KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” üle peetud avaliku konsultatsiooni tulemused /* COM/2015/0100 final */
Sissejuhatus Strateegia
„Euroopa 2020” käivitati 2010. aastal ELi tööhõive ja majanduskasvu
integreeritud pikaajalise strateegiana. Euroopas aruka, jätkusuutliku ja
kaasava majanduskasvu saavutamiseks toetub strateegia viiele peamisele
eesmärgile, milleks on tööhõive, teadusuuringud ja areng, kliima ja
energeetika, haridus ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastane võitlus.
Nende viie eesmärgi põhjal on iga liikmesriik kujundanud oma riiklikud
eesmärgid. Strateegiat rakendatakse ja selle järelevalvet teostatakse Euroopa
poolaasta raames. Lisaks kasutatakse seda ELi ja liikmesriikide tasandi
erinevate strateegiate üldise raamistikuna. Eelkõige on kõnealune strateegia
olnud juhiseks, millest lähtudes kujundada ja kavandada Euroopa struktuuri- ja
investeerimisfondide tegevust ajavahemikuks 2014–2020. Pärast strateegia
rakendamise esimesi aastaid, poolel teel selle eesmärkide saavutamisele 2020.
aastal, algatas komisjon avaliku konsultatsiooni, et teha kokkuvõte strateegia
eesmärkide täitmisel siiani tehtust. Asjaolu, et strateegia „Euroopa 2020”
esimesed aastad kattusid raske finants- ja majanduskriisiga, mõjutas
märkimisväärselt strateegia eesmärkide täitmist. Ühtlasi tähendas see, et
lühiajalised poliitilised kaalutlused olid sageli olulisemad kui pikemaajalised
lähenemisviisid. Strateegiat „Euroopa 2020” käsitleva Eurobaromeetri värskeima
uuringu[1]
tulemused näitavad, et ELi kodanikud toetavad suunda, mille EL kriisile
reageerides võttis. Uuringule vastanute hulgas oli ligi kaks korda rohkem neid,
kes arvasid, et EL teeb kriisist väljumisel õigeid samme. Käesolevas teatises esitatakse 2014. aasta maist oktoobrini
korraldatud avaliku konsultatsiooni peamised tulemused, mis hõlmasid
sidusrühmade arvamusi strateegia „Euroopa 2020” ülesehituse ja tulemuste kohta.
Teatisele on lisatud ajakohastatud aruanne strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide
täitmise hetkeolukorra kohta[2].
Kommenteeritud
kokkuvõte Strateegiat
„Euroopa 2020” käsitlev avalik konsultatsioon toimus 5. maist 2014 kuni 31.
oktoobrini 2014. Selle eesmärk oli koguda sidusrühmade kogemusi, et mõista
strateegia esimeste rakendamisaastate vältel saadud õppetunde ning teostada
tulemuste alusel läbivaatamine. Kokku esitati
29 riigist 755 tähelepanekut. Vastajate seas olid kõige enam esindatud
kategooriaks sotsiaalpartnerid, huvirühmad ja valitsusvälised organisatsioonid,
neile järgnesid liikmesriikide valitsused ja ametiasutused, üksikisikud,
mõttekojad, teadusasutused, fondid ja ettevõtjad. Avaliku konsultatsiooni peamised tulemused on
järgmised: - Strateegiat „Euroopa 2020” nähakse asjakohase
üldise strateegiana, millega edendada ELi ja liikmesriikide tasandil töökohtade
loomist ja majanduskasvu. Strateegia eesmärgid ja prioriteedid on praeguseid ja
tuleviku probleeme arvesse võttes sisuliselt olulised. - Viis peamist eesmärki on töökohtade loomise ja
majanduskasvu peamised soodustajad ning aitavad kaasa strateegia fokusseeritud
rakendamisele. - Enamik juhtalgatusi on oma ülesande täitnud, kuid
nende nähtavus on olnud tagasihoidlik. - Strateegia eesmärkide täitmist on laiendatud
vastutuse ja kohapealse osalemise kaudu võimalik ja vajalik tõhustada. 1. Strateegiat „Euroopa 2020” käsitleva
avaliku konsultatsiooni taust Euroopa Komisjon avaldas 2014. aasta
märtsis teatise „Ülevaade tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”
rakendamise edusammudest”[3], milles anti hinnang ELi ja selle liikmesriikide olukorrale strateegia
rakendamisel neli aastat pärast selle käivitamist, ning asuti ette valmistama
strateegia läbivaatamist. Ajal, mil strateegia „Euroopa 2020”
elluviimine on poole peal, on töökohtade loomise ja majanduskasvu eesmärgi
saavutamisel tehtud edusammud vastuolulised, seda eelkõige kriisi mõju tõttu. Kriisi järelmõju on siiani väga tuntav, seda eelkõige tööturul, kus
töötus on ELi tasandil jätkuvalt väga kõrge ning olukord on liikmesriigiti
märkimisväärselt erinev. Muret teeb peamiselt see, et noorte töötuse määr on
mitmes liikmesriigis endiselt kõrgel tasemel ning suurenenud on pikaajaline
töötus. Sotsiaalvaldkonnas on kriis suurendanud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse
ning kasvava ebavõrdsuse ohtu. Olukord on eriti keeruline teatavates
liikmesriikides, kus on suurenenud tõsine materiaalne puudus ja töötute
leibkondade osatähtsus. Kriisi kõrghetkel piiras vajadus saada avaliku sektori
kulutused kontrolli alla mitmes liikmesriigis kulutusi teadus- ja
arengutegevusse. Nüüd, kus tähelepanu liigub järk-järgult kriisi hädaolukordade
lahendamiselt töökohtade loomisele ja majanduskasvule kindla aluse rajamisele,
on oluline, et liikmesriigid prioriseeriksid selliseid majanduskasvu
soodustavaid kulutusi nagu investeeringud teadus- ja arengutegevusse.
Majanduskasvu mõjutavad jätkuvalt ka mitmed pikaajalised suundumused nagu
näiteks demograafiline areng, üleilmastumine ja rahvusvaheliste partnerite
konkurents, tootlikkuse ja digitaliseerimisega seotud väljakutsed ning samuti
surve loodusvaradele ja keskkonnaküsimused. Kriis on mõjutanud ka strateegia „Euroopa
2020” peamiste eesmärkide suunas tehtavaid edusamme.
Kriisil on olnud ilmne negatiivne mõju tööhõive ja vaesuse tasemele ja see on
piiranud edusamme mõnede muude eesmärkide saavutamisel, erandiks on mõju
kasvuhoonegaasi heidete vähendamisele. Kriisist hoolimata on olnud rohkem
positiivseid struktuuritrende, näiteks haridustasemetes, energiaallikate jätkusuutlikuma
jaotuse väljakujundamises ja majanduse CO2-mahukuse vähendamises.
Sellest tulenevalt on EL üldiselt saavutamas oma eesmärke või eesmärkidele
lähenemas hariduse, kliima ja energeetika valdkonnas. Sama ei saa öelda aga
tööhõive, teadusuuringute ja arengu ning vaesuse vähendamise puhul, kus kriisi
mõju on olnud kõige tuntavam. Kõigis valdkondades tuleb jõupingutusi jätkata,
et kindlustada saavutatut ning teha täiendavaid edusamme. Strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid on
poliitiliselt siduvad.[4]
Eesmärkide poliitiline iseloom on strateegia olemuslik osa ning peegeldab
esmast rolli, mida liikmesriikide valitsused peaksid strateegia raames
kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega täitma. Enamike valdkondade puhul ei ole
riiklikud eesmärgid siiski piisavalt ambitsioonikad, et kumulatiivselt ELi
tasandi ambitsioone saavutada. Näiteks kui kõik liikmesriigid täidaksid oma
individuaalsed riiklikud eesmärgid, ulatuks teadus- ja arengutegevusse tehtav
koguinvesteering ELi tasandil 2020. aastaks 2,6 % SKPst, mis on allpool ELi
poolt seatud 3 %-list eesmärki. Selline pühendumuse erinev tase peegeldab
ka poliitiliste meetmete ja ambitsioonide erinevust ELis. Osa strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide
vastuolulistest tulemustest on võimalik panna ka ajanihke arvele, mis kulub selleks,
et struktuurireformid jõuaksid majandusele oma täielikku mõju avaldada. Kuigi struktuurireformide kiirus ja kvaliteet on liikmesriigiti olnud
erinev, on enamik liikmesriike algatanud oma tööturul olulisi
struktuurireforme, et muuta need tulevikus vastupanuvõimelisemaks; toote- ja
teenusturgudel on tõhustatud toimimist ja toetatud vahendite tõhusat jaotamist
ning avalikus halduses on edendatud tõhusust. Siiski kulub kõnealuste reformide
abil tulemusteni jõudmiseks ja nende nähtavaks muutmiseks aega, mistõttu on
nende sujuv ja põhjalik rakendamine väga oluline. Erinevuste suurenemine liikmesriikide vahel
ja sageli ka nende sees takistavad strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide
saavutamist. Loodetud majanduste lähenemise asemel on
kriis tekitanud parimate ja halvimate tulemustega liikmesriikide vahele üha
suureneva lõhe. Suurenenud on ka piirkondlikud erinevused nii ühe liikmesriigi
piires kui ka eri riikides. Näiteks 2013. aastal oli 20–64aastaste elanike
tööhõivemäära vahe parimate ja halvimate tulemustega liikmesriikide vahel 26,9
protsendipunkti: Kreekas oli tööhõivemäär 52,9 % ja Rootsis 79,8 %. Kõnealust
näitajat on võimalik võrrelda 2000. aasta olukorraga, kui halvimate ja parimate
tulemustega riike eraldas 22,7 %: Bulgaarias oli tööhõivemäär 55,3 % ja Taanis
78,0 %. STRATEEGIA „EUROOPA 2020” ELi TASANDI EESMÄRGID || VÄRSKEIMAD ANDMED 20–64-aastaste tööhõive määra suurendamine vähemalt 75 %-ni || 68,4 % (2013) Teadus- ja arendustegevuse investeeringute suurendamine 3 %-ni SKPst || 2,02 % (2013) Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine vähemalt 20 % võrreldes 1990. aastaga || vähenenud 17,9 % (2012) Taastuvenergiaallikate osakaalu suurendamine energia lõpptarbimises 20 %-ni || 14,1 % (2012) Sammude astumine energiatõhususe suurendamiseks 20 % võrra (mõõdetuna primaarenergia tarbimise ja energia lõpptarbimise suhtes) || Primaarenergia tarbimine: suurendada energiatõhusust 11,9 % (2013) Energia lõpptarbimine: Suurendada energiatõhusust 12,8 % (2013) Haridus- ja koolitussüsteemist varakult väljalangemise määra vähendamine alla 10 % || 12,0 % (2013) Kolmanda taseme haridusega inimeste osakaalu suurendamine 30–34-aastase elanikkonna hulgas vähemalt 40 %-ni || 36,9 % (2013) Aidata vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohust välja vähemalt 20 miljonit inimest (võrdne eesmärgiga 96,6 miljonit inimest) || 121,6 miljonit inimest vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus (2013)[5] Allikas: Euroopa Komisjon Sellises olukorras oli strateegiat „Euroopa
2020” käsitleva avaliku konsultatsiooni üheks eesmärgiks saada rohkem teavet
strateegia rakendamise kohta kohapeal. Kuna tegemist
on ELi ja selle liikmesriikide vahelise partnerlusega, sõltub strateegia edu
oluliselt liikmesriikide valitsuste, parlamentide, kohalike ja piirkondlike
ametiasutuste, sotsiaalpartnerite, muude sidusrühmade ja kodanikuühiskonna
pühendumusest ja kaasatusest. Seetõttu oli oluline koguda kõigi strateegia
rakendamises osalejate arvamusi ning õppida nende kogemustest ja parimatest
tavadest. 2. Strateegiat „Euroopa 2020” käsitleva
avaliku konsultatsiooni põhiandmed Strateegiat „Euroopa 2020” käsitlev avalik
konsultatsioon toimus 5. maist 2014 kuni 31. oktoobrini 2014. Konsultatsioonis
kasutati erinevaid vahendeid, millega optimeeriti selle nähtavust ja toetati
selles osalemist. Lisaks avalikku konsultatsiooni
käsitlevale teatisele veebisaidil „Sinu hääl Euroopas”, sai teemakohasel
veebisaidil[6]
täita küsimustiku ja esitada oma seisukohad kirjalikult, seal olid märgitud ka
lingid peamistele strateegiaga „Euroopa 2020” seotud dokumentidele. Ühtlasi
koostas komisjon käesoleva küsimustiku, et koguda arvamusi strateegia esimeste
rakendusaastate kohta ning ideid strateegia edasiseks arendamiseks. Nimetatud
veebisaidil on eraldi alajaotis ka saadud vastuste avaldamiseks[7]. Avalikus konsultatsioonis osales 755
vastajat. Riikide jaotus näitab, et kõige rohkem
vastajaid oli Belgiast, kus asuvad Euroopa tasandi huvirühmad. Osalusmäär oli
väga madal Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. Kolmandatest riikidest osalejad olid
pärit Norrast, Šveitsist, Kanadast ja Ameerika Ühendriikidest. Osalejad peegeldavad
strateegia „Euroopa 2020” erinevaid sidusrühmi. Vastajate seas kõige enam
esindatud kategooriaks on sotsiaalpartnerid, huvirühmad ja valitsusvälised
organisatsioonid (41 %), neile järgnevad liikmesriikide valitsused ja
ametiasutused, sealhulgas kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused (20 %),
üksikisikud (19 %) ja mõttekojad, teadusasutused ning fondid (14 %). Ettevõtjad
moodustavad vastajatest suhteliselt väikese osa (6 %), seda tasakaalustab neid
esindavate huvirühmade suurem osakaal. Vastajate jaotus sidusrühmade kategooriate kaupa Allikas:
Euroopa Komisjon Hõlmatud valdkondade jaotus peegeldab
strateegia „Euroopa 2020” kaasavust. Enamik osalejaid
käsitlesid oma vastustes strateegia kõiki valdkondi, sealhulgas majandus- ja
finantsküsimusi, konkurentsivõimet, tööstust, ühtset turgu, tööhõivet,
teadusuuringuid, arengut ja innovatsiooni, digitaalmajandust, kliimaküsimusi,
energia- ja ressursitõhusust, haridust ja koolitust ning vaesust ja sotsiaalset
tõrjutust. Ühele konkreetsele valdkonnale keskendunud vastuste jaotus on
üldiselt tasakaalus. Lisaks avaliku konsultatsiooni käigus antud
ametlikele vastustele võtavad EL ja liikmesriikide ametiasutused arvesse ka
strateegia läbivaatamist käsitlevaid arutelusid.
Nõukogu eesistujariigi Itaalia algatusel arutati läbivaatamist enamikes nõukogu
valdkondlikes koosseisudes. Kõnealuste arutelude tulemustele toetudes esitas
eesistujariik üldasjade nõukogu kohtumisel 2014. aasta detsembris selle kohta
kokkuvõtte[8].
Euroopa Parlament on alates strateegia käivitamisest mänginud olulist rolli,
kaasates muuhulgas liikmesriikide parlamente täitma oma osa. Viimastel kuudel
on liikmesriikide parlamentidega peetud mitmeid arvamustevahetusi, mis
käsitlesid strateegiat „Euroopa 2020” ja selle edasist arengut. Strateegia „Euroopa 2020” läbivaatamist
käsitlevad arutelud on tekitanud suurt huvi ja pannud strateegia rakendamises
osalevad sidusrühmad tegutsema. Regioonide Komitee oma
järelevalveplatvormi tegevuse kaudu ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
on olnud väga aktiivsed ning organiseerinud mõttevahetusi ja arutelusid
strateegia „Euroopa 2020” teemadel. Samuti korraldati Euroopa poolaasta eest
vastutavate Euroopa Komisjoni spetsialistide toetusel liikmesriikides terve
rida üritusi, mis käsitlesid strateegiat tervikuna või mõnda selle osa.
Sellised üritused on rikastanud kõigi huvitatud isikutega peetud dialoogi,
loonud erinevate sidusrühmade võrgustike vahel kontakte ning kogunud kohapeal
kogemusi ja parimaid tavasid, mida strateegia läbivaatamises arvesse võtta. 3.
Strateegiat „Euroopa 2020” käsitleva avaliku konsultatsiooni peamised tulemused 3.1
Strateegia „Euroopa 2020” ulatus ja eesmärk on siiani olulised Töökohtade loomist ja majanduskasvu
käsitleval ELi strateegial on üldine toetus. Suur
enamik vastanutest (86 %) on seisukohal, et Euroopa vajab järgnevateks
aastateks põhjalikku ja kõikehõlmavat keskpika perioodi strateegiat, mis
käsitleks töökohti ning majanduskasvu, ainult mõned vastajad (14 %) olid
kahevahel või omasid negatiivset arvamust. Viimati nimetatud, peamiselt
üksikisikud, olid arvamusel, et EL peaks keskenduma kas olemasolevate vahendite
rakendamisele, või et sotsiaalne, majanduslik ja keskkonnaalane areng on
olulisem kui majanduskasv iseenesest; või et otsustajad peaksid lõpmatu
majanduskasvu idee kõrvale lükkama. Osalejate suure enamuse jaoks seostub
strateegia nende tegevusalaga ning nad toetavad selle kõikehõlmavat iseloomu.
Oluliseks peetakse arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu. Strateegia „Euroopa 2020” tegeleb tänaste
ja tulevaste probleemide lahendamisega. Vastused
avalikule konsultatsioonile näitavad tugevaid vastastikuseid seoseid osalejate
poolt prioriteetsetena märgitud valdkondade ja strateegias „Euroopa 2020”
esitatud valdkondade vahel. 3.2 Praegused
viis peamist eesmärki on olulised ja teineteist täiendavad. Vastajad toetavad eesmärke suures osas
vajalike vahenditena, mille abil strateegiat rakendada. Enamik vastanuid (87 %) peab eesmärke strateegia „Euroopa 2020”
rakendamise ja selle järelevalve jaoks vajalikeks vahenditeks, kuna need
toimivad võrdlusalustena, mis aitavad suunata tähelepanu mitmele olulisele
valdkonnale. Mõnedes vastustes (10 %) viidati nähtustele, mida saaks paremaks
muuta, teadvustades samas, et eesmärgid on väärtuslikud vahendid. Mitmes
vastuses rõhutati, et on oluline vältida eesmärkide liigset paljusust ja olla
oma lähenemises keskendunud. Eesmärke pidasid ebavajalikeks ainult mõned
üksikud vastanud (3 %). Lisaks sellele rõhutasid mõned vastanud, et lisaks
eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kvantitatiivsele hindamisele tuleks
kasutada ka kvalitatiivset analüüsi. Kvalitatiivset analüüsi ja hindamist peab
oluliseks ka komisjon ning seda tehakse Euroopa poolaasta raames. Jõuliselt toetati kehtiva viie peamise
eesmärgi säilitamist praegusel kujul. Suur enamus
vastajatest (78 %) peab kehtivaid eesmärke piisavaks. Mõned vastanud tegid
ettepaneku lisada uusi eesmärke, teised aga seadsid kahtluse alla kolmanda
taseme haridusega seotud eesmärgi asjakohasuse ning rõhutasud, kui oluline on
kohandada oskusi tööturu vajadustega, et vältida nende nõudlusele
mittevastavust. Oluline on meeles pidada, et eesmärkide ülesanne ei ole mitte
peegeldada ELi kõiki strateegiaid või ambitsioone, vaid tegemist on näidetega
sellest, milliseid muudatusi strateegiaga „Euroopa 2020” teostada soovitakse.
Mõned vastanute poolt soovitatud eesmärgid nagu ressursitõhususe soovituslikud
eesmärgid ja tööstuse osakaal SKPst, on juba ELi teistesse strateegiatesse
lisatud. Kokkuvõtlikult võib öelda, et eesmärkide selget hierarhiat avalikust
konsultatsioonist ei selgunud. Ligikaudu pool vastanutest on seisukohal, et
eesmärgid on võrdselt olulised ja omavahel seotud, mistõttu on need teineteist
vastastikku tõhustavad ning aitavad ühes koos kaasa töökohtade loomisele ja
majanduskasvule. 3.3 Juhtalgatused on oma eesmärgi
täitnud Juhtalgatused on üldiselt oma eesmärgi
täitnud ning tegevust nende asjaomastes valdkondades tuleb jätkata muus vormis. Osalenute arvates on juhtalgatuste eesmärk üldiselt parandada ELi
tegevust strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide täitmisel. Siiski andis
märkimisväärne arv osalejaid (32 %), nende seas valitsused ja
esindusorganisatsioonid, vastuolulisi hinnanguid: leiti, et juhtalgatused on
oma eesmärgi täitnud, andes tõuke mitmele prioriteetsele meetmele. Siiski
varjutas nende lisaväärtust teadlikkuse puudumine ning poliitikameetmete
kattumine, mis muutis juhtalgatused seeläbi liigseks. Mõned vastanud märkisid,
et juhtalgatused ei ole oma asjaomaste laiemate poliitikavaldkondadega seotud,
ning teiste arvates iseloomustas juhtalgatusi hägusus, sest need kattuvad ja
nende prioriseerimine on puudulik. Seetõttu väitsid vastanud, et juhtalgatused
tuleks asendada sidusamalt ülesehitatud ja terviklikumate poliitika
programmidega. 3.4 Oluline
ja soovitav oleks parandada strateegia tulemuste saavutamist ja rakendamist Strateegia „Euroopa 2020” tulemuste
saavutamist on võimalik parandada. Vastuseks
küsimusele, kas strateegia „Euroopa 2020” on midagi muutnud, vastas enamik (60
%) jaatavalt. Paljud (40 %) vastasid ka eitavalt ning tõstsid esile
mitmeid rakendamisel ilmnenud puudujääke ning viise, kuidas neid lahendada. Strateegia edukat rakendamist on mõjutanud
teadlikkuse, kaasatuse ja täitmise kontrollimisega seotud probleemid. Esiteks viitavad avalikule konsultatsioonile antud vastused strateegiaga
seotud teadmistelüngale, seda kas otseselt, kui vastajad teatavad, et nad ei
oska küsimustele vastata, või kaudselt, kui vastustes tõlgendatakse strateegia
sisu või eesmärki valesti. Teiseks ütlesid vähem kui pooled vastanutest (46 %),
et nad osalevad strateegia rakendamisel ning kolm neljandikku (77 %)
väljendasid tahet strateegia rakendamises rohkem osaleda. Vastustest ilmnevad
ka mõned kasulikud parimad tavad nagu näiteks Taani valitsuse kokku kutsutud
sidusrühmade komitee, mis ühendab ligikaudu 30 organisatsiooni alates
ettevõtjate ühendustest ja ametiühingutest kuni kohalike omavalitsuste ja
valitsusväliste organisatsioonideni. Vastanud toetasid strateegia täitmise
tagamise laiendatud raamistikku, kindlustamaks, et strateegia annab tulemusi õigel
tasemel ambitsioonide ja täitmise tagamise vahendite kaudu. Kuigi rohkem kui
pool vastajatest (58 %) oli arvamusel, et riiklikud eesmärgid on olulised ja
asjakohased, siis peaaegu kolmandik neist (28 %) rõhutas, et eesmärgid peaksid
olema piisavalt ambitsioonikad ning et EL peaks järelevalveprotsessi
tõhustamise kaudu suurendama liikmesriikide pühendumust nende saavutamisele. Vastajad tõid esile võimalusi parandada
strateegia „Euroopa 2020” tulemuste saavutamist.
Sihipärasem teavitustöö, tihedam kogemuste ja parimate tavade vahetus
liikmesriikide vahel, kõigi asjaomase taseme sidusrühmade kaasatus, edusammude
tõhus järelevalve ning stiimulite rakendamine strateegia eesmärkidele
pühendumise edendamiseks on peamisteks osalejate poolt esile tõstetud valikuvõimalusteks.
3.5 Peamiste saadud õppetundide
kokkuvõte Saadud vastuste alusel on komisjon kindlaks
määranud järgmised strateegiat „Euroopa 2020” mõjutavad tugevad küljed, nõrgad
küljed, võimalused ja ohud. TUGEVAD KÜLJED • Üldine toetus töökohtade loomist ja majanduskasvu käsitlevale ELi strateegiale • Strateegias „Euroopa 2020” käsitletud valdkondade kooskõla lahendamist vajavate probleemidega • Asjakohased ja vastastikku tõhustavad eesmärgid • Juba saavutatud konkreetsed tulemused: EL on üldiselt saavutamas oma eesmärke või eesmärkidele lähenemas hariduse, kliima ja energeetika valdkonnas || NÕRGAD KÜLJED • Juhtalgatuste vähene nähtavus • Vajadus parandada strateegia tulemuste parandamist ja rakendamist • Asjaomaste sidusrühmade ebapiisav osalemine • Tööhõive, teadusuuringute ja arengu ning vaesuse vähendamise valdkonna eesmärkide täitmisest ollakse väga kaugel VÕIMALUSED • Osalejad on nõus strateegias aktiivset rolli mängima • Strateegia rakendamise tähelepanelik järelevalve Euroopa poolaasta kaudu • Strateegia „Euroopa 2020” vastavusse viimine komisjoni prioriteetidega (töökohad, majanduskasv ja investeeringud) || OHUD • Kriis on võimendanud erinevusi liikmesriikide vahel ja sees • Eesmärkide poliitiline iseloom ning ambitsioonide puudumine liikmesriikide hulgas Kokkuvõte Komisjon võtab avaliku konsultatsiooni
tulemusi arvesse edasistes aruteludes, mis käsitlevad seda, kuidas strateegiaga
„Euroopa 2020” edasi liikuda. Lisaks avaliku konsultatsiooni tulemustele võtab
komisjon arvesse ka Euroopa Parlamendi, nõukogu, liikmesriikide parlamentide,
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee arvamusi. Komisjon
tagab ka, et kõik ettepanekud oleksid täielikult kooskõlas majandus- ja
rahaliidu süvendamise käimasoleva protsessiga. Kooskõlas komisjoni 2015. aasta tööprogrammiga esitab komisjon
ettepanekud strateegia „Euroopa 2020” läbivaatamise kohta enne aasta lõppu. [1] Eurobaromeetri standarduuring 81, kevad 2014, Strateegiat „Euroopa
2020” käsitlev aruanne. [2] „Smarter, greener, more inclusive? – Indicators to support the Europe
2020 strategy”, 2015. aasta väljaanne, Eurostat. [3] KOM(2014) 130 (lõplik) [4] Märkimisväärseks erandiks on kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja
taastuvenergia kasutamise eesmärgid, mida toetab ELi tasandi õiguslikult siduv
raamistik, mis sisaldab ka riiklikul tasandil seatud sihtväärtusi. [5] Eesmärk on mõeldud EL27 jaoks, kuna Horvaatia kohta puuduvad eesmärgi
arvutamisel aluseks võetavat võrdlusaastat (2007) käsitlevad andmed. [6] http://ec.europa.eu/europe2020/public-consultation/index_et.htm, mis
kuulub strateegia „Euroopa 2020” üldise veebisaidi alla [7] http://ec.europa.eu/europe2020/public-consultation/contributions/index_et.htm [8] http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-16559-2014-INIT/et/pdf