17.9.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 319/23

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine

2014/C 319/10

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artiklile 51 (1).

MUUTMISTAOTLUS

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (2)

MUUTMISTAOTLUS VASTAVALT ARTIKLILE 9

„OSSAU-IRATY”

EÜ nr: FR-PDO-0417-01096 – 15.2.2013

KGT ( ) KPN ( X )

1. Spetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

—

☐ Toote nimetus

—

☒ Toote kirjeldus

—

☐ Geograafiline piirkond

—

☒ Päritolutõend

—

☒ Tootmismeetod

—

☐ Seos piirkonnaga

—

☒ Märgistus

—

☒ Riiklikud nõuded

—

☐ Muu [täpsustada]

2. Muudatus(t)e liik

—

☐ Koonddokumendi või kokkuvõtte muutmine

—

☒ Registreeritud KPNi või KGT muutmine, mille kohta ei ole avaldatud koonddokumenti ega kokkuvõtet

—

☐ Spetsifikaadi muutmine, mis ei tingi avaldatud koonddokumendi muutmist (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 3)

—

☐ Spetsifikaadi ajutine muutmine, mis tuleneb riiklike ametiasutuste nõutud kohustuslikest sanitaar- või fütosanitaarmeetmetest (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 4)

3. Muudatus(ed)

1. Toote kirjeldus

Lisatud on juustu kirjelduse täpsustused: juust on valmistatud üksnes töötlemata ja standardiseerimata lambapiimast, on soolatud ja laagerdunud ning silindrilise kujuga.

Selgitatud on juustu eri kujuvariante (vormide suurus, kaal).

Lisatud on järgmine säte:

„Juustu „Ossau-Iraty” võib turustada pakendatud tükkidena, tingimusel, et iga tükk sisaldab nimetusele iseloomulikku koorikut ja selle märgistus hõlmab punktis 8 osutatud teavet.”

See nõue võimaldab „Ossau-Iraty” juustu paremini eristada teistest kõnealuses piirkonnas valmistatavatest pressitud juustumassiga juustudest, mida võib turustada ilma märgiseta.

2. Tõendid selle kohta, et toode pärineb määratletud geograafilisest piirkonnast

Lisatud on lõigud, mis hõlmavad registrite pidamist ja toote identifitseerimist ning ettevõtjate deklareerimiskohustust. Need sätted täpsustavad nõutavaid registreerimistoiminguid ja KPNiga toote tootjate kohustusi ning võimaldavad suurendada tootmise läbipaistvust.

Toote identifitseerimise kohta on lisatud järgmine lõik:

„Iga juustu identifitseerimine on kohustuslik. See tagatakse reljeefse märgisega, mis kantakse tootele vormimise käigus. Turustamiseks mittesobivatelt juustudelt kõrvaldatakse see märgis mahakraapimise teel”.

Toote identifitseerimine võimaldab eristada KPNiga toodet teistest toodetest juustu valmistamise võimalikult varajasel etapil, enne juustu varustamist märgisega.

3. Tootmismeetod

—

Täpsustatud on heinamaade hooldamise meetodeid: „Lubatud orgaanilised väetised on: kompost, sõnnik, läga, põllumajandusliku päritoluga virts, rohejäätmete kompostimise kõrvalsaadused, veepuhastusjaamade jääkmuda ja piimatööstuse jäägid. Suvistele karjamaadele on lubatud laotada üksnes sõnnikut, mis on pärit loomade kogunemiskohtadest suvekarjamaadel. Veepuhastusjaamade jääkmuda laotamine on lubatud üksnes järgmistel tingimustel: kohene sissekaevamine, vähemalt 8 nädala pikkune ooteperiood pärast laotamist, pisteline analüütiline hindamine. Aasta jooksul karjamaadel kasutatava mineraalväetise hulk on piiratud 100 lämmastikuühiku, 60 fosforiühiku ja 100 kaaliumiühikuga hektari kohta.”

Nende meetmete eesmärk on vähendada tootmise intensiivistumist ja vältida ülemäärast väetamist, mis võib viia karjamaade ja suvekarjamaade loodusliku floora tasakaalust välja ja reostada karjamaadelt äravoolavat vett. Veepuhastusjaamade jääkmuda kasutamine on piiratud seetõttu, et see võib sisaldada mittesoovitavaid aineid, mis pinnasesse kandudes levivad ka sööta.

—	Täpsustatud on karja mõistet (kõikide piima tootmisega seotud lammaste kogum põllumajanduslikus majapidamises) ja lamba mõistet (1. novembri seisuga üle 6 kuu vanune emasloom).

—	Lisatud on järgmine säte: „Keelatud on kasutada geenimanipulatsioonidega loomi”; selle keelu põhjuseks on vajadus kaitsta kohalike loomatõugude omadusi.

—

Lisatud on lause: „Kogu karja lõikes ei või lüpsiperiood olla pikem kui 265 päeva aastas. Lüpsmine on keelatud septembri- ja oktoobrikuus”.

See meede tagab piima tootmise hooajalisuse ning aitab vältida hooaegadest mittekinnipidamist, määrab kindlaks loomade kohustusliku kinnisperioodi ning tagab lammaste hea tervisliku seisundi enne poegimisperioodi.

—	Lisatud on lause „Kogu lüpsiperioodi vältel (alates 1. novembrist kuni järgmise aasta 31. oktoobrini) ei või karja keskmine piimasaak ületada 300 liitrit lamba kohta ning piima keskmine kuivainesisaldus peab olema suurem kui 110 grammi piima liitri kohta”.

Kuivõrd „Ossau-Iraty” juustu tootmine põhineb ekstensiivsel süsteemil, piiratakse ülemääraselt intensiivse süsteemi vältimiseks piimatoodangut ühe lamba kohta. Piima kuivainesisalduse minimaalse koguse määratlemise eesmärk on suunata loomakasvatajate valik kvaliteetpiima tootvatele loomadele ja mitte loomadele, kes annavad suuri piimakoguseid.

—

Lisatud on lause „Geneetiliselt muundatud organismide kasvatamine põllumajanduslikus majapidamises on keelatud mis tahes taimeliikide puhul, mida on võimalik kasutada majapidamises olevate loomade söödana või mis võivad söödaks antavaid taimi mõjutada”.

Selle keelu abil piiratakse söödakultuuride saastumise ohtu, kuna sööta, millele on lisatud transgeenseid sorte, on keelatud anda põllumajanduslikus majapidamises kasvatatavatele mäletsejatele. Selle keelu põhjus on soov säilitada kõnealuse juustu puhul, mida hinnatakse mäestikupiirkonna tootena, tema traditsioonilised omadused.

—

Loomasööda puhul on lause „sööt pärineb esmajoones karjamaadelt, millel loomad veedavad suvise karjatamis- ja laktatsiooniperioodi, ning sekundaarsest söödast ja teraviljast” asendatud järgmiste lõikudega:

—

„Karja sööt vastab järgmistele tingimustele:

—	sööt pärineb peamiselt määratletud geograafilisest piirkonnast. Karjamaavälise sööda andmine, mis ei pärine sellest piirkonnast, on piiratud ühe hooaja jooksul keskmiselt 280 kg kuivainega lamba kohta aastas;

—	lammaste karjatamisperiood kestab vähemalt 240 päeva hooaja jooksul;

—	lüpsiperioodil saavad lambad päevadel, mil neid ei karjatata, päevase söödaratsiooni, mis sisaldab vähemalt 600 grammi kuivainet, mis pärineb geograafilisest piirkonnast vastavalt eespool toodud punktile 3.”

Selleks et tugevdada sidet geograafilise keskkonnaga, peab suurem osa lammaste tarbitavast söödast pärinema määratletud geograafilisest piirkonnast. Ilma minimaalset päevast söödaratsiooni piiritleva sätteta oleks võimalik loomadele mitte anda geograafilisest piirkonnast pärinevat sööta nelja kuu jooksul, sealhulgas ka tootmise haripunkti ajal.

Minimaalse karjatamisaja sätestamine tõhustab toote seost geograafilise piirkonnaga ja järgib piirkonna traditsioonilise loomakasvatuse põhimõtteid. Kohalikud tõud on aastaringse karjatamisega väga hästi kohanenud ja liikumine on nende hea tervise tagamiseks vajalik. Sätestatud periood, kaheksa kuud kaheteistkümnest, vastab mägedes esinevatele tingimustele.

—

Lisatud on lause

„—

põhiratsioon sisaldab karjamaadelt saadavaid rohttaimi, värskeid, kuivatatud ja veetustatud pikakõrrelisi rohttaimi, õlgi ja kääritatud sööta. Hein ei või olla töödeldud ammoniaagiga. Värske söödana võib laudas hoidmise perioodil kasutada söödapeeti, naerist, kaalikat, söödakapsast, söödarapsi, rohtu. Nõuetekohaselt niidetud rohesööt tuleb tuua põllumajandusettevõttesse värskel kujul. Enne selle loomadele andmist ei ole lubatud seda soojendada. Enne uue rohesööda andmist tuleb söödanõud puhastada vana sööda jääkidest”.

Nende meetmete eesmärk on säilitada söödas toitained, mis võimaldavad lammastel toituda mäletsejatele omasel viisil. Sööda koostis määratakse kindlaks esmalt põhisööda koosseisu ning seejärel täiendsööda ja kontsentreeritud toitainete kaudu.

—

Lisatud on lause

„—

karja sööt võib lüpsiperioodil, kuni 31. jaanuarini 2018 sisaldada kääritatud sööta järgmiselt: kääritatud sööda kogus on piiratud brutokaalus keskmiselt 1,5 kg maisisilo ja 1 kg kiletatud pallides säilitatava või rohusiloga päevas lamba kohta, kiletatud pallides säilitatava rohu kuivaine sisaldus peab olema vähemalt 70 %. Alates 1. veebruarist 2018 on silosööda andmine keelatud, kiletatud pallides säilitatava rohu kogus on piiratud keskmiselt 1 kilogrammiga päevas lamba kohta, kusjuures selle kuivainesisaldus peab olema vähemalt 70 %”.

Selle meetme eesmärk on säilitada piima omadused. Piiratud on kääritatud sööda kasutamine, mis võib soodustada teatava mikroobse saastumise teket. Kiletatud pallides säilitatav rohi on heinana säilitamise alternatiiv, mida kasutatakse eeskätt vihmaste ilmade puhul. Sätte kohaldamine vajab üleminekuperioodi, mille kestel teatavad piimatootjad rakendavad söödakogumise süsteemi, mis võimaldab loobuda silo andmisest lüpsiperioodil.

Lisatud on lause

„—

tootja põllumajanduslikus majapidamises valmistatud söödasegude kasutamine on lubatud teatud tingimustel:

—	segatavad söödakomponendid sisalduvad punktis 5.2.6 toodud nimekirjas;

—	põhiratsiooni sööt ja punktis 5.2.6 toodud nimekirjas sisalduvad söödakomponendid segatakse sööda etteandmise päeval;

—	keelatud on anda sööta, milles on segatud põhiratsiooni sööt ja põhiratsioonile lisaks antavad lubatud toorained, mille loetelu on toodud punktis 5.2.6.”

Selle meetme eesmärk on mitte lubada söödaks anda turustatavaid valmis söödasegusid, mille päritolu ja sageli ka koostis ei ole loomakasvatajale teada ja mille kasutamine soodustaks loomade sisetingimustes pidamist igasuguse seoseta geograafilise piirkonnaga.

—

Lisatud on lause „Kontsentreeritud sööda andmine on piiratud keskmiselt 800 grammi kuivainega lamba kohta päevas. Hooaja jooksul antava kontsentreeritud sööda kogus on piiratud keskmiselt 150 kg kuivainega ühe lamba kohta”.

Selle piirangu eesmärk on tagada sööda vastavus mäletseja vajadustele. Koos minimaalse karjatamisperioodi nõudega ja geograafilisest piirkonnast pärineva minimaalse söödakoguse nõudega aitab see nõue tõhustada toote seost piirkonnaga, mis avaldub olulisel määral loomade söödas. Kaks piirväärtust, päevane ja aastane, võtavad arvesse söödaressursside suurt hooajalist kõikuvust ja lammaste elutsüklit.

Lisatud on lubatud söödakomponentide loend, et eelistatult kasutataks sööta, mis on seotud loomakasvatajate oskusteabega. Ühtlasi võimaldab see saada üksikasjalikku teavet söödakomponentide kohta, mida kasutatakse söödasegude valmistamiseks.

—	Lisatud on järgmine lõige, mis toetab traditsiooniliste söötade kasutamist: „Põllumajanduslikus majapidamises kasvatatavate väikeste mäletsejate söödas on lubatud kasutada üksnes mittetransgeenseid taimi, kõrvalsaaduseid ja täiendsööta”.

—	Et täpsustada noorloomadele antava sööda koosseisu samalaadselt täiskasvanud loomade söödaga, on lisatud järgmine säte: „Talledele on enne võõrutamist lubatud söödaks anda: piimatooteid, pärme, säilitusaineid, jaanikaunu. Lubatud on üksnes raviotstarbelised meditsiinilised protseduurid”.

—	Lisatud on järgmine säte: „Tootmine on keelatud septembri- ja oktoobrikuu jooksul”.

See nõue tagab „Ossau-Iraty” juustu tootmise hooajalisuse, mis vastab piima tootmise tsüklitele – novembrist/detsembrist kuni juuni/juulini, mõnikord augustini.

—	määratlus „mida talujuustu puhul kasutatakse toorkujul” on asendatud järgmisega: „Piima kontsentreerimine vee osalise eemaldamise teel enne kalgendamist on keelatud. Muu kui talutootmise puhul on lubatud piima termiline töötlemine”.

See säte tagab, et piima kasutatakse algsel kujul, töötlemata seda muul viisil kui termiliselt, ning ka see töötlemisviis on vastavalt praegusele tavapärasele praktikale talujuustu puhul keelatud.

—

Säte „Kalgenditerasid segatakse ja kuumutatakse anumas temperatuuril, mis jääb vahemikku 36–44 °C” on asendatud järgmisega:

„Tootmine hõlmab üksnes järgmisi etappe:

—	talutootmise korral on lubatud piima kurnamine koos nõgestega;

—	ainukesed lubatud lisaained piimas on: laap, kaltsiumkloriid (maksimaalselt 3 cm3 10 liitri piima kohta), vesi, kahjutud bakteri-, pärmi- ja hallitusseente kultuurid, mis ei ole geneetiliselt muundatud;

—

laabi lisamine peab toimuma talutootmise korral hiljemalt 40 tundi pärast kõige varem lüpstud piima lüpsi ja mittetalutootmise korral hiljemalt 48 tundi pärast kõige varem lüpstud piima lüpsi. Laabi lisamisel on piima temperatuur 28–35 °C ja lisatava laabi kogus on maksimaalselt 3 cm3 10 liitri piima kohta, kui kasutatakse standardset laapi, mis sisaldab 520 mg kümosiini liitri laabi kohta. Laabi lahjendamiseks on lubatud kasutada joogivett;

—	kalgendamise, tükeldamise, segamise, kuumutamise ja ülekuumutamise toimingud viiakse läbi temperatuuril 44 °C või madalamal temperatuuril. Segamise kestus ei või ületada üht tundi. Tükeldamisel saadavate terade mõõtmed on 1 cm3 või väiksemad;

—	laktoosi eemaldamine on lubatud muu kui talutootmise puhul: eraldatava vadaku kogus on 25 % või väiksem kasutatava piima kogusest, kalgendile lisatava joogivee kogus ei või ületada 25 % kasutatava piima kogusest, vee temperatuur peab olema vahemikus 25–60 °C.

—

vormimine, mis toimub riidega vooderdatud aukudega vormides või mikroaukudega vormides (vormide läbimõõt on 25,5–26 sentimeetrit ja kõrgus 9–12 sentimeetrit, väiksemate mõõtmetega vormide läbimõõt on 18–20 sentimeetrit ja kõrgus 7–10 sentimeetrit. Talutootmise puhul on lubatud kasutada vorme, mille kõrgus on 24–28 sentimeetrit ja kõrgus 9–15 sentimeetrit);

—	pressimine, mille käigus talujuustud pööratakse vähemalt üks kord ümber;

—	vormist väljavõtmine, mis toimub siis, kui juustu pH on 5,5 või väiksem.

—

soolamine kuivsoola või soolalahuse abil. Kuivsoola abil soolamine toimub 15 °C või madalama välistemperatuuri juures ja selle kestus ei või ületada 24 tundi 1 kg juustu kohta. Soolalahus sisaldab vett, soola (kuni 330 grammi liitri vee kohta); soolalahus võib samuti sisaldada äädikhapet ja/või piimhapet, lahuse pH on 5,5 või väiksem. Soolalahusega soolamise kestus ei või ületada 12 tundi 1 kg juustu kohta. Soolalahuse temperatuur ei või ületada 15 °C. Soolalahuse filtreerimine on lubatud.”

Kuivõrd kalgendi segamise ja kalgenditerade kuumutamise etappi ei olnud toote valmistusmeetodi puhul piisavalt kirjeldatud, on juustu valmistamise kõiki etappe alates protsessi algusest kuni soolamiseni täiendavalt täpsustatud. Sihtväärtused hõlmavad eeskätt järgitavaid ettenähtud ajavahemikke ja temperatuure, mis on määratletud vastavalt juustutööstuses kasutatavatele tavadele. Lisaks sellele ei olnud varem kehtinud spetsifikaadis täpsustatud üksnes erinevate piimade segamist hõlmava talutootmise korral kasutatava laktoosi eraldamise etapil rakendatavaid tingimusi, seetõttu piiritleti selle etapi nõudeid eraldatava vadaku maksimaalse koguse, lisatava vee maksimaalse koguse ja nõutava temperatuuri tingimustega.

—	Lisaks sellele kohaldati juustu töötlemismeetodite ja kasutatavate lisaainete kohta üldisi eeskirju. Kuid samas on ilmnenud, et uued tehnilised meetodid, nagu teatavad töötlemismenetlused ja lisaained, võivad mõjutada „Ossau-Iraty” juustu iseloomulikke omadusi.

Seetõttu on osutunud vajalikuks täpsustada toote spetsifikaadis piima töötlemiseks ja „Ossau-Iraty” juustu tootmiseks kasutatavaid töötlemismeetodeid ja piima lisaaineid, et vältida olukorda, kus tulevased uued töötlemisviisid võivad hakata mõjutama juustu omadusi.

Lisatud on järgmised sätted:

„Juustu toorainete, juustu valmistamise vaheproduktide, kalgendi ja toorjuustu säilitamine (Celsiuse skaala) miinuskraadide juures ei ole lubatud.

Vaakumkeskkonnas hoidmine on lubatud järgmistel tingimustel:

—	toorjuustu paigutamine vaakumkeskkonda peab toimuma soolvee või kuivsoolaga soolamisele järgneva 10 päeva jooksul;

—	kogu vaakumkeskkonnas hoidmise aja jooksul peab säilitatava toote temperatuur olema vahemikus 0–4 °C;

—	vaakumkeskkonnas hoidmise maksimaalne kestus on 10 kuud, kõik teataval aastal toodetud juustud tuleb võtta vaakumkeskkonnast välja hiljemalt sama aasta 20. detsembril;

—	toorjuustu vaakumkeskkonnas hoidmise korral arvestatakse juustu laagerdumise aega alates juustu vaakumkeskkonnast väljavõtmise päevast”.

Juustu külmutamine, mis mõjutab selle organoleptilisi omadusi, on keelatud. Toorjuustu hoidmine vaakumkeskkonnas võimaldab juustu laagerdamist ja turustamist kogu aasta kestel, vaatamata piima tootmise ja sellest tulenevalt ka juustu tootmise hooajalisusele. See on tingitud toorjuustu ooteajast enne laagerdumist, kuivõrd vaakumkeskkonnas hoidmise aega ei arvestata laagerdumisaja hulka.

—

Lause „Laagerdumine toimub nimetuse geograafilises piirkonnas 90 päeva kestel, seda tähtaega võib väikeste „Ossau-Iraty” juustude puhul vähendada 60 päevani” asendatakse järgmisega:

„Minimaalne päritolunimetuse geograafilises piirkonnas toimuva laagerdumise aeg on 4–7 kg kaaluvate juustude puhul 120 päeva ja 2–3 kg kaaluvate juustude puhul 80 päeva. Laagerdumise temperatuur peab olema vahemikus 6–15 °C. Laagerdumisruumi suhteline õhuniiskus peab olema suurem kui 75 %”.

Laagerdumisaja pikendamine toob paremini välja toote eripärased omadused. Lisaks sellele on laagerdumisprotsessi paremaks piiritlemiseks täpsustatud laagerdamismeetodeid.

—	Lisatud on järgmine säte, mis kirjeldab juustude töötlemise traditsioonilisi meetodeid: „Laagerdumise käigus pööratakse juustud ümber ja neid hõõrutakse. Hõõrumiseks võib kasutada vett, soola, pinnafermente ja punase kaunpipra püreed”.

—	Traditsiooniliste meetoditega vastuolus oleva kooriku värvaine(te) ja natamütsiini (E235) kasutamine on keelatud. Polüvinüülatsetaadi kasutamise keelu kohaldamine lükatakse edasi kuni 1. novembrini 2014, et kõik tootjad saaks võtta kasutusele alternatiivsed seadmed.

4. Erieeskirjad märgistamise kohta

Spetsifikaadi uues redaktsioonis on selgemalt välja toodud toote kohustuslikud märgistuselemendid ja märgisel kasutatav tähesuurus.

INAO logo kasutamise kohustus on asendatud kohustusega esitada märgisel Euroopa Liidu KPN sümbol, lisaks sellele võib märgis sisaldada teksti „kaitstud päritolunimetus”.

Välja on jäetud võimalus kasutada märkeid „talutoode” ja „mägipiirkonna toode” ning nende märgete kasutamise tingimused, sest need ei ole enam asjakohased.

5. Riiklikud nõuded

Spetsifikaati on lisatud peamised kontrollitavad punktid.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (3)

„OSSAU-IRATY”

EÜ nr: FR-PDO-0417-01096 – 15.2.2013

KGT ( ) KPN ( X )

1. Nimetus

„Ossau-Iraty”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.3. Juust

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

„Ossau-Iraty” on üksnes standardiseerimata ja töötlemata lambapiimast laabiga kalgendamise teel valmistatav juust. Juust on soolane ja laagerdunud, kergelt pressitud juustumassiga ja kuumutamata, juustu põhjad on sirged või kergelt kumerad, juustu kuivaine sisaldab vähemalt 50 protsenti rasvainet ning juustu kuivainesisaldus ei või olla väiksem kui 58 grammi 100 grammi juustu kohta. „Ossau-Iraty” juust valmistatakse üksnes toorpiimast.

Vormide mõõtmed ja juustu kaal:

—	vormid läbimõõduga 25,5–26 cm ja kõrgusega 9–12 cm laagerdunud juustude jaoks, mille kaal on 4–5 kg.

—	või vormid läbimõõduga 18–20 cm ja kõrgusega 7–10 cm laagerdunud juustude jaoks, mille kaal on 2–3 kg.

„Ossau-Iraty” juustu võib valmistada ülalkirjeldatud vormides või esimesena toodud variandi puhul ka 24–28sentimeetrise läbimõõdu ja 9–15sentimeetrise kõrgusega vormides, sel juhul võib juustu kaal ulatuda 7 kilogrammini.

Juustumassi värvus ulatub laagerdumise tulemusena elevandiluuvalgest kuni kreemjaskollakani. Juustumass on ühtlane, kõva kuni poolkõva. Juustumassis võib olla üksikuid väikeseid tühikuid.

Juustu kooriku värvus ulatub kollakasoranžist hallini.

Laagerdumine kestab 2–3 kg kaaluvate juustude puhul vähemalt 80 päeva ja 4–7 kg kaaluvate juustude puhul vähemalt 120 päeva.

3.3. Tooraine (töödeldud toodete puhul)

„Ossau-Iraty” juustu valmistatakse üksnes lambapiimast, lubatud lambatõud on mustapealine manechi (manech tête noire) tõug, punapruunipealine manechi (manech tête rousse) tõug ja baski-bearni (basque-béarnaise) tõug.

Ühe piimandusaasta kestel (alates 1. novembrist kuni järgneva aasta 31. oktoobrini) ei või lambakarja keskmine piimaand olla suurem kui 300 liitrit piima lamba kohta aastas. Piima toodetakse hooajaliselt: karja lüpsiperiood ei või kesta kauem kui 265 päeva aastas, lüpsmine on keelatud septembris ja oktoobris.

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

Karja sööt pärineb peamiselt määratletud geograafilisest piirkonnast. Karjamaavälise sööda andmine, mis ei pärine sellest piirkonnast, on piiratud ühe piimandusaasta jooksul keskmiselt 280 kg kuivainega lamba kohta.

Sööda põhiratsioon hõlmab karjamaadelt saadavaid rohttaimi, värskeid, kuivatatud ja veetustatud rohttaimi, heina ja kääritatud sööta. Karja sööda peavad moodustama lubatud toorainete loendisse kuuluvad komponendid, see kehtib nii põhiratsiooni kui ka täiendsööda puhul. Karja sööt hõlmab üksnes mittetransgeenseid taimi.

Lammaste karjatamisperiood kestab vähemalt 240 päeva aastas. Lüpsiperioodil saavad lambad päevadel, mil neid ei karjatata, päevase söödaratsiooni, mis sisaldab vähemalt 600 grammi kuivaine ulatuses geograafilisest piirkonnast pärinevat sööta.

Lammaste sööt lüpsiperioodil:

—	kuni 31. jaanuarini 2018 on kääritatud sööda kogus brutokaalus piiratud keskmiselt 1,5 kg maisisilo ja 1 kg kiletatud pallides säilitatava rohu või rohusiloga päevas lamba kohta;

—	alates 1. veebruarist 2018 on silosööda andmine keelatud, kiletatud pallides säilitatava rohu kogus on piiratud keskmiselt 1 kilogrammiga päevas lamba kohta.

Need kaks sätet kehtivad tingimusel, et söödaks antava kilepallides säilitatava rohu kuivainesisaldus on vähemalt 70 %.

Kontsentreeritud sööda andmine on piiratud keskmiselt 800 grammi kuivainega lamba kohta päevas. Hooaja jooksul antava kontsentreeritud sööda kogus on piiratud keskmiselt 150 kg kuivainega ühe lamba kohta.

Transgeensete taimekultuuride kasvatamine on keelatud kogu KPNiga toote jaoks piima tootva põllumajandusliku majapidamise territooriumil. See keeld kehtib kõikide taimeliikide puhul, mida on võimalik kasutada majapidamises olevate loomade söödana, või mis võivad söödaks antavaid taimi mõjutada.

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Lambapiima tootmine ning juustu valmistamine ja laagerdamine peab toimuma geograafilises piirkonnas.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

Juustu „Ossau-Iraty” võib turustada pakendatud tükkidena, tingimusel, et iga tükk sisaldab nimetusele iseloomulikku koorikut ja selle märgistus hõlmab punktis 3.7 osutatud teavet.

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta

Sõltumata kõikide juustude suhtes kohaldatavatest eeskirjadest peab iga juustu märgistus hõlmama toote päritolunimetust, mis on toodud tähesuurusega, mille suurus moodustab vähemalt kaks kolmandikku märgisel oleva kõige suurema tähesuurusega teksti tähesuurusest.

Juustude märgisel peab olema toodud Euroopa Liidu kaitstud päritolunimetuse sümbol.

Märgisel võib olla ka tekst „kaitstud päritolunimetus”.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Geograafiline piirkond hõlmab järgmisi kommuune või kommuunide osi:

—

Pyrénées-Atlantiques’i departemang:

—

kõik kommuunid järgmistest kantonitest: Accous, Anglet, Aramits, Arudy, Biarritz, Bidache, Espelette, Hasparren, Hendaye, Iholdy, Laruns, Lasseube, Mauléon-Licharre, Navarrenx, Nay, Oloron, Saint-Etienne-de-Baïgorry, Saint-Jean-de-Luz, Saint-Jean-Pied-de-Port, Saint-Palais, Sauveterre-de-Béarn, Tardets-Sorholus, Ustaritz;

—

järgmised kommuunid: Aressy, Assat, Auterrive, Ayherre, Bellocq, Bérenx, Bosdarros, Briscous, Carresse-Cassaber, Castagnède, Castetner, Cuqueron, Escos, Gan, Gelos, Hours, Isturits, Jurançon, Laà-Mondrans, La-Bastide-Clairence, Labastide-Villefranche, Labatmale, Lahonce, Lahourcade, Lanneplaà, Léren, Loubieng, Lucgarier, Lucq-de-Béarn, Mazères-Lezons, Meillon, Monein, Mouguerre, Mourenx, Narcastet, Noguères, Ozenx-Montestrucq, Parbayse, Rontignon, Saint-Dos, Saint-Faust, Saint-Pé-de-Léren, Saint-Pierre-d’Irube, Salies-de-Béarn, Salles-Mongiscard, Sarpourenx, Sauvelade, Uzos, Vielleségure, Villefranque;

—

osaliselt järgmised kommuunid: Abos, Abidos, Arbus, Argagnon, Artigueloutan, Artiguelouve, Barzun, Bayonne, Bésingrand, Biron, Bizanos, Castétis, Denguin, Espoey, Gomer, Idron, Lacq, Labastide-Cézeracq, Lagor, Lahontan, Laroin, Lée, Lescar, Livron, Lons, Maslacq, Mont, Nousty, Orthez, Os-Marsillon, Ousse, Pardies, Pau, Pontacq, Siros, Soumoulou, Tarsacq, Urcuit, Urt.

Viimatinimetatud kommuunide täpsed plaanid asuvad halduskeskustes.

Need kommuunid asuvad Ousse’i jõe, Gave de Pau ja Gaves réunis’ ning pärast jõgede ühinemist Adouri jõe vasakkallastel, Lons’i kommuun paikneb osaliselt Gave de Pau jõe paremkaldal.

—	Hautes-Pyrénées departemangu Pyrénées-Atlantiques’i departemanguga piirnevad osad: Arbéost, Arrens-Marsous, Ferrières.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

5.1. Geograafilise piirkonna eripära

Nimetuse geograafiline piirkond hõlmab mägialasid ning Baskimaa ja Béarni mäejalameid.

Geograafilise piirkonna looduslikud tingimused, regulaarse ja suure sademetehulgaga (vähemalt 1 200 mm ja kuni 1 800 mm aastas), ookeanist mõjustatud kliima ning küllalt väikesed temperatuurikõikumised soodustavad rohttaimede kasvu ja seoses sellega ka piimalammaste kasvatamist. Samas on piirkonna reljeef, madalad ja keskmise kõrgusega mäed ning piirkonna kõrgus merepinnast suunanud põllumajanduse eeskätt ekstensiivse loomakasvatuse poole.

Piima saamiseks kasutatavad lambatõud on selles piirkonnas traditsioonilised. Tegemist on kohalike tõugudega: mustapealine manechi tõug, punapruunipealine manechi tõug ja baski-bearni tõug, mis on kõnealuse geograafilise piirkonna tingimustega väga hästi kohanenud: lammaste põhisööt hõlmab rohtu ja heina, nende tihe vill võimaldab neil taluda väga suurt sademete hulka. Lambaid karjatatakse karjamaadel isegi talveperioodil, välja arvatud lumesaju või äärmuslike tingimuste korral; nad on kohanenud rändkarjatamisega, mida kasutatakse kolmveerandi karjade puhul. Need kohalikud lambatõud toodavad piima ainult talvel, kevadel ja suve alguspoolel.

Juustu tootmismeetod vastab piima hooajalisele tootmisele: lüpsmine ja juustu tootmine ei ole lubatud septembris ega oktoobris.

Geograafilisest piirkonnast pärinev piim on suure kuivainesisaldusega, selle saamismeetod tagab, et keskmine kuivaine sisaldus (piimarasv ja piimavalgud) on suurem kui 110 grammi liitri kohta.

Tootmismeetodid ja tootmisega seotud parameetrid vastavad suure kuivainesisaldusega piima omadustele. Sellest tulenevalt on juust keldrisse laagerduma asetamisel suuteline läbima laagerdumise käigus toimuvaid lipolüüsi ja proteolüüsi protsesse.

Tavad, mida tootjad järgivad laagerdumise ajal (juustude pööramine, hõõrumine, fungitsiidide kasutamise keeld), aitavad juustude pinnal tekitada tingimused teatava konkreetse floora arenemisele, mis annab juustule iseloomuliku lõhna ja maitse.

5.2. Toote eripära

„Ossau-Iraty” on kergelt pressitud juustumassiga lambapiimajuust, mille kuju on sirge või kergelt kumera põhjaga juustusilinder. Juustu koorik on kõva, mõne millimeetri paksune ja selle värvus varieerub kollakasoranžist hallini. „Ossau-Iraty” juustu kaal on vähemalt 2 kilogrammi, see võimaldab juustu laagerdada kaua, sõltuvalt juustu suurusest vähemalt 80–120 päeva jooksul.

Juustumassi värvus ulatub laagerdumise tulemusena elevandiluuvalgest kuni kreemjaskollakani. Juustumassi tekstuur on sile, vastupidav, suussulav, selle kõvadus ulatub poolpehmest kuni kõvani. Juustumassis võib olla üksikuid väikeseid tühikuid (auke).

Juustu lõhn on õrn, meenutades mõnikord lillede või puuvilja lõhna. Juustu maitse on tasakaalustatud happelise ja rasvase aistingu vahel, maitse on tugev, soolane, kuid mitte ülemääraselt, maitsebuketis võib sageli tunda pähkli ja puuviljade maitset.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Geograafiline ala hõlmab mäestikualasid ning Baskimaa ja Bearni mäejalameid, mis on valdavalt kaetud looduslike või ajutiste rohumaadega, mida võib kasutada lambakarjade suvekarjamaadena või heinamaadena, kust loomakasvatajad saavad kuivatatava või kilepallidesse pakendatava sööda.

Taimkate võimaldab saada geograafilisest piirkonnast pärinevat sööta, mis koosneb erinevaid liike sisaldavast heinast, ädalast ja värskest rohust.

Nende söödaressursside abil kasvatatakse kohalikest tõugudest pärinevaid lambaid (mustapealine manechi tõug, punapruunipealine manechi tõug ja baski-bearni tõug).

Kõnealuste kohalike lambatõugude kasutamine, karjatamisel ja heina kasutamisel põhinev söödarežiim ja tootmise intensiivistumist piiravad karjatamistingimused võimaldavad juustu valmistamiseks väga sobiva piima tootmist.

Lambapiimajuustu on Püreneede lääneosas valmistatud juba vähemalt keskajast. XIV sajandi maakasutuslepingutest ja XV sajandi alguse kinnitatud dokumentidest ilmneb, et kõnealuses piirkonnas toodeti lambajuustu.

Et piima transportimine suures kõrguses asuvate mägikarjamaade ja orgudes asuvate suvekarjamaade vahel oli keeruline, hakkasid karjased peagi piima kohapeal ümber töötlema juustuks, mida oli lihtne transportida orgudesse, kus seda oli võimalik turustada.

„Ossau-Iraty” juust kuulub pressitud kuumtöötlemata juustude hulka ning tänu mitmekilosele kaalule, pressitud juustumassile, silindri kujule ja pikale laagerdumisajale, mis annab juustule kõva kooriku, on see hõlpsasti transporditav. Juustu hea säilivus tagas lambakasvatajale ja ta perekonnale valgurikka toidu kogu aastaks.

Kuigi transpordivõimalused on tänapäeval paremad, on juustu pikk laagerdumisaeg säilinud. Juustu omadused ning iseloomulik lõhna- ja maitsebukett tulenevad rakendatud tootmismeetoditest, eeskätt juustude pikast laagerdumisajast.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(määruse (EÜ) nr 510/2006 (4) artikli 5 lõige 7)

https://www.inao.gouv.fr/fichier/CDCOssau-Iraty.pdf

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(3) Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(4) Vt joonelaune märkus 3.