21.1.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 19/1

1.

tervitab asjaolu, et komisjoni uus koosseis on asetanud majanduskasvu ja töökohtadesse investeerimise oma tegevuskava keskmesse, ja rõhutab Regioonide Komitee valmisolekut teha koostööd Euroopa Liidu institutsioonidega, iseäranis Euroopa Komisjoni ja Euroopa Investeerimispangaga, et tagada vajalik poliitiline vastutus selle kava õnnestumise eest, milles suurendatud investeeringud on kombineeritud struktuurireformidega;

2.

tervitab asjaolu, et kavandatud investeerimiskavas tunnustatakse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli majanduskasvu ja töökohtade loomise edendamisele suunatud investeeringutes, arvestades, et riigi tasandist madalama tasandi valitsused viisid 2013. aastal ellu umbes 55 % kõigist EL 28 avaliku sektori investeeringutest (1);

3.

tervitab asjaolu, et Euroopa Komisjon tunnistas praegust märkimisväärset alarahastamist: investeeringute praegune määr on 230–370 miljardit eurot alla keskmise aastas;

4.

toonitab, et investeerimiskava peaks olema ELi sellise ulatuslikuma investeerimiskava alguseks, mis oleks tihedas seoses strateegia „Euroopa 2020” läbivaatamisega ja seotud regulatiivse koormuse kõrvaldamisega;

5.

soovitab kasutada makromajandusliku järelevalve kriteeriumina konkreetse liikmesriigi investeerimismäära;

6.

toonitab, et avaliku sektori investeeringud peavad olema vastavuses valitsemissektori võla jätkusuutlikkusega. Komitee rõhutab, et kvaliteetsed avaliku sektori investeeringud on erainvesteeringute stiimul ja sageli ka eeltingimus, samuti seda, et nende taaskäivitamise eesmärk peab olema luua soodsat mõju, mis viiks riigivõla osakaalu vähenemiseni SKPst;

7.

kutsub liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi üles vastama positiivselt üleskutsele osaleda vabatahtlikult Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondis;

8.

toetab komisjoni ettepanekut vabastada avaliku sektori investeeringud, millega toetatakse Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi raames rahastatavaid projekte, eelarvepuudujäägi arvutamisest vastavalt stabiilsuse ja kasvu paktile;

9.

on seisukohal, et kõnealune vabastus on kooskõlas Regioonide Komitee nõudmisega, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide riiklik kaasrahastamine jäetaks stabiilsuse ja kasvu pakti eelarvepuudujäägi arvutamisest välja, ning palub Euroopa Komisjonil seepärast hinnata selle nõudmise teostatavust;

10.

toetab komisjoni hinnangut, et piirkondlikke omavalitsusi rahaliselt ja projektipõhiselt kaasamata ei saavuta investeerimiskava asjakohast võimendavat mõju reaalmajandusele;

11.

kahtleb, kas kavandatud finantsvõimenduse määra 1:15 on võimalik saavutada kogu ELis, võttes arvesse, et mõnes vähem arenenud piirkonnas ei ole tugevat erasektorit, mis võiks kindlustada projektide täiendava rahastamise;

12.

tervitab komisjoni teadaannet, et uus Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond luuakse täienduseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele. Komitee toonitab, et tuleb vältida Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide igasugust kattumist ning soovib selgitust nende investeerimisfondide vajaliku vastastikuse täiendavuse kohta, kaasa arvatud finantsvahendite kasutamine;

13.

nõuab juurdepääsu võimaldamist väikesemahuliste projektide jaoks, millega antakse panus töökohtade loomisse kohalikul tasandil, ning rõhutab vajadust linna- ja maapiirkondade tasakaalustatud investeerimiskava järele;

14.

rõhutab, et sellel paketil ei tohi olla mingit negatiivset mõju praeguste programmide COSME ja „Horisont 2020” raames käivitatud või kavandatud projektidele;

15.

on seisukohal, et kapitalisüstid ei tohiks keskenduda ainult kvantitatiivsele võimendamisele üldiselt, vaid ka kvaliteeti investeerimisele sellistes valdkondades nagu haridus, koolitus, teadusuuringud, transport, taristu, tervishoid, energiatõhusus, säästev areng, mis suurendavad majanduskasvu potentsiaali;

16.

väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle teha koostööd kõigi avaliku ja erasektori sidusrühmadega piirkondlikul tasandil, et lihtsustada oluliste investeerimisprojektide elluviimist ja tagada sidusrühmade juurdepääs asjakohastele rahastamisallikatele. Komitee rõhutab, et avaliku ja erasektori partnerlused võivad olla konkurentsivõimelised, kuid vajavad selgelt määratletud valdkondi ja kokkulepitud eesmärke. Komitee kutsub komisjoni üles nõudma liikmesriikidelt läbipaistvust projektide valikul, kaasates kõnealusesse protsessi ka kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused;

17.

rõhutab, et investeerimispaketi rakendamisel on vaja riiklike ja piirkondlike arengupankade tugevamat osalust;

18.

soovitab arvestada kavandatud investeerimisprojektide hindamisel riiklikke investeeringuid käsitlevaid OECD põhimõtteid;

19.

toetab ideed luua investeerimisalase nõustamise keskne kontaktpunkt („Hub”), mille abil tagada üleeuroopaliste prioriteetide seadmine. Komitee toonitab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suutlikkust luua ühendus projektide edendajate, investorite ja riiklike haldusasutuste vahel, et lihtsustada olulisi investeerimisprojekte ja tagada õigete projektide juurdepääs asjakohastele rahastamisallikatele;

20.

tervitab investeerimiskava algatust toetada VKEde riski rahastamist. Ent kuna VKEd on teadaolevalt majandusliku ja finantsilise ebastabiilsuse tingimustes kõige haavatavamad ettevõtted, peaks toetuse tagama täielikult Euroopa Investeerimispank ja mitte turuhinna alusel. Komitee rõhutab, et ka väikestel ja mikroettevõtjatel peab olema juurdepääs riski rahastamiseks antavale toetusele, ning väljendab muret selle pärast, et keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtete laia määratluse tõttu võivad toetusest kasu saada peamiselt suuremad keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtted;

21.

toetab algatust korraldada piirkondlikul tasandil „Euroopasse investeerimise” seminare ning kinnitab oma valmisolekut anda oma eksperditeadmiste näol panus nende edusse;

22.

toonitab, et ulatuslikumate erainvesteeringute suurim takistus on sageli kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suutlikkus ja võime määrata kindlaks ja valmistada ette sobivaid projekte. Komitee märgib, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võivad kava rakendamisetapis silmitsi seista täiendava finantsilise halduskoormusega. Komitee rõhutab, kuivõrd oluline on teha õiguslike ja muude takistuste kindlakstegemisel koostööd kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, arvestades, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused rakendavad ligikaudu 70 % ELi otsustest;

23.

rõhutab seepärast vajadust sihipärasema tehnilise abi järele, toetamaks riigi tasandist madalama tasandi avalike haldusasutuste haldussuutlikkust, et tulla tõhusalt toime investeerimiskliima parandamisele suunatud struktuurireformidega;

24.

kutsub üles kasutama lihtsustatud menetlusi, mis võimaldavad projektide õigeaegset kinnitamist, et vältida mis tahes hilinemisi investeerimiskava rakendamisel;

25.

jagab seisukohta, et riigihankeid, sealhulgas innovaatilisi partnerlusi käsitlevate ELi eeskirjade tõhus ja õigeaegne riiklikesse õigusaktidesse ülevõtmine ja e-riigihanke vahendite edendamine aitavad parandada investeerimistingimusi. Siinkohal rõhutab komitee, et paljudel hankijatel puuduvad praegu vahendid elektrooniliste arvete töötlemiseks ning seega peaksid mitmed liikmesriigid suunama meetmeid asjakohaste IT-süsteemide väljatöötamisele ja lahenduste leidmisele praeguse lõhe kaotamiseks;

26.

võtab endale kohustuse anda panus investeerimiskava rakendamise määruse eelnõusse, mille komisjon kavatseb vastu võtta 2015. aasta jaanuaris;

27.

teeb komitee presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Komisjonile ja Euroopa Ülemkogu eesistujale.