10.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 442/35

ARUANNE

Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega

(2014/C 442/04)

SISSEJUHATUS

Luksemburgis asuv Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus (edaspidi „keskus” või „CdT”) asutati nõukogu määrusega (EÜ) nr 2965/94 (1). Keskuse ülesandeks on pakkuda kõikidele Euroopa Liidu institutsioonidele ja organitele, kes keskuse teenuseid soovivad, nende toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid (2).

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning keskuse järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	keskuse raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2013. aastal lõppenud eelarveaasta kohta, ja

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Juhtkond vastutab keskuse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (5):

juhtkonna kohustused seoses keskuse raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist; arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab keskuse raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab keskuse finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimiseks on juhtkond kohustatud kavandama, rakendama ja käigus hoidma mõjusat ja tõhusat sisekontrollisüsteemi, mis hõlmab piisavat järelevalvet ja asjakohaseid meetmeid eeskirjade eiramise ja pettuse ärahoidmiseks ning vajaduse korral õiguslikke menetlusi valesti makstud või kasutatud vahendite tagasinõudmiseks.

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et keskuse raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb riskihinnangul, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riski hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Kontrollikoja hinnangul kajastab keskuse raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt keskuse finantsolukorda 31. detsembri 2013. aasta seisuga ning keskuse finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt keskuse finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

Kontrollikoja hinnangul on 2013. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

10.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID TEHINGUTE SEADUSLIKKUSE JA KORREKTSUSE KOHTA

11.

2008. aastal sõlmis keskus tõlketeenuste pakkujatega 472 raamlepingut pikkusega kuni neli aastat. 2012. aastal sõlmimisele kuulunud uute raamlepingute jaoks paremate tingimuste saamiseks soovis keskus osaleda komisjoni käimasolevas tõlketeenuste hankes. Komisjoniga lepingutingimustes aga kokkuleppele ei jõutud. Seetõttu pikendas keskus olemasolevaid raamlepinguid ühe aasta võrra. Tegu oli küll keskuse direktori poolt nõuetekohaselt heaks kiidetud erandiga, ent lepingute selline pikendamine ei ole kooskõlas keskuse finantsmääruse rakenduseeskirjadega, mille kohaselt võib raamlepingu maksimaalne pikkus olla kuni neli aastat.

KOMMENTAARID SISEKONTROLLIMEHHANISMIDE KOHTa

12.

Eelarvevahendite käsutajate (volitatud eelarvevahendite käsutajate) antud ametlikud volitused (edasivolitused) ei ole alati kooskõlas raamatupidamissüsteemis ABAC antud õigustega.

MUUD KOMMENTAARID

13.

Keskusel rahaliste vahendite maht suurenes 2012. aasta lõpu 35 miljonilt eurolt 2013. aasta lõpuks 40 miljoni euroni (eelarvetulem ja reservid suurenesid 30,9 miljonilt eurolt 37,5 miljoni euroni). See näitab, et keskuse hindu oleks võimalik vähendada.

14.

Keskus alustas tegevust 1994. aastal ning on siiani tegutsenud asukohariigiga peetava kirjavahetuse ja suhtluse alusel. Laiaulatuslikku peakorterilepingut keskuse ja asukohariigi vahel ei ole aga sõlmitud. Selline leping parandaks keskuse ja selle personali töötingimuste läbipaistvust.

EELMISE AASTA KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

15.

Kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmete ülevaade on esitatud I lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Pietro RUSSO, võttis käesoleva aruande vastu 16. septembri 2014. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) EÜT L 314, 7.12.1994, lk 1.

(2) II lisas esitatakse teavitaval eesmärgil keskuse pädevuse ja tegevuse kokkuvõte.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

(5) Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42) artiklid 39 ja 50.

(6) Komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjad põhinevad Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni koostatud rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (IPSAS) või vajaduse korral Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu koostatud rahvusvahelistel arvestusstandarditel (IAS)/rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel (IFRS).

(7) Delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikkel 107.

I LISA

Eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaar

Parandusmeetme võtmise seis

(lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)

2012

2012. aasta lõpus oli keskusel rahalisi vahendeid ja lühiajalisi deposiite summas 35 miljonit eurot (eelarvetulem ja reservid moodustasid 30,9 miljonit eurot). Keskus ei saa aasta keskel hindu kohandada, et tulusid ja kulusid tasakaalustada. Külla aga on keskus teinud varem mõnel korral oma klientidele tagasimakseid, mille eesmärk on olnud tulemi vähendamine.

pooleli

2012

2012. aastal kontrollikoja auditeeritud 20 ELi ameti asutamismäärustes sätestatakse, et ametid peavad oma kõigi tõlkevajaduste rahuldamiseks kasutama keskuse teenuseid (CdT asutamismääruses sätestatakse sama nõue veel nelja ameti jaoks). Teised ametid ei ole kohustatud keskuse teenuseid kasutama. Mittetehniliste dokumentide tõlkimiseks võiksid ametid kulude vähendamiseks kasutada kohalikke teenusepakkujaid. Kontrollikoda on seisukohal, et seadusandja peaks kaaluma kõigile ametitele sellise valikuvõimaluse andmist.

pooleli

II LISA

Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus (Luxembourg)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

Liikmesriikide valitsuste esindajad võtsid ühisel kokkuleppel vastu deklaratsiooni liidu asutuste tõlkekeskuse asutamise kohta komisjoni Luxembourgis asuvate tõlketalituste raames, et pakkuda toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid nendele asutustele, mille asukoht määrati kindlaks 29. oktoobri 1993. aasta otsusega.

Keskuse pädevus

(Nõukogu määrus (EÜ) nr 2965/94, mida viimati muudeti määrusega (EÜ) nr 1645/2003)

Eesmärgid

Pakkuda toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid järgmistele asutustele:

—	Euroopa Keskkonnaamet;

—	Euroopa Koolitusfond;

—	Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus;

—	Euroopa Ravimiamet;

—	Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur;

—	Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused);

—	Euroopa Politseiamet (Europol) ja Europoli uimastiüksus.

Nõukogu loodud asutused, mida eespool ei nimetata, võivad samuti keskuse teenuseid kasutada. Ka ELi institutsioonid ja organid, kus juba on oma tõlketeenistus, võivad soovi korral kasutada keskuse teenuseid.

Keskus osaleb täieõiguslikult institutsioonidevahelise tõlkekomitee töös.

Ülesanded

—	Korraldada koostööd organite ja institutsioonidega.

—	Osaleda institutsioonidevahelise tõlkekomitee töös.

Juhtimine

Haldusnõukogu

Koosseis

—	Üks esindaja igast liikmesriigist.

—	Kaks komisjoni esindajat.

—	Üks esindaja igast keskuse teenuseid kasutavast organist või institutsioonist.

Ülesanded

Haldusnõukogu võtab vastu keskuse iga-aastase eelarve, tööprogrammi, ametikohtade loetelu ja aastaaruande.

Direktor

Tegevdirektori nimetab haldusnõukogu komisjoni ettepanekul.

Välisaudit

Euroopa Kontrollikoda.

Siseaudit

Euroopa Komisjoni siseauditi talitus.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal.

2013. aastal keskuse käsutusse antud ressursid (sulgudes 2012. aasta andmed)

Lõplik eelarve:

52,194 (48,293) miljonit eurot

Personal:

206 (225) töökohta ametikohtade loetelus, millest 193 (199) olid täidetud.

Lepingulised töötajad 23 (17)

Personal kokku: 216 (216), mis jaotub tööülesannete kaupa järgmiselt:

põhitegevus: 118 (114)

haldusülesanded: 98 (102)

2013. aastal pakutud tooted ja teenused (sulgudes 2012. aasta andmed)

Tõlgitud lehekülgede arv:

8 04 986(7 35 007)

Lehekülgede arv keelte kaupa:

—	ametlikud keeled: 8 00 221(7 22 505)

—	muud keeled: 4 765(12 502)

Lehekülgede arv klientide kaupa:

—	organid 7 80 310(7 07 888)

—	institutsioonid: 24 676(27 119)

Vabakutseliste tõlkijate tõlgitud lehekülgede arv:

5 12 524(4 80 695)

Allikas: keskuse edastatud lisa.

KESKUSE VASTUSED

11.

Keskus oli ka varem osalenud komisjoni korraldatud seda liiki tõlketeenuste hangetes. Viidatud hanget hakkas komisjon ette valmistama üsna hilja ja muutis keskusele kohaldatavaid tingimusi, nii et need lahknesid neli aastat varem korraldatud hangete tingimustest. Kahjuks ei jõudnud keskus komisjoniga tingimustes kokkuleppele. Peale selle ei ühtinud uute lepingute algustähtpäevad olemasolevate lepingute lõputähtpäevadega, mis tekitas keskusele praktilisi probleeme.

Seetõttu otsustas keskus korraldada selliste eriliiki tõlketeenuste jaoks oma hanke ning pikendada olemasolevaid lepinguid ühe aasta võrra, et korralikult valmistuda ulatuslikuks hankeks. Arvestades keskusele tekkivat mõju sellest, kui olemasolevate lepingute lõputähtpäeval uued lepingud puuduvad, peeti põhjendatuks olemasolevaid lepinguid pikendada.

12.

Keskus on ajakohastanud eelarvevahendite käsutaja ametlikke volitusi, viies need kooskõlla raamatupidamissüsteemis ABAC antud õigustega. Sisemenetlust, mis on kehtestatud ülesannete delegeerimiseks ABAC-süsteemis, muudeti veidi, et vältida mis tahes erisusi ABAC-süsteemi õiguste ja ametliku delegeerimise vahel.

13.

Keskus on igati teadlik sellest, et teist aastat järjest on tekkinud eelarve ülejääk, kuid tuleb märkida, et 2013. aastal tekkis see väliste tegurite mõjul, mis ei allunud keskuse kontrollile. Eelarve ülejäägi põhjustasid eelkõige prognoositust suurem tasutud tõlkelehekülgede arv, palgatõusu tühistamine ja keskusele tagastatud pensionisissemaksed.

Keskuse 2013. aasta eelarve koostati 2012. aastal, arvestades 1 miljoni suurust majanduskahjumit 2011. aastal ning ühenduse kaubamärkide tõlkimise tulu eriti suurt ebakindlust. Keskus suutis reageerida finantstulemustele alles 2012. aasta detsembris, kui koostati 2014. aasta esialgne eelarveprojekt, kavandades 2014. aasta eelarvesse defitsiidi 1 0 92 890 eurot, mida rahastati varem moodustatud hinnastabiilsuse reservist. Tuginedes 2012. aasta kuluanalüüsile ja 2013. aasta esimese poole tegevuse analüüsile, vähendas keskus märkimisväärselt 2014. aasta hindu, et kajastada mitte üksnes tootekulu muutusi, vaid kulutada ka osa eelarve ülejäägist. Seepärast kavandati 2014. aasta eelarve algusest peale defitsiitsena; 4 1 06 650 euro suurune defitsiit tasakaalustati eelmistel aastatel loodud hinnastabiilsuse reservist.

Ka 2015. aasta eelarve koostatakse defitsiitsena, et kasutada ära osa eelmiste aastate ülejäägist. Tuginedes 2014. aasta keskel tehtud kuluanalüüsile, võimalikele stsenaariumidele ja 2015. aastaks prognoositud mahtudele, tehakse ka 2015. aastaks ettepanek hindu korrigeerida. Lisameetmena tegi keskus 2014. aasta keskel esimest korda oma tegutsemise ajaloos haldusnõukogule ettepaneku vähendada veelgi 2014. aasta hindu, et kiiremini reageerida ja võimaldada klientidel osa saada 2013. aasta positiivsetest finantstulemustest.

14.	Peakorterilepinguga seotud töö on jõudnud lõpujärku. Lepingu projekt esitati arutamiseks Luksemburgi valitsusele (Conseil de Gouvernement) ning see kiideti heaks aprilli lõpus peetud koosolekul. Keskus ootab Luksemburgi valitsuselt lepingu allkirjastamise kuupäeva kinnitust.