Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine

(2014/C 103/09)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

MUUTMISTAOTLUS

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta  (2)

Muutmistaotlus vastavalt artiklile 9

„CROTTIN DE CHAVIGNOL” / „CHAVIGNOL”

EÜ nr: FR-PDO-0217-01004-15.06.2012

KGT (   ) KPN ( X )

1.   Spetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

2.   Muudatus(t)e liik

3.   Muudatus(ed)

Toote kirjeldus

Täpsustuste tegemine võimaldab säilitada toote omadusi ja vältida kõrvalekaldeid.

Selgitatakse n-ö laagerdumisaja ületanud juustu mõistet, et võtta arvesse teatavate laagerdajate ja põllumajandustootjate meetodit, mille kohaselt pikendatakse teatavate juustude spetsifikaadis ette nähtud laagerdumisaega ja kasutatakse traditsioonilist laagerdamismeetodit kinnises keskkonnas. Ehkki eelnev hõlmab vaid väikest osa juustu „Crottin de Chavignol” / „Chavignol” turule viidud toodangust, soovis ühistu täpsustada kõnealust võimalust toote spetsifikaadis, et säilitada meetod, millel on positiivne mõju juustu maitsele. Saadud juustu omadusi kirjeldatakse järgmiselt: värv võib muutuda tumedamaks või isegi pruuniks ja juust pehmeks.

Päritolutõend

Võttes arvesse riikide seadustes ja määrustes tehtud muudatusi, konsolideeriti osa „Tõendid selle kohta, et toode pärineb määratletud geograafilisest piirkonnast” ning selles on esitatud eelkõige deklareerimise ja registrite pidamisega seotud kohustused, millega tagatakse toote jälgitavus ja tootmistingimuste järgimine. Päritolunimetuse spetsifikaati kontrollitakse reguleeriva asutuse välja töötatud kontrollikava alusel.

Tootmismeetod

Kari, tõug, aretus, sööt

Täpsustatakse, et hiljemalt 1. jaanuariks 2017 peab kari koosnema ainult Alpi tõugu kitsedest. Sancerrois’ piirkonnale omane kitsetõug, mis oli kunagi väga levinud, on tänaseks hävinud. Alpi tõug on sellega kõige sarnasem oma morfoloogia, vähese tootlikkuse ja võime poolest kohaneda põõsastikega kaetud künkliku maastikuga. Teised, suuremat kasvu ja suurema tootlikkusega kitsetõud on kohanenud tasandikega ning nad ei sobi päritolupiirkonna ebatasase maastikuga. Selle tõu kasutamine vastab geograafilise piirkonna tavadele 1976. aastal, kui tunnustati kaitstud päritolunimetust. Kuid siis ei olnud see õigusnormidega reguleeritud.

Et tagada keskkond, mis soodustaks piima looduslikku mikrofloorat ja loomade heaolu, määrati kindlaks minimaalne jalutusala ja õlgedega kaetud ala kitse kohta. Seega peab alates 1. jaanuarist 2017 olema igale pidevalt kitseaedikus elavale kitsele tagatud 2 m2 õlgedega kaetud ala; igale kitsele, kellel on juurdepääs karjamaale, vähemalt 1,5 m2 õlgedega kaetud ala ja igale kitsele, kellel on juurdepääs jalutusalale, vähemalt 1,5 m2 õlgedega kaetud ala ja vähemalt 1,5 m2 jalutusala.

Täpsustati karja söötmiseeskirju:

Töödeldav piim

Täpsustatakse, et töödeldav piim on kitse toortäispiim, mis ei ole homogeniseeritud ega läbinud kuumtöötlust. Nii säilitatakse piima loomulik mikrofloora. Piima laos hoidmise aeg on piiratud, piim tuleb töödelda 24 tunni jooksul viimasest lüpsist.

Tootmine

Laabi lisamisel jälgitakse hoolega, et piimhappebakterite mõjul saadud kalgendi omadused säiliks. Valmistamise eesmärk on suurendada piima hapestumist soodustavat mikrofloorat. Selline laabi lisamine eeldab täpsust ja seepärast on peetud vajalikuks täpsustada temperatuuri ja aega.

Oluline etapp juustu „Crottin de Chavignol” / „Chavignol” tootmisel on eelnõrutamine läbi sõela, millele järgneb nõrutamine läbi koonusekujulise vormi, ja juust pööratakse vormis vähemalt üks kord ümber. See etapp mõjutab juustu tekstuuri ja kuju.

Edasiste etappide edasilükkamine kalgendi külmutamise teel on lubatud. Selle eesmärk on pikendada tootmisperioodi ning vastata suuremale nõudlusele talviste pühade ajal. Eelnõrutamist läbi sõela võib kasutada ka kalgendi külmutamisel. Uuringutest on selgunud, et kalgendi külmutamine ei mõjuta juustu organoleptilisi omadusi, kui külmutatud kalgendit ei lisata rohkem kui 50 %. Külmutatud kalgendi ladustamise aeg on kuni 15 kuud, et vältida külmutatud kalgendi säilitamise käigus kõlbmatuks muutumise ohtu. Külmutatud kalgendist saadud juustul ei tohi olla kirja fermier või mis tahes muud viidet juustu talupäritolu kohta. Tehtud täpsustus vastab tegelikule kasutusele.

Täpsustati soolamistingimusi: juustu mass või pind kuivsoolatakse. Nimetatud meetod võimaldab hinnata lisatava soola kogust vastavalt kalgendi omaduste arenemisele.

Laagerdumine, pakendamine

Keerukate pindmiste mikrofloorade külv on lubatud (pärmseened, hallitusseened). Need on laagerdumisel tekkivad või pindmised mikrofloorad, mis koosnevad toorpiima looduslikust mikrofloorast, vadakus arenenud mikrofloorast ja hallituse geotrichum’i, penicillium’i liiki ning pärmide perekonda kuuluvatest mikroflooradest.

Eelnevalt esitatud toote spetsifikaadis on viga, kuna mainitakse laagerdumisaja arvestust alates juustu vormist välja võtmisest, ent vastavas riiklikus tekstis viidati tootmispäevale (ettevõtjate jaoks vastab see vormimispäevale). Sätte selgitamiseks tehakse ettepanek täpsustada, et laagerdumisaega arvestatakse alates vormimispäevast. Kindlasti ei vähendata seda ajavahemikku.

Laagerdumisel on oluline osa toote organoleptiliste omaduste arengule. Kuivamise kiirus ja tingimused (temperatuur üle 10 °C ja suhteline õhuniiskus üle 70 %) võimaldavad kontrollida pindmise mikrofloora külvi, mis on otsustava tähtsusega edaspidise laagerdumise jaoks. Teine faas, mille tingimuste üle võib juustutootja ise otsustada, välja arvatud kohustus hoida temperatuur üle 0 °C, võimaldab suunata laagerdumist nii, et tulemuseks oleks n-ö laagerdumisaja ületanud juust. Sellisel juhul laagerdatakse juustusid pärast klassikalist laagerdumisetappi, mille käigus juustu koorik muutub sinakaks, kinnises keskkonnas.

Juustu on lubatud laos hoida alla 10 °C (ent üle 0 °C) temperatuuril kuni 72 tundi, et laagerdajad võiksid valmimata juustu kokku koguda.

Märgistus

Igal juustul või juustupartiil peab olema kohustuslike andmetega märgistus.

Euroopa Liidu kaitstud päritolunimetuse tähis on toote märgistusel kohustuslik, „INAO” märgiga logo eemaldatakse.

Lisatakse täpsustused nimetuse kasutamise ning märgistustel, reklaamides, arvetel ja kaubadokumentidel lubatud iseloomustavate sõnade kohta.

Riiklikud nõuded

Lisatud on peamiste kontrollitavate punktide tabel.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta  (3)

„CROTTIN DE CHAVIGNOL” / „CHAVIGNOL”

EÜ nr: FR-PDO-0217-01004-15.06.2012

KGT (   ) KPN ( X )

1.   Nimetus

„Crottin de Chavignol” / „Chavignol”

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.3. Juust

3.2.   Selle toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Juust, millele laieneb päritolunimetuse „Crottin de Chavignol” / „Chavignol” kaitse, saadakse kitsedelt saadud toore täispiima kalgendamisel piimhappebakteritega ja väikese koguse laabi lisamisel. Kalgend eelnõrutatakse läbi sõela. Minimaalne laagerdumisaeg on kümme päeva alates vormimispäevast. Juustul on õhuke elevandiluuvalget värvi koorik, millel võivad olla valged või sinised hallituslaigud ja mille värvus võib muutuda tumedaks, isegi pruuniks, eelkõige n-ö laagerdumisaja ületanud juustude puhul, mis on kinnises keskkonnas kattunud laagerdunud sinise hallitusseene penicillium’iga, mis muudab juustu sisu pehmeks. „Crottin de Chavignol” / „Chavignol” on lameda silindrilise kujuga ja äärtest veidi kumer. Servad on ümarad. Keskläbimõõt on suurem kui läbimõõt ülal ja all

Juustul „Crottin de Chavignol” / „Chavignol” on järgmised analüütilised omadused:

3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Hiljemalt 1. jaanuariks 2017 peab juustu tootmiseks kasutatud piim pärinema ainult Alpi tõugu kitsedelt.

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

Sööt moodustab vähemalt 50 % päevasest kuivainekogusest ja koosneb vähemalt 70 % ulatuses rohust, heinast või kiletatud söödast.

Kiletatud sööt moodustab kuni 50 % päevasest sööda kuivaine kogusest. Silo kasutamine on keelatud.

Hiljemalt 1. jaanuariks 2017 toodetakse kogu sööt geograafilises piirkonnas.

Täiendsööt jõu- ja/või kunstlikult kuivatatud söödale moodustab kuni 50 % päevasest kuivainekogusest ja see koosneb lubatud ainete loetelus kindlaks määratud toorainetest.

Vähemalt pool täiendsöödast toodetakse geograafilises piirkonnas.

Selle tulemusena toodetakse hiljemalt 1. jaanuariks 2017 vähemalt 75 % lüpsikarja igapäevasest kuivaine toidunormist punktis 4 määratletud geograafilises piirkonnas.

Hiljemalt 1. jaanuariks 2017 peab aastas kitsekarja söödamaana kasutatava maa suurus olema 1 hektar 12 kitse kohta ja see peab asuma punktis 4 määratletud geograafilises piirkonnas. Ühele põllumajandusettevõttele kuuluva rohumaa pindala peab olema vähemalt 1 hektar 24 kitse kohta. Selle nõude täitmise eesmärgil on lubatud osta geograafilisest piirkonnast pärit sööta. Sellisel juhul määratletakse vastav ala järgmiselt: 4 tonni kuivainet = 1 hektar söödamaad. See ei tohi aga ületada poolt karja aastasest kogutarbimisest.

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Piima toodetakse ning juustu töödeldakse ja laagerdatakse punktis 4 määratletud geograafilises piirkonnas.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

Puuduvad.

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta

Iga päritolunimetusega „Crottin de Chavignol” / „Chavignol” kaitstud juustu või juustupartii märgistusel peavad olema järgmised elemendid:

Sõltumata kõikidele juustudele kantavatest õigusnormidega ette nähtud tähistustest on märgisel, reklaamides, arvetel või kaubadokumentidel koos kõnealuse nimetusega keelatud kasutada mis tahes muid iseloomustavaid sõnu või muud teavet, välja arvatud:

Juustul, mida müüb vahendaja, peab olema individuaalne märgis.

Nimetus „Crottin de Chavignol” / „Chavignol”, millele järgneb tekst appellation d'origine protégée (kaitstud päritolunimetus), peab kindlasti olema kirjas ka arvetel ja kaubadokumentidel.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Piima tootmine ning juustu töötlemine ja laagerdamine toimub geograafilises piirkonnas, mis asub Sancerre’i Pays-Fort’i piirkonna põllumaal ja ümbritsevatel aladel ning mis koosneb järgmistes departemangudes asuvatest kommuunidest.

—   Cher (departemang):

järgmised kantonid: Aix-d'Angillon, Baugy, La Chapelle-d'Angillon, Henrichemont, Léré, Levet, Mehun-sur-Yèvre, Nérondes, Saint-Doulchard, Saint-Martin-d'Auxigny, Sancergues, Sancerre, Vailly-sur-Sauldre: kõik kommuunid.

Järgmised kommuunid: Argent-sur-Sauldre, Aubigny-sur-Nère, Blancafort, Bourges, Bussy, Cerbois, Civray, Corquoy, Lantan, Lazenay, Limeux, Lunery, Mareuil-sur-Arnon, Morthomiers, Nançay, Neuvy-sur-Barangeon, Oizon, Osmery, Plou, Poisieux, Preuilly, Primelles, Quincy, Raymond, Saint-Denis-de-Palin, Saint-Florent-sur-Cher, Saint-Germain-des-Bois, Saint-Laurent, Serruelles, Le Subdray, Villeneuve-sur-Cher, Vouzeron.

—   Loiret (departemang):

kanton Châtillon-sur-Loire: kõik kommuunid.

Järgmised kommuunid: Bonny-sur-Loire, Cerdon, Coullons, Faverelles, Ousson-sur-Loire, Poilly-lès-Gien, Saint-Brisson-sur-Loire, Saint-Martin-sur-Ocre, Thou.

—   Nièvre (departemang):

järgmised kantonid: Cosne-Cours sur Loire Nord ja Cosne-Cours sur Loire Sud: kõik kommuunid.

Järgmised kommuunid: Arquian, Bulcy, Donzy, Garchy, La Charité-sur-Loire, Mesves-sur-Loire, Narcy, Pouilly-sur-Loire, Raveau, Saint-Andelain, Saint-Laurent-l'Abbaye, Saint-Martin-sur-Nohain, Saint-Quentin-sur-Nohain, Suilly-la-Tour, Saint-Vérain, Tracy-sur-Loire, Varennes-lès-Narcy.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära

Geograafiline piirkond asub Sancerre’i Pays-Fort’i piirkonna põllumaal ja ümbritsevatel aladel: Berry piirkonna Champagne, Coteaux de la Loire’i ja Sologne looduslikud piirkonnad, mida iseloomustavad savi- ja lubja-savimuldadel asuvad rohumaad, kus on kitsedele rohkelt rohusööta.

Ajalooliselt on tegu vaese piirkonnaga, kus tegeleti põllumajandusega: segakultuuride kasvatamise, sööda tootmise, viinamarjaistanduste, seemneistandike, väikemäletsejaliste kasvatamisega. Selle tulemusena arenes elatusvahendina jõudsalt kitsekasvatus. Põllumajandusettevõtetes tegelesid kitsekasvatuse ja juustutootmisega naised. Eelnõrutamise meetod võimaldas Berry piirkonna naistel vältida vormimist ja see edasi lükata, et tegeleda eelisjärjekorras muude koduste või tööalaste kohustustega, mida oli mitme tegevusalaga loomakasvatusettevõtetes palju.

Sõna crottin tuleb Berry piirkonna sõnast crot, mis tähendab auku ja tähistas eelkõige jõekaldaid, kus naised pesu pesid. Talupidajad kasutasid jõekallaste savimulda keraamikas ja tootsid sellest kõigepealt väikeseid õlilampe, seejärel väikeseid juustuvorme.

Kitsekasvatus ja juustutootmise väärtustamine moodustasid seega vähemalt 16. sajandist alates geograafilise piirkonna põllumajandustootjate jaoks olulise lisasissetulekuallika. Berry piirkonna põllumajandus- ja viinamarjakasvatusaladel sõid seda väikese suurusega juustu tihti põldude ja viinamarjakasvatuste töölised. Sõltuvalt aastaajast ja piima kogusest oli „Crottin de Chavignol” / „Chavignol” kaetud kas siniste või valgete hallituslaikudega, talvel esines ta ka laagerdumisaja ületanud juustu kujul.

Tänapäeval kasutatakse minevikus kasutatud tootmistehnoloogiaid. Juust saadakse kitsedelt saadud toore täispiima kalgendamisel piimhappebakteritega ja väikese koguse laabi lisamisel. Tootmise ajal eelnõrutatakse kalgend kindlasti läbi sõela. Kalgend vormitakse seejärel kindlate mõõtmetega koonusekujulises vormis ja pööratakse vähemalt üks kord ümber. Laagerdumisaeg on vähemalt kümme päeva kontrollitud temperatuuril ja niiskustasemel. Minimaalsele laagerdumisajale lisandub laagerdumisetapp kinnises keskkonnas, et luua laagerdumisaja ületanud juust.

5.2.   Toote eripära

„Crottin de Chavignol” / „Chavignol” on väikesemõõduline, lameda silindrilise kujuga keskdiameetri kohalt veidi ümar juust, mis valmistatakse kitsedelt saadud toorest täispiimast. Juustul on õhuke koorik, millel võivad olla valged või sinised hallituslaigud.

Laagerdumisaja ületanud juustud on kaetud laagerdunud sinise hallitusseene penicillium’iga, mis muudab juustu sisu pehmeks.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Kindlate mõõtudega koonusekujulise vormi kasutamine annab juustule „Crottin de Chavignol” / „Chavignol” iseloomuliku kuju, millele aitab kaasa juustu ümber pööramine vormis nõrutamise ajal. Juust „Crottin de Chavignol” / „Chavignol” on seotud voodiagrammiga, mille kohaselt toimub kalgendi eelnõrutamine.

Eelnõrutamise etapp, mis annab värskele juustule vormist eemaldamiseks vajaliku niiskuse ja kuju (kaalu/pindala suhe), mis soodustavad juustu „Crottin de Chavignol” / „Chavignol” kattumist mikroflooraga laagerdumise ajal, mis annab juustule selle iseloomulikud omadused. Kuju on seotud ka kohalikku päritolu vormi kasutamisega.

Juustu „Crottin de Chavignol” / „Chavignol” iseloomustab ka selle väljanägemise mitmekesisus (õhuke koorik, millel võivad olla valged või sinised, n-ö laagerdumisaja ületanud juustu puhul ka pruunid hallituslaigud).

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 (4) artikli 5 lõige 7)

https://www.inao.gouv.fr/fichier/CDCChavignol.pdf

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(3)  Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(4)  Vt joonealust märkust 3.