Sissejuhatus ja taust Sissejuhatus

Konfliktipiirkondade relvastatud rühmitused rahastavad oma tegevust muu hulgas hiljem ülemaailmsesse tarneahelasse kuuluvate mineraalide kaevandamise ja nendega kauplemise tuludest. Seega riskivad tarneahelas allpool asuvad ettevõtjad relvastatud tegevuse toetamisega, kui nad ostavad mineraalmaake või nende derivaate ning on huvitatud vastutustundlikust hankimisest kõnealustest piirkondadest.

Vastutustundliku hankimise kontseptsioonile osutatakse OECD rahvusvaheliste ettevõtete suunistes ning see on kooskõlas ÜRO ettevõtluse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega. Mõlemate eesmärk on julgustada ettevõtjaid veenduma hoolsuskohustusena tuntud pideva protsessi kaudu, et nende äritegevus ei aita kaasa konfliktidele.

Poliitikaraamistik

Mineraalide vastutustundlik hankimine konfliktipiirkondadest on saanud rahvusvaheliselt üldsuselt viimastel aastatel märkimisväärset tähelepanu. Probleem, mille põhjustab soov viia relvastatud rühmituste rahastamine miinimumini ja jätkata seaduslikult hankimist kõnealusest piirkonnast on leidnud käsitlemist valitsustes ja rahvusvahelistes organisatsioonides koos äriringkondade ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega.

Selle tulemusel kehtib praegu mitu normatiivset hoolsuskohustuse raamistikku:

- 2010. aastal võeti Ameerika Ühendriikides vastu Dodd-Franki Wall Streeti reformi ja tarbijakaitse seadus (Dodd-Frank Wall Street Reform and Consumer Protection Act, edaspidi: Dodd-Franki seadus), mille peatükis 1502 nõutakse USA börsidel noteeritud ja nn konfliktimineraale kasutavatelt ettevõtjatelt nende tarneahelas kasutatavate kõnealuste mineraalide päritolu deklareerimist ning hoolsuskohustuse nõuetekohast täitmist.

- Konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalide vastutustundlikke tarneahelaid käsitlevatel OECD hoolsuskohustuse suunistel põhinevad õigusaktid kehtivad Kongo Demokraatlikus Vabariigis ja Rwandas. Mõned teised riigid (näiteks Uganda ja Burundi) teevad ettevalmistusi OECD suuniste ülevõtmiseks siseriiklikku õigusse. Lisaks kaaluvad OECD rakendusprogrammis osalemist ka Colombia ja Côte d'Ivoire.

7. oktoobril 2010 võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, milles kutsus Euroopa Liitu üles võtma vastu õigusnorme USA „konfliktimineraalide” seaduse eeskujul. Kõnealust poliitilist survet silmas pidades hinnatakse käesolevas aruandes eri poliitikavalikuid, mis edendaksid kõige enam seda nõuet ELi õigusakti järele koostöös Euroopa Parlamendiga.

Probleemi määratlus

Konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalide vastutustundliku hankimisega seonduvad põhiprobleemid on avalikul konsultatsioonil osalenud sidusrühmade hinnangul järgmised:

i)       relvastatud rühmituste jätkuv rahastamine konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalide kaevandamise ja kauplemise (tulude) teel: see probleem on valdav loodusvarade poolest rikastes riikides, mis on ohualtid relvastatud konfliktidele kogu oma territooriumil või osal sellest. Ehkki probleem on ülemaailmne, keskendutakse mõjuhinnangus peamiselt Kongo Demokraatliku Vabariigi idaosa ja naaberriikide hästi dokumenteeritud juhtumile, mis on pälvinud viimase 10–15 aasta jooksul huvirühmadelt kõrgendatud tähelepanu;

ii)      rakendusküsimused, millega puutuvad kokku tarneahelas allpool asuvad ELi ettevõtted, püüdes säilitada seaduslikku kauplemist või täites vabatahtlikult hoolsuskohustust olemasoleva õigusraamistiku piires: mitmesuguste probleemide tõttu (näiteks läbipaistmatu tarneahel, konfidentsiaalsusküsimused, puuduv mõjuvõim sulatuskodade või rafineerimistehaste üle, vähene teadlikkus või eetikaküsimused) on ELi ettevõtjatel raskusi klientide nõutava hoolsuskohustuse täitmisega;

iii)     turumoonutus väiksema nõudluse ja madalamate hindade kujul Kongo Demokraatlikust Vabariigist ja teistest Ida-Aafrika järvede piirkonna riikidest pärit mineraalide ametlikus sektoris: alates 2010. aastast on Kongo Demokraatlikus Vabariigis tina-, tantaali- ja volframimaagi ning kulla ametlikud ekspordikogused vähenenud, hinnad langenud ja mitteametlik kauplemine kasvanud, samuti on vähem võimalusi eksportimiseks USA ja Euroopa Liidu klientidele. Languse võib panna süüks Dodd-Franki seadusest otseselt või kaudselt mõjutatud ettevõtjate äriotsustele mitte hankida enam toorainet Ida-Aafrika järvede piirkonnast.

Eesmärgid

Erieesmärgid

1. Hoolsuskohustust täitvate ELi ja ülemaailmsete sulatuskodade ning rafineerimistehaste osakaalu suurendamine.

2. ELi ja ülemaailmsete sulatuskodade hoolsuskohustuse täitmise avaliku vastutuse taseme (ja selle kohustuse täitmise taseme) tõstmine.

3. Tarneahelas allpool paiknevate ELi ettevõtjate suutlikkuse parandamine sulatuskodade ja rafineerimistehaste kindlakstegemisel.

4. Tarneahelas allpool paiknevate ELi ettevõtjate (hoolsuskohustusega seotud) läbirääkimispositsiooni parandamine võrreldes tarneahelas veel kaugemal asuvate ettevõtjatega.

5. Teadlikkuse suurendamine seoses hoolsuskohustusega, hoolsuskohustuse täitmise tähtsusega ja eetiliste aspektidega kogu tarneahelas nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool.

6. Hoolsuskohustuse täitmise tulemuslikkuse parandamine tarneahelas allpool asuvate ettevõtjate seas.

7. Dodd-Franki seaduse tekitatud või võimendatud kahjuliku kaubandusliku stiimuli korvamine või vähendamine.

Tegevuseesmärgid

1. ELi ja ülemaailmsete sulatuskodade hoolsuskohustuse täitmise tavade parema nähtavuse ja läbipaistvuse (ning selle kohustuse täitmise taseme) tagamine.

2. Teadlikkuse parandamine seoses hoolsuskohustusega, eetiliste aspektidega ning hoolsuskohustuse parema täitmise tähtsusega koos peamiste Euroopa Liitu mittekuuluvate sulatuskodade ja rafineerimistehaste valitsustega.

3. Tarneahelas allpool asuvate kasutajate varustamine mehhanismiga, mis võimaldab teha kindlaks hoolsuskohustust täitvaid ettevõtjaid (kaasa arvatud sulatuskodasid) ja lihtsustada seega tarnijate vahetamist.

4. Kindlustunde ja läbipaistvuse suurendamine tarneahelas allpool asuvate kasutajate jaoks.

5. Hoolsuskohustuse ja eetiliste aspektidega seotud teadlikkuse parandamine ELi ettevõtjate seas.

6. Täiendavate rahaliste stiimulite loomine hoolsuskohustuse täitmise tavade toetamiseks ja edendamiseks tarneahelas allpool asuvate kasutajate seas.

7. OECD suuniste kasutuselevõtu toetamine nende sulatuskodade ja rafineerimistehaste seas, kes on nõus hankima toorainet konfliktipiirkondadest.

8. Konfliktipiirkondade nõudluse toetamine, s.t võimaluse andmine ELi ettevõtjatele valida kõnealustest piirkondadest hankivaid sulatuskodasid ja rafineerimistehaseid, kes täidavad rafineerimiskohustust.

Poliitikavalikud

Kaalutud on järgmisi poliitikavalikuid:

Poliitikavalik 1 – eraldiseisev ELi teatis

See poliitikavalik koosneb järgmistest meetmetest, mis kaasatakse komisjoni ja kõrge esindaja ühisteatisesse:

i) riiklikud kontaktpunktid ja Euroopa ettevõtlusvõrgustik toetavad OECD suuniste kasutuselevõttu; ii) ELi riigihanked – komisjoni ja ELi liikmesriikide riigihankelepingute täitmisklauslite kohaldamine asjaomaste toodete puhul; iii) rahaline abi olemasolevatele OECD programmidele; iv) komisjoni toetus Euroopa tööstuse tagatiskirjadele ning v) valitsustevahelised algatused.

Poliitikavalik 2 – pehme õiguse lähenemisviis

Selles poliitikavalikus on poliitikavaliku 1 meetmed kombineeritud nõukogu soovitusega, mis võimaldaks suurendada ELi ettevõtete teadlikkust OECD suunistest ja soodustada nende vabatahtlikku kasutuselevõttu eriti nendes ettevõtetes, millele ei kehti veel kohustuslik kolmanda riigi skeem.

Poliitikavalik 3 – määrus, millega kehtestatakse kohustused, mis tulenevad „ELi vastutustundliku importijana” sertifitseerimisest OECD suuniste alusel – VABATAHTLIK

Selles poliitikavalikus on poliitikavaliku 1 meetmed kombineeritud määrusega, mis on suunatud kõigile tina, tantaali, volframi ja nende maakide ning kulla Euroopa Liitu importijatele, sõltumata toodete päritolust. Kõnealune määrus tugineb OECD suunistele, et määrata kindlaks kohustused ELi importijatele, kes otsustavad end ise sertifitseerida tina, tantaali, volframi ja nende maakide ning kulla vastutustundlike importijatena enda väljastatud vastavusdeklaratsiooni alusel.

Ehkki see süsteem on vabatahtlik, on enesesertifitseerimise kasuks otsustanud ELi importijad kohustatud võtma oma juhtimissüsteemi üle kõik OECD suuniste elemendid järgmisel viisil: i) säilitades mineraalide tarneahela kontrollisüsteemi ja läbipaistvuse, kaasa arvatud mineraali päritolukaevandus ning sulatuskoda/rafineerimistehas; ii) tehes kindlaks ja hinnates tarneahela riske OECD tarneahela näidispõhimõtetega võrreldes; iii) töötades välja ja viies ellu strateegia väljaselgitatud riskidele reageerimiseks; iv) tellides sõltumatult välisauditi ELi importija hoolsuskohustusele seoses tarneahelaga ning v) esitades avaliku aruande tarneahela hoolsuskohustuse kohta.

Ennast ise sertifitseerinud ELi importija on kohustatud kord aastas avalikustama liikmesriikide pädevatele asutustele oma tarneahelasse kuuluva sulatuskoja/rafineerimistehase nime ja geograafilise asukoha. Selle alusel koostatakse vastutustundlike sulatuskodade ja rafineerimistehaste ELi nimekiri.

Skeemi hinnatakse kolme aasta möödudes ning hindamise tulemusi kasutatakse otsuste tegemiseks ELi edasise strateegia kohta ja õigusraamistiku parandamiseks, muutes skeemi vajaduse korral ja täiendava mõjuhinnangu alusel kohustuslikuks.

Poliitikavalik 4 – määrus, millega kehtestatakse kohustused, mis tulenevad „ELi vastutustundliku importijana” sertifitseerimisest OECD suuniste alusel – KOHUSTUSLIK

Selles poliitikavalikus on poliitikavaliku 1 meetmed kombineeritud poliitikavalikus 3 kirjeldatud määruse kohustusliku versiooniga, mille alusel kohaldatakse kõnealuses määruses sätestatud kohustused kõigile tina, tantaali, volframi ja nende maakide ning kulla Euroopa Liitu importijatele.

Poliitikavalik 5 – direktiiv, millega kehtestatakse OECD hoolsuskohustuse suuniste alusel kohustused ELis börsil noteeritud äriühingute suhtes

Selles poliitikavalikus on poliitikavaliku 1 meetmed kombineeritud direktiiviga, mis on suunatud peaaegu tuhandele ELis börsil noteeritud äriühingule, kes kasutavad oma tarneahelas tina, tantaali, volframit ja kulda, sõltumata nende maavarade päritolust.

Direktiivis oleks sätestatud ELis börsil noteeritud äriühingute kohustused võtta üle OECD suuniste viieastmeline raamistik oma juhtimissüsteemi järgmisel viisil: i) säilitades mineraalide tarneahela kontrollisüsteemi ja läbipaistvuse, kaasa arvatud mineraali päritolukaevandus ning sulatuskoda/rafineerimistehas; ii) tehes kindlaks ja hinnates tarneahela riske OECD tarneahela näidispõhimõtetega võrreldes; iii) töötades välja ja viies ellu strateegia väljaselgitatud riskidele reageerimiseks; iv) tellides sõltumatu välisauditi ELis noteeritud ettevõtja tarneahelaga seotud hoolsuskohustusele ning v) esitades avaliku aruande tarneahela hoolsuskohustuse kohta.

ELis börsil noteeritud äriühingud peaksid avalikustama sõltumatu välisauditi tulemused.

Poliitikavalik 6 – impordikeeld juhul, kui maakide ELi importijad ei suuda tõendada vastavust OECD suunistele – impordikeeld

See poliitikavalik sisaldab lisaks poliitikavaliku 1 all kirjeldatud meetmetele nõuet ELi importijatele tõendada kohustuslikus korras vastavust OECD suunistele. Importijatele, kes tõendavad vastavust liikmesriikide tollis, võimaldatakse juurdepääs ELi turule.

Selle poliitikavaliku puhul järgitaks töötlemata teemantide kaubandusele rakendatavat Kimberley protsessi sertifitseerimissüsteemi ning nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust nr 2368/2002, mis põhineb EÜ asutamislepingu artiklil 133 (nüüd Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 207) ning millega kehtestatakse töötlemata teemantide impordi ja ekspordi suhtes kohaldatavad eeskirjad. Sellisel juhul toetab nn konfliktiteemantide impordikeeldu rahvusvaheline kokkulepe.

Mõju hindamine

Poliitikavalik 1 – muudatusi ei tehta

See poliitikavalik avaldab eeldatavalt mõõdukat mõju hoolsuskohustuse täitmise tavade kasutuselevõtule tarneahelas allpool asuvate ettevõtjate poolt, kuid suurendab arvatavasti vaid väga vähesel määral hoolsuskohustust täitvate sulatuskodade ja rafineerimistehaste osakaalu ELis ja kogu maailmas. Panus turumoonutuste vähendamisse Ida-Aafrika järvede piirkonnast pärit mineraalide puhul on piiratud. Üldine vähendav mõju relvastatud rühmituste rahastamisele konfliktipiirkondadest pärit mineraalide kaevandamise ja nendega kauplemise tuludest on eeldatavasti piiratud.

Poliitikavalik 2

Selle poliitikavaliku tulemuslikkus on võrreldav poliitikavalikuga 1. Võib aga eeldada, et nõukogu soovituse lisaväärtus seisneb paremas nähtavuses, mille pehme seadus hoolsuskohustuse täitmise edendamiseks Euroopa Liidule annab.

Poliitikavalik 3

Üldiselt on selle poliitikavaliku tulemuslikkus eespool seatud eesmärkide saavutamisel hea, sest kõik eesmärgid saavutatakse. Rõhuasetusega importijatel, kes paiknevad vaid mõne tarneahela lüli kaugusel kaevandustest, kus mineraale kaevandatakse, rakendatakse süsteemi eesmärkide saavutamise seisukohast tarneahela tulemuslikus osas. See poliitikavalik parandab tarneahelas allpool asuvate ELi ettevõtjate suutlikkust täita hoolsuskohustuse olemasolevate raamistike, kaasa arvatud Dodd-Franki seaduse nõudeid. Ühtlasi aitab see vähendada relvastatud rühmituste rahastamist konfliktipiirkondadest pärit mineraalide kaevandamise ja nendega kauplemise tuludest ning vähendab turumoonutusi seoses Ida-Aafrika järvede piirkonnast pärit mineraalidega.

Enesesertifitseerimise vabatahtliku iseloomu tõttu sõltub ELi importijate hoolsuskohustuse täitmise üldine maksumus osalemise määrast ja maksumuse osakaalust ettevõtja käibes. Kulud on enamikule ettevõtetest pikas perspektiivis eeldatavasti siiski jõukohased, kui mitte väikesed. Süsteemi kohaselt on enesesertifitseerimise kasuks otsustanud importija kohustatud edastama klientidele hoolsuskohustusega seotud teabe, võttes nõuetekohaselt arvesse äriteabe konfidentsiaalsust. Tarneahelas allpool asuvatele ettevõtjatele peaks see nõue kasulik olema, kuna see võimaldab neil viia miinimumini nende endi hoolsuskohustuse vajadustega seotud kulutused. Poliitikavalikus 1 nimetatud stiimulite kättesaadavus ning igal aastal avaldatav komisjoni nimekiri hoolsuskohustust täitvatest sulatuskodadest peaksid huvi süsteemi vastu süvendama.

See poliitikavalik on tulemuslik, kuna annab positiivse signaali ettevõtjatele, kelle otsustel hankida või mitte hankida konfliktipiirkondadest on otsene mõju mineraalide nõudlusele. Õiguspäraste ärisidemete taassõlmimine avab kohapeal uusi häid võimalusi, nagu suuremad riigitulud, kaevandussektorite ametlikustamine, säästev areng ja jätkusuutlik keskkond, paremad väljavaated erainvesteeringuteks ja töökohtade loomine kaevandustööstuses, ning see omakorda stimuleerib kohalikke majandusi.

Poliitikavalik 4

See poliitikavalik parandab tarneahelas allpool asuvate ELi ettevõtjate suutlikkust täita hoolsuskohustuse olemasolevate raamistike, kaasa arvatud Dodd-Franki seaduse nõudeid. Ühtlasi aitab see vähendada relvastatud rühmituste rahastamist mineraalide kaevandamise tuludest. Põhimõtteline erinevus võrreldes poliitikavalikuga 3 seisneb selles, et kõnealune valik ei vähenda arvatavasti Ida-Aafrika järvede piirkonnast pärit mineraalidega seotud turumoonutusi, mida põhjustavad äärmiselt riskikartlikud hankimisotsused. 

Sellal kui ELi ettevõtete osalemise määra saab kohustusliku enesesertifitseerimise süsteemiga suurendada, ei tähenda see poliitikavalik tingimata kasude maksimumini viimist. Tõepoolest, nii poliitikavalikute 3 ja 4 puhul pakub süsteem konfliktipiirkondadest hankivatele importijatele raamistiku, mis võimaldab vastutustundlikku hankimist ning oma jõupingutuste tunnustamist liikmesriikide pädevate asutuste poolt. Süsteem ei saa aga sundida ELi importijaid tegema hankeid konfliktipiirkondadest. Seega on kohustusliku stsenaariumi puhul alternatiivseid hankevõimalusi otsivate importijate risk suurem kui poliitikavaliku 3 puhul. Seda hinnangut toetab kohapealsete sündmuste kogemus alates aastast 2010, nagu on selgitatud probleemi määratluses. 

Poliitikavalik 5

See poliitikavalik suurendab teadlikkust hoolsuskohustusest tarneahelas allpool asuvate ELi ettevõtjate seas suurte rakendamiskulude hinnaga ettevõtjatele ega aita lahendada rakendusprobleeme seoses hoolsuskohustuse suuniste tulemusliku kasutuselevõtuga. See tuleneb sellest, et tarneahelas allpool asuvad ettevõtjad on mineraalide Euroopa Liidu turule sisenemise punktist kaugemal, nii et mõnikord paikneb nende vahel kümneid tarnijaid. Mida madalamal on ettevõtja asukoht tarneahelas, seda suuremad on hoolsuskohustuse täitmise kulud. Sellisel moel ei ole võimalik tulemuslikult vähendada relvastatud rühmituste rahastamist mineraalide kaevandamise tuludest.

Poliitikavalik 6

See poliitikavalik võimaldab saavutada osa eesmärke, kuid sõltub rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimisest lähitulevikus ning seega kokkuleppes osalevate riikide arvust. Kui suudetakse tagada laiaulatuslik osalemine, on eeldatavasti võimalik tulemuslikult vähendada relvastatud rühmituste rahastamist konfliktipiirkondadest pärit mineraalidest saadud tuludest. See ei ole kõige ajakohasem valik, kuna eespool kirjeldatud probleem vajab viivitamatut käsitlemist. 

Poliitikavalikute võrdlus

Tutvustatud poliitikavalikute tulemuslikkuse kohta eesmärkide saavutamisel võib teha alljärgnevad järeldused. 

Poliitikavalik 1, mis on kogum ELi teatises esitatud meetmetest, on üks kõige vähem tulemuslikke võimalusi seatud eesmärkide saavutamiseks. Poliitikavalik 2, mis on poliitikavaliku 1 edasiarendus nõukogu soovituse toel, on tulemuslikkuse poolest võrdväärne poliitikavalikuga 1.

Poliitikavalikut 3 võib pidada üheks kõige tulemuslikumaks vahendiks seatud eesmärkide saavutamisel. Poliitikavalik 4 on poliitikavalikuga 3 võrreldes sama tulemuslik, ent võib avaldada ka teatavat negatiivset mõju ning jätta lahendamata ühe põhiprobleemidest, milleks on turumoonutus Ida-Aafrika järvede piirkonnas.

Poliitikavalik 5, millega kehtestatakse kohustused ELis börsil noteeritud äriühingute suhtes, on tulemuslikkuse poolest hinnanguliselt võrdväärne poliitikavalikutega 1 ja 2. Poliitikavalik 6, millega kehtestatakse rahvusvahelise kokkuleppe alusel impordikeeld, on tulemuslikkuse poolest vähim tulemuslike valikute 1, 2 ja 5 ning enim tulemuslike valikute 3 ja 4 vahepeal. Tuleb märkida, et rahvusvahelise kokkuleppe ettevalmistamine on pikaajaline protsess, mille tulemused on ebakindlad.

Kui võrrelda poliitikavalikuid 3 ja 4 nende halduskoormuse seisukohast sihtrühmaks olevatele importijatele, kellest suurem osa on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, on poliitikavalik 3 hinnanguliselt vähem koormav, kuna mõjutab ettevõtjaid, kes valivad enesesertifitseerimise omaenda kulude ja tulude analüüsi põhjal. Seevastu poliitikavalikuga 4 kehtestatakse importijate suhtes nõudmisi. Kui võtta aluseks tarneahelas allpool asuvate ELi kasutajate võime rahuldada klientide, kaasa arvatud USA klientide nõudmisi hoolsuskohustuse suhtes, vastab poliitikavalik 4 nendele nõudmistele eeldatavasti paremini, kuna süsteemi kohustuslik iseloom kaasab olemuse poolest suurema hulga tarneahelas ülalpool asuvaid ELi ettevõtjaid kui vabatahtlik poliitikavalik 3. Siiski valitseb oht, et kui turumoonutusega ei tegeleta, kujutab sel viisil kogunev hoolsuskohustuse täitmine endast rohepesu, nii et ettevõtjad täidavad ettevõtja sotsiaalse vastutuse kohustuse konfliktipiirkondadest hankeid tegemata.

ELi importijate majandustegevuse üleviimise võimalustega seoses tuleb taas osutada poliitikavaliku 3 vabatahtlikule laadile, mis tähendab hinnanguliselt väiksemat riski kui poliitikavaliku 4 puhul.

Kui võrrelda poliitikavalikuid 3 ja 4 nende potentsiaalse mõju seisukohast ELi tööhõivele, osutab hinnang poliitikavaliku 4 võimalikule suuremale kahjulikule mõjule.

Võttes arvesse eeldatavat ühiskondlikku mõju inimeste elatisele ja keskkonnale konfliktipiirkondades, võib poliitikavalikult 3 oodata paremaid tulemusi kui poliitikavalikult 4.

Eelistatud valik on poliitikavalik 3.

Järelevalve ja hindamine

Rakendamise järelevalve toimub koostöös liikmesriikidega. Kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega peaksid asjakohast teavet koguma peamiselt liikmesriigid. Rakendamise nõuetekohaseks hindamiseks on vaja perioodilisi aruandeid. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu regulaarselt uue algatuse rakendamise käigust. Komisjon peaks tegema uue algatuse kohta vahehindamise kolme aasta jooksul alates selle vastuvõtmisest ning hindama, millises ulatuses on algatuse tulemused kooskõlas seatud eesmärkidega. Hindamise tulemusi kasutatakse edasise poliitika kohta otsuste tegemiseks ja õigusraamistiku parandamiseks, muutes süsteemi vajaduse korral ja täiendava mõjuhinnangu alusel kohustuslikuks.