17.9.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 319/5

1.

Juhtum käsitleb peaaegu ülemaailmset kartelli vee- ja maa-aluste elektrikaablite turul ning hõlmab järgmisi ettevõtjaid: Nexans (2); Prysmian ja tema varasemad emaettevõtjad Pirelli ja Goldman Sachs (3); JPS ja tema ühisettevõtte emaettevõtjad Hitachi ja Sumitomo (4); Viscas ja tema ühisettevõtte emaettevõtjad Furukawa ja Fujikura (5); ABB (6); Brugg (7); Silec, tema praegune emaettevõtja General Cable ning tema eelkäija ja endine emaettevõtja Safran (8); EXSYM ja tema ühisettevõtte emaettevõtjad Showa ja Mitsubishi (9); LS Cable (10); Taihan (11) ja NKT (12) (edaspidi koos „otsuse adressaadid”).

2.

Uurimist alustati lähtuvalt trahvidest vabastamise taotlusest, mille ABB esitas 17. oktoobril 2008 leebema kohtlemise teatise (13) alusel. ABB sai tingimusliku kaitse trahvide eest 22. detsembril 2008. Komisjon korraldas 2009. aasta 28. jaanuarist3. veebruarini ootamatud kontrollkäigud Nexansi ja Prysmiani ruumides. 2. veebruaril 2009 ja 20. aprillil 2009 taotlesid kooskõlas leebema kohtlemise teatisega trahvide vähendamist vastavalt JPS (koos emaettevõtjate Sumitomo ja Hitachiga) ja Mitsubishi. 29. juunil 2011 teatas komisjon Mitsubishile, et on jõudnud esialgsele järeldusele, et Mitsubishi ei ole esitanud tõendeid, millel oleks juba komisjoni valduses olevate tõendite seisukohast oluline lisaväärtus.

3.

Prysmian ja Nexans esitasid üldkohtule nõuded komisjoni kontrolliotsuste tühistamiseks. 14. novembri 2012. aasta otsustega (14) leidis üldkohus, et enne kontrolliotsuste vastuvõtmist olid komisjonil mõistlikud põhjused üksnes vee- ja maa-aluste kõrgepinge elektrikaablite ja nendega seotud materjalide kontrollimise korraldamiseks. Seetõttu tühistas kohus Nexansi ja Prysmiani käsitlevad kontrolliotsused ulatuses, mil määral asjaomased otsused käsitlesid muid elektrikaableid kui vee- ja maa-alused kõrgepinge elektrikaablid ja nendega seotud materjalid. 15. märtsil 2013 kaebas Nexans edasi üldkohtu otsuse kohtuasjas T-135/09 (15). Käesoleva dokumendi koostamise ajal oli kaebus veel menetlemisel.

4.

30. juunil 2011 esitas komisjon vastuväited otsuse adressaatidele ja veel ühele poolele (edaspidi koos „vastuväidete adressaadid”).

5.

Komisjon väitis, et alates 18. veebruarist 1999 kuni 28. jaanuarini 2009 osalesid vastuväidete adressaadid kokkulepetes ja kooskõlastasid tegevust, et jagada vee- ja maa-aluste elektrikaablite projektide valdkonnas turge ja kliente ning hoida hindu konkurentsivõimelisest tasemest kõrgemal. Komisjoni esialgsete järelduste kohaselt leppisid Euroopa ja Aasia tootjad kokku, et ei konkureeri üksteise koduterritooriumidel, ning Euroopa tarnijad leppisid kokku territooriumide ja klientide jagamises EMP piires toimuvate projektide korral. Sellist käitumist peeti Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 mitmeosaliseks, üheks ja vältavaks rikkumiseks.

6.

2011. aasta juulis võimaldati vastuväidete adressaatidel tutvuda DVD (16) kujul toimikuga ning trahvidest vabastamise ja leebema kohtlemise taotlejate ühisavaldustega konkurentsi peadirektoraadi ruumides.

7.

Konkurentsi peadirektoraat käsitles täiendava juurdepääsu taotlusi, mille olid esitanud LS Cable, Goldman Sachs, Nexans ja nkt.

8.

Goldman Sachs esitas mulle kolm toimikule täiendava juurdepääsu taotlust, mille konkurentsi peadirektoraat oli tagasi lükanud. Taotlused käsitlesid osa Prysmiani vastusest komisjoni 20. oktoobril 2009 esitatud teabenõudele ja teatavaid sellele lisatud dokumente. Kaks taotlust kiitsin heaks täielikult ja ühe osaliselt. Ühe taotluse heakskiitmise tulemusena võtsin vastu otsuse 2011/695/EL artiklil 8 põhineva otsuse, millega nõudsin, et Goldman Sachsile avaldataks Prysmiani vastus ühele 20. oktoobri 2009. aasta teabenõudes esitatud küsimusele.

9.

2011. aasta oktoobris sain Nexansilt taotluse, milles paluti muu hulgas juurdepääsu dokumentidele, mille komisjon oli saanud Hispaania konkurentsikomisjonilt pärast viimase korraldatud kontrolli Hispaania elektrikaablite sektoris. Nexansil oli olemas Hispaania konkurentsikomisjoni otsus, millega teatati talle, et konfiskeeritud dokumendid on üle antud komisjonile. Nexans ei olnud selliseid dokumente komisjoni toimikus näinud ja väitis seega, et toimik ei olnud terviklik. Konkurentsi peadirektoraat lükkas Nexansi taotluse tagasi, väites, et Hispaania konkurentsikomisjonilt saadud dokumendid (edaspidi „Hispaania dokumendid”) ei kuulunud toimikusse, kuna need ei sisaldanud juhtumi AT.39610 uurimise seisukohast asjakohast teavet.

10.

Leidsin, et Hispaania dokumendid moodustavad osa komisjoni toimikust juhtumi AT.39610 kohta ja seega tuleb need teha vastuväidete adressaatidele kättesaadavaks. Toimikutele juurdepääsu käsitleva teatise (17) punktis 8 on sätestatud, et komisjoni toimik sisaldab kõiki dokumente, „mis on saadud, koostatud ja/või kogutud konkurentsi peadirektoraadi poolt uurimise käigus”. Komisjon oli saanud Hispaania dokumendid lähtuvalt Hispaania konkurentsikomisjonile määruse (EÜ) nr 1/2003 (18) artikli 12 alusel esitatud taotlusest juhtumi AT.39610 uurimise raames.

11.

Konkurentsi peadirektoraat otsustas anda asjaomased dokumendid nende kogust silmas pidades kõigepealt muutmata kujul vastuväidete adressaatide välistele advokaatidele, et advokaadid saaksid valida välja oma klientide kaitseks asjakohased tõendid. Seejärel avaldati valitud dokumentide mittekonfidentsiaalsed versioonid vastuväidete adressaatidele. Üksnes väliseid advokaate hõlmav menetlus kestis 2011. aasta novembrist 2012. aasta jaanuarini ja selle tulemusena valiti välja üle 1 300 dokumendi. 2012. aasta veebruaris said vastuväidete adressaadid valitud dokumentide mittekonfidentsiaalsed versioonid ja esitasid nende alusel 2012. aasta veebruarist aprillini kirjalikud märkused.

12.

Mõni vastuväidete adressaat taotles Hispaania dokumentidele täiendavat juurdepääsu. Konkurentsi peadirektoraat kiitis neist heaks peaaegu kõik. Mina sain ühe taotluse Prysmianilt, mille kiitsin heaks osaliselt.

13.

2012. aasta juulis paluti välistel advokaatidel, kellele oli antud juurdepääs Hispaania dokumentide muutmata versioonile, kas hävitada dokumendid ja nende koopiad või transkribeeringud või tagastada need konkurentsi peadirektoraadile. Lisaks teatati advokaatidele, et dokumendid jäävad komisjoni toimikusse ja nad saavad taotleda hiljem täiendavat juurdepääsu, kui leiavad, et see on õigustatud nende klientide kaitseõiguse rakendamiseks.

14.

Taotluse alusel võimaldas konkurentsi peadirektoraat emaettevõtja vastutusega seoses teatavatele emaettevõtjatele, tütarettevõtjatele ja ühisettevõttesse kuulunud ettevõtjatele juurdepääsu üksteise vastustele vastuväidete kohta (Prysmian ja Pirelli, Prysmian ja Goldman Sachs, Mitsubishi ja Showa/EXSYM) (19). Lisaks anti neile võimalus esitada kirjalikke märkusi.

15.

Sellega seoses sain taotluse Goldman Sachsilt, kes soovis saada juurdepääsu vastuväidetele esitatud Prysmiani vastuse kolmele lisale, mis sisaldasid Prysmiani juhatuse koosolekute protokolle. Pärast lisade sisu läbivaatamist leidsin, et kaks lisa sisaldavad lõike, mis võivad Goldman Sachsi süüst vabastada. Võimalike süüst vabastavate lõikude õige kontekstipõhise tõlgendamise tagamiseks otsustasin, et Goldman Sachsile tuleb avaldada kahe lisa täissisu, lubades sellega ka komisjonil neid oma otsuses vajaduse korral kasutada. Sellises olukorras võtsin lähtuvalt Prysmiani esitatud vastuväidetest vastu otsuse 2011/695/EL artiklil 8 põhineva otsuse, milles nõudsin dokumentide avalikustamist Goldman Sachsile.

16.

Lisaks sain taotlused Nexansilt ja nkt-lt vastuväidetele teiste adressaatide esitatud vastustes sisalduvate süüst vabastavate tõendite avalikustamiseks. Pärast küsimuse arutamist konkurentsi peadirektoraadiga avalikustas konkurentsi peadirektoraat 2012. aasta 16. mail ja 1. juunil ABB, JPS/Sumitomo/Hitachi, LS Cable’i, EXSYMi ja Viscasi esitatud vastustes sisalduvad võimalikud süüst vabastavad tõendid asjaomastele vastuväidete adressaatidele. Lisaks teavitas konkurentsi peadirektoraat 1. juuni 2012. aasta kirjas vastuväidete adressaate teatavatest vastuväidetes sisalduvatest faktilistest ebatäpsustest, mis vastuste uurimise käigus avastati, vältides seega vajadust võimaldada juurdepääsu vastuste nendele lõikudele, milles oli osutatud nimetatud ebatäpsustele. Vastuväidete adressaatidele anti võimalus esitada kas suulised märkused ärakuulamisel või kirjalikud märkused pärast ärakuulamist.

17.

Komisjon määras vastuväidetele vastamise tähtajaks kümme nädalat, lõpptähtpäevaga 2011. aasta septembris. Peaaegu kõik vastuväidete adressaadid taotlesid tähtaja pikendamist. Kooskõlas tol ajal jõus olnud otsuse 2001/462/EÜ (20) artikliga 10 käsitlesin neid taotlusi vahetult.

18.

Andsin kolm nädalat ajapikendust, arvestades suveperioodi mõju vastuväidete kohta vastuste koostamisele. On kombeks anda lisaaega, kui vastuväidetele vastamise periood jääb täielikult või osaliselt augustisse (21).

19.

Andsin täiendava ühenädalase ajapikenduse teatavatele Aasias asuvatele vastuväidete adressaatidele, arvestades et oma kaitse ettevalmistamiseks pidid nad põhidokumendid tõlkima ja kaasama väliste advokaatidega suhtlemiseks tõlgid. Muud ajapikenduse andmise põhjused olid järgmised: anda vastuväidete adressaadile võimalus taastada ja uurida varasemaid andmeid pärast IT-süsteemi väljavahetamist; võimaldada vastuväidete adressaadil tulla toime varem juhtumi eest vastutanud ettevõttesisese nõuniku lahkumisega; võtta arvesse viivitusi, mida põhjustas teatavatele vastuväidete adressaatidele toimiku DVD tehniline väljavahetamine (22).

20.

Minu otsuste tulemusena jäid vastuväidetele vastamise tähtpäevad ajavahemikku alates 2011. aasta septembri lõpust 2011. aasta novembri keskpaigani.

21.

Nagu eespool mainitud (23), anti vastuväidete adressaatidele 2012. aasta veebruaris ja märtsis võimalus esitada kirjalikke lisamärkusi, et täiendada või muuta oma esialgseid vastuseid vastuväidetele lähtuvalt Hispaania dokumentidega tutvumisest.

22.

Teatavad vastuväidete adressaadid palusid vastuväidetele vastamise tähtaja pikendamist kuni Hispaania dokumentide uurimise lõpuni (24). Lükkasin need taotlused tagasi mitmel põhjusel. Esiteks oli taotluste esitamise ajal osa adressaate juba vastused vastuväidetele esitanud; ajapikenduse andmine neile adressaatidele, kes ei olnud veel oma vastuseid esitanud, oleks tekitanud ebavõrdse kohtlemise võimaluse. Teiseks oli Nexans juhtinud mu tähelepanu Hispaania dokumentidega seotud küsimusele vastuväidete esitamise perioodi lõppjärgus (25). Kolmandaks oli kaitseõigus täielikult tagatud, kuna pärast Hispaania dokumentidele juurdepääsu saamist oli vastuväidete adressaatidel võimalik esitada lisamärkusi, sealhulgas muuta oma esialgset vastust vastuväidetele (26). Neljandaks oli sellise lähenemisviisi eeliseks toimikule täiendava juurdepääsu lubamisest tekkivate menetluslike viivituste piiramine, kuna nii võimaldati juhtumiga tegeleval töörühmal alustada varem vastuväidetele esitatud vastuste läbivaatamisega. Lisaks ei oleks Hispaania dokumendid adressaatide kaitset tõenäoliselt oluliselt muutnud; õigupoolest olid kõik saadud lisamärkused kooskõlas väidetega, mis adressaadid olid esitanud vastuväidete kohta antud esialgsetes vastustes. Lisaks oleks Hispaania dokumentidele juurdepääsu korraldamine asjaomaste dokumentide suurt kogust silmas pidades võtnud omajagu aega.

23.

Šveitsi saksakeelses kantonis Aargaus asuv ettevõte Brugg küsis, kas ta võib vastata vastuväidetele saksa keeles, kuigi vastuväited olid inglise keeles. Konkurentsi peadirektoraat kiitis Bruggi taotluse heaks. Sellega seoses märkisin, et konkurentsi peadirektoraadi menetluste käsiraamatus on sätestatud, et väljaspool EMPd asuvate ettevõtete poole tuleks pöörduda eelistatavalt neile mõistetavas ELi keeles ning et erilist tähelepanu tuleks pöörata otsustest teatamisel Šveitsi ettevõtjatele, kuna kasutada võib üht kolmest keelest, sõltuvalt kantonist, kus ettevõtja asub (27). Seda konkreetset märkust menetluste käsiraamatus silmas pidades juhtisin konkurentsi peadirektoraadi tähelepanu asjaolule, et tulevased otsused tuleks esitada Bruggile saksa keeles.

24.

Suuline ärakuulamine kestis kuus päeva alates 2012. aasta 11. juunist kuni 18. juunini. Osalesid vastuväidete kõik adressaadid, v.a Furukawa (28).

25.

Pärast suulist ärakuulamist korraldas konkurentsi peadirektoraat täiendava faktide selgitamise emaettevõtjate vastutuse küsimuses. Sellega seoses esitas ta teabenõuded järgmistele ettevõtjatele: Prysmian ja Goldman Sachs; Fujikura, Furukawa ja Viscas; Mitsubishi, Showa ja EXSYM. Iga ettevõtjate rühma puhul võimaldas konkurentsi peadirektoraat pooltele juurdepääsu üksteise vastustele seoses teabenõuetega ning neile anti võimalus esitada kirjalikke märkusi. Sellest tulenevalt võimaldas konkurentsi peadirektoraat Goldman Sachsil tutvuda ka Prysmiani kirjalike avaldustega ja esitada nende kohta lisamärkusi.

26.

2013. aasta mais esitas Nexans kordustaotluse juurdepääsuks vastuväidete kohta teiste poolte esitatud vastustes sisalduvatele võimalikele süüst vabastavatele tõenditele (29). Pärast konkurentsi peadirektoraadi keeldumist pöördus Nexans selles küsimuses minu poole. Minu sekkumise korral võimaldas konkurentsi peadirektoraat Nexansile juurdepääsu vastuväidete kohta teise adressaadi esitatud vastuse lisa mittekonfidentsiaalsele versioonile. Lisa sisaldas asjaomase ettevõtja töötaja vande all esitatud avaldust, milles osutati suhetele Nexansiga. Pärast sellise juurdepääsu võimaldamist teatasin Nexansile, et mul ei ole andmeid selle kohta, et teistes vastuväidetele esitatud vastustes on veel teavet, mis tuleks talle kooskõlas asjakohase kohtupraktikaga avalikustada (30).

27.

2013. aasta mais võimaldas konkurentsi peadirektoraat Goldman Sachsil tutvuda ka lisamärkustega, mille Prysmian esitas 2012. aasta märtsis pärast Hispaania dokumentidega tutvumist (31).

28.

2013. aasta septembris saatis konkurentsi peadirektoraat Fujikurale, Furukawale, Goldman Sachsile, Mitsubishile ja Showale asjaolusid käsitleva kirja, teavitades neid teabest ja tõenditest, millele kavatseb emaettevõtjate vastutust käsitleva otsuse tegemisel toetuda, ning andis neile kaks nädalat kirjalike märkuste esitamiseks.

29.

Pärast konkurentsi peadirektoraadilt kolmepäevase ajapikenduse saamist küsis Mitsubishi minult üheksapäevast täiendavat lisaaega. Otsustasin pikendada tähtaega kahe päeva võrra, et võtta arvesse seda, et asjaolusid käsitlevale kirjale vastamise tähtaja sisse jäi kuupäev, mil pidi toimuma Mitsubishi ja komisjoni kokkulepitud koosolek olukorra arutamiseks.

30.

Vastuses asjaolusid käsitlevale kirjale väitis Mitsubishi, et sellele vastamiseks antud aeg, võtmata arvesse antud pikendusi, ei olnud kaitseõiguse tõhusaks rakendamiseks piisav. Olles vaadanud läbi Mitsubishi vastuse, ei leia ma midagi, mis osutaks sellele, et Mitsubishil ei olnud võimalik kasutada tõhusalt oma kaitseõigust. Vastupidi, Mitsubishi vastus asjaolusid käsitlevale kirjale tundub sisaldavat kirjale lisatud tõendite üksikasjalikku analüüsi.

31.

Vastuses asjaolusid käsitlevale kirjale väitis Goldman Sachs, et tema kaitseõigust oli rikutud, kuna komisjon võimaldas tal tutvuda Prysmiani 2012. aasta märtsi lisamärkustega Hispaania dokumentide kohta alles pärast suulist ärakuulamist, st 2013. aasta mais (32). Ma ei leia, et Goldman Sachs ei saanud tõhusalt kasutada oma õigust ärakuulamisele, kuna Prysmiani 2012. aasta märtsi märkustega saadi tutvuda alles pärast suulist ärakuulamist. Goldman Sachsil oli menetluse käigus piisavalt võimalusi esitada Prysmiani avalduste kohta kirjalikke märkusi. Eelkõige esitas Goldman Sachs kirjalikud märkused pärast suulist ärakuulamist 2013. aasta juunis ja septembris.

32.

Pärast vastuväidete adressaatide kirjalikku ja suulist ärakuulamist otsustas komisjon loobuda ühe osalise vastu esitatud süüdistustest (33). Kolme vastuväidete adressaadi puhul vähendas komisjon rikkumise kestust vastavalt ligikaudu 1 aasta ja 9 kuud, 1 aasta ja 10 kuud ja 2 aastat.

33.

Kooskõlas otsuse 2011/695/EL artikliga 16 olen uurinud, kas otsuse eelnõus on käsitletud üksnes neid vastuväiteid, mille suhtes on pooltele antud võimalus esitada oma seisukohad, ning olen jõudnud positiivsele järeldusele.

34.

Kokkuvõttes järeldan, et kõnealuse juhtumi puhul oli kõigi osaliste menetlusõiguste tõhus kasutamine tagatud.