17.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/41

1.

peab oluliseks, et Euroopa Komisjon seab poliitiliseks prioriteediks õigusloome kvaliteedi parandamise, et tagada paremad tulemused kodanikele. Institutsioonidevahelise konsulteerimise uuenduslikud meetodid võivad aidata luua selgeid ja tõhusaid ELi õigusakte, mis on kooskõlas ELi aluspõhimõtetega;

2.

usub, et parem õigusloome, teisisõnu lihtsad ja kvaliteetsed õigusaktid, millele on omane selgus, mis on nõuetekohaselt liikmesriikide õigustikesse üle võetud ja mida vajaduse korral muudetakse, aitavad kaasa ühtse turu laiendamisele, bürokraatia vähendamisele ning lisaväärtuse loomisele kodanike ja ettevõtete jaoks;

3.

on veendunud, et enamik Euroopa kodanikke peab ELi institutsiooniks, mis tugevdab ja kaitseb õigust elukvaliteedile, keskkonnaohutusele ning majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele;

4.

toetab komisjoni tõhustatud jõupingutusi õigusloome kvaliteedi parandamisel, lähtudes õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmist ning eesmärgist vähendada bürokraatiat ja regulatiivset halduskoormust, panustades selliselt investeeringute jaoks soodsate tingimuste loomisse; toetab samas halduskoormuse lihtsustamist ja vähendamist ka eraettevõtjate jaoks, tagades asjakohase tasakaalu lihtsustamise, keskkonnakvaliteedi säilitamise ning kodanike, töötajate, tarbijate ja kasutajate õiguste ja huvide kaitse vahel. Komitee rõhutab, et paremat õigusloomet ja tarbetu halduskoormuse vähendamist ei tohi kasutada dereguleerimise või reguleerimata jätmise ettekäändena valdkondades, kus kodanikel on õigustatud ootused, nagu eespool mainitud, või selleks, et vältida meetmeid valdkondades, kus ELi aluslepingutega on kehtestatud ELi institutsioonide jaoks selged „tegutsemiskohustused”;

5.

kordab, et paremat õigusloomet tuleks kohaldada mitmetasandilise valitsemise vaimus, kooskõlastatud meetmete abil ELi, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

6.

kiidab heaks parema õigusloome poliitilise ajakohastamise viisi, määrates kõnealust menetlust juhtima komisjoni esimese asepresidendi, ning nähes ette kvaliteedi parandamise selliste õigusaktide loomisega, mis vastavad Euroopa kodanike ootustele, et saavutada ambitsioonikad eesmärgid, mis on seatud kooskõlas aluspõhimõtete ja ELi poliitika kõrgete kvaliteedistandarditega;

7.

peab positiivseks asjaolu, et komisjon on juhtinud püüdlusi rakendada hea õigusloome põhimõtteid kogu õigusloometsükli jooksul, sh paljude teiseste õigusaktide rakendamisel, kasutades uuenduslikke meetodeid ja menetlusi, millest nüüdseks on saanud rahvusvaheliselt tunnustatud hea tava ja eeskuju liikmesriikidele;

8.

soovib kohalike ja piirkondlike omavalitsuste aktiivsemat kaasamist Regioonide Komitee kaudu asjaomastesse konsultatsioonidesse seadusandliku algatuse koostamise etapis, võttes arvesse territoriaalset mõõdet. See aitaks leida konkreetsed lahendused majanduslangusele, mis võimaldaks seada kohaliku ja piirkondliku tasandi eesmärgid asjaomast olukorda arvestades; soovib, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kaasataks Regioonide Komitee kaudu asjaomaste eesmärkide kindlaksmääramisse ja strateegiate rakendamisse, kuna nende ülesanne on rakendada ja kohaldada ELi õigusakte ning kaitsta samas vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele kohalikke iseärasusi;

9.

tervitab konsulteerimise laiendamist sidusrühmadele, kohalikele omavalitsustele ja kodanikele õigusloome algetapis ja õigusaktide kohaldamisel; nende kaasamine õigusloomega seotud algatuste väljatöötamise varajastes etappides võib tõhustada lõplike sätete heakskiitmist ning lihtsustada nende ülevõtmist ja rakendamist riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste poolt;

10.

loodab, et komisjon teeb vahet kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi esindavate institutsioonide (institutsiooniliste sidusrühmade) ja erasektori osalejate (erasektori sidusrühmade) vahel, kuna ainult esimesed on demokraatlikult valitud ja tegutsevad kodanike, sh nende, kes üksinda ei suuda oma häält kuuldavaks teha, tegelike nõudmiste demokraatlike esindajatena. Seetõttu näib vajalik tõhustada struktureeritud dialoogi komisjoni, Regioonide Komitee ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajate vahel, et tagada osalusprotsessi demokraatlik iseloom ELi õigusaktide väljatöötamisel. See põhineb veendumusel, et ELi institutsioonide tähelepanu keskmes, sh ka konsultatsioonide raames, peavad suurkorporatsioonide asemel olema kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kui kõigi sotsiaal-majanduslike rühmade huvide esindajad;

11.

tunnustab eelkõige uut platvormi „Koormuse vähendamine – öelge oma arvamus” („Lighten the Load – Have your say”) ning komisjoni pühendumust oma ülesannete ja teenuste laiendamisel. Komitee juhib tähelepanu sellele, et kuigi avatud elektroonilised konsultatsioonid võivad pakkuda organiseeritud rühmadele ja paremate arvutikasutusoskustega osalejatele eeliseid, on neil sageli piirav mõju käsitletava ettepaneku olemusele ja ulatusele ning seetõttu ei tohi komisjoniga suhtlemise traditsioonilisi meetodeid platvormist väljaspool kõrvale jätta;

12.

teeb ettepaneku kasutada tõhusalt sihipäraste konsultatsioonide teisi vahendeid (konverentsid, ekspertide paneelid, töötoad, kohtumised sidusrühmadega), kuna need tagavad samuti asjaomaste osalejate otsese osaluse, ning innustab komisjoni laiendama nende vorme ja kasutust (siht- või kasutajarühmade, testimise töökondade jms kasutuselevõtt);

13.

juhib tähelepanu sellele, et avalikud arutelud ei asenda, vaid täiendavad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 154 lõikes 2 sätestatud konsultatsioone sotsiaalpartneritega;

14.

kuna konsultatsiooniprotsess sõltub otseselt osalejate representatiivsusest ja nende panuse kvaliteedist, tuleks konsultatsioonid praktikas läbi viia nii, et hõlbustada otseselt kaasatud sidusrühmade osalust ning võetavate otsuste kohta teabe levitamist, eelkõige äärmiselt valdkonnaspetsiifiliste ja teadmismahukate õigusaktide puhul;

15.

märgib vajadust tõlkida vähemalt põhidokumendid konsulteerimise igas etapis kõigisse ELi ametlikesse keeltesse, kuna see hõlbustab arvukamate sidusrühmade ja kodanike osalust kõnealuses protsessis;

16.

kutsub komisjoni üles looma suuremat läbipaistvust eksperdirühmade kasutamise küsimuses: millal ja millistes poliitikavaldkondades need luuakse ja kes on eksperdirühmades esindatud ning iseäranis, milline on komisjoni valikumenetlus eksperdirühmade loomisel;

17.

märgib, et kooskõlas Regioonide Komitee hiljutises õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) käsitlevas arvamuses (CIVEX-V-040) öelduga leidub piisavalt arenguruumi seoses konsultatsiooniprotsessiga, sh asjakohasema tagasiside andmise, protsessi nähtavuse parandamise ja vajadusega teha suuremaid jõupingutusi tulemuste kvantifitseerimiseks. Kutsub Euroopa Komisjoni üles võtma Regioonide Komitee soovitusi arvesse uue menetluse raames;

18.

rõhutab, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, sidusrühmade või kodanike kaasamine konsultatsioonidesse nende institutsiooniliste esindajate (näiteks Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee) kaudu, mida tuleb teistest sidusrühmadest selgelt eristada, aitab saavutada parema õigusloome eesmärki, eelkõige seetõttu, et tähtajad on sageli lühikesed ning lihtsam on saada vastust eespool nimetatud organitelt, kellel on laiad suhtlusvõrgustikud. Nende aktiivne ja sisuline osalus parema õigusloome protsessis on kvaliteetsete tulemuste eeldus;

19.

juhib tähelepanu sellele, et partnerluse ning parema ja tõhusama õigusloome eesmärgi saavutamiseks tuleks koostada rakendussuunised, mida kohaldada subsidiaarsuse põhimõtte hindamisele uute õigusaktide puhul;

20.

tervitab komisjoni pühendumust viia läbi ulatuslikke kontrolle mõjuhinnangute näol kogu õigusloometsükli jooksul;

21.

teeb komisjonile ettepaneku avaldada läbipaistvuse ja aruandluse tõhustamise huvides kõik mõju eelhindamised – ka nende algatuste kohta, mille alusel ei koostata seadusandlikke ettepanekuid; esmaste mõjuhinnangute avaldamist poliitikatsükli alguses peetakse heaks esimeseks sammuks tagasiside andmisel ja subsidiaarsust puudutavate probleemide käsitlemisel;

22.

on seisukohal, et mitmekülgsed mõjuhinnangud on kasulikud, kuna need ei piirdu üksnes majandusliku mõõtmega, vaid katavad ka keskkonna-, loodus-, tarbija-, tervise-, töö- ja sotsiaalkaitset ning tööõigust. Samuti hõlmaks need reguleerimata jätmise võimalust, ning õigusakti koostamise korral mõjuhinnangut seoses ELi aluspõhimõtete kaitsmise ja nende mõjuga sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele;

23.

eelkõige iga uue või teisese õigusakti korral rõhutab vajadust viia läbi territoriaalse mõju hindamine. Regioonide Komitee panustab sellesse aktiivselt oma oskusteabega, sh oma platvormide ja võrgustike kaudu, mis pakuvad head juurdepääsupunkti kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks. Arvestades komisjoni pühendumust tagada „ELi konkurentsivõime ja ELi säästev areng” (1), kutsub komitee üles hindama ka konkurentsivõimele ja keskkonnahoidlikkusele avalduvat mõju;

24.

tunnistades VKEde tähtsust ELi majanduskasvu edendajatena, avaldab komitee kahetsust vähese tähelepanu üle, mida pööratakse õigusloome mõju hindamisele, eelkõige seoses nende kohalike ja piirkondlike omavalitsuste halduskoormuse vähendamisega, kes peavad kohaldama suurema osa ELi õigusaktidest;

25.

on seisukohal, et õigusaktide ajakohastamine peab olema kooskõlas ELi õigustikuga ELi aluspõhimõtete kaitsmise osas. Kutsub seetõttu üles pöörama õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) rakendamisel erilist tähelepanu kohustusele säilitada ELi kõrged sotsiaal- ja keskkonnastandardid ning saavutada ühtse turu laiendamise eesmärk. Rõhutab, et programmi REFIT eesmärk ei ole dereguleerimine, vaid parem ja tõhusam reguleerimine tarbetu halduskoormuse vähendamisega, vahendite ja eesmärkide parema seostamisega ning sidusrühmade osalusega otsustusprotsessi võimalikult paljudes faasides;

26.

rõhutab, et mõjuhinnangute läbiviimisel tuleks piirata väliskonsultantide kasutamist alltöövõtu korras, eelkõige seoses probleemidega, mis puudutavad otseselt kohalikku ja piirkondlikku tasandit. Selle asemel on asjakohasem hankida tegeliku olukorra kohta tõendeid Regioonide Komitee ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindusorganite kaudu;

27.

rõhutab eelkõige VKEde puhul, et üldreegli suhtes tehtavaid erandeid tuleb hoolikalt kaaluda, et neist saadav kasu toetaks Euroopa ühiste huvide kaitsmist, ja et nendega ei kaasneks oht õõnestada (töötajate ja keskkonna) kaitse kõrgeid standardeid;

28.

nõuab struktureerituma konsulteerimisvormi väljatöötamist kohalike ja piirkondlike esindajate jaoks õigusloome-eelses etapis, lähtudes näiteks Euroopa sotsiaalse dialoogi olemasolevast metoodikast, mis kaasab komisjoni ja ühiskondlikud organisatsioonid nende ELi õigusaktide ettevalmistamisse, mis on otseselt nendega seotud;

29.

hindab positiivselt komisjoni avaldust, mille kohaselt ta kavatseb kaaluda ÜPP ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seonduvate määruste lihtsustamist, ning kordab oma ettepanekut kontrollida õigusaktide toimivust kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks asjakohastes valdkondades, sh linnapoliitika, keskkonnaalased õigusaktid, transpordisektor ning loaandmismenetluse ja lubadega seonduva halduskoormuse vähendamise meetmed;

30.

märgib, et programmi REFIT abil on samuti võimalik panustada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning ettevõtete kulutõhususe parandamisse, vabastades inim- ja finantsvahendeid ning edendades ELi konkurentsivõimet;

31.

on seisukohal, et uus õiguskontrollikomitee, mille mandaati on selle alalise olemuse ja struktuuri tõttu laiendatud, lahendab osaliselt Regioonide Komitee tõstatatud probleemi selle tõhususe osas ning nõuab komisjoni kui üldise huvi esindaja sõltumatust austades, et õiguskontrollikomitee võiks ideaalis koosneda sõltumatutest välisekspertidest, nagu see on mõnede liikmesriikide samalaadsetes organites;

32.

rõhutab, et vähemalt üks õiguskontrollikomitee välisekspert peaks omama kohaliku/piirkondliku tasandi valitsemise ja halduse kogemust;

33.

kiidab heaks komisjoni otsuse kaasata Regioonide Komitee esindaja programmi REFIT uude platvormi, rahuldades sellega Regioonide Komitee varasema nõudmise. Kordab siiski, et Regioonide Komitee institutsioonilist rolli ei tohi ajada segi teiste platvormis osalevate sidusrühmade rolliga;

34.

tuletab meelde, et aluslepingutes tunnustatakse subsidiaarsuse põhimõtte kohalikku ja piirkondlikku mõõdet ning Regioonide Komitee rolli, ning kutsub üles kaasama Regioonide Komitee panuse uude paremat õigusloomet käsitlevasse institutsioonidevahelisse kokkuleppesse. Kordab oma muret seoses kohalike ja piirkondlike omavalitsuste konsulteerimise määraga ELi poliitikameetmete kujundamisel ning seoses vajadusega õigeaegse ja täieliku teabe järele, et oma seisukohti väljendada. Mõned Euroopa Parlamendi liikmed on nõudnud Regioonide Komitee aktiivsemat osalust ning komitee oskusteadmiste ja kogemuste kasutamist õigusaktide ettevalmistamise varajases etapis;

35.

tunneb heameelt selle üle, et programmi REFIT platvorm moodustatakse avaliku kandideerimismenetluse kaudu. Siiski peab Regioonide Komitee vajalikuks selle avaliku kandideerimismenetluse laiendamist, et see võimaldaks eelkõige kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ELi ja riiklike ühenduste esindajatel otse kandideerida ja olla platvormis esindatud;

36.

kutsub komisjoni peadirektoraate ja kaasseadusandjaid üles tunnustama Regioonide Komitee ja selle liikmete rolli institutsioonilise partnerina ning konsulteerima tihedamalt nii Regioonide Komitee kui ka kohalike ja piirkondlike omavalitsustega mõjuhinnangute koostamisel;

37.

täheldab, et liikmesriigid kohaldavad parema õigusloome menetlusi erinevalt. Seetõttu ei ole võimalik eristada ELi õigusaktide mõju, mis on tingitud sätete rakendamise viisist, sellest mõjust, mis tuleneb otseselt ELi õigusaktidest, raskendades õigusaktide elutsükli terviklikku jälgimist;

38.

kutsub liikmesriike üles reageerima komisjoni soovitustele parema õigusloome menetluste rakendamise täiustamise osas nii nõukogu kui ka riiklike haldusasutuste tasandil;

39.

kutsub asjaomaseid liikmesriike üles tagama riikliku ELi konsulteerimisprotsessi, mille kõikidesse faasidesse on õigeaegselt kaasatud kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, mh nende riiklike organisatsioonide kaudu. Neil on suured tehnilised teadmised, eksperditeadmised ja kogemused õigusaktide kohaldamise valdkonnas;

40.

kutsub komisjoni üles analüüsima põhjuseid, mis viisid ELi õigusaktide hilinenud või ebatäpse kohandamiseni liikmesriikide poolt, ning otsima lahendusi sellele olulisele probleemile, esitades mh põhjendused direktiivi või määruse valiku kohta, ning suurendama jõupingutusi toetus-, kontrolli- ja jõustamismehhanismide tugevdamiseks;

41.

rõhutab, et direktiivide ülevõtmine siseriiklikku õigusesse on riiklik protsess, mille puhul tuleb kohandada nii riiklikku, piirkondlikku kui ka kohalikku halduskorraldust. See nõuab piisavalt aega ja piisavat tegutsemisruumi. Komitee usub, et komisjoni kavatsus avaldada rakenduskavad lisaks kontrollidele ka õigusaktide ja suuniste jaoks — mitte üksnes õigussätete formaalseks, vaid ka praktiliseks ülevõtmiseks riiklikku õigusesse —, on samm õiges suunas;

42.

täheldab, et lihtsad, arusaadavad ja hõlpsalt järgitavad õigusaktid, millele on lisatud üksikasjalikud mõjuhinnangud ja rakenduskavad, aitavad kiirendada ja tõhustada õigusaktide ülevõtmist siseriiklikku õigusesse ning nende järgimist;

43.

tunnustab riikide õigust tagada kõrgemad standardid kui need, mis on sätestatud vastavas ELi õigusaktis. Seda ei tohiks aga ajada segamini täiendavate sätete lisamise tavaga, kus liikmesriigid lisavad täiendavaid juriidilisi või haldusnõudeid ELi õigusakti ülevõtmisel siseriiklikku õigusesse. On oluline, et avalik arvamus tajuks selgelt, millised kohustused tulenevad ELi õigustikust ja millised liikmesriikide täiendavatest õigusaktidest, ning komitee kutsub seetõttu liikmesriike üles selgelt määratlema ja põhjendama mis tahes täiendavaid sätteid, mis on nende poolt lisatud ELi õigusaktide ülevõtmise käigus;

44.

märgib, et täiendavate õigusaktide lisamist on määratletud väga erinevalt, institutsioonide (nt Euroopa Regioonide Komitee (2) ja Euroopa Komisjoni) ja teiste organisatsioonide poolt. Kordab oma ettepanekut jääda kindlaks ühele definitsioonile, eesmärgiga tagada õiguslik selgus ELi õigusaktide ülevõtmisel ja kohaldamisel ning võimaldada liikmesriikide võrdlevat hindamist;

45.

rõhutab, et ELi õigusaktide ülevõtmine siseriiklikesse õigusaktidesse peab toimuma õigeaegselt, nõuetekohaselt ja tõhusalt;

46.

väljendab heameelt komisjoni pühendumuse üle proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtte põhjalikul kontrollimisel õigusaktide ettepanekutes ning kordab sellega seoses, et Regioonide Komitee ja liikmesriikide parlamentide roll on õigusega sätestatud;

47.

märgib, et riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud haldusasutused kohaldavad arvukaid ELi õigusaktidel põhinevaid eeskirju ja seadusi, mistõttu on oluline tagada, et ELi uute õigusaktide rakendamisel kaalutakse, kuidas muuta need halduse seisukohast võimalikult lihtsaks ja selgeks, et ühelgi valitsustasandil ei oleks asjatut vahendite kasutamist ja asjatuid kulusid eeskirjade ja seaduste rakendamisel;

48.

avaldab kahetsust, et parema õigusloome pakett ei paista subsidiaarsuse põhimõtte hindamist parandavat, millega oleks võimalik tagada, et otsuseid saaks langetada võimalikult madalal valitsustasandil, mis on kooskõlas Regioonide Komitee subsidiaarsuse hindamise töövahendiga;

49.

on teadlik paljudes liikmesriikides valitsevast soodumusest mitte osaleda ELi otsustusprotsessis. Rõhutab seetõttu vajadust kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused (mis on kodanikele lähimal asuvad tasandid) õigusloomeprotsessi, ning läbipaistvuse, aruandluse, ning kodaniku- ja ettevõtjasõbraliku lähenemisviisi tähtsust ELi institutsioonide tegevuses;

50.

teeb ettepaneku, et kõik komisjoni peadirektoraadid, Euroopa Parlament ja nõukogu kohaldaksid – kõikjal, kus võimalik – mõjuhindamise ühtlustatud eeskirju õigusloome igas etapis, kuna see toetab vastastikust mõistmist ja aitab parandada kvaliteeti;

51.

kutsub kaasseadusandjaid üles reageerima komisjoni palvele võtta kiiresti vastu uus institutsioonidevaheline kokkulepe ja täita sellega kaasnevaid kohustusi, et võimaldada parema õigusloome menetluste ajakohastamist kõigis Euroopa institutsioonides ning edendada ELi õigusaktide järgimist kodanike poolt;

52.

rõhutab, et tihe koostöö Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega parema õigusloome allkomisjoni raames aitaks paremini kooskõlastada kodanikuühiskonna ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajate seisukohti;

53.

usub, et kaua menetluses olnud seadusandlike ettepanekute tühistamine võib toetada Euroopa head juhtimist, kuid seda tuleb teha ettevaatusega, et sellest ei saaks kaasseadusandjate survestamise vahend. On selge, et asjatundlikele kaasseadusandjatele tuleks tagada mõistlik aeg ja üldine võimalus väljendada oma seisukohti tagasivõetavate ettepanekute kohta;

54.

nõustub Euroopa Parlamendi poolt komisjonile tehtud ettepanekuga kaaluda võimalust võtta kasutusele piiratud kestusega seadusandlike algatuste aegumisklausel, eeldusel, et sellega ei kaasne õiguslünki, ning läbivaatamisklausel – mõistliku aja jooksul pärast meetmete jõustumist –, mis võimaldab hinnata olemasolevaid meetmeid. Komisjon peaks innustama liikmesriike võtma kasutusele aegumisklausli ka siseriiklike õigusaktide hindamisel, eelkõige siis, kui see takistab ELi õigusaktide kiiret ülevõtmist;

55.

täheldab, et õigusaktide mõju tuleb analüüsida mitte üksnes komisjoni ettepaneku ajal, vaid samuti pärast oluliste muudatuste sisseviimist kaasseadusandjate poolt. Juhib samas tähelepanu sellele, et õigusloomeprotsessi demokraatlikku legitiimsust ei saa vaidlustada ning et need mõjuhinnangud ei tohi piirata kaasseadusandjate jaoks olemasolevat tegutsemisruumi, ning ei toeta seetõttu ideed täiendavate mõjuhinnangute läbiviimise kohta läbirääkimiste lõppemise ja lõpliku hääletamise vahelisel perioodil;

56.

täheldab, et puuduvad viited ise- ja kaasregulatsioonile kui avaliku ja erasektori vahelise koostöö paindlikumatele menetlustele pidevalt muutuvas maailmas, kus õigusaktid võivad tugineda regulatiivsetele vajadustele;

57.

rõhutab konsultatsioonide mitmekesistamise ning stabiilsete konsultatsiooni- ja järelevalvevõrgustike loomise tähtsust erialateadmisi eeldavate teemade puhul, ning konsultatsioonides osalejate tõhusa kasutamise olulisust pärast õigusaktide vastuvõtmist, eeskätt rakendamise kontrollimisel ja järelevalvel;

58.

tervitab asjaolu, et komisjon soovib kehtestada selgemad kriteeriumid selle kohta, millal kasutada delegeeritud akte ja millal rakendusakte. Samuti on positiivne, et komisjon võib konsulteerida sidusrühmadega enne delegeeritud akti ettepaneku esitamist. Seepärast kutsub komitee komisjoni üles rakendama kõnealust tava kõigis valdkondades, ning mitte üksnes siis, kui sellel on komisjoni arvates lisaväärtus;

59.

on veendunud, et komisjon teeb kõik selleks, et viia täielikult ellu teatises ette nähtud sätted, hoolimata halduskoormuse kasvust ja suurenevast vajadusest inimressursside järele;

60.

juhib tähelepanu vajadusele mitte tekitada uue parema õigusloome menetluse tagajärjel edasisi viivitusi õigusloomes;

61.

rõhutab kohustust teavitada avalikku arvamust liikmesriikides ja edendada konsultatsiooniprotsessi, mobiliseerides kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, et saavutada kodanike ja sidusrühmade suurem teadlikkus ja osalus ning tugevdada samal ajal demokraatlikku otsustusprotsessi;

62.

kohustub teavitama kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi parema õigusloome uuest menetlusest paremate tulemuste saavutamiseks ning panustama õigusaktide paremasse rakendamisse ELi, riiklikul ja piirkondlikul tasandil.