KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE

milles käsitletakse nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EMÜ) nr 116/2009 (kultuuriväärtuste ekspordi kohta) rakendamist

1. jaanuar 2011 – 31. detsember 2013

Sisukord

1............ Kommenteeritud kokkuvõte. 4

2............ Sissejuhatus. 5

3............ Määruse sisu. 5

3.1......... Euroopa kontekst 5

3.2......... Rahvusvaheline kontekst 8

4............ Määrusega seotud praktilised muutused. 8

5............ Rakendamise statistilised andmed liikmesriigiti 9

5.1......... Tavalise ekspoordiloa kasutamine vastavalt rakendusmääruse artikli 2 lõikele 1. 9

5.2......... Avatud eriekspordiloa kasutamine vastavalt rakendusmääruse artikli 2 lõikele 2. 9

5.3......... Avatud üldekspordiloa kasutamine vastavalt rakendusmääruse artikli 2 lõikele 3. 9

5.4......... Ekspordilubade väljaandmisest keeldumine. 10

5.5......... Eeskirjadele mittevastavad saadetised. 10

6............ Edasised ülesanded. 10

6.1......... Elektrooniliste süsteemide kasutamine. 10

6.2......... Kultuuriväärtuste kategooriate tõlgendamine. 11

6.3......... Koostöö ametiasutuste vahel 11

6.4......... Väärtuslävede asjakohasus. 12

6.5......... Kultuuriväärtuste import Euroopa Liitu. 12

7............ Kokkuvõte. 12

1.           Kommenteeritud kokkuvõte

Käesolevas aruandes kultuuriväärtuste eksporti käsitleva määruse (EÜ) nr 116/2009 (edaspidi „alusmäärus”) rakendamise kohta on esitatud ülevaade alusmääruse ja komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 1081/2012 loodud raamistiku alusel antud kultuuriväärtuste ekspordilubade kasutamisest. Aruanne põhineb liikmesriikide esitatud andmetel, mis on saadetud vastuseks komisjoni koostatud küsimustikule ekspordilubade kasutamise kohta. Aruanne hõlmab aastaid 2011–2013, lisaks kajastavad mõned näitajad 2014. aasta algust.

Esitatud andmed on seotud kolme liiki ekspordilitsentsidega: tavaline ekspordiluba, avatud eriekspordiluba ja avatud üldekspordiluba.

Aastatel 2011–2013 anti kokku 24 564 tavalist ekspordiluba. Peamiselt andsid sellist liiki lube välja Ühendkuningriik ja Itaalia.

Avatud eriekspordiluba antakse üksikisiku või organisatsiooni sooritatud konkreetsete kultuuriväärtuste ajutisteks korduveksporditehinguteks. Vaadeldaval ajavahemikul anti 946 avatud eriekspordiluba kokku 588 isikule või organisatsioonile. Rohkem kui 90 % neist lubadest andsid välja Ühendkuningriik, Madalmaad ja Poola.

Avatud üldekspordiluba hõlmab kõiki selliste kultuuriväärtustega sooritatud ajutisi eksporditehinguid, mis kuuluvad muuseumi või mõne muu asutuse alalisse kollektsiooni. Vaadeldaval ajavahemikul anti sellisid lube kokku 472 korda viies liikmesriigis, kusjuures Hispaania arvele läks 84 % välja antud lubade koguarvust.

Tavalise ekspordiloa andmisest keelduti 318 korral, kõige levinum põhjus selleks oli asjaomase kultuuriväärtuse käsitamine rahvusliku rikkusena. Vaadeldaval ajavahemikul oli nõuetele mittevastavate saadetiste arv 147, enamik neist avastati Prantsusmaal ja Madalmaades (93 % kõigist sellistest saadetistest).

Aruanne sisaldab ka teavet käimasolevate algatuste ja edasiste ülesannete kohta. Need on näiteks liikmesriikide tollivormistussüsteemidega ühendatud veebipõhise väljaantud ekspordilitsentside andmebaasi võimalik kasutuselevõtmine; alusmääruse I lisas loetletud kultuuriväärtuste probleemsete kategooriate tõlgendamine; koostöö ametiasutuste vahel; väärtuslävede asjakohasus ja kontrolli puudumine kultuuriväärtuste impordil.

2.           Sissejuhatus

Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 116/2009 (kultuuriväärtuste ekspordi kohta) (kodifitseeritud versioon) (edaspidi „alusmäärus”)[1] kohaselt tuleb teatavate kultuuriväärtuste eksportimiseks väljapoole Euroopa Liidu (edaspidi „EL”) tolliterritooriumi esitada ekspordiluba, et tagada liidu välispiiridel kultuuriväärtuste ekspordi ühtne kontroll. I lisa sisaldab teavet kategooriate kohta, samuti alusmäärusega hõlmatavate kultuuriväärtuste vanuse ja/või rahalise väärtusega seotud nõuete kohta.

Ekspordiload annab välja selle liikmesriigi pädev ametiasutus, mille territooriumil kõnealune kultuuriväärtus seaduslikult asub. Tollikontrolliga tagatakse, et ELi tolliterritooriumilt viiakse välja üksnes sellised kultuuriväärtused, millega on kaasas kehtiv ekspordiluba. Sellega peaks olema tagatud kultuuriväärtuste kõrgetasemeline kaitse siseturul.

Alusmääruse kohaselt esitab komisjon regulaarselt Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande alusmääruse rakendamise kohta. Nõukogu määruse nr 3911/92 kohane esimene aruanne esitati 2000. aastal[2] ja alusmääruse artikli 10 kohane teine aruanne avaldati 2011. aastal[3].

Kultuuriväärtuste eksporti käsitleva määruse 20 aasta pikkuse rakendamisega saadud kogemusi arvestades hõlmab käesolev aruanne kolmeaastast ajavahemikku 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2013, kuid selles on käsitletud ka mõnesid arengusuundi alates 2014. aasta algusest.

Aruandes kasutatakse teavet, mida liikmesriigid on saatnud komisjoni koostatud küsimustikule vastates, samuti sisaldab see statistilisi andmeid lubade kasutamise kohta[4]. Aruandest nähtub, et liikmesriikidevaheline koostöö antud perioodil on olnud tulemuslik.

3.           Määruse sisu

3.1.        Euroopa kontekst

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 116/2009 ELi tasandil kehtestatud kultuuriväärtuste ekspordi süsteem täiendab muid vahendeid ja algatusi, mille eesmärk on kultuuriväärtuste kaitse. Järgnevalt on toodud mõned näited ELi tasandil võetavate meetmete kohta.

Kultuuriväärtuste tagastamine

2009. aastal moodustas komisjon kultuuriväärtuste ekspordi ja tagastamise nõuandekomitees ajutise töörühma (edaspidi „komitee”), et teha kindlaks probleemid nõukogu direktiivi 93/7/EMÜ[5] kohaldamisel ja soovitada lahendusi. 2011. aastal tegi komitee järelduse, et direktiiv tuleks läbi vaadata, et muuta see rahvuslike rikkuste tagastamisel veelgi tõhusamaks vahendiks. Samuti leidis ta, et tuleks kehtestada mehhanismid, mis võimaldavad parandada halduskoostööd ja konsulteerimist keskasutuste vahel. Neid järeldusi kinnitati komisjoni neljandas aruandes direktiivi 93/7/EMÜ[6] kohaldamise kohta.

Pärast avalikku arutelu ja mõju hindamist esitas komisjon 30. mail 2013 ettepaneku direktiivi 93/7/EMÜ uuesti sõnastamiseks[7]. Selle tulemusena võeti 15. mail 2014 vastu direktiiv 2014/60/EL.[8] Uued sätted hakkavad kehtima alates 19. detsembrist 2015.

Uue direktiivi kohaselt saab tagastada mis tahes kultuuriväärtusi[9], mida liikmesriik peab kunstilise, ajaloolise ja arheoloogilise väärtusega rahvuslikuks rikkuseks, et selliselt tõhusamalt kaitsta liikmesriikide kultuuripärandit. Seepärast peavad liikmesriikides direktiivi rakendamise eest vastutavad keskasutused tegema koostööd ja vahetama teavet ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste kohta, kasutades selleks siseturu infosüsteemi (IMI)[10].

Kollektsioonide liikuvus

Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava[11] rakendamise raames loodi 2011. aasta märtsis nõukogu kultuurivaldkonna tegevuskava (2011–2014)[12] alusel kollektsioonide liikuvuse töörühm. 2012. aasta septembris koostas töörühm aruande ja praktilise juhendi, et vähendada liikmesriikides kultuuriväärtuste laenuks andmise ja võtmisega seotud kulusid.

Kultuuriväärtustega kauplemine

Komisjon rahastas uuringut Study on preventing and fighting illicit trafficking in cultural goods in the European Union[13] (Kultuuriväärtustega ebaseadusliku kauplemise tõkestamist ja selle vastu võitlemist käsitlev uuring) ja sellekohane lõpparuanne esitati 2011. aasta oktoobris[14]. Aruandes käsitleti praegusi õiguslikke ja tegevuslikke takistusi kultuuriväärtuste salakaubaveo ennetamisel ja tõkestamisel, nagu näiteks probleemid seoses liikmesriikidevahelise teabevahetusega ja vajadus spetsiaalse koolituse järele, mis õpetaks tolliametnikke kahtlasi kaupu kindlaks tegema. Aruandes soovitati, et komisjon võiks luua koordineerimisosakonna, mille ülesanne oleks hõlbustada suhtlust asjaomaste asutuste vahel ja korraldada ametnikele koolitusi.

2011. aasta detsembris soovitati dokumendis „Nõukogu järeldused kultuuriväärtuste vastase kuritegevuse ennetamise ja tõkestamise kohta”[15] muu hulgas, et liikmesriigid tugevdaksid koostööd õiguskaitseasutuste, kultuuriasutuste ja eraõiguslike organisatsioonide vahel.

Lisaks sellele loodi 2012. aasta oktoobris nõukogu resolutsiooniga kultuuriväärtuste valdkonnas pädevate õiguskaitseasutuste ja õiguskaitseekspertide mitteametlik võrgustik (EU CULTNET)[16]. Võrgustiku peamine eesmärk on parandada teabevahetust seoses kultuuriväärtuste salakaubaveo ennetamise ja tõkestamisega, näiteks tuvastada ja jagada mitteoperatiivset teavet kuritegelike võrgustike kohta, keda kahtlustatakse kultuuriväärtuste salakaubaveos, ning teavet piiriülese koostöö takistuste kohta. Võrgustikus kutsuti osalema tolliasutusi, kuna neil on pädevus ELi välispiiri ületavate kaupade liikumise jälgimise ja kontrolli valdkonnas.

2011. aasta novembris viisid Itaalia, Malta, Kreeka ja Küpros koostöös Maailma Tolliorganisatsiooni piirkondliku jälitusteabe kontaktbürooga (RILO WE) läbi ühise tollioperatsiooni COLOSSEUM[17], milles osales veel 17 riiki[18]. Kümme päeva kestnud operatsiooni käigus tegeles neli liikmesriiki (Itaalia, Malta, Kreeka ja Madalmaad) ebaseaduslikult sissetoodud kultuuriväärtuste konfiskeerimisega (igas riigis üks juhtum, kokku konfiskeeriti 134 kunstiteost).

Ühine tollioperatsioon ODYSSEUS 2014. aasta esimesel poolel oli suunatud kultuuripärandiga seotud pettuste vastu Vahemere piirkonnas. Operatsiooni kutsuti osalema 19 liikmesriiki[19]. Kahes etapis toimunud operatsiooni käigus tegeleti peamiselt andmete kogumisega ebaseaduslike saadetiste avastamise ja konfiskeerimise kohta ning kontrolli tugevdamisega. Lõpparuanne avaldatakse 2015. aasta märtsis.

2013. aasta detsembris võttis nõukogu vastu määruse, millega kehtestatakse piirangud Süüriast väljaviidud kultuuriväärtuste liikumisele[20]. Loetelu esemetest, mille suhtes piirangud kehtivad, on identne alusmääruses sätestatuga.

Komisjon rahastas ka kultuuriväärtuste salakaubaveo rahvusvaheline jälgimiskeskuse loomise projekti. Kõnealust projekti esitles ICOM[21]. Jälgimiskeskus loodi selleks, et korvata koondatud statistika ja kultuuriväärtustega ebaseaduslikku kauplemist käsitleva usaldusväärse teabe puudumist. Jälgimiskeskuse eesmärk on koguda eri allikatest teavet ja seejärel koostada esimene üldaruanne, mis aitaks edendada teabevahetust liikmesriikide vahel ja suurendada ametnike teadmisi. Sellekohane veebisait avati aprillis 2014[22].

3.2.        Rahvusvaheline kontekst

Rahvusvahelisel tasandil reguleeritakse kultuuriväärtuste eksporti peamiselt UNESCO 1970. aasta konventsiooni[23] ja 1995. aasta UNIDROIT' konventsiooniga[24]. UNESCO 1970. aasta konventsiooni on seni ratifitseerinud 23 ELi liikmesriiki; konventsioonil on praegu 127 osalisriiki. Ainult 14 ELi liikmesriiki on ratifitseerinud 1995. aasta UNIDROIT' konventsiooni.

2014. aasta märtsis käivitati UNESCO-ELi ühine operatsioon, et peatada kultuuripärandi hävimine Süürias. Süüria kultuuripärandi erakorralise kaitse projekti[25] eesmärk on suurendada riiklikele sidusrühmadele ja vastavatele ametnikele pakutavat tehnilist abi ja suutlikkust, sealhulgas koolitada politsei- ja tolliametnikke Süürias ja naaberriikides.

4.           Määrusega seotud praktilised muutused

Esialgne rakendusmäärus (EMÜ) nr 752/93 tunnistati kehtetuks komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 1081/2012 (edaspidi „rakendusmäärus”). Käesoleva määrusega nähakse ette kolme liiki ekspordiload (tavaline ekspordiluba, avatud eriekspordiluba ja avatud üldekspordiluba) ja nende rakenduseeskirjad. Vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 2 ja artikli 5 lõikele 2 avaldati 2014. aasta märtsi Euroopa Liidu Teatajas kõige uuem loetelu ametiasutustest, kes on volitatud välja andma ekspordilube,[26] samas kui kuu aega varem avaldati loetelu tolliasutustest, kes on volitatud täitma ekspordiformaalsusi[27]. Lisaks tuli alusmääruse artikli 8 kohaselt loodud kultuuriväärtuste ekspordi ja tagastamise nõuandekomitee vaatlusalusel perioodil kokku kolm korda ja üks kord 2014. aasta alguses.

5.           Rakendamise statistilised andmed liikmesriigiti

5.1.        Tavalise ekspoordiloa kasutamine vastavalt rakendusmääruse artikli 2 lõikele 1

Tavalist luba kasutatakse harilikult kõikide alusmääruse kohaselt toimuvate eksporditehingute suhtes.

1. lisas on esitatud ülevaade liikmesriikides välja antud tavaliste ekspordilubade arvust[28]. Koguarv on suurenenud 21 498-lt 2011. aastal 24 564-le 2013. aastal (+ 14 %). Need iga-aastased arvud on ka suuremad kui eelmise perioodi (2000–2010) kohta teatatud keskmised näitajad.

1. lisas on esitatud ka kõikide välja antud lubade osakaal liikmesriigiti28. Andmed näitavad, et kultuuriväärtuste ekspordiga Euroopa Liidust on seotud peamiselt kaks liikmesriiki: aastatel 2011–2013 oli Itaalia osakaal selles 37–40 % ja Ühendkuningriigi osakaal 33–36 %. Neile järgnevad Prantsusmaa (12–13 %), Saksamaa (4–5 %), Austria (2–3 %), Hispaania (1–3 %), Portugal, Madalmaad ja Belgia (kõigis osakaal 1 %).

5.2.        Avatud eriekspordiloa kasutamine vastavalt rakendusmääruse artikli 2 lõikele 2

Avatud eriekspordiluba hõlmab üksikisiku või organisatsiooni sooritatud konkreetsete kultuuriväärtuste ajutisi korduveksporditehinguid.

2. lisas on esitatud ülevaade liikmesriikides kasutatud avatud eriekspordilubade arvust28. Koguarv on suurenenud 261-lt 2011. aastal 365-le 2013. aastal (+ 40 %). Ent selget suundumust ei saa siiski kindlaks teha, kuna eelmise perioodi (2000–2010) andmetest ilmneb, et arvude kõikumine aastate lõikes on märkimisväärne. Igal juhul on arvud suhteliselt väiksed.

Andmed näitavad, et ainult seitse liikmesriiki (Prantsusmaa, Küpros, Ungari, Madalmaad, Poola, Sloveenia ja Ühendkuningriik) on kasutanud sellist loatüüpi. Neist suurimad kasutajad aastatel 2011–2013 olid Ühendkuningriik (33 %), Madalmaad (30 %) ja Poola (28 %).

3. lisas on esitatud isikute või organisatsioonide arv, kes omavad avatud eriekspordiluba.

5.3.        Avatud üldekspordiloa kasutamine vastavalt rakendusmääruse artikli 2 lõikele 3

Avatud üldekspordiluba hõlmab kõiki selliste kultuuriväärtustega sooritatud ajutisi eksporditehinguid, mis kuuluvad muuseumi või mõne muu asutuse alalisse kollektsiooni.

4. lisas on esitatud ülevaade liikmesriikides kasutatud avatud üldekspordilubade arvust28. See arv on suhteliselt väike (2011. aastal kasutati 141 luba, 2012. aastal 172 luba ja 2013. aastal 159 luba).

Andmed näitavad, et ainult viis liikmesriiki (Bulgaaria, Hispaania, Küpros, Poola ja Sloveenia) on sellist loatüüpi kasutanud. Ülekaalukalt suurim kasutaja oli Hispaania, kelle osakaal kasutatud lubade koguarvust moodustas 84 %.

5.4.        Ekspordilubade väljaandmisest keeldumine

5. lisas on esitatud ülevaade tavaliste ekspordilubade taotlustest, mille liikmesriikide pädevad asutused on tagasi lükanud28. Ainult seitse liikmesriiki teatasid taotluste tagasilükkamisest; kokku oli selliseid juhtumeid 318, millest 72 % Itaalias ja 25 % Hispaanias.

Peamine põhjus loa väljaandmisest keeldumisel oli see, et eksporditavat eset peeti asjaomases liikmesriigis rahvuslikuks rikkuseks.

Aruandes ei ole märgitud selliste juhtumite arv, kui esitati puudulik taotlus, sest sellisel juhul ametiasutus tavaliselt loa andmisest ei keeldu, vaid annab taotlejale võimaluse esitada puuduvad dokumendid.

Tagasilükatud ekspordiloataotluste arv liidus on võrreldes välja antud lubade koguarvuga väga väike (0,4 %). Selline osakaal valitses ka eelmisel perioodil (2000–2010).

5.5.        Eeskirjadele mittevastavad saadetised

6. lisas on esitatud selliste saadetiste arv, mis ei vasta kohaldatavatele eeskirjadele[29]. Liikmesriigid teatasid kolmeaastasel perioodil kokku 147 juhtumist – see on väga väike arv võrreldes välja antud lubade koguarvuga (0,2 % lubade koguarvust). Enamiku sellest moodustasid kahe liikmesriigi (Prantsusmaa ja Madalmaad) juhtumid (136 juhtu kokku 147st).

Liikmesriigid märkisid, et üldiselt on mittevastavaid saadetisi avastanud nende tolliasutused või politseitöötajad. Sõltuvalt asjaoludest ja kehtivatest riiklikest õigusaktidest võtavad meetmeid pädevad asutused, politsei ja õigusasutused.

6.           Edasised ülesanded

Vaadeldaval ajavahemikul toimusid põhjalikud arutelud mitme põhimõttelise küsimuse üle, mis mõjutavad olemasoleva süsteemi tulevikku. Komitee koosolekud pakkusid sobivat platvormi ideede vahetamiseks ja meetmete võtmiseks.

6.1.        Elektrooniliste süsteemide kasutamine

Paljudes liikmesriikides ei saa ekspordilube elektrooniliselt taotleda. Isegi neis liikmesriikides (v.a Hispaania), kus elektroonilised vormid on ka olemas, peab tegelik taotlus olema esitatud paberil. Seetõttu ei ole elektroonilised load üheski liikmesriigis peale Hispaania kättesaadavad. Hispaanias tuleb elektrooniliselt saadud luba tollile esitamiseks siiski välja trükkida või alla laadida.

Vaatlusperioodil arutati põhjalikult võimalust töötada liidus välja ekspordilubade väljaandmise elektrooniline süsteem. 2011. aastal tegi Prantsusmaa ettepaneku kaaluda võimalust kasutada veebiteenust, mis oleks ühendatud liikmesriikide tollivormistussüsteemidega. Selleteemaline kohtumine kaheksa liikmesriigi osavõtul toimus 2012. aastal.

Liikmesriigid leppisid kokku, et ühtse andmebaasi edasine arendamine peaks tooma olulist kasu, mis kaaluks selgelt üles võimalikud kindlakstehtud probleemid. Rõhutati ka rahalise toetuse puudumist.

Võttes arvesse praegusi piiranguid, jõudis komisjon järeldusele, et projekt ei ole veel piisavalt küps, ning palus Prantsusmaal, Itaalial ja Ühendkuningriigil (annavad välja kõige rohkem lube) töötada välja konkreetsemad ettepanekud. Need liikmesriigid tegelesid kõnealuse projektiga ja peaksid lähitulevikus esitama oma järeldused.

6.2.        Kultuuriväärtuste kategooriate tõlgendamine

Sageli on raske kindlaks määrata, millisesse alusmääruse I lisas loetletud kultuuriväärtuste kategooriasse konkreetsed esemed kuuluvad. Liikmesriigid võivad selles küsimuses teha erinevaid otsuseid. Mõnikord on kategooriat kirjeldav tekst ebaselge, mis võib põhjustada erinevat tõlgendamist.

Pärast komitee koosolekutel toimunud arutelusid lepiti kokku, et luuakse töörühm (edaspidi „töörühm”), kuhu kuuluvad mitme liikmesriigi esindajad ja komisjon ning mis hakkab tegelema kategooriate tõlgendamisega seotud küsimustega. Töörühmale tehti ülesandeks töötada välja mõnede probleemsete kategooriate tõlgendamise juhised, mis hõlmaksid ka teatavat liiki esemeid, mille liigitamine tekitab erilisi raskusi (mündid, ikoonid, fossiilid). Töörühm kohtus 2013. aastal kaks korda; samuti tehti tööd alarühmades ja vahetati kirju.

Töörühm jõudis järeldusele, et ühtne tõlgendus ei lahenda kõiki probleeme. Selle asemel tuleks mõnede kategooriate kirjelduse sõnastus läbi vaadata, üks kategooria tuleks välja jätta ja lisada üks uus kategooria. Tunnistades asjaolu, et I lisa muutmine tähendaks kogu määruse läbivaatamist, nõustus töörühm jätkama tööd üksnes tõlgendamisküsimustega ja lihtsalt rõhutas mõnd aspekti, mis tuleks läbi vaadata: ikoonide liigitamine; üksikute müntide ja üksikute paleontoloogiliste esemete liigitamine; mõiste „kollektsioonid” ja kategooria 15 alla kuuluvad esemed.

6.3.        Koostöö ametiasutuste vahel

Alusmääruse nõuetekohasele rakendamisele peavad kaasa aitama eri ametiasutused, st mitte üksnes kultuuri- ja tolliasutused, vaid ka politsei. On oluline, et need asutused teevad avalikult ja aktiivselt koostööd ning mõistavad üksteise seisukohti, piiranguid ja vajadusi.

See küsimus oli komitees toimunud aruteludes kesksel kohal. Algatus käivitati Austria ettekandega asjaomaste tollialaste õigusaktide kohta. Seejärel tõid häid näiteid kõigi tasandi asutuste vahelise koostöö kohta Madalmaad, Ungari ja Itaalia. Kõiki liikmesriike kutsuti üles esitama oma kogemusi, et aidata sel viisil kaasa paremale vastastikusele mõistmisele.

Ettekannetest selgus, et koostöö Madalmaade, Ungari ja Itaalia ametiasutuste vahel põhineb pädevate ministeeriumide sõlmitud mitmepoolsetel kokkulepetel. Koostöö raames korraldatakse tolliametnikele vastav koolitus, vahetatakse teavet riskinäitajate ja -profiilide kohta, osaletakse ühisoperatsioonides, et avastada ebaseaduslikke kaupu, ja abistatakse kultuuriväärtuste kindlakstegemisel.

See algatus jätkub ka tulevikus, et töötada välja parimate tavade kogum. Jõuti konsensusele, et lisaks on vaja töötada välja vahendid, mis võimaldavad tõhusat koostööd eri liikmesriikide pädevate asutuste vahel.

6.4.        Väärtuslävede asjakohasus

Alusmääruse I lisas on sätestatud väärtusläved, mida kohaldatakse enamiku kõnealuses lisas loetletud kultuuriväärtuste kategooriate[30] suhtes. Nendesse kategooriasse kuuluvate esemete puhul on ekspordiluba nõutav ainult siis, kui nende väärtus ulatub kohaldatava künniseni.

Enamiku liikmesriikide jaoks on need väärtusläved liiga kõrged ja neid tuleks alandada. Nende meelest ei täida määrus oma eesmärki kaitsta nende rahvuslikku pärandit, sest väärtusläved on liiga kõrged. See selgitab osaliselt määruse väga piiratud kasutamist mitmes liikmesriigis[31].

Alusmääruse artikli 10 kohaselt tuleks I lisas esitatud summad korrapäraselt läbi vaadata ja võimaluse korral majandus- ja rahandusnäitajate alusel ajakohastada. Seda sätet ei ole kohandatud vastavalt ELi oludele. Kui määrus läbi vaadata, oleks enamik liikmesriike nõus kehtivaid väärtuslävesid alandama.

6.5.        Kultuuriväärtuste import Euroopa Liitu

Mitmesugustel foorumitel on väljendatud muret seoses sellega, et puudub kontroll ELi imporditavate kultuuriväärtuste üle; see küsimus kuulub ELi ainupädevusse.

Seda arvesse võttes on EL seadnud piirangud kultuuriväärtuste impordile Iraagist[32] ja Süüriast[33]. Määruse (EÜ) nr 1210/2003 kohaselt on keelatud Iraagi kultuuriväärtuste import, eksport ja nendega kauplemine, kui kõnealune kaup on Iraagist ebaseaduslikult välja viidud ilma seadusliku omaniku nõusolekuta või rikkudes Iraagi õigusnorme. Sarnaselt on määrusega (EL) nr 1332/2013 keelatud importida, eksportida ja üle anda Süüria kultuuriväärtusi, kui on põhjust arvata, et nimetatud kaubad on Süüriast välja viidud ilma õiguspärase omaniku nõusolekuta või rikkudes Süüria õigust või rahvusvahelist õigust. Kaupade kategooriad, mille suhtes nimetatud määrusi kohaldatakse, on loetletud kõnealuste määruste lisades, mis mõlemad vastavad alusmääruse I lisale. 12. oktoobril 2012 konfiskeerisid Prantsusmaa tolliametnikud 13 Iraagist pärit arheoloogilise väärtusega eset.

 

7.           Kokkuvõte

Liikmesriigid on liidu välispiiridel kultuuriväärtuste ekspordi kontrollimise süsteemi, mis algselt oli kavandatud 12 liikmesriigi jaoks ja mis hakkas toimima 1993. aastal, kasutanud väga erinevas ulatuses. Iga riigi rahvusliku kultuuripärandi suuruse ja tähtsuse ning kunstituru suhtelise arengu määravad suures osas kindlaks liikmesriigid.

Kuigi enamik liikmesriike peab kehtivaid õigusakte kasulikuks, tuleks nende arvates teha praktilisi täiustusi. Mitmed käimasolevad ja kavandatud algatused peaksid aitama kaasa süsteemi paremale toimimisele. Selle tagamiseks on ülimalt tähtis hea koostöö kõigi osalejate vahel ja kõigil tasanditel.

*          *          *

Komisjon palub Euroopa Parlamendil, nõukogul, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel ning Regioonide Komiteel käesolev aruanne teadmiseks võtta.

[1]               Nõukogu määrus (EÜ) nr 116/2008, 18. detsember 2008, kultuuriväärtuste ekspordi kohta (kodifitseeritud versioon) (ELT L 39, 10.2.2009, lk 1). Kõnealuse määrusega asendati nõukogu 9. detsembri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 3911/92 kultuuriväärtuste ekspordi kohta (EÜT L 395, 31.12.1992, lk 1), mis kehtis alates 30. märtsist 1993.

[2]               Komisjoni aruanne nõukogule, Euroopa Parlamendile ning Majandus- ja Sotsiaalkomiteele nõukogu määruse (EMÜ) nr 3911/92 (kultuuriväärtuste ekspordi kohta) ja nõukogu direktiivi 93/7/EMÜ (liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise kohta) kohaldamise kohta (KOM (2000)325 (lõplik), 25. mai 2000).

[3]               Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, milles käsitletakse nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 116/2009 (kultuuriväärtuse ekspordi kohta) rakendamist, 1. jaanuar 2000 – 31. detsember 2010 (KOM(2011) 382 (lõplik), 27.6.2011).

[4]               Andmed saadi 26 liikmesriigilt (BE, BG, CZ, DK, DE, IE, ES, FR, HR, IT, CY, LV, LT, LU, HU, MT, NL, AT, PL, PT, RO, SI, SK, FI, SE, UK).

[5]               Nõukogu direktiiv 93/7/EMÜ, 15. märts 1993, liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise kohta (EÜT L 74, 27.3.1993, lk 74), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 96/100/EÜ, 17. veebruar 1997 (EÜT L 60, 1.3.1997, lk 59) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/38/EÜ, 5. juuni 2001 (EÜT L 187, 10.7.2001, lk 43). Kõnealune direktiiv on vahepeal asendatud direktiiviga 2014/60/EL (ELT L 159, 28.5.2014, lk 1). Vt ka joonealune märkus 8.

[6]               Üksikasjalikuma teabe saamiseks vt neljas aruanne nõukogu direktiivi 93/7/EMÜ kohaldamise kohta, COM(2013) 310, 30.5.2013.

[7]               COM(2013) 311, 30.5.2013.

[8]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/60/EL, 15. mai 2014, liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise kohta ja millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (uuesti sõnastatud). Vt ka joonealune märkus 5.

[9]               Direktiivi 93/7/EMÜ lisas, mis on identne alusmääruse I lisaga, on loetletud kultuuriväärtuste kategooriad; kõnealune lisa on uuest direktiivist välja jäetud.

[10]             IMI loodi ametlikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1024/2012 (edaspidi „IMI määrus”), mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ.

[11]             ELT C 325, 2.12.2010, lk 1.

[12]             Nõukogu 16. novembri 2007. aasta järeldused Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta (ELT C 287, 29.11.2007, lk 1).

[13]             Aruanne koostati komisjoni siseasjade peadirektoraadile lepingu HOME/2009/ISEC/PR/019-A2 raames.

[14]             http://ec.europa.eu/home-affairs/doc_centre/crime/crime_prevention_en.htm.

[15]             17541/11 ENFOPOL 415 CULT 111 ENFOCUSTOM 143.

[16]             14232/12 ENFOPOL 292 CULT 116 ENFOCUSTOMS 93.

[17]             10515/1/12 REV 1 ENFOCUSTOMS 45 ENFOPOL 159.

[18]             BE, BG, CZ, DE, ES, IT, LU, HU, NL, AT, RO, SK ja Venemaa, Šveits, Türgi, Ukraina ja Ameerika Ühendriigid

[19]             BE, BG, CZ, DE, EL, ES, FR, HR, IT, CY, MT, HU, NL, AT, PL, PT, RO, SI, UK.

[20]             Nõukogu määrus (EL) nr 1332/2013, 13. detsember 2013, millega muudetakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias (ELT L 335, 14.12.2013, lk 3).

[21]             HOME/2011/ISEC/AG/2607.

[22]             http://obs-traffic.museum/

[23]             UNESCO konventsioon, mis käsitleb kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo, väljaveo ja omandiõiguse üleandmise keelamiseks ja ärahoidmiseks võetavaid meetmeid, Pariis, 14. november 1970. Konventsiooni on ratifitseerinud järgmised liikmesriigid: BE, BG, CZ, DK, DE, EE, EL, ES, FR, HR, IT, CY, LT, HU, NL, PL, PT, RO, SI, SK, FI, SE, UK.

[24]             UNIDROIT' konventsioon varastatud või ebaseaduslikult eksporditud kultuuriväärtuste kohta, Rooma, 24. juuni 1995. Konventsiooni on ratifitseerinud järgmised liikmesriigid: DK, EL, ES, HR, IT, CY, LT, HU, PT, RO, SI, SK, FI, SE.

[25]             http://www.unesco.org/new/en/safeguarding-syrian-cultural-heritage/international-initiatives/emergency-safeguarding-of-syria-heritage/

[26]             ELT C 72, 11.3.2014, lk 16 (parandatud horvaadikeelne versioon on avaldatud ELT C 205, 2.7.2014, lk 27).

[27]             ELT C 40, 11.2.2014, lk 6.

[28]             Andmed hõlmavad 26 liikmesriigi esitatud teavet, vt joonealune märkus 4. Võrreldavad andmed aastatest 2000–2010 ei viita siiski sellele, et puuduvad andmed tooksid kaasa muudatusi vaadeldava perioodi kohta tehtud järeldustes.

[29]             Andmed saadi 25 liikmesriigilt (BG, CZ, DK, DE, IE, ES, FR, HR, IT, CY, LV, LT, LU, HU, MT, NL, AT, PL, PT, RO, SI, SK, FI, SE, UK).

[30]             Välja arvatud kategooria 1 (arheoloogilise väärtusega esemed), kategooria 2 (mälestistest eraldatud osad), kategooria 9 (inkunaablid ja käsikirjad) ja kategooria 12 (arhiivid).

[31]             Peaaegu kõik liikmesriigid, kes on ühinenud ELiga pärast 2004. aastat, leiavad, et väärtusläved on liiga kõrged.

[32]             Nõukogu määrus (EÜ) nr 1210/2003, 7. juuli 2003, mis käsitleb teatavaid spetsiifilisi piiranguid majandus- ja finantssuhetes Iraagiga ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2465/96 (ELT L 169, 8.7.2003, lk 6).

[33]             Vt eespool joonealune märkus 20.

LISAD

1. lisa             Liikmesriikides välja antud tavalised ekspordiload *

|| || Aasta || || KOKKU || (osa koguarvust)

|| 2011 || 2012 || 2013 || 2011–2013 || (protsentides)

BE || 261 || 229 || 313 || 803 || 1%

BG || 0 || 1 || 0 || 1 || 0%

CZ || 56 || 171 || 141 || 368 || 1%

DK || 38 || 36 || 42 || 116 || 0%

DE || 1138 || 1081 || 1181 || 3400 || 5%

EE || - || - || - || - || -

IE || 14 || 12 || 10 || 36 || 0%

EL || - || - || - || - || -

ES || 281 || 620 || 548 || 1449 || 2%

FR || 2863 || 3003 || 2907 || 8773 || 13%

HR |||||| 3 || 3 || 0%

IT || 7904 || 9455 || 9682 || 27041 || 39%

CY || 2 || 4 || 1 || 7 || 0%

LV || 3 || 2 || 4 || 9 || 0%

LT || 0 || 0 || 10 || 10 || 0%

LU || 0 || 5 || 0 || 5 || 0%

HU || 32 || 33 || 13 || 78 || 0%

MT || 13 || 13 || 10 || 36 || 0%

NL || 282 || 260 || 276 || 818 || 1%

AT || 516 || 553 || 475 || 1544 || 2%

PL || 69 || 61 || 76 || 206 || 0%

PT || 247 || 347 || 279 || 873 || 1%

RO || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

SI || 30 || 24 || 35 || 89 || 0%

SK || 1 || 4 || 4 || 9 || 0%

FI || 0 || 1 || 2 || 3 || 0%

SE || 111 || 62 || 330 || 503 || 1%

UK || 7637 || 7856 || 8222 || 23715 || 34%

Kokku || 21498 || 23833 || 24564 || 69895 || 100

*    Üks luba võib hõlmata mitut kultuuriväärtust; arvud kajastavad nii alalisi kui ka ajutisi lube.

2. lisa                Avatud eriekspordilubade kasutamine

|| || Aasta || || KOKKU || (osa koguarvust)

|| 2011 || 2012 || 2013 || 2011–2013 || (protsentides)

BE || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

BG || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

CZ || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

DK || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

DE || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

EE || - || - || - || - || -

IE || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

EL || - || - || - || - || -

ES || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

FR || 0 || 0 || 24 || 24 || 3%

HR |||||| 0 || 0 || 0%

IT || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

CY || 1 || 0 || 1 || 2 || 0%

LV || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

LT || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

LU || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

HU || 24 || 0 || 4 || 28 || 3%

MT || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

NL || 65 || 125 || 97 || 287 || 30%

AT || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

PL || 111 || 92 || 66 || 269 || 28%

PT || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

RO || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

SI || 1 || 12 || 12 || 25 || 3%

SK || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

FI || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

SE || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

UK || 59 || 91 || 161 || 311 || 33%

Kokku || 261 || 320 || 365 || 946 || 100%

3. lisa             Isikud või organisatsioonid, kellel on avatud eriekspordiload

|| || Aasta || || KOKKU || (osa koguarvust)

|| 2011 || 2012 || 2013 || 2011–2013 || (protsentides)

BE || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

BG || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

CZ || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

DK || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

DE || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

EE || - || - || - || - || -

IE || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

EL || - || - || - || - || -

ES || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

FR || 0 || 0 || 17 || 17 || 3%

HR |||||| 0 || 0 || 0%

IT || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

CY || 1 || 0 || 1 || 2 || 0%

LV || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

LT || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

LU || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

HU || 49 || 49 || 53 || 151 || 26%

MT || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

NL || 25 || 50 || 49 || 124 || 21%

AT || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

PL || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

PT || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

RO || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

SI || 3 || 5 || 3 || 11 || 2%

SK || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

FI || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

SE || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

UK || 53 || 84 || 146 || 283 || 48%

Kokku || 131 || 188 || 269 || 588 || 100

4. lisa             Avatud üldekspordilubade kasutamine

|| || Aasta || || KOKKU || (osa koguarvust)

|| 2011 || 2012 || 2013 || 2011–2013 || (protsentides)

BE || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

BG || 3 || 2 || 6 || 11 || 2%

CZ || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

DK || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

DE || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

EE || - || - || - || - || -

IE || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

EL || - || - || - || - || -

ES || 114 || 145 || 138 || 397 || 84%

FR || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

HR |||||| 0 || 0 || 0%

IT || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

CY || 2 || 4 || 1 || 7 || 1%

LV || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

LT || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

LU || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

HU || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

MT || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

NL || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

AT || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

PL || 19 || 16 || 11 || 46 || 10%

PT || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

RO || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

SI || 3 || 5 || 3 || 11 || 2%

SK || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

FI || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

SE || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

UK || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

Kokku || 141 || 172 || 159 || 472 || 100%

5. lisa             Tagasilükatud tavaliste ekspordilubade taotlused

|| || Aasta || || KOKKU || (osa koguarvust)

|| 2011 || 2012 || 2013 || 2011–2013 || (protsentides)

BE || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

BG || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

CZ || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

DK || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

DE || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

EE || - || - || - || - || -

IE || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

EL || - || - || - || - || -

ES || 17 || 26 || 35 || 78 || 25%

FR || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

HR || || || 0 || 0 || 0%

IT || 60 || 81 || 88 || 229 || 72%

CY || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

LV || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

LT || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

LU || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

HU || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

MT || 2 || 0 || 2 || 4 || 1%

NL || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

AT || 1 || 2 || 0 || 3 || 1%

PL || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

PT || 1 || 0 || 0 || 1 || 0%

RO || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

SI || 0 || 1 || 0 || 1 || 0%

SK || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

FI || 0 || 0 || 2 || 2 || 1%

SE || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

UK || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

Kokku || 81 || 110 || 127 || 318 || 100

6. lisa             Nõuetele mittevastavate saadetiste avastamine

|| || Aasta || || KOKKU || (osa koguarvust)

|| 2011 || 2012 || 2013 || 2011–2013 || (protsentides)

BE || ei kohaldata || ei kohaldata || ei kohaldata || ei kohaldata || ei kohaldata

BG || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

CZ || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

DK || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

DE || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

EE || - || - || - || - || -

IE || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

EL || - || - || - || - || -

ES || 2 || 3 || 2 || 7 || 5%

FR || 12 || 29 || 31 || 72 || 49%

HR |||||| 0 || 0 || 0%

IT || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

CY || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

LV || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

LT || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

LU || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

HU || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

MT || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

NL || 24 || 20 || 20 || 64 || 44%

AT || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

PL || 0 || 1 || 0 || 1 || 1%

PT || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

RO || 0 || 2 || 1 || 3 || 2%

SI || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

SK || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

FI || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

SE || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

UK || 0 || 0 || 0 || 0 || 0%

Kokku || 38 || 55 || 54 || 147 || 100%

***