18.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 410/12


Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

2014/C 410/07

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta  (2)

„FRÄNKISCHER GRÜNKERN”

EÜ nr: DE-PDO-0005-01144 – 7.8.2013

KGT ( ) KPN ( X )

1.   Nimetus

„Fränkischer Grünkern”

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Saksamaa

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.6 Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Nimetusega „Fränkischer Grünkern” tähistatakse speltanisu (Triticum spelta) teri, mis on koristatud enne täisküpsuse järgu saavutamist ja seejärel kuivatatud. Speltanisu teri koristatakse vahaküpsuse algusjärgus. Pärast seda traditsiooniliselt pöögitule kohal kuivatades muutub toode „Fränkischer Grünkern” säilivaks ja omandab iseloomuliku lõhna. Iga speltanisupartii liigitatakse võimalikust kolmest kvaliteediklassist ühte. Oliivirohelisi teri on I sordis vähemalt 80 %, II sordis vähemalt 70 % ja III sordis vähemalt 60 %. Kvaliteedikriteeriumid on maitse, oliiviroheline värv, tera struktuur ning asjaolu, et terad ei ole saastunud muude teraviljaliikide, tuulekaera ja umbrohuseemnetega. Veesisaldus on kuni 13 %.

3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Toote „Fränkischer Grünkern” tootmiseks tohib kasutada üksnes sordi „Bauländer Spelz” speltanisu.

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Toote „Fränkischer Grünkern” kogu tootmisprotsess – kasvatamine, tootmine ja töötlemine (külvamine, koristamine ja kuivatamine) – peab toimuma määratletud geograafilises piirkonnas.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta

Kõigis turustusetappides peab tootel „Fränkischer Grünkern” olema nimetusega etikett ja vastav ELi märgis. Etiketil peab olema ka tootja nimi ja aadress. Lisada võib ka tootja registrinumbri kaitseühingus.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Geograafiline piirkond hõlmab Baden-Württembergi liidumaal piirkondi Hohenlohe, Main-Tauberi ja Neckar-Odenwaldi maakonnas ning Baieri liidumaal Miltenbergi ja Würzburgi maakonda.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära

Suur osa speltanisu kasvatuspiirkonnast laiub Odenwaldi mäestiku taga vihmade eest varjus, kuival alal ja enamasti mäenõlvadel ning tasastel, nisukasvatuseks sobimatutel põllulappidel, mida selle huumushorisondi (20/25) tõttu võib pidada ebasoodsate looduslike tingimustega alaks. Geograafilises piirkonnas on peamiselt karplubjakivi murenemisel tekkinud mullad. Piirkonna aasta keskmine temperatuur on 8,4 °C, keskmine sademete hulk on 770 mm. Juba ammustest aegadest on kohalikud talunikud kasvatanud speltanisu sealsetel väheviljakatel kivistel muldadel, kus talinisu hästi ei kasva. Geograafilise piirkonna keskmeks peetav Baden-Württembergi liidumaa osa „Bauland” on ülemaailmselt tuntuim speltanisu traditsiooniline kasvatuspiirkond. Mitte kusagil mujal ei kasvatata juba sajandeid järjepidevalt kuni tänase päevani speltanisu, mida kasutatakse toote „Grünkern” tootmisel. Geograafilises piirkonnas on põllumehed juba põlvest põlve olnud ebasoodsatest ilmastikuoludest eriti ohustatud, mistõttu on nad koristanud piimküpsuse järgus speltanisu puudealustes ning põllupiiretel ja teepeenardel ning teri seejärel kuivatanud.

Toote „Fränkischer Grünkern” valmistamiseks kasutatava piimküpsuse järgus speltanisu terade koristamine on vaevarikas töö. Selle töö jaoks on vaja ulatuslikke oskusteadmisi, palju käsitsitööd ja ülimat hoolikust ning seetõttu õnnestub tootmine vaid traditsioonilisi meetodeid kasutavas väiketootmisettevõttes. Pöögitule kohal traditsiooniline kuivatamine on säilinud tänapäevani. Speltanisu terade kuivatamiseks soojendatakse õhku temperatuurini 120–150 °C. Seejuures on oluline, et põletuspuude suits imbub igasse terasse, mis seeläbi omandab traditsioonilise maitse. Traditsioonilist augustatud plekkidega kuivatusahju ja käsitsitööd kasutatakse tänapäeval vaid üsna harva. Möödunud aegadel toote „Fränkischer Grünkern” kuivatamiseks kasutatud, praegu muinsuskaitse all olev ahjude kompleks Walldürn-Altheimi asula (Neckar-Odenwaldi maakond) lõunaservas ühe põllutee ääres annab tunnistust selle toote olulisusest kohaliku elanikkonna jaoks möödanikus. Veel tänapäevalgi toimub kuivatamine mitte üksnes ettenähtud temperatuuri järgi, vaid nõuab teatavat vaistu ja piisavalt kogemusi. Oskusteavet speltanisu kasvatamise kohta on geograafilises piirkonnas elavad inimesed põlvest põlve edasi antud.

Lõuna-Saksamaa on ka toote „Fränkischer Grünkern” traditsiooniline turustamispiirkond. 17. sajandist pärit esimesed ajaloolised teated toote „Fränkischer Grünkern” kohta on kirjas keldriarvetes ning külade ja väikelinnade tolli- ja maksuraamatutes. Geograafilises piirkonnas kasvatati ja kaubeldi roheliseks teraks (gröner Kern) nimetatud speltanisu „Fränkischer Grünkern” juba 18. sajandi keskel. Töönduslik kauplemine tootega „Fränkischer Grünkern” hoogustus alates 19. sajandi keskpaigast. Soodsalt mõjus selleks toote „Fränkischer Grünkern” edendamine juudi kaupmeeste poolt ja oluliste turustuskohtade olemasolu. Speltanisu kasvatamise hoogustumise oluliseks eelduseks oli kohalike turustajate olemasolu – nii näiteks naaberlinnas Heilbronnis asutatud ettevõte Knorr, mis juba 1870. aastatest alates kasutab oma toodetes toote „Fränkischer Grünkern” jahu.

5.2.   Toote eripära

Toode „Fränkischer Grünkern” on iseloomuliku klaasja struktuuri ja värvuse ning tugeva vürtsika pöögipuidumaitse ja pähklilõhnaga. Toote „Fränkischer Grünkern” kitsas ahtake tera sisaldab rohkelt gluteeni, mis annab tootele kuivatamise käigus pähklimaitse. Toote „Fränkischer Grünkern” tootjate ühenduse liikmed olid 1960. aastal kohustatud kasvatama sorti „Bauländer Spelz” – selle sordi parima lõhna ja parimate klaasjate omaduste tõttu. Sordi „Bauländer Spelz” ametlik kasutusluba anti 1958. aastal ja seega on nimetatud sort üks vanimatest registreeritud speltanisusortidest. Teaduslike uuringute kohaselt on geograafilises piirkonnas kasvav ja levinud sort eriti sobiv „Fränkischer Grünkern” tootmiseks, sest sellel on tugevad sõklad ja terad, mis on eeliseks vahaküpsuse järgus koristatud terade kuivatamisel. Vastupidav ja vähenõudlik sort on ideaalselt kohanenud eriliste kasvu- ja kliimatingimustega ning annab taimekasvatuse seisukohast ebasoodsate tingimustega piirkonnas keskmisi saake ka ilma kulukate agrotehniliste meetmeteta. Riiklik teraviljainstituut on teinud teadusuuringuid toote „Fränkischer Grünkern” kvaliteediomadustele mõju avaldava sordi, koristusaja ja kuivatamise kohta ning jõudnud järeldusele, et geograafilises piirkonnas kasvatataval sordil „Bauländer Spelz” on võrreldes muude speltanisusortidega suured eelised toote „Fränkischer Grünkern” kuivatamisprotsessis saavutatava ühtlaselt klaasja struktuuri ja värvuse ning aromaatse maitse kujunemise poolest (Zwingelberg & Münzing, „Grünkern - Einfluss von Sorte, Erntezeitpunkt und Darre auf die Qualitätseigenschaften”, (Speltanisutera Grünkern – sordi, koristusaja ja kuivatamise mõju kvaliteediomadustele) 1991, lk 21). Selle pärismaise speltanisusordi tera on tihke ja tuhande tera tavapärasest väiksema keskmise kaaluga, mis eelkõige toote „Fränkischer Grünkern” tootmisel on eeliseks ühtlase kuivatamisprotsessi käigus ühetaoliselt klaasja struktuuri ja värvuse ning koristamisel heade saagikusnäitajate saavutamisel.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Toote „Fränkischer Grünkern” head ja iseloomulikud omadused on tingitud eelkõige kasvukoha geograafilistest tingimustest, sealhulgas ka loodus- ja inimteguritest. Geograafilise piirkonna mulla omadused ja ilmastikutingimused koosmõjus sordi „Bauländer Spelz” omadustega on määrava tähtsusega tootele iseloomulike omaduste kujunemisel.

Toote „Fränkischer Grünkern” valmistamise oskusteave, vilja kasvatamise, töötlemise ja kuivatamise sajanditepikkune traditsioon, eelkõige osavus viljakoristamisel ja terade talus töötlemisel – kõik see aitab kaasa sellele, et kujuneksid tootele iseloomulikud ja tunnustatud organoleptilised omadused. Baulandi piirkonna talunike kulinaarse kultuuripärandi säilitamiseks võttis elurikkuse tagamiseks loodud ühing Slow Food Stiftung für biologische Vielfalt toote „Fränkischer Grünkern” 2010. aastal vastu rahvusvahelisse Presidio-ühendusse.

Toodet „Fränkischer Grünkern” pakutakse tippklassi toitlustusasutustes nii kasvatuspiirkonnas kui ka väljaspool seda. Frangimaa kokakunstist annavad tunnistust ka toodet „Fränkischer Grünkern” sisaldavad, põlvest põlve edasi antud retseptid; vanim retsept on pärit 1821. aastast. Niinimetatud Baulandi kullaga on seotud mitmed piirkonna kultuurielu rikastavad ettevõtmised nagu 1978. aastal alguse saanud Fränkische Grünkernfest Kupprichhausenis või 100 km pikkune rattatee, mis on pühendatud tootele „Fränkischer Grünkern”.

Nii looduslikud tingimused kui ka inimtegevusest tingitud sellised aspektid nagu koristusaeg ja kuivatamisprotsess mõjutavad toote omaduste kujunemist viisil, mis muudes piirkondades ei oleks võimalik. Nii on tänu geograafilise piirkonna erilistele ilmastiku- ja mullatingimustele koosmõjus selle piirkonna pärismaise sordiga „Bauländer Spelz” ning koha peal välja töötatud kuivatamistehnikale võimalik toota kõrgekvaliteedilist toodet „Fränkischer Grünkern” looduse poolest ebasoodsate tingimustega piirkonnas, pannes seal aluse tulemuslikule ettevõtlustegevusele, mis tänu inimeste oskusteabele on kohandatud geograafilise olustikuga.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 (3) artikli 5 lõige 7)

https://register.dpma.de/DPMAregister/geo/detail.pdfdownload/40685


(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(3)  Vt joonealune märkus 2.