15.1.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 13/169

Raportöör:

Jacek KRAWCZYK

1.1.

Kui Euroopa lennunduse väärtusvõrgustik tervikuna ei suuda globaliseerunud majanduses konkureerida, siis on kaalul ELi lennunduse konkurentsivõime. Seetõttu on äärmiselt oluline suurem koostalitlusvõime, parem ühenduvus, teiseste sõlmlennujaamade ja piirkondlike lennujaamade tõhusam kasutamine ning praeguste protsesside optimeerimine (1).

1.2.

Euroopa Komisjon on ELi lennunduse väärtusvõrgustiku jaoks välja töötanud mitu regulatiivset algatust. Ta vaatas läbi suunised lennujaamadele ja -ettevõtjatele antava riigiabi kohta, kehtestas lennujaamapaketi ja õigusaktid ühtse Euroopa taeva saavutamise edendamiseks. Kuid selleks, et tagada ELi lennundusvaldkonna õigusaktide täielik rakendamine liikmesriikides, on vaja teha täiendavat tööd.

1.3.

ELi lennundus on üliolulisel ristteel: ilma veenva ja ühtse strateegiata tekib oht, et kodanike ning kaubanduse ja turismi jaoks usaldusväärse ühenduvuse tagamisel satub see veelgi suurematesse raskustesse ning kaotab seetõttu oma majandusliku mõju ja kasvupotentsiaali. Selle vältimiseks ei ole siiski kõigil juhtudel vaja uusi õigusakte. Komitee nõuab komisjonilt rohkem tegusid, et tagada ELis praeguste eeskirjade rakendamine.

1.4.

Võttes arvesse lennundusmaastiku killustatust, väljaspool ELi asuvate sõlmlennujaamade konkurentsivõime kasvu, aeglast edasiliikumist ühtse Euroopa taeva rakendamisel ja suurenevat ohtu, et ühenduvus väiksemate ja/või äärepoolsete piirkondadega ei ole piisav, peaks komisjoni ELi lennundusstrateegia lähtuma veenvast visioonist, kuidas parimal viisil edendada Euroopa konkurentsivõimet ilma konkurentsi moonutamata ning sotsiaal- ja töösuhteid kahjustamata.

1.5.

Komitee on seisukohal, et komisjon peaks tegema kindlaks konkurentsivõime tõukejõud ja võtma oma strateegia aluseks majandusliku kasu, mida lennundus Euroopale annab, ning samuti Euroopa Liidule omased sotsiaalsed ja keskkonnaalased väärtused.

1.6.

Komitee nõuab, et komisjon tagaks selle, et ELi ja kolmandate riikide konkurentide suhtes kohaldatakse võrreldavaid rahvusvahelisi norme ja standardeid. See hõlmab ausa konkurentsi põhimõtete ja ILO põhikonventsioonide rahvusvahelise kohaldamise edendamist. Selleks võib osutuda vajalikuks sidusrühmade kaasamist rahvusvahelistesse läbirääkimistesse reguleerivate praeguste sätete läbivaatamine.

1.7.

Komitee arvates peab väljatöötatav lennundusstrateegia põhinema konstruktiivsel sotsiaaldialoogil. ELi tasandil tuleks ELi institutsioonide algatuste puhul, mis puudutavad kõnealust sektorit, konsulteerida tsiviillennunduse valdkondliku sotsiaaldialoogi komiteega. Riiklikul tasandil on olemas mitmeid eeskirju, mida tuleks rakendada, et tagada sotsiaalsed ja töötingimused ja ennetada mugavuslippude kasutamisest põhjustatud konkurentsimoonutusi. Kuigi Euroopa Liidu jurisdiktsioon on selles valdkonnas piiratud, peaks komisjon andma endast parima, et saada oma algatustele ELi ja liikmesriikide tasandi sotsiaalpartnerite tugev toetus.

1.8.

Komitee arvates on soovitav, et komisjon konsulteeriks komiteega lennundusstrateegia praegusel väljatöötamisel ja rakendamisel. Vajalike ressursside ja eksperditeadmiste kasutamiseks käivitab komitee eraldi projekti.

1.9.

Komitee kutsub kõiki lennunduse sidusrühmi üles võtma kohustuse rakendada ELi uut lennundusstrateegiat. Alles siis, kui Euroopa lennunduse väärtusvõrgustikus kaotatakse partikularism, võib ELi lennundus saada uut hoogu ja uuesti startida, et anda ELi arengusse taas tõhus majanduslik ja sotsiaalne panus. Euroopa Komisjoni tugev poliitiline juhtimine on vältimatu.

1.10.

Üksikasjalikumad soovitused on toodud käesoleva arvamuse punktis 3.

2.1.

Lennutranspordisüsteem toob kasu ka otsesest lennundussektorist väljaspool. Lisaks inimeste ja ettevõtete jaoks ühenduvuse ja liikuvuse tagamisele hõlmab see kaubandust ja turismi, investeeringute kaitsmist, töökohtade loomist ning tootlikkuse ja innovatsiooni tõhustamist, panustades seega ühiskonna heaolusse.

2.2.

2012. aastal andis Euroopa lennutranspordi sektor otseselt umbes 2,6 miljonit töökohta. Õhu teel sihtkohta saabunud turistide kulutused lisasid hinnanguliselt 4,7 miljonit töökohta ja SKPsse 279 miljardit USA dollarit.

2.3.

Lennunduse riist- ja tarkvara tootmine Euroopas vastab maailma kõrgeimatele innovaatilistele standarditele. Sama kehtib ka innovatsiooni kohta lennuliikluse korralduses ja protseduurides ning äritegevuse arendamisel ja juhtimisel.

2.4.

Võttes arvesse, et lennuliiklus on majanduskasvu võimaldav tegur, avaldab Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteem (SESAR), mis on ühtse Euroopa taeva tehnoloogiline osa, SKP-le 2020. aastani oodatavalt kombineeritud positiivset mõju 419 miljardi euro ulatuses ja hinnanguliselt 42 000 täiendava töökohaga.

2.5.

EL on Euroopa lennundusturu jaoks välja töötanud õigusraamistiku.

2.5.1.

Ühtne Euroopa taevas – seda projekti alustati 2004. aastal, ajakohastati 2008. aasta juunis SES II määrusega ja 2013. aastal SES II+ määrusega. Põhieesmärk on lennuliikluse korraldamise reform Euroopas, et tulla toime lennuliikluse pideva kasvu ja lennuliikluse toimingutega kõige ohutumal, kulu- ja lennutõhusamatel ja keskkonnasäästlikematel tingimustel. (Vaata EMSK arvamus TEN/504 (2) ja TEN/354) (3).

2.5.2.

Lennujaamapakett – 1. detsembril 2011 võttis Euroopa Komisjon vastu ulatusliku meetmete paketi eesmärgiga tegeleda läbilaskevõime nappusega Euroopa lennujaamades ja parandada reisijatele osutatavate teenuste kvaliteeti. Euroopa Parlament kiitis õigusakti ettepanekud heaks 2012. aasta detsembris. (Vt EMSK arvamus TEN/475) (4).

2.5.3.

Lennunduse lisamine ELi heitkogustega kauplemise süsteemi 2012. aastal. Euroopa Komisjon kehtestas kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemisel põhineva kava. Pärast Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni 2013. aasta assamblee mitterahuldavat tulemust võttis EL vastu heitkogustega kauplemise süsteemi muudetud versiooni, et kohaldada seda ajutiselt ELi-sisestele lendudele sõltuvalt Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni 2016. aasta assamblee tulemustest.

2.5.4.

Riigiabi eeskirjade läbivaatamine – võeti komisjonis vastu 2014. aasta veebruaris eesmärgiga ajakohastada ja moderniseerida varasemaid 1994. ja 2005. aasta määrusi. Praeguste suuniste peamistes punktides määratletakse uued kriteeriumid riigiabikõlblikele lennujaamadele, samuti starditoetuste saamiseks kõlblikele lennuettevõtjatele uute liinide avamiseks (VT EMSK arvamus CCMI/125) (5).

2.5.5.

Lennujaamade läbilaskevõime – komisjoni 2007. aasta Euroopa lennujaamade läbilaskevõime, tõhususe ja ohutuse tegevuskava alusel asutati viieks aastaks ühenduse lennujaamade läbilaskevõime seire keskus, mis täitis aastatel 2008–2013 kava rakendamises otsustavat osa. Lennujaamade läbilaskevõime seire keskus võimaldas sidusrühmadel anda komisjonile väärtuslikku tagasisidet, sh tutvustades parimaid tavasid ja pakkudes probleemidele poliitilisi lahendusi (Vt EMSK arvamus TEN/552) (6).

2.5.6.

Tarbijakaitse – 2013. aasta märtsis tegi Euroopa Komisjon teatavaks lennureisijate õigusi ajakohastavate meetmete paketi, milles keskenduti neljale põhivaldkonnale: hallide alade selgitamine, uued õigused, jõustamine, kaebuste esitamise kord ja sanktsioonide kohaldamine ning ebaproportsionaalne rahaline koormus.

2.5.7.

Need on ainult mõned meetmetest, algatustest ja projektidest, mida EL lennundusvaldkonnas ellu viib. Komisjon on hoogustanud ka koostööd selliste ELi ja Euroopa ametitega, nagu Euroopa Lennundusohutusamet (EASA) ja Eurocontrol, ning alustanud laiaulatuslikke tegevusi, mis on seotud ELi lennutranspordi rahvusvahelise mõõtmega.

2.6.

Komitee arvates vajab EL integreeritud lennundusstrateegiat.

2.6.1.

Poliitilisest aspektist peab ELi lennundusstrateegia seetõttu suurendama lennundussektori tõhusust Euroopas ja mõjujõudu rahvusvahelistel läbirääkimistel. See nõuab poliitilist tahet, visiooni ja julgust, et tasakaalustada suveräänsuse nõuded kompromissivajadusega.

2.6.2.

Majanduslikult peaks strateegia tooma kaasa lennunduse väärtusvõrgustiku paranemise, mis hoogustab majanduslikku heaolu ja majanduskasvu kogu Euroopas.

2.6.3.

Õiguslikust aspektist peaks strateegia tagama makrotasandil tugeva õigusraamistiku ja mikrotasandil kavandamisstabiilsuse ning kõiki sidusrühmi tuleks innustada panustama strateegia väljatöötamisse ja rakendamisse.

2.7.

Komitee on seisukohal, et ELi lennundussektor vajab tungivalt seesugust strateegiat, kuna Euroopa väärtusvõrgustik ei ole tõhus. Lennundus ei anna majanduskasvule kõiki võimalikke impulsse. Ent paljud kolmandate riikide valitsused kohandavad oma lennundussüsteeme vastavalt kasvu geopoliitilistele nihkele ja globaliseerunud majanduse nõuetele. Seda suundumust on võimalik peatada vaid siis, kui rakendatakse tugevat, turule suunatud strateegiat, mis põhineb Euroopa väärtustel.

2.7.1.

Euroopa sõlmlennujaamad ja lennuettevõtjad ei osale lennuliikluse kasvus sellisel viisil nagu nad saaksid seda teha siis, kui neil oleks soodsam õiguskeskkond. Õhuruumi tõhusa koordineerimise puudumine põhjustab ümbersõite ja ebavajalikult kõrget CO2 taset.

2.7.2.

Väga palju on sertifitseerimisprotsesse, mille tulemused võivad olla erinevad. See takistab innovatsiooni õitsengut ning heidutab Euroopa toodetesse investeerimast või Euroopas selliseid uusi tooteid kasutamast.

2.7.3.

Kuna ühine strateegia puudub, jäävad kasutamata võimalused kindlustada Euroopa lennuettevõtjate kasv väljaspool ELi ning ELi liikmesriigid jätkavad oma riiklike huvide järgimist vaatamata sellele, et ELi volitustega oleks võimalik saavutada kokkuvõttes suuremaid eeliseid kui kõigi liikmesriikide volituste summana.

2.7.4.

Pidades silmas globaliseerunud majandust ja liikluse kasvu geopoliitilist nihet Aasiasse, jätkub killustunud ELi mõju ja rahvusvahelise tähtsuse vähenemine. Euroopa standardid, kodanike, ettevõtjate ja liikmesriikide ühised väärtused kaotaksid oma atraktiivsuse rahvusvaheliste standarditena.

2.7.5.

Komitee kiidab heaks, et komisjon algatas avaliku konsultatsiooni lennunduspaketi üle, mille eesmärk on parandada ELi lennundussektori konkurentsivõimet. Ulatuslik rida vastuseid suurendab komisjoni lennunduspaketi ettepaneku usaldusväärsust ja mõju.

3.1.1.

ELi jätkusuutliku lennundusstrateegia põhisammas on ohutus. Kuigi lennundus üldiselt ja eeskätt Euroopa lennundus on kindlalt kõige ohutum transpordiviis, ei tohi loorberitele puhkama jääda.

3.1.2.

Äärmiselt oluline on täiendavalt tugevdada EASA rolli ja vahendeid keskse ohutusjuhtimise ja lennundustoodete sertifitseerimise ametina, samuti tunnustatud organisatsioonide järelevalvet liikmesriikide tasandil. Sellega seoses tuleks suurendada EASA suutlikkust koordineerida tegevust kõikide sidusrühmadega mitte ainult lennundusega seotud küsimustes, et parandada ohutusstandardeid näiteks ohutuseeskirjade läbivaatamise, koolituse tähtsuse rõhutamise, asjakohatu ülereguleerimise vältimise ja õiglase suhtumise edendamise kaudu.

3.1.3.

EASA professionaalsus ja eksperditeadmised on rahvusvaheliselt tunnustatud ja põhimõtteliselt on temast kujunenud USA lennundusameti FAA vastaspool. Nn mustade nimekirjade kasutamine eeskirju mittejärgivatest kolmandate riikide lennuettevõtjatest ja/või valitsustest on äärmiselt oluline mitte üksnes Euroopa lennuruumi ja reisijate ohutuse jaoks, vaid ka eeltingimusena kõrgeimate rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimisel. Lennundusstrateegia peaks tuginema neile saavutustele. Samuti peaks komisjon uuesti hindama ka tööstandardeid ja võimalikke sotsiaalse dumpingu riske (vt EMSK arvamus TEN/565) (7).

3.2.1.

Üks ELi lennundusstrateegia tugevust määrav tegur on selle võime tagada lennunduse jätkusuutlikkus.

3.2.2.

Avaliku ja erasektori sotsiaalpartnerid, sidusrühmad ja rahvusvahelised partnerid peavad saama toetuda usaldusväärsele ja kindlale ELi lennunduspoliitikale, mis põhineb sidusal ja tugeval strateegial. Seega hõlmab jätkusuutlikkus nii majanduslikke tegureid kui ka eri turuosalejate suutlikkust olla oma vastaval turul edukas. Kuid majanduslikku ja kommertsedu ei jätku kauaks, kui lennundusstrateegia ei ole ka keskkonnaalaselt ja sotsiaalselt jätkusuutlik.

3.2.3.

Jätkusuutlikkuse väljakutsetele vastamine ülemaailmses kontekstis, tunnustades samas vajadust vastata ELi konkreetsetele nõuetele, sätetele ja struktuuridele, on võimalik ainult terviklikku lähenemisviisi järgides ja siis kui ELi sidusrühmad koordineerivad oma tegevust vastavalt ühisele arusaamale strateegilisest eesmärgist.

3.2.4.

Euroopa ühtse lennundusturu loomine tekitas dünaamika, mis toob kiiresti kaasa turgude struktuurseid muutusi, nagu piiriülene omandamine, lennuettevõtjate osalised ühinemised, osaluste loomine ja strateegilised investeeringud lennujaamadesse ja lennuettevõtjatesse kolmandate riikide ettevõtjate poolt. See mõjutab ka ELi institutsioonide rolli. Sellest tulenevalt peaks komisjon vaatama läbi oma praegused juhtimismudelid ja koostama ettepanekud nende kohandamiseks vastavalt tegelikule institutsioonilisele ja turuolukorrale.

3.2.5.

Lennuliikluse korraldamise valdkonnas tuleks läbi vaadata kasutuselevõtu haldusasutuse ja võrgu haldusasutuse vaheline suhe. Tulemuslikkuse hindamise asutus peaks tegutsema selgelt komisjoni juhtimise all.

3.3.1.

Digiteerimine on peamine innovatsiooni, reisijate ootuste muutumise, droonide kasutamise kasvu ning tootekohanduse ja -innovatsiooni tegur. Oluline on, et komisjon käsitleks digiteerimise positiivset mõju lennundusstrateegia põhiprioriteedina selleks, edendada ja rakendada sidusat ja integreeritud transpordipoliitikat.

3.3.2.

Lennuettevõtjad ja lennujaamad on arendanud välja innovaatilised ärilised lähenemisviisid, et saada juurdepääs uutele sissetulekuallikatele, suurendada tegevuse tõhusust, turustada oma teenuseid ükshaaval ja uute pakettidena, piirata oma toodete tavakaubastumist ja pakkuda kohandatud teenuseid.

3.3.3.

ELi lennundusstrateegia peaks tuginema neile suundumustel, et tagada ELi juhtiv roll sel viisil laialdasemalt määratletud innovatsiooni valdkondades. Selleks et hoogustada konkurentsivõimet ja soodustada majanduskasvu, tuleks veelgi edendada SESARi kasutamist tehnoloogilise vahendina.

3.3.4.

Praegu on suurimad väljakutsed seotud droonidega, et leida tasakaal innovatsioonivajaduse ja selle piiramise vajaduse vahel. Droonide hoogne levik militaar-, kommerts- ja erakasutuses toob kaasa vajaduse mitmete nõuete järele, eriti seoses lennuliikluse ohutuse, turvalisuse ja privaatsusega ning nende kasutamise sertifitseerimist ja litsentseerimist reguleerivate õigusaktidega. Need on vaid mõned näited. Kui droonide arendamist ja kasutamist edendatakse asjakohasel viisil, võib Euroopa võtta juhtrolli (vt EMSK arvamus TEN/553).

3.3.5.

Euroopast tuleks kujundada biokütust kasutavate lennukite sõlmpunkt maailmas ning teadus- ja arendustegevus peaks edendama lennukite biokütuse kõrgetasemelist tootmist ELis.

—

Komisjoni 2015. aasta tööprogrammi kohaselt peaks olema prioriteet töökohtade loomine ELi majanduses, sealhulgas lennunduses. Nii olemasolevad kui ka vastloodud töökohad peaksid vastama parimatele Euroopa standarditele.

—

Euroopa lennundussektori edu sõltub selle töötajate oskustest ja kvalifikatsioonist. Seepärast tuleks võtta meetmeid, et suurendada sektori atraktiivsust ja vältida oskustööjõu lahkumist sektorist või mujal maailmas töö otsimist (nn ajude äravool).

—

Kui ELi institutsioonide algatused puudutavad kõnealust sektorit, tuleb konsulteerida tsiviillennunduse valdkondliku sotsiaaldialoogi komiteega, mis esindab nii sektori tööandjaid kui ka töötajaid. Sellega tagatakse sotsiaalpartnerite hääle kuuldavaks tegemine ja suurendatakse nende toetuse tõenäosust.

—

Kõigi ELi lennundusalase välispoliitika valdkonnas sõlmitavate lepingute eesmärk peaks olema tagada ILO põhimõtete arvestamine ning leida mõlemale poolele vastuvõetavad vahendid, et tagada neist kinnipidamine (vt EMSK arvamus TEN/500).

3.5.1.

ELi lennundusstrateegia edu saab mõõta sellega, mil määral innustatakse nii avaliku kui ka erasektori üksikuid sidusrühmi andma oma parimat. Mida suurem on lõhe praeguse olukorra ja optimaalselt kõrge töökvaliteedi vahel, seda väiksem on Euroopa lennunduse rahvusvaheline konkurentsivõime. See põhimõte kehtib õhuruumi korraldamise, lennujaamade ja lennuettevõtjate tõhususe ning sujuva institutsioonidevahelise koostöö kohta Euroopas.

3.5.2.

Võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajad toovad esile mitteoptimaalsed tulemuslikkuse tasemed, mis tulenevad riikide lähenemisviiside erinevustest, mis soodustavad Euroopa ühtse lennundusturu killustumist. Tuleb leida kompromiss legitiimsete õiguslike ja poliitiliste riiklike huvide ning sidusrühmade võime vahel saavutada optimaalselt kõrge töökvaliteet.

3.5.3.

„Me peame end asjaoludega kurssi viima.” Toimiv ja tõhus ühtne Euroopa taevas on Euroopa lennundussektori jätkusuutliku konkurentsivõime jaoks vältimatu eeltingimus. Lennujaamade läbilaskevõime probleemi lahendamine peab olema selle lahutamatu osa.

3.5.4.

ELi lennunduspoliitika ei saa olla piiratud ELi õhuruumiga, sest juba oma olemuse tõttu puudutab ELi lennundus kogu Euroopa geograafilist piirkonda . Seetõttu tuleks ELi mittekuuluvate Euroopa riikide valitsusi ja sidusrühmi käsitleda ELi loomulike partneritena, kellega – Euroopa Komisjoni juhtimisel – konsulteeritakse ja kes hõlmatakse terviklikku ELi lennunduspoliitikasse. Eurocontroli andmepanga jätkuv arendamine ja kogemused lennuliikluse voogude kesksel juhtimisel on suurepärane näide sildade ehitamisest ELi liikmesriikide ja teiste Euroopa riikide lennuliikluse juhtimisvahendite vahele.

3.5.5.

Ühekordse julgestuskontrolli põhimõtet, mis peaks rakenduma kogu ELis, tuleks kaaluda ka teiste riikide puhul. Standardite vastastikune tunnustamine peaks olema võimalik ka n-ö sarnase mõttelaadiga riikide vahel ning see omakorda annaks panuse tasakaalustatud ülemaailmsesse julgestusrežiimi, mille puhul kõik jõupingutused suunatakse reaalsele ohule (8).

3.6.1.

Lennundussektor on arenenud lennunduse väärtusvõrgustikuks, kus omavahel ühendatud ettevõtted loovad ühist väärtust. Ühtne lennundusturg on soodustanud väga tõhusate üleeuroopaliste lennuettevõtjate ja lennuettevõtjate kontsernide kasvu. Sarnaselt arenevad ka nišiettevõtjad. Jätkuva edu tagamiseks sõltuvad nii need nn järgmise põlvkonna lennuettevõtjad kui ka muud, erinevatel ärimudelitel põhinevad ettevõtjad kõik tõhusate ja turule suunatud tarnijate võrgustikust.

3.6.2.

Selline üksteisest sõltuvate lennuettevõtjate, lennujaamade, maapealse käitluse äriühingute, lennuliikluse juhtimise organisatsioonide jt võrgustik loob töökohti mitte üksnes sektoris, vaid ka nende piirkondade ja kogukondade jaoks, mida ta ühendab. Mida rohkem on ühendusi ja mida olulisemad on sellised ühendused piirkonna või kogukonna jaoks atraktiivsuse tõttu turismi ja äritegevuse sihtkohana, seda suurem on ühenduvuse väärtus majanduse jaoks.

3.6.3.

Tõhus lennundus edendab seega majanduskasvu. Edukas ELi lennundusstrateegia peaks seega püüdma suurendada majanduskasvu, vähendades sektori tegevust ELis mõjutavaid väliskulusid ja pakkudes lennundusele rahvusvahelisi kasvuvõimalusi.

3.7.1.

Lennundus on üks vähestest teenindussektoritest, mis ei konkureeri kohalikul, vaid ülemaailmsel tasandil. Seetõttu mõjutavad Euroopa konkurentsivõimet tootmiskulud, olemasolev poliitiline toetus ja rahalised vahendid, mida antakse kolmandate riikide lennuettevõtjatele, kuid mitte ELi lennuettevõtjatele.

3.7.2.

Euroopa Liidul on ülemaailmselt enneolematud tugevad küljed. Hoolimata oma sisemisest mitmekesisusest ja just seetõttu on EL võtnud kasutusele konfliktide lahendamise mehhanismid, riigiabi heakskiitmissüsteemid, sotsiaaldialoogistruktuurid ja julgestusstandardid, mis koos teiste standarditega moodustavad väärtuste kogumi, mida jagavad maailma ühe võimsaima, stabiilseima ja mõjukaima majanduspiirkonna 500 miljonit elanikku ja ettevõtted. Sellele turule pääs on kolmandate riikide ettevõtjate jaoks väga atraktiivne valikuvõimalus.

3.7.3.

ELi lennundusstrateegia tuleks rajada kõnealustele standarditele ning kooskõlastatud ja koordineeritud läbirääkimiste kaudu tuleks saada neile kolmandate riikide heakskiit. EL on juba sõlminud ELi ja USA vahelise toimiva lennunduslepingu, milles sisaldavate sätete kohaselt võivad mõlemad pooled arendada edasi konsensust kõnealuste standardite täiendamise, rakendamise ja isegi kolmandatele riikidele laiendamise osas. Ulatuslik ja terviklik lennunduspoliitika peaks seepärast püüdma kasutada olemasolevaid vahendeid, nagu ELi-USA ühiskomitee, et luua teiste sarnase mõtteviisiga riikidega üle maailma ühine arusaam sellest, et jätkusuutlik lennundus toetub põhiväärtuste austamisele. EL ja USA võiksid võtta juhtrolli ülemaailmsete standardite (sh SESAR/NextGen) kehtestamisel.

3.7.4.

Eeskätt välissuhete valdkonnas ei piisa sellest, kui kõik liikmesriigid ja kõik erasektori sidusrühmad kaasatakse läbirääkimiste kõigisse etappidesse. Siinkohal peaks esmatähtis olema tagada, et kuulatakse ja kaasatakse eelkõige neid sidusrühmi, kellel on asjaomaste turgude vastu piirkondlikud, ülemaailmsed või valdkondlikud erihuvid, et tagada jätkuv toetus integreeritud terviklikule lennunduspoliitikale. Lennundussektor saab edendada majanduskasvu vaid juhul, kui liikuvuse ja transpordi peadirektoraati toetavad täielikult ka teised direktoraadid, nagu regionaal- ja linnapoliitika, kaubanduse ja konkurentsi peadirektoraat.

3.7.5.

Globaliseerunud majanduses tuleks kindlasti hoolikalt läbi vaadata omandiõigust ja kontrolli käsitlevad sätted. Tulevikku suunatud ELi lennundusstrateegias tuleks kaaluda Euroopa Liidu ausa konkurentsi põhimõtete kodifitseerimist, et ergutada kolmandate riikide lennuettevõtjaid selliste standarditega nõustuma ja tagada nii aus konkurents liberaliseeritud turgudel. Paremaks mõistmiseks soovitab komitee komisjonil käsitleda omandiõigust ja kontrolli käsitlevate praeguste nõuete võimalikke muutmisvõimalusi eraldi. Ettepanekud peaksid põhinema täiendavatel uuringutel ja analüüsidel.