1.11.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 387/8

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine

(2014/C 387/08)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

MUUTMISTAOTLUS

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (2)

MUUTMISTAOTLUS VASTAVALT ARTIKLILE 9

„CEREZA DEL JERTE”

EÜ nr: ES-PDO-0105-01121-27.6.2013

KGT ( ) KPN ( X )

1. Spetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

—

☐ Toote nimetus

—

☒ Toote kirjeldus

—

☐ Geograafiline piirkond

—

☒ Päritolutõend

—

☐ Tootmismeetod

—

☐ Seos piirkonnaga

—

☒ Märgistus

—

☒ Riiklikud nõuded

—

☒ Muu [kontrolliasutus]

2. Muudatus(t)e liik

—

☒ Koonddokumendi või kokkuvõtte muutmine

—

☐ Registreeritud KPNi või KGT muutmine, mille kohta ei ole avaldatud koonddokumenti ega kokkuvõtet

—

☐ Spetsifikaadi muutmine, mis ei tingi avaldatud koonddokumendi muutmist [määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 3]

—

☐ Spetsifikaadi ajutine muutmine, mis tuleneb riiklike ametiasutuste nõutud kohustuslikest sanitaar- või fütosanitaarmeetmetest (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 4)

3. Muudatus(ed)

3.1. Punkti B „Toote kirjeldus” muutmine

Punkti B alapunkt 3. Toote omadused

Allpool esitatud tabelis on esitatud uued suhkrusisalduse (mõõdetud Brixi kraadides) ja happesuse näitajad, mis asendavad praeguses spetsifikaadis ja sellele vastavas koonddokumendis esitatud näitajaid iga kaitstava sordi kohta:

Tabel 1

KPNiga hõlmatud kirsside suhkrusisaldus, kuju, minimaalne suurus ja pH sortide kaupa

Sort	Suhkrusisaldus (mõõdetud Brixi kraadides)			Kuju	Minimaalne suurus	pH
Sort	Minimaalne	Maksimaalne	Keskmine	Kuju	Minimaalne suurus	Minimaalne	Maksimaalne	Keskmine
Navalinda	12	21,60	14	lame	21 mm	3,80	4,70	4,25
Ambrunés	14	25,80	20	lame	21 mm	3,65	4,85	4,25
Pico Colorado	13,90	26,40	21	piklik	21 mm	3,80	4,70	4,25
Pico Negro	11,80	25,60	19	piklik	21 mm	3,80	4,90	4,35
Pico Limón Negro	15,40	26,80	20	piklik	21 mm	3,80	4,70	4,25

Järgmises tabelis on toodud kehtivas spetsifikaadis esitatud andmed.

Tabel 2

Kaitstud kirsside suhkrusisaldus, happesus ja kuju sortide kaupa

Sort	Suhkrusisaldus (Brixi kraadides)			Kuju	Minimaalne suurus (*)	Happesus (mõõdetuna ühikutes mekv/100 ml)
Sort	Minimaalne	Maksimaalne	Keskmine	Kuju	Minimaalne suurus (*)	Minimaalne	Maksimaalne	Keskmine
Navalinda	12	16	14	lame	21 mm	9,55	10,45	10,00
Ambrunes	18	21	20	lame	21 mm	7,46	16,42	11,94
Pico Colorado	17	23	21	piklik	21 mm	7,46	16,42	11,94
Pico Negro	17	24	19	piklik	21 mm	7,46	16,42	11,94
Pico Limón Negro	17	24	20	piklik	21 mm	7,46	16,42	11,94

Põhjendus

Viimaste aastate tehnoloogiliste edusammude ja teostatavate analüüside jaoks kehtestatud rangete nõuetega on täiustatud analüüsimeetodeid, mistõttu need on muutunud usaldusväärsemaks ja täpsemaks.

Seetõttu tuleb muuta olemasolevas spetsifikaadis esitatud tunnussuuruseid, seda järgmistel põhjustel:

Brixi kraadid. Keskmine suhkrusisaldus on suurem tavapärasest suhkrusisaldusest, vilja optimaalse küpsuse astmel ulatub refraktomeetriline indeks sordist sõltuvalt 12–20 grammini värskete viljade 100 grammi kohta.

Reguleeriva asutuse inspektorid on kaitstud päritolunimetusega toodet „Cereza del Jerte” tunnustatud laboratooriumides mitmete aastate jooksul kontrollinud ning kontrolli tulemustest ilmneb, et praeguses spetsifikaadis esitatud Brixi väärtused erinevad tegelikest väärtustest.

Erinevates küpsusastmetes viljade proovidega teostatud analüüside tulemuste põhjal on saadud ülaltoodud tabelis esitatud väärtused (Brixi kraadid muutuvad koos vilja küpsemisega). Kõnealuseid väärtusi peetakse sertifitseeritud toodete turustamiseks sobivaks, mistõttu tuleb olemasolevad väärtused asendada uute väärtustega.

pH. Vilja happesus, väljendatuna õunhappe milliekvivalentides 100 ml kohta, on üks tunnussuurustest, mis on kehtestatud kaitstud päritolunimetusega toote tingimustele vastavuse kriteeriumina. Kaitstud vili on õrn ja selle turustamisaeg ei ole eriti pikk. Seetõttu on äärmiselt oluline saada võimalikult kiiresti andmed nende tunnussuuruste kohta, mis näitavad vilja kvaliteeti.

Praegu nõutav happesuse näitaja (õunhappe milliekvivalentides 100 ml kohta) tuleb kindlaks määrata laboratooriumides, mis peavad olema võimaluse korral tunnustatud. Selleks kulub rohkem aega, mis omandab erilise tähtsuse, kui tahetakse turustada vilju parimates võimalikes tingimustes.

Järjest enam kasutatakse ja tunnustatakse turgudel meetodit, mille korral määratakse kindlaks vilja pH, kuna see meetod on otstarbekam mitmetel põhjustel:

—	tulemuste saamise kiirus. Kaasaegsed pH mõõtmisega tegelevad rühmad mõõdavad vilja happesusega seotud parameetrid kohapeal ja kiiresti, seejuures on saadud tulemused väga täpsed, mis võimaldab inspektoritel teha kiiremini usaldusväärsetel andmetel põhinevaid otsuseid;

—	kõnealuse näitaja laialdane kasutamine sektoris. Kõigi toiduainete, eeskätt puu- ja köögiviljade puhul kasutatakse pH-d laialdaselt ühe maitset iseloomustava indikaatorina;

—	võrreldes teiste parameetritega annab see toote küpsusastme ja kõlblikkusaja kohta märkimisväärselt kvaliteetsemat teavet.

Seetõttu peetakse otstarbekaks asendada praeguses spetsifikaadis esitatud happesuse väärtused tabelis nr 1 esitatud pH väärtustega.

Samalaadselt Brixi skaala väärtustega põhinevad ülaltoodud tabelis esitatud väärtused mitmesugustel testidel, mille on teostanud reguleeriva asutuse inspektorid ning ka mitmesugused asutused (PÕLLUMAJANDUS- JA TOIDUAINETE TEHNOLOOGIA INSTITUUT) ja tunnustatud laboratooriumid.

3.2. Punkti D „Asjaolud, mis tõendavad, et toode on pärit asjaomasest piirkonnast” muutmine

Muudetud on mitut lõiku, et kohandada nende sisu standardiga UNE-EN 45.011/ISO-IEC 17065, mida kohaldab reguleeriv asutus (kõnealust standardit kohaldav tunnustatud sertifitseerimisasutus), ning selleks, et muuta olemasoleva spetsifikaadi tekst kokkuvõtlikumaks, lihtsamaks ja ajakohasemaks ning kohandada spetsifikaat tegeliku olukorraga sektoris registreerimistaotluse esitamise hetkel.

Kõnealuses punktis kirjeldatakse kontrollimise ja sertifitseerimise menetlusi, mis on vajalikud selleks, et tagada toote päritolu ja kvaliteet, ning esitatakse omadused, millele toode peab vastama.

Selles punktis tehtud muudatused hõlmavad dokumendi vormi ning punkti uus sõnastus ja sisu ei muuda asjaolusid, mis tõendavad, et toode pärineb asjaomasest geograafilisest piirkonnast. Järgnevalt on toodud välja olulisemad muudatused:

—

alapunkti 1 esimeses lõigus on sätestatud, et „Picota kirsid ja/või muud kirsid pärinevad eranditult tootmispiirkonnas asuvatest registreeritud istandustest. Kõnealused istandused on kantud andmebaasi, mille abil koostatakse tootmisüksuste nimekirjad tootjate kaupa ja kirjeldatakse viljapuid vastavalt nende suurusele, vanusele, sordile, majandi liigile, kasvatusviisile ja muudele parameetritele”.

See tekst asendatakse järgmise lõiguga:

„Picota kirsid ja/või muud kirsid pärinevad eranditult tootmispiirkonnas asuvatest registreeritud istandustest. Need istandused on nõuetekohaselt registreeritud mitmesugustes kaitstud päritolunimetusega seotud registrites”.

—

Teises lõigus on sätestatud: „Kontrolliameti inspekteerimistalitused külastavad igal aastal ligikaudu 10 % juhuslikult valitud registreeritud põllumajanduslikke majapidamisi (aastas ligikaudu 400 majapidamist), et veenduda kohapeal tootjate edastatavate andmete täpsuses ja õigsuses. Igal aastal määratakse kindlaks tähtaeg registriandmete muutmiseks, et kanda registrisse toimunud muudatused ja ajakohastada olemasolevaid andmeid”.

See tekst asendatakse järgmiste lõikudega:

„Kaitstud päritolunimetuse järelevalveks kontrollitakse igal aastal põllumajanduslikke majapidamisi, tunnustatud edasimüüjaid ja tooteid, et tagada toodete vastavus ettenähtud nõuetele ja toote pärinemine asjaomasest geograafilisest piirkonnast”.

„Korrapäraselt määratakse kindlaks tähtaeg registriandmete muutmiseks, et võtta arvesse toimunud muudatusi ja ajakohastada olemasolevaid andmeid”.

—

Seoses vajadusega võtta arvesse neljandas lõigus ja teistes punkti D sama eesmärki täitvates lõikudes toodud uusimaid tähelepanekuid, on välja jäetud viies lõik, milles on kirjeldatud kvaliteedi tagamise menetlust:

Viies lõik: „Kvaliteedi tagamise menetlus põhineb igapäevasel proovide võtmisel eri partiidest ja eri vaheladudest, seejuures on prooviks võetavate puuviljade kogus proportsionaalne igasse konkreetsesse vahelattu saabuvate puuviljade kogusega. Proovi võtmisel teostatakse üksikasjalik analüüs, millega selgitatakse muu hulgas välja, et toode pärineb tõepoolest registreeritud põllumajanduslikust majapidamisest, et on olemas vastavus toote ja tema märgistuse vahel, et toode on optimaalses küpsusastmes, et ta on täielikult vastav nii värvuse kui ka kuju poolest, et tal ei esine defekte, et ta on pakendatud ja tähistatud nõuetekohaselt, et toote märgitud kaal vastab tegelikkusele jne”.

—

Kaheksandas lõigus on sätestatud: „Identifitseerimisandmete seerianumbrite põhine kontrollimine peab olema rangelt registreeritud, et vältida mis tahes pettusevõimalusi. Identifitseerimisandmete registreerimine ja täpsemalt nende andmete võrdlemine tegelike kogustega igas registreeritud vahelaos võimaldab tuvastada väga kiiresti mis tahes kõrvalekalded ja kõrvaldada tekkinud häired toodete transpordi ja müügi mis tahes etapil”.

Eespool esitatud tekst asendatakse järgmisega:

„Identifitseerimisandmete seerianumbrite põhine kontrollimine peab olema rangelt registreeritud, et vältida mis tahes pettusevõimalusi”.

—

Üheksandas lõigus on sätestatud: „Kõik kontrollid, võetud proovid ja teostatavad katsed, mis viiakse läbi veendumaks nõuetele vastavuses, toimuvad vastavalt kvaliteedijuhendile ja menetlusjuhendile. Kontrolliasutus teostab analüüsid asutustes, mis vastavad standardis ISO-EN 17.025 toodud nõuetele”.

Ülaltoodud tekst asendatakse järgmisega:

„Kui turustamisega tegelev ettevõte vastab kohaldatavatele sertifitseerimisnõuetele, väljastab kaitstud päritolunimetuse „Cereza del Jerte” reguleeriv asutus pärast vastavate hindamismenetluste teostamist dokumendi, millega kinnitatakse tootele vastava sertifikaadi omandamist”.

—

Kümnendas lõigus on sätestatud: „Pärast kõikide eespool osutatud kontrollimenetluste teostamist hindab kõikide asjaomaste poolte esindajatest koosnev reguleeriva asutuse nõuandekomitee saadud tulemusi ning teeb erapooletu ja objektiivse otsuse. Kui sertifitseerimiskomitee otsustab sertifikaadi väljastada, väljastab reguleeriv asutus registreeritud ettevõttele vastava sertifikaadi. Toodet turustatakse koos päritolutõendiga, mille materiaalseks kandjaks on tootele paigaldatav reguleeriva asutuse nummerdatud märgis või lisamärgis”.

Ülaltoodud tekst asendatakse järgmisega:

„Toodet turustatakse koos päritolutõendiga, mille materiaalseks kandjaks on tootele paigaldatav kontrolliasutuse nummerdatud märgis või lisamärgis”.

Nagu eespool osutatud, on tehtavate muudatuste eesmärk viia spetsifikaadi tekst vastavusse konkreetse olukorraga ja kaitstud päritolunimetusega hõlmatud toote „Cereza del Jerte” spetsifikaadile vastavuse kontrollimisega tegeleva reguleeriva asutuse tehtud muudatustega, ilma et see mõjutaks tunnuseid, mis tõendavad, et toode pärineb määratletud geograafilisest piirkonnast.

3.3. Punkti G „Kontrolliasutus” muutmine

Muudetakse postiaadressi, asendades selle järgmisega:

Aadress: Polígono Industrial. Centro de Empresas. Carretera Nacional 110, Km. 381,400. 10613 Navaconcejo (Cáceres), España..

Esitatud on nõue kontrolliasutuse tunnustamise kohta seoses standardis UNE-EN 45011 toodud nõuetega.

3.4. Punkti H „Märgistus” muutmine

Sellest punktist jäetakse välja teine lõik, mis hõlmab lubatavaid märgiseid, mille hulka kuulub kaks logo „Cereza del Jerte” ja „Cereza del Jerte + Picota kirsid”, et tarbijat toote valikul mitte eksitada.

3.5. Punkti I „Siseriiklikud nõuded” muutmine

Võttes arvesse määruse (EL) nr 1151/2012 artiklit 7, on see lõik toote spetsifikaadi lihtsustamiseks ja selgitamiseks välja jäetud, sest see ei ole esmatähtis ja seda ei ole nimetatud kõnealuses artiklis esitatud nimekirjas.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (3)

„CEREZA DEL JERTE”

EÜ nr: ES-PDO-0105-01121-27.6.2013

KGT ( ) KPN ( X )

1. Nimetus

„Cereza del Jerte”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Hispaania

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.6. Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Kaitstud päritolunimetus „Cereza del Jerte” hõlmab üksnes värskelt tarvitatavaid liigi Prunus avium L. lauakirsse, mis kuuluvad kohalikesse sortidesse „Navalinda”, „Ambrunés”, „Pico Limón Negro”, „Pico Negro” ja „Pico Colorado”.

Kaitstud päritolunimetusega hõlmatud kirsisordid jagatakse järgmistesse rühmadesse:

—	maguskirsid (Picota kirsid): sordid „Ambrunés”, „Pico Negro”, „Pico Colorado” ja „Pico Limón Negro”. Enamik toodangust kuulub seda tüüpi kirsside (Picota) rühma, mille tunnuseks on iseeneslik eraldumine viljavarrest koristamisel.

—	viljavarrega kirsid: „Navalinda”.

Kirsside „Cereza del Jerte” iseloomulikuks tunnuseks on viljade väliskesta punakas värvus, valdavalt on kirsid veinipunast värvi või purpurpunased. Sõltuvalt sordist ulatub kõva ja krõmpsuva viljaliha värvus punasest kollase või kreemjani ja mahla värvus punasest värvituni. Viljade kuju võib olla oakujuline, lame, ümmargune või piklik. Sõltuvalt sordist võib kivi suurus olla keskmine, suur või väga suur ja selle kuju ümmargune või piklik.

Järgmises kokkuvõtlikus tabelis on esitatud peamised kriteeriumid suhkrusisalduse (mõõdetuna Brixi kraadides), vilja kuju, minimaalse suuruse ja pH taseme kohta.

Kaitstud päritolunimetusega kirsside suhkrusisaldus, kuju, minimaalne suurus ja pH sortide kaupa

Sort	Suhkrusisaldus (Brixi kraadides)			Kuju	Minimaalne suurus	pH
Sort	Minimaalne	Maksimaalne	Keskmine	Kuju	Minimaalne suurus	Minimaalne	Maksimaalne	Keskmine
Navalinda	12	21,60	14	lame	21 mm	3,80	4,70	4,25
Ambrunés	14	25,80	20	lame	21 mm	3,65	4,85	4,25
Pico Colorado	13,90	26,40	21	piklik	21 mm	3,80	4,70	4,25
Pico Negro	11,80	25,60	19	piklik	21 mm	3,80	4,90	4,35
Pico Limón Negro	15,40	26,80	20	piklik	21 mm	3,80	4,70	4,25

Kaitstud päritolunimetusega „Cereza del Jerte” kirsid võivad kuuluda üksnes ekstraklassi, nagu on sätestatud kirsside turustamisstandardites, mis on vastu võetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 214/2004 (4).

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

—

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kõik tootmisetapid peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas, sealhulgas kirsiistanduste rajamine, kirsside kasvatamine väikestel järskudel mäekülgedel ja mägiterrassidel asuvates põllumajanduslikes majapidamistes, mis muudab tööde mehhaniseerimise keeruliseks, pinnase töötlus (maaharimine, väetamine), viljapuude lõikamine ja saagi käsitsi koristamine.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

Partiidesse jaotamine ja pakendamine tagavad toote täieliku kaitstuse. Pakendamiseks kasutatavaid materjale tuleb hoolega valida, et vältida toote omaduste muutumist. Iga pakendi sisu peab olema sama päritoluga, samast sordist, sama kvaliteedi ja suurusega, toode peab olema osaliselt nähtav ja see nähtav osa peab olema samasugune kui ülejäänud pakendi sisu.

KPNiga „Cereza del Jerte” hõlmatud kirsid peavad olema pakendatud määratletud geograafilises piirkonnas; seda nõuet peetakse vajalikuks, et tagada toote kvaliteet ja võimaldada selle kontrollimist ja päritolu jälgimist kogu sertifitseerimismenetluse kestel kuni selle lõpuni.

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta

Lisaks üldistele kohaldatavate õigusaktidega ettenähtud andmetele peab pakendil nähtaval kohal olema esitatud kaitstud päritolunimetusega toote nimetus koos tootmisettevõtet määratlevate andmetega.

Reguleeriv asutus kasutab kaht logo varianti. Nende kasutamine on sätestatud järgmiselt:

logo „Cereza del Jerte”. Seda logo, mille kujutis on toodud allpool, võib kasutada kõikide kirsside, sealhulgas ka Picota kirsside rühma kuuluvate sortide puhul.

Logo „Cereza del Jerte” + Picota kirsid. Seda logo, mille kujutis on toodud allpool, võib kasutada üksnes Picota kirsside rühma kuuluvate sortide puhul, et tarbijat mitte eksitada.

Sõltumata sellest, milline on turustatavate kirsside jaoks kasutatav pakend, peab sellel olema reguleeriva asutuse väljastatav nummerdatud lisamärgis või identifikaator.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Tootmispiirkond asub Cácerese provintsi põhjaosas. Tootmispiirkond hõlmab järgmiste kommuunide territooriumi (rühmitatud piirkondade järgi):

— JERTE ORU PIIRKOND: Barrado, Cabezuela del Valle, Cabrero, Casas del Castañar, El Torno, Jerte, Navaconcejo, Piornal, Rebollar, Tornavacas ja Valdastillas.

— VERA PIIRKOND: Aldeanueva de la Vera, Arroyomolinos de la Vera, Cuacos de Yuste, Garganta la Olla, Gargüera, Guijo de Santa Bárbara, Jaraíz de la Vera., Pasarón de la Vera ja Torremenga.

— AMBROZI PIIRKOND: Cabezabellosa, Casas del Monte, Gargantilla, Hervás, Jarilla ja Segura de Toro.

Kuna kvaliteedi, põllumajanduslike majapidamiste mägise asukoha ja tootmismeetodi vahel on tihe seos, jäävad kaitstud päritolunimetusega hõlmatud toote kasvatuseks ettenähtud alade hulgast välja piirkonnad ja põllumajanduslikud majapidamised, mis ei asu mäestiku põllumajanduspiirkonnas. Sellest tulenevalt

—	ei hõlma tootmispiirkond Vera piirkonna alasid, mis asuvad madalamal kui 500 m merepinnast

—	samuti jäetakse välja Ambrozi piirkonna põllumajanduslikud majapidamised, mis asuvad madalamal kui 600 m merepinnast.

Tootmispiirkond ühtib pakkimis- ja töötlemispiirkonnaga.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

5.1. Geograafilise piirkonna eripära

Ajalooline seos

Nimi „Jerte” või „Valle del Jerte” on kirssidega tihedalt seotud, seostudes Hispaanias paljudele tarbijatele peaaegu automaatselt kirsside kasvatuspiirkonnaga või vastupidi. Kõnealune piirkond on väga tuntud sealsete kirsside, eelkõige Picota kirsside suurepärase kvaliteedi poolest.

Võib oletada, et kirsipuu tõid Hispaaniasse araablased ning pärast maa tagasivallutamist leidsid uued asunikud, et puu on seal kohanenud. Kuid usaldusväärsed tõendid kirsipuude olemasolu kohta Hispaanias pärinevad alles XIV sajandist.

1352. aasta 2. juunil peatus ja ööbis kuninga saadikutest koosnev kaaskond ühes piirkonna külas. Need auväärsed isikud maitsesid seal forelli ja kirsse, mis tõestab, et juba sel ajal oli sealne kirss väljapaistev toode, mis oli piisavalt kvaliteetne ka nii auväärsete reisijate jaoks.

Järgmiste sajandite jooksul jätkati ja laiendati kirsside kasvatamist. XVI sajandi kuulus hispaanlasest arst Luis de Toro viitas Jerte kirssidele ning tõstis esile nende suurust, värvi ja maitset.

Pärast seda, kui Phytophthora cambivora seene tekitatud haigus oli XVIII sajandil hävitanud kastanimetsad, hakati kirssidesse suhtuma kui reaalsesse majanduslikku alternatiivi. Kõnealuse sajandi lõpus ja XIX sajandi jooksul rajati kirsiistandusi Jerte orgu ja naaberorgudesse.

XIX sajandi esimestel kümnenditel kinnitasid kroonikud juba, et parim, mis selles piirkonnas leidub „… on kirsid, mida õukonnas väga kõrgelt hinnatakse …”. XIX sajandi jooksul levis kirsipuude kasvatamine kõikidesse küladesse, nii et XX sajandi alguses oli piirkond juba „imemaitsvate kirsside” poolest tuntud.

Looduslik seos

Viis kaitstud alamliiki on omamaised ja pärinevad Jerte orust või naabruses asuvatest Ambroze ja La Vera orgudest. Kõnealused liigid kasvavad tegelikult üksnes osutatud tootmispiirkonnas, sest katsed neid liike mujal kasvatada on siiani läbi kukkunud.

Mitmed autorid on osutanud, et viljavarreta liikide esinemine Jerte orus tuleneb pikaajalisest kohandumisprotsessist ja liigi Prunus avium L. eri alamliikide seast valiku tegemisest. Kõnealune liik on nendes mägiorgudes juba ammusest aegadest alates omamaise metsiku liigina eksisteerinud.

Jerte elanike sordiparandus- ja aretustegevusele lisaks on oma panuse andnud ka keskkonnatingimused, nagu kõrge niiskustase isegi suvekuudel, oru mahedad tuuled, asukoht, aastane päikesevalguse hulk, kõrgus, mikrokliima vahelduvus ja mulla happelisus.

Maatükkide struktuur ja keerulistest maastikutingimustest tulenevad olud on loonud istandused, mille moodustavad väikesed või isegi imepisikesed kivimüüridele toetuvad terrassid. Kõnealustes tingimustes ei ole eriti võimalik kasutada masintööjõudu.

Toote omadused tulenevad seega erilise taimse algmaterjali kasutamisest, mida on kohandatud ja sobitatud Jerte oru ja naaberorgude iseloomulike keskkonnatingimustega. Samuti on toote omadusi mõjutanud eriline tootmismeetod, mis hõlmab kirsikasvatuse traditsioonilisi viise, mida toetab väikeste majapidamiste olemasolu ja perekonnasisene tööjaotus. Põllumajanduslikud majapidamised asuvad tavaliselt järskude mäenõlvade astangulistel terrassidel, kus on keeruline masintööjõudu kasutada, ning seetõttu korvatakse madal tootlikkus kõrge kvaliteediga.

5.2. Toote eripära

Kaitstud päritolunimetus „Cereza del Jerte” hõlmab üksnes liiki Prunus avium L. kuuluvaid värskelt tarbitavaid lauakirsse kohalikest sortidest „Navalinda”, „Ambrunés”, „Pico Limón Negro”, „Pico Negro” ja „Pico Colorado”.

Kirsside väliskest on sordist sõltuvalt rohkem või vähem punaka värvusega. Eeskätt on kirsid veinipunast värvi või purpurpunased, mis on tingitud maguskirsside, eeskätt peamise kohaliku sordi „Ambrunes” suurest osakaalust kohalike kirsside hulgas.

Picota kirssideks kutsutakse kirsse, mille peamine eripära on see, et viljade korjamisel eraldub nende vars vilja küljest loomulikul teel, ilma et see kahjustaks kirsside kvaliteeti, muudaks need käitlemisel vähem vastupidavaks või kiiremini riknevaks. Selle rühma kirsside hulka kuuluvad sordid on „Ambrunés”, „Pico Negro”, „Pico Colorado” ja „Pico Limón Negro”.

Viljade kuju võib olla erinev, kirsid võivad olla oakujulised, lamedad, ümmargused või piklikud.

Viljaliha on väga tihke ja krõmpsuv ning sordist sõltuvalt rohkem või vähem punast värvi; kirsside mahl on punane. Samas võib viljaliha värvus sordist sõltuvalt varieeruda punase ja kollase vahel ning mahla värvus ulatuda punasest kuni värvituni. Viljaliha ja mahla värvus on üldiselt ühtlane, eriti kehtib see mahla värvuse kohta.

Kirsikivi on kõnealuste kirsside üks stabiilsemaid omadusi. Selle suurus ulatub keskmisest suureni või väga suureni (sordid „Navalinda” ja „Ambrunés”). Kirsi kivi on ümmargune („Ambrunés”), vahepealne („Pico Colorado”) või piklik („Pico Limón Negro”).

Kivi ja viljaliha kaalusuhe võib olla keskmine („Pico Colorado”) või suur/väga suur („Pico Limón Negro”, „Navalinda” ja „Ambrunes”).

Kirsi vars võib olla märkimisväärselt erineva pikkuse ja paksusega:

— pikkus: keskmine („Ambrunés” ja „Navalinda”) või suur („Pico Negro” ja „Pico Colorado”),

— paksus: peenike („Pico Negro” ja „Pico Colorado”) või keskmine („Ambrunés” ja „Navalinda”),

Mis puudutab organoleptilisi omadusi, siis on keskmine suhkrusisaldus suurem tavapärasest suhkrusisaldusest, puuvilja optimaalse küpsuse astmel ulatub refraktomeetriline indeks sordist sõltuvalt 12–24 grammini värskete viljade 100 grammi kohta.

Kaitstud päritolunimetusega „Cereza del Jerte” kirsid võivad kuuluda üksnes ekstraklassi, nagu on sätestatud kirsside turustamisstandardites, mis on vastu võetud määrusega (EÜ) nr 214/2004.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Kaitstud sordid pärinevad peaaegu täielikult kõnealusest piirkonnast, sest katsed neid liike mujal kasvatada on siiani läbi kukkunud ja viljapuud ei arene korralikult, kui mullastikutingimused, kõrgus, päikesekiirguse hulk, õhuniiskus ja tuulterežiim ei ole sobivad.

Viljavarreta sortide esinemine Jerte orus tuleneb pikaajalisest kohandumisprotsessist ja liigi Prunus avium L. eri alamliikide seast valiku tegemisest. Kõnealune liik on nendes mägiorgudes juba ammusest aegadest alates omamaise metsiku liigina eksisteerinud.

Jerte elanike sordiparandus- ja aretustegevusele lisaks on oma panuse andnud ka keskkonnatingimused:

—	kõrge õhuniiskuse tase isegi suvisel perioodil;

—	oru mahedad tuuled, asukoht, aastane päikesekiirguse hulk, kõrgus, mikrokliima vahelduvus ja mulla happelisus;

—

orograafia. Kirsse kasvatatakse kolme oru põhjas, kõrgustel kuni 1 200 meetrini merepinnast. 600 m ja maksimaalse kõrguse vahele jäävad piirkonnad on kõige sobivamad Picota kirsside kasvatamiseks, mis koos teiste sordiskeemiga hõlmatud sortidega teeb võimalikuks iga-aastase aprilli algusest kuni augusti alguseni ulatuva järkjärgulise valmimisperioodi;

—

piirkonna mulla tekstuur on üldiselt paks ja vähekompaktne ning peamiselt saviliivane. Pinnase niiskusejuhtivus on üldiselt hea. Mullastiku pH on selle koostisosade tõttu alati happeline, jäädes üldiselt 5 ja 5,5 vahele. Mulla sellised üldised omadused on väga sobivad kohaliku peamise viljapuuliigi (Prunus avium ehk maguskirss) ning kohalike kirsisortide kasvatamiseks;

—

ilmastik. Geograafilise piirkonna hulka kuuluva kolme oru klimaatilised tingimused tulenevad kõnealuste orgude kitsusest ja sügavusest ning nende suunast ja lõunasuunale avatusest. Kõrguse erinevused ja liigendatud reljeef tingivad päikesekiirguse ebaühtlase jaotumise mäeharja ja orupõhja vahel, tekitades mõnikord äärmuslikke temperatuurierinevusi. Sellised kliimaerinevused põhjustavad taimede vegetatsioonitsükli ning õitsemis- ja viljumisperioodi kestuse muutlikkuse, nagu on osutatud ülalpool, selle pikenemise ja järjestikulisuse, ning toovad kaasa viljade koristusaja olulised erinevused kasvatuspiirkonna ulatuses. Viljade küpsemisaeg võib isegi sama sordi puhul erineda kuni 20 päeva võrra.

Sademete hulk ühes kuus ja aastas ning sademete jaotumine piirkonna ulatuses näitab, et piirkonnas valitseb niiske vahemereline kliima, mida iseloomustab suvine lühike ja selgelt märgatav kuivuseperiood suve soojade kuude, juuli ja augusti kestel.

Vaatamata sellele, et aasta keskmine õhutemperatuur annab tunnistust soojast kliimast, jaguneb soojus eri aastaaegade vahel väga ebaühtlaselt. Registreeritud suured temperatuurierinevused näitavad, et tegemist on väga karmi kliimaga.

Kokkuvõttes võib öelda, et sellise iseloomuliku ja algupärase toote nagu „Cereza del Jerte” saamiseks on vajalik ülalkirjeldatud orograafiliste, pedoloogiliste, klimaatiliste ja hüdrograafiliste tingimuste koosmõju. Kui mõni neist teguritest peaks kaduma, ei oleks kõnealust toodet enam võimalik saada.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7 (5))

http://aym.juntaex.es/NR/rdonlyres/DEAAADC4-16EB-4424-985B-4A40BE02ECF4/0/PliegoCerezaJertemodificado.pdf

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(3) Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(4) ELT L 36, 7.2.2004, lk 6.

(5) Vt joonealune märkus 3.