1.            SISSEJUHATUS

Koostöö- ja jälgimiskord loodi, kui Rumeenia ühines 2007. aastal[1] Euroopa Liiduga. Lepiti kokku selles, et võtmevaldkondades on vaja jätkata tööd, et kõrvaldada puudujäägid kohtureformis ja korruptsioonivastases võitluses. Alates sellest on koostöö- ja jälgimiskorra aruannetes kaardistatud Rumeenia edusamme ja püütud Rumeenia ametiasutuste jõupingutusi suunata konkreetsete soovituste kaudu.

Koostöö- ja jälgimiskorral on olnud oluline roll õigusriigi kui Euroopa integratsiooni põhielemendi tugevdamisel Rumeenias. Reformide edendamise eesmärgil Rumeenia ametiasutustega tehtaval järelevalvel ja koostööl on olnud konkreetne mõju reformide tempole ja ulatusele. Nõukogu[2] on komisjoni järeldusi ja koostöö- ja jälgimiskorra metoodikat kindlalt toetanud. Samuti on oma panuse andnud ja töös osalenud mitmed liikmesriigid.

Käesolevas aruandes antakse ülevaade viimase aasta jooksul tehtust ja esitatakse soovitused edasisteks sammudeks. Aruanne on komisjoni põhjaliku analüüsi tulemus ja selles on tuginetud Rumeenia ametiasutuste, kodanikuühiskonna ja teiste sidusrühmade panusele. Komisjonil oli praktikute seisukoha pakkumiseks võimalik kasutada teiste liikmesriikide kohtunikkonna ekspertide abi. Rumeenia ametiasutuste esitatava teabe kvaliteet on aja jooksul oluliselt paranenud. See kajastab juba iseenesest märkimisväärset edasiminekut reformiprotsessi juhtimisel.

2014. aasta koostöö- ja jälgimiskorra aruandes märgitakse, et edusamme on tehtud mitmes valdkonnas ja rõhutatakse, et peamiste korruptsioonivastase võitlusega tegelevate asutuste saavutatu on oluline samm jätkusuutlikkuse suunas. Samal ajal nenditakse, et poliitilised rünnakud reformi alustalade vastu viitavad konsensuse puudumisele koostöö- ja jälgimiskorra eesmärkide osas. Käesolevas aruandes võetakse arvesse mõlemat suundumust, et hinnata, millises määral on reform juurdunud.

Koostöö- jälgimiskorra tähtsust on kinnitanud rumeenlased arvamusküsitluste käigus. 2014. aasta sügisene Eurobaromeetri uuring näitas, et Rumeenia ühiskonnas valitseb kindel üksmeel selles, et kohtureform ja korruptsioonivastane võitlus on Rumeenia jaoks olulised küsimused. Samuti nähtus uuringust, et oluliselt on suurenenud nende inimeste arv, kelle arvates on viimastel aastatel tehtud edusamme ja kes on üsna kindlad, et see suundumus jätkub. Selgelt toetatakse seda, et EL osaleks kõnealuste küsimuste lahendamisel ja et ta jätkaks seda seni, kuni Rumeenia saavutab teiste liikmesriikidega võrreldava taseme[3].

Edusammude järjepidevus on üks parimaid viise, et näidata jätkusuutlikkust koostöö- ja jälgimiskorra eesmärkide saavutamisel, mis on omakorda üks tingimustest, mis viitab sellele, et koostöö- ja jälgimiskorra laadne mehhanism ei ole enam vajalik. Komisjon pööras oma aruandes sellele aspektile erilist tähelepanu. Samuti võetakse koostöö- ja jälgimiskorra eesmärkide edendamiseks ELi rahaliste vahendite suunamisel olulise aspektina arvesse tugevate ja elujõuliste institutsioonide loomist, seades sealhulgas institutsioonilise suutlikkuse ja riigiasutuste tõhususe suurendamise rubriigi raames esmatähtsale kohale ühtekuuluvuspoliitika. Senisest ühtsema vastutuse võtmise ja tõhusama prioriteetide seadmise kaudu saab Rumeenia edasimineku tempo säilitamiseks teha järgmisel aastal koostööd teiste liikmesriikidega[4].

2.            REFORMIDE HETKESEIS RUMEENIAS

2.1.        Kohtusüsteemi sõltumatus

Ametissenimetamised

Kohtusüsteemi sõltumatuse küsimuses on üheks suuremaks probleemiks olnud poliitilise sekkumise oht kõrgemate ametikohtade täitmisel. Koostöö- ja jälgimiskorra aruannetes on esile toodud läbipaistvate ja teenetepõhiste valikumenetluste olulisus[5]. 2014. aastal tulnud kõige kõrgema tasandi kohtunikke või prokuröre ametisse nimetada. Oluliseks proovikiviks saab organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi uurimise direktoraadi uue juhtivprokuröri ametissenimetamine (novembris astus senine juhtivprokurör tagasi)[6]. Valikumenetlusel on tugev poliitiline mõõde, kuna justiitsministril on selles oluline roll[7]. Kõrgem justiitsnõukogu töötab välja seadusemuudatust, et seda olukorda muuta ja viia prokuröride nimetamine kooskõlla kohtunike nimetamisel kasutatava menetlusega vastavalt Euroopa Nõukogu komisjoni „Demokraatia õiguse kaudu” (nn Veneetsia komisjon) suunistele[8]: kui sellel on edu, esitab valitsus järgmise sammuna ettepaneku parlamendile. 2015. aastal on Rumeenial võimalus pühenduda täielikult läbipaistvate ja teenetepõhiste ametissenimetamiste tagamisele, et olla valmis 2016. aastal toimuvateks kohtusüsteemi mitme kõrgema ametikoha täitmise menetlusteks[9].

Kohtunike ja kohtumenetluse austamine

Varasemates koostöö- ja jälgimiskorra aruannetes on kajastatud sagedasi kohtunike ja prokuröride vastu suunatud poliitilisi rünnakuid meediaväljaannetes[10]. Ehkki rünnakute ulatus oli võrreldes varasemate aastatega (eeskätt 2012) väiksem, oli teema 2014. aastal endiselt päevakorral ja sageli seotud korruptsioonijuhtumitega, kuhu olid segatud mõjukad avaliku elu tegelased. Kõrgema justiitsnõukogu esitatud näidete hulgas oli juhtumeid, kus meediaväljaanne oli kajastanud ilmseid valeandmeid või süüdistanud kohtunikke (või nende perekondi) korruptsioonis. Samuti oli juhtumeid, kus teatavad avaliku elu tegelased kritiseerisid teravalt konstitutsioonikohut[11].

Kõrgema justiitsnõukogu üks ülesanne on tagada kohtusüsteemi sõltumatus. 2012. aastal kehtestas kõrgem justiitsnõukogu menetluse, milles kohtute sõltumatuse ja ametialase maine, kohtunike sõltumatuse ja erapooletuse kaitsmisesse kaasatakse kohtuinspektsioon. Võrreldes 2013. aastaga suurenes 2014. aastal kõrgemale justiitsnõukogule esitatavate taotluste arv kõnealuste menetluste algatamiseks. Selle põhjuseks on pigem süsteemi usaldusväärsuse paranemine, mitte probleemide suurenemine. Hoolimata taotluste arvu suurenemisest suutis kohtuinspektsioon vähendada uurimiste kestust ning see võimaldas kõrgemal justiitsnõukogul rünnakutele kiiremini reageerida (isegi ühe või kahe päeva jooksul) ja väited tõhusamalt kummutada.

Valitsusvälised organisatsioonid ja kohtunike esindusorganisatsioonide esindajad küll tunnustavad kõrgema justiitsnõukogu kehtestatud menetluse eeliseid, kuid tõdevad siiski, et kõrgema justiitsnõukogu avaldustel on keeruline saada sellist meediakajastust, kui said algsed süüdistused. Riiklikku audiovisuaalnõukogu on kutsutud üles aktiivsemalt osalema meediaväljaannete karistamisel kutse-eetika rikkumise eest. Kohtuasutused on võtnud meetmeid, et parandada meediale kättesaadavat teavet kohtusüsteemi muutuste kohta[12].

Endiselt ei näi olevat kokkulepitud suunda, et määrata kindlaks piir, mille ületamise korral peetakse poliitilist tegevust sekkumiseks kohtute töösse ja kohtuotsustesse, rääkimata sellest, et selle eest oleksid kehtestatud karistused. 2014. aasta koostöö- ja jälgimiskorra aruandes oli soovitus tagada, et „parlamendisaadikute eetikakoodeks sisaldaks selgeid sätteid, et parlamendisaadikud ja parlamendimenetlused austaks kohtusüsteemi sõltumatust”[13]. Kõnealune koodeks ei sisalda neid sätteid (vt allpool esitatud korduv soovitus).

Konstitutsioonikohus ja kohtuotsuste järgimine

Konstitutsioonikohtul on olnud keskne roll võimude tasakaalu toetamisel ja põhiõiguste austamisel Rumeenias ning kohtumenetluse käigus lahendamata jäänud küsimuste lahendamisel. Pärast uue kriminaalseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku jõustumist on konstitutsioonikohtu otsuste abil olnud võimalik saada üle mitmest komistuskivist. Teine oluline näide on ametikohtade ühildamatust käsitlev seadus, millega lahendati vastuolulisi kohtuotsuseid põhjustav probleem[14].

Mõned konstitutsioonikohtu otsused on olnud kohtusüsteemi jaoks suureks väljakutseks ja eeldanud töömeetodite kohandamist. Teiste otsuste puhul on tulnud seadusi kiiresti muuta. Õigusasutused ja justiitsministeerium on tegutsenud ettenähtud tähtaja piires. Samal ajal on ka selgeid näiteid, mil parlament ei ole kohe järginud konstitutsioonikohtu otsuseid, mis on olulised seadusloome või parlamendiliikmete õiguste ja kohustuste seisukohalt[15].

Kui vaadelda üldisemalt kohtuotsuste järgimist, on kohtusüsteem varasemast teadlikum ja näitab üles suuremat valmisolekut võtta meetmeid, et tagada kohtuotsuste järgimine. Siiski on olulisi probleeme endiselt lahendamata[16]. Ettevõtjad ja valitsusvälised organisatsioonid on maininud juhtumeid, kus ametiasutused ei ole otsuseid järginud, ehkki just nendelt võiks oodata eeskuju seadvat käitumist.

Põhiseadus

Arutelud põhiseaduse läbivaatamiseks jätkusid 2014. aasta alguses ning 2014. aasta veebruaris esitati muudatusettepanekute projektid. Konstitutsioonikohus tunnistas mõned ettepanekud põhiseadusevastaseks ja Veneetsia komisjon tõi esile mitu tõsist probleemi[17]. Kui töö jätkub, oleks see võimalus analüüsida, kuidas põhiseaduse abil saaks tugevdada kohtusüsteemi sõltumatust.

Põhiseaduse läbivaatamine on koostöö- ja jälgimiskorra raames oluline, kuna mõned muudatused on seotud õigussüsteemiga ja kõrgema justiitsnõukogu toimimisega. Protsessile, mis on mitu korda katkenud, on seni ette heidetud läbipaistvuse puudumist nii seoses ajakava kui ka läbiviidavate konsultatsioonidega. Veneetsia komisjoni osalemine on siiski aidanud protsessi suunata. Selliste peamiste institutsioonide nagu kõrgema justiitsnõukogu täielik osalemine aitaks tagada kindlustunde, et kõigi muudatuste puhul võetakse kõigis aspektides arvesse kohtusüsteemi sõltumatust.

Eelmistes koostöö- ja jälgimiskorra aruannetes on käsitletud valitsuse erakorraliste määruste kasutamist õigussüsteemis, mille raames tuleb vastu võtta kohtureformi ja korruptsiooni käsitlevad seadused[18]. Sellega seoses on tuvastatud kaks probleemi (sealhulgas aruteludes konstitutsioonikohtuga). Üks neist on valitsuse erakorraliste määruste sage kasutamine. See piirab konsulteerimisvõimalusi ja on tekitanud õigusselguse puudumise, mis mõjutab kohtupraktika ühtlustamist[19]. Teine probleem on võimalus kõnealuseid määrusi vaidlustada. Valitsuse erakorralisi määrusi võib vaidlustada ombudsman. Eelmistes koostöö- ja jälgimiskorra aruannetes on tõdetud, et kõnealune ametikoht on oluline võimude tasakaalu ja õigusloome protsessi kvaliteedi seisukohast. Praegune ombudsman, kes valiti aprillis vaid ühe partei[20] toetusel, on väljendanud seisukohta, et ombudsman ei tohiks sekkuda riigiasutuste vahelise tasakaaluga seotud küsimustesse, vaid keskenduma üksnes üksikisikute õigustele. Ehkki on mõistetav, et ombudsmanil on teatav kaalutlusruum selles suhtes, millal kasutada oma õigust pöörduda varajases etapis konstitutsioonikohtu poole erakorraliste määruste põhiseaduslikkuse küsimuses, kuid selline enda kaalutlusõiguse piiramine tekitab tegelikkuses tühiku, mida teised asjaosalised ei saa Rumeenia praeguses institutsioonilises korralduses täita[21].

2.2. Kohtureform[22]

Uued seadustikud

Eelmistes koostöö- ja jälgimiskorra aruannetes rõhutati, et Rumeenia kohtusüsteemi ajakohastamise seisukohast on oluline töötada välja uued seadustikud[23]. Uue kriminaalseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku rakendamine 2014. aasta veebruaris oli suur ettevõtmine ja sellega testiti kohtusüsteemi kohanemisvõimet. See õnnestus ja kesksed asutused tegid edukalt koostööd: justiitsministeerium, kõrgem kassatsioonikohus, kõrgem justiitsnõukogu, prokuratuur ja riiklik kohtunike instituut. Rumeenia kohtunikkond näitas oma suutlikkust kohaneda uute seadustikega tööd katkestamata. Mõnda uuenduslikku meedet, näiteks kokkuleppemenetlus, on juba edukalt kasutatud.

Ilmnesid mõned üleminekuprobleemid. Mõnele neist leiti lahendus (näiteks kõige soodsama seaduse põhimõtte kohaldamine). Mõnes küsimuses tegi valitsus muudatusi erakorraliste määruste vastuvõtmise teel. Teiste küsimuste puhul esitati seadusandlikke ettepanekuid, kuid nende menetlemine parlamendis on endiselt käimas. Täiendavaid kohandusi tuleb teha pärast konstitutsioonikohtu otsuseid. Näiteks otsustas kohus detsembris, et teatavad kohtulikku kontrolli ja eeluurimist käsitlevad sätted on põhiseadusega vastuolus[24]. Kohtuliku kontrolli küsimuses võttis justiitsministeerium meetmeid järjepidevuse tagamiseks määratud tähtaja jooksul. Eeluurimisega seotud küsimustes hakkasid kõrgem kassatsioonikohus ja kõrgem justiitsnõukogu kohe koos praktilisi lahendusi otsima, et tagada kaitseadvokaatide kohalviibimine.

Järgmine praktiline probleem tekib tsiviilseadustike edasilükkunud sätete jõustumisega 2016. aastal. Siiski on tõendeid sellest, et tsiviilseadustikuga on õnnestunud saavutada mõned eesmärgid, eelkõige on vähenenud kohtumenetluste pikkus (keskmine pikkus on üks aasta ja kuus kuud). 2015. veebruaris on kavas samalaadne kriminaalseadustiku mõju hindamine.

Kohtusüsteemi arengustrateegia 2015-2020

Valitsus kiitis 23. detsembril 2014 heaks justiitsministeeriumi esitatud kohtusüsteemi arengustrateegia aastateks 2015–2020. Dokument põhineb suurel määral nii koostöö- ja jälgimiskorra aruandel kui ka Maailmapanga välja töötatud uuringutel (eelkõige dokumendil Functional Analysis of the Romanian judiciary)[25]. [26] Strateegias tuginetakse mitmele õigusriigi põhimõttel rajanevale aluspõhimõttele ja määratakse kindlaks eesmärgid reformi jätkamiseks ajavahemikul 2015–2020, et muuta õigussüsteem tõhusamaks, vastutustundlikumaks ja kvaliteetsemaks. Samuti peaks strateegia ja selle tegevuskava olema lähtekohaks, et määratleda ELi rahastamise prioriteedid õiguse valdkonnas. Dokumendi heakskiitmine venis, kuna selle esimene kavand oli valmis juba 2013. aasta septembris. Konsulteerimine toimus sügisel ning strateegia ja selle tegevuskava peaks olema valmis 2015. aasta aprillis.

Kogemused näitavad, et sellisel strateegial on edu siis, kui põhitegijad sellele pühenduvad. Näib siiski, et kõrgem justiitsnõukogu on tegelenud paralleelselt mitme projektiga.

Eelarve ja inimressursid

Hoolimata riigi rahandusel lasuvast survest suurendas justiitsminister reformi läbiviimise lihtsustamiseks rahastust märkimisväärselt. 2014. aasta eelarve suurenes 4 % ja 2015. aasta kavandatavas eelarves on see veelgi suurem. See on aidanud rahastada uusi ametikohti kohtutes ja prokuratuurides, mille hulgas on 200 uut abiteenistuja ametikohta.

Riiklik kohtuametnike kool, riiklik kohtunike instituut ja kõrgem justiitsnõukogu korraldasid koolitusi ja valikumenetlusi uute ametikohtade täitmiseks. Vabad ametikohad täideti kiiresti. Tulevikus on vaja senisest rohkem kohtuametnikke, vaja on ajakohastada IT-seadmeid, renoveerida kohtuhooneid ja toetada selliseid keskseid asutusi nagu kohtuinspektsioon ja riiklik kohtuametnike kool. ELi rahastamisel peaks olema oluline osa reformidega seotud konkreetsete projektide toetamisel.

Kohtusüsteemi tõhusus

Suur töökoormus on jätkuv probleem kohtusüsteemis. See mõjutab kohtuotsuste kvaliteeti ja kohtusüsteemi kasutajasõbralikkust. Justiitsministeerium ja kõrgem justiitsnõukogu on esitanud mitu seadusandlikku ettepanekut kõnealuse probleemi lahendamiseks. Ühes seaduses (mille parlament 2014. aasta oktoobris kiiresti vastu võttis) käsitleti topelttööd kohtuotsuste täitmisel. Hinnanguliselt on tsiviilkohtud tänu sellele seadusele vabanenud ligikaudu 300 000 juhtumi käsitlemisest. Raskemaks on osutunud konsensuse leidmine väikeste kohtute sulgemise osas. Takerdunud näib olevat seadus, mille eesmärk on anda senisest enam vabadust kohtunike ja kohtuametnike rolli jagamisel. Lahendusena on pakutud välja uuenduslikke viise, näiteks liikuv kohus või kohtute ja prokuratuuride ühendamine.

Mais moodustas kõrgem justiitsnõukogu töörühma, kelle eesmärk on määrata kindlaks, kuidas hinnata, analüüsida ja parandada kõikide kohtute toimimist. See tundub tähtis samm, kuna kohtusüsteemi toimimise suunamiseks pakutakse vahendeid, eelkõige kohtusüsteemi üldise strateegia kontekstis. Oleks kasulik hinnata ka seda, milliseid meetmeid on kohtusüsteem oma otsuste jõustamise tagamiseks rakendanud.

Kõrgem justiitsnõukogu jätkab kohtunike ametialase väärkäitumise ja distsiplinaarsüütegude karistamist. Kohtuinspektsioon on end praeguseks kehtestanud kui distsiplinaarsüütegude uurimise peamine asutus. Distsiplinaarmenetluste arv suurenes 2014. aastal (võrreldes 2013. aastaga) ja otsuste tegemise protsess on olnud kiirem.

Mitmed arvamusküsitlused on näidanud, et üldsuse usaldus kohtusüsteemi vastu on Rumeenias suurenenud, eelkõige nende asutuste vastu, kes tegelevad kõrgemal tasandil esineva korruptsiooni uurimisega[27]. See on oluline tunnustus edusammudele, kuid sellega suurenevad ka ootused. Advokaadid, ärimehed ja valitsusvälised organisatsioonid teatavad jätkuvalt probleemidest kohtutega suhtlemisel.

Kohtupraktika järjepidevus

Veel üks kohtureformi oluline aspekt on kohtupraktika järjepidevus. Kohtupraktika ühtlustamiseks on kõrgem kassatsioonikohus kasutanud rohkem selliseid vahendeid nagu eelotsused ja edasikaebamine. Samuti on jätkatud meetmetega, et parandada kohtuotsuste levitamist. Samalaadseid praktilisi meetmeid on rakendatud prokuratuuris ja kohtusüsteemi juhtkonnas laiemalt. Ka kohtuinspektsiooni läbiviidavad temaatilised kontrollid aitavad kaasa praktika ühtlustamisele.

Vaatamata neile jõupingutustele esineb kohtupraktika järjepidevuse saavutamisel veel mitmeid takistusi. Kohtunike vastutus, kui nad otsustavad kalduda kõrvale väljakujunenud kohtupraktikast või kohtulahenditest, ei näi selge: kõrgemal justiitsnõukogul tuli selgitada, et kohtusüsteemi sõltumatust ei saa kasutada ettekäändena kohtupraktika ebaühtlusele. Ka haldusasutustel on kohustus kiita heaks otsused korduvates küsimustes. See piiraks kohtuasjade arvu ja suurendaks õiguskindlust, vältides vastuolulisi otsuseid samades küsimustes.

Edusamme on tehtud kohtuotsuste avaldamisel. Justiitsministeerium viis lõpule (ELi vahenditest rahastatud) kehtivaid õigusakte koondavat portaali käsitleva projekti[28]. Kõrgemal kassatsioonikohtul on põhjalik veebisait. Kõrgem justiitsnõukogu on allkirjastanud partnerluslepingu kohtupraktika avaldamise korraldamiseks. Sellega tehakse algust 2015. aasta augustis.

2.3. Eetikaküsimused

Riiklik eetika-amet ja riiklik eetikanõukogu

Riiklik eetika-amet jätkas 2014. aastal paljude juhtumite käsitlemist[29]. Suur osa (70%) ameti ametikohtade ühildumatust ja huvide konflikte käsitlevatest otsustest vaidlustatakse, kuid ligikaudu 90% neist tunnistatakse kohtus õigeks. Nii konstitutsioonikohus kui ka kõrgem kassatsioonikohus on kinnitanud ameti õigusaktide tõlgendamised. Seega võib öelda, et amet tegutseb kindlal õiguslikul alusel. 2014. aastal aitas kõrgem kassatsioonikohus muu töökoormuse kõrval leida võimalusi kiirendada ühildamatust käsitlevaid juhtumeid. See aitas suurendada õiguskindlust ja parandada eetikaküsimustega seotud õigusaktide hoiatavat mõju.

Kuigi kohtusüsteemi sõltumatuse ja õigusliku järjepidevuse puudumise vahel piiri tõmbamine on tundlik teema, oli 2014. aastal mitmeid näiteid erinevate kohtute (isegi apellatsioonikohtu tasandil) vastuolulistest otsustest ja erinevatest tõlgendustest. Nende hulgas oli ka kõrgema kassatsioonikohtu tõlgendustest erinevaid tõlgendusi[30].

Eetika-ameti otsuste järgimine on paranenud. Siiski on juhtumeid, mille puhul on amet otsuste rakendamata jätmise tulemusena pidanud saatma toimiku prokuratuuri (lõpliku otsuse kohaldamata jätmine on kuritegu) või määrama trahve[31]. Üldine arusaam ametikohtade ühildamatust käsitlevatest nõuetest kui huvide konflikti ärahoidmise viisist näib olevat piiratud. Seda näitab suur hulk valitud ametiisikuid, kes tunnistatakse sobimatuks[32]. Kui kohtupraktika suurendab arusaamist, et ühildamatust käsitlevad otsused tuleb jõustada, võiks kasutada ka teisi meetmeid, et tagada, et nõudeid tuntakse hästi.

Eetika-ameti töötajaskond ja eelarve suurus oli 2014. aastal stabiilne. Ametil on ressursse, et viia 2015. aastal läbi uus oluline projekt. Riigihangetega seotud huvide konflikti ärahoidmiseks loodav IT-süsteem „Prevent” valmib 2015. aasta keskel. Eelkõige oodatakse sellelt suurt abi huvide konfliktide ärahoidmisel. Süsteem hõlmab nii ELi kui ka riigi vahenditest rahastatud riigihankeid. Vajalik rakendusakt kavatsetakse vastu võtta 2015. aasta kevadel pärast konsulteerimist.

Riiklik eetikanõukogu on jätkanud ülesannete täitmist järelevalveorganina, sekkudes vajaduse korral nii avalikult kui ka parlamendi ees[33]. Praeguse nõukogu volitused lõppesid 2014. aasta detsembris. Uue nõukogu ametissenimetamise algne menetlus tekitas vastuolusid, kuna näiteks esimeses etapis nimetati kandidaadid, kelle suhtes oli eetika-amet algatanud menetlused. See pani kahtluse alla ametivõimude täieliku pühendumuse toetada eetikaküsimustele keskendunud asutuste tööd, mis viitab ka sellele, et kõnealust eesmärki ei mõisteta piisavalt.

Eetikaraamistik: parlament

Eetikaküsimustega seotud õigusraamistiku stabiilsus on endiselt problemaatiline. Parlamendis on püütud muuta sellega seotud õigusraamistiku elemente. Ehkki ükski neist ei läinud läbi seadusena, ei ole tõendeid selle kohta, et ametikohtade ühildamatust või korruptsiooniohtu oleks eelnevalt hinnatud. Samuti ei konsulteeritud eetika-ametiga[34]. Eraldi teema on kohalikul tasandil valitud esindajate (näiteks linnapead) suhtes kohaldatavad ametikohtade ühildamatuse nõuded, võttes arvesse nende olulist rolli riigihankemenetlustes. Ehkki parlament ei korranud 2013. aasta detsembris toimunud hääletust,[35] puudub parlamendis endiselt konsensus eetikaküsimustega seotud rangete õigusaktide osas.

Kavatsusega kodifitseerida kõik eetikaküsimusi käsitlevad nõuded, mis oleks aidanud parandada nende ühtsust ja selgust, ei ole edasi liigutud. Selle põhjuseks on mure, et õigusloomeprotsess nõrgendaks kehtivaid nõudeid. Käest on lastud võimalus kõrvaldada nõuetest ebaselgus. Samuti aitab see juurutada seadusandlusesse konstitutsioonikohtu 2014. aasta otsused, millega kinnitatakse ametikohtade ühildamatust käsitlevate sätete põhiseaduslikkust[36].

Parlament ei ole endiselt järjekindel eetika-ameti otsuste täitmisel (kui need kohtus kinnitatakse), vaatamata lootusele, et reformid suurendavad nende automaatset rakendamist. Ühe sümboolse juhtumi puhul leiti lahendus alles pärast senaatori tagasiastumist. Teisel juhul kulus esindajatekojal otsuse tegemiseks mitu kuud, hoolimata sellest, et kehtivate nõuete kohaselt tuleb lõplik kohtuotsus nüüd automaatselt rakendada[37]. Parlamendi otsust ootab uus juhtum seoses parlamendiliikmega, kelle puhul on tegemist ametikoha ühildamatusega.

2.4 Korruptsioonivastane võitlus

Võitlus kõrgema tasandi korruptsiooni vastu

Hiljutistes koostöö- ja jälgimiskorra aruannetes[38] on viidatud üha parematele tulemustele tõhusas võitluses kõrgema tasandi korruptsiooni vastu. Seda suundumust kinnitatakse ka 2014. aastal ning see seda nii korruptsioonivastase direktoraadi[39] süüdistuste esitamise tasandil kui ka kõrgema kassatsioonikohtu kohtumõistmise tasandil[40]. See kinnitab ka seda, et probleem on endiselt märkimisväärne[41]. [42]

Korruptsioonivastase võitluse amet tegeles 2014. aastal paljude kõrgema tasandi juhtumitega, hõlmates kõigi tasandite riigiameteid ja mitmesse erakonda kuuluvaid avaliku elu tegelasi. Süüdimõistvad otsused ja käimasolevad uurimised hõlmasid nii ametis olevaid kui ka endisi ministreid, linnapeasid, kohtunikke ja vanemprokuröre.

Kõrgem kassatsioonikohus mõistis viimase astme kohtuna süüdi endise peaministri, endiseid ministreid, parlamendiliikmeid, linnapeasid ja kohtu-uurijaid. On olnud ka teisi mõjukate äritegelastega seotud juhtumeid, mille puhul on otsus tehtud apellatsioonikohtu tasandil. Korruptsioonijuhtumite puhul on enamik karistusi endiselt tingimisi karistused (vähem siiski kõrgema kassatsioonikohtu tasemel).

2014. aastal üldiselt ei olnud riiklikul korruptsioonivastasel direktoraadil erilist edu, et veenda parlamenti rahuldama ameti taotlused parlamendiliikmete saadikupuutumatuse äravõtmiseks, mis võimaldaks algatada uurimise ja kohaldada ennetavaid kinnipidamismeetmeid. Kuid 2014. aasta detsembris võttis parlament puutumatuse mitmelt parlamendiliikmelt, kelle tegevust uuris riiklik korruptsioonivastane direktoraat seoses suure korruptsioonijuhtumiga. Parlamendi reageering riikliku korruptsioonivastase direktoraadi taotlustele näib omavoliline ega juhindu objektiivsetest kriteeriumidest. Seevastu rahuldati kõik Rumeenia presidendile ministrite[43] puutumatuse äravõtmist käsitlevad taotlused. Puuduvad aga selged eeskirjad koostöö- ja jälgimiskorras esitatud soovituste järgimiseks, et tagada süüdistuse saanud ministrite ametist kõrvaldamist käsitlevate põhiseaduslike normide kiire kohaldamine ja peatada nende parlamendisaadikute volitused, kes on mõistetud süüdi ebaaususes või korruptsioonis[44]. Asjaolu, et kriminaalvastutusele võetud ministrid ja parlamendiliikmed, kelle suhtes on korruptsiooniasjades tehtud lõplik süüdimõistev kohtuotsus, jätkavad oma ametikohal, tõstatab üldisema küsimuse, mis on seotud suhtumisega korruptsiooni Rumeenia poliitilises kultuuris.

2014. aasta novembris lükkas parlament tagasi amnestiaseaduse. See on positiivne, kuna parlament seisis vastu seadusele, mis oleks vabastanud süüst korruptsioonijuhtumites süüdi mõistetud isikud. Kuid asjaolu, et vaid nädal pärast kõnealust hääletust käisid parlamendis jutud uuest kollektiivset amnestiat käsitlevast seaduseelnõust, osutab sellele, et küsimus ei ole lahendatud.

Rohkem on tegeldud ka kohtunikkonna seas esinevate korruptsioonijuhtumitega, mis tunnistatakse eriliselt õõnestavaks korruptsioonivormiks[45]. Riikliku korruptsioonivastase direktoraadi hinnangul ei peegelda see näitaja kohtunikega seotud korruptsioonijuhtumite suurenemist, vaid seda, et üldsus saadab nende kohta rohkem signaale[46]. Sellised juhtumid on mitmetahulised ja nendega tegelemiseks loodi riiklikus korruptsioonivastases direktoraadis uus spetsiaalne üksus.

Korruptsiooniga võitlemine kõikidel tasanditel

Viimaste aastate koostöö- ja jälgimiskorra aruannetest selgub, et raske on tuvastada edusamme korruptsioonivastases võitluses ühiskonnas laiemalt. 2014. aastal on saavutatud siiski mõningast edu. Prokuratuur on võtnud konkreetseid meetmeid, et parandada tulemusi selles valdkonnas[47]. Oluline roll on jätkuvalt olnud korruptsioonivastase võitluse peadirektoraadil nii prokuratuuri toetamisel (riiklik korruptsioonivastane direktoraat ja peaprokuratuur) kui ka siseministeeriumi haldusalasse kuuluva korruptsioonivastase asutusena, ehkki kavatsused laiendada selle pädevust teistele ministeeriumidele näivad olevat blokeeritud. Sellest hoolimata vähenes korruptsioonijuhtumite kohta tehtavate kohtuotsuste arv 2014. aastal ja asjaolu, et 80% süüdimõistetutele määratakse tingimisi karistus, on jätkuvalt kõrge näitaja.

Riiklikust korruptsioonivastasest strateegiast 2012-2015[48] on haldusasutuste jaoks saanud oluline raamistik. Vastastikusel hindamisel põhinev teine hindamise voor toimus 2014. aastal kohalike haldusasutuste tasandil. Hindamisel on võetud aluseks GRECO (riikide korruptsioonivastane ühendus) ja OECD tavad. Riiklikus korruptsioonivastases strateegias osalevad asutused kohustuvad vaatlema 13 õiguslikult siduvat ennetusmeedet ja laskma end teistel hinnata. Seda tegevust toetavad ka valitsusväliste organisatsioonide juhitavad konkreetsed ennetusprojektid (eelkõige tervishoiuministeeriumis ja regionaalarengu ministeeriumis), millel on ELi rahaline toetus. Ehkki sellesisuline töö on killustatud ja eeldab piiratud vahenditega haldusasutustes juurdumiseks suuri jõupingutusi, saab siiski esile tuua mitu käegakatsutavat edulugu.

Peamised tegevusvaldkonnad on riskihindamine ja sisekontroll. Hiljutised juhtumid on olnud seotud suurte altkäemaksujuhtumitega, millele oleks saadud dokumentide kontrollimise teel varem jälile, kuid see juhtus alles siis, kui keegi üldsuse hulgast sellele tähelepanu juhtis[49]. Ajal, mil surve avaliku sektori kuludele on suur, võiks sihtmärgiks võtta sellised olulised valdkonnad nagu maksud ja kulutused. Sellistes küsimustes nagu kes on kohustatud esitama varade deklaratsiooni ja kuidas deklaratsioone kontrollida, tuleks samuti kogemusi koguda.

Rumeenia ametiasutused on tunnistanud, et varade tagasinõudmise ja eelkõige kahju sissenõudmise küsimuses tuleb süsteemi parandada. Ehkki parandada tuleb ka andmete kogumist, ei saa tähelepanuta jätta asjaolu, et kohtuotsuste täitmisel nõuab riiklik maksuamet hinnanguliselt sisse ainult 5-15% kohtuotsustes märgitud varadest. See vähendab karistuste hoiatavat mõju, ohver kannab jätkuvat kahju (sageli korruptsioonijuhtumite korral) ja kohtuotsused jäävad ka selles valdkonnas kohaldamata. Justiitsministeeriumi otsus luua uus amet, kes tegeleks arestitud varade haldamisega, on võimalus olukorda parandada.

Riigihankemenetlustes on eelkõige kohalikul tasandil probleemiks korruptsioonoht ja huvide konfliktid. Seda tunnistavad Rumeenia eetikaküsimuste edendamisele keskendunud asutused ja õiguskaitseasutused mööndusteta. See on mõjutanud ELi vahendite kasutamist. On ka muid mõjutavaid tegureid, sealhulgas avaliku sektori hankijate haldussuutlikkus, õigusraamistiku stabiilsus ja killustatus, konkurentsi kvaliteet riigihangetes. Komisjoni ja Rumeenia vaheline uuendatud struktureeritud dialoog uute riigihankedirektiivide rakendamise kontekstis, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eeltingimused peaksid aitama kindlaks teha puudused, sealhulgas korruptsioonitundlikud ja huvide konfliktidega seotud valdkonnad. Riikliku eetika-ameti välja töötatud riigihangete eelkontroll on küll samm õiges suunas, aga seda tuleb täiendada teiste meetmetega, et vähendada huvide konflikti võimalusi, soosiklust, pettust ja korruptsiooni riigihangetes.

3. KOKKUVÕTE JA SOOVITUSED

Komisjoni 2014. aasta koostöö- ja jälgimiskorra aruandes toodi esile mitu valdkonda, kus on saavutatud edu. Mõnes valdkonnas on edasimineku puhul märgata pikaajalisuse märke. See suundumus on jätkunud ka viimasel aastal. Peamiste õiguskaitseasutuste ja eetikaküsimustele keskendunud asutuste võetud meetmed, et võidelda kõrgema tasandi korruptsiooniga, võimaldasid säilitada suurepärase edasiliikumise tempo. Seeläbi on suurenenud rumeenlaste usaldus kohtusüsteemi vastu üldiselt ja korruptsioonivastasele võitlusele spetsialiseerunud prokuratuuri vastu konkreetselt. Seda suundumust on toetanud professionaalsuse suurenemine kohtusüsteemis üldiselt ja eelkõige tahe kaitsta kohtute sõltumatust järjepidevamal viisil ja tegeleda aktiivsemalt kohtupraktika järjepidevuse saavutamisega. Peagi avaneb võimalus need edusammud proovile panna ka eriti tundlikul ajal, st seoses kõrgemate ametikohtade täitmisega.

Samal ajal ei ole kuhugi kadunud tunne, et edasiliikumist tuleb tugevdada ja sellega jätkata. Hoolimata sellest, et valitsus ja kohtuasutused tegid aasta jooksul seadustike rakendamisel tõhusat ja pragmaatilist koostööd, on mitmed seadusandlikud küsimused lahendamata. Teatavate kohtuotsuste puhul on üllatavalt palju vastuolusid ja see annab põhjust muretsemiseks. Parlamendi otsused, mis on seotud sellega, kas prokuratuur saab parlamendiliikmeid uurida samal viisil kui teisi kodanikke, ei tugine objektiivsetele kriteeriumidele ega kindlale ajakavale. Veel üks näide laialt levinud probleemist: parlament on mitmel korral näidanud üles vastumeelsust rakendada lõplikud kohtuotsused või konstitutsioonikohtu otsused. Ehkki valitsus tunnistab üha rohkem, et üleüldise korruptsiooniga tuleb võidelda, on probleemi ulatus selline, et see vajab süstemaatilisemat lähenemisviisi.

Komisjon väljendab heameelt Rumeenia ametiasutustega viimase aasta jooksul tehtud koostöö üle. Konsensus reformide vajalikkuse osas ja kindlustunne, et edusammud on järjepidevad, on tõusuteel ja seda suundumust tuleb säilitada. Komisjon soovib jätkata Rumeeniaga tehtavat tihedat koostööd koostöö- ja jälgimiskorra tagamiseks.

Komisjon kutsub Rumeeniat üles võtma meetmeid järgmistes valdkondades:

1. Kohtusüsteemi sõltumatus

· Tagada, et organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi uurimise direktoraadi uue juhtivprokuröri ametissenimetamine toimuks vastavalt läbipaistvale ja teenetepõhisele menetlusele.

· Vaadata ulatuslikult läbi kohtusüsteemi kõrgemate ametikohtade täitmise menetlused, nii et 2015. aasta detsembriks oleksid paigas selged ja põhjalikud menetlused, võttes eeskuju kõrgema kassatsioonikohtu esimehe ametisse nimetamise menetlustest.

· Tagada, et parlamendisaadikute eetikakoodeks sisaldaks selgeid sätteid, mis tagaksid selle, et parlamendisaadikud ja parlamendis toimuvad menetlused järgiksid kohtusüsteemi sõltumatuse põhimõtet.

· Kanda hoolt selle eest, et põhiseadust käsitlevates aruteludes oleks arutelu keskmes kohtusüsteemi sõltumatus ja selle roll võimude lahususe süsteemis.

2. Kohtureform

· Viia nii kiiresti kui võimalik lõpule vajalikud kohandused kriminaalseadustikes koostöös kõrgema justiitsnõukogu, kõrgema kassatsioonikohtu ja prokuratuuriga. Eesmärk peaks olema tagada stabiilne raamistik, mida ei ole vaja pidevalt muuta.

· Valmistada ette kohtureformi strateegia rakendamise tegevuskava, määrata kindlaks selged tähtajad ja selle eest vastutajaks justiitsministeerium ja kõrgem justiitsnõukogu, ning tagada, et kõigil peamistel sidusrühmadel on võimalus anda sellesse oma panus. Varustada kohtute juhtkonda paremate teabevahenditega kohtusüsteemi toimimise hindamiseks (näiteks statistilised vahendid, kohtuasjade haldamise vahendid, kasutaja- ja personaliuuringud), et tagada teadlikum otsuste tegemine ja aidata tuua esile edusamme.

· Analüüsida pragmaatilisi lahendusi, et säiliks juurdepääs õiguskaitsele ilma praeguse väikeste kohtute võrgustikuta.

· Parandada kohtuotsuste järelmeetmeid kõigil tasanditel, et tagada kohtuotsuste ja rahaliste karistuste nõuetekohane rakendamine.

3. Eetikaküsimused

· Arutada taas küsimust, kuidas tagada, et parlament kohaldab automaatselt parlamendisaadiku liikmesuse peatamist käsitlevad kohtuotsused.

· Rakendada eetika-ameti tehtav huvide konflikte käsitlev eelkontroll riigihangete valdkonnas. Tugevdada prokuratuuri ja eetika-ameti vahelist kontakti, nii et ameti uuritavate juhtumitega seotud võimalike rikkumiste puhul võetakse järelmeetmeid.

· Analüüsida võimalusi, kuidas suurendada avalikkuse toetust ametikohtade ühildamatust käsitlevate nõuetele, parandada nende nõuete tegelikku rakendamist ja ühildamatuse olukorra ärahoidmist.

4. Võitlus korruptsiooniga

· Parandada statistiliste andmete kogumist varade tegeliku tagasinõudmise kohta ja tagada, et uus amet parandaks külmutatud varade haldamist ja suurendaks varade tagasinõudmise määra. Teised haldusasutused peaksid kandma selget vastutust selle eest, kui nad neid eesmärke ei täida.

· Tõhustada nii ennetus- kui ka karistusmeetmeid seoses huvide konfliktide, soosikluse, pettuse ja korruptsiooniga riigihankemenetlustes ja pöörata eraldi tähelepanu sellistele põhivaldkondadele nagu kohtusüsteem.

· Kasutada korruptsioonitundlike valdkondade kindlaks tegemiseks riiklikku korruptsioonivastast strateegiat, töötada valitsusväliste organisatsioonide toel välja hariduslikke ja ennetavaid meetmeid ja kasutada ära ELi vahendite pakutavaid võimalusi.

· Jätkuvalt tõhustada pisikorruptsiooni vastast võitlust nii ennetuslike kui ka hoiatavate karistuste kaudu.

[1]               Euroopa Liidu Nõukogu järeldused, 17. oktoober 2006 (13339/06); Komisjoni otsus, millega nähakse ette kord, mille abil teha Rumeeniaga koostööd ja jälgida tema edusamme konkreetsete eesmärkide täitmisel kohtureformi alal ning korruptsiooni vastases võitluses, 13.12.2006 (K (2006) 6569 lõplik).

[2]               http://ec.europa.eu/cvm/key_documents_en.htm

[3]               Eurobaromeetri kiiruuring 406

[4]               Mõned liikmesriigid pakuvad Rumeeniale tehnilist abi koostöö- ja jälgimiskorraga seotud valdkondades.

[5]               COM (2014) 37 final; COM (2013) 47 final; COM (2012) 410 final.

[6]               Tagasiastuvale organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi uurimise direktoraadi juhtivprokurörile on esitatud korruptsioonisüüdistus enne 2013. aastal ametisse nimetamist toime pandud tegude eest. 2013. aasta jaanuaris väljendas komisjon muret käimasoleva menetluse suhtes ja soovitas, et Rumeenia tagaks, et prokuratuuri uus juhtkond valitaks avatud ja läbipaistva menetluse kaudu piisava hulga kvalifitseeritud kandidaatide seast, kes täidavad ametialaste oskuste ja eetikaga seotud kriteeriumid. COM(2013) 47 final, lk 7.

[7]               See põhjustas vastuolusid seoses 2012.–2013. aastal prokuratuuris toimunud kõrgete ametikohtade täitmisega.

[8]               Kohtusüsteemi sõltumatust käsitlevates Veneetsia komisjoni Euroopa standardites on viidatud vajadusele vältida poliitilise võimu liigset sekkumist prokuratuuri töötajate ametissenimetamistel.

[9]               Riikliku korruptsioonivastase direktoraadi peaprokurör ja juhtivprokurör: 2016. aasta mai, kõrgema kassatsioonikohtu esimees: 2016. aasta september, kõrgem justiitsnõukogu: valimised 2016. aastal. Ka riikliku eetika-ameti esimees ja ase-esimees nimetatakse ametisse 2016. aasta aprillis.

[10]             COM(2013) 47 final, lk 4; COM(2014) 37 final lk 3.

[11]             Näiteks pärast andmete säilitamist käsitleva õigusakti kohta tehtud otsust.

[12]             Tehnilise aruande punkt 1.1.2.       

[13]             Vt näiteks COM(2014) 37 final, lk 13.

[14]             Tehnilise aruande punkt 1.1.1.

[15]             Näiteks ametikohtade ühildumatust käsitlevate otsuste puhul esineb mõne asutuse puhul, sealhulgas parlament, endiselt vastumeelsust lõplike otsuste kohaldamisel oma liikmete suhtes. Vt allpool esitatud eetikaküsimusi käsitlev osa ja tehniline aruanne.

[16]             Vt allpool konfiskeerimist käsitlev osa.

[17]             On tervitatav, et Rumeenia ametiasutused kaasasid Veneetsia komisjoni ja Euroopa Komisjoni põhiseaduse reformi protsessi. Veneetsia komisjon suhtus kriitiliselt ka kohtusüsteemi muudatustesse, eelkõige seoses sellega, et parlamendiliikmeid puudutav uurimine ja neile süüdistuste esitamine ei kuulu enam kassatsioonikohtu pädevusse. Samuti kutsus Veneetsia komisjon Rumeeniat üles võtma kriitilise vaatluse alla prokuröride staatus.

[18]             Ka Veneetsia komisjon on selle aspekti esile tõstnud.

[19]             Valitsuse 2014. aasta oktoobris vastu võetud avaliku halduse tugevdamise strateegia peaks aitama parandada õigusloome kvaliteeti.

[20]             2012. aasta juuli koostöö- ja jälgimiskorra aruandes märgiti: „Rumeenia ametiasutustel tuleb tagada ombudsmani sõltumatus ja nimetada ametisse isik, kellel on erakondadeülene toetus ja kes on suuteline tõhusalt ja täiesti sõltumatult täitma oma õigusalaseid ülesandeid”. (COM (2012)410), lk 18.

[21]             Näiteks 2014. aasta augustis vastu võetud parteide asutamist käsitlev valitsuse erakorraline määrus tekitas laialdaselt põhiseaduslikke küsimusi. Ombudsman ei pöördunud kõnealuses küsimuses konstitutsioonikohtu poole. Seadus tunnistati parlamendiliikmete taotluse alusel põhiseadusevastaseks menetluse hilisemas etapis. Selleks ajaks oli see juba jõustunud.

[22]             Rumeenia kohtusüsteemi reformimise tähtsust tunnistatakse ka Euroopa poolaasta raames nõukogu 2014. aasta juulis vastu võetud Rumeeniale esitatud riigipõhiste soovituste kaudu. Nendes kutsuti Rumeeniat üles parandama kohtusüsteemi kvaliteeti ja tõhusust (2014/C 247/21).

[23]             COM (2014) 37 final.

[24]             Vt tehnilise aruande punkt 1.1.1.

[25]             http://www.just.ro/LinkClick.aspx?fileticket=h7Nit3q0%2FGk%3D&tabid=2880

[26]             Avalikuks konsultatsiooniks esitatud kavand põhineb järgmistel dokumentidel: kohtusüsteemi toimimise läbivaatamine, koostöö- ja jälgimiskorra aruanded ja komisjoni soovitused, kohtute optimeerimine, justiitsministeeriumi eriosakondade, kõrgema justiitsnõukogu, prokuratuuri, kõrgema kassatsioonikohtu, riikliku kaubandusagentuuri ja riiklike kinnipidamisasutuste ametite esitatud teave.

[27]             Tehnilise aruande punkt 1.4.8.

[28]             Andmebaas pakub kasutajasõbralikus vormis vaba juurdepääsu Rumeenia seadusandlusele alates 1989. aastast.

[29]             Tehnilise aruande punkt 2.1.3. Eetika-ametile teatati 638 juhtumist ja amet alustas omal algatusel 541 juhtumi uurimise. 2014. aastal koostas amet 514 aruannet. Võrreldes 2013. aastaga suurenes huvide konfliktide ja alusetut rikastumist käsitlevate juhtumite arv ning vähenes ametikohtade ühildamatust käsitlevate juhtumite arv.

[30]             Ühe 2014. aasta Euroopa Parlamendi kandidaadi suhtes oli langetatud ametikohtade ühildamatust käsitlev otsus. Riiklik eetika-amet vaidlustas tema kandideerimisõiguse, kuid apellatsioonikohus otsustas, et ta saab kandideerida (ehkki kõrgem kassatsioonikohus oli juba teinud otsuse samas küsimuses). Apellatsioonikohus ei saatnud juhtumit edasi kõrgemasse kassatsioonikohtusse, nii et kassatsioonikohtul puudus mehhanism, mille alusel oleks ta saanud kinnitada oma tõlgenduse.

[31]             Näiteks karistas eetika-amet ühe linnavolikogu liikmeid rahatrahviga seni, kuni nad lõpuks jõustasid ameti huvide konflikti käsitleva otsuse oma kolleegi suhtes ja tagandasid isiku ametist. Amet kaalus isegi sarnaste meetmete võtmist parlamendi komisjoni suhtes.

[32]             Vt tehnilise aruande punkt 2.1. 2014. aastal kinnitas eetika-amet 294 ühildamatuse juhtumit, millest 70% puudutab valitud ametiisikuid.

[33]             Näiteks et tagada eetika-ameti sõltumatus senati suhtes: http://www.integritate.eu/Comunicate.aspx?Action=1&Year=2014&Month=5&NewsId=1578&currentPage=3&M=NewsV2&PID=20

[34]             Näiteks võib tuua viisi, kuidas esitati seadusandlik ettepanek, millega taheti muuta seadust nr 51/2006 ühiskondlike teenuste või avalike huvide kohta.

[35]             Parlamendis 2013. aasta detsembris vastu võetud kriminaalseadustiku muudatused, mille konstitutsioonikohus kuulutas 2014. aasta jaanuaris põhiseadusevastaseks, oleksid vähendanud eetikaraamistiku tõhusust.

[36]             Vt tehnilise aruande punkt 1.1.1 sama avaliku ametikoha küsimuses.

[37]             Otsus tehti ligikaudu kuus kuud pärast konstitutsioonikohtu otsust, kuid ligi kaks aastat pärast kõrgema kassatsioonikohtu otsust.

[38]             COM(2014) 37 final, lk 9.

[39]             Tehnilise aruande punkt 3.2.3. 2014. aastal registreeris korruptsioonivastase võitluse amet 4987 uut juhtumit, mis tähendab, et võrreldes 2013. aastaga on see arv väga järsult suurenenud. 246 juhtumit jõudis kohtusse ja need puudutasid 1167 süüdistatavat. Nendest 47 mõisteti süüdi kokkuleppemenetluse korras.

[40]             Tehnilise aruande punkt 3.1. 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2014 lahendas kriminaalasjadega tegelev koda esimese astme kohtuna 12 kõrgema tasandi korruptsioonijuhtumit ja viiest kohtunikust koosnevad kojad lahendasid viimase astme kohtuna 13 kõrgema tasandi korruptsioonijuhtumit.

[41]             Nagu kinnitavad ka korruptsiooni tajumise uuringud (näiteks Eurobaromeetri kiiruuring 406), väitis Rumeenias vähemalt üheksa vastajat kümnest (91%), et korruptsioon on suur probleem (seis on stabiilne alates 2012. aastast).

[42]             Seda kinnitab ka nõukogu 2014. aastal Rumeeniale esitatud riigipõhistes soovitustes (2014/C 247/21) ja korruptsioonivastases aruandes (COM(2014) 38 final).

[43]             Ministrid või endised ministrid, kes ei ole samal ajal parlamendi liikmed.

[44]             COM(2013) 47 final, lk 7.

[45]             2014. aastal esitati korruptsioonisüüdistus 23 kohtunikule (sealhulgas kõrgema kassatsioonikohtu kohtunikud), 6 juhtivprokurörile ja 6 prokurörile.

[46]             See peegeldab üldisemal tasandil üldsuse suuremat usaldust korruptsioonivastase võitluse ameti ja laiemalt kohtusüsteemi vastu.

[47]             Tehnilise aruande punkt 4.1.

[48]             http://www.just.ro/LinkClick.aspx?fileticket=T3mlRnW1IsY%3D&tabid=2102

[49]             Näiteks võib tuua altkäemaksujuhtumi, mis on seotud puudega inimestele makstavate toetusega. Kõnealuse juhtumi puhul olid need toetused ebaproportsionaalsed võrreldes konkreetse koha elanikkonna suurusega.