Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (2)

Kuivaine rasvasisaldust on vähendatud 45 %-lt 40 %ni. Vähendamist põhjendatakse sellega, et sõltuvalt kitsede karjatamise tingimustest on täheldatud piima rasvasisalduse muutumist. Kuna piim töödeldakse juustuks samal päeval, võib juustu rasvasisaldus märkimisväärselt varieeruda. Varem ei võetud varieerumist vajalikul määral arvesse.

Geograafiline piirkond hõlmab nüüd ka osa Annecy-le-Vieux kommuuni territooriumist. Ühe ettevõtja esitatud taotluse puhul nimetatud piirkonna lisamiseks lähtuti geograafilise piirkonna esialgses määratluses sätestatud piiritlemiskriteeriumitest. Osa Annecy-le-Vieux kommuuni territooriumist vastas asjakohastele kriteeriumitele ning piiritlemisega tegelev eksperdikomisjon kiitis heaks selle kaasamise geograafilisse piirkonda.

Geograafilise piirkonna kirjelduse asukohta ja sõnastust on muudetud, kirjeldus on esitatud punktis „Seos geograafilise piirkonnaga”.

Täpsustatud on ettevõtjate deklareerimiskohustust. Need muudatused on seotud päritolunimetuste kontrollimise süsteemi reformimisega, mida tehti 7. detsembri 2006. aasta määrusega nr 2006-1547 põllumajandussaaduste, metsandussaaduste või toiduainete ja meresaaduste väärindamise kohta (Ordonnance no 2006-1547 relative à la valorisation des produits agricoles, forestiers ou alimentaires et des produits de la mer). Eelkõige on ette nähtud, et tuleb kindlaks teha, kas ettevõtja suudab täita selle nimetuse spetsifikaadi nõudeid, mida ta soovib kasutada. Lisaks peab ettevõtja esitama deklaratsiooni kaitstud päritolunimetuse all turustatavate toodete identifitseerimise ja järelevalve tagamise kohta ning loomade söötmist käsitleva deklaratsiooni.

Lisatud on säte toodete kontrollimise kohta, et kontrollida tootmisahela lõpus toodete kvaliteeti.

On täpsustatud, et juustule kinnitatav identifitseerimismärgis on ümmarguse kujuga.

Karja määratlust on täpsustatud, lähtudes varem registreeritud spetsifikaati käsitlevast riiklikust õigusaktist: „Käesoleva spetsifikaadi tähenduses hõlmab kari kogu kitsekarja, mis koosneb laktatsioonil olevatest kitsedest, kinnisloomadest, talledest ja sokkudest.”

Parandatud on kõnealuse riikliku õigusaktiga seotud tehniline viga: 80 % kogu karja kuuluvatest loomadest, mitte ainult kitsedest, peavad olema Alpi tõugu.

Täpsustatud on nende kitsede tõugu, kelle piima kasutatakse. Alpi tõug hõlmab fenotüüpe chamoisé, „pie noir” ja „noir”, muudatuse eesmärk on täpsustada ettevõtjate jaoks, milliseid fenotüüpe on lubatud kasutada. Üldises kõnepruugis kasutatakse kõikide fenotüüpide, v.a chamoisé puhul nimetust „Chèvres des Savoie” (Savoie kitsed).

Kontrolli hõlbustamiseks on täpsustatud, kuidas määratakse kindlaks lubatud suurim keskmine toodang laktatsioonil oleva kitse kohta, lähtudes varem registreeritud spetsifikaati käsitlevast riiklikust õigusaktist.

Lisaks on täpsustatud kitsede sööda tootmiseks kasutatavate rohumaade väetamise eeskirju, sest orgaanilised väetised võivad muuta rohumaa taimeliikide kooslust. Seega aitab täpne eeskiri säilitada loodusliku taimestiku mitmekesisust ja hoida seost geograafilise piirkonnaga.

„Lubatud on kasutada ainult kaitstud päritolunimetuse „Chevrotin” päritolupiirkonna põllumajandusliku päritoluga orgaanilisi väetisi, nagu kompost, sõnnik, läga ja virts ning mittepõllumajandusliku päritoluga orgaanilisi väetisi, nagu veepuhastusjaamade muda (või kõrvalsaadused) ja haljasjäätmed.

Mittepõllumajandusliku päritoluga orgaaniliste väetiste laotamisel peab iga partii (veo- või paakauto koorem) puhul analüüsima patogeensete mikroobide, raskmetallide ja orgaaniliste ühendite jälgede olemasolu, lähtudes õigusaktide sätetest.

Mittepõllumajandusliku päritoluga orgaaniliste väetiste laotamine põllumajandusmaale on lubatud, kui need kohe sisse küntakse ning järgitakse eripiirangud käsitlevaid kehtivaid eeskirju (kuupäevad, kaitstud alad, …), koguseid, …”.

Täpsustatud on toiminguid, mis peavad toimuma põllumajandusettevõttes (piima tootja) ja teave selle kohta on paigutatud punktist „Tootmine” punkti alla „Tootmismeetodi kirjeldus”.

Punkti, milles on käsitletud juustu „Chevrotin” tootvat juustukoda, on muudetud, et täpsustada juustukoja töökorraldust, kui seal valmistatakse tooteid ka muude loomade piimast.

Lause „Piima kerge jahutamine võimaldab toetada looduslike ensüümide arengut ja vältida psühhotroopse floora teket” jäetakse välja, sest tegemist on infoga, mitte kontrollimisele kuuluva tegevusega.

Kontrolli hõlbustamiseks on täpsustatud, et põllumajandusettevõttes, kus kogu piim või osa sellest kasutatakse toote „Chevrotin” valmistamiseks, tuleb järgida kõiki spetsifikaadis piimatootmisele kehtestatud nõudeid.

Riikliku õigusaktiga seotud tehniline viga eelmises spetsifikatsioonis on parandatud, lähtudes varem registreeritud spetsifikaati käsitlevast riiklikust õigusaktist:

laabi lisamise temperatuurivahemikku on muudetud (laabi lisamise temperatuurivahemik on 30–38 °C varasema 32–36 °C asemel, seda tuleb järgida kogu kalgendumisprotsessi käigus).

Spetsifikaadis on märgitud piimhappebakterite koostis, et valitud piimhappebakterid toetaksid vajaliku mikrofloora teket ja võimaldaksid tuua esile toote „Chevrotin” eripära.

Vormimisel kasutatava kanga määratlust on muudetud. Lisaks linasele on lubatud kasutada ka puuvillast kangast. Algset sõnastust, mis hõlmas ainult linast kangast, on muudetud, sest osutatud toimingu puhul kasutatakse sageli ka puuvillast kangast.

Laagerdamisalusena ei pea enam kasutama ainult kuuselaudu. Tootjarühm leidis, et pärast kuivatamisetappi, mille ajal on kuuselaudade kasutamine kuivatamisalusena kohustuslik, võib alus olla ka muust materjalist. Just kuivatamisetapis on puidul oluline roll niiskuse reguleerimisel ja laagerdamiseks vajaliku keskkonna tekitamisel. Praktika on näidanud, et muud tüüpi alused, mida on lihtsam kasutada, ei muuda juustu omadusi, kui neid kasutatakse osutatud tootmisetapis. Ettevõtjad on katsetanud muust materjalist aluseid (võrestikku) ning on selgunud, et toote kvaliteet säilib (ei ilmnenud probleeme liigse niiskusega või hallituse tekkega). Inertsemast materjalist aluste kasutamine aitab vältida soovimatute mikroobide levikut kollektiivsetes laagerdamisruumides, sest aluseid on lihtne puhastada.

Välja on jäetud kohustus esitada märgisel väljend „Appellation d’origine contrôlée” („kontrollitud päritolunimetus”), selle asemel on sätestatud kohustus esitada märgisel Euroopa Liidu kaitstud päritolunimetuse tähis AOP (KPN); selle muudatuse eesmärk on parandada märgise loetavust ja luua KPNiga registreeritud toodete esitlemisel sünergiat. Märgisele võib paigutada ka märke „Appellation d’Origine Protégée” (kaitstud päritolunimetus).

Seoses riiklikes õigusaktides tehtud muudatustega on tühistatud kohustus kasutada INAO logo.

Vastavalt eespool nimetatud päritolunimetuste kontrollimise süsteemi riiklikule reformile on lisatud tabel, milles on loetletud peamised kontrollitavad omadused ja nende hindamise meetodid.

Pakendamise tingimusi ei ole muudetud (terve juust kuusepuidust alusel individuaalpakendis). Muudatus on seotud juustu pakendamise lubatud algusajaga (15 päeva pärast laagerdamise algust ja mitte „pärast laagerdamise lõppu”, nagu on sätestatud registreeritud spetsifikaadi punktis 2).

See tagab toote kvaliteedi laagerdamise lõppfaasis. Pakendil on positiivne mõju tekstuuri kujunemisele, sest pakend toimib „laagerdamiskambrina”, mis tagab juustu pehme tekstuuri, kaitstes seda kuivamise eest ja soodustades proteolüüsi. Lisaks aitab pakendamine vältida väliste defektide teket (nt pakendamata juustudel, mis jäetakse laagerduma puidust või sõrestikulisele alusele, tekivad mustad täpid) ja kooriku kahjustumist (pragunemine, deformatsioon).

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (3) .

Juustu „Chevrotin” valmistatakse ainult kitsedelt saadud toorest täispiimast, juust on silindrikujuline, selle läbimõõt on 9–12 cm ja kõrgus 3–4,5 cm, juust kaalub 250–350 grammi.

See on kuumtöötlemata pressitud juust, mille pestud koorik on pärast laagerdamist täielikult või osaliselt kaetud peene valgehallitusega, mis koosneb peamiselt geotrichum’ist; pärast täielikku kuivamist peab rasvasisaldus olema vähemalt 40 grammi 100 grammi juustu kohta ja kuivainesisaldus vähemalt 45 grammi 100 grammi juustu kohta.

Juust on pehme ja kreemjas, selle keskosa võib olla kõvem ja väikeste avadega. Juust on koorevärvi, kergelt soolakas ja kitsepiima maitsega.

Juustu „Chevrotin” valmistamiseks kasutatav piim saadakse karjalt, mis koosneb vähemalt 80 % ulatuses Alpi tõugu nn Savoie kitsedest, kes on loomakasvatuse instituudi poolt määratletud kaitsealuse kitsetõuna.

Vähemalt viie kuu jooksul saavad kitsed rohusööda peamiselt tootmispiirkonnas asuvatel karjamaadel karjatamise käigus.

Geograafilisest piirkonnast pärit sööt peab moodustama vähemalt 70 % karjale antavast söödast. Laktatsioonil olevate kitsede puhul on täiendsööda maksimaalne kogus 300 grammi iga toodetud piima liitri kohta.

Kuivsöödaga söötmise korral on kuiv- ja täiendsööda maksimaalne kogus kokku 500 grammi iga toodetud piima liitri kohta.

Loomade söödas on lubatud üksnes taimed, kaassaadused ja täiendsööt, mis ei ole saadud transgeensetest toodetest.

Transgeensete kultuuride kasvatamine on keelatud kõikidel põllumajandusettevõtte aladel, kus toodetakse piima, millest valmistatakse päritolunimetusega juustu „Chevrotin”. Keeld hõlmab kõiki taimeliike, mida võib kasutada põllumajandusettevõttes kasvatatavate loomade söödaks, samuti kõiki kultuure, mis võivad söödakultuure nakatada. Lubatud piirmäärad vastavad kehtivatele normidele ja seda kohaldatakse iga söödakomponendi suhtes.

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Piim peab olema toodetud, juustuks töödeldud ja juust peab olema valminud geograafilises piirkonnas.

Selleks et juustu kaitsta ja tagada nii kooriku, sisu tekstuuri kui ka lõhna puhul oluliste omaduste säilimine, pakendatakse juust „Chevrotin” tervelt. Pakendamisel sobivasse pakendisse peab vähemalt juustu ühele küljele asetama kuusepuidust aluse. Pakendamine toimub geograafilises piirkonnas.

Iga kaitstud päritolunimetusega juust „Chevrotin” on turustamisel varustatud eraldi märgisega, millel on kaitstud päritolunimetus.

Kaitstud päritolunimetus on esitatud tähtedega, mille suurus on teiste märgisel esitatud tähtede suurusest vähemalt 20 % suurem.

Päritolunimetus ja tootja tunnuskood märgitakse poolläbipaistvale ümmargusele kaseiinplaadile. See kinnitatakse valmistamise käigus juustuketta küljele.

Märgisel tuleb esitada Euroopa Liidu kaitstud päritolunimetuse logo „AOP”. Märgisel võib olla ka tekst „Appellation d’origine protégée” („kaitstud päritolunimetus”).

Abondance, Alex, Allèves, Arâches, Aviernoz, Bellevaux, Bernex, Boëge, Bogève, Bluffy, Bonnevaux, Brizon, Burdignin, Chamonix-Mont-Blanc, Châtel, Chevenoz, Chevaline, Combloux, Cons-Sainte-Colombe, Cordon, Demi-Quartier, Dingy-Saint-Clair, Domancy, Doussard, Entremont, Entrevernes, Essert-Romand, Faverges, Giez, Habère-Lullin, Habère-Poche, La Balme-de-Thuy, La Baume, La Chapelle-d’Abondance, La Chapelle-Saint-Maurice, La Clusaz, La Côte-d’Arbroz, La Forclaz, La Rivière-Enverse, La Tour, La Vernaz, Lathuile, Le Biot, Le Bouchet, Le Grand-Bornand, Le Petit-Bornand-les-Glières, Le Reposoir, Les Clefs, Les Contamines-Montjoie, Les Gets, Les Houches, Les Villards-sur-Thônes, Leschaux, Lullin, Magland, Manigod, Marlens, Megève, Mégevette, Mieussy, Montmin, Montriond, Mont-Saxonnex, Morillon, Morzine, Nancy-sur-Cluses, Nâves-Parmelan, Novel, Onnion, Passy, Praz-sur-Arly, Reyvroz, Sallanches, Samoëns, Saxel, Serraval, Servoz, Seythenex, Seytroux, Sixt-Fer-à-Cheval, Saint-André-de-Boëge, Saint-Eustache, Saint-Ferréol, Saint-Gervais-les-Bains, Saint-Jean-d’Aulps, Saint-Jean-de-Sixt, Saint-Jean-de-Tholomé, Saint-Jeoire, Saint-Laurent, Saint-Sigismond, Saint-Sixt, Talloires, Taninges, Thollon-les-Mémises, Thônes, Thorens-Glières, Vacheresse, Vailly, Vallorcine, Verchaix, Villard-sur-Boëge, Villaz, Ville-en-Sallaz, Viuz-en-Sallaz.

Annecy-le-Vieux, Ayze, Duingt, Gruffy, La Roche-sur-Foron, Lugrin, Marignier, Marnaz, Perrignier, Scionzier, Saint-Jorioz, Viuz-la-Chiésaz.

Aillon-le-Jeune, Aillon-le-Vieux, Allondaz, Arith, Bellecombe-en-Bauges, Cléry, Cohennoz, Crest-Volland, Doucy-en-Bauges, Ecole-en-Bauges, Flumet, Jarsy, La Compôte, La Giettaz, La Motte-en-Bauges, La Thuile, Le Châtelard, Le Noyer, Les Déserts, Lescheraines, Notre-Dame-de-Bellecombe, Puygros, Saint-François-de-Sales, Saint-Nicolas-la-Chapelle, Sainte-Reine, Thoiry, Ugine.

Hauteluce, Le Montcel, Marthod, Mercury, Montailleur, Plancherine, Saint-Jean-d’Arvey, Saint-Jean-de-la-Porte, Saint-Offenge-Dessus, Thénésol, Verrens-Arvey, Villard-sur-Doron.

Geograafiline piirkond hõlmab Haute-Savoie departemangu mägist osa, mille moodustavad Chablais’, Mont Blanc’i ja Aravis’ mäemassiivid, ning Savoie departemangus asuvat Bauges’i mäemassiivi. Piirkonnal on järgmised iseloomulikud omadused:

Kaitstud päritolunimetuse geograafilist piirkonda iseloomustavad eripärased kliimatingimused ning biotoopide mitmekesisus. Sellest tulenevalt on taimestik ja taimkate ainuomane ja mitmekülgne.

Taimestik koosneb suures osas (madalal kõrgusel, alates mäestikuvööndi piirist) või peamiselt (üle 1 500 m) piirkonnale ainuomastest taimeliikidest (karjamaadel esinevad sageli kõrrelised, nagu Alpi nurmikas ja Festuca violacea), ning ümbritsevatel tasandikel harva esinevatest taimedest (nt emajuurelised).

Juustu „Chevrotin” tootmispiirkonna mägikarjamaade taimestikule on iseloomulik teatavate, tasandikel intensiivselt domineerivate kõrreliste (eelkõige Lolium perenne) vähesus (kõrguse mõju) ning samas teatavate kaheiduleheliste taimeliikide (Geranium silvaticum, Chaerophyllium hirsutum) üleküllus.

Suurimat mitmekesisust on täheldatud kõrgetel mägikarjamaadel, kus see on tingitud eelkõige mullastiku suurest varieeruvusest. Mullastiku erinevused on tingitud lumikatte kestusest, kohalikest aluskivimitest, nõlvadel ringleva vee kogusest ja kaljude kaldest ning seega võib sama mäe nõlvade pinnas olla väga erinev.

Seetõttu on karjal sama piirkonna karjamaadel mitmekesine keskkond ja taimekooslus, mis hõlmab nii leeliselistel kui ka happelistel muldadel kasvavaid, nii kserofiilseid kui ka värskeid taimi.

Kliima ja geoloogilise keskkonna mõjul on määratletud piirkonnal suur potentsiaal loomasööda tootjana ning piirkonna majandus põhineb peamiselt põllumajandusel, mis hõlmab heinamaade haldamist, karjakasvatust ja muidugi piimatootmist.

Sajandite jooksul on inimesed loonud põllumajandus- ja karjakasvatussüsteemi, mis hõlmab vähemalt viis kuud kestvat karjatamisperioodi (sealhulgas osaliselt kõrgkarjamaadel) ja talveperioodi, mil loomi söödetakse peamiselt heinaga.

Mägine keskkond on Alpi tõugu nn Savoie kitsede meelispaik. Kitsed on väga hästi kohanenud, nad on vastupidavad ja hea piimaanniga, mis võimaldab karmi keskkonda juustutootmisega väärindada.

Veisekasvatuse kõrval on kitsekasvatus olnud juba ammustest aegadest piirkonna perede sissetuleku allikas. Kitsedelt saadud piim, juust ja liha olid ette nähtud koduseks tarbimiseks.

Juba mõnes 18. sajandi dokumendis mainitakse, et piirkonnas valmistatakse juustu „Chevrotin”.

Kõige kindlamini annavad sellest tunnistust nn rendilepingud, mille kohaselt pidi talupidaja tasuma rendisumma sageli juustus. Juustu nimetusena on korrapäraselt mainitud „Chevrotin”.

Juustu valmistamise oskusteavet on edasi antud põlvest põlve (juustu valmistamiseks kasutatakse lüpsisooja või maksimaalselt 14 tundi seisnud piima, mille temperatuur on vähemalt 10 °C, massi soojendatakse juustuvannis vaid vähesel määral, kasutatakse eel-laagerdamist ja pesemist.)

Kitsejuustude seas eristub „Chevrotin” selle poolest, et juustu valmistamisel kasutatakse kiire kalgendamise tehnoloogiat ning juust on pestud koorikuga.

„Chevrotin” on pestud koorikuga kuumtöötlemata pressitud juust, mis on valmistatud kitsedelt saadud toorest täispiimast. Juustu valmistatakse üksnes talumajapidamistes.

Juustu „Chevrotin” koorik on õhuke, kergelt roosa ja kaetud üleni või osaliselt peene valgehallitusega. Juust on pehme ja kreemjas, selle keskosa võib olla kõvem ja väikeste avadega. Juust on koorevärvi, kergelt soolakas ja kitsepiima maitsega.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Geograafiline piirkond asub paekiviste Põhja-Alpide jalamil, kus on läänetuulte tõttu palju sademeid. Niiskus ja mõõdukas kõrgus merepinnast loovad soodsa keskkonna rohumaade ja metsade tekkeks.

Loodusvarade ekstensiivne kasutamine kitsede karjatamisel edendab Alpide taimestiku mitmekesisust, mis tuleb esile juustu lõhnaomadustes.

Veise- ja kitsekasvatus on geograafilises piirkonnas toimunud kõrvuti ning see selgitab asjaolu, miks juustu „Chevrotin” valmistamise tehnoloogia on sarnane piirkonna lehmapiimast valmistatud juustude tehnoloogiaga.

Juustu „Chevrotin” valmistatakse üksnes talumajapidamistes kitsedelt saadud toorest täispiimast, mida enne kalgendamist ei töödelda. See võimaldab säilitada piimale iseloomuliku mikrofloora (eelkõige piimhappebakterid ja juustu pinnakihi floora).

Iga tootja oskusteave tootmisetappide kohta (juustu valmistamiseks kasutatakse lüpsisooja või maksimaalselt 14 tundi seisnud piima, mille temperatuur on vähemalt 10 °C, massi soojendatakse juustuvannis vaid vähesel määral, kasutatakse eel-laagerdamist ja pesemist) võtab arvesse piima füüsikalisi ja keemilisi omadusi (mineraalide tasakaal, piimarasva säilitamine) ja piima mikrofloorat.

Mikrofloora, eelkõige geotrichum candidum annab juustule „Chevrotin” iseloomuliku välimuse ning mõjutab oluliselt ka sisu valmimist. Kõnealune bakter mõjutab juustu kvaliteeti nii selle välimuse, tekstuuri (pehme ja kreemjas) kui ka maitse osas. See on ainus püsiv mikrofloora juustu „Chevrotin” pinnal, mis põhjustab iseloomuliku peene valgehallituse teket. Kuna juust on kerge ja väike, toimub laagerdumine kiiresti ja juustu koorik on õhuke.

Üksteisele järgnenud põlvkondade jooksul on talunikud valinud (mõnikord ka empiiriliselt) mikrofloora, mis vastab ühtaegu nii keskkonna mikroklimaatilistele tingimustele kui ka juustu valmistamise tehnoloogiale.