23.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 463/4

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldused kultuurivaldkonna töökava (2015–2018) kohta

(2014/C 463/02)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU JA NÕUKOGUS KOKKU TULNUD LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,

I.   SISSEJUHATUS

TULETADES MEELDE Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 167 Euroopa Liidule kultuurivaldkonnas seatud eesmärke;

TULETADES MEELDE nõukogu 16. novembri 2007. aasta resolutsiooni Euroopa kultuurivaldkonna töökava (1) ja selle strateegiliste eesmärkide kohta, milleks on kultuurilise mitmekesisuse ja kultuuridevahelise dialoogi edendamine, kultuuri kui loovuse allika edendamine ning kultuuri kui liidu rahvusvaheliste suhete olulise mõjuri edendamine;

TULETADES MEELDE määrust (EL) nr 1295/2013, millega luuakse programm „Loov Euroopa” (2014–2020) (2), ning eelkõige selle üldisi eesmärke arendada Euroopa kultuurilist ja keelelist mitmekesisust, edendada Euroopa kultuuripärandit ning tugevdada Euroopa kultuuri- ja loomesektori konkurentsivõimet, pidades silmas aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu edendamist;

TULETADES MEELDE kultuuri- ja loomesektori olulist panust majanduslikku, sotsiaalsesse ja piirkondlikku arengusse, nende sektorite tähtsust aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” jaoks ning asjaolu, et kultuuriministrite arutelu nõukogu 25. novembri 2014. aasta istungil annab panuse nõukogu tegevusse 2015. aastaks kavandatud strateegia vahehindamise raames;

VÕTTES TEADMISEKS nõukogu kultuurivaldkonna töökava (2011–2014) (3) raames tehtud töö ning nõukogus kokku tulnud liikmesriikide lõpphindamise tulemused (4), mis on aluseks komisjoni lõpparuandele aastaid 2011–2014 hõlmava kultuurivaldkonna töökava rakendamise tulemuste ja asjakohasuse kohta (5);

VÕTTES ARVESSE nõukogu 26. novembri 2012. aasta järeldusi kultuurivaldkonna juhtimise kohta (6) ning eelkõige nendes toodud üleskutset jagada regulaarselt ja varakult teavet ELi poliitikate ja meetmete kohta muudes poliitikavaldkondades, millel on otsene või kaudne mõju kultuuriküsimustele ja -poliitikatele;

LEPIVAD KOKKU:

—

töötada neljaks aastaks välja kultuurivaldkonna töökava (2015–2018), võttes nõuetekohaselt arvesse subsidiaarsuse põhimõtet ning võimaldades vahehindamise läbiviimist;

—

keskendada kultuurivaldkonnas tegevus nimetatud töökavas loetletud prioriteetsetele teemadele, põhiteemadele, tulemustele ja töömeetoditele;

—

võtta vastu töökava prioriteedid I lisas toodud kujul;

—

luua I ja II lisas määratletud prioriteetide, põhimõtete ja volituste alusel liikmesriikide nimetatud ekspertidest koosnevad töörühmad ning jälgida nende tööd;

LEIAVAD, et neljaks aastaks kehtestatava töökava aluseks peaksid olema järgmised juhtpõhimõtted:

a)

tugineda eelmise kultuurivaldkonna töökava (2011–2014) saavutustele, lisades sellele strateegilisema mõõtme, et tugevdada seost töökava ning nõukogu ja selle roteeruvate eesistujariikide töö vahel;

b)

keskenduda selge ELi lisaväärtusega teemadele;

c)

võtta arvesse kultuuri- ja kunstivaldkonna olemuslikku väärtust, et suurendada kultuurilist mitmekesisust;

d)

tagada kultuuri- ja loomesektorite tipptase, innovatsioon ja konkurentsivõime, edendades kunsti- ja loomeinimeste ning kultuuritöötajate tööd ning tunnistades asjaomaste sektorite panust aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamiseks, pöörates erilist tähelepanu digitaalsest üleminekust tingitud väljakutsetele;

e)

integreerida kultuur vajaduse korral muudesse poliitikavaldkondadesse, kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 167 lõikega 4;

f)

julgustada sektoriülest koostööd;

g)

tagada sünergia programmiga „Loov Euroopa”;

h)

töötada tõenditel põhineva poliitikakujundamise suunas;

II.   PRIORITEEDID JA TÖÖMEETODID

—

LEPIVAD KOKKU I lisas toodud prioriteetide saavutamises:

A.

kättesaadav ja kaasav kultuur;

B.

kultuuripärand;

C.

kultuuri- ja loomesektorid: loomemajandus ja innovatsioon;

D.

kultuurilise mitmekesisuse edendamine, kultuur ELis, välissuhted ja liikuvus;

—

LEPIVAD KOKKU, et usaldusväärne, võrreldav ja ajakohastatud kultuuristatistika on hea kultuuripoliitika kujundamise aluseks ning seetõttu on statistika käesolevas töökavas sektoriülene prioriteet; OOTAVAD seetõttu Eurostati egiidi all läbiviidavat tööd, et tagada kultuuristatistika korrapärane koostamine ja levitamine, võttes ühtlasi arvesse ESS-neti kultuuriaruandes toodud soovitusi;

—

LEPIVAD KOKKU, et koostöös Euroopa välisteenistuse ja komisjoniga tehakse kokkuvõte kultuurivaldkonnas ELi välissuhete raames tehtud tööst ja vajadusest selles valdkonnas tööd jätkata;

—

LEPIVAD KOKKU, et sõltuvalt eesmärgist ja teemast kasutatakse erinevaid töömeetodeid:

i.

avatud koordinatsiooni meetod, mis peaks jääma peamiseks liikmesriikidevahelise koostöö meetodiks;

ii.

kultuuriministeeriumite ametnike mitteametlikud kohtumised, sealhulgas kohtumised teiste ministeeriumite ametnikega;

iii.

komisjoni poolt kokku kutsutud vajaduspõhised eksperdirühmad või temaatilised seminarid, et vaadata täiendavalt läbi töökava teemadega seotud küsimused ja koostoime muude töökava vahenditega;

iv.

komisjoni korraldatud kokkuvõtte tegemise koosolekud poliitikavaldkondades, millega tegeleti ulatuslikult varasemate kultuuritöökavade raames;

v.

konverentsid, uuringud ja vastastikuse õppimise algatused;

III.   MEETMED

KUTSUVAD LIIKMESRIIKE ÜLES:

—

võtma subsidiaarsuse põhimõtet austades arvesse käesoleva töökava abil saavutatud tulemusi siseriikliku tasandi poliitika väljatöötamisel;

—

levitama teavet töökava tulemuste kohta huvitatud sidusrühmadele kõikidel tasanditel;

KUTSUVAD NÕUKOGU EESISTUJARIIKE ÜLES:

—

võtma eesistujariikide kolmiku kontekstis 18 kuu tööprogrammi koostamisel töökava prioriteete arvesse;

—

teavitama nõukogu kultuurivaldkonnaga tegelevat ettevalmistavat organit teiste nõukogu ettevalmistavate organite tehtavast tööst, millel on otsene või kaudne mõju kultuuriküsimustele ja -poliitikale (7);

—

kutsuma vajaduse korral kokku mitteametlikud koosolekud (sealhulgas ühist ja sektoriülest laadi), et töökava raames saadud tulemusi arutada, neid kasutusele võtta ning nende kohta teavet levitada;

—

kaaluma komisjoni koostatud, liikmesriikide vabatahtlikele panustele tugineva lõpparuande põhjal, kas teha ettepanek uue töökava kohta;

KUTSUVAD KOMISJONI ÜLES:

—

toetama käesolevates järeldustes esitatud raamistikus koostööd tegevaid liikmesriike ja teisi asjaomaseid sidusrühmi, eelkõige:

a)

toetades liikmesriikide, ekspertide ja muude sidusrühmade võimalikult ulatuslikku osalemist I lisas osutatud tööstruktuurides;

b)

täiendades avatud koordinatsiooni meetodi eksperdirühmade tööd uuringute ning vastastikuse õppimise abil;

—

levitama teavet töökava tulemuste kohta nii paljudes keeltes kui vajalik, sealhulgas digitaalsete vahendite, nt komisjoni veebilehe kaudu;

—

andma võimalikult varajases etapis oma asjakohastest algatustest aru nõukogu pädevale kultuurivaldkonnas tegutsevale ettevalmistavale organile, pidades eelkõige silmas ettepanekuid, mille puhul on mõjuhinnangus juhitud tähelepanu otsesele või kaudsele mõjule kultuuriküsimustele (8);

—

tagama kultuurivaldkonnas vastastikuse teabevahetuse avatud koordinatsiooni meetodi eksperdirühmade ning nende ja seonduvates sektorites töötavate avatud koordinatsiooni meetodi rühmade vahel;

—

teavitama nõukogu kultuurivaldkonnas tegutsevat ettevalmistavat organit regulaarselt kultuuristatistika valdkonnas tehtava töö edenemisest;

—

konsulteerima regulaarselt Euroopa tasandi sidusrühmadega, sealhulgas kodanikuühiskonnaga, töökava osas tehtud edusammude küsimuses, et tagada meetmete asjakohasus ja nähtavus, ning teavitama nimetatud sidusrühmi neist edusammudest, sealhulgas Euroopa kultuurifoorumi kaudu;

—

võtma enne 2018. aasta esimest poolt vastu lõpparuande töökava rakendamise tulemuste ja asjakohasuse kohta, tuginedes liikmesriikide vabatahtlikule panusele;

KUTSUVAD LIIKMESRIIKE JA KOMISJONI ÜLES NENDE VASTAVATE PÄDEVUSTE PIIRES JA NÕUETEKOHASELT SUBSIDIAARSUSE PÕHIMÕTET ARVESSSE VÕTTES:

—

tegema koostööd kooskõlastatud ja ühtsel viisil, kasutades käesolevates järeldustes täpsustatud tööstruktuure ja -meetodeid, et luua ELi tasandil kultuurivaldkonnas lisaväärtust;

—

võtma kultuuri arvesse poliitikate ja meetmete formuleerimisel, rakendamisel ja hindamisel teistes poliitikavaldkondades, pöörates erilist tähelepanu kultuuri varase ja tõhusa kaasamise tagamisele poliitika kujundamise protsessis;

—

edendama kultuuri tõhusamat panust strateegia „Euroopa 2020” üldeesmärkide saavutamiseks, arvestades sektori rolli aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamisel ning selle positiivset mõju valdkondadele nagu tööhõive, sotsiaalne kaasatus, haridus ja koolitus, turism, teadusuuringud ja innovatsioon ning piirkondlik areng;

—

edendama lugemist kui teadmiste levitamise vahendit, suurendama loovust, toetama juurdepääsu kultuurile ja kultuurilisele mitmekesisusele ning arendama teadlikkust Euroopa identiteedist, võttes arvesse e-raamatute ja trükitud raamatute suhtes kohaldatavaid erinevaid tingimusi;

—

jagama regulaarselt ja varakult teavet ELi poliitikate ja meetmete kohta, millel on otsene või kaudne mõju kultuuriküsimustele ja -poliitikale, ning seoses sellega julgustada liikmesriike vahetama teavet digitaalsete vahendite, sealhulgas virtuaalsete platvormide kaudu;

—

edendama koostööd kolmandate riikidega, eelkõige kandidaatriikidega, potentsiaalsete kandidaatriikidega ja Euroopa naabruspoliitika riikidega ning kultuurivaldkonnas pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, sealhulgas Euroopa Nõukoguga, muu hulgas regulaarsete kohtumiste kaudu asjaomaste kolmandate riikidega;

—

viima läbi töökava rakendamise vahehindamise, et teha võimalikke kohandusi või ümberkorraldusi, et arvesse võtta saavutatud tulemusi ja poliitikaarenguid ELis.

(1)  ELT C 287, 29.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 221.

(3)  ELT C 325, 2.12.2010, lk 1.

(4)  Dok 9591/14.

(5)  Dok 12646/14.

(6)  ELT C 393, 19.12.2012, lk 8.

(7)  Kooskõlas nõukogu 2012. aasta järeldustega kultuurivaldkonna juhtimise kohta.

(8)  Vt joonealune märkus 7.

I LISA

Kultuurivaldkonna töökava (2015–2018) prioriteedid

Prioriteet A: kättesaadav ja kaasav kultuur

Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava: kultuuriline mitmekesisus ja kultuuridevaheline dialoog (3.1)

Strateegia „Euroopa 2020”: kaasav majanduskasv (prioriteet 3)

Meetmete võtjad

Teemad

Vahendid ja töömeetodid (sh märge valdkondadevahelisuse kohta)

Eeldatavad tulemused ja esialgne ajakava

Liikmesriigid

A1) Võtmepädevuse „kultuuriteadlikkus ja -pädevus” arendamine

Avatud koordinatsiooni meetod (1), valdkondadevaheline

Eksperdid teevad kindlaks head tavad kõnealuse võtmepädevuse arendamiseks ja selle integreerimiseks hariduspoliitikasse, tuginedes teadmistele ja suhtumistele, mis määratleti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovituses võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (2).

2015. aasta lõpp

Liikmesriigi ja Euroopa tasandi kultuuri- ja haridusasutustele mõeldud heade tavade käsiraamat

Liikmesriigid

A2) Kultuuri kättesaadavuse edendamine digivahendite kaudu: publiku arendamise põhimõtted ja strateegiad

Avatud koordinatsiooni meetod

2015-2016

Digitehnoloogia on muutnud seda, kuidas inimesed pääsevad ligi kultuurisisule, kuidas nad seda toodavad ja kasutavad. Milline on digitehnoloogiale ülemineku mõju publiku arendamise põhimõtetele ja kultuuriasutuste tavadele?

Eksperdid selgitavad välja kasutatavad põhimõtted ja olemasolevad programmid ning määravad kindlaks head tavad.

Kultuuriasutustele ja kultuurivaldkonna töötajatele mõeldud heade tavade käsiraamat

Digikeskkonnas toimuva lugemise edendamine, et soodustada kultuuri kättesaadavust ja publiku arendamist. Õigusraamistiku väljaselgitamine, pöörates eritähelepanu litsentsimistavadele, piiriülestele teenustele ning e-laenutamisele rahvaraamatukogudes.

Avatud koordinatsiooni meetodi alarühm (3)

Eksperdid selgitavad välja parimad tavad.

2015

Üksikjuhtumeid sisaldav aruanne

Liikmesriigid

A3) Kultuuri poolt sotsiaalsesse kaasatusse antava panuse edendamine

Avatud koordinatsiooni meetod

2017-2018

Kuidas saaks avaliku sektori poliitikatega soodustada ja toetada kultuuriasutusi, mis töötavad partnerluses teiste sektoritega (nt tervishoid, sotsiaalhooldus, vanglateenistus jne)?

Eksperdid selgitavad välja olemasolevad avaliku sektori poliitikad, milles tegeletakse sotsiaalse kaasatuse edendamisega kultuuri kaudu, ning selgitavad välja head tavad.

Suunised poliitikakujundajatele ja kultuuriasutustele


Prioriteet B: kultuuripärand

Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava: kultuuriline mitmekesisus ja kultuuridevaheline dialoog (3.1)

Strateegia „Euroopa 2020”: arukas ja jätkusuutlik majanduskasv (prioriteedid 1 ja 2)

Meetmete võtjad

Teemad

Vahendid ja töömeetodid (sh märge valdkondadevahelisuse kohta)

Eeldatavad tulemused ja esialgne ajakava

Liikmesriigid

B1) Kultuuripärandi kaasav juhtimine

Avatud koordinatsiooni meetod

2015-2016

Materiaalse, vaimse ja digitaalse kultuuripärandi mitmetasandilise juhtimise suhtes kohaldatavate innovaatiliste lähenemisviiside kindlaksmääramine, hõlmates avalikku sektorit, erasektori sidusrühmi ja kodanikuühiskonda.

Käsitletakse koostööd erinevate juhtimis- ja poliitikavaldkondade vahel.

Eksperdid selgitavad heade tavade kindlakstegemiseks välja avaliku sektori poliitikad riiklikul ja piirkondlikul tasandil ning võrdlevad seda, tehes samuti koostööd olemasolevate kultuuripärandi valdkonna võrgustikega.

Heade tavade käsiraamat poliitikakujundajatele ning kultuuripärandi valdkonna asutustele

Liikmesriigid

B2) Oskused, koolitus ja teadmussiire: traditsioonilised ja uued elukutsed kultuuripärandi valdkonnas

Avatud koordinatsiooni meetod, valdkondadevaheline

2017-2018

Kultuuripärandi valdkonna töötajate suutlikkuse arendamine. Keskendutakse traditsiooniliste oskuste ja oskusteabe edasiandmisele ning uutele elukutsetele, muu hulgas digitehnoloogiale ülemineku kontekstis.

Soodustatakse haridusekspertide osalemist.

Eksperdid selgitavad välja olemasolevad koolituskavad ning uued oskused ja koolitusvajadused materiaalse, vaimse ja digitaalse kultuuripärandi vallas.

Kultuuri- ja haridusasutustele mõeldud heade tavade käsiraamat

Euroopa Komisjon

B3) Kultuuripärandile loodusõnnetuste ja inimtegevuse poolt avalduva mõju eest kaitsmise riski hindamine ja asjakohane ennetustegevus

Olemasolevate strateegiate ja tavade väljaselgitamine riigi tasandil. Analüüsida tuleb muu hulgas näiteks selliseid tegureid nagu ülekasutamine, saaste, mittesäästev areng, konfliktipiirkonnad ja loodusõnnetused (tulekahjud, üleujutused, maavärinad).

Uuring

2016


Prioriteet C: kultuuri- ja loomesektorid: loomemajandus ja innovatsioon

Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava: kultuur kui loovuse allikas (3.2)

Strateegia „Euroopa 2020”: arukas ja jätkusuutlik majanduskasv (prioriteedid 1 ja 2)

Meetmete võtjad

Teemad

Vahendid ja töömeetodid (sh märge valdkondadevahelisuse kohta)

Eeldatavad tulemused ja esialgne ajakava

Liikmesriigid

C1) Juurdepääs rahastamisele

Avatud koordinatsiooni meetod (4), valdkondadevaheline

2015

Keskendutakse kultuuri- ja loomesektori finantsökosüsteemile. Rahastamisvahendite (nt laenude ja aktsiate) analüüsimine. Alternatiivse rahastamise (nt avaliku ja erasektori rahastamisvahendite, äriinglite, riskikapitali, ühisrahastamise, sponsorluse, annetuste ja filantroopia) ülevaade ja analüüs.

Soodustatakse finants- ja majandusekspertide osalemist.

Eksperdid määravad kindlaks innovaatilised rahastamiskavad ja investeerimistavad kultuuri- ja loomesektoris.

Soovitused riigiasutustele

 

C2) Avaliku sektori poliitikate roll kultuuri- ja loomesektori ettevõtlusalase ja innovatsioonipotentsiaali arendamisel

 

 

Liikmesriigid

a.

Kultuuri- ja loomesektorite vahelise seose edendamine eesmärgiga suurendada innovatsiooni, majanduslikku jätkusuutlikkust ja sotsiaalset kaasatust.

Ühelt poolt kultuuri- ja loomesektorite ning teiselt poolt teiste asjaomaste sektorite vahelise koostoime uurimine ja edendamine.

Võimalikud nõukogu järeldused

2015

Liikmesriigid

b.

Innovaatiliste meetmete väljaselgitamine ettevõtluse ja uute ärimudelite edendamiseks kultuuri- ja loomesektoris.

Avatud koordinatsiooni meetod, valdkondadevaheline

2016-2017

 

Soodustatakse majandus- ja ettevõtlusekspertide osalemist.

Eksperdid teevad kindlaks head tavad ettevõtluse toetamise meetmete valdkonnas kultuuri- ja loomesektori ettevõtjate puhul.

Riigiasutustele mõeldud heade tavade käsiraamat ja soovitused

Liikmesriigid

C3) Jätkusuutlik kultuuriturism

Avatud koordinatsiooni meetod, valdkondadevaheline

2017-2018

Määratakse kindlaks viisid, kuidas luua uute jätkusuutlike turismivormide leidmiseks Euroopa turismiteenuseid, mis tuginevad materiaalsele ja vaimsele kultuuripärandile kui ühele konkurentsitegurile. Uuritakse, kuidas kultuurisisu digiteerimine ja digiteenused saavad kaasa aidata üleeuroopaliste turismivõrgustike laienemisele ja edendada reisikavade väljatöötamist, hõlmates ka uusi väikseid reisisihtkohti, võttes samuti arvesse nüüdisaegse kunsti üritusi, festivale ja kultuurisündmusi.

Soodustatakse turismiekspertide osalemist.

Eksperdid selgitavad välja meetodid ja vahendid, mille abil saab muuta Euroopa kultuuripärandi juurdepääsetavaks ja koostalitlusvõimeliseks turismi edendamise ja turustamise süsteemi seisukohast.

Suunised poliitikakujundajatele


Prioriteet D: kultuurilise mitmekesisuse edendamine, kultuur ELi välissuhetes ja liikuvus

Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava: kultuuriline mitmekesisus ja kultuuridevaheline dialoog (3.1), kultuur kui oluline mõjur rahvusvahelistes suhetes (3.3)

Strateegia „Euroopa 2020”: jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv (prioriteedid 2 ja 3), ELi välispoliitiliste vahendite kasutamine

Meetmete võtjad

Teemad

Vahendid ja töömeetodid (sh märge valdkondadevahelisuse kohta)

Eeldatavad tulemused ja esialgne ajakava

Liikmesriigid/komisjon

D1) UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioon

Hinnatakse UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise 2005. aasta konventsiooni rakendamist, tuginedes ELi nimel 2012. aastal koostatud aruandele (5). Kaalutakse konventsiooni mõju vabakaubanduslepingutes sisalduvatele kultuurikoostööalastele kokkulepetele ja protokollidele. Analüüsitakse konventsiooni kohaldamist eelkõige digikontekstis.

Kokkuvõte tegevusest

2015

 

D2) Kultuur ELi välissuhetes

a.

Kultuur ELi arengukoostööpoliitikas

 

 

Liikmesriigid

—

Toetatakse kultuuri integreerimist ELi arengukoostöökavasse, -vahenditesse ja -programmidesse kolmandate riikidega ning hinnatakse kultuuri rolli säästvas arengus.

Võimalikud nõukogu järeldused

2015

Komisjon/liikmesriigid

—

Olemasolevad programmid, milles käsitletakse kultuuri Euroopa naabruspoliitika riikides

Uuring

Arutelu ja järelmeetmed nõukogu kultuurivaldkonnaga tegelevas ettevalmistavas organis, Euroopa välisteenistuse osalusel

2015

Liikmesriigid

b.

Kultuuri käsitleva strateegilise lähenemise tugevdamine ELi välissuhetes

Kultuuriministeeriumite kõrgemate ametnike ja välisministeeriumites kultuuri valdkonna eest vastutavate kõrgemate ametnike ühised mitteametlikud koosolekud, milles võib osaleda ka Euroopa välisteenistus (6)

2015–2018

Komisjon/liikmesriigid

c.

Ettevalmistav meede „Kultuur ELi välissuhtluses” (7): arutelu, analüüs ja järelmeetmed, mis hõlmavad nõukogu ettevalmistavat organit kultuurivaldkonnas ning Euroopa välisteenistust.

Analüüs ja järeltegevus

2015–2018

Euroopa Komisjon

D3) Kultuuridevaheline dialoog ja liikuvus

 

2016, aruanded iga teema kohta

a.

Kultuuridevaheline dialoog

Kokkuvõtete tegemise kohtumine

 

b.

Kultuurivaldkonna töötajate liikuvus, sealhulgas maksudega seotud takistused loovisikute liikuvuse puhul piiriülestes olukordades Soodustatakse maksuekspertide osalemist.

Kokkuvõtete tegemise kohtumine

 

c.

Kollektsioonide liikuvus

Kokkuvõtete tegemise kohtumine

 

d.

Kultuuritaiestega ebaseaduslikult kauplemine, hõlmates ka ELi impordieeskirju ebaseaduslikult kolmandatest riikidest eksporditud kultuuritaieste kohta.

Uuring

2016

Liikmesriigid

D4) Kino: Euroopa filmide leviku parandamine

Avatud koordinatsiooni meetod

2017-2018

 

Määratakse kindlaks filmipoliitika ja toetusvahendite vastastikune täiendavus piirkondlikul, riiklikul ja ELi tasandil, seades eesmärgiks Euroopa filmide leviku parandamise, eelkõige digikeskkonnas.

Julgustatakse filmipoliitika eest vastutavate ministeeriumite ja riiklike filmifondide ja -instituutide ekspertide osalemist.

Eksperdid selgitavad välja head tavad, võttes arvesse Euroopa filmifoorumi tulemusi (8).

Heade tavade käsiraamat.

(1)  Aastaid 2011–2014 hõlmava kultuurivaldkonna töökava kohaselt 2014. aastal loodud töörühm, mille volitusi pikendati. See koosneb nii kultuuri- kui haridusministeeriumite ekspertidest.

(2)  ELT L 394, 30.12.2006, lk 10.

(3)  Tegemist on avatud koordinatsiooni töörühma alarühmaga, mille ülesandeks on edendada juurdepääsu kultuurile digivahendite kaudu.

(4)  Aastaid 2011–2014 hõlmava kultuurivaldkonna töökava kohaselt 2014. aastal loodud töörühm.

(5)  Euroopa Liidu nimel iga nelja aasta järel koostatav aruanne meetmete kohta, millega kaitstakse ja edendatakse kultuuri väljendusvormide mitmekesisust UNESCO 2008. aasta konventsiooni raames – komisjoni talituste töödokument (SWD(2012) 129 final).

(6)  Koosolekute korraldajateks on nõukogu roteeruvad eesistujad vabatahtlikkuse alusel.

(7)  http://cultureinexternalrelations.eu/wp-content/uploads/2013/05/Executive-Summary-ENG_13.06.2014.pdf

(8)  Euroopa filmifoorum on struktureeritud dialoogi platvorm, millele pani aluse komisjon oma teatises „Euroopa filmindus digitaalajastul” (dok 10024/14). Kõnealuse struktureeritud dialoogi esimesi tulemusi on oodata 2016. aastal.

II LISA

Kultuurivaldkonna 2015.–2018. aasta töökava raames liikmesriikide loodavate töörühmade moodustamise ja toimimisega seotud põhimõtted

Liikmesus

—

Liikmesriikide osalemine rühmade töös on vabatahtlik ning liikmesriigid võivad rühmadega mis tahes ajahetkel ühineda.

—

Iga liikmesriik, kes on huvitatud töörühmade töös osalemisest, määrab eksperdid töörühma liikmeteks. Liikmesriik jälgib, et nimetatud ekspertidel oleks asjakohases valdkonnas praktiline kogemus riigi tasandil, ning tagab tõhusa suhtlemise pädevate riigiasutustega. Komisjon koordineerib ekspertide nimetamise menetlusi. Et leida iga teema jaoks kõige sobivama profiiliga eksperti, võivad liikmesriigid nimetada iga uue teemavaldkonna jaoks uue eksperdi.

—

Iga töörühm võib otsustada kutsuda rühma töösse oma panust andma sõltumatuid eksperte, kodanikuühiskonna esindajaid ning liitu mittekuuluvate Euroopa riikide esindajaid.

Töökord

—

Töörühmad käsitlevad töökavas kindlaks määratud eesmärke, pidades kinni I lisas kindlaks määratud ajakavast.

—

Eesmärkide määratlemise ja ajakava võib töökava vahekokkuvõtte tegemise käigus üle vaadata, et arvesse võtta saavutatud tulemusi ja poliitika arenguid ELi tasandil.

—

Töörühma tegevusaeg on keskmiselt 18 kuud, mille jooksul võib toimuda keskmiselt kuus koosolekut.

—

Iga töörühm nimetab iga oma teemavaldkonna prioriteedi jaoks esimehe või esimehed.

Aruandlus ja teave

—

Töörühmade esimehed annavad kultuurikomiteele aru vastavate töörühmade töö edenemise kohta. Kultuurikomiteele antakse võimalus suunata töörühmade tööd, et tagada soovitud tulemused ja rühmade koordineeritud tegevus.

—

Töörühmad esitavad iga I lisas nimetatud eesmärgi saavutamiseks tehtud töö tulemuste kohta aruande, mis sisaldab konkreetseid ja kasutatavaid tulemusi.

—

Kõigi töörühmade koosolekute päevakorrad ja protokollid tehakse kättesaadavaks kõigile liikmesriikidele sõltumata nende osalemise tasemest konkreetses valdkonnas. Rühmade töö tulemused avaldatakse.

—

Komisjon annab rühmadele nende töös logistilist tuge ja tagab sekretariaaditeenuse. Võimaluse korral toetab komisjon töörühmi muude sobivate vahenditega (hõlmates ka nende töövaldkonna aspektist olulisi uuringuid).

—

Selliste aruannete alusel koostab komisjon lõpparuande töökava rakendamise kohta.