5.2.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 40/1

(1)

Rõhutada tuleb vajadust vähendada kasvuhoonegaaside ja eelkõige süsinikdioksiidi (CO2) heitkogust, parandada liiklusohutust, kohandada asjaomaseid õigusakte tehnoloogia arengu ja muutuvate turuvajadustega ning lihtsustada ühendvedusid, tagades samal ajal moonutusteta konkurents ning kaitstes teetaristut.

(2)

Tehnoloogia areng võimaldab kinnitada sõiduki tagaosale ülestõstetava või kokkuvolditava aerodünaamilise seadme. Selliste seadmete kinnitamisel ületaks maksimaalpikkus aga nõukogu direktiivi 96/53/EÜ (4) kohaselt lubatut. Seepärast on vaja ette näha erand nimetatud maksimaalpikkusele. Käesoleva direktiivi eesmärk on võimaldada selliste seadmete paigaldamist kohe, kui on üle võetud või kohaldatud vajalikud muudatused aerodünaamiliste seadmete tüübikinnituse tehnilistes nõuetes ning pärast seda kui komisjon on vastu võtnud rakendusaktid, millega sätestatakse selliste seadmete kasutamiseeskirjad.

(3)

Mootorsõidukite kabiini aerodünaamika parandamine võimaldaks sõidukeid märkimisväärselt energiatõhusamaks muuta, võimaluse korral koostoimes selliste ülestõstetavate või kokkuvolditavate aerodünaamiliste seadmetega, mis on kinnitatud sõiduki tagaosale. Direktiiviga 96/53/EÜ kehtestatud maksimaalpikkus ei võimalda aga sellist tõhustamist ilma, et väheneks sõidukite veomaht, mis omakorda ohustaks maanteetranspordi sektori majanduslikku tasakaalu. Ka sel põhjusel on vaja ette näha erand maksimaalpikkustele.

(4)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2007/46/EÜ (5) peaksid aerodünaamilised seadmed, mille pikkus ületab 500 mm, ja mootorsõidukid, millel on aerodünaamikat parandavad kabiinid, kui sellised sõidukid ületavad direktiiviga 96/53/EÜ ette nähtud teatud piirmõõtmeid, saama enne turuleviimist tüübikinnituse.

(5)

Sõidukitele uue kujuga kabiinide paigaldamise võimaldamine aitaks parandada liiklusohutust, sest juhi vaatevälja pimeala (sealhulgas tuuleklaasi all) väheneb, ning peaks aitama päästa paljude vähem kaitstud liiklejate, nagu jalakäijate või jalgratturite elu. Uue kujuga kabiin võimaldaks võtta kasutusele kokkupõrkel löögienergiat absorbeeriva struktuuri. Veelgi enam, kabiini mahu võimalik suurenemine võiks suurendada juhi ohutust ja mugavust.

(6)

Raskeveokite või busside puhul vähem saastavate alternatiivsete jõuseadmete kasutamisega kaasneb ülekaal. Selline ülekaal ei tohiks vähendada veomahtu, halvendades seeläbi maanteetranspordisektori majanduslikku olukorda. Kõnealused vähem saastavad alternatiivsed jõuseadmed hõlmavad hübriidjõuseadmeid, mis mehaanilise liikumapaneva jõu tekitamiseks saavad energiat tarbitavast kütusest ja/või akust või muust elektrilisest või mehaanilisest energia salvestamise seadmest.

(7)

Tulevaste alternatiivkütusega töötavate sõidukite (mille jõuseadmed on raskemad kui tavakütusega töötavatel sõidukitel) puhul võib samuti olla kasu ülekaalu lubamisest. Seetõttu võib need alternatiivkütused lisada käesolevas direktiivis sätestatud alternatiivkütuste loetellu, kui nende kasutamine nõuab täiendava kaalu lubamist.

(8)

Käesoleva direktiiviga nähakse ette erandid direktiivis 96/53/EÜ sätestatud sõidukite ja liidendsõidukite lubatud maksimaalmassile ja -mõõtmetele. Liikmesriikidel peaks siiski olema võimalik piirata liiklusohutuse või taristu iseloomuga seotud põhjustel teatavate sõidukite liiklust oma teedevõrgu konkreetsetes osades.

(9)

Konteinervedude valdkonnas kasutatakse üha enam 45-jalaseid konteinereid. Kõnealuseid konteinereid veetakse kõikide transpordiliikidega. Praegu kaasneb aga maanteetranspordi kasutamisega ühendvedude käigus nii liikmesriikide kui ka transpordiettevõtjate jaoks koormav haldusmenetlus, patenteeritud, faasitud nurkadega konteinerite kasutamist takistab aga ülemäärane hind. Kõnealuseid konteinereid vedavate sõidukite lubatud pikkuse suurendamine 15 cm võrra vabastaks veoettevõtjad haldusmenetluse järgimise kohustusest ja lihtsustaks ühendvedude korraldamist, seadmata ohtu muid maantee kasutajaid või taristut või tekitamata neile kahju.

(10)

Selleks et edendada veelgi ühendvedude korraldamist ja võtta arvesse kuni 45 jala pikkuse tühja konteineri või vahetusveovahendi massi, tuleks lubada kahe- või kolmeteljelise poolhaagisega kolmeteljeliste mootorsõidukite kasutamist, kui lubatud täismass ei ületa 44 tonni. Ühendvedudes tuleks lubada kasutada kolmeteljelise poolhaagisega kaheteljelisi mootorsõidukeid, millega veetakse kuni 45 jala pikkuseid konteinereid või vahetusveovahendeid, kui lubatud täismass ei ületa 42 tonni.

(11)

Pärast direktiivi 96/53/EÜ vastuvõtmist on bussireisijate ja nende pagasi keskmine kaal oluliselt suurenenud. Nimetatud direktiiviga kehtestatud kaalupiirangu tõttu on reisijakohtade arv järk-järgult vähenenud. Kehtivate tehniliste nõuete, nagu Euro VI täitmiseks vajalikud seadmed suurendasid veelgi neid kandvate sõidukite massi. Seoses vajadusega eelistada energiatõhususe eesmärgil isikliku transpordivahendi asemel ühistransporti tuleb taastada bussides varasem reisijakohtade arv, võttes arvesse reisijate ja nende pagasi suuremat kaalu. Seda saab teha, kui suurendada kahe teljega busside lubatud täismassi ulatuses, mis ei kahjusta maanteetaristut ega põhjusta selle kiiremat kulumist.

(12)

Selleks et tagada moonutamata konkurents ettevõtjate vahel ja parandada rikkumiste kindlakstegemist, peaksid liikmesriigid … (6) võtma konkreetseid meetmeid selliste kasutuses olevate sõidukite või liidendsõidukite tuvastamiseks, mis on tõenäoliselt ületanud asjaomase lubatud täismassi ja mida peaks seetõttu kontrollima. Kõnealuseks tuvastamiseks võib kasutada teetaristusse paigaldatud kaalumissüsteeme või sõidukile paigaldatud andureid, mis edastavad teabe asjaomastele ametiasutustele kontaktivabalt. Iga liikmesriik peaks igal aastal viima läbi asjakohase arvu sõidukite massi kontrollimisi. Selliste kontrollimiste arv peaks olema proportsionaalne igal aastal asjaomase liikmesriigi territooriumil kontrollitavate sõidukite koguarvuga.

(13)

Käesoleva direktiivi järgimise tagamiseks peaksid liikmesriigid kehtestama eeskirjad käesoleva direktiivi rikkumise eest kohaldatavate karistuste kohta ning tagama nende kohaldamise. Need karistused peaksid olema tõhusad, mittediskrimineerivad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(14)

On oluline, et liikmesriikide pädevad asutused vahetaksid teavet, et muuta sõidukite või liidendsõidukite massi kontrollimine rahvusvahelisel tasandil tõhusamaks ning lihtsustada kõnealuse kontrollimise sujuvat läbiviimist. Selline teabevahetus peaks toimuma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 (7) kohaselt määratud kontaktpunkti kaudu.

(15)

Euroopa Parlamenti ja nõukogu tuleks liikmesriikide pädevate asutuste teostatud maanteeliikluse kontrollidest regulaarselt teavitada. Liikmesriikide esitatud teave võimaldab komisjonil kontrollida, kas veoettevõtjad järgivad käesoleva direktiivi nõudeid, ja otsustada täiendavate sunnimeetmete väljatöötamise vajadus.

(16)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (8).

(17)

Komisjon ei peaks võtma vastu rakendusakte seoses aerodünaamiliste seadmete kasutusnõuetega ega sõidukitele paigaldatud kaalumisseadmete üksikasjalikke spetsifikatsioone, kui käesoleva direktiivi kohaselt asutatud komitee ei esita oma arvamust komisjoni esitatud rakendusakti eelnõu kohta.

(18)

Käesolevas direktiivis esitatud alternatiivkütuste loetelu ajakohastamiseks tehnoloogia arenguga peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. On eriti oluline, et komisjon viiks enne delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas konsultatsioone liikmesriikide ekspertidega. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(19)

Kuna liikmesriigid ei suuda käesoleva direktiivi eesmärke piisavalt saavutada, küll aga saab neid selle ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Samas artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(20)

Direktiivi 96/53/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta,

1)

Artikli 1 lõike 1 punktis a asendatakse sõnad

„nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiivis 70/156/EMÜ liikmesriikide mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitusega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta (9);

Sõnadega

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2007/46/EÜ (10).

2)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

3)

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

4)

Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

Enne 1. jaanuari 1991 kasutusse võetud ning I lisa punktide 1.6 ja 4.4 spetsifikaatidele mittevastavaid liigendsõidukeid peetakse artikli 3 kohaldamisel nendele spetsifikaatidele vastavaks vaid siis, kui nende maksimaalpikkus ei ületa 15,50 m.”

5)

Artikkel 8, 8a ja 9 jäetakse välja.

6)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 8b

1.   Lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele vastavate ja direktiivi 2007/46/EÜ sätetega kooskõlas olevate aerodünaamiliste seadmetega varustatud sõidukite või liidendsõidukite energiatõhususe parandamiseks võib sõidukite või liidendsõidukite pikkus ületada I lisa punktis 1.1 sätestatud maksimaalpikkust, et võimaldada lisada sellised seadmed sõidukite või liidendsõidukite tagaosale. Selliste seadmetega varustatud sõidukid või liidendsõidukid peavad vastama I lisa punktis 1.5 sätestatule ning maksimaalpikkuse mis tahes ületamisega ei tohi kaasneda nende sõidukite või liidendsõidukite laadimispikkuse suurenemine.

2.   Enne turuleviimist peavad lõikes 1 osutatud aerodünaamilised seadmed, mille pikkus ületab 500 mm, saama direktiivi 2007/46/EÜ kohase tüübikinnituse. Komisjon hindab … (12) vajadust muuta kõnealuses direktiivis sätestatud tehnilisi nõudeid aerodünaamiliste seadmete tüübikinnituse kohta, sealhulgas rakendusakte, võttes arvesse vajadust tagada liiklusohutus ja ühendvedude ohutus ning eeskätt:

Sel eesmärgil esitab komisjon seadusandliku ettepaneku direktiivi 2007/46/EÜ muutmiseks.

3.   Komisjon võtab rakendusaktidega vastu üksikasjalikud kasutusnõuded, mis käsitlevad lõikes 1 osutatud seadmete kasutamist ja hõlmavad eeskätt järgmist:

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 10i lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4.   Lõiget 1 kohaldatakse lõikes 2 osutatud õigusaktide vajalike muudatuste ülevõtmise või kohaldamise kuupäevast, ning pärast lõikes 3 osutatud rakendusaktide vastuvõtmist, juhul kui see on kohaldatav.

Artikkel 9a

1.   Selleks et parandada sõidukite või liidendsõidukite energiatõhusust, eeskätt kabiinide paremate aerodünaamiliste omaduste osas, samuti liiklusohutust, võivad sõidukid ja liidendsõidukid, mis vastavad lõikes 2 sätestatud nõuetele ja direktiivile 2007/46/EÜ, olla pikemad kui I lisa punktis 1.1 sätestatud maksimaalpikkus, kui nende kabiin on paremate aerodünaamiliste omadustega, energiatõhusam ja ohutum. Selliste kabiinidega varustatud sõidukid või liidendsõidukid peavad vastama I lisa punktis 1.5 sätestatule ning maksimaalpikkuse mis tahes ületamisega ei tohi kaasneda nende sõidukite veomahu suurenemine.

2.   Enne turuleviimist peavad lõikes 1 osutatud sõidukid saama tüübikinnituse vastavalt direktiivile 2007/46/EÜ. Komisjon hindab … (13) vajadust töötada välja kõnealuses direktiivis sätestatud tehnilised nõuded selliste kabiinidega varustatud sõidukite tüübikinnitusele, sealhulgas selle rakendusmeetmed, võttes arvesse järgmist:

Sel eesmärgil esitab komisjon vajaduse korral seadusandliku ettepaneku direktiivi 2007/46/EÜ muutmiseks.

3.   Lõiget 1 hakatakse kohaldama viis aastat pärast lõikes 2 osutatud õigusaktide vajalike muudatuste ülevõtmise või kohaldamise kuupäeva, juhul kui see on kohaldatav.”

7)

Artikkel 10a jäetakse välja.

8)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 10b

Alternatiivkütusega töötava sõiduki lubatud täismass on I lisa punktis 2.3.1 ja punktis 2.3.2 sätestatud mass.

Alternatiivkütusega töötavad sõidukid peavad vastama ka I lisa punktis 3 sätestatud telgedele langeva lubatud täismassi piirnormidele.

Alternatiivkütusega töötavate sõidukite puhul nõutav lisamass määratakse kindlaks kõnealuse sõiduki tüübi kinnitamisel asjaomase tootja poolt esitatavate dokumentide alusel. Nimetatud lisamass tuleb märkida artiklis 6 nõutaval ametlikul tõendil.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 10h vastu delegeeritud õigusakte, et ajakohastada käesoleva direktiivi kohaldamiseks nende artiklis 2 osutatud alternatiivkütuste loetelu, mis nõuavad lisamassi. On eriti oluline, et enne nende delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist järgiks komisjon oma tavapärast praktikat ja viiks läbi konsultatsioonid ekspertidega, sealhulgas liikmesriikide ekspertidega.

Artikkel 10c

Tühje või koormaga 45-jalaseid konteinereid või 45-jalaseid vahetusveovahendeid vedavate sõidukite ja liidendsõidukite maksimaalpikkus võib ületada I lisa punktides 1.1 (kui see on kohaldatav, siis kooskõlas artikli 9a lõikega 1) ja 1.6 sätestatud suurimat vahemaad 15 cm võrra, kui konteinerite või vahetusveovahendite maanteevedu on osa ühendveost.

Artikkel 10d

1.   … (14) võtavad liikmesriigid konkreetseid meetmeid selliste kasutuses olevate sõidukite või liidendsõidukite tuvastamiseks, mis on tõenäoliselt ületanud lubatud täismassi ja mida nende pädevad ametiasutused peaks seetõttu kontrollima, et tagada vastavus käesoleva direktiivi nõuetele. Kõnealuseid meetmeid võib võtta maanteetaristule paigaldatud automaatsüsteemi abil või lõike 4 kohaselt sõidukile paigaldatud kaalumisseadmete abil.

Liikmesriik ei tohi nõuda sõidukile paigaldatud kaalumisseadmete paigaldamist nendele sõidukitele või liidendsõidukitele, mis on registreeritud mõnes teises liikmesriigis.

Ilma et see piiraks liidu ja siseriikliku õiguse kohaldamist, peavad käesoleva direktiivi rikkumiste kindlakstegemiseks ja karistuste määramiseks kasutatavad automaatsüsteemid olema sertifitseeritud. Kui automaatsüsteeme kasutatakse üksnes tuvastamise eesmärgil, ei ole sertifitseerimine nõutav.

2.   Iga liikmesriik viib igal kalendriaastal läbi asjakohase arvu kontrolle seoses kasutuses olevate sõidukite ja liidendsõidukite kaaluga; kontrollide arv peab olema proportsionaalne igal aastal liikmesriigi territooriumil kontrollitavate sõidukite koguarvuga.

3.   Liikmesriigid tagavad kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 (15) artikliga 18, et pädevad asutused vahetavad teavet käesolevas artiklis osutatud rikkumiste ja karistuste kohta.

4.   Komisjon võtab rakendusaktidega vastu üksikasjalikud tehnilised spetsifikatsioonid tagamaks, et lõikes 1 osutatud sõidukitele paigaldatud kaalumisseadmed on täpsed ja usaldusväärsed, täielikult koostalitlusvõimelised ning ühilduvad kõikide sõidukitüüpidega.

Koostalitlusvõime tagamiseks võimaldavad üksikasjalikud tehnilised spetsifikatsioonid eeskätt edastada igal ajahetkel mõõtmistulemusi liikuvalt sõidukilt pädevatele asutustele. Nimetatud teabevahetus toimub liidese kaudu, mis on määratletud standarditega CEN DSRC EN 12253, EN 12795, EN 12834, EN 13372 ja ISO 14906, mida täiendab veel üks standard tagamaks, et liikmesriikide pädevad asutused saavad samal viisil hoida ühendust ja vahetada teavet mis tahes liikmesriigis registreeritud ja sõidukile paigaldatud kaalumisseadmeid kasutavate sõidukite ja liidendsõidukitega.

Käesolevas lõikes osutatud rakendusaktid võetakse vastu hiljemalt .. (16). kooskõlas artikli 10i lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 10e

Liikmesriigid võtavad vastu käesoleva direktiivi rikkumise eest kohaldatavaid karistusi käsitlevad eeskirjad ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende täitmise tagamiseks. Need karistused peavad olema tõhusad, mittediskrimineerivad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad nendest eeskirjadest komisjoni.

Artikkel 10f

1.   Liikmesriigid sätestavad konteinerite ja vahetusveovahendite veoks eeskirjad, milles nõutakse järgmist:

2.   Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad nii ekspedeerija kui ka veoettevõtja vastutuse kohta, mida kohaldatakse juhtudel, kui lõikes 1 osutatud teave puudub või on vale ning sõiduk või liidendsõiduk on üle koormatud.

Artikkel 10g

Liikmesriigid esitavad iga kahe aasta järel ning hiljemalt asjaomasele kaheaastasele perioodile järgneva aasta 30. septembriks komisjonile vajaliku teabe

See teave võib moodustada osa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 (17) artikli 17 alusel esitatavast teabest.

Komisjon koostab käesoleva artikli alusel saadud teabe põhjal analüüsi ning lisab selle annalüüsi määruse (EÜ) nr 561/2006 alusel Euroopa Parlamendile ja nõukogule edastatavale aruandele.

Artikkel 10h

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 10b osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates … (18). Komisjon koostab delegeeritud volituste kohta raporti hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppu.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 10b osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 10b alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet, või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võidakse seda tähtaega kahe kuu võrra pikendada.

Artikkel 10i

1.   Komisjoni abistab maanteeveokomitee, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 (19) artiklis 42. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

3.   Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

9)

I lisa muudetakse järgmiselt: