Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

(2014/C 387/09)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

MUUTMISTAOTLUS

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta  (2)

MUUTMISTAOTLUS VASTAVALT ARTIKLILE 9

„REBLOCHON” / „REBLOCHON DE SAVOIE”

EÜ nr: FR-PDO-0217-01003-11.6.2012

KGT ( ) KPN ( X )

1.   Spetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

—

—

—

—

—

—

—

—

—

2.   Muudatus(t)e liik

—

—

—

—

3.   Muudatus(ed)

Toote kirjeldus: spetsifikaadi punkt 2

Täiendatud ja täpsustatud on algses spetsifikaadis esitatud kooriku ja sisu kirjeldust.

Väikese juustu „Reblochon” / „Reblochon de Savoie” kaaluvahemikku suurendatakse pisut (230–280 grammilt 240–280 grammini).

Lisatud on võimalus turustada juustu portsjonitena. Taotlejate rühma eesmärgiks on võimaldada ettevõtjatel kohandada oma tootmine vastavalt uuele suundumusele tarbida toodet portsjoni kaupa.

Toote kvaliteedi säilimise tagavad pakendamisel ja lõikamisel kasutatav pakkematerjali kvaliteet ja lõikamisviis.

Puidust aluse kasutamise nõue on tõstetud ümber spetsifikaadi punktis 5.7 sätestatud pakendamiseeskirjadesse.

Geograafiline piirkond: tegevused, mis peavad olema teostatud geograafilises piirkonnas: spetsifikaadi punkt 3

Täpsustatud on tegevused, mis tuleb teostada geograafilises piirkonnas.

Lisatud on tootmispiirkonnas toimuva lüpsi mõiste, et selgitada, kuidas peavad toimima tootmispiirkonna äärealal asuvad põllumajandusettevõtted. Samuti on täpsustatud, et juba registreeritud spetsifikaadis sätestatud pakendamine tähendab esmast pakendamist, sest toote edasisel töötlemisel võib seda täiendavalt pakendada.

Tühistatud on ajutine säte, mille kohaselt lubati juustu laagerdada ka kahe sellise kommuuni territooriumil, mis piirnevad geograafilise piirkonnaga, kuna asjaomased ettevõtjad loetakse nüüd geograafilise piirkonna alla kuuluvateks.

Lisatud on uus kommuun, mis tekkis kahe varem ühinenud kommuuni eraldumisel (geograafilise piirkonna piire ei muudeta).

Päritolu tõendamine (jälgitavus): spetsifikaadi punkt 4

Muudatused on seotud päritolunimetuste kontrollimise süsteemi reformimisega vastavalt riiklikes õigusaktides tehtud muudatustele. Eelkõige on sätestatud nõue koostada enne ettevõtja heakskiitmist identifitseerimisdeklaratsioon, millega tunnistatakse, et ettevõtja suudab täita selle nimetuse spetsifikaadi nõudeid, mida ta soovib kasutada.

Lisaks on selgitatud üksikasjalikult toodete identifitseerimise ja järelevalve tagamiseks vajalike deklaratsioonide sisu ja esitamisviisi.

Täpsustatud on, millised dokumendid on vajalikud jälgitavuse tagamiseks ja tootmistingimuste kontrollimiseks, ning kuidas kontrollitakse toote omadusi.

Juustu märgistuse osas on täpsustatud tunnusmärkide andmise ja tühistamise korda.

Piimalehmade tõud: spetsifikaadi punkt 5.1

Lüpsikarja määratlus, mis hõlmab kõiki põllumajandusettevõtte lakteerivaid piimalehmi ja kinnislehmi ja üle kuue kuu vanuseid mullikaid, võimaldab täpsustada, milliste loomade suhtes kontrolli kohaldatakse.

Kontrolli tugevdamise eesmärgil on täpsustatud ka koodidele 12, 46, 31 vastavad lubatud loomatõud.

Mõned tootjad võivad kasvatada loomi ka muuks otstarbeks kui juustu „Reblochon” / „Reblochon de Savoie” valmistamiseks ette nähtud piima tootmiseks, nüüd on seda võimalust pakutud ja see on reguleeritud.

Piimalehmade sööt: spetsifikaadi punkt 5.2

a)   Põhi- ja täiendsööt

Uute sätetega toetatakse heintaimedel (rohi ja hein) põhineva sööda kasutamist, et tugevdada kaitstud päritolunimetuse seost geograafilise piirkonnaga ja säilitada toorpiimajuustu tootmine (kääritatud sööta ei kasutata).

Selle eesmärgi saavutamiseks on kehtestatud kasutatava põllumajandusmaa koormuseks 1,5 arvestuslikku looma hektari kohta. Suvel tuleb lakteerivaid lehmi karjatada karjamaal vähemalt 150 päeva.

Kuna on täheldatud, et geograafilise piirkonna põllumajanduslike majapidamiste tootmistavad on erinevad, on väljastpoolt geograafilist piirkonda pärit sööda kasutamine lakteerivate piimalehmade puhul reglementeeritud. Ainult nendes põllumajanduslikes majapidamistes, mis asuvad 600 meetri kõrgusel merepinnast, ja lakteerivate lehmade karjatamiseks kasutatavate alpikarjamaade puhul, mis asuvad merepinnast kõrgemal kui 600 meetrit, on lubatud kasutada väljastpoolt geograafilist piirkonda pärit sööta kuni 25 % ulatuses põhisöödast (väljendatuna kuivaines).

Väljastpoolt geograafilist piirkonda pärit sööt hõlmab ainult heina.

Karjatamisperioodil, mis kestab 150 päeva, on haljassööta lubatud anda vaid üks kord päevas. Väljaspool karjatamisperioodi on rohtu lubatud anda kaks korda päevas. Rohi peab kindlasti olema pärit kahest erinevast niitest ja tarnitud kahes jaos. Selleks et vältida probleeme, mis tulenevad saastumisest ebasoovitavate mikroobidega, peab antav rohi olema värske ning sõimed tuleb enne uue sööda etteandmist kõikidest jääkidest puhastada.

Selleks, et säilitada seost geograafilise piirkonnaga, ning ka seetõttu, et lühikese kiuga kiudainete mõju mäletsejatele ei ole samasugune kui heina või kuivatatud lutserni puhul, on kuivatatud lutserni graanulite andmine lubatud söödalisanditele kehtestatud piirides.

Lubatud kontsentraatide loetelu koostamine hõlbustab kontrollimist ja võimaldab vältida tehnoloogiliste uuenduste kontrollimatut rakendamist kõnealuses valdkonnas. Et säilitada toote seost geograafilise piirkonnaga, on söödalisandite kogus aastases söödaratsioonis piiratud 1 800 kiloga piimalehma ja 500 kiloga mullika kohta.

Lisaks on täpsustatud, et põllumajanduslikus majapidamises toodetud vadakut on lubatud kasutada loomade jootmiseks kuni 24 tunni jooksul.

b)   Sööda etteandmine

Sanitaar- ja tehniliste probleemide vältimiseks tuleks talveperioodil eelistada kuivsööta. Mäletsemise hõlbustamiseks peab etteantav kuivsööt olema säilitanud oma terviklikkuse. Nende asjaolude tõttu on keelatud kasutada söödaratsiooni etteandmisel segajat.

c)   Kääritatud sööt

Kehtivate sätete kohaselt on kääritatud sööda kasutamine lüpsilehmade söödaratsioonis keelatud. Kõnealuse sööda kasutamine muu, kindlalt eraldatud karja söötmiseks on siiski lubatud, kui järgitakse konkreetseid tootmis-, ladustamis- ja kasutamistingimusi.

Tootmissüsteem: spetsifikaadi punktid 5.3 ja 5.4

a)   Geneetiliselt muundatud organismide (põllukultuurid ja sööt) kasutamine on keelatud

Kõnealuse keelu sätestamine spetsifikaadis toetab traditsioonilise sööda kasutamist.

b)   Mineraalväetiste kasutamise lubatud määr

Selleks, et toetada karjatamist, bioloogilist mitmekesisust ja looduslikku taimestikku ning kaitsta keskkonda, on mineraalväetiste kasutamisele seatud piirang. Sisse on viidud kommuunide erinev kohtlemine sõltuvalt nende topograafilisest asendist, aluseks on riigiasutustes kasutatav määratlus „vähem soodne piirkond”. Spetsifikaadis määratletud lävendeid kohaldatakse iga põllumajandusliku majapidamise keskmise pindala suhtes.

c)   Orgaaniliste väetiste kasutamine

Kindlaks on määratud orgaaniliste väetiste laotamise tingimused, et vältida lehmade nakatumise ohtu sööda saasteainetega.

Väetiste laotamise tingimuste üldistamine võimaldab lihtsustada kontrolli selle tegevuse üle ja muuta kontrollimine õiglasemaks.

Lüpsitingimused: spetsifikaadi punkt 5.5

Täpsustatud on lüpsitingimusi, mis võimaldab võtta kasutusele uut lüpsitehnikat ja pidada siiski kinni üldistest tavadest, mis on seotud karja hooldamisega ning töödeldava piima omaduste tagamisega.

Selleks et tagada töödeldava piima kvaliteet, on muudetud lüpsiseadmete kontrollimine kohustuslikuks.

Jahutustemperatuur juustukojas:

piima säilitamise temperatuuri põllumajanduslikes majapidamistes või juustukojas on tõstetud varasemalt 8 °C-lt 10 °C-le, et tagada piima kasuliku mikrofloora säilimine.

Tootmine: spetsifikaadi punkt 5.6

Punkt 5.6.1. Üldsätted

Töödeldav piim, abi- ja lisaained

Selleks et tagada töödeldava toorpiima omaduste säilimine, on esitatud loend keelatud töötlemismeetoditest.

Täiendatud on tootmises kasutatavaid abi- ja lisaaineid käsitlevat punkti, et võtta arvesse praegu juustutootmises kasutatavaid töötlemismeetodeid ja lisaaineid ning vältida olukorda, kus tulevased uued töötlemisviisid võivad hakata juustu omadusi mõjutama.

Tootmisetapid

Lisatud on tootmismahutite kirjeldus – mahutid peavad olema avatud ja nende maksimaalne mahtuvus ei tohi olla suurem kui 6 000 liitrit.

Kõige olulisemaks asjaks, mida iga päev kogutavast ja eelnevalt töötlemata toorpiimast valmistatava juustu tootmise protsessis jälgida, jääb endiselt mahutis toimuva kalgendumisprotsessi visuaalne hindamine ja kalgendi katsumine.

Tootmisprotsessi on lihtsam kontrolli all hoida, kui töödeldava piima hulk ei pikenda oluliselt juustu vormimise etappi. Liiga pikk vormimisetapp põhjustab juustu omaduste liigset varieeruvust.

Täpsustatud on mitme tööetapi kirjeldust alates töötlemisest mahutis kuni juustu soolamiseni vannis, et võtta arvesse mõningaid muudatusi: vormide suurust, väikeste vormide puhul pressimisel kasutatava raskuse massi, soolvee tihedust, mida on vähendatud 1 140 grammilt liitri kohta 1 130 grammini.

Soolamine ei tohi toimuda töötlemismahutis.

Täpsustatud on, et eellaagerdamise ja laagerdamise kogukestus alates laabiga kalgendamisest on 15 päeva. Seega ei tohi juustu juustukojast või laagerdamiskohast välja viia enne 16 päeva möödumist.

Eellaagerdamine ja laagerdamine

Redaktsioonilisi muudatusi on tehtud eellaagerdamise etapi kirjeldusse, et võtta paremini arvesse juustumeistrite oskusteavet ja tagada juustu kvaliteet.

Täiendatud on laagerdamistingimusi ja lisatud võimalus pakendada juust alates 12. laagerdamispäevast, et jätkata seejärel laagerdamist madalamal temperatuuril pikema perioodi vältel.

See võimaldab võtta arvesse kooriku kiiremat laagerdumist; keldris laagerdumise korral on kooriku välimus parim umbes 12. päeval ning halveneb seejärel, mistõttu võib kannatada juustu kaubanduslik välimus.

Lisatud on järgmised punktid.

Keldri temperatuur peab olema vahemikus 10 kuni 15 °C ja suhteline õhuniiskus üle 90 %.

Täpsustatud on, et laagerdamisalusena on lubatud kasutada hööveldatud ja hööveldamata laudu. Selle täpsustusega võetakse arvesse laudade pinnale tekkiva mikrofloora tootmis-tehnoloogilist tähtsust, kuna see soodustab juustu katva hallituskihi arengut.

Punkt 5.6.2. Erisätted mis on seotud juustu tootmisega meiereis

Täpsustatud on kalgendamise lõpetamise kellaaega, et sätestada täpsemalt kalgendamiseks ette nähtud ajavahemik.

Täpsustatud on lisatavate piimhappebakterite kogus.

Märgitud on, et kalgendamine võib toimuda vormides. Kõnealused vormid võimaldavad toodet vormida ja loobuda riide kasutamisest ilma juustu iseloomulikke omadusi muutmata. Vormid võimaldavad kuivatamise protsessi pikendada ja seda paremini kontrollida, juustud on korrapärasema kujuga ja kooriku tekkimiseks on soodsamad tingimused.

Selleks, et lihtsustada mahutite kasutamist juustu tootmisel ja tagada parem kontroll, on täpsustatud ka tootmise lõpuks järelejäänud piimakoguse kasutamise võimalusi, et vältida olukorda, kus juustutootja on kohustatud alustama tootmist, kuigi mahuti on vaid osaliselt täidetud.

Punkt 5.6.3. Erisätted, mis on seotud juustu tootmisega põllumajanduslikus majapidamises

Põllumajanduslikus majapidamises toimuva juustutootmise tingimusi on täiendatud järgmiste sätetega.

Täpsustatud on juustu pressimise, ümber pööramise, eellaagerdamise, pesemise ja märgtöötlemise tingimusi laagerdamiskeldris.

Need sätted võimaldavad tavasid paremini arvesse võtta ja säilitada põllumajanduslikus majapidamises toodetud juustu eripära.

Et laagerdamise eest vastutavad ettevõtjad saaksid soovi korral kohaldada juustutootmise varasemas etapis eritöötlemist, vähendatakse juustu põllumajanduslikus majapidamises hoidmise kestust varasemalt kümnelt päevalt kuuele.

Lisatud on põllumajanduslikus majapidamises toodetava juustu „Reblochon” / „Reblochon de Savoie” tootmise, laagerdamise ja eellaagerdamise tingimused, et täpsustada teatavaid sätteid ja viia need tavadega kooskõlla.

Üksikasjad, millega põhjendatakse seost geograafilise piirkonnaga: spetsifikaadi punkt 6

Käesolevas punktis esitatud teave on paigutatud ümber järgmiste punktide alla: „Geograafilise piirkonna eripära: looduslikud tingimused ja inimtegevus”, „Toote eripära” ja „Põhjuslik seos”.

Ümberpaigutamise raames on vajaduse korral muudetud sõnastust ja lisatud selgitusi.

Märgistusega seotud erisätted: spetsifikaadi punkt 8

Juustu märgistamisega seotud sätted on paigutatud ümber punkti 4 „Päritolutõendid”

INAO logo kasutamise kohustuse asemel on sätestatud kohustus esitada märgisel Euroopa Liidu kaitstud päritolunimetuse tähis AOP (KPN).

Täpsustatud on, et peale nende väljendite, mille kasutamine on kõikide juustude puhul kohustuslik, ja väljendi „väike”, ei tohi toote märgisel, reklaamil, arvetel või müügipaberites lisada registreeritud kaitstud päritolunimetusele ühtegi kirjeldavat või muud tähistust, välja arvatud eriline kauba- või tootjamärk.

Riiklikud nõuded: spetsifikaadi punkt 9

Lisatud on tabel, milles on esitatud spetsifikaadi peamised näitajad, mida tuleb kontrollida, nende võrdlusväärtused ja nende hindamise meetodid.

Muud muudatused

1)   Pakendamine: spetsifikaadi punkt 5.7

Juustud pakendatakse tervena, poolitatuna või portsjonite kaupa.

Selleks et säilitada kooriku kvaliteeti ning vältida kooriku kuivamist ja soovimatute hallitusseente arengut, peab juust olema enne geograafilisest piirkonnast väljumist pakendatud asjakohasesse pakendisse. Toode peab jõudma lõpptarbijani kõnealuses pakendis, kuid vajaduse korral ei ole ümberpakendamine keelatud.

Pakendis peab olema kindlaksmääratud diameetriga puidust alus. Tükeldatud juustu puhul peab samuti kasutama puidust alust.

Kõik need sätted võimaldavad säilitada kooriku kvaliteeti, juustu tekstuuri ja intensiivset lõhna. Võttes lisaks arvesse juustu „Reblochon” / „Reblochon de Savoie” kooriku haprust ja kuivamisohtu, on puidust alusel ja pakendil ka oluline roll niiskustaseme reguleerimisel. Kasutatav pakend aitab säilitada juustu „Reblochon” / „Reblochon de Savoie” koorikut katvat spetsiifilist hallitust.

Juustu, mis on ette nähtud töötlemiseks toiduainetööstuse ettevõtetes, ei pea pakendama üksikpakendisse. Sellisel juhul ei ole põhjendatud ka puidust aluse kasutamine.

2)   Liikmesriigi pädev asutus: pädeva asutuse (Institut national de l’origine) aadressi ja vastutusala muutmine.

3)   Taotlejate rühma koosseis: täpsustatakse rühma koosseisu.

Kontrolliasutuse kontaktandmed: ajakohastatakse kontrolliasutuse kontaktandmeid.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta  (3)

„REBLOCHON” / „REBLOCHON DE SAVOIE”

EÜ nr: FR-PDO-0217-01003-11.6.2012

KGT ( ) KPN ( X )

1.   Nimetus

„Reblochon” / „Reblochon de Savoie”

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.3. Juust

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Juustu „Reblochon” / „Reblochon de Savoie” valmistatakse toorest täispiimast, mis saadakse Abondance’i, Montbéliarde’i ja Tarentaise’i tõugu lehmadelt. Tegemist on pressitud ja kuumtöötlemata juustuga, mis on lameda silindrilise kujuga ja kergelt kumer; juustu läbimõõt on ligikaudu 14 cm, kõrgus 3,5 cm ning kaal 450–550 grammi.

Pärast täielikku kuivamist on juustu rasvasisaldus 100 grammi kohta vähemalt 45 grammi ning kuivainesisaldus 100 grammi juustu kohta ei tohi jääda alla 45 grammi.

Laagerdamise ajal pestud koorik on õhuke, korrapärane ja ühetaoline. See võib olla kollane kuni oranžikas-kollane ning on tervenisti või osaliselt kaetud valge, peene ja õhukese hallituskihiga.

Juustu sisu on õrn, ühtlane, pehme ja kreemjas. Selle värvus varieerub elevandiluust kollaseni, maitse on kergelt soolakas ja struktuuris võib-olla väikesi tühimikke.

Vähendatud mõõtmetega või väikese juustu puhul, mille organoleptilised omadused on samad, kuid juustu läbimõõt on umbes 9 cm, kõrgus umbes 3 cm ja kaal 230–280 grammi, tohib samuti kasutada märgist „AOP” (KPN).

Juustu „Reblochon” / „Reblochon de Savoie” võib turustada tervelt või portsjoniteks lõigatuna.

3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Juustu „Reblochon” / „Reblochon de Savoie” valmistamiseks kasutatakse ainult Abondance’i, Montbéliarde’i, Tarentaise’i (ehk Tarine’i) tõugu piimalehmadelt saadud piima.

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

Selleks, et tagada seotus piirkonnaga, peab karjale andma peamiselt päritolunimetuse geograafilisest piirkonnast pärit sööta. Põhisööt sisaldab

Suvise karjatamisperioodi kestus on vähemalt 150 päeva.

Lakteerivate lehmade põhisööt (väljendatuna kuivaines) peab koosnema 100 % ulatuses ainult piirkonnast pärit söödast. Põllumajanduslikes majapidamistes, mis asuvad kõrgemal kui 600 meetrit, ja alpikarjamaade puhul, mis asuvad kõrgemal kui 600 meetrit, peab lakteerivate lehmade põhisööt (väljendatuna kuivaines) koosnema vähemalt 75 % ulatuses piirkonnast pärit söödast. Väljastpoolt päritolupiirkonda pärit sööt hõlmab ainult heina.

Lisaks põhisöödale võib anda täiendsööta. See hõlmab kontsentreeritud ja kuivsööta. Osutatud täiendsööta võib lakteerivatele lehmadele anda kuni 1 800 kg piimalehma kohta aastas.

Piimakarjale on keelatud anda silo, kääritatud sööta, kiletatud heinapalle ja muud sööta, mis võib mõjutada negatiivselt piima või juustu lõhna või maitset, ja sööta, mis võib olla bakterioloogiliselt saastunud.

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Piim peab olema toodetud, lüpstud, juustuks töödeldud ja juust peab olema valminud geograafilises piirkonnas.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

Juustu esmane pakendamine toimub geograafilises piirkonnas enne juustu väljasaatmist laagerdamise eest vastutavast ettevõttest, kus toimub juustu „Reblochon” / „Reblochon de Savoie” tootmise viimane etapp. See võimaldab säilitada juustu kooriku kvaliteeti ning vältida kooriku kuivamist ja soovimatute hallitusseente arengut. Esmane pakendamine ei välista toote ümberpakendamist hiljem mõnes muus ettevõttes.

Pakendamisel sobivasse pakendisse peab terve või poolitatud juustu puhul vähemalt juustu ühele küljele asetama kuusepuidust aluse. Portsjonite puhul peab kolm külge olema kaetud koorikuga.

Juustu, mis on ette nähtud töötlemiseks toiduainetööstuse ettevõtetes, ei pea pakendama üksikpakendisse, kuid juustu saatmisel geograafilisest piirkonnast väljapoole peab see siiski olema pakendatud.

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta

Märgistusel peab kaitstud päritolunimetus „Reblochon” / „Reblochon de Savoie” olema esitatud tähtedega, mille suurus moodustab märgistusel olevate suurimate tähemärkide suurusest vähemalt kaks kolmandikku. Lisaks võib punktis 3.2 määratletud vähendatud mõõtmetega juustu puhul lisada kaitstud päritolunimetusele sõna „väike”.

Sõltumata kõikidele juustudele kantavatest õigusnormidega ette nähtud ja eespool osutatud tähistustest on märgisel, reklaamides, arvetel või äridokumentidel koos kõnealuse nimetusega keelatud kasutada mis tahes muid iseloomustavaid sõnu või muud teavet, välja arvatud konkreetsed kauba- või juustukoja märgid.

Märgisel tuleb esitada Euroopa Liidu kaitstud päritolunimetuse logo. Märgisel võib olla ka tekst „Kaitstud päritolunimetus”.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Geograafiline piirkond hõlmab kahte kolmandikku Haute-Savoie departemangust (Annecy idapiirkond, mis asub rohkem kui 500 meetri kõrgusel) ning tervikuna või osaliselt Savoie departemangu mõningaid kommuune.

Haute-Savoie departemang

Abondance, Alex, Allinges, Amancy, Andilly, Annecy-le-Vieux, Arâches-Ia-Frasse, Arbusigny, Arenthon, Armoy, Arthaz-Pont-Notre-Dame, Aviernoz, Ayse, Ballaison, Beaumont, Bellevaux, Bernex, Bluffy, Boëge, Bogève, Bonne, Bonnevaux, Bonneville, Bons-en-Chablais, Brenthonne, Brizon, Burdignin, Cervens, Chamonix-Mont-Blanc, Charvonnex, Châtel, Châtillon-sur-Cluses, Chevaline, Chevenoz, Cluses, Collonges-sous-Salève, Combloux, Cons-Sainte-Colombe, Contamine-sur-Arve, Copponex, Cordon, Cornier, Cranves-Sales, Cruseilles, Demi-Quartier, Dingy-Saint-Clair, Domancy, Doussard, Draillant, Duingt, Entremont, Entrevernes, Essert-Romand, Etaux, Evires, Faucigny, Faverges, Fessy, Féternes, Fillinges, Giez, Groisy, Habère-Lullin, Habère-Poche, Juvigny, La Balme-de-Thuy, La Baume, La Chapelle-d’Abondance, La Chapelle-Rambaud, La Chapelle-Saint-Maurice, La Clusaz, La Côte-d’Arbroz, La Forclaz, La Muraz, La Rivière-Enverse, La Roche-sur-Foron, Lathuile, La Tour, La Vernaz, Le Biot, Le Bouchet, Le Lyaud, Le Grand-Bornand, Le Petit-Bornand-Les-Glières, Le Reposoir, Le Sappey, Leschaux, Les Clefs, Les Contamines-Montjoie, Les Gets, Les Houches, Les Ollières, Les Villards-sur- Thônes, Lucinges, Lullin, Lully, Manigod, Marcellaz-en-Faucigny, Marlens, Machilly, Magland, Margencel, Marignier, Marnaz, Megève, Mégevette, Menthonnex-en-Bornes, Menthon-Saint-Bernard, Mieussy, Monnetier-Mornex, Montmin, Montriond, Mont-Saxonnex, Morillon, Morzine, Nancy-sur-Cluses, Nangy, Nâves-Parmelan, Novel, Onnion, Orcier, Passy, Peillonnex, Perrignier, Pers-Jussy, Praz-sur-Arly, Présilly, Quintal, Reignier, Reyvroz, Saint-André-de-Boëge, Saint-Blaise, Saint-Cergues, Saint-Eustache, Saint-Férréol, Saint-Gervais-les-Bains, Saint-Jean-d’Aulps, Saint-Jean-de-Sixt, Saint-Jean-de-Tholome, Saint-Jeoire, Saint-Jorioz, Saint-Laurent, Saint-Martin-Bellevue, Saint-Pierre-en-Faucigny, Saint-Sigismond, Saint-Sixt, Sallanches, Samoëns, Saxel, Scientrier, Scionzier, Serraval, Servoz, Sevrier, Seythenex, Seytroux, Sixt-Fer-A-Cheval, Talloires, Taninges, Thônes, Thorens-Glières, Thyez, Vailly, Vacheresse, Vallorcine, Verchaix, Vétraz-Monthoux, Veyrier-du-Lac, Villard, Villaz, Ville-en-Sallaz, Villy-Ie-Bouveret, Villy-Ie-Pelloux, Vinzier, Viuz-en-Sallaz, Vougy, Vovray-en-Bornes.

Savoie departemang

Cohennoz, Crest-Voland, Flumet, La Giettaz, Mercury (piirkond G1, G2), Notre-Dame-de-Bellecombe, Plancherine (piirkond A1, A2, A3), Saint-Nicolas-La-Chapelle, Ugine.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära

Looduslikud tegurid

Geograafiline piirkond asub Põhja-Alpides ning hõlmab mägiseid piirkondi Genfi järve ja Mont Blanci mäemassiivi vahel. Ala piirneb idas Šveitsi piiriga ja ulatub läänes Alpi mäestiku läänepoolseimate nõlvadeni. Lõunas jääb piirkonnast välja Beaufortaini mäemassiiv, kuid piirkond hõlmab Baugesi mäemassiivi põhjaosa.

Maastik on tugevasti liigendatud, moodustades mäemassiive, mis lääne-ida suunal üha kõrgemale kerkivad: lääne eelmäestike kõrgus 1 000 meetrit, lubjakivimassiivide kõrgus üle 2 000 meetri, Mont Blanci mäemassiivi kõrgus üle 4 000 meetri. Neid eraldavad suured orud (Dranse, Giffre, Arve, Arly), mis asuvad merepinnast rohkem kui 500 meetri kõrgusel.

Geograafilise piirkonna geoloogiline aluspind on väga mitmekesine. Kirde-edela suunas läbivad piirkonda peamiselt lubjakivikaljudest koosnevad mäemassiivid. Mõned eriti vastupidavad kaljud moodustavad teravatipulisi ahelikke, nagu Aravise mäeahelik. Läänepoolsete nõlvade aluspinnase moodustab savi-lubja molass ning seal kõrguvad järsud lubjakivikaljud (Salève). Kristalse aluspõhjaga mäemassiivid Mont Blanc ja Aiguilles rouges hõlmavad piirkonna kõrgeimaid tippe. Kivimid on siin happelised (graniit, gneiss, vilgukivi). Põhjas asuv Chablais' mäemassiiv koosneb happelistest kivimitest, mis on kohati segamini lubjakiviga.

Kliima on mäestikuline ja avatud läänest saabuvatele õhuvooludele. Sellele on iseloomulik suur sademete hulk (üle 900 millimeetri aastas) ja suvise põuaperioodi puudumine. Mäemassiivi keskel ületab sademete hulk 1 500 – 2 000 mm aastas. Tulenevalt mägisest keskkonnast on talved külmad ja rikkalikud sademed langevad siis maha lumena. Kohalikke kliimatingimusi mõjutab tugevasti nii maastiku liigendatus kui ka kõrgus merepinnast.

Suurema osa põllumajanduslikust maast moodustavad karjamaad. Piirkonnale on iseloomulik kõrgel mägedes asuvate püsirohumaade (mägikarjamaade) suur osakaal. Sealne taimestik on väga mitmekesine, sõltudes keskkonnast (pinnas, veerežiim, nõlva orienteeritus, kõrgus merepinnast) ja kasutamisotstarbest (karjatamine). 90 % rohumaadest on püsikarjamaad, kus domineerivateks liikideks on kerahein (kõrreline, mida peetakse väga heaks loomasöödaks), valge ristik ja ristik. On väga rohurikkaid karjamaid (mäginiidud, kus kasvab looduslikult hapuoblikas), keskmise viljakusega karjamaid (mäginiidud, kus kasvab suur näär) ja väheviljakaid karjamaid (mäginiidud, kus kasvavad salvei ja pune). Põllumajanduslik taimestik katab orgusid ja mäenõlvu ning võib ulatuda kohati kõrgemale kui 2 500 meetrit merepinnast.

Inimtegur

Geograafilise piirkonna piimatalude eripära on suvine mägikarjamaade kasutamine. Karjapidamine sõltub tugevalt aastaajast: mai alguses lastakse kari laudast välja ja karjatatakse madalatel karjamaadel; juuni algul aetakse kari mägikarjamaadele, kuhu see jääb kuni oktoobri alguseni. Järgneb pikk talveperiood, mil lumikate püsib mitu kuud ja ilm on halb. Karjakasvataja peab seetõttu koguma suvel sööta, mida antakse loomadele novembrist aprillini (talvel kulub lehma kohta umbes 2 000 kg heina).

Nendes tingimustes eelistavad piimatootjad mägipiirkondade piimlehmatõuge, kes on kohanenud piirkonna maastiku ja kliimaga (kaldega karjamaadega kohanenud morfoloogia, temperatuuritaluvus, karjamaade rohu tarbimine suvel ja kuivsööda tarbimine talvel) ning annavad korrapäraselt kvaliteetset piima.

Piimalehmade sööt koosneb suvel peamiselt karjamaade rohust ja talveperioodil peamiselt heinast. Lisasööda kogus on piiratud, et säilitada vähese intensiivsusega loomakasvatust. Loomadele on keelatud anda kääritatud sööta, mis võib mõjutada negatiivselt piima ning seega ka juustu lõhna ja maitset.

Juustu nimi „Reblochon de Savoie” tuleneb sõnast reblâche, mis tähendab teistkordset lüpsi. Selline tegevus oli XIII sajandil laialt levinud. Talupidaja, kes rentis mägikarjamaad, pidi maksma omanikule tasu. Lüpstava piima koguse mõõtmise ajal lõpuni lüpsmata lehmalt sai teistkordse lüpsiga väikese koguse väga rasvast piima, sest lüpsi lõpus tekkiv piim on rasvarikas. Vähesest rasvarikkast piimast tootsid juustumeistrid väikeseid kreemja struktuuriga juustusid. Algselt ebaseaduslikult toodetud juustule Reblochon tuli kasuks raha ulatuslik kasutuselevõtt kaubavahetuses ning XVIII sajandil jõudis kõnealune juust jõukate linnakodanike, vaimulike ja aadlike toidulauale.

Juustuvalmistajate tööl, mis põhineb esivanemate oskusteabel, on oluline roll juustu „Reblochon” / „Reblochon de Savoie” lõhnapotentsiaali esile toomisel. Eelnevalt töötlemata toorpiima kasutamisel saavutatakse parim tulemus, kui juustu valmistatakse madalal temperatuuril. Kahe lüpsikorra puhul päevas peab piima kasutamine olema kiire ja täpne. Toorpiima peab töötlema avatud mahutis, et juustumeister saaks tootmisprotsessi jälgida ning kohandada seda vajaduse korral vastavalt piima omaduste võimalikele muutustele.

Algselt laagerdati juustu mägikarjamaal asuvates taludes. Seejärel liikus see tegevus orgudesse, kuhu oli juurdepääs lihtsam ja kus seetõttu oli olukord soodus juustu laagerdamisega tegelevate oskustööliste elukutse tekkeks. Juustu laagerdamise eest vastutaval ettevõtjal on arvukalt ülesandeid, eelkõige peab ta jälgima laagerdamiskeskkonna temperatuuri, sest sellel on oluline roll hallituse arengus, mis annab koorikule iseloomuliku välimuse. Juustu pinnal on koos ja ajaliselt järjestikku mitmesuguseid mikroobide rühmi. Nende järjestikune asendumine on peamiselt tingitud pH muutumisest ja kooriku soolasisaldusest. Just see mikrofloora ja eriti Geotrichum candidum annab juustule „Reblochon” / „Reblochon de Savoie” iseloomuliku peene valge hallituskirme ning on oluline tegur ka sisu tekstuuri ja maitse kujundamisel.

Kauplemine juustuga „Reblochon” sai hoogu juurde XIX sajandil, kui tekkis spetsialiseerunud kaubandusharu ja laienes kaubateede võrgustik. XX sajandi esimesel poolel hakati juustu „Reblochon” tootma ka väljaspool päritolupiirkonda, mis ärgitas tootjaid oma toodet kaitsma, ja juba 1953. aastal kehtestati konkreetsed tootmistingimused.

5.2.   Toote eripära

Juust „Reblochon” / „Reblochon de Savoie” on kuumtöötlemata pressitud juust, mida valmistatakse eelnevalt töötlemata toorest lehma täispiimast.

Juust on väike ja kerge ning seda toodetakse ka vähendatud mõõtmetega. Juust on lameda, kuid kergelt kumera silinderja kujuga.

Juustu sisu on elevandiluu värvi kreemjas, sametine ja elastne ning kergelt soolase maitsega. Juustul on piima ja röstimise lõhn. Selle õhuke pestud ja safranivärvi koorik on kaetud peene valge hallitusega.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Ala, mis moodustab geograafilise piirkonna, on mägine ja sademeterohke, mis tagab rohu rikkaliku kasvu kevadel ja suvel. Keskkonna mitmekesisus (mägikarjamaade kõrgus merepinnast, nõlvade orienteeritus, põhjakivimi koostis) tagab karjamaade suure liigirikkuse, kus igal karjamaaliigil on talle iseloomulik taimekooslus.

Paljud taimekooslusesse kuuluvad taimeliigid on tugeva lõhnaga ning annavad juustule „Reblochon” / „Reblochon de Savoie” omapärase lõhna. Juustu organoleptiliste omaduste varieerumine tuleneb geograafilise piirkonna karjamaadelt saadava rohu ja heina muutuvast koostisest.

Karm keskkond seab karjale ranged tingimused ning ainult mägitõugu veised suudavad taluda talvist passiivset eluviisi orus laudas ja suvehooajal iga päev läbitavaid suuri vahemaid mägikarjamaadel, kus kõrguste vahe võib ulatuda mitmesaja meetrini.

Need tõud suudavad kirjeldatud tingimustes toota valgurikast piima, mis sobib hästi juustu valmistamiseks, sest pärast laabi lisamist saadav kalgend on tihke ja sellest saab toota suures koguses juustu.

Juust „Reblochon” / „Reblochon de Savoie”, mida algselt valmistati väikesest kogusest rasvarikkast piimast, on lihtsa tehnoloogia rakendamise tulem (vähene kuumutamine, kiire kalgendamine, nõrutamine ei toimu mahutis).

Juustu „Reblochon” / „Reblochon de Savoie” organoleptilised omadused on seotud piimalehmade söödaga (haljas- ja koresööt), mis koosneb eespool osutatud kliimatingimustega kohanenud taimedest, ning juustumeistrite ja laagerdamise eest vastutavate oskustööliste põlvest põlve edasi antud oskusteabest.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 (4) artikli 5 lõige 7)

https://www.inao.gouv.fr/fichier/CDCReblochon.pdf

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(3)  Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(4)  Vt joonealune märkus 3.