Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artiklile 51 (1).

Asjaomane osa sõnastati uuesti, eesmärgiga määratleda täpsemalt kaitstud päritolunimetusega või kvaliteedi ja päritolu tagamise kontrollimenetlusi, mille puhul on ebavajalikud kirjeldused välja jäetud.

Välja jäeti ettevõtjate esialgsed hinnangud, et kohandada need teenuste direktiivi nõuetega.

Viited reguleeriva asutuse loale või teostatud kontrollile jäeti välja, et mitte soodustada liikumisvabaduse piiramist.

Asjaomase punkti esimesse lõiku lisati kaitstud päritolunimetusega võid tootvatele piimatootjatest karjakasvatusettevõtjatele nõue, mis käsitleb loomade söötmissüsteemi.

Koore eraldamise protsessi kirjelduses tuvastati viga ning see oli vaja parandada. Parandamine andis hea võimaluse vaadata tootmismeetod põhjalikult läbi.

Selle tulemusel jäeti välja piima saabumisel piimandusettevõttesse teostatava sisekontrollimenetluse üksikasjad, kuna puudub vajadus käsitleda neid spetsifikaadis.

Välja jäeti mitmed viited jahutamisele plaatjahutite abil, kuna kasutatav jahutusmeetod ei ole oluline. Samas ei piirata mis tahes tehnoloogilist arengut nimetatud valdkonnas.

Muudeti teatavaid liiga rangeks peetud temperatuurivahemikke, nagu piima säilitamise, rasvaine veega pesemise jne temperatuure, mille vahemik oli väga kitsas (2–4 °C). Nimelt kinnitavad eksperdid, et toote omaduste säilimiseks kogu tootmisprotsessi vältel on piisavalt kindel vahemik 1–6 °C, mis ei muuda lõpptoodet ja sobib täpsemini kasutatava tehnoloogia ja seadmete puhul määratletud parameetritega. Seepärast piisab, kui kehtestada maksimumtemperatuuriks 6 °C.

Nagu juba eespool märgitud, asendati täielikult koore eraldamise protsessi käsitlev lõik, mille sõnastus oli puudulik. Seega asendati lõik:

„Piim kuumtöödeldakse (15 sekundi pikkune kuumtöötlemine temperatuuril 57–68 °C) plaatsoojusvahetiga ning seejärel kooritakse ja puhastatakse tsentrifuugimisega. Koor saadakse temperatuuril 30–40 °C ning selle rasvasisaldus on kuni pastöriseerimiseni 38–45 % ja happesus alla 13 Dornici kraadi. Koor jahutatakse ja säilitatakse seejärel temperatuuril 2–4 °C, kuni see pastöriseerub.”

„Piim kuumtöödeldakse koorimise ja puhastamise eesmärgil. Protsessi vaheetapina (temperatuuril 40–55 °C) eraldatakse koor tsentrifuugimisega. Koore rasvasisaldus on 38–45 % massist ja happesus alla 13 Dornici või samaväärse kraadi. Seejärel koor jahutatakse ja säilitatakse temperatuuril kuni 6 °C, kuni see pastöriseerub”.

Muutmine on õigustatud, kuna esitatud kuumtöötlemistemperatuur (57–68 °C) on piima temperatuur lõppetapis, kui koor on juba eraldatud, ning seetõttu ei ole see parameeter oluline ei koore saamise ega hilisemas või tootmise etapis. Lisaks on kõige sagedasem koore eraldamise temperatuur vahemikus 40–55 °C, mida soovitavad seadmetootjad, kuna see hõlbustab koore eraldumist ja võimaldab ära hoida mehaanilise töötlemise tulemusel toimuvat rasvaosakeste lõhenemist, mis vähendab lipaasi aktiivsust ja lagunemisprotsessi. Seda tõendatakse järgmistes väljaannetes: „Technology of dairy products”, Ralph Early (Blackie Academia & Professional); ajakirja IDF nr 271 „Pasteurization of Cream” 7. peatükk „Cream pasteurization technology”, koostanud T. Bøgh-Sørensen; teos pealkirjaga „Tratamiento específico para diferentes tipos de nata” (kooreliikide eritöötlemine), Carlos Gandolfo (www.agroterra.es) ning teose „Manuel des industries laitières” 8. peatükk (Tetra Pack Processing Systems AB, 2003).

Seepärast jäetakse võimalus määrata koore happesust tulevikus ka muude sama usaldusväärsete meetoditega, nagu näiteks mõõtmine pH ühikutes.

Koore pastöriseerimise etapiga seoses on välja jäetud pastöriseerimisparameetrid, kuna need on juba kehtestatud kuumtöötlemise määratluses, mis on muu hulgas asjaomase tootmisharu üks keskseid kontrollpunkte.

Koore laagerdumise etapis ei esine happesuse parameeter 18–28 Dornici kraadi enam määrava parameetrina laagerdumisprotsessi katkestamiseks, sest laagerdumise aeglustamise juures ei võeta arvesse happesuse väärtust, vaid protsessi algusest möödunud aega (12–15 tundi) ja seega bakterikultuuride mõjuaega.

Ka selles etapis jäeti välja viide vajadusele koort neli tundi jahutada, kuna koore jahtumiseks vajalik ligikaudne aeg sõltub partii suurusest ja võib seega varieeruda. Lisaks kontrollitakse koore temperatuuri mahutis pidevalt, et see püsiks stabiilsena. Mahutis olemise aeg ei ohusta seega koore kvaliteeti.

Sõtkumise etapis jäeti välja kohustus analüüsida või niiskust infrapunakiirgusel töötava kaalu abil, et jääks võimalus kasutada muid analüüsimeetodeid.

Viited reguleeriva asutuse loale või teostatud kontrollile jäeti välja, et mitte soodustada liikumisvabaduse piiramist.

Lisati päritolunimetuse logo, olgugi et välja jäeti selle märgistusel kasutamise kohustus.

Ajakohastati kaitstud päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitlevaid õigusakte.

Edaspidi on pädev kontrolliasutus Instituto Tecnológico Agrario de Castilla y León (Castilla y Leóni põllumajandusinstituut).

Esitatud muudatuste taotlejate rühm on reguleeriv asutus seoses kaitstud päritolunimetusega „Mantequilla de Soria”, kes on Soria provintsi tootmis- ja töötlemissektori esindusorgan ja tehnospetsifikaadi muutmise huvitatud legitiimne pool.

Nimetusega tähistatakse Soria provintsi teatavate haldusüksuste piimafarmidest pärit friisi või Pardo-Alpina tõugu lehmade või nende tõugude ristandite piima rasvainest saadud võid.

Kaitstud päritolunimetus „Mantequilla de Soria” hõlmab kolme traditsioonilist liiki võid: magedat, soolast ja magusat.

Nende füüsikalised ja keemilised ning organoleptilised omadused on järgmised.

Või tootmiseks kasutatav piim pärineb kaitstud geograafilisel alal asuvatest karjakasvatusettevõtetest. Tegemist on Soria provintsi kõrgeima ja kõige külmema piirkonnaga, millel on pikaajaline piimatootmise traditsioon ja keeruliste oludega kuivad karjamaad, mis on kaetud piirkonnale omase taimestikuga, ning see annab piimale teatavad iseloomulikud omadused, mis kanduvad edasi ka sellest piimast valmistatud võile.

Söötmissüsteem, mida mõjutavad klimaatilised tegurid ja loodusvarade kättesaadavus, tugineb karjamaade kasutamisele tavahooajal. Ülejäänud sööt pärineb võimaluse korral määratletud piirkonnast ning on järgmine: silo, hein, söödajahu ja/või loomasööt.

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kaitstud päritolunimetusega või pakendi tekst või silt peab sisaldama märkeid „Kaitstud päritolunimetus” ja „Mantequilla de Soria”.

Kaitstud päritolunimetusega ja inimtoiduks ette nähtud või kannab vastavusmärki ehk võltsimiskindlat ja ainult üks kord kasutatavat lisamärgist, mis on kinnitatud tootele enne tarnimist.

Lisamärgised kannavad päritolunimetuse logot ja tähtnumberkoodi, mis tagab jälgitavuse. Mageda või kood on kuldsel ribal, magusa või oma roosal ja soolase või kood sinisel ribal.

„Mantequilla de Soria” piima- ja võitootmispiirkond hõlmab järgmised Soria provintsi 169 haldusüksust:

Abejar; Adradas; Ágreda; Alconaba; Alcubilla de Avellaneda; Aldealafuente; Aldealices; Aldealpozo; Aldealseñor; Aldehuela de Periáñez; Aldehuelas, Las; Alentisque; Aliud; Almajano; Almaluez; Almarza; Almazán; Almazul; Almenar de Soria; Arancón; Arcos de Jalón; Arévalo de la Sierra; Ausejo de la Sierra; Barca; Bayubas de Abajo; Bayubas de Arriba; Beratón; Berlanga de Duero; Blacos; Bliecos; Borjabad; Borobia; Buberos; Buitrago; Burgo de Osma-Ciudad de Osma; Cabrejas del Campo; Cabrejas del Pinar; Calatañazor; Caltojar; Candilichera; Cañamaque; Carabantes; Carrascosa de Abajo; Carrascosa de la Sierra; Casarejos; Castilfrío de la Sierra; Castillejo de Robledo; Castilruiz; Centenera de Andaluz; Cerbón; Cidones; Cigudosa; Cihuela; Ciria; Cirujales del Río; Coscurita; Covaleda; Cubilla; Cubo de la Solana; Cueva de Ágreda; Dévanos; Deza; Duruelo de la Sierra; Escobosa de Almazán; Espeja de San Marcelino; Espejón; Estepa de San Juan; Frechilla de Almazán; Fresno de Caracena; Fuentearmegil; Fuentecambrón; Fuentecantos; Fuentelmonge; Fuentelsaz de Soria; Fuentepinilla; Fuentes de Magaña; Fuentestrún; Garray; Golmayo; Gómara; Gormaz; Herrera de Soria; Hinojosa del Campo; Langa de Duero; Losilla, La; Magaña; Maján; Matalebreras; Matamala de Almazán; Medinaceli; Miño de San Esteban; Molinos de Duero; Momblona; Monteagudo de las Vicarías; Montenegro de Cameros; Morón de Almazán; Muriel de la Fuente; Muriel Viejo; Nafría de Ucero; Narros; Navaleno; Nepas; Nolay; Noviercas; Ólvega; Oncala; Pinilla del Campo; Portillo de Soria; Póveda de Soria, La; Pozalmuro; Quintana Redonda; Quintanas de Gormaz; Quiñoneria, La; Rábanos, Los; Rebollar; Recuerda; Renieblas; Reznos; Rioseco de Soria; Rollamienta; Royo, El; Salduero; San Esteban de Gormaz; San Felices; San Leonardo de Yagüe; San Pedro Manrique; Santa Cruz de Yanguas; Santa María de Huerta; Santa María de las Hoyas; Serón de Nájima; Soliedra; Soria; Sotillo del Rincón; Suellacabras; Tajahuerce; Tajueco; Talveila; Tardelcuende; Taroda; Tejado; Torlengua; Torreblacos; Torrubia de Soria; Trévago; Ucero; Vadillo; Valdeavellano de Tera; Valdegeña; Valdelagua del Cerro; Valdemaluque; Valdenebro; Valdeprado; Valderrodilla; Valtajeros; Velamazán; Velilla de La Sierra; Velilla de los Ajos; Viana de Duero; Villaciervos; Villanueva de Gormaz; Villar del Ala; Villar del Campo; Villar del Río; Villares de Soria, Los; Villaseca de Arciel; Vinuesa; Vizmanos; Vozmediano; Yanguas.

Või „Mantequilla de Soria” omadused on seotud asjaoluga, et selle tooraineks on nende lehmade piim, keda toidetakse erilistest klimaatilistest ja kõrgustingimustest pärit saadustega.

Soria provints asub keskmiselt 1 026 m üle merepinna. Soria on üks Hispaania kõrgemal asuvaid piirkondi, väga ebatasase pinnamoega platool. Need tegurid tingivadki seal valitsevad eriti karmid ilmastikutingimused.

See hõlmab väga kõrgeid piirkondi (rohkem kui 1 500 meetrit üle merepinna), milles domineerivad vaid suvel kasutatavad karjamaad; keskmisel kõrgusel (1 000–1 500 meetrit üle merepinna) asuvaid piirkondi, mis on peamiselt kaetud metsaga, kuigi seal on ka kevadest sügiseni kasutatavaid karjamaid; üleminekupiirkondi (900–1 000 meetrit üle merepinna), mida kasutatakse nende põllumajandusliku ebatõhususe tõttu pea aasta läbi karjamaadena ning madalamal kui 900 meetrit asuvaid piirkondi, mida kasutatakse peamiselt põlluharimiseks. Niisutamata aladel on levinumad teravilja- ja söödataimekasvatus, provintsi madalama lõunaosa orgudes aga maisikasvatus. Määratletud geograafiline piirkond ei hõlma provintsi soojemaid ning madalamaid lõunapoolseid alasid, kus ei ole traditsiooniline piima- ja võitootmine levinud.

Karjamaad on keeruliste oludega ja kuivad ning kaetud piirkonnale omase taimestikuga ning see annab piimale teatavad iseloomulikud omadused, mis kanduvad edasi ka sellest piimast valmistatud võile.

Vanasti valmistati võid mittetööstuslikul viisil manzadero [puust kirn, milles koort võiks klopiti] abil, praegu kasutatakse tsüklilist silindrilist võimasinat. Mõlema meetodi puhul toimub rasvaosakeste liitumine. Manzaderos löödi koort rasvaosakeste liitumiseni kokku käsitsi, kolvi liikumist meenutava liigutusega. Tänapäeval kasutatav tsükliline võimasin annab sarnase efekti tänu rõhule, mis tekib masina liikumisel.

Selle või valmistamise juures on eriline asjaolu, et bakterikultuure ei lisata kunagi laagerdamise alguses, vaid alles kolme või nelja tunni pärast, et parandada toote väljanägemist ja anda sellele tema erilised omadused.

Magusa või valmistamiseks vajalik siirup saadakse vanade retseptide järgi ja toode on säilitanud oma endisaegse väljanägemise.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Võile „Mantequilla de Soria” viitavad arvukad ajaloolised allikad, nagu tunnuskirjad, kuulutused, teave, andmed jne, mida leiab aastast 1845 kuni tänapäevani ning mis annavad tunnistust asjaolust, et nimetatud või tootmist saadab pikaajaline vaieldamatu rikkalik traditsioon, tänu millele on selle päritolunimetus piisavalt populaarne ja tuntud.

Kuigi tegemist on väga hõreda asustusega piirkonnaga, millel ei ole päritolunimetuse seisukohast erilist meediamõju, on või populaarne just tänu selle tooraineks oleva piima ja tootmisprotsessi erilisusele, mis võimaldavad saada lõpptootena tarbijate jaoks teistest eristuva või.

Piirkonna orograafia tõttu valitsevad selles äärmuslikud klimaatilised tingimused, mis mõjutavad karjamaade ja kariloomade toiduks kasutatavate põllukultuuride tüpoloogiat ja ülesehitust. Selline toidusedel tõstab kariloomade piima rasvhappesisaldust ning annab sellele erilised omadused, mis kanduvad edasi ka võisse.

Muu hulgas kasutatakse piirkonnas veel traditsioonilist manzaderot või tsüklilist silindrilist võimasinat, erilisi meetodeid, mis samuti tingivad toote erilised omadused.

Väga traditsiooniline ja piirkonnale iseloomulik on ka magusa või tootmine magevõist pagaritöökodades.

http://www.itacyl.es/opencms_wf/opencms/informacion_al_ciudadano/calidad_alimentaria/4_condiciones_DOP/index.html