja kultuuripärandi kaitsmise meetmetele (135 miljonit eurot).

(10) Kahju kandnud piirkonnad kuuluvad 2014.–2020. aasta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide arenenumate piirkondade kategooriasse. Itaalia ametiasutused ei ole komisjonile teatanud kavatsusest paigutada struktuuri- ja investeerimisfondide programmidele ettenähtud vahendeid ümber taastamistöödeks.

(11) Taotluses on esitatud looduskatastroofi liigist lähtuva ohu ennetamist ja ohjamist käsitlevate liidu õigusaktide rakendamise üksikasjad. Itaalia deklareeris, et rakendab direktiivi 2007/60/EÜ („üleujutuste direktiiv”) 23. veebruari 2010. aasta seadusandliku dekreedi nr 49 kohaselt. Itaalia teatas, et on teostanud iga jõesängi esialgse üleujutusriski hindamise piirkondades, kus esineb võimalik märkimisväärne üleujutusoht.

(12) Taotluse esitamise kuupäevaks ei olnud Itaalia suhtes algatatud ühtegi rikkumismenetlust seoses kõnealust looduskatastroofi liiki käsitlevate liidu õigusaktidega.

(13) Itaalia ametiasutused teatasid, et abikõlblikel kuludel ei ole kindlustuskatet.

3.           Rahastamine

Et fondi loomise keskne põhjus oli solidaarsus, on komisjon seisukohal, et sellest antav abi peab olema progresseeruv. See tähendab, et senise tava kohaselt peaks abi osatähtsus olema suure looduskatastroofi künnist solidaarsusfondi vahendite kasutuselevõtmiseks (s.o 0,6 % kogurahvatulust või 3 miljardit eurot 2011. aasta hindades, olenevalt sellest, kumb on madalam) ületava kahju puhul suurem kui kahju puhul, mis künniseni ei küündi. Varem kasutatud määr assigneeringute määramiseks suurtele looduskatastroofidele on 2,5 % kogu otsesele kahjule, mis on fondi kasutuselevõtmise künnisest allpool, ning 6 % kahjule, mis künnist ületab. Piirkondlike looduskatastroofide ja naabruses paikneva riigi looduskatastroofiks tunnistamise puhul on määr 2,5 %. Seda määra kohaldati kõigi nelja allpool loetletud juhtumi puhul, sest ükski neist ei ületanud vastavaid suure looduskatastroofi künniseid.

Seepärast teeb komisjon ettepaneku rakendada samu protsendimäärasid ja määrata järgmised abisummad:

|| || || || || || || (eurod)

Katastroof || Otsene kahju (miljonites eurodes) || Kohaldatud piirkondliku looduskatastroofi künnis (miljonid eurod) || Suure looduskatastroofi künnis (miljonites eurodes) || Abikõlblike meetmete kogukulu (miljonid eurod) || Alla künnist jääv 2,5 % otsesest kahjust (eurod) || Ülemmäära kohaldamine || Kavandatava abi kogusumma (eurod)

RUMEENIA kevadised üleujutused || 167,927 || ~ || 783,738 || 145,527 || 4 198 175 || Ei || 4 198 175

RUMEENIA suvised üleujutused || 171,911 || 157,200 || 783,738 || 93,955 || 4 297 775 || Ei || 4 297 775

BULGAARIA || 79,344 || 40,980 || 232,502 || 69,108 || 1 983 600 || Ei || 1 983 600

ITAALIA || 2 241,052 || 1 832,944 || 3 183,624 || 434,314 || 56 026 300 || Ei || 56 026 300

KOKKU || || || || || || || 66 505 850

See on 2015. aastal esimene otsuse ettepanek  fondi vahendite kasutuselevõtmiseks. Ettepaneku kohane abi kogusumma on kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku määruses[8] sätestatud 541 216 080 euro suuruse (500 miljonit eurot 2011. aasta hindades) ülemmääraga. Peale selle jäi 2014. aasta assigneeringutest kasutamata 403 879 032 eurot, mida saab kasutada 2015. aastal. Kuna 50 miljonit eurot on juba kasutusele võetud võimalike ettemaksete tegemiseks ja kaasatud 2015. aasta eelarvesse vastavalt määruse artikli 4a lõikele 4, on solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kogusumma 2015. aastal 895 095 112 eurot.

 

4.           Kokkuvõte

Komisjon teeb ettepaneku kasutada Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kõigi nelja eespool kirjeldatud juhtumi puhul seoses Rumeenia, Bulgaaria ja Itaaliaga ning muuta 2015. aasta eelarvet, täiendades eelarveartikli 13 06 01 (Euroopa Liidu Solidaarsusfond — Liikmesriigid) kulukohustuste ja maksete assigneeringuid 66 505 805 euro ulatuses.

Kuna Euroopa Liidu Solidaarsusfond on mitmeaastase finantsraamistiku määruses määratletud erivahend, tuleks vastavad assigneeringud kanda eelarvesse väljaspool vastavaid mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid.

4.           Koondtabel mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa

Rubriik || Eelarve 2015 || Paranduseelarve projekt nr 4/2015 || Eelarve 2015

(sh PEPd nr 2-3/2015) || (sh PEPd nr 1-4/2015)

KA || MA || KA || MA || KA || MA

1. || Arukas ja kaasav majanduskasv || 77 954 679 684 || 66 922 960 910 || ||    || 77 954 679 684 || 66 922 960 910

millest paindlikkusinstrument ||  83 285 595 || || || ||  83 285 595 ||

Ülemmäär || 77 986 000 000 || || || || 77 986 000 000 ||

Varu ||  114 605 911 || || || ||  114 605 911 ||

1a || Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks || 17 551 688 425 || 15 798 230 894 || || || 17 551 688 425 || 15 798 230 894

Ülemmäär || 17 666 000 000 || || || || 17 666 000 000 ||

Varu ||  114 311 575 || || || ||  114 311 575 ||

1b || Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus || 60 402 991 259 || 51 124 730 016 || || || 60 402 991 259 || 51 124 730 016

millest paindlikkusinstrument ||  83 285 595 || || || ||  83 285 595 ||

Ülemmäär || 60 320 000 000 || || || || 60 320 000 000 ||

Varu ||   294 336 || || || ||   294 336 ||

2. || Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad || 63 901 960 185 || 55 998 594 804 || || || 63 901 960 185 || 55 998 594 804

Ülemmäär || 64 692 000 000 || || || || 64 692 000 000 ||

Varu ||  790 039 815 || || || ||  790 039 815 ||

millest: Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF) — turuga seotud kulud ja otsetoetused || 43 455 780 762 || 43 447 624 585 || || || 43 455 780 762 || 43 447 624 585

Vaheülemmäär || 44 313 000 000 || || || || 44 313 000 000 ||

EAGF ja EAFRD vahelise ümberpaigutuse netosumma ||  123 215 000 || || || ||  123 215 000 ||

Varu ||  734 004 238 || || || ||  734 004 238 ||

3. || Julgeolek ja kodakondsus || 2 357 076 847 || 1 859 513 795 || || || 2 357 076 847 || 1 859 513 795

Ülemmäär || 2 456 000 000 || || || || 2 456 000 000 ||

Varu ||  98 923 153 || || || ||  98 923 153 ||

4. || Globaalne Euroopa || 8 410 899 029 || 7 422 489 907 || || || 8 410 899 029 || 7 422 489 907

Ülemmäär || 8 749 000 000 || || || || 8 749 000 000 ||

Varu ||  338 100 971 || || || ||  338 100 971 ||

5. || Haldus || 8 660 469 063 || 8 658 756 179 || || || 8 660 469 063 || 8 658 756 179

Ülemmäär || 9 076 000 000 || || || || 9 076 000 000 ||

Varu ||  415 530 937 || || || ||  415 530 937 ||

millest: institutsioonide halduskulud || 6 941 188 663 || 6 939 475 779 || || || 6 941 188 663 || 6 939 475 779

Vaheülemmäär || 7 056 000 000 || || || || 7 056 000 000 ||

Varu ||  114 811 337 || || || ||  114 811 337 ||

6. || Kompensatsioonid ||    ||    || || ||    ||   

Ülemmäär ||    || || || || ||

Varu ||    || || || ||    ||

Kokku || 161 285 084 808 || 140 862 315 595 ||    ||    || 161 285 084 808 || 140 862 315 595

millest paindlikkusinstrument ||  83 285 595 ||  11 315 595 || || ||  83 285 595 ||  11 315 595

Ülemmäär || 162 959 000 000 || 141 901 000 000 || || || 162 959 000 000 || 141 901 000 000

Varu || 1 757 200 787 || 1 050 000 000 || || || 1 757 200 787 || 1 050 000 000

|| Muud erivahendid ||  515 365 000 || 351 724 968 ||  66 505 850 ||  66 505 850 ||  581 870 850 ||  418 230 818

Kogusumma || 161 800 449 808 || 141 214 040 563 ||  66 505 850 ||  66 505 850 || 161 866 955 658 || 141 280 546 413

[1]               ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

[2]               ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

[3]               ELT L 69, 13.3.2015, lk 1.

[4]               COM(2015) 11 (final), 13.1.2015.

[5]               COM(2015) 16 (final), 20.1.2015.

[6]               COM(2015) [XXX (final), 15.4.2015].

[7]           Nõukogu määrus (EÜ) nr 2012/2002, 11. november 2002, Euroopa Liidu Solidaarsusfondi loomise kohta (EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrusega (EL) nr 661/2014 (ELT L 189, 27.6.2014, lk 143).

[8]               ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.