18.5.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 177/9

Raportöör:

Milena ANGELOVA

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab kindlalt nii käesolevat määruse ettepanekut kui ka selle aluseks olevat lähenemisviisi lihtsustada ja ühtlustada nõudeid väärtpaberite reguleeritud turule lubamisel avaldatava prospekti kohta, muutes need nendes sisalduva teabe mõttes investorite jaoks kulutõhusamaks ja kasulikumaks. Komitee mõistab, et selles küsimuses toob pigem määruse kui direktiivi vorm parema õigusselguse emitentidele, investoritele ja kõigile sidusrühmadele, kuna see suurendab investorite usaldust ja kindlustunnet ning edendab kapitaliturgude liidu saavutamist.

1.2.

Komiteel on väga hea meel eritähelepanu üle investorite usalduse tagasisaamisel; ta kiidab heaks selles küsimuses võetud erimeetmed ning toetab põhimõtet, et prospekti muutmisel lugejasõbralikumaks ja emitendi eriolukorrale suunatuks on kaks eelist: see vähendab kulusid ning suurendab prospekti asjakohasust võimalike investorite jaoks. Komitee peab samuti võimalust, et kõik ELi prospektid oleksid kättesaadavad ühtses kasutajasõbralikus ja ligipääsetavas andmebaasis, märkimisväärseks tõukeks kapitaliturgude arengule Euroopas, investorite kindlustunde suurenemisele ja mitmekesisemate finantstoodete loomisele.

1.3.

Määruse ettepaneku selge eesmärk on vähendada halduskulusid, koostades prospekte kõigile emitentidele, eelkõige VKEde, sagedaste väärpaberite emitentide ja teiseste emissioonide jaoks, ning seetõttu väärib see komitee toetust. Jõupingutused teha prospekt võimalikele investoritele olulisemaks avalikustamise vahendiks ja saavutada suurem ühtsus ELi prospekti ja teiste ELi avalikustamise eeskirjade vahel on samuti kiiduväärt.

1.4.

Tagamaks, et määruse ettepanek saavutaks oma sätestatud eesmärgid, tuleb kõik sidusrühmad tihedalt kaasata teise tasandi õigusakti loomise protsessi ning põhjalikku kvaliteedihindamisse, mida tehakse kaks aastat pärast määruse rakenduse algust. Komitee on eriti huvitatud aktiivsest osalemisest nendes konsultatsioonides.

1.5.

Komitee ärgitab komisjoni selgitama mõningaid ebaselgeid küsimusi, mis võivad mõjutada ettepaneku mõju, ning vältima mis tahes olukorda, kus liikmesriikidele jäetud otsustamisvabadus võib põhjustada emitentidele ebavajalikku ja ebaproportsionaalset koormust või mõjutada investoritele olulise teabe selgust. Seetõttu on väga soovitatav, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA), rakendades oma volitusi liikmesriikide järelevalvetavade lähendamisel, võtaks arvesse mitte ainult kohalike reguleerimisasutuste seisukohti, vaid ka kohalike sidusrühmade, sealhulgas turuosaliste seisukohti.

2.1.

Väärtpaberite üldsusele pakkumisel avaldatavat prospekti käsitleva õigusakti reformimine on Euroopa investeerimiskava kolmanda samba osa (1), millega püütakse parandada ärikeskkonda ja mis on liidu kapitaliturgude võtmeelement (2).

2.2.

Määruse ettepanek on Euroopa Komisjoni pikaajalise töö tulemus väärtpaberite emiteerimisel teabe avalikustamist käsitleva õigusraamistiku täiustamisel. Seetõttu tuleks hinnata ettepaneku komponente tagasiulatuvalt, võttes arvesse erinevates etappides juba tehtud edusamme.

2.2.1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/71/EÜ (3) asendas kaht varasemat direktiivi – noteerimisprospektide (1980) (4) ja prospektide (1989) (5) direktiivi –, mis olid sattunud sidusrühmade tõsise kriitika alla, kuna neis lubati liidus väga erinevaid tavasid ja nende aluseks oli vastastikkuse tunnustamise süsteem, mis jättis vastuvõtva liikmesriigi asutustele märkimisväärse otsustusõiguse. Selles kehtestati esimest korda ühtse passi põhimõte.

2.2.2.

Direktiivi 2003/71/EÜ läbivaatamine 2010. aastal näitas, et kuigi mõned edusammud olid tehtud, puudus selles direktiivis vajalik õigusselgus, see ei olnud piisavalt tulemuslik ja tõhus ega loonud vajalikku tasakaalu turutõhususe ja investori kaitse vahel. Seetõttu asendati see Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2010/73/EL (6).

2.2.3.

Direktiivi 2010/73/EL mõju hinnati kolm aastat pärast selle jõustumist. Hindamine tuvastas selgelt, et direktiiv ei ole suutnud anda oodatud tulemusi (näiteks prospekti kokkuvõte), et see ei olnud piisavalt ambitsioonikas (proportsionaalsed avalikustamiskorrad) ega sisaldanud lihtsalt meetmeid, mis oleksid rahuldanud kõigi sidusrühmade ootusi.

2.2.4.

Määruse ettepanek sisaldab mitmeid jooni ja meetmeid ning selles võib näha olulist sammu avalike emissioonide reguleerimise parandamiseks ja tõhustamiseks ning selleks, et tõeliselt võimaldada emitentidel ja investoritel ELis toiminguid teha.

2.3.

Ettepaneku põhieesmärk on muuta äriühingutele kapitali kaasamine kogu liidus lihtsamaks ja odavamaks reguleeriva asutuse (tavaliselt päritoluriigi pädeva asutuse) ainult ühes riigis antava ühekordse kinnituse alusel, samal ajal tagades investoritele piisava ja tõese teabe andmise.

3.1.

Komitee toetab täielikult Euroopa Komisjoni algatust lihtsustada väärtpaberite üldsusele pakkumisel või mõnes liikmesriigis asuval või tegutseval reguleeritud turul kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti koostamist ja levitamist puudutavaid menetlusi, muutes need nendes sisalduva teabe mõttes investorite jaoks kulutõhusamaks ja kasulikumaks. Komitee on samadele põhimõtetele toetust avaldanud oma arvamuses direktiivi 2003/71/EÜ (7) kohta.

3.2.

Komitee rõhutab investorite usalduse tagasisaamise tähtsust ning tunneb selles valguses heameelt, et määruse eelnõus pööratakse erilist tähelepanu investoritele. Ta kiidab heaks selles küsimuses võetud erimeetmed ning toetab põhimõtet, et prospekti muutmisel lugejasõbralikumaks ja selle keskendumisel emitendi eriolukorrale on kaks eelist: see vähendab kulusid ning suurendab prospekti asjakohasust võimalike investorite jaoks. Komitee hindab ka püüdlusi struktureerida prospektis riskitegureid.

3.3.

Komitee toetab ja kinnitab komisjoni seisukohta, et tuleb tegutseda selleks, et parandada emitentide olukorda, vähendades väärtpaberite üldsusele pakkumisel halduskulusid, kuna VKEsid takistab hetkel suur kogus nõutavaid dokumente ja sellest tingituna kõrged kulud. Komitee usub, et määruse ettepaneku mõju hindamisel viidatud emitentide eeldatav aja ja kulude kokkuhoid (umbes 175 miljonit eurot aastas) aitab kaasa ELi ettevõtete konkurentsivõime paranemisele.

3.4.

Komitee arvamuse kohaselt peaks võimalus, et kõik ELi prospektid oleksid kättesaadavad ühtses andmebaasis, andma märkimisväärse tõuke kapitaliturgude arengule Euroopas, edendama investorite kindlustunnet ja aitama luua mitmekesisemaid finantstooteid. Et selline andmebaas oleks tõepoolest tõhus, peab see olema loodud eriti kasutajasõbralikul viisil ja vormingus, mis võimaldab teabele kergesti ligi pääseda ning on hõlpsasti kasutatav.

3.5.

Komitee tervitab nõuet avalikustada vähem, kuid ühtsustatud teavet, mis kiirendab asjaomast haldustööd ning vähendab jooksvaid kulusid.

3.6.

Komitee tervitab õigusakti valikut ja otsust reguleerida seda valdkonda, kasutades selleks määrust ja mitte direktiivi. Määrusega, mis on kõigis liikmesriikides otseselt rakendatav ühtne sätete kogum, kaob kaalutlusõigus, mis seni on eksisteerinud direktiivi (8) ülevõtmisel liikmesriikide õigusesse. Määruse vastuvõtmine tagab siseturgu ühtsuse ja terviklikkuse, vähendab erinevusi ja killustutust ELis kehtivates õiguslikes sätetes ning soodustab kapitaliturgude liidu arengut. Selline lähenemine muudab elu lihtsamaks investoritel, kes ei pea end kurssi viima paljude riiklike õigusaktidega, kui nad on otsustanud investeerida välismaale.

3.7.

Võttes arvesse ELi prospekte käsitlevate õigusaktide arenemist ning tõestatud vajadust nende pideva täiustamise järele, tervitab komitee asjaolu, et komisjon on juba ettepaneku esitamise etapis väljendanud oma kavatsust hinnata määruse mõju pärast selle jõustumist ning, enamgi veel, on töötanud selleks välja parameetrid. Siiski leiab komitee, et viis aastat on selliseks oluliseks hindamiseks liiga pikk ooteaeg ning innustab seda perioodi lühendama kahele aastale pärast määruse kehtima hakkamist. See võimaldab kiiremat ülevaadet mõjudest, mida kavandatud määrus on kaasa toonud, ning vajaduse korral paranduste tegemist. Komitee soovitab, et kvalitatiivne ja põhjalik hindamine tuleb ellu viia selleks, et täiendada sätestatud kvantitatiivseid hindamisparameetreid, sealhulgas kvalitatiivset ja põhjalikku hindamist, mis keskendub muu hulgas analüüsile, kuidas ja mil määral on prospekti lihtsustamisest tulenev kapitali kaasamine edendanud ettevõtete konkurentsivõimet ning kuidas on see seni aidanud edendada kapitaliturge liikmesriikides ja kuidas mõjutanud üldiselt nende ärikliimat. Ülimalt oluline on hinnata ka seda, kuivõrd on liikmesriigid määruse rakendamist üle reguleerinud selle sätete rakendamisel nendes valdkondades, kus neil on nende kohandamisel kaalutlusõigus.

4.1.

Emissiooniprospekti nõudva emissioonimahu miinimumsuuruse tõstmine 500 000 euroni (9) on samm õiges suunas, lihtsustamaks asjaajamist väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete juurdepääsul finantseerimisele. Teisest küljest, ei tohi liikmesriigi õigus nõuda nende emissioonide puhul spetsiaalsetest teabe avaldamiseks kasutatavatest etteantud vormidest (10) kaasa tuua täiendavaid administratiivseid takistusi ega nn ülereguleeritust (11) ja see tuleks lülitada regulatsiooni rakendamise järgselt teostavasse mõjuanalüüsi. Komitee näeb sellega seoses võimalikke ohte ja kutsub komisjoni üles seda mõju hindamise juures lähemalt uurima.

4.2.

Komitee tunnustab täiel määral komisjoni poolset erilist tähelepanu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete täpse määratluse sõnastamisele ja jagab seisukohta, et selle definitsiooni edasine kohandamine on vajalik (12). Komitee on oma mitmetes hiljutistes arvamustes juba esile tõstnud vajaduse ühtlustatud, uuendatud ning täpsema definitsiooni järele (13).

4.2.1.

Komitee toetab määruse eelnõus (artikli 2 lõike 1 punkt f) kasutatud definitsiooni, mille kohaselt peab samaaegselt olema täidetud vähemalt kaks Euroopa Komisjoni soovituses 2003/361 (14) sätestatud kolmest kriteeriumist. See lähenemine peaks leidma laiemat kasutamist ning muutuma normiks kõigis komisjoni seadusandlikes algatustes nagu ka liikmesriikide seadustes ja haldustavades.

4.2.2.

Komitee pooldab ka väga piirmäära tõstmist 100 miljonilt eurolt 200 miljoni euroni „väikese turukapitalisatsiooniga äriühingu” (15) määratlemisel, mis kinnitab direktiivis 2014/65/EL (16) sisalduvat määratlust ning elimineerib erinevuse selle ja direktiivis 2003/71/EÜ (17) kasutatava määratluse vahel.

4.3.

Võimalus anda välja „vabatahtlikke prospekte” (18) pakub emitentidele täiendavat paindlikkust ja parandab ligipääsu EL kapitaliturgudele.

4.4.

Sätted, mis võimaldavad hilisemat „jaeturustusahela abil kauplemist” väärtpaberitega (19) on väga positiivne uus element.

4.5.

Kavandatav äärmiselt üksikasjalik prospekti kokkuvõtte (20) kirjeldus kergendab märkimisväärselt emitentide olukorda ja kõrvaldab puudujäägid, mis leiti hinnangu kohaselt olevat direktiivis 2010/73/EL. Kohustus hõlmata üksnes hädavajalikku ja olulist teavet lihtsustab asja nii emitentide kui ka investorite jaoks ja muudab kergemaks nii hilisema andmetes orienteerumise kui ka erinevate emitentide prospektide võrdlemise. Komitee kutsub komisjoni üles tagama, et tsiviilvastutus kehtiks kõigi nende juhtumite puhul.

4.6.

Kavandatav võimalus koostada mittekapitaliväärtpaberite emiteerimisel põhiprospekt pakub lisapaindlikkust täiendavatele emitentide kategooriatele.

4.7.

Universaalne registreerimisdokument on võimalus (21), mida saab kasutada, et märkimisväärselt vähendada sagedaste emitentide jaoks administratiivseid takistusi ja lihtsustab seega nende juurdepääsu kapitaliturgudele.

4.8.

Konkreetsed avalikustamiskorrad (22), mis jällegi lihtsustavad ettevõtetel informatsiooni avaldamist ning investoritel selle töötlemist, väärivad samuti tunnustust ja toetust.

4.9.

Komitee väljendab suurt heameelt asjaolu üle, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve saab ülesandeks koostada teatud kindlad regulatiivsed ja rakenduslikud tehnilised standardid. Need sisaldavad juhtnööre selgemaks riskifaktorite käsitlemiseks ja nende jaotamiseks vastavatesse kategooriatesse, pöörates erilist tähelepanu mitte niivõrd üldistele kui spetsiifilistele riskidele, aga ka loetelusid laiendamaks avalikustatud informatsiooni, mida võib lülitada viidetena prospekti. See aitab kaasa kapitaliturgude integratsioonile.

4.10.

Komitee soovitab ka lisada ettepanekuid, mis on suunatud suurema standardiseerituse saavutamisele menetlustes, mida kasutatakse prospekti ülevaatamiseks ja kontrollimiseks juhtudel, kui selle avalikustamine peatatakse või tühistatakse. Paljudel juhtudel rakendatakse enne reguleerimisasutuse lõppotsust mitmeid taha- ja ettepoole suunatud menetlusi. See tekitab ebavajalikke viivitusi, mis võivad emitendi jaoks osutuda üsnagi kulukateks võrreldes olukorraga, kus reguleerimisasutus esitab oma soovitused ühekorraga. Edusammude saavutamiseks kapitaliturgude liidu loomisel peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötama liikmesriikide jaoks välja ühtsed reeglid tähtaegade osas ning vormingud potentsiaalsetele emitentidele antavate konkreetsete juhtnööride osas, mis selgitavad, kuidas toimida prospekti kavandis esinevate puudustega. See lihtsustaks emitentidel – eriti väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel – prospekti koostamist ja looks ühtsema keskkonna, vähendades regulatiivse sekkumise vajadust.

4.11.

Komitee toetab samuti praktikat lubada prospekti lülitada vabatahtlik osa, kus ettevõtted saavad investoritele edastada täiendavat faktiliselt korrektset mittefinantsteavet keskkonnakaitse aspektide, tootmistavade, sotsiaalsetes programmides osalemise jms kohta. Selline teave on eriti tähtis suurte avalike ettevõtete jaoks, mis on ettevõtja sotsiaalse vastutuse lipulaevadeks kooskõlas vajadusega, et prospekt oleks korrektne, selge ja täielik.

4.12.

Komitee annab järgmised soovitused, parandamaks määruse ettepaneku lisasid.

4.12.1.

Need osad, mis puudutavad riski, peaksid olema konkreetsemad: registreerimisdokument peaks eristama ettevõtte ja selle äritegevusega seotud riske (lisa II, II.C., lk 5).

4.12.2.

Vältimaks teabe dubleerimist, peaks väärtpaberite pakkumise teade katma üksnes riske, mis on seotud väärtpaberitega (lisa III, III.C., lk 8).

4.12.3.

Juhatuse ja kõrgema juhtkonna liikmete, konsultantide, audiitorite nimed ja teatud muu teave (lisa III, lk 8, I) tuleks eemaldada väärtpaberite pakkumise teatest, kuna see teave on esitatud registreerimisdokumendis, v.a juhul, kui väärtpabereid emiteerivad aktsionärid.

4.12.4.

Emitendi põhikiri võib olla tehtud kättesaadavaks eraldi dokumendina, millele prospektis saab viidata.

4.12.5.

Komitee soovitab vähendada ebaregulaarsete emitentide prospektide heakskiitmiseks ning reguleerimisasutuselt vastuse saamiseks kuluvat aega muudatuste tegemisel ning see peab olema algselt kavandatud ajavahemikest lühem. Vastuseks reguleerimisasutuse kommentaaridele peaks olema võimalik esitada üksnes prospekti parandatud osi ja vähendada paberkoopiate arvu, viies sisse prospekti ja selle lisade elektroonilise versiooni.

4.12.6.

Komitee kutsub komisjoni üles ette nägema mõistliku tähtaja, mis võimaldaks uute sätete sujuvat rakendamist ja pakuks võimaluse turgudel ja emitentidel asjaomaste muudatustega kohaneda.

5.1.

Mõned küsimused, mis võivad mõjutada kavandatava määruse mõju, ei ole piisavalt lahti seletatud ning komitee soovitab neid põhjalikumalt käsitleda.

5.1.1.

Väärtpaberite pakkujatele on kehtestatud künnis 500 000 eurot. Kui emissiooni maht jääb alla selle summa (23), prospekti ei nõuta. Sellisel juhul võivad riiklikud reguleerimisasutused oma äranägemise järgi võimaldada emitentidel kasutada „asjakohases vormis avalikustamist”. Komitee soovitab kehtestada eelnevalt asjakohaste vormide sisu, et ennetada ELi liikmesriikides emitentide mis tahes võimalikku ebavõrdset kohtlemist ja seda, et eelnimetatud asjakohased vormid on prospektist lihtsamad.

5.1.2.

Lisaks on olemas säte, mis võimaldab riiklikel reguleerimisasutustel vabastada kõik emissioonid mahus 500 000 eurot kuni 10 000 000 eurot ühtlustatud prospekti määruse sätetest eeldusel, et vabastus puudutab üksnes liikmesriigisisest ettepanekut ja ei nõua passiga kinnitamist, et kasutada prospekti teistes liikmesriikides. Seoses sellega oleme arvamusel, et mida suurem on riikliku reguleerimisasutuse otsustusruum, seda suurem on tõenäosus, et eri liikmesriikide riiklikes õigusaktides koheldakse sama liiki emitente ebavõrdselt. See aitab ka vältida tarbijakaitse madalama taseme võimalikke soovimatuid mõjusid. Kui see on nii, siis leiab komitee, et riiklikku kaalutlusõigust tuleks teatud määral kärpida. Et seda mõtet veelgi edasi arendada, kutsub komitee komisjoni üles analüüsima, kas viidatud erand emissioonidele mahus 500 000 kuni 10 000 000 eurot võiks olla kahjulik eriti VKEdele kapitaliturgude liidu seisukohast. Komitee kutsub komisjoni üles selle analüüsi valguses uuesti kaaluma, kas kõnealune erand tuleks säilitada või on parem sellest loobuda.

5.1.3.

Kavandatava määruse artikli 42 tähenduses delegeeritud õigusakte tuleb põhjalikult arutada enne nende lõplikku heakskiitmist koos kõigi sidusrühmadega. Komitee on väga huvitatud aktiivsest rollist teise tasandi õigusakti väljatöötamise konsultatsioonides.

5.1.4.

Samamoodi võiks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, kasutades oma volitusi liikmesriikides järelevalve tavade ühtsust tagades, võtta arvesse mitte ainult kohalike reguleerimisasutuste seisukohti, vaid ka kohalike sidusrühmade, sealhulgas turuosaliste seisukohti.

5.1.5.

Kuna prospekti ei nõuta emissiooni mahu korral, mis jääb alla 500 000 euro, mis jääb määruse kohaldamisalast välja, soovitab komitee, et Euroopa Komisjon või Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve annaks liikmesriikidele soovitused selle kohta, kuidas selgitada nende VKEdest emitentide staatust, kel ei ole lubatud kaubelda reguleeritud turul, kuid kes kauplevad mitmepoolsetes kauplemissüsteemides või ühisrahastamisplatvormide kaudu. Need soovitused peaksid andma ka vastuse küsimusele, kas selliseid ettevõtteid tuleks pidada avalikeks või eraettevõteteks ning millised järelevalvekokkulepped neile kehtivad.

5.1.6.

Komitee juhib tähelepanu artikli 25 lõike 2 sõnastusele, viidates „rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavale keelele”, ning täpsustab, et tegemist peaks olema ELi ühe ametliku keelega, mida aktsepteerib sihtriik.

5.1.7.

Investoritele suunatud teavet sisaldavasse artiklisse 7 prospekti kokkuvõtte kohta oleks kasulik hõlmata konkreetsed hoiatused investeerimisega seotud ohtude kohta.